| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-2/3376 |
| Registreeritud | 10.05.2024 |
| Sünkroonitud | 15.05.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
| Toimik | 8-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikogu õiguskomisjon, Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu õiguskomisjon, Riigikantselei |
| Vastutaja | Mare Tannberg (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond, Karistusõiguse ja menetluse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Riigikogu õiguskomisjon [email protected] Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (411 SE) Vabariigi Valitsus pani 02.05.2024 istungil justiitsministrile ülesandeks teha vabariigi Valitsuse arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (411 SE) kohta kirjalikult teatavaks Riigikogu õiguskomisjonile. Käesolevaga anname teada, et Vabariigi Valitsus otsustas 02.05.2024.a istungil karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (411 SE) seadusena vastuvõtmist mitte toetada. Riigikantselei edastas Justiitsministeeriumile Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamiseks ettepaneku esitamiseks Kalle Grünthali 03.04.2024 algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga soovitakse täiendada karistusseadustikku paragrahviga 1541 (süütuse presumptsiooni põhimõtte eiramine), mille kohaselt karistatakse tegevuse eest, millega teadvalt ja ilma seadusliku aluseta käsitletakse isikut kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Eelnõu seletuskirjas tuuakse normi kehtestamise põhjendusena välja, et näiteks vaenuliku meediakampaania tulemusena võib laiem üldsus isikut isegi õigeksmõistva otsuse korral jääda hiljem mäletama kui kurjategijat. Olles eelnõuga tutvunud, märgime vastuseks, et kuigi süütuse presumptsioon on kahtlemata väga oluline (menetluslik) põhiõigus, tuleb arvestada, et karistusõiguslik sekkumine (eriti aga kriminaalkorras karistamine) peaks õiguste kaitsmisel olema viimase järgu abinõu. Praegusel juhul ei näe Justiitsministeerium uue karistusõigusliku instrumendi loomiseks vajadust, kuna kõnealuse põhiõiguse kaitseks on kehtivas õiguses juba olemas piisavad garantiid. Esmalt on süütuse presumptsiooni rikkumise korral isikul, kelle au ja väärikust on tegevusega kahjustatud, võimalik kasutada tsiviilõiguslikke kaitsemeetmeid (valeandmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudmine kohtus). Samuti võib isikul vastavate eelduste korral olla võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda ka Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Lisaks märgime, et süütuse presumptsiooni aitab teataval määral tagada ka kehtivas karistusseadustiku redaktsioonis sisalduv § 1571, mis muudab karistatavaks süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise andmete ebaseadusliku avaldamise (mh sisaldab see andmete avaldamist või juurdepääsu võimaldamist andmetele enne kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist). Samuti on eelnõus pakutav kuriteokoosseis sõnastatud ka väga laialt, mistõttu võib olla vastuolus määratletuspõhimõttega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Mare Tannberg 59002103
Teie 02.05.2024 nr RIIGIKOGU/24-0343/- 3T
Meie 10.05.2024 nr 8-2/3376
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (411 SE) | 02.05.2024 | 2 | 8-2/3376 | Sissetulev kiri | jm | Riigikantselei |