KINNITATUD
Kaitseliidu ülema reg_kpv käskkirjaga nr reg_nr
KAITSELIIT
Kool
RÜHMAJUHTKONNA KURSUS
ÕPPEKAVA
ALU 2024
Muudatused õppekavas
Jrk nr
Muudatuste sisu
Muudatusaeg
Muudatuse algataja
Õppekava koostajad:
Struktuuriüksus
Ametinimetus
Kaitseliidu kool
Mjr Rene Toomse, pealik
Kaitseliidu kool
Mjr Margo Sai, väljaõppeülem
Kaitseliidu kool
Imre Õim SJÕ, juhataja
Lisaks osalesid õppekava väljatöötamisel või andsid ekspertarvamuse:
Struktuuriüksus
Ametinimetus
Kaitseliidu kool
Ülle Raavel, haridustehnoloog
Kaitseliidu peastaap G3
Kol-ltn Marko Tomentšuk, ülema asetäitja
Sissejuhatus
Reservrühmapealiku (rühmaülema) kursust Kaitseliidus viiakse läbi alates Kaitseliidu kooli loomisest, aastast 2000. Viimane kehtiv õppekava oli kinnitatud 2021. aastal. Samas oli värskendamata rühmavanema kursuse õppekava, mille viimane uuendust toimus aastal 2014. Praktikas on aga viimastel aastatel neid mõlemat kursust suuremas mahus koos tehtud ligukaudu 30-le õppurile samas õppegrupis.
Rühmapealiku ja rühmavanema kursuste praktiline ühendamine on andnud häid tulemusi. Esiteks saavad mõlemad sarnase väljaõppe, mistõttu suudavad nad teineteisest hästi aru saada ja vajadusel üksteist katta. Teiseks saavad nad juba kursuse käigus teha meeskonnatööd ning seeläbi harjutada ühist planeerimist ja tegevust, mis kokkuvõttes hoiab aega kokku. Kolmandaks on neid koos treenida loogiline, sest Kaitseliidus tulevad ka ohvitseriauastme kandidaadid eranditult jaopealiku taustaga, mis tähendab, et nii rühmapealiku kui ka rühmavanema kandidaadid alustavad sarnase alusbaasiga.
Lisaks annab samasugune väljaõpe hea eelduse, kus rühmavanem on igati suuteline asendama rühmapealikut. See on eriti oluline hajutatud lahingutegevuses ja muudes lahingulistes ülesannetes, kus ei pruugi olla võimalik ega mõistlik anda rühma juhtimist üle mõnele jaopealikule. Rühmapealiku ja rühmavanema ülesanded eeldavad kogu rühma juhtimist; lisaks on palju ülesandeid selliseid, kus rühmapealiku käsu täitmist või harjutamist kontrollib rühmavanem, mistõttu on parim kogemus ja taustteadmised rühmapealiku asendamiseks just rühmavanemal, mitte jaopealikul.
Rühmajuhtkonna kursus (RJK) Kaitseliidus võtab aluseks kinnitatud maakaitseüksuste võimekirjeldused ja neist vahetult tuletatud ametikohtade nõuete kirjeldused (vt Lisad 11 ja 12). Kursus on väga intensiivne ja nõuab tõsist pühendumist õppurite poolt, et see edukalt läbida.
Kursus koosneb kahest moodulist – I Rühmajuhtkonna baaskursus ja II Rühmajuhtkonna jalaväe eriala kursus. I moodul on mõeldud ja sobilik ka teiste erialade pealikele ja vanematele. Sama mooduli läbimine, enne erialasele kursusele liikumist, on väga soovituslik teha nii sõjalise kui mittesõjaliste rühmade tasandite juhtidel. See aitab luua ühiseid aluseid ja põhimõtteid laiapindseks tegusemiseks maakaitses, mis omakorda on hea koostöö ja teiseteise toetamise alustalad. Vaid koostööd tegevad üksused on edukad.
Kogu teoreetiline osa (I moodul) on mõlemal sihtgrupil (rühmapealik ja rühmavanem) sama. See tähendab, et ka rühmapealik õpib rühma tagamist ja rühmavanem rühma taktikate loomist. Endiste jaopealikena ei ole see neile midagi põhimõtteliselt uut peale mastaabi muutuse. Samas, praktilistel harjutustel keskenduvad mõlemad just oma otsese vastutusala harjutamisele, tegutsedes nagu lahingpaar. Sarnaselt toimub ka kursuse lõpuhindamine – rühmapealikku ja rühmavanemat hinnatakse just tema ülesannetes.
Siiski alustavad ja lõpetavad õppurid kas rühmapealikuna või rühmavanemana vastavalt oma tegelikule ametikohale või selle planeeringule. Kursuse jooksul positsioone vahetada ei saa.
Lisaks samale väljaõppele ja ühisele praktikale oma ülesannetes, loob selline kursuse ülesehitus ka võimaluse rühmavanemal saada hiljem ohvitseri auaste, kui selleks peaks olema tal soovi või tekib teenistuslik vajadus. Kõik, mis ta tegema peab, on vaid läbida uus lõpuhindamine rühmapealiku rollis; sama kursust ei ole vaja teistkordselt uuesti läbida.
Kursuse puhul on oluline, et õppurid teeksid aktiivselt ettenähtud iseseisvat õpet (e-õppeportaal ILIAS), mis moodustab ligikaudu 24% kogu kursuse mahust. Kursuse teemad ja õppematerjalid vastavad esitatud nõuetele vastavalt Kaitseväe juhataja poolt kinnitatud maakaitse allüksuste (maakaitsekompanii ja maakaitselahingukompanii) võimekirjeldustele.
Kogu väljaõppe rõhuasetus on rühma juhtide iseseisva planeerimise ja juhtimise koolitamisel, et olla suuteline tegutsema ka üksiku rühmana hajutatud lahingutegevuses. See on juhtidele palju kõrgemaid nõudeid esitav väljaõpe ja tegevus, kui tegutsedes suurema üksuse koosseisus ja viimase vahetu juhtimise ning tagamise all. Vaid iseseisvalt tegutsemiseks treenitud allüksus täidab ülesanded ja jääb ka ellu hajutatud lahingutegevuses ning saab hästi hakkama ka koondatud võitluses suurema üksuse koosseisus. Ainult kompanii vahetu juhtimise all tegutsema treenitud rühma šansid olla hajutatud lahingutegevuses edukas, on paraku väikesed.
Intensiivne ja praktilistele harjutustele keskenduv väljaõpe tähendab paraku ka seda, et õppuritel peavad olema head taustteadmised maakaitserühma tegevustest ja arvestatav varasem praktika juhina. Suureks kasuks tuleb eelnevalt rühmakursuse läbimine malevas. Inglise keele oskus on rangelt soovituslik, sest tulevasel lahinguväljal tuleb tegevusi tihti kooskõlastada liitlastega. Hea füüsiline vorm on iga jalaväelase nõue, et jõuda õigeks ajaks kogu oma varustusega ülesandele ja juht peab alati olema eeskujuks oma võitlejatele. Läbi kursuse, selle praktilistes osades, kantakse seega lahingülesandega sarnast varustust, et õppurid saaksid tunnetuse ajast ja ruumist liikudes ettenähtud koormusega.
Õppekava on loonud ja iseseiva õppe materjalid e-kursusesse koondanud on Kaitseliidu kool ja seda täiustatakse vastavalt kasutajate tagasisidele. Kursuseülemad saavad Kaitseliidu koolist e-kursuse koopia oma õppegrupile kasutamiseks, mille kaudu nad saavad registreerida oma õppurid ja jälgida ka nende iseseisva õppe edenemist.
Kooskõlastajad:
Sõjaväeline auaste ja nimi
Struktuuriüksus
Ametinimetus
Kol Eero Rebo
Kaitseliidu peastaap
Staabiülem
Hr Rene Brus
Kaitseliidu peastaap
Väljaõppeosakonna ülem
Maj Andres Pehme
Kaitseliidu peastaap
Personaliosakonna ülem
Maj Rene Toomse
Kaitseliidu kool
Pealik
Sisukord
1. Sihtgrupp 5
2. Väljaõppe eesmärk 5
3. Sisu ja maht 6
4. Läbiviimine 6
5. Läbivad teemad 7
6. Hindamine 7
7. Väljastatavad dokumendid 8
8. Viited normdokumentidele 8
9. Mõisted ja lühendid 8
Lisad 8
LISA 1 Ainekava MAAKAITSE ALUSED 9
LISA 2 Ainekava RÜHMA ÜLESANDE PLANEERIMINE JA KÄSUD 11
LISA 3 Ainekava LAHINGUVÕIME TAGAMINE JA VÄLJAÕPE 13
LISA 4 Ainekava RÜHMA RÄNNAK, DRILLID JA PÜSITOIMINGUD 15
LISA 5 Ainekava RÜHM HAJUTATUD LAHINGUTEGEVUSES 17
LISA 6 Ainekava RÜHM JULGESTUSTEGEVUSES 19
LISA 7 Ainekava RÜHM KOMPANII KAITSETEGEVUSES 21
LISA 8 Ainekava RÜHM KOMPANII PEALETUNGIL 23
LISA 9 Ainekava LAHINGUTEGEVUS HOONESTATUD ALAL 25
LISA 10 Ainekava HINDAMISHARJUTUS 27
LISA 11 Ametikoha kirjeldus MAAKAITSERÜHMA PEALIK KAITSELIIDUS 29
LISA 12 Ametikoha kirjeldus MAAKAITSERÜHMA RÜHMAVANEM KAITSELIIDUS 32
1. Sihtgrupp
Kaitseliidu liikmed, kes on planeeritud või määratud rühmapealiku või rühmavanema ametikohale jalaväeallüksustes maakaitses. Baaskursus sobib läbimiseks ka muude erialade- ja toetusallüksuste juhtidele. Partnerite (KV, PPA, PÄ, EROK jt) kandidaatide kursusel osalemine toimub vastavalt kokkuleppele kooli juhtkonnaga.
1.1. Õppekavale asumise nõuded
Ametikoht
Planeeritud või määratud rühmapealiku ja/või rühmavanema ametikohale.
Formaalharidus
Vähemalt keskharidus.
Eelduskursused
Nooremallohvitseri kursus.
Lisaeeldused
Vähemalt 2-aastane kogemus meeskonna- või jaopealikuna. Vahetu pealiku iseloomustus ja soovitus. Kooli sisseastumiskatsete edukas sooritamine.
Kasuks tuleb
Kursuste: juhtimine praktikas 1 ja 2, koolitajakursus, rühmakursuse eelnev läbimine.
Inglise keele oskus (vähemalt tase A1).
Hea füüsiline vorm (KVKT minimaalselt 180 punkti).
2. Väljaõppe eesmärk
2.1. Ülesande sõnastus:
Kursuse läbinu on omandanud teadmised ja oskused, mis loovad eeldused planeerida, juhtida ja koolitada maakaitserühma lahingutegevuses, julgestusülesannetes ja muudes olukordades (Tase 3: rakendab)1.
2.2. Tingimused:
2.2.1. Abivahendid
• Kõrgema pealiku käsud;
• REV5,2 transpordivahendid, meeskonnarelvad ja erivarustus ning sidevahendid;
• Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks);
• Juhtimisvahendid (kaardid, kaardijoonlaud, markerid jms);
• Imitatsioonivahendid.
2.2.2. Piirangud
• Puuduvad.
2.2.3. Keskkond
• E-õppeportaal ILIAS;
• Klassiruum;
• Maastik vastavalt ainekava nõuetele;
• Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes.
2.3. Standardid (õpiväljundid)
• täidab oma ametikoha kirjelduses ettenähtud ülesandeid planeerimise ja lahingutegevuse protsessis;
• koostab nõuetekohase lahingukäsu ja juhib üksust taktikalises olukorras lähtudes ülema kavatsusest;
• korraldab rühma jätkusuutliku lahinguvõime saavutamise ja alalhoidmise;
• korraldab väljaõpet oma allüksusele.
3. Sisu ja maht
Rühmajuhtkonna kursus koosneb kahest moodulist.
Rühmajuhtkonna baasmoodul koosneb 66 akadeemilisest kontakttunnist. Õppur omandab teadmised maakaitse alustest, oskused allüksuse planeerimis- ja juhtimistoimingutest, teadmised üksuse lahinguvõime tagamisest ja teadmised rühma väljaõppe planeerimisest.
Rühmajuhtkonna jalaväeerialamoodul on 110 akadeemilist kontakttundi. Õppur omandab praktilised oskused rühma kontaktidrillide ja püsitoimingute juhtimisest ning maakaitserühma põhiülesannete planeerimisest, täideviimisest ja tagamisest.
Õppemoodulid ja -ained
Maht akadeemilistes tundides
Iseseisev õpe
Lähiõpe
Moodul I: Rühmajuhtkonna baasmoodul
43
66
Aine 1.1: Maakaitse alused
22
22
Aine 1.2: Ülesande planeerimine ja käsud
9
22
Aine 1.3: Lahinguvõime tagamine ja väljaõpe
12
22
Moodul II: Rühmajuhtkonna jalaväeerialamoodul
23
110
Aine 2.1: Rühma rännak, drillid ja püsitoimingud
5
33
Aine 2.2: Rühm hajutatud lahingutegevuses
5
33
Aine 2.3: Rühm julgestustegevuses
3
22
Aine 2.4: Rühm kompanii kaitsetegevuses
4
6
Aine 2.5: Rühm kompanii pealetungil
3
5
Aine 2.6: Lahingutegevus hoonestatud alal
3
11
Õppetunde kokku:
66
176
Lõpuharjutus (eksam)
6
96
Reservaeg
-
20
Administratiivsed tegevused
-
4
Kursuse kogumaht:
368 akadeemilist tundi
4. Läbiviimine
• Õpe toimib kombineeritult nii lähi- kui kaugõppe vormis;
• Õpe toimub eesti keeles ning toimub nii klassiruumis kui maastikul. Põhilised õppevormid on harjutus/õppus, loeng/seminar, iseseisev töö ja grupitöö ning taktikaliste situatsiooniülesannete lahendamine;
• Õppekava läbimisel on oluline rõhk iseseisval õppematerjali läbitöötamisel enne lähiõppe algust, et seeläbi tõhustada ajakasutust lähiõppes.
• Iseseisev õpe toimub e-õppeportaalis ILIAS. Mõnes aines on ainele pääsemise eeldus eelnevalt läbitud test või kordamisküsimused e-õppeportaalis. Kui e-õppekeskkonnas pole positiivset tulemust, siis võib kursuseülem õppurit ainele mitte lubada.
• Kursuse lähiõppe osa viiakse läbi tavaliselt nädalavahetustel, reede õhtust pühapäeva pealelõunani, kokku nominaalselt 8-l õppenädalavahetusel ja 4-5-päevase hindamisharjutusel. Lähiõppes on kursuse maht ühes õppenädalavahetuses orienteeruvalt 22-24h;
• Ainetes kajastatud teemade mahud ei ole kogu teema käsitlus. Mahu raames antakse teemast esmane ülevaade ja hiljem, kus vähegi võimalik ja asjakohane, korratakse ning kinnistatakse neid samu teemasid erinevate situatsiooniülesannete lahendamisel (nt. rännak, kontaktidrillid, püsitoimingud, paiknemised jne).
• Kursusel osalejate maksimaalseks arvuks on ca 40 inimest. Kursust ei ole otstarbekas korraldata, kui on vähem kui 20 osalejat – ei saa kokku rühma, millega harjutusi teha;
4.1. Nõuded läbiviijatele
Ametikoht
Rühmapealiku või rühmavanema sõjaline haridus ja ametikohal teenimise kogemus vähemalt aasta.
Formaalharidus
Vähemalt keskharidus.
Eelduskursused
Koolitaja/instruktorikursus kas Kaitseliidus või kaitseväes.
Lisaeeldused
Koolitamise oskus ja minimaalselt aastane koolitamise kogemus.
5. Läbivad teemad
• Kursusel osalemise eeldus on varasem NAK läbimine ja praktika jaopealikuna. Seega paljud juhtimise ja taktikaliste teemade käsitlused on osalt eelnevate teadmiste ning oskuste täiendamine suuremas mastaabis. Lisaks toimuvad osad ained ja teemad läbivalt kogu kursuse jooksul peale õppeaine esmast läbimist. Läbivad teemad on näiteks rännak, juhtimine, taktikate loomine jms. Kui teema on läbitud, siis seda korratakse praktiliselt järgnevate teema juures, kus see ühildub järgmise teemaga.
• Juhtimisoskuste arendamine. Praktiliste harjutuste käigus antakse kursuslastele vastavalt nende ametikohale situatsiooniülesandeid, nende tegevust jälgitakse, hinnatakse ja hiljem tagasisidestatakse nii instruktori kui grupi poolt.
• Füüsiline vorm. Kursusel sooritatakse praktilised harjutused lahingvarustustes, mis esitab nõuded vastavale füüsilisele vormile. Pealik peab olema heas füüsilises vormis, et ta suudaks allüksust juhtida kõikides tegevustes ja olla eeskujuks oma võitlejatele. Hea füüsiline vorm kasvatab enesekindlust ning toetab edukat juhtimist.
6. Hindamine
• Kursusel toimub nii kujundav kui kokkuvõttev mitteeristav hindamine.
• Iseseisva õppe kontroll toimub e-õppeportaalis ILIAS, sh läbi kontrollküsimuste samas keskkonnas või eraldi testidena.
• Kokkuvõttev hindamine: toimub kursuse lõpus hindamisharjutusel, kus hinnatakse õppuri sooritusvõimet ja valmisolekut tegutseda kas rühmapealikuna või rühmavanemana vastavalt ametikoha nõuetele. Hindamine koosneb kirjalikust testist ametikoha nõuetes ettenähtud põhiteadmiste kohta, kompaniipealiku käsu alusel oma käsu koostamisest ja esitlemisest, oma plaani läbimängimisest kaardil (TOM) ja allüksuse juhtimisest maastikul. Lõpuhindamisel kasutatakse hindamislehti ja tulemused protokollitakse.
• Õppeainetes läbiviidavate hinnatavate soorituste ja testide lävendiks on 70%.
• Õppekava läbimiseks on vaja osaleda kontaktõppes vähemalt 80% mahus ja lõpuharjutusel täies mahus.
• Kursuste kõikide õppeainete testide positiivne sooritamine on kursuslasele kohustuslik. Lugemisteste iseseisva õppe raames saab teha piiramatult. Kontaktõppes sooritatavaid teste saab teha kuni kolm korda.
• Kursuse edukas lõpetamine on eelduseks, vastavalt kursuslase ametikohale, kas nooremohvitseri või vanemallohvitseri auastmele esitamiseks.
7. Väljastatavad dokumendid
Kursuse lõpetanule väljastatakse Kaitseliidu kooli tunnistus koos lisaga.
8. Viited normdokumentidele
• Kaitseliidu kodukord. Riigi Teataja I. 10.10.2013, 151
• Maakaitsekompanii (MaKo) 2030 ja Maakaitselahingukompanii (LaKo) 2030 võimekirjeldused. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 20.04.2021 käskkirjaga nr 92
• Kaitseliidu sõjaaja malevkonna võimekirjeldus. Kinnitatud Kaitseliidu ülema 24.09.2023 käskkirjaga nr K-0-13/23/26223U
• Kaitseliidu logistikakontseptsioon. Kinnitatud Kaitseliidu ülema 17.10.2023 käskkirjaga nr K-0-13/23/28522U
• KVJ 15.02.2022 käskkiri nr 257 „Sõjaväelise väljaõppe eeskiri“;
• KLÜ 01.06. 2022 nr K-7-1/22/21087V käskkirjaga kinnitatud „Kaitseliidu väljaõppe eeskiri“;
• Sõjaväelise väljaõppe ohutuse eeskirjad (kehtiv versioon);
• Riide- ja erivarustuse komplektide nimekiri. Koolipealiku 2021. a käskkiri „Kooli kursustele riide- ja erivarustuskomplektide (rev) nimekirja kinnitamine“;
• Maakaitserühma pealiku ja vanema ametikoha nõuded. Kaitseliidu kool 2023. (vt lisa 11 ja 12);
• Õppuste korraldamise eeskiri, Kinnitatud KVJ 14.04.2022 kk nr 650.
(Normdokumentide uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid)
9. Mõisted ja lühendid
KV - Kaitsevägi
KL - Kaitseliit
KVKT - kehaliste võimete kontrolltest
4C - ohtliku ala isoleerimise protseduur
SJÕS - sõjaväelise juhtimise õppesuund
SVA - sõjaväelise väljaõppe aste
TOM - taktikaline otsustusmäng
REV - riide- ja erivarustuse komplektide nimekiri
NAK - nooremallohvitseri kursus
Lisad
Lisa 1 Ainekava Maakaitse alused
Lisa 2 Ainekava Rühma ülesande planeerimine ja käsud
Lisa 3 Ainekava Lahinguvõime tagamine ja väljaõpe
Lisa 4 Ainekava Rühma rännak, drillid ja püsitoimingud
Lisa 5 Ainekava Rühm hajutatud lahingutegevuses
Lisa 6 Ainekava Rühm julgestustegevuses
Lisa 7 Ainekava Rühma kompanii kaitsetegevuses
Lisa 8 Ainekava Rühma kompanii pealetungil
Lisa 9 Ainekava Lahingutegevus hoonestatud alal
Lisa 10 Ainekava Lõpuharjutus „Kotkalend“
Lisa 11 Nõuded rühmapealikule maakaitses
Lisa 12 Nõuded rühmavanemale maakaitses
LISA 1 Ainekava MAAKAITSE ALUSED
1. Õppekava
Rühmajuhtkonna kursus
2. Väljaõppe alaeesmärk
2.1. Ülesande sõnastus:
• Tunneb maakaitse aluseid ülesande planeerimiseks ja täitmiseks.
2.2. Tingimused
2.2.1. Abivahendid:
• REV1;
• Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks).
2.2.2. Piirangud:
• Puuduvad
2.2.3. Keskkond
• E-õppeportaal ILIAS
• Klassiruum
2.3. Standardid/Õpiväljundid:
• Mõistab sõja olemust ja eesmärke ning manöövri põhimõtteid;
• Mõistab territoriaalkaitse olemust ja toimimist;
• Mõistab julgeoleku ja infovõitluse olulisust;
• Järgib rahvusvahelist sõjaõigust;
• Rakendab ülesandekeskse juhtimise põhimõtteid allüksuse juhtimisel;
• Tagasisidestab kõrgemale pealikule ja oma allüksusele nii tegevuse-eelse kui -järgse ülesande täitmise ja annab vajadusel alluvatele personaalse tagasiside;
• Kasutab õigeid ja nõuetele vastavalt maismaa taktikalisi tingmärke, oskab joonistab maastiku skitsi ja ehitada maastikumudelit käsu andmiseks;
• Võtab arvesse vastase taktikalisi tegevusi eri lahinguliikides ja tunneb vastase elavjõudu ning tehnikat;
• Võtab arvesse kaudtule mõju ja teab selle planeerimise põhimõtteid;
• Arvestab droonide mõju ja tunneb meetmeid selle leevendamiseks;
• Mõistab kriisiohje põhimõtteid ja tsiviilvõimude toetusvajadusi;
• Mõistab KV allüksuste ja liitlaste võimalikke ülesandeid oma vastutusalas.
3. Sisu ja maht
Jrk nr
Teemad
Õppetöö meetod
Maht akadeemilistes tundides
1.
Sõda ja sõjapidamine, sõda eile, täna ja homme
Iseseisev õpe Seminar
Test
11
8
2.
Manöövri põhimõtted ja ülesandekeskne juhtimine
3.
Kaitseliit territoriaalkaitses, hajutatud ja koondatud võitlus
4.
Julgeolek
5.
Infovõitlus
6.
Sõjaõigus ja lahingureeglid
7.
Rühma juhtimine ja vastutus, juhtimise ülevõtmine
Iseseisev õpe
Seminar
1
2
8.
Tagasisided ja kinnitusesitlus
9.
Taktikalised tingmärgid
Iseseisev õpe Seminar
Test
3
2
10.
Maastikumudelid ja -skeemid
11.
Vastase õpe – pataljon ja toetusüksused, vastase taga-ala
Iseseisev õpe Seminar
Test
4
2
12.
Kaudtule planeerimine ja lahingukahjude hindamine
Iseseisev õpe Seminar
Test
2
13.
Droonide kasutamine oma ja vastase poolt
Iseseisev õpe Seminar
1
14.
Kriisiohje tsiviilvõimude toetuseks
Iseseisev õpe Seminar
Test
3
3
15.
KV ja liitlaste toetamine erinevates ülesannetes
Aine kogumaht (Iseseisev õpe + kontaktõpe)
42 akadeemilist tundi
4. Läbiviimine
• Aine läbiviimise õppevormid on loeng/seminar ja iseseisev töö.
5. Hindamine
• Aines toimub kujundav hindamine, kus õppuri juhtimissooritusele või seminaris esitatule antakse tagasiside hindamiskriteeriumite alusel.
• Õppurid sooritavad testid sisutabelis märgitud teemades.
6. Vahendid
• Õppeklass kasutatavale õppemeetodile ja õppurite arvule sobivalt;
• Esitlusvahendid (arvuti, projektor, osuti, valge tahvel, paberitahvel, paberiplokk, kirjutusvahendid jne);
• Topograafilised kaardid jm abivahendid vastavalt teemale.
7. Õppetööks soovitatav õppevara
• Maakaitse käsiraamat. Kaitseliit, 2021;
• Jagu/rühm püsitoimingud. Kaitseväe Akadeemia 2019;
• Laskuri maastikuraamat. Kaitseväe Akadeemia 2018;
• VF relvajõud. Kaitseväe Luurekeskuse infoportaal koondatud info (AK), Kaitseväe siseportaal teemalehed VF relvajõud;
• Maakaitsekompanii ja lahingukompanii võimekirjeldused 2030;
• Nõuded maakaitserühma pealikule. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 11);
• Nõuded maakaitserühma vanemale. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 12);
• Manööversõjapidamise käsiraamat, William S. Lind 2021;
• Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused“, maaväe ohvitseride ja staabitöö väljaõppejuhend, KVA, taktika õppetool, 2019;
• Jalaväerühma lahingutegevus, KVA, taktika õppetool, 2018;
• Õppejõu poolt iseseisvaks tööks/seminarideks valmistumiseks antud materjalid;
• Käskude ning aegade, asukohtade ja piirjooniste tähistamise formaat STANAG 2014 (2000). Brüssel: (NATO) Sõjaväe Standardimisbüroo;
• NATO terminite ja definitsioonide kogumik, APP-06 D, NATO (2019).
(Normdokumentide ja õpikute uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid)
LISA 2 Ainekava RÜHMA ÜLESANDE PLANEERIMINE JA KÄSUD
1. Õppekava
Rühmajuhtkonna kursus
2. Väljaõppe alaeesmärk
2.1. Ülesande sõnastus:
• Koostab rühma lahingukäsu ja annab selle allüksusele.
2.2. Tingimused
2.2.1.Abivahendid:
• REV5, transpordivahendid, meeskonnarelvad ja erivarustus ning sidevahendid;
• Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks);
• Juhtimisvahendid (kaardid, kaarjoonlaud, markerid jms);
2.2.2. Keskkond
• E-õppeportaal ILIAS;
• Klassiruum;
• Maastik vastavalt ainekava nõuetele;
• Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes;
2.2.3. Piirangud:
• Puuduvad
2.3. Standardid/Õpiväljundid:
• Koostab rühmapealiku lahingukäsu lähtudes kõrgema pealiku käsust.
• Annab lahingukäsu üksusele etteantud aja jooksul.
3. Sisu ja maht
Jrk nr
Teemad
Õppetöö meetod
Maht akadeemilistes tundides
1.
Kõrgema käsu saamine ja esialgne analüüs
Iseseisev õpe Harjutus
Test
9
13
2.
Rühma grupeerimine ülesandeks ja käsugrupi määramine
3.
Rühma eelkäsk
4.
Rühma ülesande planeerimine
5.
Rühma lahingukäsk ja osakäsk
Iseseisev õpe Harjutus
Test
6.
Sõjamäng
Iseseisev õpe Harjutus
3
7.
Rühma käsu andmine
Iseseisev õpe Harjutus
4
8.
Harjutused ülesandeks
Iseseisev õpe Seminar
2
Aine kogumaht
31 akadeemilist tundi
4. Läbiviimine
• Aine läbiviimise õppevormid on harjutus, loeng/seminar, iseseisev töö ja grupitöö ning taktikaliste situatsiooniülesannete lahendamine vastavalt oma ametikoha kirjeldusele;
• Aines arendatakse õppuritel rühma taktikaliste tegevuste juhtimise oskust praktiliste soorituste läbiviimisega ja pideva tagasiside andmisega. Aine läbiviimisel arendatakse kursuslastes erinevate tegevuste vaheliste seoste mõistmist, loovat mõtlemist ja juhtimise oskust.
5. Hindamine
• Aines toimub kujundav hindamine, kus õppuri juhtimissooritusele annavad tagasiside nii instruktor kui teised õppurid;
• Õppurid sooritavad testid sisutabelis märgitud teemades.
6. Vahendid
• Kõrgema pealiku käsud;
• Käsu andmise vahendid (topograafilised kaardid, kiled, maastikumudeli koostamise vahendid, jms);
• Õppeklass või maastik kasutatavale õppemeetodile ja õppurite arvule sobivalt;
• Esitlusvahendid (arvuti, projektor, osuti, valge tahvel, paberitahvel, paberiplokk, kirjutusvahendid jne).
7. Õppetööks soovitatav õppevara
• Maakaitse käsiraamat. Kaitseliit, 2021;
• Jagu/rühm püsitoimingud. Kaitseväe Akadeemia 2019;
• Laskuri maastikuraamat. Kaitseväe Akadeemia 2018;
• VF relvajõud. Kaitseväe Luurekeskuse infoportaal koondatud info (AK), Kaitseväe siseportaal teemalehed VF relvajõud;
• Maakaitsekompanii ja lahingukompanii võimekirjeldused 2030;
• Nõuded maakaitserühma pealikule. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 11);
• Nõuded maakaitserühma vanemale. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 12);
• Manööversõjapidamise käsiraamat, William S. Lind 2021;
• Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused“, maaväe ohvitseride ja staabitöö väljaõppejuhend, KVA, taktika õppetool, 2019;
• Jalaväerühma lahingutegevus, KVA, taktika õppetool, 2018;
• KV ohutuseeskirjad;
• Õppejõu poolt iseseisvaks tööks/seminarideks valmistumiseks antud materjalid;
• Käskude ning aegade, asukohtade ja piirjooniste tähistamise formaat STANAG 2014 (2000). Brüssel: (NATO) Sõjaväe Standardimisbüroo;
• NATO terminite ja definitsioonide kogumik, APP-06 D, NATO (2019).
(Normdokumentide ja õpikute uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid)
LISA 3 Ainekava LAHINGUVÕIME TAGAMINE JA VÄLJAÕPE
1. Õppekava
Rühmajuhtkonna kursus
2. Väljaõppe alaeesmärk
2.1. Ülesande sõnastus:
• Korraldab jätkusuutliku lahinguvõime tagamise ning kaasnevate tegevuste läbiviimise ja ülesandest lähtuvalt väljaõppe tagamise.
2.2. Tingimused
2.2.1. Abivahendid:
• REV5, transpordivahendid, meeskonnarelvad ja erivarustus ning sidevahendid;
• Juhtimisvahendid (kaardid, kaarjoonlaud, markerid jms);
• Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks).
2.2.2. Piirangud:
• Puuduvad
2.2.3. Keskkond
• E-õppeportaal ILIAS;
• Klassiruum;
• Maastik vastavalt ainekava nõuetele;
• Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes.
2.3. Standardid/Õpiväljundid:
• Teostab rühma personalihaldust motiveerivalt ja moraali hoides;
• Planeerib rühma tagamist ülesande täitmiseks;
• Planeerib tagamist ja logistikat ette rühma pikemaks tegevuseks;
• Planeerib ja teeb järelevalvet rühma vahendite olemasolu ja seisukorra kohta;
• Planeerib alternatiivsete varude ja vahendite leidmise ja kasutuse;
• Planeerib ja juhib rühma väljaõpet.
3. Sisu ja maht
Jrk nr
Teemad
Õppetöö meetod
Maht akadeemilistes tundides
1.
Rühma personalihaldus ja mentorlus
Iseseisev õpe Seminar
6
1
2.
Kannatanute ja langenute käsitlemine
Iseseisev õpe Seminar
2
3.
Evakuatsioonid ja turvakoridorid
4.
Tsentraalne ja muul viisil varustamine
Iseseisev õpe Seminar
Test
3
5.
Varude hankimine, hajutamine ja varjamine
6.
Elektri korjamine ja tootmine
7.
Õhusaadetiste ja dessantide vastuvõtmine
Iseseisev õpe Seminar
3
8.
Turvamajad
Iseseisev õpe Harjutus
3
9.
Patrull-laagrid
Iseseisev õpe Harjutus
6
3
10.
Sidepidamine
Iseseisev õpe Seminar
1
11.
Rühma väljaõppe eesmärgistamine ja planeerimine
Iseseisev õpe Harjutus
Test
6
12.
Rühma väljaõppe korraldamine ja dokumendid
13.
Rühma sotsiaalsed tegevused ühtsuse hoidmiseks
14.
Noorliikme ja Naiskodukaitse kaasamine
Aine kogumaht
34 akadeemilist tundi
4. Läbiviimine
• Aine läbiviimise õppevormid on harjutus, loeng/seminar, iseseisev töö ja grupitöö ning taktikaliste situatsiooniülesannete lahendamine vastavalt oma ametikoha kirjeldusele;
• Aines arendatakse õppuritel rühma taktikaliste tegevuste juhtimise oskust praktiliste soorituste läbiviimisega ja pideva tagasiside andmisega. Aine läbiviimisel arendatakse kursuslastes erinevate tegevuste vaheliste seoste mõistmist, loovat mõtlemist ja juhtimise oskust.
5. Hindamine
• Aines toimub kujundav hindamine, kus õppuri juhtimissooritusele annavad tagasiside nii instruktor kui teised õppurid;
• Õppurid sooritavad testid sisutabelis märgitud teemades.
6. Vahendid
• Kõrgema pealiku käsud;
• Õppeklass kasutatavale õppemeetodile ja õppurite arvule sobivalt;
• Esitlusvahendid (arvuti, projektor, osuti, valge tahvel, paberitahvel, paberiplokk, kirjutusvahendid jne);
• Maastik, mis sobib õppeaine teemadele;
• Imitatsioonivahendid.
7. Õppetööks soovitatav õppevara
• Maakaitse käsiraamat. Kaitseliit, 2021;
• Jagu/rühm püsitoimingud. Kaitseväe Akadeemia 2019;
• Laskuri maastikuraamat. Kaitseväe Akadeemia 2018;
• Maakaitsekompanii ja lahingukompanii võimekirjeldused 2030;
• Nõuded maakaitserühma pealikule. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 11);
• Nõuded maakaitserühma vanemale. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 12);
• Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused“, maaväe ohvitseride ja staabitöö väljaõppejuhend, KVA, taktika õppetool, 2019;
• Jalaväerühma lahingutegevus, KVA, taktika õppetool, 2018;
• Õppejõu poolt iseseisvaks tööks/seminarideks valmistumiseks antud materjalid;
(Normdokumentide ja õpikute uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid)
LISA 4 Ainekava RÜHMA RÄNNAK, DRILLID JA PÜSITOIMINGUD
1. Õppekava
Rühmajuhtkonna kursus
2. Väljaõppe alaeesmärk
2.1. Ülesande sõnastus:
• Rakendab rühma kontaktidrille ja püsitoiminguid ülesande edukaks täitmiseks.
2.2. Tingimused
2.2.1. Abivahendid:
• REV5, transpordivahendid, meeskonnarelvad ja erivarustus ning sidevahendid;
• Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks);
• Juhtimisvahendid (kaardid, kaarjoonlaud, markerid jms).
2.2.2. Piirangud:
• Puuduvad
2.2.3. Keskkond
• E-õppeportaal ILIAS;
• Klassiruum;
• Maastik vastavalt ainekava nõuetele;
• Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes.
2.3. Standardid/Õpiväljundid:
• Käsib ettevalmistused ülesandeks ja teeb järelevalvet;
• Planeerib ja juhib rännakuid jalgsi ja masinatel;
• Juhib rühma erinevates kontaktidrillides;
• Juhib rühma erinevates püsitoimingutes.
3. Sisu ja maht
Jrk nr
Teemad
Õppetöö meetod
Maht akadeemilistes tundides
1.
Ettevalmistused
Iseseisev õpe Harjutus
3
4
2.
Rännakud jalgsi ja masinatel
Kontaktidrillid:
18
3.
Rühma kiirrünnak
Iseseisev õpe Harjutus
4.
Rühma eemaldumine kontaktist
5.
Hoonesse sisenemine ja ruumide puhastamine
6.
Mineeritud traattõkete läbimine
7.
Kaeviku rullimine
8.
Lahingukannatanute käsitlemine tule all
Püsitoimingud:
9.
Oma üksuste positsioonide läbimine
Iseseisev õpe Harjutus
Jrk nr
Teemad
Õppetöö meetod
Maht akadeemilistes tundides
10.
Üksuste ühinemine
Iseseisev õpe Harjutus
2
11
11.
Sõjavangide ja korrarikkujate käsitlemine
12.
Tegevused reetmise või kaaslase vangilangemise korral
Iseseisev õpe Seminar
13.
4C protseduur
Iseseisev õpe Harjutus
Aine kogumaht
38 akadeemilist tundi
4. Läbiviimine
• Aine läbiviimise õppevormid on harjutus, loeng/seminar, iseseisev töö ja grupitöö ning taktikalised situatsiooniülesannete lahendamine vastavalt oma ametikoha kirjeldusele;
• Aines arendatakse õppuritel rühma taktikaliste tegevuste juhtimise oskust praktiliste soorituste läbiviimisega ja pideva tagasiside andmisega. Aine läbiviimisel arendatakse kursuslastes erinevate tegevuste vaheliste seoste mõistmist, loovat mõtlemist ja juhtimise oskust.
5. Hindamine
• Aines toimub kujundav hindamine, kus õppuri juhtimissooritusele antakse tagasiside.
• Praktilise harjutuse ajal saavad õppurid oma ametikohale vastavaid situatsioonülesandeid, mida hinnatakse kujundavalt vastavalt juhtimise ja püsitoimingute standarditele.
6. Vahendid
• Kõrgema pealiku käsud;
• Õppeklass kasutatavale õppemeetodile ja õppurite arvule sobivalt;
• Esitlusvahendid (arvuti, projektor, osuti, valge tahvel, paberi tahvel, paberi plokk, kirjutusvahendid jne);
• Maastik, mis sobib õppeaine teemadele;
• Juhtimise vahendid (topograafilised kaardid jms);
• Imitatsioonivahendid.
7. Õppetööks soovitatav õppevara
• Maakaitse käsiraamat. Kaitseliit, 2021;
• Jagu/rühm püsitoimingud. Kaitseväe Akadeemia 2019;
• Laskuri maastikuraamat. Kaitseväe Akadeemia 2018;
• Maakaitsekompanii ja lahingukompanii võimekirjeldused 2030;
• Nõuded maakaitserühma pealikule. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 11);
• Nõuded maakaitserühma vanemale. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 12);
• Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused“, maaväe ohvitseride ja staabitöö väljaõppejuhend, KVA, taktika õppetool, 2019;
• Jalaväerühma lahingutegevus, KVA, taktika õppetool, 2018;
• KV ohutuseeskirjad;
• Õppejõu poolt iseseisvaks tööks/seminarideks valmistumiseks antud materjalid;
• Käskude ning aegade, asukohtade ja piirjooniste tähistamise formaat STANAG 2014 (2000). Brüssel: (NATO) Sõjaväe Standardimisbüroo;
• NATO terminite ja definitsioonide kogumik, APP-06 D, NATO (2019).
(Normdokumentide ja õpikute uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid)
LISA 5 Ainekava RÜHM HAJUTATUD LAHINGUTEGEVUSES
1. Õppekava
Rühmajuhtkonna kursus
2. Väljaõppe alaeesmärk
2.1. Ülesande sõnastus:
• Planeerib, juhib ja tagab rühma jätkusuutlikkuse hajutatud lahingutegevuse tingimustes.
2.2. Tingimused
2.2.1. Abivahendid:
• REV5, transpordivahendid, meeskonnarelvad ja erivarustus ning sidevahendid;
• Juhtimisvahendid (kaardid, kaarjoonlaud, markerid jms);
• Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks).
2.2.2. Piirangud:
• Puuduvad
2.2.3. Keskkond
• E-õppeportaal ILIAS;
• Klassiruum;
• Maastik vastavalt ainekava nõuetele;
• Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes.
2.3. Standardid/Õpiväljundid:
• Planeerib ja juhib rühma rekke ülesannetes;
• Planeerib ja juhib rühma varitsuste korraldamisel;
• Planeerib ja juhib rühma rekketõrje ülesandel;
• Planeerib ja juhib rühma petteülesannetes
• Planeerib ja juhib rühma reidi korraldamisel.
3. Sisu ja maht
Jrk nr
Teemad
Õppetöö meetod
Maht akadeemilistes tundides
1.
Alareke
Iseseisev õpe Harjutus
5
8
2.
Teekonnareke
3.
Rühma koondatud ja hajutatud varitsused, parvlemine
Iseseisev õpe Harjutus
10
4.
Rekketõrje
Iseseisev õpe Harjutus
5
5.
Petteülesanded
6.
Rühma reid (planeeritud rünnak koos eemaldumisega)
Iseseisev õpe Harjutus
10
Aine kogumaht
38 akadeemilist tundi
4. Läbiviimine
• Aine läbiviimise õppevormid on harjutus, loeng/seminar, iseseisev töö ja grupitöö ning taktikaliste situatsiooniülesannete lahendamine vastavalt oma ametikoha kirjeldusele;
• Aines arendatakse õppuritel rühma taktikaliste tegevuste juhtimise oskust praktiliste soorituste läbiviimisega ja pideva tagasiside andmisega. Aine läbiviimisel arendatakse kursuslastes erinevate tegevuste vaheliste seoste mõistmist, loovat mõtlemist ja juhtimise oskust.
5. Hindamine
• Aines toimub kujundav hindamine, kus õppuri juhtimissooritusele annavad tagasiside nii instruktor kui teised õppurid;
• Praktilise harjutuse ajal saavad õppurid oma ametikohale vastavaid situatsioonülesandeid, mida hinnatakse kujundavalt vastavalt juhtimise ja püsitoimingute standarditele.
6. Vahendid
• Kõrgema pealiku käsud;
• Õppeklass kasutatavale õppemeetodile ja õppurite arvule sobivalt;
• Esitlusvahendid (arvuti, projektor, osuti, valge tahvel, paberitahvel, paberiplokk, kirjutusvahendid jne);
• Maastik ja taristu, mis sobib õppeaine teemadele;
• Imitatsioonivahendid.
7. Õppetööks soovitatav õppevara
• Maakaitse käsiraamat. Kaitseliit, 2021;
• Maakaitsekompanii ja lahingukompanii võimekirjeldused 2030;
• Nõuded maakaitserühma pealikule. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 11);
• Nõuded maakaitserühma vanemale. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 12);
• Õppejõu poolt iseseisvaks tööks/seminarideks valmistumiseks antud materjalid;
• Käskude ning aegade, asukohtade ja piirjooniste tähistamise formaat STANAG 2014 (2000). Brüssel: (NATO) Sõjaväe Standardimisbüroo;
• NATO terminite ja definitsioonide kogumik, APP-06 D, NATO (2019).
(Normdokumentide ja õpikute uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid)
LISA 6 Ainekava RÜHM JULGESTUSTEGEVUSES
1. Õppekava
Rühmajuhtkonna kursus
2. Väljaõppe alaeesmärk
2.1. Ülesande sõnastus:
• Planeerib ja juhib rühma tegevusi erinevates julgestusülesannetes.
2.2. Tingimused
2.2.1. Abivahendid:
• REV5, transpordivahendid, meeskonnarelvad ja erivarustus ning sidevahendid;
• Juhtimisvahendid (kaardid, kaarjoonlaud, markerid jms);
• Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks).
2.2.2. Piirangud:
• Puuduvad
2.2.3. Keskkond
• E-õppeportaal ILIAS;
• Klassiruum;
• Maastik vastavalt ainekava nõuetele;
• Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes.
2.3. Standardid/Õpiväljundid:
• Planeerib ja juhib hoonetekompleksi julgestamist ja kaitset;
• Planeerib ja juhib kontroll-läbilaskepunkti;
• Planeerib ja juhib teekonna julgestamist;
• Planeerib ja juhib maastikukoha julgestamist;
• Planeerib ja juhib väljamurdmist ümberpiiramise korral.
3. Sisu ja maht
Jrk nr
Teemad
Õppetöö meetod
Maht akadeemilistes tundides
1.
Hoonetekompleksi julgestamine ja kaitse
Iseseisev õpe Harjutus
3
4
2.
Kontroll-läbilaskepunktid
Iseseisev õpe Harjutus
6
3.
Teekonna julgestamine
Iseseisev õpe Harjutus
3
4.
Maastikukoha julgestamine ja kaitse
Iseseisev õpe Harjutus
8
5.
Väljamurdmine ümberpiiramise korral
Iseseisev õpe Harjutus
1
Aine kogumaht
25 akadeemilist tundi
4. Läbiviimine
• Aine läbiviimise õppevormid on harjutus, loeng/seminar, iseseisev töö ja grupitöö ning taktikaliste situatsiooniülesannete lahendamine vastavalt oma ametikoha kirjeldusele;
• Aines arendatakse õppuritel rühma taktikaliste tegevuste juhtimise oskust praktiliste soorituste läbiviimisega ja pideva tagasiside andmisega. Aine läbiviimisel arendatakse kursuslastes erinevate tegevuste vaheliste seoste mõistmist, loovat mõtlemist ja juhtimise oskust.
5. Hindamine
• Aines toimub kujundav hindamine, kus õppuri juhtimissooritusele annavad tagasiside nii instruktor kui teised õppurid;
• Praktilise harjutuse ajal saavad õppurid oma ametikohale vastavaid situatsioonülesandeid, mida hinnatakse kujundavalt vastavalt juhtimise ja püsitoimingute standarditele.
6. Vahendid
• Kõrgema pealiku käsud;
• Õppeklass kasutatava õppemeetodi ja õppurite arvule sobivalt;
• Esitlusvahendid (arvuti, projektor, osuti, valge tahvel, paberitahvel, paberiplokk, kirjutusvahendid jne);
• Maastik, mis sobib õppeaine teemadele;
• Juhtimise vahendid (topograafilised kaardid jms);
• Imitatsioonivahendid.
7. Õppetööks soovitatav õppevara
• Maakaitse käsiraamat. Kaitseliit, 2021;
• Jagu/rühm püsitoimingud. Kaitseväe Akadeemia 2019;
• Laskuri maastikuraamat. Kaitseväe Akadeemia 2018;
• Maakaitsekompanii ja lahingukompanii võimekirjeldused 2030;
• Nõuded maakaitserühma pealikule. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 11);
• Nõuded maakaitserühma vanemale. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 12);
• Jalaväerühma lahingutegevus, KVA, taktika õppetool, 2018;
• KV ohutuseeskirjad;
• Õppejõu poolt iseseisvaks tööks/seminarideks valmistumiseks antud materjalid;
• Käskude ning aegade, asukohtade ja piirjooniste tähistamise formaat STANAG 2014 (2000). Brüssel: (NATO) Sõjaväe Standardimisbüroo;
• NATO terminite ja definitsioonide kogumik, APP-06 D, NATO (2019).
(Normdokumentide ja õpikute uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid)
LISA 7 Ainekava RÜHM KOMPANII KAITSETEGEVUSES
1. Õppekava
Rühmajuhtkonna kursus
2. Väljaõppe alaeesmärk
2.1. Ülesande sõnastus:
• Juhib rühma kompanii koosseisus kaitsetegevuses.
2.2. Tingimused
2.2.1. Abivahendid:
• REV5, transpordivahendid, meeskonnarelvad ja erivarustus ning sidevahendid;
• Juhtimisvahendid (kaardid, kaarjoonlaud, markerid jms);
• Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks).
2.2.2. Piirangud:
• Puuduvad
2.2.3. Keskkond
• E-õppeportaal ILIAS;
• Klassiruum;
• Kompanii kaitsetegevuseks sobilik maastik;
• Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes.
2.3. Standardid/Õpiväljundid:
• Korraldab hõivamise ja maastikuluure;
• Rühmitab rühma positsioonidele;
• Korraldab põhipositsioonide rajamise koos julgestuse, tõkestuse, kindlustuse ja muu vajalikuga;
• Korraldab kaitsetegevuse harjutamise;
• Kehtestab lahingurutiini;
• Korraldab kaitselahingu rutiine ja tõstab lahinguvalmidust vastavalt kehtestatud olukorrale;
• Korraldab taasrühmituse ja reorganiseerimise.
3. Sisu ja maht
Jrk nr
Teemad
Õppetöö meetod
Maht akadeemilistes tundides
1.
Kaitselahingu alused ja meetodid
Iseseisev õpe
TOM
Test
4
6
2.
Kaitselahingu etapid, vasturünnakud
3.
Toetusvahendid kaitselahingus
4.
Reservide kasutamine
5.
Viivituslahing
Aine kogumaht
10 akadeemilist tundi
4. Läbiviimine
• Aine läbiviimise õppevormid on harjutus, loeng/seminar, iseseisev töö ja grupitöö ning taktikaliste situatsiooniülesannete lahendamine vastavalt oma ametikoha kirjeldusele;
• Aines arendatakse õppuritel rühma taktikaliste tegevuste juhtimise oskust praktiliste soorituste läbiviimisega ja pideva tagasiside andmisega. Aine läbiviimisel arendatakse kursuslastel erinevate tegevuste vaheliste seoste mõistmist, loovat mõtlemist ja juhtimise oskust.
5. Hindamine
• Aines toimub kujundav hindamine, kus õppuri juhtimissooritusele annavad tagasiside nii instruktor kui teised õppurid;
• Õppurid sooritavad testid sisutabelis märgitud teemades.
6. Vahendid
• Kõrgema pealiku käsud;
• Õppeklass kasutatavale õppemeetodile ja õppurite arvule sobivalt;
• Esitlusvahendid (arvuti, projektor, osuti, valge tahvel, paberitahvel, paberiplokk, kirjutusvahendid jne);
• Imitatsioonivahendid.
7. Õppetööks soovitatav õppevara
• Maakaitse käsiraamat. Kaitseliit, 2021;
• Jagu/rühm püsitoimingud. Kaitseväe Akadeemia 2019;
• Laskuri maastikuraamat. Kaitseväe Akadeemia 2018;
• Maakaitsekompanii ja lahingukompanii võimekirjeldused 2030;
• Nõuded maakaitserühma pealikule. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 11);
• Nõuded maakaitserühma vanemale. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 12);
• Manööversõjapidamise käsiraamat, William S. Lind 2021;
• Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused“, maaväe ohvitseride ja staabitöö väljaõppejuhend, KVA, taktika õppetool, 2019;
• Jalaväerühma lahingutegevus, KVA, taktika õppetool, 2018;
• KV ohutuseeskirjad;
• Õppejõu poolt iseseisvaks tööks/seminarideks valmistumiseks antud materjalid;
• Käskude ning aegade, asukohtade ja piirjooniste tähistamise formaat STANAG 2014 (2000). Brüssel: (NATO) Sõjaväe Standardimisbüroo;
• NATO terminite ja definitsioonide kogumik, APP-06 D, NATO (2019).
(Normdokumentide ja õpikute uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid)
LISA 8 Ainekava RÜHM KOMPANII PEALETUNGIL
1. Õppekava
Rühmajuhtkonna kursus
2. Väljaõppe alaeesmärk
2.1. Ülesande sõnastus:
• Juhib rühma pealetungil kompanii koosseisus.
2.2. Tingimused
2.2.1. Abivahendid:
• Kõrgema ülema käsk (kompanii- või pataljoniülema käsud);
• REV5, transpordivahendid, meeskonnarelvad ja erivarustus ning sidevahendid;
• Juhtimisvahendid (kaardid, kaarjoonlaud, markerid jms);
• Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks);
• Märkmik;
• Kirjutusvahendid.
2.2.2. Piirangud:
• Puuduvad
2.2.3. Keskkond
• E-õppeportaal ILIAS;
• Klassiruum;
• Maastik peab võimaldama kompanii pealetungi;
• Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes.
2.3. Standardid/Õpiväljundid:
• Planeerib rühma rünnakumanöövri kompanii koosseisus;
• Korraldab rühma ettevalmistused pealetungiks;
• Juhib rühma rünnakut;
• Jälgib naaberüksuste tegevusi ja kooskõlastab oma manöövrit vastavalt;
• Kasutab ešeloneerivat kaudtuld lähenedes rünnakuobjektile;
• Korraldab reorganiseerumise.
3. Sisu ja maht
Jrk nr
Teemad
Õppetöö meetod
Maht akadeemilistes tundides
1.
Alused ja rünnakutüübid
Iseseisev õpe
TOM
Test
3
5
2.
Rünnaku eesmärgid ja printsiibid
3.
Manöövrid ja kaudtuli
4.
Planeeritud rünnak
5.
Kiirrünnak kohtumislahingus
Aine kogumaht
8 akadeemilist tundi
4. Läbiviimine
• Aine läbiviimise õppevormid on harjutus, loeng/seminar, iseseisev töö ja grupitöö ning taktikaliste situatsiooniülesannete lahendamine vastavalt oma ametikoha kirjeldusele;
5. Hindamine
• Aines toimub kujundav hindamine, kus õppuri juhtimissooritusele annavad tagasiside nii instruktor kui teised õppurid;
• Õppurid sooritavad testid sisutabelis märgitud teemades.
6. Vahendid
• Õppeklass kasutatavale õppemeetodile ja õppurite arvule sobivalt;
• Esitlusvahendid (arvuti, projektor, osuti, valge tahvel, paberitahvel, paberiplokk, kirjutusvahendid jne);
• Kõrgema ülema (kompanii-, pataljoni ülema) lahingukäsk;
• Maastik, mis sobib õppeaine teemadele;
• Juhtimise vahendid (topograafilised kaardid jms);
• Imitatsiooni- ja õppevahendid.
7. Õppetööks soovitatav õppevara
• Maakaitse käsiraamat. Kaitseliit, 2021;
• Jagu/rühm püsitoimingud. Kaitseväe Akadeemia 2019;
• Laskuri maastikuraamat. Kaitseväe Akadeemia 2018;
• Maakaitsekompanii ja lahingukompanii võimekirjeldused 2030;
• Nõuded maakaitserühma pealikule. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 11);
• Nõuded maakaitserühma vanemale. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 12);
• Manööversõjapidamise käsiraamat, William S. Lind 2021;
• Jalavägi ründab, Rommel 1937;
• Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused“, maaväe ohvitseride ja staabitöö väljaõppejuhend, KVA, taktika õppetool, 2019;
• Jalaväerühma lahingutegevus, KVA, taktika õppetool, 2018;
• KV ohutuseeskirjad;
• Õppejõu poolt iseseisvaks tööks/seminarideks valmistumiseks antud materjalid;
• Käskude ning aegade, asukohtade ja piirjooniste tähistamise formaat STANAG 2014 (2000). Brüssel: (NATO) Sõjaväe Standardimisbüroo;
• NATO terminite ja definitsioonide kogumik, APP-06 D, NATO (2019).
(Normdokumentide ja õpikute uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid)
LISA 9 Ainekava LAHINGUTEGEVUS HOONESTATUD ALAL
1. Õppekava
Rühmajuhtkonna kursus
2. Väljaõppe alaeesmärk
2.1. Ülesande sõnastus:
• Juhib rühma lahingutegevust hoonestatud alal.
2.2. Tingimused
2.2.1. Abivahendid:
• REV5, transpordivahendid, meeskonnarelvad ja erivarustus ning sidevahendid;
• Juhtimisvahendid (kaardid, kaarjoonlaud, markerid jms);
• Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks);
• Märkmik;
• Kirjutusvahendid.
2.2.2. Piirangud:
• Puuduvad
2.2.3. Keskkond
• E-õppeportaal ILIAS;
• Klassiruum;
• Maastik peab võimaldama lahingutegevust hoonestatud alal;
• Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes.
2.3. Standardid/Õpiväljundid:
• Korraldab maastikuluure ja/või linnaandmete analüüsi ning hõivamise;
• Rühmitab rühma positsioonidele;
• Juhib rühma hoonestatud eripära tingimustes;
• Kehtestab lahingurutiini;
• Korraldab taasrühmituse ja reorganiseerimise.
3. Sisu ja maht
Jrk nr
Teemad
Õppetöö meetod
Maht akadeemilistes tundides
1.
Lahingutegevuse eripära hoonestatud alal
Iseseisev õpe
Harjutus
3
11
2.
Manööver hoonestatud alal
3.
Kaitsetegevus hoonestatud alal
4.
Välikindlustus hoonestatud alal
Aine kogumaht
14 akadeemilist tundi
4. Läbiviimine
• Aine läbiviimise õppevormid on harjutus, loeng/seminar, iseseisev töö ja grupitöö ning taktikaliste situatsiooniülesannete lahendamine vastavalt oma ametikoha kirjeldusele;
5. Hindamine
• Aines toimub kujundav hindamine, kus õppuri juhtimissooritusele annavad tagasiside nii instruktor kui teised õppurid;
• Praktilise harjutuse ajal saavad õppurid oma ametikohale vastavaid situatsioonülesandeid, mida hinnatakse kujundavalt vastavalt juhtimise ja püsitoimingute standarditele.
6. Vahendid
• Kõrgema pealiku käsud;
• Õppeklass kasutatavale õppemeetodile ja õppurite arvule sobivalt;
• Esitlusvahendid (arvuti, projektor, osuti, valge tahvel, paberitahvel, paberiplokk, kirjutusvahendid jne);
• Maastik, mis sobib õppeaine teemadele;
• Juhtimise vahendid (topograafilised kaardid jms).
7. Õppetööks soovitatav õppevara
• Maakaitse käsiraamat. Kaitseliit, 2021;
• Jagu/rühm püsitoimingud. Kaitseväe Akadeemia 2019;
• Laskuri maastikuraamat. Kaitseväe Akadeemia 2018;
• Maakaitsekompanii ja lahingukompanii võimekirjeldused 2030;
• Nõuded maakaitserühma pealikule. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 11);
• Nõuded maakaitserühma vanemale. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 12);
• Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused“, maaväe ohvitseride ja staabitöö väljaõppejuhend, KVA, taktika õppetool, 2019;
• Jalaväerühma lahingutegevus, KVA, taktika õppetool, 2018;
• KV ohutuseeskirjad;
• Õppejõu poolt iseseisvaks tööks/seminarideks valmistumiseks antud materjalid;
• Käskude ning aegade, asukohtade ja piirjooniste tähistamise formaat STANAG 2014 (2000). Brüssel: (NATO) Sõjaväe Standardimisbüroo;
• NATO terminite ja definitsioonide kogumik, APP-06 D, NATO (2019).
(Normdokumentide ja õpikute uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid)
LISA 10 Ainekava HINDAMISHARJUTUS
1. Õppekava
Rühmajuhtkonna kursus
2. Väljaõppe alaeesmärk
2.1. Ülesande sõnastus:
• Rühmapealik ja rühmavanem juhivad rühma ja on hinnatavad erinevates taktikalistes olukordades läbi situatsiooniülesannete.
2.2. Tingimused
2.2.1. Abivahendid:
• Kõrgema pealiku käsud;
• REV5, transpordivahendid, meeskonnarelvad ja erivarustus ning sidevahendid;
• Juhtimisvahendid (kaardid, kaarjoonlaud, markerid jms);
• Arvuti või nutiseade (e-õppe läbimiseks).
2.2.2. Piirangud:
• Puuduvad
2.2.3. Keskkond
• E-õppeportaal ILIAS;
• Klassiruum;
• Maastik peab võimaldama kuni kompaniisuuruse harjutuse korraldamist erinevates lahinguliikides;
• Erinevates valgustingimustes.
2.3. Standardid/Õpiväljundid:
• Sooritab edukalt teadmiste testi;
• Koostab rühmapealiku käsu;
• Annab käsu;
• Võitleb oma plaani sõjamängus
• Juhib rühma ettenähtud ülesannetes.
3. Sisu ja maht
Jrk nr
Teemad
Õppetöö meetod
Maht akadeemilistes tundides
1.
Kirjalik eksam
Iseseisev õpe
õppus
6
96
2.
Käsu koostamine ja andmine
3.
Sõjamäng
4.
Rühma juhtimine harjutusel
5.
Maalade koristus ja varustuse hooldus
6.
Lõpurivistus
Aine kogumaht
Kuni 112 akadeemilist tundi
4. Läbiviimine
• Õppetöö viiakse läbi 5-7-ööpäevase hindamisharjutusena. Lõpuharjutusel osalevad õppurid oma SA planeeritud või määratud ametikohale sarnasel ülesandel kas rühmaülema või rühmavanema rollis. Harjutusel tuleb täita erinevaid taktikalisi ülesandeid erinevates lahinguliikides.
5. Hindamine
• Kokkuvõttev hindamine: toimub lõpuharjutusel, kus hinnatakse õppuri sooritusvõimet ja lahingulist valmisolekut. Hindamine koosneb kirjalikust testist ametikoha nõuetes ettenähtud põhiteadmiste kohta, kompaniipealiku käsu alusel oma käsu koostamisest ja esitlemisest ning oma plaani läbimängimisest kaardil (TOM) ja allüksuse juhtimisest maastikul hindamisharjutuse ajal. Hindamisel kasutatakse hindamislehti ja tulemused protokollitakse.
• Käskude hindamise alused: Iga käsu esitlust hinnatakse järgnevate kvaliteetide alusel:
SOBIV – Kui tegevuskava täide viia, kas üksus täidab ülesande kõrgema ja oma pealiku kavatsuse ja eesmärgi kohaselt?
TEOSTATAV – Kas üksusel on piisavalt jõudu, aega, oskusi ja vahendeid, et tegevuskava edukalt täide viia?
VASTUVÕETAV – Kas oodatav tulemus õigustab riskimist inimeste (nii omade kui ka elanike) eludega, on kooskõlas meie doktriini ja kogu sõja eesmärgiga ning väärt vahendite kulutamist?
LÕPETATUD – Kas tegevuskava vastab küsimustele: kes, mida, kus, millal ja miks teeb? Kas tegevuskava kajastab ülesande erinevaid faase: ettevalmistused, liikumine objektile, tegevused objektil, eemaldumine ja jätkutegevused?
6. Vahendid
• Õppuse administratiivkäsk;
• Kõrgema pealiku lahingukäsud;
• Õppuse korraldav isikkooseis ja vastutegevus;
• Allüksusele erinevate taktikaliste tegevuste läbiviimiseks sobiv maastikuala;
• Osaleva koosseisu autode parkimisala;
• Hindamislehed, tagasisidelehed, tunnistused;
• Transport vastavalt õppuse administratiivkäsule;
• Toitlustus koos joogiveega vastavalt õppuse administratiivkäsule;
• Ruumid hindajatele ja toetavale personalile vastavalt administratiivkäsule;
• Meditsiin vastavalt õppuse administratiivkäsule;
• Imitatsiooni- ja õppevahendid vastavalt administratiivkäsule;
• Sidevahendid vastavalt administratiivkäsule;
• Topograafilised kaardid 1:50 000 ja muud vajalikud juhtimise vahendid, jaotus vastavalt administratiiv- ja taktikalisele käsule.
• Administratiivsed vahendid, arvutid, printerid, jne.
7. Õppetööks soovitatav õppevara
• Maakaitse käsiraamat. Kaitseliit, 2021;
• Jagu/rühm püsitoimingud. Kaitseväe Akadeemia 2019;
• Laskuri maastikuraamat. Kaitseväe Akadeemia 2018;
• VF relvajõud. Kaitseväe Luurekeskuse infoportaal koondatud info (AK), Kaitseväe siseportaal teemalehed VF relvajõud;
• Maakaitsekompanii ja lahingukompanii võimekirjeldused 2030;
• Nõuded maakaitserühma pealikule. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 11);
• Nõuded maakaitserühma vanemale. Kaitseliidu kool 2023 (Lisa 12);
• Manööversõjapidamise käsiraamat, William S. Lind 2021;
• Jalavägi ründab, Rommel 1937;
• Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused“, maaväe ohvitseride ja staabitöö väljaõppejuhend, KVA, taktika õppetool, 2019;
• Jalaväerühma lahingutegevus, KVA, taktika õppetool, 2018;
• KV ohutuseeskirjad;
• Käskude ning aegade, asukohtade ja piirjooniste tähistamise formaat STANAG 2014 (2000). Brüssel: (NATO) Sõjaväe Standardimisbüroo;
• NATO terminite ja definitsioonide kogumik, APP-06 D, NATO (2019).
(Normdokumentide ja õpikute uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid)
LISA 11 Ametikoha kirjeldus MAAKAITSERÜHMA PEALIK KAITSELIIDUS
MAAKAITSERÜHMA PEALIK KAITSELIIDUS
Ametikoht
Maakaitserühma pealik
Eesmärk
Maakaitserühma pealik juhib rühma kästud ülesannete täitmisel lahingutegevuses, julgestusülesannetes ja muudes olukordades ning tagab rühma võitlusvõime jätkusuutlikkuse.
Viited
Kaitseliidu kodukord. Riigi Teataja I. 10.10.2013, 151
Maakaitsekompanii (MaKo) 2030 ja Maakaitselahingukompanii (LaKo) 2030 võimekirjeldused. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 20.04.2021 käskkirjaga nr 92
Kaitseliidu sõjaaja malevkonna võimekirjeldus. Kinnitatud Kaitseliidu ülema 24.09.2023 käskkirjaga nr K-0-13/23/26223U
Kaitseliidu logistikakontseptsioon. Kinnitatud Kaitseliidu ülema 17.10.2023 käskkirjaga nr K-0-13/23/28522U
Koosseisuline kuuluvus
Rühmapealikule alluvad kõik rühma liikmed ja juurde antud võitlejad. Rühmapealikule alluvad vahetult rühmavanem, jaopealikud ja määratud erialaspetsialistid. Rühmapealik on, vastavalt struktuurile, kas kompanii- või malevkonnapealiku vahetus alluvuses. Rühmapealik asendab vajadusel kompanii- või malevkonnapealikku.
Vastavus Kaitseväe vastava ametikohaga
Kaitseliidu kodukorra §11 kohaselt nimetatakse Kaitseliidus rühma juhtima määratud tegevliiget rühmapealikuks. Rühmapealiku ametikoht on vastavuses rühmaülema ametikohaga Kaitseväes.
Eeldused
Formaalharidus: vähemalt keskharidus3
Sõjaline haridus: reservohvitseri kursus Kaitseliidus või Kaitseväes
Töötingimused
Rühmapealik planeerib, juhib ja koolitab maakaitserühma kõiki tegevusi rahu-, kriisi- ja sõjaajal. Kriisi- ja sõjaajal on tavapärane kõrgendatud oht elule ja tervisele. Tegutsemise intensiivsusest ja ohust tulenevalt peab omama head füüsilist ja mentaalset võimekust ning head stressitaluvust. Rühmapealik vastutab kõige eest, mida rühm teeb või jätab tegemata.
Maakaitserühma pealiku põhiülesanded
A.1. Planeerib, juhib ja koolitab rühma lahingutegevuses, julgestusülesannetes ja muudes olukordades
A.2. Teeb koostööd teiste struktuuriüksuste ja tsiviilvõimudega kõrgema eesmärgi saavutamiseks
A.3. Asendab vajadusel kompaniipealikku või malevkonnapealikku
Nõutud pädevused
A.1. Planeerib, juhib ja koolitab rühma tegevusi hajutatud lahingutegevuses, julgestusülesannetes ja muudes olukordades
B.1. Osaleb kõrgema pealiku käsugrupis, kui kästud
B.2. Võtab vastu kõrgema pealiku käsu, teostab ülesande analüüsi ja annab eelkäsu
C.1. Analüüsib kõrgema pealiku kavatsust, eesmärki ja rühma ülesannet selles
C.2. Koostab esialgse ajakava
C.3. Määrab käsugrupi
C.4. Koostab viivitamata eelkäsu ja annab selle käsugrupile
C.5. Algatab ülesande planeerimisprotsessi, vajalikud ettevalmistused ja teeb nende üle järelevalvet
B.3. Planeerib rühma ülesande
C.1. Kasutab otsuse vastuvõtmise protsessi
C.2. Analüüsib vastase erinevate allüksuste (manööver, toetav, tagav) tunnuseid, koosseise, relvastust, tehnikat ja taktikaid vähemalt pataljoni suuruse allüksuse tasemini ja koostab vastase võimalikud tegevuskavad oma ja naaberallüksuse suhtes
C.3. Planeerib ja korraldab vajaliku tööjaotuse ülesande planeerimisel
C.4. Kooskõlastab oma plaani kõrgema pealiku ja teiste asjassepuutuvate allüksustega
C.5. Viib sisse vajalikud muudatused oma plaanis tulenevalt rekkest ja kooskõlastustest
B.4. Annab käsu
C.1. Rakendab alluvatele arusaadavat terminoloogiat ja tingmärke
C.2. Kasutab maastikumudelit või selget skeemi oma kavatsuse selgitamiseks
C.3. Korraldab julgestusmeetmed käsu andmise ajaks
B.5. Korraldab ja kontrollib rühma lahinguks ettevalmistamise protseduure
C.1. Korraldab harjutused ülesande parimaks õnnestumiseks
C.2. Kontrollib pisteliselt alluvate arusaamist eesseisvast ülesandest
C.3. Kontrollib pisteliselt julgestuse, relvastuse, varustuse ja erivahendite seisukorda
C.4. Kannab valmisolekust ette kõrgemale pealikule
B.6. Juhib rühma rännakul
C.1. Juhib rühma jalgsi- ja motoriseeritud rännakul erinevates maastiku-, valgustuse- ja ilmastikutingimustes
C.2. Juhib rühma jalgsi- ja motoriseeritud rännakul erinevates rivistustes
C.3. Juhib rühma veetakistuste ületamisel
B.7. Juhib rühma kontaktidrillides, jalgsi ja motoriseeritult
C.1. Juhib rühma reageerimisel tulekontaktile
C.2. Juhib rühma kiirrünnakul
C.3. Juhib rühma kontaktist eemaldumisel
C.4. Juhib rühma reageerimisel varitsusele
C.5. Juhib rühma hoonesse sisenemisel
C.6. Juhib rühma traattõkete läbimisel
C.7. Juhib rühma kaeviku rullimisel
C.8. Juhib rühma tegevusel kaudtule alla sattudes
C.9. Juhib rühma tegevusel snaipri tule alla sattudes
C.10. Juhib rühma tegevusel ohu korral õhust
C.11. Juhib rühma tegevusel miiniväljale või lõhkekehale sattudes
B.8. Juhib rühma püsitoimingutes
C.1. Juhib ja inspekteerib rühma valmistumisel lahingkontaktiks
C.2. Juhib rühma oma üksuste positsioonide läbimisel
C.3. Juhib rühma allüksuste ühinemisel
C.4. Juhib rühma reorganiseerimisel ja määrab vajadusel uued pealikud ja võtmeisikud
C.5. Juhib rühma asustatud ala läbiotsimistel
B.9. Juhib rühma rekkeülesannete teostamisel
C.1. Juhib rühma alarekkel
C.2. Juhib rühma teekonnarekkel
C.3. Korraldab elektrooniliste rekke- ja sihitamisvahendite kasutamist
C.4. Korraldab rühma tegevuste ja muude sündmuste salvestamise ja edastamise luure ja infovõitluse tarbeks
B.10. Juhib rühma varitsusülesannete teostamisel koondatult ja hajutatult
C.1. Juhib rühma lähivaritsuses
C.2. Juhib rühma miinivaritsuses
C.3. Juhib rühma tulevaritsuses
C.4. Juhib rühma kombineeritud varitsuses
C.5. Juhib rühma parvlemisel
B.11. Juhib rühma rekketõrjel
B.12. Juhib rühma reidil iseseisvalt rühmana ja kompanii koosseisus
B.13. Juhib rühma petteülesannetes
B.14. Juhib rühma julgestusülesannetes
C.1. Juhib rühma objektijulgestuses
C.2. Juhib rühma maa-ala julgestuses
C.3. Juhib rühma teekonna julgestuses
C.4. Juhib rühma mobiilse objekti julgestamises
C.5. Juhib rühma kontroll-läbilaskepunktis (KLP)
B.15. Juhib rühma erinevates toetuspatrullides
B.16. Juhib rühma kaitselahingus kompanii koosseisus
B.17. Juhib rühma pealetungil kompanii koosseisus
B.18. Juhib rühma tsiviiltoetuse osutamise ülesannete täitmisel
B.19. Juhib rühma muudes ülesannetes, mis on kõrgema pealiku poolt kästud
B.20. Juhib rühma paiknemist hajutatult ja koondatult
B.21. Tellib ja juhib kaudtuld
C.1. Planeerib ja kooskõlastab oma ülesannete toetuseks saadaolevat kaudtuld
C.2. Hindab kaudtule mõju vastasele
C.3. Hindab kaudtule mõju oma- ja tsiviilelavjõule, tehnikale ja taristule
C.4. Tellib ja juhib kaudtuld tuletellimise protseduuridest lähtudes
C.5. Koostab lahingkahjude hinnangu kaudtule mõjudest (BDA)
B.22. Annab tagasiside rühmale ülesande täitmises kohta
B.23. Annab tagasiside kõrgemale pealikule ülesande täitmise kohta
B.24. Hoiab ja kasvatab rühma distsipliini, ühtsust ja sisemist sidet
B.25. Määrab ergutusi ja karistusi oma pädevuse ulatuses või teeb ettepanekuid kompaniipealikule või malevkonnapealikule nende rakendamiseks
B.26. Juhendab ja nõustab jaopealikke ja rühmajuhtkonna liikmeid kõigis ülesannetes
B.27. Korraldab rühma väljaõpet
C.1. Korraldab individuaalset ja kollektiivset väljaõpet oma alluvatele
C.2. Jälgib alluvate väljaõppetaset ja suutlikust
C.3. Soovitab alluvaid täiendkoolitustele
B.28. Korraldab ja rakendab meetmeid sanitaarnõuete osas
B.29. Korraldab ja rakendab meetmeid keskkonnakaitsenõuete osas
B.30. Korraldab ja rakendab meetmeid tuleohutuse ja ohutustehnikanõuete osas
A.2. Teeb koostööd teiste struktuuriüksuste ja tsiviilvõimudega kõrgema eesmärgi saavutamiseks
B.1. Teeb koostööd teiste Kaitseliidu struktuuriüksustega
B.2. Teeb koostööd Eesti Kaitseväe allüksustega
B.3. Teeb koostööd riigis paiknevate liitlasüksustega
B.4. Teeb koostööd tsiviilvõimudega
A.3. Asendab vajadusel kompanii- või malevkonnapealikku
B.1. Täidab kompaniipealiku või malevkonnapealiku ülesandeid
B.2. Määrab oma asetäitja kõrgema pealiku ülesannetesse asumisel
LISA 12 Ametikoha kirjeldus MAAKAITSERÜHMA RÜHMAVANEM KAITSELIIDUS
MAAKAITSERÜHMA RÜHMAVANEM KAITSELIIDUS
Ametikoht
Maakaitserühma rühmavanem
Eesmärk
Maakaitserühma rühmavanem korraldab rühma jätkusuutliku administreerimise, lahinguteeninduse ja distsipliini.
Viited
Kaitseliidu kodukord. Riigi Teataja I. 10.10.2013, 151
Maakaitsekompanii (MaKo) 2030 ja Maakaitselahingukompanii (LaKo) 2030 võimekirjeldused. Kinnitatud Kaitseväe juhataja 20.04.2021 käskkirjaga nr 92
Kaitseliidu sõjaaja malevkonna võimekirjeldus. Kinnitatud Kaitseliidu ülema 24.09.2023 käskkirjaga nr K-0-13/23/26223U
Kaitseliidu logistikakontseptsioon. Kinnitatud Kaitseliidu ülema 17.10.2023 käskkirjaga nr K-0-13/23/28522U
Koosseisuline kuuluvus
Rühmavanemale alluvad kõik rühma liikmed. Rühmavanem allub vahetut rühmapealikule.
Rühmavanem võib asendada rühmapealikku ja kompaniiveeblit.
Eeldused
Formaalharidus: vähemalt keskharidus4
Sõjaline haridus: A2 (vanemallohvitseri kursus Kaitseliidus või kaitseväes)
Töötingimused
Rühmavanem planeerib, juhib, koolitab ja tagab maakaitserühma administratiivtegevusi ja lahinguteenindust rahu-, kriisi- ja sõjaajal. Kriisi- ja sõjaajal on tavapärane kõrgendatud oht elule ja tervisele. Tegutsemise intensiivsusest ja ohust tulenevalt peab omama head füüsilist ja mentaalset võimekust ning head stressitaluvust.
Maakaitserühma rühmavanema põhiülesanded
A.1. Planeerib ja juhib rühma administratiiv- ja tagala-alaseid tegevusi lahingutegevuses, julgestusülesannetes ja muudes olukordades
A.2. Toetab rühmapealikku planeerimisel, rühma juhtimisel, väljaõppes ja järelevalves
A.3. Asendab vajadusel rühmapealikku ja kompaniiveeblit või malevkonna tagalapealikku
Nõutud pädevused
A.1. Planeerib ja juhib rühma administratiiv- ja tagala-alaseid tegevusi hajutatud lahingutegevuses, julgestusülesannetes ja muudes olukordades
B.1. Osaleb rühmapealiku käsugrupis
B.2. Planeerib ja juhib administratiiv- ja tagalaalaseid ettevalmistusi ja tegevusi rühmapealiku kavatsusest lähtuvalt
B.3. Võtab jaopealikelt, rühma juhtkonnalt ja juurde antud isikutelt ettekanded personali, relvastuse, laskemoona, muu varustuse, vee ja toidu seisukorra ning täiendavate varude vajaduste kohta
B.4. Koostab ja esitab tellimuse täiendusteks kompaniiveeblile või malevkonna tagalapealikule ja koostab plaani varude täiendamiseks peidikutest või toetajatelt
B.5. Korraldab, juhendab ja kontrollib varude täiendamist, kas kompanii või malevkonna varustuspunktist või peidikutest või toetajatelt ja veevõtukohtadest
C.1. Juhib varude täiendamist ettevalmistuste käigus ja ülesande jooksul
C.2. Peab arvestust varude täiendamise ja peidikute seisukorra kohta
C.3. Peab arvestust toetajate ja nende olukorra kohta
B.6. Tagab, et kirjapandavad andmed on kodeeritud julgeolekunõuetele vastavalt
B.7. Tagab, et varud on jaotatud vastavalt rühmapealiku kavatsuse täideviimiseks
B.8. Hindab kannatanute ja langenute arvu eelseisvale ülesandele vastavalt
B.9. Juhendab ja toetab rühma parameedikut kannatanute käsitlemise ja evakuatsiooni planeerimisel ja täideviimisel
B.10. Lahingutegevuse käigus peab arvestust kannatanute, langenute ja sõjavangide kohta ja esitab ettekanded rühmapealikule ja kompaniiveeblile või malevkonna juhtkonnale
B.11. Tagab, et kannatanute, langenute ja sõjavangide käsitlemine on adekvaatselt planeeritud ja vastavalt täidetud
B.12. Võtab vastu täienduseks või asenduseks saadetud või ise liituda soovivaid võitlejaid ja tutvustab neile rühmas kehtivaid reegleid ning praktikaid
C.1. Teostab julgeolekukontrolli läbi kontrollküsitluse ja hindab uue liikme väljaõppetaset ning erialale sobivust
C.2. Kannab ette rühmapealikule kontrolli tulemustest ja soovitab, kas uus rühma liige aktsepteerida või mitte
C.3. Aktsepteerimise korral tutvustab rühmas kehtivaid reegleid ja praktikaid
C.4. Määrab aktsepteeritud liikmele mentori
C.5. Teeb järelevalvet uue liikme juhendamise ja arengu üle
B.13. Peab rühma liikmete kohta isikuarvestust läbi jaopealike ettekannete ja isikliku vaatluse
B.14. Jälgib rühma liikmete moraali, distsipliini ja tervist, võtab kasutusele meetmed oma pädevuse piires nende alalhoidmiseks
C.1. Nõustab ja juhendab kõiki rühma liikmeid
C.2. Soovitab rühmapealikul viia läbi erakorralisi nõustamisi, atestatsioone ja ergutusi vastavalt vajadusele
C.3. Jälgib kogu allüksuse üldist kurnatust ja võitlusvõime taset ning teeb rühmapealikule ettepanekuid olukorra normaliseerimiseks vastavalt vajadusele
C.4. Korraldab motivatsiooniüritusi ja tseremoniaalseid tegevusi allüksuse moraali ja ühtsuse tugevdamiseks
B.15. Juhendab reorganiseerimisi, tagab ja kontrollib, et laskemoon ja varustus on õigesti ning tasakaalustatult jagatud
B.16. Teeb järelevalvet relvastuse, laskemoona, varustuse ja varude hoolduse ning heaperemeheliku käsitlemise üle
B.17. Igakordsel rühma või rühma juhtkonna peatuse, ohuala ületuse, ülesande objekti või VKP alast lahkumise korral koondab ettekanded isikkoosseisu kohta ja edastab selle rühmapealikule
B.18. Teeb järelevalvet rühma igakordsest peatuspaigast lahkudes ala puhtuse üle
B.19. Peab arvestust rühma relvade, laskemoona, varustuse, transpordivahendite, eritehnika, kütuse, määrdeainete, meditsiiniliste varude, vee ja toidu jms kohta ning korraldab vajalikud taasvarustamised, remondid, mahakandmised ja rekvireerimised
B.20. Kasinate varude korral määrab laskemoona, akude, vee ja toidu normid
B.21. Peab arvestust kompanii-/malevkonna varustuspunktide ja peidikute asukohtade ja nende seisukorra kohta
B.22. Määrab kannatanute ja sõjavangide kogumispunkti ja juhib tegevusi selles
B.23. Peab arvestust kannatanute evakuatsiooni teekondade ja vastuvõtupunktide kohta
B.24. Peab arvestust langenute matmispaikade kohta
B.25. Peab arvestust teadmata kadunud ja vangi langenud oma võitlejate kohta
B.26. Peab arvestust sõjavangide kohta
B.27. Peab arvestust kinnipeetute kohta
B.28. Kuulab üle sõjavangid ja kinnipeetud, protokollib nende esemed ja ütlused
B.29. Teostab julgeolekukontrolli toetajate suhtes oma võimaluste ja pädevuse piires
B.30. Rekvireerimiste korral väljastab vastava tunnistuse vara omanikule
B.31. Teeb järelevalvet ja rakendab meetmeid sanitaarnõuete osas
B.32. Teeb järelevalvet ja rakendab meetmeid keskkonnakaitsenõuete osas
B.33. Teeb järelevalvet ja rakendab meetmeid tuleohutuse ja ohutustehnikanõuete osas
A.2. Toetab rühmapealikku planeerimisel, rühma juhtimisel, väljaõppel ja järelevalves
B.1. Korraldab ja kontrollib tegevusi rühma juhtimispunktis vastavalt rühmapealiku juhistele ja olukorrale
B.2. Teeb järelevalvet lahinguks ettevalmistuste üle
B.3. Toetab ja vajadusel juhendab määratud ülesandegruppide või -meeskondade tegevusi;
B.4. Tagab, et allüksused peavad kinni rühmapealiku antud ajakavast
B.5. Toetab rühmapealikku üksuse järelevalve ja pisteliste kontrollide tegemisel ning laseb parandada ebapiisavad tegevused
B.6. Teeb kõik vajaliku, et tagada allüksuste planeeritud liikumine rännakul
B.7. Teeb järelevalvet rühma tagaosa julgestuse üle rännakul
B.8. Korraldab julgestust peatuste ja paiknemiste korral ja teeb julgestus- ja kaitseplaani täitmise üle järelevalvet
B.9. Koostab VKP ja paiknemisala kaitseplaani jaopealike plaanide põhjal ja teeb muudatusi nende plaanides ja tegelikus julgestuses kui vaja
B.10. Teeb järelevalvet valguse- ja helidistsipliini üle
B.11. Jälgib julgeolekunõuetest kinnipidamist
B.12. Juhendab maskeerimist ja teeb selle üle järelevalvet
B.13. Teeb järelevalvet VKPs ja paiknemisel kästud tegevuste, nende tähtsuse järjekorrast ja nõutud aegadest kinnipidamise üle
B.14. Planeerib koostöös rühmapealikuga väljaõpet
B.15. Korraldab rühma väljaõpet rühmapealiku juhistele vastavalt
C.1. Peab rühma väljaõppepäevikut
C.2. Viib isiklikult läbi väljaõpet oma pädevuste piires
C.3. Otsib instruktorid väljaõppeteemadeks, milleks tal omal pädevus puudub
B.16. Täidab täiendavaid rühmapealiku antud ülesandeid ja toetab pealikku igas olukorras
B.17. Jälgib, et rühmapealik sööb ja puhkab piisavalt
A.3. Asendab vajadusel rühmapealikku ja kompaniiveeblit või malevkonna tagalapealikku
B.1. Asendab vajadusel rühmapealikku
C.1. Täidab rühmapealiku ülesandeid
C.2. Määrab oma asemele asetäitja rühmapealiku ülesannetesse asumisel
B.2. Asendab vajadusel kompaniiveeblit või malevkonna tagalapealiku
C.1. Täidab kompaniiveebli või malevkonna tagalapealiku ülesandeid
C.2. Määrab oma asemele asetäitja kompaniiveebli või malevkonna tagalapealiku ülesannetesse asumisel