Arvamus arvamus töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 14.05.2024 nr 28

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadusele

Täname Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) kaasamast. Töötuskindlustusega seotud

teemad on meie sihtgruppide jaoks olulised.

Järgnevalt toome välja meiepoolsed ette- ja tähelepanekud:

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on välja toonud, et plaanitavate

seaduse muudatuste abil: 1) tagatakse sobivam tasakaal kindlustatu panuse ja saadava

kindlustuskaitse vahel; 2) luuakse selgem ja eesmärgipärasem töötushüvitiste süsteem, mis

soosib töötamist; 3) tagatakse terviklik töötushüvitise süsteem, mis võtab arvesse

majandusolude muutumise mõju registreeritud töötusele.

Eelnõust: Seadust täiendatakse järgnevalt: § 61 . Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele

(1)

Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:

1) kes on töötuna arvele võetud tööturumeetmete seaduse § 8 kohaselt ja

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt kuus kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36

kuu jooksul.

EPIKoda peab vajalikuks märkida, et töötuskindlustuse üheks eesmärgiks on osaliselt

kompenseerida kaotatud sissetulek, kuid hüvitise saamise eelduseks seatav eelneva töötamise ja

kindlustusmaksete maksmise nõue ei täida võrdse kohtlemise sätteid. Suure

hoolduskoormusega hõivatud inimeste panus ühiskonna hüvanguks vajab seaduses eraldi

käsitlemist ja neile tuleb tagada väärikas ja võrdne võimalus töötuskindlustusele.

EPIKoda toob välja, et plaanitava muudatusega kaob õigus baasmääras

töötuskindlustushüvitusele tööga võrdsustatud tegevusega hõivatud inimestel, sh neil, kes on

kasvatanud ühe vanema või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega

last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni 1. klassi lõpetamiseni, olnud haiglaravil,

hooldanud KOV üksusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel haiget, püsivalt töövõimetut,

osalise või puuduva töövõimega isikut või vanurit, kes ei kuulu perekonnaliikmete hulka;

hooldanud puudega inimest ja saanud KOV-lt hooldamise eest toetust.

EPIKoja hinnangul on oluline tagada õigus töötuskindlustushüvitisele ka neile inimestele, kes

suure hoolduskoormuse tõttu on tööturult eemale jäänud ning kellel seetõttu ei ole võimalik

täita töötuskindlustusstaaži nõuet, kuid soovivad siseneda tööturule.

Teeme ettepaneku täiendada seaduses §61. Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele on

kindlustatul järgneva punktiga:

3) tööga võrdsustatud tegevusega hõivatud inimestel, sh neil, kes on kasvatanud ühe vanema

või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, alla 8-aastast last või

8-aastast last kuni 1. klassi lõpetamiseni, olnud haiglaravil, hooldanud KOV üksusega sõlmitud

kirjaliku lepingu alusel haiget, püsivalt töövõimetut, osalise või puuduva töövõimega isikut või

vanemaealist, kes ei kuulu perekonnaliikmete hulka; hooldanud puudega inimest ja saanud

KOV-lt hooldamise eest toetust.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Lisaks juhime tähelepanu, et sõna “vanur” ei ole sobiv termin vanemaealistest inimestest

rääkimiseks.

2. MKM poolt 06.05.2024 läbiviidud seaduse muudatusi tutvustavas infotunnis jagatud

slaididel 6 ja 8 on välja toodud, et töötutoetus/toimetulekutoetus kannavad sama eesmärki ehk

eesmärk on ennetada puudust ja vaesust. TöMS § 2 kohaselt on seaduse eesmärk vähendada

töötust ja lühendada selle kestust, ennetada töötust ning toetada tööhõives püsimist ja

kvaliteetset tööhõivet, suurendada tööjõu pakkumist ning toetada kaasavat ja

kohanemisvõimelist tööturgu ja majanduse struktuurimuutusi tööturumeetmete abil.

Töötutoetuse eesmärki TöMS eraldi ei määratle, mistõttu on toetusele kohaldatav TöMS üldine

eesmärk. SHS § 131 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat

toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade

materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.

Eelneva tõttu jääb arusaamatuks, millele tuginedes leitakse eelnõus, et töötutoetus ja

toimetulekutoetus kannavad sama eesmärki. Lisaks selgitatakse, et töötutoetus ei aita

vähendada pikaajalist töötust ja ennetada sotsiaalset tõrjutust (slaid 8), kuid ebaselgeks jääb,

millele tuginedes on vastava arvamuseni jõutud, st kas arvamus tugineb eraldi teostatud

uuringutel/analüüsidel vms.

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete

netosissetulek, tasumisele kuuluvad eluasemekulud ja toimetulekupiir. Toimetulekutoetust

makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud

ebapiisavaks. (https://www.sm.ee/toimetulekutoetus)

Juhime tähelepanu, et toimetulekutoetus on nö leibkonnatoetus, mille suurus sõltub mh nt

võetud laenukohustustest jms. Leibkonna liikmena arvestatakse ka kuni 24-aastast õppivat

noort. Töötutoetus on isikupõhine toetus ja seda saab taotleda ka kõrgkoolis õppija.

Plaanitavate muudatuste raames kaob õigus töötutoetusele kõigil, kellel ei ole nõutavat 6 kuu

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

pikkust töötukindlustusstaaži. Samas ei pruugi nad kvalifitseeruda toimetulekutoetuse saajaks

ning seeläbi inimeste rahaline olukord ei parane, vaid halveneb.

3. Planeeritava muudatuse üks eesmärke on ka sotsiaalabi andmise ühtlustamine (slaid 20).

EPIKoja hinnangul on ebaselge, kuidas plaanitakse eelnõuga reguleerida sotsiaalabi andmise

aluseid ja korda, sh ühtlustada sotsiaalabi andmist. Asjaolu, et teatud sihtgrupp (töötutoetuse

saajad) suunatakse toimetuleku saamiseks kohaliku omavalitsuse poole, ei ole võrdsustatav

sotsiaalabi andmise süsteemi ühtlustamisega. Ka on toimetulekutoetuse saamise tingimused

liigselt kitsendavad ning toetuse määrad ei kata tegelikke elukallidusega seonduvaid kulutusi,

mistõttu ei ole tegemist võrreldavate toetustega ja toimetulekutoetus ei ole üks-ühele

kohalduv/efektiivne alternatiiv töötutoetusele.

Lisame täiendavalt, et toimetulekutoetuse kui meetme efektiivsust on 2023. aastal hinnanud ka

Riigikontroll, kes leidis, et ühtlustamist ja selgitamist vajab toetuse maksmise piirmääradega

seonduv, toimetulekutoetuse kui riikliku ülesande juhtimine SOMi poolt ei ole olnud piisav

ning KOVide praktika on läinud liialt isevooluteed, mille tagajärjeks on abivajajate liigne

koormamine andmete esitamisel ja ebaühtlane abiefekt inimeste majandusliku olukorra

parandamisel (16215_RKTR_3559_2-1.4_2299_002-2.pdf). EPIKoja hinnangul kinnitab

Riigikontrolli analüüs, et inimeste suunamine toimetulekutoetuse saamiseks omavalitsusse ei

pruugi olla kiire ega tõhus lahendus.

4. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et: Eelnõukohase seadusega lahendada kavandatud

probleeme on analüüsitud Sotsiaalministeeriumi koostatud töötuskindlustuse seaduse ning

tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses9 (VTK),

mis esitati 24. jaanuaril 2020. aastal kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

ministeeriumidele ja teistele huvigruppidele.

Peame vajalikuks märkida, et kahjuks ei kaasatud sellesse protsessi EPIKoda ega küsitud

puuetega inimesi esindavate organisatsioonide arvamust plaanitavatele seaduse muudatustele.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

5. EPIKoja sihtgrupi vaatest jääb jätkuvalt ebaselgeks planeeritavate muudatuste mõjudega seonduv (slaidid 15-16), mistõttu soovime selles osas täiendevat kirjalikku selgitust.

Leiame kokkuvõtvalt, et igati tervitatav on uute lahenduste otsimine, süsteemide korrastamine

jms, kuid muudatuste alused ja eeldused peavad olema selged ning läbimõeldud, võimalikud

kitsaskohad kaardistatud ning muudatused sihtgruppidele üheselt arusaadavalt ja mõistetavalt

kommunikeeritud. EPIKoda on valmis tehtud ettepanekuid ja välja toodud murekohti lähemalt

selgitama.

Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Rekand 671 5909

[email protected]

Kadri Palk 5401 0452

[email protected]

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee