Tartu ja Pärnu saavad pea 26 miljonit eurot jalgrattateede ehitamiseks

K Ä S K K I R I

13.05.2024 nr 1-2/24/211

Perioodi 2021–2027 Pärnu linna säästva liikuvuse

infrastruktuuri arendamise investeeringute kava

kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ja kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse

andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna

edendamiseks perioodil 2021–2027“ § 15 lõike 3 alusel ning võttes arvesse, et

15. jaanuaril 2024. a esitas Pärnu linn kirjadega nr 10.5/461 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a

kirjaga nr 10.5/461-1), 10.5/462 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/462-1), 10.5/463

(täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/463-1), 10.5/466 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a

kirjaga nr 10.5/466-1), 10.5/468 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 0.5/468-1), 10.5/465

(täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/465-1) jalgrattateede ehitamise investeeringute

kirjeldused investeeringute kava koostamiseks,

kinnitan perioodi 2021–2027 Pärnu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise

investeeringute kava (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Saata: Pärnu Linnavalitsus

Perioodi 2021–2027 Pärnu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kava

Nr Projekti nimetus

Projekti

rakendamise

eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma*

(eurodes)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ERF toetuse

summa

(eurodes)

ERF toetuse

suurim

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest

(%)

Toetuse saaja

oma-

finantseering

(eurodes)

Toetuse saaja

oma-

finantseeringu

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest (%)

Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas

panus Eesti 2035 sihtidesse)

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

täiendavate

püsikulude suurus ja

nende katmise

allikad aastate kaupa

projekti

abikõlblikkuse

perioodil ja kestuse

nõude täitmise ajal

Jalgrattaliikluse

prioriteet

1. Aia ja

Esplanaadi

tänavate

ümberehitus

II pa 2026–

II pa 2027

552 472,00 386 730,40 70% 165 741,60 30% Projekti eesmärk: Luua terviklik

säästvaid liikumisviise arvestav, mugav

ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu

Aia ja Esplanaadi tänaval, millega

vähendatakse CO2 heitmeid ning

maksimaalselt parandada ühendusi

kesklinna ja teiste linnaosade vahel.

Projekti väljundnäitajad:

0,88 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (8,8% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 5500

eurot kaetakse

Pärnu linna

eelarvest.

KINNITATUD

13.05.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/211

Lisa

2. Supeluse tänava

ümberehitus

II pa 2024–

II pa 2025

1 265 625,00 885 937,50 70% 379 687,50 30% Projekti eesmärk: Luua terviklik

säästvaid liikumisviise arvestav, mugav

ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu

Supeluse tänaval, millega vähendatakse

CO2 heitmeid ning parandada

rannapiirkonnale juurdepääsu,

ühendades kesklinn jõe äärega ning

tõstes avaliku ruumi kvaliteeti,

jalakäija- ning jalgrattasõbralikkust.

Projekti väljundnäitajad:

0,88 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (8,8% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 5500

eurot kaetakse

Pärnu linna

eelarvest.

3. Raba tänava

jalg- ja

jalgrattatee

ehitus

I pa 2024–

I pa 2025

2 236 802,00 1 565 761,40 70% 671 040,60 30% Projekti eesmärk: Luua terviklik

säästvaid liikumisviise arvestav, mugav

ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu

Raba tänaval, millega vähendatakse

CO2 heitmeid ning maksimaalselt

parandada ühendusi kesklinna ja teiste

linnaosade vahel.

Projekti väljundnäitajad:

1,7 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (17% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 11 000

eurot kaetakse

Pärnu linna

eelarvest.

4. Pargi tänava

jalg- ja

jalgrattatee

ehituse I ja II

etapp

II pa 2023–

I pa 2026

1 056 947,00 739 862,90 70% 317 084,10 30% Projekti eesmärk: Luua terviklik

säästvaid liikumisviise arvestav, mugav

ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu

Pargi tänaval, millega vähendatakse

CO2 heitmeid ning maksimaalselt

parandada ühendusi kesklinna ja teiste

linnaosade vahel.

Projekti väljundnäitajad:

1,96 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (19,6% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 6300

eurot kaetakse

Pärnu linna

eelarvest.

5. Pargi tänava

jalg- ja

jalgrattatee

ehitus, III etapp

II pa 2026–

II pa 2027

876 221,00 613 354,70 70% 262 866,30 30% Projekti eesmärk: Luua terviklik

säästvaid liikumisviise arvestav, mugav

ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu

Pargi tänaval ja sealt läbimurre, mis on

jalgratta tervikteekonna ja põhivõrgu

oluline ühenduslüli, millega

vähendatakse CO2 heitmeid ning

maksimaalselt parandada ühendusi

kesklinna ja teiste linnaosade vahel.

Projekti väljundnäitajad:

1,56 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (15,6% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 9500

eurot kaetakse

Pärnu linna

eelarvest.

6. Raba–Laia

tänava silla

ehitus

I pa 2023–

I pa 2025

11 228 919,00 7 860 243,30 70,00% 3 368 675,70 30,00% Projekti eesmärk: Luua terviklik

säästvaid liikumisviise arvestav, mugav

ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu

uuel Raba–Laia tänava sillal, mis on

jalgratta tervikteekonna ja põhivõrgu

kõige olulisem ühenduslüli ning

maksimaalselt parandada ühendusi

kesklinna ja teiste linnaosade vahel.

Projekti väljundnäitajad:

2,45 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (24,5% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 15 400

eurot kaetakse

Pärnu linna

eelarvest.

17 216 986,00 12 051 890,20 70,00% 5 165 095,80 30,00% kokku 9,43 km rattateid (94,3%

rakenduskava eesmärgist) ja

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

* summad tabelis on koos käibemaksuga (käibemaks abikõlblik)

** arvestatakse 1 toetatav strateegia ühe kohaliku omavalituse kohta olenemata projektide arvust

*** arvestatakse kõigi linnade ja linnapiirkondade üksikute projektide saavutustasemete kumulatiivse summana

26.04.2024

Kliimaministri käskkirja „Perioodi 2021–2027 Pärnu linna säästva liikuvuse

infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõike 1 ja

kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused

Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“

(edaspidi TAT määrus) § 15 lõike 3 alusel.

Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse Pärnu linna kirjadega nr 10.5/461

(täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/461-1), 10.5/462 (täiendatud

29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/462-1), 10.5/463 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga

nr 10.5/463-1), 10.5/466 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/466-1), 10.5/468

(täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 0.5/468-1), 10.5/465 (täiendatud

29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/465-1) esitatud projektide investeeringute kirjeldusi.

Projektide valikul lähtutakse kliimaministri 14. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-2/23/513

„Perioodi 2021–2027 Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna taristu

arendamise projektide valikukomisjoni moodustamine“ lisas 1 kinnitatud projektide hindamise

metoodikast.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja

investeeringute osakonna eksperdid Ursula Sarnet (e-post:

[email protected], telefon: 715 3404) ja Triinu Tirmaste (e-post:

[email protected], telefon: 621 8050) ning õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba (tel: 6258998, e-post:

[email protected]).

1. Sissejuhatus

Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 Pärnu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri

arendamise investeeringute kava (edaspidi investeeringute kava)

Euroopa Regionaalarengufondi (edaspidi ERF) toetuse mahus 12 051 890,20 eurot (max ERF

toetusega 70%), millele lisandub toetuse saaja omafinantseering vähemalt summas

5 165 095,80 eurot (lisaks katab toetuse saaja kõik mitteabikõlblikud kulud ning projektide

võimalikud kallinemised). Investeeringute kavas esitatakse ühendmääruse § 42 lõikes 4

nimetatud andmed.

Investeeringute kava koostamiseks toimus 23.02.2024 projektide hindamise koosolek, kus

projektidele anti valikukomisjoni poolt konsensuslikud hinded vastavalt projektide hindamise

metoodikale. Kõik projektid, mis hindamisele esitati, olid kooskõlas TAT määruse § 12 kohaste

projekti kvalifitseerimistingimustega (iga projekti kohta koostati kvalifitseerimise kontroll-

leht). Oma erapooletuse kinnitamiseks allkirjastasid Kliimaministeeriumivälised

valikukomisjoni liikmed sõltumatuse deklaratsiooni, millega nad kinnitasid, et nende teadmise

ja parima arusaamise järgi ei ole neil varasemaid, praegusi ega lähitulevikus esile kerkida

võivaid fakte ega asjaolusid, mis võiksid nende sõltumatuse osapoolte silmis kahtluse alla

seada.

Investeeringute kava alusel toetatakse alljärgnevat kuute jalgrattaliikluse prioriteedi projekti:

Nr Projekti nimetus

Projekti

rakendamise

eeldatav

tähtaeg

Projekti eeldatav

abikõlblik

kogusumma

(eurodes)

Projektile eraldatav

maksimaalne ERF

toetuse summa

(eurodes)

Toetuse saaja

omafinantseering

(eurodes)

Punktiskoor

1. Aia ja

Esplanaadi

tänavate

ümberehitus

II pa 2026–

II pa 2027

552 472,00 386 730,40 165 741,60 4,75

2. Supeluse tänava

ümberehitus

II pa 2024–

II pa 2025

1 265 625,00 885 937,50 379 687,50 4,65

3. Raba tänava

jalg- ja

jalgrattatee

ehitus

I pa 2024–

I pa 2025

2 236 802,00 1 565 761,40 671 040,60 4,40

4. Pargi tänava

jalg- ja

jalgrattatee

ehituse I ja II

etapp

II pa 2023–

I pa 2026

1 056 947,00 739 862,90 317 084,10 3,85

5. Pargi tänava

jalg- ja

jalgrattatee

ehitus, III etapp

II pa 2026–

II pa 2027

876 221,00 613 354,70 262 866,30 2,85

6. Raba–Laia

tänava silla

ehitus

I pa 2023–

I pa 2025

11 228 919,00 7 860 243,30 3 368 675,70 2,75

17 216 986,00 12 051 890,20 5 165 095,80

Hindamise detailsemad tulemused:

1. Aia ja Esplanaadi tänavate ümberehitus (4,75 punkti)

Tegemist on ühe parema projektiga meetmes. Projekt sai 0 punkti alakriteeriumis 1.2, milles

hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja tulemusnäitajasse (väljundindikaator on

0,88 km ehk 8,8% eesmärgist).

2. Supeluse tänava ümberehitus (4,65 punkti)

Tegemist on ühe parema projektiga meetmes. Projekt sai 0 punkti alakriteeriumis 1.2, milles

hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja tulemusnäitajasse (väljundindikaator on

0,88 km ehk 8,8% eesmärgist). Projekt ei saanud maksimumpunkte alakriteeriumis 2.3, milles

hinnati tegevuste ajakava realistlikkust – investeeringukirjelduses olid esitatud erinevad

ajavahemikud (2024–2025 ja 2026–2027).

3. Raba tänava jalg- ja jalgrattatee ehitus (4,4 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunte alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse

sekkumise väljund- (km) ja tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,7 km ehk 17%

eesmärgist), alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust

(puudused kauniduse aspektis, kuna Tööstuse tee poole polnud haljastust planeeritud) ning

alakriteeriumis 3.1, milles hinnati ettenähtud tegevuste/lahenduste kuluefektiivsust (tunnel teeb

projekti kallimaks ja ei ole kuluefektiivne viis tulemuste saavutamiseks).

4. Pargi tänava jalg- ja jalgrattatee ehituse I ja II etapp (3,85 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja

tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,96 km ehk 19,6% eesmärgist).

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust –

0 punkti, kuna puudusi on kõigis kolmes parameetris (kaunis, kaasav, kestlik). Ei ole

arvestatud, et tegemist on miljööväärtusliku asukohaga.

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust. Konsultant

tagasisidestas, et „Sellise ruumilise kvaliteediga park Pärnu kesklinnas

miljööväärtuslikul alal on kõrge kohaväärtusega ja vajab esmase ruumilise

kontseptsiooni koostamiseks kindlasti arhitekti/maastikuarhitekti tööd, peale mida saab

hakata tegelema liikluslahendustega. Lisaks on kogu lahenduse kontseptsioonis jäetud

kaalumata, kas autoliiklus peab üldse uuelt sillalt otse ranna suunas liikuma. On

põhjust kaaluda, kas otseühendus võiks olla ainult rattaga ja jalgsi ning autoliiklus

kasutaks vähem otsesemaid teekondi, kuna tänavate tihedus on autoliikluse vajadusteks

selleks piirkonnas täiesti olemas.“. Antud juhul ei ole Pärnu linn investeeringu

kirjelduses täpsemalt liikluskorraldust lahti selgitanud, ka konsultandi ettepanekuga

nõustuti üldiselt vaid tehnilistes osades.

• Kriteeriumis 4, milles hinnati projekti kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja

sihtidega. Puudused olid ligipääsetavuse näitaja osas, kus ülekäigurajad olid liiga pikad

ja eskiisi kohaselt ka reguleerimata. Niisamuti pole ristmikud kompaktsed, mis

suurendab märkimisväärselt eriti erivajadusega ja eristuva vajadusega inimese

ohuolukorda. Teemad olid ülevad eelnõustamise käigus ning Pärnu linn lubas

projekteerimise käigus asja parandada.

5. Pargi tänava jalg- ja jalgrattatee ehituse III etapp (2,85 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja

panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – ei panusta oluliselt

maakasutuse ja transpordi paremasse integreerimisse (läbimurre sõiduautodele, aga

võiks olla ainult jalgsi- ja jalgrattaga liikujatele).

• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja

tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,56 km ehk 15,60% eesmärgist).

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust –

0 punkti, kuna puudusi on kõigis kolmes parameetris (kaunis, kaasav, kestlik). Ei ole

arvestatud, et tegemist on miljööväärtusliku asukohaga. Ringristmik pikendab

jalakäijate ja jalgratturite tervikteekonda.

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust – läbimurre

ei ole hästi põhjendatud. Pärnu linn esitas 04.03.24 e-mailiga Pargi läbimurde

selgitused.

• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust –

läbimurre ei ole põhjendatud ja selle vajalikkus ei ole arusaadav. Pärnu linn esitas

04.03.24 e-mailiga Pargi läbimurde selgitused.

Alakriteeriumi ümber ei hinnatud kuna projekt ületas lävendi ning jäi eelarve piiresse.

• Alakriteeriumis 3.2, milles hinnati planeeritud eelarve on realistlikkust ja mõistlikkust

– Pargi läbimurde puhul tekkis küsimusi, kas planeeritud kulud on ikka vajalikud ja

mõistlikud.

• Kriteeriumis 4, milles hinnati projekti kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja

sihtidega. Puudused olid ligipääsetavuse näitaja osas, kus ülekäigurajad olid liiga pikad

ja eskiisi kohaselt ka reguleerimata. Niisamuti pole ristmikud kompaktsed, mis

suurendab märkimisväärselt eriti erivajadusega ja eristuva vajadusega inimese

ohuolukorda. Teemad olid ülevad eelnõustamise käigus ning Pärnu linn lubas

projekteerimise käigus asja parandada.

6. Raba-Laia tänava silla ehitus (2,75 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja

panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – puudlik sünergia

maakasutuse ja transpordi paremas integreerimises (või olemasoleva tänavaruumi

ümberjagamine säästva liikuvuse kasuks).

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust –

puudusi on kõigis kolmes parameetris (pole puhkekohti, materjalikasutus).

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust – silla otstes

olevate ringristmike juures võiksid ülekäigurajad olla lähemal ristmikule, pole tagatud

jalakäijate ja jalgratturite mugavust.

• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust.

Siinkohal tekkis küsimusi projekti mõjususes võrreldes teiste linna esitatud

projektidega.

• Alakriteeriumis 3.1, milles hinnati, kas ettenähtud tegevused/lahendused on

kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks. Antud juhul on silla

ehitus väga kallis ja säästva liikuvuse osa proportsioon kogumaksumusest on küsitav

ning võrreldes teiste linna esitatud projektidega saanuks palju rohkem häid säästva

liikuvuse projekte linnas ellu kutsuda.

• Kriteeriumis 4, milles hinnati projekti kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja

sihtidega – esineb küsitavusi ligipääsetavuse osas. Puudused olid ligipääsetavuse näitaja

osas, kus ülekäigurajad on ristmikust liiga kaugel, teekonnad pikenevad ja lähenemised

ülekäiguradadele on ohtlikult paigutatud. Erivajadusega ja eristuvate vajadustega

liiklejate puhul tuleks arvestada võimalikult ohutu liikumisteekonnaga. Teemad olid

ülevad eelnõustamise käigus ning Pärnu linn lubas projekteerimise käigus asja

parandada.

Pärnu linna jalgrattaliikluse prioriteedi eelarve oli kliimaministri 09.06.2023 kirja

nr 25-8/3145-1, millega kutsuti linnu eelkonsultatsioonile säästva liikuvuse toetamise

projektide ettevalmistamisel, kohaselt 12 000 000 eurot. Kuna mitmeliigiliste ühenduste

prioriteedi eelarves jäi esialgu raha üle, siis otsustas minister osa ülejäägist suunata Pärnu

viimase punktiskooriga projektile, et rahastusel säiliks 70/30 proportsioon.

Investeeringute kava koostatakse ning toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“

(edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Säästva

mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele

majandusele” meetmega nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna

edendamine”.

Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojekt aitab muuhulgas saavutada Eesti 20351

sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle

tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja

mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“ ning arvestavad

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021,

lk 159–706), artiklis 9 nimetatudhorisontaalseid põhimõtteid.

Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–20352 (edaspidi TLAK) kohane transpordi

tulemusvaldkonna eesmärk on vähendada transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini (Fit for 55

kohaselt 2030. aastaks koguni 1657 kilotonnini). Rahastavate jalgrattateede projektide

rakendamise laiem eesmärk, mis tuleneb samuti TLAKist, on linnapiirkondades säästva

liikuvuse soodustamine kasutajasõbralike, funktsionaalsete ja ohutute rattateevõrgustike välja

arendamisel linnapiirkondades.

Meede 21.2.5.1 on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse põhimõtetega.

Aktiivsete liikumisviiside kasutuse jätkuvaks kasvuks tuleb projektide rakendamise tulemusel

2029. aastaks ehitada 9,43 km jalgrattataristut (moodustades 94,3% rakenduskava

väljundnäitaja „toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ sihttasemest).

2. Käskkirja sisu

Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri, mille lisas on esitatud ühendmääruse

§ 42 lõikes 4 nimetatud andmed.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele

Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 alusel antud õigusaktid, mis on kooskõlas

vastavate ELi õigusaktidega.

Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT

määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist,

1 www.eesti2035.ee 2 Leitav: https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik

arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes

sätestatust.

4. Käskkirja mõju

Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamist jalgrattateede

prioriteedis. Rakenduskava tulemuste saavutamisega aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti

keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi

julgeolekut ega välissuhtlemist.

Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.2.5.1 eelarvest investeeringute

kavade rahastamisskeemiga, mille jalgrattateede prioriteedi eelarve on 36 miljonit eurot (sh

Pärnu linnale 12 miljonit eurot) ning millest käesoleva käskkirjaga Pärnu linna jalg- ja

jalgrattateede ehitamiseks eraldatakse ERFi 12 051 890,20 eurot. Jalgrattateede prioriteedi

eelarve suurendamist on plaanis taotleda mitmeliigiliste prioriteedi vahendite arvelt. Vastavad

muudatused kinnitatakse meetmete nimekirja muudatusega Vabariigi Valitsuse poolt KliMi

ettepanekul.

Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb Pärnu linnal endal katta.

5. Kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu on kooskõlastatud enne selle kinnitamist ametkondlikult e-kirja teel

Rahandusministeeriumi ja Korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK). Tagasiside

eelnõule esitati mõlema asutuse poolt 23.04.24 elektronposti teel ning tagasisidega arvestamise

tabel on vormistatud käesoleva seletuskirja lisas.

Lisa. Ametkondliku kooskõlastamise tagasisidega arvestamise tabel

Kliimaministri käskkirja „Perioodi 2021–2027

Pärnu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri

arendamise investeeringute kava kinnitamine“

eelnõu seletuskiri

Lisa

Ametkondliku kooskõlastamise tagasisidega arvestamise tabel

Nr Tähelepaneku tegija Tähelepaneku sisu Rakendusasutuse/ taotleja

kommentaar

1. RaM, Merlin Sepp

23.04.24 e-kirjaga

Palume investeeringute kava

projektide toetamisel (eelkõige

projekt nr 6. „Raba–Laia tänava silla

ehitus”) tagada projektide

toetatavate tegevuste ja kulude

kooskõla rakenduskavas kirjeldatu ja

abikõlblike kulude käsitlusega.

Samas loodame, et hindamisel

väljatoodud puudustega tegeletakse

ning projekti ning tulemuste

kvaliteeti on võimalik elluviimisel

parandada.

Projekti hindamisel valikukomisjoni

poolt välja toodud tähelepanekud on

sellised, millega on projekti

kriteeriumitele hinde andmisel

arvestatud. Projekt on ületanud

vajaliku lävendi (2,7), et pääseda

investeeringute kavasse.

Jalakäijate ja jalgratturite osa

moodustab Raba–Laia tänava silla

kogumaksumusest 39,1% (toetuse

saaja ehitusinseneri poolt kinnitatud),

mis on taotlejal olnud ka aluseks

käesoleva ERF toetusprojekti

abikõlbliku maksumuse arvutamisel.

2. -„- Eelnõu kava tabeli viienda tulba

päises on kasutatud lühendit ÜF, mis

tavaliselt tähistab

Ühtekuuluvusfondi. See meede on

aga rahastatud Euroopa

Regionaalarengu Fondist (ERF),

mille lühendit on kasutatud ka sama

tabeli kuuenda tulba päises. Palume

korrigeerida.

Parandatud.

3. -„- Palume aga üle kinnitada, et kõigi

rajatavate teelõikude puhul on

tegemist uute jalgrattateedega nagu

eeldati näitaja passis. Juhul, kui

jalgrattatee on juba projekti eelselt

olemas, siis vastavalt EK ühise

näitaja RCR64 „Sihtotstarbelise

jalgrattataristu kasutajate arv aastas“

tuleb esitada ka näitaja algtase ehk

projekti eelselt rattatee kasutajate

arv aastas.

Mõningatel juhtudel võis eelnevalt

olemas olla jalgtee, mis on teatavasti

mitmeotstarbeliselt kasutatav

liiklusseaduse mõistes. Liiklusseaduse

mõistes, jah – kõigi projektide puhul

saab mh olema tegemist uute

jalgrattateede rajamisega (jalakäijad

ja jalgratturid eraldatud).

4. RTK, Kaisa Alto ja

Kaidi Kenkmann

23.04.24 e-kirjaga

RTK’l tähelepanekud, märkused

puuduvad.

Arvesse võetud.

K Ä S K K I R I

13.05.2024 nr 1-2/24/212

Perioodi 2021–2027 Tartu linna säästva liikuvuse

infrastruktuuri arendamise investeeringute kava

kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ja kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse

andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna

edendamiseks perioodil 2021–2027“ § 15 lõike 3 alusel ning võttes arvesse, et

11. jaanuaril 2024. a esitas Tartu linn kirjaga nr 8-13.2/13051 jalgrattateede ehitamise

investeeringute kirjeldused ja 16. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 9-3.2/19292 mitmeliigiliste

ühistranspordisõlmede arendamise investeeringute kirjeldused investeeringute kava koostamiseks,

kinnitan perioodi 2021–2027 Tartu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise

investeeringute kava (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Saata: Tartu Linnavalitsus

Perioodi 2021–2027 Tartu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kava

Nr Projekti nimetus

Projekti

rakendamise

eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma*

(eurodes)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ERF toetuse

summa

(eurodes)

ERF toetuse

suurim

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest

(%)

Toetuse saaja

omafinantseering

(eurodes)

Toetuse saaja

oma-

finantseeringu

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest (%)

Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas

panus Eesti 2035 sihtidesse)

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

täiendavate

püsikulude suurus ja

nende katmise

allikad aastate kaupa

projekti

abikõlblikkuse

perioodil ja kestuse

nõude täitmise ajal

Jalgrattaliikluse

prioriteet

1. Tähe tänava

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2026–

I pa 2028

2 318 000,00 1 622 600,00 70% 695 400,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:

3,7 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (37% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 334 000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

KINNITATUD

13.05.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/212

Lisa

2. Tähtvere ja

Tuglase tn

rattateede

põhivõrgu

rajamine

I pa 2024–

I pa 2025

2 147 200,00 1 503 040,00 70% 644 160,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:1,75 km

toetatavat sihtotstarbelist jalgrattataristut

(17,5% eesmärgist);1 toetatav

integreeritud territoriaalse arengu

strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:720 000

sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajat

aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 135 000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

3. Õnne tänava

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2025–

I pa 2026

732 000,00 512 400,00 70% 219 600,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:

0,75 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (7,5% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 14 000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

4. Kastani tänava

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2025–

I pa 2026

854 000,00 597 800,00 70% 256 200,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:1,1 km

toetatavat sihtotstarbelist jalgrattataristut

(11% eesmärgist);1 toetatav

integreeritud territoriaalse arengu

strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:720 000

sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajat

aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 102 000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

5. Lai tn ja Jakobi tn

jalgrattateede

põhivõrgu

rajamine ning

Jakobi- K. E. von

Baeri- Tähtvere-

Kroonuaia tänava

ristmiku

rekonstrueerimine

I pa 2025–

I pa 2026

854 000,00 597 800,00 70% 256 200,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:

1,2 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (12% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 133 000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

6. Riia tänava ning

Riia – Turu

ristmiku lähiala

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2026–

I pa 2028

4 392 000,00 3 074 400,00 70% 1 317 600,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:6,7 km

toetatavat sihtotstarbelist jalgrattataristut

(67% eesmärgist);1 toetatav

integreeritud territoriaalse arengu

strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:720 000

sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajat

aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 1 040

000 eurot kaetakse

Tartu linna eelarvest.

7. Turu tänava

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2025–

I pa 2028

2 684 000,00 1 878 800,00 70% 805 200,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:

3,7 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (37% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 335 000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

8. Jalgrattateede

põhivõrgu

rajamine Sõpruse

sillal ja lähialal

Karlovas

I pa 2024–

I pa 2026

4 026 000,00 2 818 200,00 70% 1 207 800,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:2,6 km

toetatavat sihtotstarbelist jalgrattataristut

(26% eesmärgist);1 toetatav

integreeritud territoriaalse arengu

strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:720 000

sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajat

aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 354 000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

9. Vabaduse pst

(lõigus Emajõe tn

– Kaarsild)

jalgrattateede

põhivõrgu

rajamine****

I pa 2025–

I pa 2026

732 000,00 512 400,00 70% 219 600,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:

1,1 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (11% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 128 000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

KOKKU 18 739 200,00 13 117 440,00 70,00% 5 621 760,00 30,00%

Mitmeliigilise

taristu prioriteet

1. Võru tänava pargi

ja reisi parkla

ehitus

II pa 2026–

II pa 2029

460 000,00 322 000,00 70% 138 000,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitaja:1

mitmeliigiline ühendus (100%

eesmärgist);

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:540 000 uut või

ajakohastatud mitmeliigiliste ühenduste

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 9000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

2. Lõunakeskuse

liikuvuskeskuse

ehitus

I pa 2024–

I pa 2027

420 000,00 294 000,00 70% 126 000,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitaja:

1 mitmeliigiline ühendus (100%

eesmärgist);

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

540 000 uut või ajakohastatud

mitmeliigiliste ühenduste kasutajat

aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 9000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

KOKKU 880 000,00 616 000,00 70,00% 264 000,00 30,00%

* summad tabelis on koos käibemaksuga (käibemaks abikõlblik)

** arvestatakse 1 toetatav strateegia ühe kohaliku omavalituse kohta olenemata projektide arvust

*** arvestatakse kõigi linnade ja linnapiirkondade üksikute projektide saavutustasemete kumulatiivse summana

**** rahastatakse järgmistel tingimustel:

a) viia eskiislahendus kooskõlla selle asukoha miljööväärtusega;

b) lisada rattaparkimiskohti;

c) lisada ruumikujunduselemente, haljastust, puid ja põõsaid;

d) suurendada ohutussaart Laia tn ristmikul;

e) projekteerida ristmikud jalgsi ja jalgrattaga liikujatele mugavamaks.

26.04.2024

Kliimaministri käskkirja „Perioodi 2021–2027 Tartu linna säästva liikuvuse

infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõike 1

kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused

Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“

(edaspidi TAT määrus) § 15 lõike 3 alusel.

Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse Tartu linna kirjadega nr 8-13.2/13051 ja 9-

3.2/19292 esitatud projektide investeeringute kirjeldusi. Ning projektide valikul lähtutakse

kliimaministri 14. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-2/23/513 „Perioodi 2021–2027 Tallinna,

Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna taristu arendamise projektide valikukomisjoni

moodustamine“ lisas 1 kinnitatud projektide hindamise metoodikast.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja

investeeringute osakonna eksperdid Ursula Sarnet (e-post:

[email protected], telefon: 715 3404) ja Triinu Tirmaste (e-post:

[email protected], telefon: 621 8050) ning õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba (tel: 6258998, e-post: anna-

[email protected]).

1. Sissejuhatus

Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 Tartu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri

arendamise investeeringute kava (edaspidi investeeringute kava) Euroopa

Regionaalarengufondi (edaspidi ERF) toetuse mahus 13 733 440 eurot (max ERF toetusega

70%), millele lisandub toetuse saaja omafinantseering vähemalt summas 5 885 760 eurot

(lisaks katab toetuse saaja kõik mitteabikõlblikud kulud ning projektide võimalikud

kallinemised). Investeeringute kavas esitatakse ühendmääruse § 42 lõikes 4 nimetatud andmed.

Investeeringute kava koostamiseks toimusid 08.02.2024 ja 13.02.2024 projektide hindamise

koosolekud, kus projektidele anti valikukomisjoni poolt konsensuslikud hinded vastavalt

projektide hindamise metoodikale. Kõik projektid, mis hindamisele esitati, olid kooskõlas TAT

määruse § 12 kohaste projekti kvalifitseerimistingimustega (iga projekti kohta koostati

kvalifitseerimise kontroll-leht). Oma erapooletuse kinnitamiseks allkirjastasid

Kliimaministeeriumi välised valikukomisjoni liikmed sõltumatuse deklaratsiooni, millega nad

kinnitasid, et nende teadmise ja parima arusaamise järgi ei ole neil varasemaid, praegusi ega

lähitulevikus esile kerkida võivaid fakte ega asjaolusid, mis võiksid nende sõltumatuse

osapoolte silmis kahtluse alla seada.

Mõningatel juhtudel võis projekti asukohas eelnevalt olemas olla jalgtee, mis on liiklusseaduse

mõistes mitmeotstarbeliselt kasutatav. Liiklusseaduse mõistes on Tartu kõigi projektide puhul

muuhulgas tegemist uute jalgrattateede rajamisega (tunnuskood RCO58).

Investeeringute kava alusel toetatakse alljärgnevat üheksat jalgrattaliikluse prioriteedi ja kahte

mitmeliigilise taristu prioriteedi projekti:

Nr Projekti nimetus

Projekti

rakendamise

eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma*

(eurodes)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ERF toetuse

summa

(eurodes)

Toetuse saaja

omafinantseering

(eurodes)

Punktiskoor

Jalgrattaliikluse

prioriteet

1. Tähe tänava

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2026–

I pa 2028

2 318 000,00 1 622 600,00 695 400,00 4,90

2. Tähtvere ja

Tuglase tn

rattateede

põhivõrgu

rajamine

I pa 2024–

I pa 2025

2 147 200,00 1 503 040,00 644 160,00 4,90

3. Õnne tänava

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2025–

I pa 2026

732 000,00 512 400,00 219 600,00 4,75

4. Kastani tänava

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2025–

I pa 2026

854 000,00 597 800,00 256 200,00 4,60

5. Lai tn ja Jakobi tn

jalgrattateede

põhivõrgu

rajamine ning

Jakobi- K. E. von

Baeri- Tähtvere-

Kroonuaia tänava

ristmiku

rekonstrueerimine

I pa 2025–

I pa 2026

854 000,00 597 800,00 256 200,00 4,20

6. Riia tänava ning

Riia – Turu

ristmiku lähiala

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2026–

I pa 2028

4 392 000,00 3 074 400,00 1 317 600,00 3,60

7. Turu tänava

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2025–

I pa 2028

2 684 000,00 1 878 800,00 805 200,00 3,15

8. Jalgrattateede

põhivõrgu

rajamine Sõpruse

sillal ja lähialal

Karlovas

I pa 2024–

I pa 2026

4 026 000,00 2 818 200,00 1 207 800,00 2,95

9. Vabaduse pst

(lõigus Emajõe tn

– Kaarsild)

jalgrattateede

põhivõrgu

rajamine

I pa 2025–

I pa 2026

732 000,00 512 400,00 219 600,00 2,75

KOKKU 18 739 200,00 13 117 440,00 5 621 760,00

Mitmeliigilise

taristu prioriteet

1. Võru tänava pargi

ja reisi parkla

ehitus

II pa 2026–

II pa 2029

460 000,00 322 000,00 138 000,00 4,70

2. Lõunakeskuse

liikuvuskeskuse

ehitus

I pa 2024–

I pa 2027

420 000,00 294 000,00 126 000,00 4,50

KOKKU 880 000,00 616 000,00 264 000,00

Hindamise detailsemad tulemused:

Jalgrattaliikluse prioriteet

1. Tähe tänava jalgrattateede põhivõrgu ehitus (4,9 punkti)

Tegemist on ühe parema projektiga meetmes. Projekt ei saanud maksimumpunte ainult

alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja

tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 3,7 km ehk 37% eesmärgist).

2. Tähtvere ja Tuglase tn jalgrattateede põhivõrgu rajamine (4,9 punkti)

Tegemist on ühe parema projektiga meetmes. Projekt ei saanud maksimumpunte ainult

alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja

tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,75 km ehk 17,5% eesmärgist).

3. Õnne tänava jalgrattateede põhivõrgu ehitus (4,75 punkti)

Tegemist on ühe parema projektiga meetmes. Projekt sai 0 punkti alakriteeriumis 1.2, milles

hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja tulemusnäitajasse (väljundindikaator on

0,75 km ehk 7,5% eesmärgist).

4. Kastani tänava jalgrattateede põhivõrgu ehitus (4,6 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunte alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse

sekkumise väljund- (km) ja tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,1 km ehk 11%

eesmärgist) ning alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele

vastavust. Viimase osas kaotas projekt punkte, kuna ristlõikes on parkimiskohad jalgteede peal

ehk jalakäijatele ruumi andmise asemel on eelistatud parkivaid autosid.

5. Lai tn ja Jakobi tn jalgrattateede põhivõrgu rajamine ning Jakobi – K. E. von

Baeri – Tähtvere – Kroonuaia tänava ristmiku rekonstrueerimine (4,2 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja

tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,2 km ehk 12% eesmärgist).

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust -

haljastust on vähe ning kuna tegemist on vanalinna piirkonna miljööväärtusliku alaga,

siis võiks olla pandud rohkem rõhku kauniduse aspektile. Samuti võiks sõidutee olla

kitsam (4,5 m asemel 3,5 m).

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, kuna ei ole

arvestatud konsultandi ettepanekutega tänava laiuse osas.

• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust.

Leiti, et projektil puudub vajalik mõjusus – sõidutee võiks olla kitsam või kasutada

speed cushion tüüpi künniseid.

6. Riia tänava ning Riia – Turu ristmiku lähiala jalgrattateede põhivõrgu ehitus (3,6

punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja

panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – puudlik sünergia

maakasutuse ja transpordi paremas integreerimises (või olemasoleva tänavaruumi

ümberjagamine säästva liikuvuse kasuks).

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust, kuna

esineb puudusi ühes parameetris (kestlikkus) – siinkohal esitles Tartu linn linnaelanikele

ning esitas ka eelnõustamisele väga hea esialgse projekti eskiisi, milles olid planeeritud

Riia tänavale ka ühissõidukirajad, kuid muutis seda hiljem, esitades taotluses ilma

ühissõidukiradadeta lahenduse. Valikukomisjoni hinnangul tuleks Tartu linnal

põhjalikult kaaluda Riia tänavale ühissõidukiradade loomist peale Tartu

Lõunakeskuse liikuvuskeskuse projekti valmimist, kuna mõlemad projektid on

omavahelises seoses. Ühissõidukirajad annaksid Tartu kõige tihedama liinide

koormatusega tänaval ühistranspordiga reisijale parema kiiruse ja täpsema

sõidugraafikust kinnipidamise ka tipptunnil. Ühtlasi oleksid ühissõidukirajad Riia

tänaval kooskõlas Tartu poolt esitatava investeeringutaotlusega multimodaalse

sõlmpunkti rajamiseks Lõunakeskuse juurde, mis võimaldab jätta auto sinna ja liikuda

ühistranspordiga kiirelt, mugavalt ja säästlikult kogu Tartu ulatuses. See vastaks võrdse

kohtlemise ja ka kaasava linnaruumi põhimõtetele, kuna autoliikluse vähenemine

parandaks müra ja heitmete olukorda. Lisaks võimaldaksid bussirajad igal ajal väheste

takistustega liikuda ka operatiivsõidukitel. Autoliikluse läbilaskvuse vähenemine koos

bussiliikluse kiiruse ja kindluse paranemise, rattateede hea taseme ja parema jalgsi

liikumise ja bussi ootamise ruumiga annaks autokasutajatele täiendava motivatsiooni

liikumisviisi vahetuseks säästvate liikumisviiside vastu.

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust – ei ole

arvestatud konsultandi ettepanekutega bussitaskute osas.

• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust

– projekti eesmärgid oleksid saavutatud parimal moel, kui Riia tänavale oleksid

planeeritud ka bussirajad. Kuna esitatud lahenduses need puuduvad, siis ei saanud anda

ka maksimumpunkte.

7. Turu tänava Jalgrattateede põhivõrgu ehitus (3,15 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja

panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – ei panusta oluliselt

transpordi ja maakasutuse paremasse integreerimisse (sh olemasoleva tänavaruumi

ümberjagamisse säästva liikuvuse kasuks).

• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja

tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 3,7 km ehk 37% eesmärgist).

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust – 0

punkti, kuna puudusi on kõigis kolmes parameetris (kaunis, kaasav, kestlik).

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, kuna tekkis

küsimusi sõiduradade arvu säilitamise vajalikkuse osas.

• Kriteeriumis 4, milles hinnati projekti kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja

sihtidega – probleeme ligipääsetavusega (reguleerimata ristmik).

8. Jalgrattateede põhivõrgu rajamine Sõpruse sillal ja lähialal Karlovas (2,95

punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja

panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – projekt ei panusta

oluliselt CO2 vähenemisesse (või teeb seda väga minimaalselt) ega maakasutuse ja

transpordi paremasse integreerimisse (ei kasutata võimalust anda rohkem tänavaruumi

aktiivsetele liikumisviisidele).

• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja

tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 2,6 km ehk 26% eesmärgist).

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust – 0

punkti, kuna puudusi on kõigis kolmes parameetris (kaunis, kaasav, kestlik).

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, kuna

ristmiku ja ülekäiguradade osas arvestati konsultandi arvamusega vaid osaliselt.

• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust,

kuna eskiislahendusega tagatakse endiselt suur läbilaskvus autoliiklusele, selle asemel,

et anda rohkem ruumi jalgratturitele ja jalakäijatele.

• Kriteeriumis 4, milles hinnati projekti kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja

sihtidega – probleeme ligipääsetavusega (nt sillale ja sillalt maha liikumise võimalused).

9. Vabaduse pst (lõigus Emajõe tn – Kaarsild) ja jalgrattateede põhivõrgu rajamine

(2,75 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja

panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – ei panusta oluliselt

maakasutuse ja transpordi paremasse integreerimisse (ei kasutata võimalust anda

rohkem tänavaruumi aktiivsetele liikumisviisidele ning säilitatakse parkimiskohad).

• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja

tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,1 km ehk 11% eesmärgist).

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust – 0

punkti, kuna puudusi on kõigis kolmes parameetris (kaunis, kaasav, kestlik).

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust – ei ole

arvestatud konsultandi ettepanekutega Laia tn ristmiku osas.

• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust

– 0 punkti, kuna ristmiku lahendus on puudulik, säilitatakse parkimiskohad. Asukohast

tulenevalt vajab paremat lahendust.

Projekti rahastatakse järgmistel tingimustel:

a) viia eskiislahendus kooskõlla selle asukoha miljööväärtusega;

b) lisada rattaparkimiskohti;

c) lisada ruumikujunduselemente, haljastust, puid ja põõsaid;

d) suurendada ohutussaart Laia tn ristmikul;

e) projekteerida ristmikud jalgsi ja jalgrattaga liikujatele mugavamaks.

Mitmeliigilise taristu prioriteet

1. Võru tänava liikuvuskeskuse ehitus (4,7 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi

väärtustele vastavust, kuna tekkis küsitavus kaasamise parameetri osas.

2. Lõunakeskuse liikuvuskeskuse ehitus (4,5 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust, kuna

tekkis küsitavus kaasamise parameetri osas.

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust – ei ole

lahendatud ühendust Riia tänavaga (rattaga tuleb sõita läbi Lõunakeskuse parkla).

Projektil on otsene puutumus ja võimalik sünergia Riia tn rattatee projektiga ning seos

potentsiaalsete ühissõidukiradadega Riia tänaval. Et Lõunakeskuse liikuvuskeskus oma

eesmärki parimal võimalikul moel täidaks, tuleks muuta Riia tänavat rohkem säästvamaid

liikumisviise arvestavaks, s.o linnaruum tuleks ümber jagada hiljemalt Lõunakeskuse

liikuvuskeskuse valmimise ajaks.

Valikukomisjoni ettepanek: projektiga tuleks lahendada Lõunakeskuse liikuvuskeskuse ja Riia

tänava vaheline rattatee ühendus.

Kliimaministri 09.06.2023 kirja nr 25-8/3145-1 kohaselt, millega kutsuti linnu

eelkonsultatsioonile säästva liikuvuse toetamise projektide ettevalmistamisel, oli Tartu linna

jalgrattaliikluse prioriteedi eelarve 12 000 000 eurot ja mitmeliigilise taristu prioriteedi eelarve

6 000 000 eurot. Kuna mitmeliigiliste ühenduste prioriteedi eelarves jäi esialgu raha üle, siis

otsustas minister osa ülejäägist suunata Tartu kahe viimase punktiskooriga jalgrattatee

projektile, et rahastusel säiliks 70/30 proportsioon.

Investeeringute kava koostatakse ning toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“

(edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Säästva

mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele

majandusele” meetmega nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna

edendamine”.

Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojekt aitab muuhulgas saavutada Eesti 20351

sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle

tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja

mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“ ning arvestavad Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi

ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-

1 www.eesti2035.ee

ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid.

Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–20352 (edaspidi TLAK) kohane transpordi

tulemusvaldkonna eesmärk on vähendada transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini (Fit for 55

kohaselt 2030. aastaks koguni 1657 kilotonnini). Rahastavate jalgrattateede ja mitmeliigilise

taristu projektide rakendamise laiem eesmärk, mis tuleneb samuti TLAKist, on

linnapiirkondades säästva liikuvuse soodustamine kasutajasõbralike, funktsionaalsete ja

ohutute rattateevõrgustike välja arendamisel linnapiirkondades.

Meede 21.2.5.1 on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse põhimõtetega.

Aktiivsete liikumisviiside kasutuse jätkuvaks kasvuks ehitatakse projektide rakendamise

tulemusel 2029. aastaks 22,6 km jalgrattataristut (moodustades 226% rakenduskava

väljundnäitaja „toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ sihttasemest) ning rajatakse vähemalt

2 tk uut või ajakohastatud mitmeliigilist ühendust (moodustades 200% rakenduskava

väljundnäitajast „uued või ajakohastatud mitmeliigilised ühendused”).

2. Käskkirja sisu

Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri, milles on esitatud ühendmääruse § 42

lõikes 4 nimetatud andmed.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele

Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda

on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega.

Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT

määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist,

arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes

sätestatust.

4. Käskkirja mõju

Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamist jalgrattateede ja

mitmeliigilise taristu prioriteedis. Rakenduskava tulemuste saavutamisega aitab käskkiri kaasa

eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri

ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlemist.

Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.2.5.1 eelarvest investeeringute

kavade rahastamisskeemiga, mille jalgrattateede prioriteedi eelarve on 36 miljonit eurot (sh

Tartu linnale 12 miljonit eurot) ning millest käesoleva käskkirjaga Tartu linna jalg- ja

2 Leitav: https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik

jalgrattateede ehitamiseks eraldatakse ERFi 13 117 440 eurot. Mitmeliigilise taristu prioriteedi

eelarve on 16 miljonit eurot (sh Tartu linnale 6 miljonit eurot), millest käesoleva käskkirjaga

Tartu linna mitmeliigilise taristu projektide jaoks eraldatakse ERFi 616 000 eurot.

Jalgrattateede prioriteedi eelarve suurendamist on plaanis taotleda mitmeliigiliste prioriteedi

vahendite arvelt. Vastavad muudatused kinnitatakse meetmete nimekirja muudatusega

Vabariigi Valitsuse poolt KliMi ettepanekul.

Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb Tartu linnal endal katta.

5. Kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastati enne selle kinnitamist ametkondlikult e-kirja teel

Rahandusministeeriumi ja Korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK). Tagasiside

eelnõule esitati elektronposti teel Rahandusministeeriumi poolt 18.04.2024 ja 19.04.2024, RTK

poolt 23.04.2024 ning tagasisidega arvestamise tabel on vormistatud käesoleva seletuskirja

lisas.

Lisa. Ametkondliku kooskõlastamise tagasisidega arvestamise tabel

Kliimaministri käskkirja „Perioodi 2021–2027

Tartu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri

arendamise investeeringute kava kinnitamine“

eelnõu seletuskiri

Lisa

Ametkondliku kooskõlastamise tagasisidega arvestamise tabel

Nr Tähelepaneku tegija Tähelepaneku sisu Rakendusasutuse/ taotleja

kommentaar

1. RaM, Merlin Sepp

18.04.24 e-kirjaga

Eelnõu kava tabeli viienda tulba päises on

kasutatud lühendit ÜF, mis tavaliselt tähistab

Ühtekuuluvusfondi. See meede on aga

rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist

(ERF), mille lühendit on kasutatud ka sama

tabeli kuuenda tulba päises. Palume

korrigeerida.

Parandatud.

2. -„- Rakenduskavas prognoosis KLIM PO2 SO2

väljundnäitaja „Toetatav sihtotstarbeline

jalgrattataristu“ 2029. a sihttasemeks Tallinna,

Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas kokku 10 km

uusi rattateid ning väljundnäitaja „Uued või

ajakohastatud mitmeliigilised ühendused“

sihttasemeks 1. Ainuüksi Tartu linna

investeeringute kava alusel saab rajatud kokku

22,6 km rattateid ning 2 mitmeliigilist

ühendust. Lisanduvad veel Tallinna ja Pärnu

projektid. Rakenduskava näitaja sihttasemed

saavad sellisel juhul märkimisväärselt

ületatud, mis tähendab, et rakenduskava

koostamisel näitajate passides kirjeldatud

eeldused ja maksumused erinevad oluliselt

esitatud ettepanekutest. Mäletatavasti

pidasime korduvalt EKga kirjavahetust

näitajate passis kirjeldatud eeldatava km hinna

üle, mis oli keskmiselt 4 mln eur/km. Sellest

tulenevalt tekib küsimus, kas investeeringute

kavas esitatud projektide eeldatavad

maksumused on piisavalt realistlikud, et kõik

kavandatud projektid on võimalik ellu viia ja

sihttasemed nii suures mahus saavutada. Kui

näitajate passis esitatud eeldused ei olnud

piisavalt realistlikud, siis edaspidi võib olla

vajalik vaadata üle ka kirjeldatud eeldused ja

korrigeerida rakenduskava sihttaset.

Linnad on esitanud

maksumuse prognoosi oma

parimal teadmisel, võttes

aluseks eelnevaid projekte

jne. Reaalsed maksumused

selguvad peale

hanketulemusi – kuivõrd

projektid kallinevad, saavad

linnad realiseerida selle võrra

vähem projekte.

3. -„- Investeeringute kavas ei ole võimalik

tuvastada, kui suures mahus iga projekt

panustab rakenduskava tulemusnäitaja

„Sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv

aastas“ sihttasemesse ehk puudub iga üksiku

projekti sihttaseme prognoos. Juhin

tähelepanu, et kõigi rahastatud projektide

sihttaseme prognoosi andmed peame esitama

ka EK-le rakenduskava seires ja tavapärane

praktika sarnastel projektidel on, et iga üksiku

projekti sihttase sisestatakse SFOS näitajate

lehele. Investeeringute kava vormilt võis

järeldada, et vastav prognoos iga üksiku

Kõikide projektide puhul

ületas potentsiaalne

kasutajate arv määruses

sätestatud suuruse 1000

kasutajat ööpäevas. Kuna

potentsiaalsete kasutajate

arvu määramiseks puudus

ühtne metoodika, siis ei ole

mõistlik neid numbreid ka

investeeringute kavas

sätestada. Toetuse saajal on

kohustus peale projekti

valmimist kasutajaid mõõta,

projekti lõikes esitatakse investeeringu

ettepanekus. Kas ma saan õigesti aru, et

tegelikkuses neid andmeid ei esitatud? Kui nii,

siis hetkeseisuga investeeringute kavas

esitatud andmed tulemusnäitaja kohta ei anna

piisavalt infot, kui suurt kasutatavust

rajatavatel teedel prognoositakse. Palun

võimalusel analüüsida ja prognoosida

tulemusnäitajate sihttasemed ka projektide

lõikes. Need andmed peaks minema SFOSi

iga projekti infosse ning nendele andmetele

tuginedes saame esitada ka EKle rahastatud

projektide prognoosi, mida meilt ka

seireandmetes nõutakse.

mille tulemusel selgub ka

projekti panus rakenduskava

tulemusnäitajasse.

4. -„- Palun üle kinnitada, et kõigi rajatavate

teelõikude puhul on tegemist uute rattateedega

nagu eeldati näitaja passis. Juhul, kui rattatee

on juba projekti eelselt olemas, siis vastavalt

EK ühise näitaja RCR64 „Sihtotstarbelise

jalgrattataristu kasutajate arv aastas“ tuleb

esitada ka näitaja algtase ehk projekti eelselt

rattatee kasutajate arv aastas.

Mõningatel juhtudel võis

eelnevalt olemas olla jalgtee,

mis on teatavasti

mitmeotstarbeliselt kasutatav

liiklusseaduse mõistes.

Liiklusseaduse mõistes, jah –

kõigi projektide puhul saab

mh olema tegemist uute

jalgrattateede rajamisega

(jalakäijad ja jalgratturid

eraldatud).

5. -„- Sarnaselt jalgrattateedele ei ole ka

mitmeliigilise taristu prioriteedi projektides

prognoositud tulemusnäitaja „Uute või

ajakohastatud mitmeliigiliste ühenduste

kasutajate arv aastas“ sihttaset projektide

lõikes. Ehk siin tekib sama mure andmetega,

mis on kirjeldatud punktis 3. Seires oleks vaja

ka tulemusnäitaja prognoosi projektide lõikes.

Seiresse võiks saada andmed

kõige varem 1 aasta pärast

projekti lõppu, kui toetuse

saaja on loendanud taristu

kasutajaid.

6. -„- Lisaks tekib küsimus, et kui panus meetme

väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse üks

projekti hindamiskriteeriumidest (p 1.2), siis

kuidas panust tulemusnäitajasse hinnati, kui

neid andmeid investeeringu kirjelduses ei

esitatud?

Hinnati ligikaudset

kasutajate arvu (projektide

kvalifitseerimistingimuseks

oli 1000 potentsiaalset

kasutajat ööpäevas). Lisaks

hinnati projektide

kulutõhusust (tulevaste

taristu kasutajate arv 1000

euro taotletava toetuse

summa kohta).

7. RTK, Kaidi

Kenkmann 23.04.24 e-

kirjaga

RTK’l tähelepanekud ja kommentaarid

puuduvad.

Arvesse võetud.

K Ä S K K I R I

13.05.2024 nr 1-2/24/211

Perioodi 2021–2027 Pärnu linna säästva liikuvuse

infrastruktuuri arendamise investeeringute kava

kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ja kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse

andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna

edendamiseks perioodil 2021–2027“ § 15 lõike 3 alusel ning võttes arvesse, et

15. jaanuaril 2024. a esitas Pärnu linn kirjadega nr 10.5/461 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a

kirjaga nr 10.5/461-1), 10.5/462 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/462-1), 10.5/463

(täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/463-1), 10.5/466 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a

kirjaga nr 10.5/466-1), 10.5/468 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 0.5/468-1), 10.5/465

(täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/465-1) jalgrattateede ehitamise investeeringute

kirjeldused investeeringute kava koostamiseks,

kinnitan perioodi 2021–2027 Pärnu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise

investeeringute kava (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Saata: Pärnu Linnavalitsus

Perioodi 2021–2027 Pärnu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kava

Nr Projekti nimetus

Projekti

rakendamise

eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma*

(eurodes)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ERF toetuse

summa

(eurodes)

ERF toetuse

suurim

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest

(%)

Toetuse saaja

oma-

finantseering

(eurodes)

Toetuse saaja

oma-

finantseeringu

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest (%)

Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas

panus Eesti 2035 sihtidesse)

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

täiendavate

püsikulude suurus ja

nende katmise

allikad aastate kaupa

projekti

abikõlblikkuse

perioodil ja kestuse

nõude täitmise ajal

Jalgrattaliikluse

prioriteet

1. Aia ja

Esplanaadi

tänavate

ümberehitus

II pa 2026–

II pa 2027

552 472,00 386 730,40 70% 165 741,60 30% Projekti eesmärk: Luua terviklik

säästvaid liikumisviise arvestav, mugav

ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu

Aia ja Esplanaadi tänaval, millega

vähendatakse CO2 heitmeid ning

maksimaalselt parandada ühendusi

kesklinna ja teiste linnaosade vahel.

Projekti väljundnäitajad:

0,88 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (8,8% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 5500

eurot kaetakse

Pärnu linna

eelarvest.

KINNITATUD

13.05.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/211

Lisa

2. Supeluse tänava

ümberehitus

II pa 2024–

II pa 2025

1 265 625,00 885 937,50 70% 379 687,50 30% Projekti eesmärk: Luua terviklik

säästvaid liikumisviise arvestav, mugav

ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu

Supeluse tänaval, millega vähendatakse

CO2 heitmeid ning parandada

rannapiirkonnale juurdepääsu,

ühendades kesklinn jõe äärega ning

tõstes avaliku ruumi kvaliteeti,

jalakäija- ning jalgrattasõbralikkust.

Projekti väljundnäitajad:

0,88 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (8,8% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 5500

eurot kaetakse

Pärnu linna

eelarvest.

3. Raba tänava

jalg- ja

jalgrattatee

ehitus

I pa 2024–

I pa 2025

2 236 802,00 1 565 761,40 70% 671 040,60 30% Projekti eesmärk: Luua terviklik

säästvaid liikumisviise arvestav, mugav

ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu

Raba tänaval, millega vähendatakse

CO2 heitmeid ning maksimaalselt

parandada ühendusi kesklinna ja teiste

linnaosade vahel.

Projekti väljundnäitajad:

1,7 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (17% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 11 000

eurot kaetakse

Pärnu linna

eelarvest.

4. Pargi tänava

jalg- ja

jalgrattatee

ehituse I ja II

etapp

II pa 2023–

I pa 2026

1 056 947,00 739 862,90 70% 317 084,10 30% Projekti eesmärk: Luua terviklik

säästvaid liikumisviise arvestav, mugav

ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu

Pargi tänaval, millega vähendatakse

CO2 heitmeid ning maksimaalselt

parandada ühendusi kesklinna ja teiste

linnaosade vahel.

Projekti väljundnäitajad:

1,96 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (19,6% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 6300

eurot kaetakse

Pärnu linna

eelarvest.

5. Pargi tänava

jalg- ja

jalgrattatee

ehitus, III etapp

II pa 2026–

II pa 2027

876 221,00 613 354,70 70% 262 866,30 30% Projekti eesmärk: Luua terviklik

säästvaid liikumisviise arvestav, mugav

ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu

Pargi tänaval ja sealt läbimurre, mis on

jalgratta tervikteekonna ja põhivõrgu

oluline ühenduslüli, millega

vähendatakse CO2 heitmeid ning

maksimaalselt parandada ühendusi

kesklinna ja teiste linnaosade vahel.

Projekti väljundnäitajad:

1,56 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (15,6% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 9500

eurot kaetakse

Pärnu linna

eelarvest.

6. Raba–Laia

tänava silla

ehitus

I pa 2023–

I pa 2025

11 228 919,00 7 860 243,30 70,00% 3 368 675,70 30,00% Projekti eesmärk: Luua terviklik

säästvaid liikumisviise arvestav, mugav

ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu

uuel Raba–Laia tänava sillal, mis on

jalgratta tervikteekonna ja põhivõrgu

kõige olulisem ühenduslüli ning

maksimaalselt parandada ühendusi

kesklinna ja teiste linnaosade vahel.

Projekti väljundnäitajad:

2,45 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (24,5% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 15 400

eurot kaetakse

Pärnu linna

eelarvest.

17 216 986,00 12 051 890,20 70,00% 5 165 095,80 30,00% kokku 9,43 km rattateid (94,3%

rakenduskava eesmärgist) ja

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

* summad tabelis on koos käibemaksuga (käibemaks abikõlblik)

** arvestatakse 1 toetatav strateegia ühe kohaliku omavalituse kohta olenemata projektide arvust

*** arvestatakse kõigi linnade ja linnapiirkondade üksikute projektide saavutustasemete kumulatiivse summana

26.04.2024

Kliimaministri käskkirja „Perioodi 2021–2027 Pärnu linna säästva liikuvuse

infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõike 1 ja

kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused

Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“

(edaspidi TAT määrus) § 15 lõike 3 alusel.

Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse Pärnu linna kirjadega nr 10.5/461

(täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/461-1), 10.5/462 (täiendatud

29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/462-1), 10.5/463 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga

nr 10.5/463-1), 10.5/466 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/466-1), 10.5/468

(täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 0.5/468-1), 10.5/465 (täiendatud

29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/465-1) esitatud projektide investeeringute kirjeldusi.

Projektide valikul lähtutakse kliimaministri 14. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-2/23/513

„Perioodi 2021–2027 Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna taristu

arendamise projektide valikukomisjoni moodustamine“ lisas 1 kinnitatud projektide hindamise

metoodikast.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja

investeeringute osakonna eksperdid Ursula Sarnet (e-post:

[email protected], telefon: 715 3404) ja Triinu Tirmaste (e-post:

[email protected], telefon: 621 8050) ning õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba (tel: 6258998, e-post:

[email protected]).

1. Sissejuhatus

Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 Pärnu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri

arendamise investeeringute kava (edaspidi investeeringute kava)

Euroopa Regionaalarengufondi (edaspidi ERF) toetuse mahus 12 051 890,20 eurot (max ERF

toetusega 70%), millele lisandub toetuse saaja omafinantseering vähemalt summas

5 165 095,80 eurot (lisaks katab toetuse saaja kõik mitteabikõlblikud kulud ning projektide

võimalikud kallinemised). Investeeringute kavas esitatakse ühendmääruse § 42 lõikes 4

nimetatud andmed.

Investeeringute kava koostamiseks toimus 23.02.2024 projektide hindamise koosolek, kus

projektidele anti valikukomisjoni poolt konsensuslikud hinded vastavalt projektide hindamise

metoodikale. Kõik projektid, mis hindamisele esitati, olid kooskõlas TAT määruse § 12 kohaste

projekti kvalifitseerimistingimustega (iga projekti kohta koostati kvalifitseerimise kontroll-

leht). Oma erapooletuse kinnitamiseks allkirjastasid Kliimaministeeriumivälised

valikukomisjoni liikmed sõltumatuse deklaratsiooni, millega nad kinnitasid, et nende teadmise

ja parima arusaamise järgi ei ole neil varasemaid, praegusi ega lähitulevikus esile kerkida

võivaid fakte ega asjaolusid, mis võiksid nende sõltumatuse osapoolte silmis kahtluse alla

seada.

Investeeringute kava alusel toetatakse alljärgnevat kuute jalgrattaliikluse prioriteedi projekti:

Nr Projekti nimetus

Projekti

rakendamise

eeldatav

tähtaeg

Projekti eeldatav

abikõlblik

kogusumma

(eurodes)

Projektile eraldatav

maksimaalne ERF

toetuse summa

(eurodes)

Toetuse saaja

omafinantseering

(eurodes)

Punktiskoor

1. Aia ja

Esplanaadi

tänavate

ümberehitus

II pa 2026–

II pa 2027

552 472,00 386 730,40 165 741,60 4,75

2. Supeluse tänava

ümberehitus

II pa 2024–

II pa 2025

1 265 625,00 885 937,50 379 687,50 4,65

3. Raba tänava

jalg- ja

jalgrattatee

ehitus

I pa 2024–

I pa 2025

2 236 802,00 1 565 761,40 671 040,60 4,40

4. Pargi tänava

jalg- ja

jalgrattatee

ehituse I ja II

etapp

II pa 2023–

I pa 2026

1 056 947,00 739 862,90 317 084,10 3,85

5. Pargi tänava

jalg- ja

jalgrattatee

ehitus, III etapp

II pa 2026–

II pa 2027

876 221,00 613 354,70 262 866,30 2,85

6. Raba–Laia

tänava silla

ehitus

I pa 2023–

I pa 2025

11 228 919,00 7 860 243,30 3 368 675,70 2,75

17 216 986,00 12 051 890,20 5 165 095,80

Hindamise detailsemad tulemused:

1. Aia ja Esplanaadi tänavate ümberehitus (4,75 punkti)

Tegemist on ühe parema projektiga meetmes. Projekt sai 0 punkti alakriteeriumis 1.2, milles

hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja tulemusnäitajasse (väljundindikaator on

0,88 km ehk 8,8% eesmärgist).

2. Supeluse tänava ümberehitus (4,65 punkti)

Tegemist on ühe parema projektiga meetmes. Projekt sai 0 punkti alakriteeriumis 1.2, milles

hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja tulemusnäitajasse (väljundindikaator on

0,88 km ehk 8,8% eesmärgist). Projekt ei saanud maksimumpunkte alakriteeriumis 2.3, milles

hinnati tegevuste ajakava realistlikkust – investeeringukirjelduses olid esitatud erinevad

ajavahemikud (2024–2025 ja 2026–2027).

3. Raba tänava jalg- ja jalgrattatee ehitus (4,4 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunte alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse

sekkumise väljund- (km) ja tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,7 km ehk 17%

eesmärgist), alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust

(puudused kauniduse aspektis, kuna Tööstuse tee poole polnud haljastust planeeritud) ning

alakriteeriumis 3.1, milles hinnati ettenähtud tegevuste/lahenduste kuluefektiivsust (tunnel teeb

projekti kallimaks ja ei ole kuluefektiivne viis tulemuste saavutamiseks).

4. Pargi tänava jalg- ja jalgrattatee ehituse I ja II etapp (3,85 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja

tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,96 km ehk 19,6% eesmärgist).

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust –

0 punkti, kuna puudusi on kõigis kolmes parameetris (kaunis, kaasav, kestlik). Ei ole

arvestatud, et tegemist on miljööväärtusliku asukohaga.

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust. Konsultant

tagasisidestas, et „Sellise ruumilise kvaliteediga park Pärnu kesklinnas

miljööväärtuslikul alal on kõrge kohaväärtusega ja vajab esmase ruumilise

kontseptsiooni koostamiseks kindlasti arhitekti/maastikuarhitekti tööd, peale mida saab

hakata tegelema liikluslahendustega. Lisaks on kogu lahenduse kontseptsioonis jäetud

kaalumata, kas autoliiklus peab üldse uuelt sillalt otse ranna suunas liikuma. On

põhjust kaaluda, kas otseühendus võiks olla ainult rattaga ja jalgsi ning autoliiklus

kasutaks vähem otsesemaid teekondi, kuna tänavate tihedus on autoliikluse vajadusteks

selleks piirkonnas täiesti olemas.“. Antud juhul ei ole Pärnu linn investeeringu

kirjelduses täpsemalt liikluskorraldust lahti selgitanud, ka konsultandi ettepanekuga

nõustuti üldiselt vaid tehnilistes osades.

• Kriteeriumis 4, milles hinnati projekti kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja

sihtidega. Puudused olid ligipääsetavuse näitaja osas, kus ülekäigurajad olid liiga pikad

ja eskiisi kohaselt ka reguleerimata. Niisamuti pole ristmikud kompaktsed, mis

suurendab märkimisväärselt eriti erivajadusega ja eristuva vajadusega inimese

ohuolukorda. Teemad olid ülevad eelnõustamise käigus ning Pärnu linn lubas

projekteerimise käigus asja parandada.

5. Pargi tänava jalg- ja jalgrattatee ehituse III etapp (2,85 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja

panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – ei panusta oluliselt

maakasutuse ja transpordi paremasse integreerimisse (läbimurre sõiduautodele, aga

võiks olla ainult jalgsi- ja jalgrattaga liikujatele).

• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja

tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,56 km ehk 15,60% eesmärgist).

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust –

0 punkti, kuna puudusi on kõigis kolmes parameetris (kaunis, kaasav, kestlik). Ei ole

arvestatud, et tegemist on miljööväärtusliku asukohaga. Ringristmik pikendab

jalakäijate ja jalgratturite tervikteekonda.

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust – läbimurre

ei ole hästi põhjendatud. Pärnu linn esitas 04.03.24 e-mailiga Pargi läbimurde

selgitused.

• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust –

läbimurre ei ole põhjendatud ja selle vajalikkus ei ole arusaadav. Pärnu linn esitas

04.03.24 e-mailiga Pargi läbimurde selgitused.

Alakriteeriumi ümber ei hinnatud kuna projekt ületas lävendi ning jäi eelarve piiresse.

• Alakriteeriumis 3.2, milles hinnati planeeritud eelarve on realistlikkust ja mõistlikkust

– Pargi läbimurde puhul tekkis küsimusi, kas planeeritud kulud on ikka vajalikud ja

mõistlikud.

• Kriteeriumis 4, milles hinnati projekti kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja

sihtidega. Puudused olid ligipääsetavuse näitaja osas, kus ülekäigurajad olid liiga pikad

ja eskiisi kohaselt ka reguleerimata. Niisamuti pole ristmikud kompaktsed, mis

suurendab märkimisväärselt eriti erivajadusega ja eristuva vajadusega inimese

ohuolukorda. Teemad olid ülevad eelnõustamise käigus ning Pärnu linn lubas

projekteerimise käigus asja parandada.

6. Raba-Laia tänava silla ehitus (2,75 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja

panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – puudlik sünergia

maakasutuse ja transpordi paremas integreerimises (või olemasoleva tänavaruumi

ümberjagamine säästva liikuvuse kasuks).

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust –

puudusi on kõigis kolmes parameetris (pole puhkekohti, materjalikasutus).

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust – silla otstes

olevate ringristmike juures võiksid ülekäigurajad olla lähemal ristmikule, pole tagatud

jalakäijate ja jalgratturite mugavust.

• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust.

Siinkohal tekkis küsimusi projekti mõjususes võrreldes teiste linna esitatud

projektidega.

• Alakriteeriumis 3.1, milles hinnati, kas ettenähtud tegevused/lahendused on

kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks. Antud juhul on silla

ehitus väga kallis ja säästva liikuvuse osa proportsioon kogumaksumusest on küsitav

ning võrreldes teiste linna esitatud projektidega saanuks palju rohkem häid säästva

liikuvuse projekte linnas ellu kutsuda.

• Kriteeriumis 4, milles hinnati projekti kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja

sihtidega – esineb küsitavusi ligipääsetavuse osas. Puudused olid ligipääsetavuse näitaja

osas, kus ülekäigurajad on ristmikust liiga kaugel, teekonnad pikenevad ja lähenemised

ülekäiguradadele on ohtlikult paigutatud. Erivajadusega ja eristuvate vajadustega

liiklejate puhul tuleks arvestada võimalikult ohutu liikumisteekonnaga. Teemad olid

ülevad eelnõustamise käigus ning Pärnu linn lubas projekteerimise käigus asja

parandada.

Pärnu linna jalgrattaliikluse prioriteedi eelarve oli kliimaministri 09.06.2023 kirja

nr 25-8/3145-1, millega kutsuti linnu eelkonsultatsioonile säästva liikuvuse toetamise

projektide ettevalmistamisel, kohaselt 12 000 000 eurot. Kuna mitmeliigiliste ühenduste

prioriteedi eelarves jäi esialgu raha üle, siis otsustas minister osa ülejäägist suunata Pärnu

viimase punktiskooriga projektile, et rahastusel säiliks 70/30 proportsioon.

Investeeringute kava koostatakse ning toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“

(edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Säästva

mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele

majandusele” meetmega nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna

edendamine”.

Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojekt aitab muuhulgas saavutada Eesti 20351

sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle

tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja

mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“ ning arvestavad

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021,

lk 159–706), artiklis 9 nimetatudhorisontaalseid põhimõtteid.

Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–20352 (edaspidi TLAK) kohane transpordi

tulemusvaldkonna eesmärk on vähendada transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini (Fit for 55

kohaselt 2030. aastaks koguni 1657 kilotonnini). Rahastavate jalgrattateede projektide

rakendamise laiem eesmärk, mis tuleneb samuti TLAKist, on linnapiirkondades säästva

liikuvuse soodustamine kasutajasõbralike, funktsionaalsete ja ohutute rattateevõrgustike välja

arendamisel linnapiirkondades.

Meede 21.2.5.1 on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse põhimõtetega.

Aktiivsete liikumisviiside kasutuse jätkuvaks kasvuks tuleb projektide rakendamise tulemusel

2029. aastaks ehitada 9,43 km jalgrattataristut (moodustades 94,3% rakenduskava

väljundnäitaja „toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ sihttasemest).

2. Käskkirja sisu

Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri, mille lisas on esitatud ühendmääruse

§ 42 lõikes 4 nimetatud andmed.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele

Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 alusel antud õigusaktid, mis on kooskõlas

vastavate ELi õigusaktidega.

Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT

määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist,

1 www.eesti2035.ee 2 Leitav: https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik

arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes

sätestatust.

4. Käskkirja mõju

Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamist jalgrattateede

prioriteedis. Rakenduskava tulemuste saavutamisega aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti

keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi

julgeolekut ega välissuhtlemist.

Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.2.5.1 eelarvest investeeringute

kavade rahastamisskeemiga, mille jalgrattateede prioriteedi eelarve on 36 miljonit eurot (sh

Pärnu linnale 12 miljonit eurot) ning millest käesoleva käskkirjaga Pärnu linna jalg- ja

jalgrattateede ehitamiseks eraldatakse ERFi 12 051 890,20 eurot. Jalgrattateede prioriteedi

eelarve suurendamist on plaanis taotleda mitmeliigiliste prioriteedi vahendite arvelt. Vastavad

muudatused kinnitatakse meetmete nimekirja muudatusega Vabariigi Valitsuse poolt KliMi

ettepanekul.

Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb Pärnu linnal endal katta.

5. Kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu on kooskõlastatud enne selle kinnitamist ametkondlikult e-kirja teel

Rahandusministeeriumi ja Korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK). Tagasiside

eelnõule esitati mõlema asutuse poolt 23.04.24 elektronposti teel ning tagasisidega arvestamise

tabel on vormistatud käesoleva seletuskirja lisas.

Lisa. Ametkondliku kooskõlastamise tagasisidega arvestamise tabel

Kliimaministri käskkirja „Perioodi 2021–2027

Pärnu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri

arendamise investeeringute kava kinnitamine“

eelnõu seletuskiri

Lisa

Ametkondliku kooskõlastamise tagasisidega arvestamise tabel

Nr Tähelepaneku tegija Tähelepaneku sisu Rakendusasutuse/ taotleja

kommentaar

1. RaM, Merlin Sepp

23.04.24 e-kirjaga

Palume investeeringute kava

projektide toetamisel (eelkõige

projekt nr 6. „Raba–Laia tänava silla

ehitus”) tagada projektide

toetatavate tegevuste ja kulude

kooskõla rakenduskavas kirjeldatu ja

abikõlblike kulude käsitlusega.

Samas loodame, et hindamisel

väljatoodud puudustega tegeletakse

ning projekti ning tulemuste

kvaliteeti on võimalik elluviimisel

parandada.

Projekti hindamisel valikukomisjoni

poolt välja toodud tähelepanekud on

sellised, millega on projekti

kriteeriumitele hinde andmisel

arvestatud. Projekt on ületanud

vajaliku lävendi (2,7), et pääseda

investeeringute kavasse.

Jalakäijate ja jalgratturite osa

moodustab Raba–Laia tänava silla

kogumaksumusest 39,1% (toetuse

saaja ehitusinseneri poolt kinnitatud),

mis on taotlejal olnud ka aluseks

käesoleva ERF toetusprojekti

abikõlbliku maksumuse arvutamisel.

2. -„- Eelnõu kava tabeli viienda tulba

päises on kasutatud lühendit ÜF, mis

tavaliselt tähistab

Ühtekuuluvusfondi. See meede on

aga rahastatud Euroopa

Regionaalarengu Fondist (ERF),

mille lühendit on kasutatud ka sama

tabeli kuuenda tulba päises. Palume

korrigeerida.

Parandatud.

3. -„- Palume aga üle kinnitada, et kõigi

rajatavate teelõikude puhul on

tegemist uute jalgrattateedega nagu

eeldati näitaja passis. Juhul, kui

jalgrattatee on juba projekti eelselt

olemas, siis vastavalt EK ühise

näitaja RCR64 „Sihtotstarbelise

jalgrattataristu kasutajate arv aastas“

tuleb esitada ka näitaja algtase ehk

projekti eelselt rattatee kasutajate

arv aastas.

Mõningatel juhtudel võis eelnevalt

olemas olla jalgtee, mis on teatavasti

mitmeotstarbeliselt kasutatav

liiklusseaduse mõistes. Liiklusseaduse

mõistes, jah – kõigi projektide puhul

saab mh olema tegemist uute

jalgrattateede rajamisega (jalakäijad

ja jalgratturid eraldatud).

4. RTK, Kaisa Alto ja

Kaidi Kenkmann

23.04.24 e-kirjaga

RTK’l tähelepanekud, märkused

puuduvad.

Arvesse võetud.

K Ä S K K I R I

13.05.2024 nr 1-2/24/212

Perioodi 2021–2027 Tartu linna säästva liikuvuse

infrastruktuuri arendamise investeeringute kava

kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ja kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse

andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna

edendamiseks perioodil 2021–2027“ § 15 lõike 3 alusel ning võttes arvesse, et

11. jaanuaril 2024. a esitas Tartu linn kirjaga nr 8-13.2/13051 jalgrattateede ehitamise

investeeringute kirjeldused ja 16. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 9-3.2/19292 mitmeliigiliste

ühistranspordisõlmede arendamise investeeringute kirjeldused investeeringute kava koostamiseks,

kinnitan perioodi 2021–2027 Tartu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise

investeeringute kava (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Saata: Tartu Linnavalitsus

Perioodi 2021–2027 Tartu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kava

Nr Projekti nimetus

Projekti

rakendamise

eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma*

(eurodes)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ERF toetuse

summa

(eurodes)

ERF toetuse

suurim

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest

(%)

Toetuse saaja

omafinantseering

(eurodes)

Toetuse saaja

oma-

finantseeringu

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest (%)

Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas

panus Eesti 2035 sihtidesse)

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

täiendavate

püsikulude suurus ja

nende katmise

allikad aastate kaupa

projekti

abikõlblikkuse

perioodil ja kestuse

nõude täitmise ajal

Jalgrattaliikluse

prioriteet

1. Tähe tänava

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2026–

I pa 2028

2 318 000,00 1 622 600,00 70% 695 400,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:

3,7 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (37% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 334 000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

KINNITATUD

13.05.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/212

Lisa

2. Tähtvere ja

Tuglase tn

rattateede

põhivõrgu

rajamine

I pa 2024–

I pa 2025

2 147 200,00 1 503 040,00 70% 644 160,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:1,75 km

toetatavat sihtotstarbelist jalgrattataristut

(17,5% eesmärgist);1 toetatav

integreeritud territoriaalse arengu

strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:720 000

sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajat

aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 135 000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

3. Õnne tänava

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2025–

I pa 2026

732 000,00 512 400,00 70% 219 600,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:

0,75 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (7,5% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 14 000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

4. Kastani tänava

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2025–

I pa 2026

854 000,00 597 800,00 70% 256 200,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:1,1 km

toetatavat sihtotstarbelist jalgrattataristut

(11% eesmärgist);1 toetatav

integreeritud territoriaalse arengu

strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:720 000

sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajat

aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 102 000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

5. Lai tn ja Jakobi tn

jalgrattateede

põhivõrgu

rajamine ning

Jakobi- K. E. von

Baeri- Tähtvere-

Kroonuaia tänava

ristmiku

rekonstrueerimine

I pa 2025–

I pa 2026

854 000,00 597 800,00 70% 256 200,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:

1,2 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (12% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 133 000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

6. Riia tänava ning

Riia – Turu

ristmiku lähiala

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2026–

I pa 2028

4 392 000,00 3 074 400,00 70% 1 317 600,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:6,7 km

toetatavat sihtotstarbelist jalgrattataristut

(67% eesmärgist);1 toetatav

integreeritud territoriaalse arengu

strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:720 000

sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajat

aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 1 040

000 eurot kaetakse

Tartu linna eelarvest.

7. Turu tänava

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2025–

I pa 2028

2 684 000,00 1 878 800,00 70% 805 200,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:

3,7 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (37% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 335 000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

8. Jalgrattateede

põhivõrgu

rajamine Sõpruse

sillal ja lähialal

Karlovas

I pa 2024–

I pa 2026

4 026 000,00 2 818 200,00 70% 1 207 800,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:2,6 km

toetatavat sihtotstarbelist jalgrattataristut

(26% eesmärgist);1 toetatav

integreeritud territoriaalse arengu

strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:720 000

sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajat

aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 354 000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

9. Vabaduse pst

(lõigus Emajõe tn

– Kaarsild)

jalgrattateede

põhivõrgu

rajamine****

I pa 2025–

I pa 2026

732 000,00 512 400,00 70% 219 600,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitajad:

1,1 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (11% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 128 000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

KOKKU 18 739 200,00 13 117 440,00 70,00% 5 621 760,00 30,00%

Mitmeliigilise

taristu prioriteet

1. Võru tänava pargi

ja reisi parkla

ehitus

II pa 2026–

II pa 2029

460 000,00 322 000,00 70% 138 000,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitaja:1

mitmeliigiline ühendus (100%

eesmärgist);

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:540 000 uut või

ajakohastatud mitmeliigiliste ühenduste

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 9000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

2. Lõunakeskuse

liikuvuskeskuse

ehitus

I pa 2024–

I pa 2027

420 000,00 294 000,00 70% 126 000,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva

liikumisviisi mugavat ja turvalist

kasutamist tervikliku jalgrattateede

põhivõrgu olulise puuduoleva lüli

ehitamisega.

Projekti väljundnäitaja:

1 mitmeliigiline ühendus (100%

eesmärgist);

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

540 000 uut või ajakohastatud

mitmeliigiliste ühenduste kasutajat

aastas***

Edaspidised iga-

aastased

ülalpidamiskulud

summas ca 9000

eurot kaetakse Tartu

linna eelarvest.

KOKKU 880 000,00 616 000,00 70,00% 264 000,00 30,00%

* summad tabelis on koos käibemaksuga (käibemaks abikõlblik)

** arvestatakse 1 toetatav strateegia ühe kohaliku omavalituse kohta olenemata projektide arvust

*** arvestatakse kõigi linnade ja linnapiirkondade üksikute projektide saavutustasemete kumulatiivse summana

**** rahastatakse järgmistel tingimustel:

a) viia eskiislahendus kooskõlla selle asukoha miljööväärtusega;

b) lisada rattaparkimiskohti;

c) lisada ruumikujunduselemente, haljastust, puid ja põõsaid;

d) suurendada ohutussaart Laia tn ristmikul;

e) projekteerida ristmikud jalgsi ja jalgrattaga liikujatele mugavamaks.

26.04.2024

Kliimaministri käskkirja „Perioodi 2021–2027 Tartu linna säästva liikuvuse

infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõike 1

kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused

Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“

(edaspidi TAT määrus) § 15 lõike 3 alusel.

Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse Tartu linna kirjadega nr 8-13.2/13051 ja 9-

3.2/19292 esitatud projektide investeeringute kirjeldusi. Ning projektide valikul lähtutakse

kliimaministri 14. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-2/23/513 „Perioodi 2021–2027 Tallinna,

Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna taristu arendamise projektide valikukomisjoni

moodustamine“ lisas 1 kinnitatud projektide hindamise metoodikast.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja

investeeringute osakonna eksperdid Ursula Sarnet (e-post:

[email protected], telefon: 715 3404) ja Triinu Tirmaste (e-post:

[email protected], telefon: 621 8050) ning õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba (tel: 6258998, e-post: anna-

[email protected]).

1. Sissejuhatus

Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 Tartu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri

arendamise investeeringute kava (edaspidi investeeringute kava) Euroopa

Regionaalarengufondi (edaspidi ERF) toetuse mahus 13 733 440 eurot (max ERF toetusega

70%), millele lisandub toetuse saaja omafinantseering vähemalt summas 5 885 760 eurot

(lisaks katab toetuse saaja kõik mitteabikõlblikud kulud ning projektide võimalikud

kallinemised). Investeeringute kavas esitatakse ühendmääruse § 42 lõikes 4 nimetatud andmed.

Investeeringute kava koostamiseks toimusid 08.02.2024 ja 13.02.2024 projektide hindamise

koosolekud, kus projektidele anti valikukomisjoni poolt konsensuslikud hinded vastavalt

projektide hindamise metoodikale. Kõik projektid, mis hindamisele esitati, olid kooskõlas TAT

määruse § 12 kohaste projekti kvalifitseerimistingimustega (iga projekti kohta koostati

kvalifitseerimise kontroll-leht). Oma erapooletuse kinnitamiseks allkirjastasid

Kliimaministeeriumi välised valikukomisjoni liikmed sõltumatuse deklaratsiooni, millega nad

kinnitasid, et nende teadmise ja parima arusaamise järgi ei ole neil varasemaid, praegusi ega

lähitulevikus esile kerkida võivaid fakte ega asjaolusid, mis võiksid nende sõltumatuse

osapoolte silmis kahtluse alla seada.

Mõningatel juhtudel võis projekti asukohas eelnevalt olemas olla jalgtee, mis on liiklusseaduse

mõistes mitmeotstarbeliselt kasutatav. Liiklusseaduse mõistes on Tartu kõigi projektide puhul

muuhulgas tegemist uute jalgrattateede rajamisega (tunnuskood RCO58).

Investeeringute kava alusel toetatakse alljärgnevat üheksat jalgrattaliikluse prioriteedi ja kahte

mitmeliigilise taristu prioriteedi projekti:

Nr Projekti nimetus

Projekti

rakendamise

eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma*

(eurodes)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ERF toetuse

summa

(eurodes)

Toetuse saaja

omafinantseering

(eurodes)

Punktiskoor

Jalgrattaliikluse

prioriteet

1. Tähe tänava

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2026–

I pa 2028

2 318 000,00 1 622 600,00 695 400,00 4,90

2. Tähtvere ja

Tuglase tn

rattateede

põhivõrgu

rajamine

I pa 2024–

I pa 2025

2 147 200,00 1 503 040,00 644 160,00 4,90

3. Õnne tänava

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2025–

I pa 2026

732 000,00 512 400,00 219 600,00 4,75

4. Kastani tänava

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2025–

I pa 2026

854 000,00 597 800,00 256 200,00 4,60

5. Lai tn ja Jakobi tn

jalgrattateede

põhivõrgu

rajamine ning

Jakobi- K. E. von

Baeri- Tähtvere-

Kroonuaia tänava

ristmiku

rekonstrueerimine

I pa 2025–

I pa 2026

854 000,00 597 800,00 256 200,00 4,20

6. Riia tänava ning

Riia – Turu

ristmiku lähiala

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2026–

I pa 2028

4 392 000,00 3 074 400,00 1 317 600,00 3,60

7. Turu tänava

jalgrattateede

põhivõrgu ehitus

I pa 2025–

I pa 2028

2 684 000,00 1 878 800,00 805 200,00 3,15

8. Jalgrattateede

põhivõrgu

rajamine Sõpruse

sillal ja lähialal

Karlovas

I pa 2024–

I pa 2026

4 026 000,00 2 818 200,00 1 207 800,00 2,95

9. Vabaduse pst

(lõigus Emajõe tn

– Kaarsild)

jalgrattateede

põhivõrgu

rajamine

I pa 2025–

I pa 2026

732 000,00 512 400,00 219 600,00 2,75

KOKKU 18 739 200,00 13 117 440,00 5 621 760,00

Mitmeliigilise

taristu prioriteet

1. Võru tänava pargi

ja reisi parkla

ehitus

II pa 2026–

II pa 2029

460 000,00 322 000,00 138 000,00 4,70

2. Lõunakeskuse

liikuvuskeskuse

ehitus

I pa 2024–

I pa 2027

420 000,00 294 000,00 126 000,00 4,50

KOKKU 880 000,00 616 000,00 264 000,00

Hindamise detailsemad tulemused:

Jalgrattaliikluse prioriteet

1. Tähe tänava jalgrattateede põhivõrgu ehitus (4,9 punkti)

Tegemist on ühe parema projektiga meetmes. Projekt ei saanud maksimumpunte ainult

alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja

tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 3,7 km ehk 37% eesmärgist).

2. Tähtvere ja Tuglase tn jalgrattateede põhivõrgu rajamine (4,9 punkti)

Tegemist on ühe parema projektiga meetmes. Projekt ei saanud maksimumpunte ainult

alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja

tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,75 km ehk 17,5% eesmärgist).

3. Õnne tänava jalgrattateede põhivõrgu ehitus (4,75 punkti)

Tegemist on ühe parema projektiga meetmes. Projekt sai 0 punkti alakriteeriumis 1.2, milles

hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja tulemusnäitajasse (väljundindikaator on

0,75 km ehk 7,5% eesmärgist).

4. Kastani tänava jalgrattateede põhivõrgu ehitus (4,6 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunte alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse

sekkumise väljund- (km) ja tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,1 km ehk 11%

eesmärgist) ning alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele

vastavust. Viimase osas kaotas projekt punkte, kuna ristlõikes on parkimiskohad jalgteede peal

ehk jalakäijatele ruumi andmise asemel on eelistatud parkivaid autosid.

5. Lai tn ja Jakobi tn jalgrattateede põhivõrgu rajamine ning Jakobi – K. E. von

Baeri – Tähtvere – Kroonuaia tänava ristmiku rekonstrueerimine (4,2 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja

tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,2 km ehk 12% eesmärgist).

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust -

haljastust on vähe ning kuna tegemist on vanalinna piirkonna miljööväärtusliku alaga,

siis võiks olla pandud rohkem rõhku kauniduse aspektile. Samuti võiks sõidutee olla

kitsam (4,5 m asemel 3,5 m).

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, kuna ei ole

arvestatud konsultandi ettepanekutega tänava laiuse osas.

• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust.

Leiti, et projektil puudub vajalik mõjusus – sõidutee võiks olla kitsam või kasutada

speed cushion tüüpi künniseid.

6. Riia tänava ning Riia – Turu ristmiku lähiala jalgrattateede põhivõrgu ehitus (3,6

punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja

panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – puudlik sünergia

maakasutuse ja transpordi paremas integreerimises (või olemasoleva tänavaruumi

ümberjagamine säästva liikuvuse kasuks).

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust, kuna

esineb puudusi ühes parameetris (kestlikkus) – siinkohal esitles Tartu linn linnaelanikele

ning esitas ka eelnõustamisele väga hea esialgse projekti eskiisi, milles olid planeeritud

Riia tänavale ka ühissõidukirajad, kuid muutis seda hiljem, esitades taotluses ilma

ühissõidukiradadeta lahenduse. Valikukomisjoni hinnangul tuleks Tartu linnal

põhjalikult kaaluda Riia tänavale ühissõidukiradade loomist peale Tartu

Lõunakeskuse liikuvuskeskuse projekti valmimist, kuna mõlemad projektid on

omavahelises seoses. Ühissõidukirajad annaksid Tartu kõige tihedama liinide

koormatusega tänaval ühistranspordiga reisijale parema kiiruse ja täpsema

sõidugraafikust kinnipidamise ka tipptunnil. Ühtlasi oleksid ühissõidukirajad Riia

tänaval kooskõlas Tartu poolt esitatava investeeringutaotlusega multimodaalse

sõlmpunkti rajamiseks Lõunakeskuse juurde, mis võimaldab jätta auto sinna ja liikuda

ühistranspordiga kiirelt, mugavalt ja säästlikult kogu Tartu ulatuses. See vastaks võrdse

kohtlemise ja ka kaasava linnaruumi põhimõtetele, kuna autoliikluse vähenemine

parandaks müra ja heitmete olukorda. Lisaks võimaldaksid bussirajad igal ajal väheste

takistustega liikuda ka operatiivsõidukitel. Autoliikluse läbilaskvuse vähenemine koos

bussiliikluse kiiruse ja kindluse paranemise, rattateede hea taseme ja parema jalgsi

liikumise ja bussi ootamise ruumiga annaks autokasutajatele täiendava motivatsiooni

liikumisviisi vahetuseks säästvate liikumisviiside vastu.

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust – ei ole

arvestatud konsultandi ettepanekutega bussitaskute osas.

• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust

– projekti eesmärgid oleksid saavutatud parimal moel, kui Riia tänavale oleksid

planeeritud ka bussirajad. Kuna esitatud lahenduses need puuduvad, siis ei saanud anda

ka maksimumpunkte.

7. Turu tänava Jalgrattateede põhivõrgu ehitus (3,15 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja

panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – ei panusta oluliselt

transpordi ja maakasutuse paremasse integreerimisse (sh olemasoleva tänavaruumi

ümberjagamisse säästva liikuvuse kasuks).

• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja

tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 3,7 km ehk 37% eesmärgist).

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust – 0

punkti, kuna puudusi on kõigis kolmes parameetris (kaunis, kaasav, kestlik).

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, kuna tekkis

küsimusi sõiduradade arvu säilitamise vajalikkuse osas.

• Kriteeriumis 4, milles hinnati projekti kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja

sihtidega – probleeme ligipääsetavusega (reguleerimata ristmik).

8. Jalgrattateede põhivõrgu rajamine Sõpruse sillal ja lähialal Karlovas (2,95

punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja

panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – projekt ei panusta

oluliselt CO2 vähenemisesse (või teeb seda väga minimaalselt) ega maakasutuse ja

transpordi paremasse integreerimisse (ei kasutata võimalust anda rohkem tänavaruumi

aktiivsetele liikumisviisidele).

• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja

tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 2,6 km ehk 26% eesmärgist).

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust – 0

punkti, kuna puudusi on kõigis kolmes parameetris (kaunis, kaasav, kestlik).

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, kuna

ristmiku ja ülekäiguradade osas arvestati konsultandi arvamusega vaid osaliselt.

• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust,

kuna eskiislahendusega tagatakse endiselt suur läbilaskvus autoliiklusele, selle asemel,

et anda rohkem ruumi jalgratturitele ja jalakäijatele.

• Kriteeriumis 4, milles hinnati projekti kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja

sihtidega – probleeme ligipääsetavusega (nt sillale ja sillalt maha liikumise võimalused).

9. Vabaduse pst (lõigus Emajõe tn – Kaarsild) ja jalgrattateede põhivõrgu rajamine

(2,75 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja

panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – ei panusta oluliselt

maakasutuse ja transpordi paremasse integreerimisse (ei kasutata võimalust anda

rohkem tänavaruumi aktiivsetele liikumisviisidele ning säilitatakse parkimiskohad).

• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja

tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,1 km ehk 11% eesmärgist).

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust – 0

punkti, kuna puudusi on kõigis kolmes parameetris (kaunis, kaasav, kestlik).

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust – ei ole

arvestatud konsultandi ettepanekutega Laia tn ristmiku osas.

• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust

– 0 punkti, kuna ristmiku lahendus on puudulik, säilitatakse parkimiskohad. Asukohast

tulenevalt vajab paremat lahendust.

Projekti rahastatakse järgmistel tingimustel:

a) viia eskiislahendus kooskõlla selle asukoha miljööväärtusega;

b) lisada rattaparkimiskohti;

c) lisada ruumikujunduselemente, haljastust, puid ja põõsaid;

d) suurendada ohutussaart Laia tn ristmikul;

e) projekteerida ristmikud jalgsi ja jalgrattaga liikujatele mugavamaks.

Mitmeliigilise taristu prioriteet

1. Võru tänava liikuvuskeskuse ehitus (4,7 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi

väärtustele vastavust, kuna tekkis küsitavus kaasamise parameetri osas.

2. Lõunakeskuse liikuvuskeskuse ehitus (4,5 punkti)

Projekt ei saanud maksimumpunkte:

• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust, kuna

tekkis küsitavus kaasamise parameetri osas.

• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust – ei ole

lahendatud ühendust Riia tänavaga (rattaga tuleb sõita läbi Lõunakeskuse parkla).

Projektil on otsene puutumus ja võimalik sünergia Riia tn rattatee projektiga ning seos

potentsiaalsete ühissõidukiradadega Riia tänaval. Et Lõunakeskuse liikuvuskeskus oma

eesmärki parimal võimalikul moel täidaks, tuleks muuta Riia tänavat rohkem säästvamaid

liikumisviise arvestavaks, s.o linnaruum tuleks ümber jagada hiljemalt Lõunakeskuse

liikuvuskeskuse valmimise ajaks.

Valikukomisjoni ettepanek: projektiga tuleks lahendada Lõunakeskuse liikuvuskeskuse ja Riia

tänava vaheline rattatee ühendus.

Kliimaministri 09.06.2023 kirja nr 25-8/3145-1 kohaselt, millega kutsuti linnu

eelkonsultatsioonile säästva liikuvuse toetamise projektide ettevalmistamisel, oli Tartu linna

jalgrattaliikluse prioriteedi eelarve 12 000 000 eurot ja mitmeliigilise taristu prioriteedi eelarve

6 000 000 eurot. Kuna mitmeliigiliste ühenduste prioriteedi eelarves jäi esialgu raha üle, siis

otsustas minister osa ülejäägist suunata Tartu kahe viimase punktiskooriga jalgrattatee

projektile, et rahastusel säiliks 70/30 proportsioon.

Investeeringute kava koostatakse ning toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“

(edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Säästva

mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele

majandusele” meetmega nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna

edendamine”.

Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojekt aitab muuhulgas saavutada Eesti 20351

sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle

tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja

mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“ ning arvestavad Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi

ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-

1 www.eesti2035.ee

ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid.

Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–20352 (edaspidi TLAK) kohane transpordi

tulemusvaldkonna eesmärk on vähendada transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini (Fit for 55

kohaselt 2030. aastaks koguni 1657 kilotonnini). Rahastavate jalgrattateede ja mitmeliigilise

taristu projektide rakendamise laiem eesmärk, mis tuleneb samuti TLAKist, on

linnapiirkondades säästva liikuvuse soodustamine kasutajasõbralike, funktsionaalsete ja

ohutute rattateevõrgustike välja arendamisel linnapiirkondades.

Meede 21.2.5.1 on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse põhimõtetega.

Aktiivsete liikumisviiside kasutuse jätkuvaks kasvuks ehitatakse projektide rakendamise

tulemusel 2029. aastaks 22,6 km jalgrattataristut (moodustades 226% rakenduskava

väljundnäitaja „toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ sihttasemest) ning rajatakse vähemalt

2 tk uut või ajakohastatud mitmeliigilist ühendust (moodustades 200% rakenduskava

väljundnäitajast „uued või ajakohastatud mitmeliigilised ühendused”).

2. Käskkirja sisu

Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri, milles on esitatud ühendmääruse § 42

lõikes 4 nimetatud andmed.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele

Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda

on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega.

Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT

määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist,

arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes

sätestatust.

4. Käskkirja mõju

Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamist jalgrattateede ja

mitmeliigilise taristu prioriteedis. Rakenduskava tulemuste saavutamisega aitab käskkiri kaasa

eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri

ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlemist.

Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.2.5.1 eelarvest investeeringute

kavade rahastamisskeemiga, mille jalgrattateede prioriteedi eelarve on 36 miljonit eurot (sh

Tartu linnale 12 miljonit eurot) ning millest käesoleva käskkirjaga Tartu linna jalg- ja

2 Leitav: https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik

jalgrattateede ehitamiseks eraldatakse ERFi 13 117 440 eurot. Mitmeliigilise taristu prioriteedi

eelarve on 16 miljonit eurot (sh Tartu linnale 6 miljonit eurot), millest käesoleva käskkirjaga

Tartu linna mitmeliigilise taristu projektide jaoks eraldatakse ERFi 616 000 eurot.

Jalgrattateede prioriteedi eelarve suurendamist on plaanis taotleda mitmeliigiliste prioriteedi

vahendite arvelt. Vastavad muudatused kinnitatakse meetmete nimekirja muudatusega

Vabariigi Valitsuse poolt KliMi ettepanekul.

Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb Tartu linnal endal katta.

5. Kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastati enne selle kinnitamist ametkondlikult e-kirja teel

Rahandusministeeriumi ja Korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK). Tagasiside

eelnõule esitati elektronposti teel Rahandusministeeriumi poolt 18.04.2024 ja 19.04.2024, RTK

poolt 23.04.2024 ning tagasisidega arvestamise tabel on vormistatud käesoleva seletuskirja

lisas.

Lisa. Ametkondliku kooskõlastamise tagasisidega arvestamise tabel

Kliimaministri käskkirja „Perioodi 2021–2027

Tartu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri

arendamise investeeringute kava kinnitamine“

eelnõu seletuskiri

Lisa

Ametkondliku kooskõlastamise tagasisidega arvestamise tabel

Nr Tähelepaneku tegija Tähelepaneku sisu Rakendusasutuse/ taotleja

kommentaar

1. RaM, Merlin Sepp

18.04.24 e-kirjaga

Eelnõu kava tabeli viienda tulba päises on

kasutatud lühendit ÜF, mis tavaliselt tähistab

Ühtekuuluvusfondi. See meede on aga

rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist

(ERF), mille lühendit on kasutatud ka sama

tabeli kuuenda tulba päises. Palume

korrigeerida.

Parandatud.

2. -„- Rakenduskavas prognoosis KLIM PO2 SO2

väljundnäitaja „Toetatav sihtotstarbeline

jalgrattataristu“ 2029. a sihttasemeks Tallinna,

Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas kokku 10 km

uusi rattateid ning väljundnäitaja „Uued või

ajakohastatud mitmeliigilised ühendused“

sihttasemeks 1. Ainuüksi Tartu linna

investeeringute kava alusel saab rajatud kokku

22,6 km rattateid ning 2 mitmeliigilist

ühendust. Lisanduvad veel Tallinna ja Pärnu

projektid. Rakenduskava näitaja sihttasemed

saavad sellisel juhul märkimisväärselt

ületatud, mis tähendab, et rakenduskava

koostamisel näitajate passides kirjeldatud

eeldused ja maksumused erinevad oluliselt

esitatud ettepanekutest. Mäletatavasti

pidasime korduvalt EKga kirjavahetust

näitajate passis kirjeldatud eeldatava km hinna

üle, mis oli keskmiselt 4 mln eur/km. Sellest

tulenevalt tekib küsimus, kas investeeringute

kavas esitatud projektide eeldatavad

maksumused on piisavalt realistlikud, et kõik

kavandatud projektid on võimalik ellu viia ja

sihttasemed nii suures mahus saavutada. Kui

näitajate passis esitatud eeldused ei olnud

piisavalt realistlikud, siis edaspidi võib olla

vajalik vaadata üle ka kirjeldatud eeldused ja

korrigeerida rakenduskava sihttaset.

Linnad on esitanud

maksumuse prognoosi oma

parimal teadmisel, võttes

aluseks eelnevaid projekte

jne. Reaalsed maksumused

selguvad peale

hanketulemusi – kuivõrd

projektid kallinevad, saavad

linnad realiseerida selle võrra

vähem projekte.

3. -„- Investeeringute kavas ei ole võimalik

tuvastada, kui suures mahus iga projekt

panustab rakenduskava tulemusnäitaja

„Sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv

aastas“ sihttasemesse ehk puudub iga üksiku

projekti sihttaseme prognoos. Juhin

tähelepanu, et kõigi rahastatud projektide

sihttaseme prognoosi andmed peame esitama

ka EK-le rakenduskava seires ja tavapärane

praktika sarnastel projektidel on, et iga üksiku

projekti sihttase sisestatakse SFOS näitajate

lehele. Investeeringute kava vormilt võis

järeldada, et vastav prognoos iga üksiku

Kõikide projektide puhul

ületas potentsiaalne

kasutajate arv määruses

sätestatud suuruse 1000

kasutajat ööpäevas. Kuna

potentsiaalsete kasutajate

arvu määramiseks puudus

ühtne metoodika, siis ei ole

mõistlik neid numbreid ka

investeeringute kavas

sätestada. Toetuse saajal on

kohustus peale projekti

valmimist kasutajaid mõõta,

projekti lõikes esitatakse investeeringu

ettepanekus. Kas ma saan õigesti aru, et

tegelikkuses neid andmeid ei esitatud? Kui nii,

siis hetkeseisuga investeeringute kavas

esitatud andmed tulemusnäitaja kohta ei anna

piisavalt infot, kui suurt kasutatavust

rajatavatel teedel prognoositakse. Palun

võimalusel analüüsida ja prognoosida

tulemusnäitajate sihttasemed ka projektide

lõikes. Need andmed peaks minema SFOSi

iga projekti infosse ning nendele andmetele

tuginedes saame esitada ka EKle rahastatud

projektide prognoosi, mida meilt ka

seireandmetes nõutakse.

mille tulemusel selgub ka

projekti panus rakenduskava

tulemusnäitajasse.

4. -„- Palun üle kinnitada, et kõigi rajatavate

teelõikude puhul on tegemist uute rattateedega

nagu eeldati näitaja passis. Juhul, kui rattatee

on juba projekti eelselt olemas, siis vastavalt

EK ühise näitaja RCR64 „Sihtotstarbelise

jalgrattataristu kasutajate arv aastas“ tuleb

esitada ka näitaja algtase ehk projekti eelselt

rattatee kasutajate arv aastas.

Mõningatel juhtudel võis

eelnevalt olemas olla jalgtee,

mis on teatavasti

mitmeotstarbeliselt kasutatav

liiklusseaduse mõistes.

Liiklusseaduse mõistes, jah –

kõigi projektide puhul saab

mh olema tegemist uute

jalgrattateede rajamisega

(jalakäijad ja jalgratturid

eraldatud).

5. -„- Sarnaselt jalgrattateedele ei ole ka

mitmeliigilise taristu prioriteedi projektides

prognoositud tulemusnäitaja „Uute või

ajakohastatud mitmeliigiliste ühenduste

kasutajate arv aastas“ sihttaset projektide

lõikes. Ehk siin tekib sama mure andmetega,

mis on kirjeldatud punktis 3. Seires oleks vaja

ka tulemusnäitaja prognoosi projektide lõikes.

Seiresse võiks saada andmed

kõige varem 1 aasta pärast

projekti lõppu, kui toetuse

saaja on loendanud taristu

kasutajaid.

6. -„- Lisaks tekib küsimus, et kui panus meetme

väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse üks

projekti hindamiskriteeriumidest (p 1.2), siis

kuidas panust tulemusnäitajasse hinnati, kui

neid andmeid investeeringu kirjelduses ei

esitatud?

Hinnati ligikaudset

kasutajate arvu (projektide

kvalifitseerimistingimuseks

oli 1000 potentsiaalset

kasutajat ööpäevas). Lisaks

hinnati projektide

kulutõhusust (tulevaste

taristu kasutajate arv 1000

euro taotletava toetuse

summa kohta).

7. RTK, Kaidi

Kenkmann 23.04.24 e-

kirjaga

RTK’l tähelepanekud ja kommentaarid

puuduvad.

Arvesse võetud.