Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Euroopa töönõukogude asutamise ja toimimise ning riigiüleste teavitamis- ja konsulteerimisõiguste tõhusa tagamise direktiivi algatuse kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Teie 22.02.2024 nr 2-5/24-00325, 18.6/24-

0030/-1T

Meie 14.05.2024 nr 6-1/517-2

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu Euroopa töönõukogude asutamise ja

toimimise ning riigiüleste teavitamis- ja

konsulteerimisõiguste tõhusa tagamise

direktiivi algatuse kohta

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa töönõukogude asutamise ja

toimimise ning riigiüleste teavitamis- ja konsulteerimisõiguste tõhusa tagamise direktiivi algatuse

kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) otsuse eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa.

Triinu Nurmjõe

[email protected]

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

16. mai 2024. a nr

Päevakorra punkt nr

Eesti seisukohad Euroopa töönõukogude direktiivi kohta

1. Kiita heaks järgmised majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse direktiivi 2009/38/EÜ

Euroopa töönõukogude asutamise ja toimimise ning riigiüleste teavitamis- ja

konsulteerimisõiguste tõhusa tagamise kohta:

1.1 Toetame liikmesriigiülestes suurtes ettevõtetes töötajate teavitamise ja töötajatega

konsulteerimise raamistiku tõhustamist ja õiguskindluse suurendamist.

1.2 Peame oluliseks, et direktiivi muudatused ei too ettevõtetele kaasa põhjendamatut

halduskoormust ja kulusid. Leiame, et läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa

töönõukogude kohtumenetluse kulude kandmine liikmesriigiülese ettevõtte

keskjuhatuse poolt peaks olema direktiivis sõnastatud paindlikult.

1.3 Saame nõustuda, et direktiivis sätestatud õiguste ja kohustuste rikkumise eest

näevad liikmesriigid ette mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Eesti

toetab üldisemat sätet direktiivi jõustamise ja karistuste kohta ning leiab, et

liikmesriikidel peab jääma võimalus valida sobivam sanktsioonisüsteem ja liik.

Eesti jaoks on oluline, et direktiiv ei rõhutaks karistuste haldusõiguslikku iseloomu.

1.4 Eelistame, et direktiivi muudatuste riigisisesesse õigusesse ülevõtmisele kehtiks

kaheaastane tähtaeg.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad

teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil

esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha

seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kaja Kallas

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse

„Eesti seisukohad Euroopa töönõukogude direktiivi kohta“ eelnõu juurde

Euroopa Komisjon avaldas 24. jaanuaril 2024. aastal direktiivi eelnõu, millega muudetakse

direktiivi 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogude asutamise ja toimimise ning riigiüleste

teavitamis- ja konsulteerimisõiguste tõhusa tagamise osas (edaspidi direktiivi eelnõu)1.

Direktiivi eelnõu eesmärk on parandada sotsiaaldialoogi Euroopa Liidus liikmesriikideüleselt

tegutsevates ettevõtetes. Praegu kehtiv Euroopa töönõukogude direktiiv näeb ette töötajate

esindamise süsteemi juhtudeks, kui tegemist on EL liikmesriikideüleste suurte ettevõtetega

ehk üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupiga. Euroopa töönõukogu asutamist on

õigus paluda nende ettevõtete töötajatel, millel on EL liikmesriikides kokku vähemalt 1000

töötajat ja kahes liikmesriigis kummaski vähemalt 150 töötajat. Töönõukogu eesmärk on

tagada töötajatele info ettevõttes toimuva kohta ja anda neile võimalus oma arvamuse

avaldamiseks töötajate huve mõjutavates küsimustes. Euroopa töönõukogu asutamisel tuleb

järgida direktiivis ette nähtud korda (nt millal ja kuidas läbirääkimisi alustada, millistes

tingimustes peaksid pooled kokkuleppele jõudma jne).

Kavandatavad muudatused peaksid muu hulgas tugevdama töönõukogude rolli, tagama

töötajate sisukama teavitamise ja konsulteerimise, parandama piiriüleste asjade määratlust,

näevad ette kohustuse töötajaid kaasata enne otsuste vastuvõtmist ja täpsustavad

töönõukogude korraldamise kulude kandmist. Lisaks on eesmärgiks soolise tasakaalu

parandamine Euroopa töönõukogudes.

Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamine direktiivi eelnõu osas on vajalik, kuna direktiivi

vastuvõtmine toob kaasa vajaduse muuta Eesti õigusakte, eelkõige töötajate üleühenduselise

kaasamise seadust2.

Eelnõu võimalik mõju Eestile on minimaalne, kuna Eestis ei ole asutatud Euroopa

töönõukogusid ning Eestis ei asu ühtegi üleühenduselise ettevõtja keskjuhatust, kes vastutab

Euroopa töönõukogu asutamise ja selle toimimisega seotud kulude kandmise eest. Samas ei

saa välistada Euroopa töönõukogude ja keskjuhatuste olemasolu Eestis tulevikus. Küll aga on

Eestis töötajaid, kes kuuluvad teises EL liikmesriigis asutatud Euroopa töönõukogusse, mis

tähendab, et sellised töötajad valitakse üleühenduselise ettevõtja töötajate esinduskogusse

Eestist, esindamaks Eestis töötavaid töötajaid. Seetõttu mõjutab eelnõu Eestis peamiselt

töötajaid ning eelnõul on positiivne mõju, sest muudatuste eesmärk on parandada töötajate

informeerimise ja nendega konsulteerimise õiguseid.

Eesti toetab eesmärki suurendada õiguskindlust ning tõhustada töötajate riigiülese

teavitamise ja nendega konsulteerimise raamistikku. Peame oluliseks, et direktiivi uuesti

sõnastamine ei too ettevõtetele kaasa täiendavat põhjendamatut halduskoormust ja kulusid.

Samuti peame oluliseks, et liikmesriikidele jääks maksimaalne pandlikkus direktiivis

sõnastatud õiguste või kohustuste rikkumise korral sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse

valiku osas.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=comnat%3ACOM_2024_0014_FIN 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128042017007?leiaKehtiv.

2

SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon esitas 24. jaanuaril 2024. a direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi

2009/38/EÜ Euroopa töönõukogude asutamise ja toimimise ning riigiüleste teavitamis- ja

konsulteerimisõiguste tõhusa tagamise kohta (edaspidi direktiivi eelnõu). Direktiivi eelnõu

eesmärk on parandada sotsiaaldialoogi Euroopa Liidus liikmesriikideüleselt tegutsevates

ettevõtetes. Kehtiv direktiiv, mida eelnõuga muudetakse, näeb ette töötajate esindamise

süsteemi juhtudeks, kui tegemist on EL liikmesriikideüleste suurte ettevõtetega ehk

üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupiga.

Direktiiv võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse raames. Nõukogus on eelnõu

vastuvõtmiseks vajalik kvalifitseeritud häälteenamus3. EL Nõukogu sotsiaalküsimuste

töörühmas alustati eelnõu menetlemist veebruaris Belgia eesistuja juhtimisel, kelle eesmärk

on saavutada üldine lähenemisviis. Rahvusparlamentide subsidiaarsuskontrolli tähtaeg oli

16.04.2024. a.4 Direktiivi on viimati muudetud 2009. aastal.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Maria-Helena

Rahumets (5916 2680, [email protected]) ja töösuhete juht Liis Tõnismaa

(5914 4161, [email protected]), EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Triinu

Nurmjõe (526 6860, [email protected]) ning tööküsimuste nõunik Eesti Vabariigi

alalises esinduses EL juures Thea Treier ([email protected]). Direktiivi eelnõu

vastuvõtmisega kaasnevaid võimalikke mõjusid on hinnanud strateegiaosakonna analüütik

Marian Juurik (5916 2966, [email protected]).

Seisukohad on kooskõlastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala

asekantsler Ulla Saar ([email protected]).

DIREKTIIVI EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Eelnõu artikli 1 punkt 1 (direktiivi art 1 lg 4)

Direktiivi kohaselt tuleb Euroopa töönõukogusid teavitada ja nendega konsulteerida ainult

riigiülestes küsimustes. Eelnõu materjalides tuuakse kehtiva direktiivi kitsaskohana, et

riigiüleste küsimuste ulatus ei ole alati selge ja see on kaasa toonud erinevaid vaidlusi ja

tõlgendusküsimusi (nt võib tekitada vaidlusi, kas küsimus on riigiülene või riigisisene,

teisisõnu kas direktiivi sätteid tuleb kohaldada või mitte).

Kehtiva direktiivi kohaselt käsitatakse riigiüleste küsimustena neid küsimusi, mis on seotud

liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserniga tervikuna või vähemalt kahe

ettevõttesse või kontserni kuuluva ettevõtte või asutusega, mis asuvad kahes eri liikmesriigis.

3 Eelnõu on vastu võetud, kui poolt hääletab 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% liidu

elanikkonnast. 4 Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismist lähemalt: https://ec.europa.eu/info/law/law-making-

process/adopting-eu-law/relations-national-parliaments/subsidiarity-control-mechanism_et.

3

Direktiivi eelnõu järgi käsitatakse riigiüleste küsimustena neid küsimusi, mille puhul võib

põhjendatult eeldada, et need on seotud liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese

kontserniga tervikuna või vähemalt kahe ettevõttesse või kontserni kuuluva ettevõtte või

asutusega, mis asuvad kahes eri liikmesriigis.

Muudatusega soovitakse seega riigiülese küsimusena hõlmata ka juhtumid, kus võib

põhjendatult eeldada, et teatavad meetmed: a) mõjutavad töötajaid rohkem kui ühes

liikmesriigis või b) mõjutavad töötajaid ainult ühes liikmesriigis, kuid nende meetmete

tagajärjed mõjutavad töötajaid vähemalt veel ühes liikmesriigis (nt kui ettevõte kavandab

koondamisi ühe riigi ettevõttes, kuid selle tulemusena võib põhjendatult eeldada, et see

avaldab mõju ka töötajatele teises riigis seoses muudatustega piiriüleses tootmistegevuses või

töökorralduses).

Eestis reguleerib riigiülese küsimuse olemust töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse

(TÜÜKS) § 131, põhinedes kehtival direktiivil ja olles seetõttu direktiivi eelnõu põhimõttest

erinev.

Soolise võrdsuse edendamine

Eelnõu artikli 1 punktid 3 ja 4 (direktiivi art 5 lg 2 p (b) ja art 6 lg 2 a)

Kehtiv direktiiv ei reguleeri soolise võrdsuse edendamist töötajate üleühenduselise kaasamise

küsimustes. Direktiivi eelnõuga lisatakse teksti soolist võrdsust käsitlevad põhimõtted

eesmärgiga tõhusamalt ja tulemuslikumalt aidata kaasa, et Euroopa töönõukogud oleksid

sooliselt tasakaalustatumad. Praegu on enamik Euroopa töönõukogusid asutatud

tööstusharudes nagu näiteks tootmine ja ehitus, mistõttu kuulub üldiselt Euroopa

töönõukogudesse rohkem mehi kui naisi.

Direktiivi eelnõu näeb ette põhimõtte, et uute Euroopa töönõukogu kokkulepete sõlmimiseks

või kehtivate kokkulepete uuendamiseks peetavate läbirääkimiste käigus peavad osalised

kindlaks määrama korra, et saavutada võimalusel Euroopa töönõukogu ja vajadusel

erikomisjoni sooliselt tasakaalustatud koosseis. Selle eesmärk on tagada, et 40% kohtadest

Euroopa töönõukogus või selle erikomisjonis kuuluks kummastki soost liikmetele. 40%

eesmärki kohaldatakse tingimusel, et see on õiguslikult ja faktiliselt teostatav ega piira

töötajate esindajate valimist käsitlevate riigisiseste õigusaktide kohaldamist.

Eestis seab soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS) küll tööandjale kohustuse soolist võrdsust

edendada, kuid SoVS ega ka TÜÜKS ei reguleeri soolise tasakaalu saavutamist

töönõukogudes. Vastavalt Eesti Euroopa Liidu prioriteetidele 2023-2025 punktile 94 on

Eestile oluline, et ELis edendatakse kõigis poliitikavaldkondades soolist võrdsust ja võrdseid

võimalusi, sh ligipääsetavust. Sooline võrdsus tähendab, et naistele ja meestele on tagatud

võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Naiste ja meeste võrdne osalemine erinevatel otsustus- ja juhtimistasanditel, sh töötajate ja

tööandjate esinduskogudes on oluline aspekt organisatsioonide töös osalemiseks ja otsustes

kaasa rääkimiseks.

4

Läbirääkimiste erikomisjoni moodustamine, koosseis ja vahendid

Eelnõu artikli 1 punktid 3 ja 5 (direktiivi art 5 lg 6 ja art 7 lg 1)

Direktiivi eelnõuga täpsustatakse, et läbirääkimistega seotud kulud, mida kannab keskjuhatus,

hõlmavad muu hulgas ka läbirääkimiste erikomisjoni5 tegevusest tulenevaid õigusabikulusid

ning juriidilise esindamise ja haldus- või kohtumenetluses osalemisega seotud mõistlikke

kulusid. Kehtiv direktiiv antud küsimust ei reguleeri, mistõttu on eelnõu materjalide kohaselt

küsimus tekitanud vaidlusi ja õigusselgusetust. Samuti leitakse, et Euroopa töönõukogudele ei

eraldata praktikas piisavalt rahalisi vahendeid. Seetõttu on eelnõu eesmärk tagada, et

keskjuhatus nimetatud kulud kannab. Eestis reguleerib läbirääkimiste erikomisjoni kulude

kandmist TÜÜKS § 20 lg 6 ja Euroopa töönõukogu kulude kandmist TÜÜKS § 32.

Tsiviilkohtumenetluse põhimõtete järgi kehtib Eestis nn. kaotaja maksab põhimõte ehk

menetluskulud kannab üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti (tsiviilkohtumenetluse

seadustik § 162).

Samuti täpsustatakse direktiivi eelnõuga põhimõtet, millal kohalduvad direktiivi lisas nr 1

toodud nõuded. Teisisõnu, millal asutatakse Euroopa töönõukogu seadusjärgselt. Kehtiva

direktiivi järgi asutatakse Euroopa töönõukogu seadusjärgselt siis, kui keskjuhatus keeldub

läbirääkimiste alustamisest kuue kuu jooksul alates sellekohase taotluse esitamisest. Direktiivi

eelnõuga täpsustatakse, et Euroopa töönõukogu asutatakse seadusjärgselt muuhulgas siis, kui

keskjuhatus ei kutsu kokku läbirääkimiste erikomisjoni. Muudatuse ajendiks on see, et on

esinenud juhtumeid, mil keskjuhatus ei võta midagi Euroopa töönõukogu taotluse esitamise

järgselt ette (sh ei keeldu selgesõnaliselt läbirääkimiste alustamisest). Seetõttu täpsustatakse,

et direktiivi lisas olevaid nõudeid kohaldatakse juhul, kui läbirääkimiste erikomisjoni esimest

koosolekut ei kutsuta kokku kuue kuu jooksul pärast seda, kui on esitatud taotlus Euroopa

töönõukogu asutamise läbirääkimisteks. Eestis reguleerib seadusjärgse Euroopa töönõukogu

asutamist TÜÜKS 2. ptk 2. jao 3. jaotis (vt ka TÜÜKS § 23 p 2), mida tuleks direktiivi

muudatuste korral vastavalt muuta.

Euroopa töönõukogu kokkuleppe ja läbirääkimiste sisu Eelnõu artikkel 1 punkt 4 (direktiivi art 6 lg 2)

Kehtiv direktiiv näeb ette, et läbirääkimiste erikomisjoni ja keskjuhatuse kokkulepe Euroopa

töönõukogu asutamise kohta peab olema kirjalik ning selles peavad sisalduma vähemalt

teatud kohustuslikud tingimused (nt teave üleühenduselise ettevõtja ettevõtete ja Euroopa

töönõukogu koosseisu kohta, Euroopa töönõukogu ülesanded, Euroopa töönõukogude

koosolekute pidamise koht, sagedus ja kestus, Euroopa töönõukogule eraldatud rahalised ja

materiaalsed vahendid jne).

Direktiivi eelnõuga täiendatakse kokkuleppe kohustuslike tingimuste loetelu. Edaspidi tuleb

kokkuleppes kindlaks määrata vähemalt sellised rahalised ja materiaalsed vahendid, mis

eraldatakse Euroopa töönõukogudele ekspertide kasutamise, õigusabi ja koolitusega seotud

kulude katmiseks. Samuti tuleb kindlaks määrata Euroopa töönõukogu koosolekute vorm (nt

virtuaalne, füüsiline).

5 Kehtiva direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaselt moodustatakse läbirääkimiste erikomisjon keskjuhatuse omal

algatusel või vähemalt kahe liikmesriigi kahe ettevõtte või vähemalt 100 töötaja kirjaliku taotluse

korral läbirääkimiste pidamiseks Euroopa töönõukogu asutamiseks või teavitamis- ja konsulteerimiskorra

sisseseadmiseks.

5

Eesmärgiga tõhustada olemasolevate Euroopa töönõukogude tööd, kohaldatakse rahaliste ja

materiaalsete vahendite ning Euroopa töönõukogu koosolekute vormiga seotud uusi nõudeid

ka kehtivate Euroopa töönõukogu kokkulepete suhtes, mida võib seetõttu olla vajadus

kohandada. Üleminekuperioodil peaksid kehtivate Euroopa töönõukogu kokkulepete osalised

kontrollima, kas kokkulepped vastavad uutele nõuetele. Kui kokkulepped ei vasta uutele

nõuetele, tuleb pidada läbirääkimisi kokkuleppe uuendamiseks. Olukorras, mil kokkuleppe

uuendamiseks peetavad läbirääkimised lõppevad tulemusteta ehk kokkuleppele ei jõuta, siis

kohaldatakse direktiivi lisas nr 1 toodud nõudeid (asutatakse Euroopa töönõukogu

seadusjärgselt).

Eesti õiguses reguleerib kokkuleppe kohustuslikke tingimusi TÜÜKS § 21, mis vajaks

muudatuste tulemusena täiendamist. Kuivõrd Eestis ei ole asutatud Euroopa töönõukogusid,

siis ei ole ka selliseid kokkuleppeid, mida üleminekuperioodil oleks vaja muuta.

Konfidentsiaalne teave

Eelnõu artikkel 1 punktid 6 ja 7 (direktiivi art 8 ja 8a)

Kehtiva direktiivi kohaselt tuleb liikmesriikidel ette näha, et läbirääkimiste erikomisjoni või

Euroopa töönõukogude liikmetel ja neid abistavatel ekspertidel ei ole lubatud avaldada

otseselt neile antud konfidentsiaalset teavet. See kohustus kehtib ka pärast ametiaja lõppu.

Lisaks tuleb liikmesriikidel ette näha, et erijuhtudel ja riigisiseste õigusaktidega sätestatud

tingimustel ning piires ei ole nende territooriumil paiknev keskjuhatus kohustatud edastama

sellist teavet, mis objektiivsete kriteeriumide järgi võiks oma olemuselt asjaosaliste ettevõtete

tegutsemist tõsiselt kahjustada ja nende huve riivata.

Direktiivi eelnõu täiendab konfidentsiaalse teabega seotud põhimõtteid. Edaspidi peab

keskjuhatus töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise käigus konfidentsiaalset teavet

andes esitama mõistliku põhjenduse, selgitamaks, miks tuleb teavet hoida konfidentsiaalsena.

Kohustus teavet konfidentsiaalsena hoida kehtib sarnaselt kehtiva direktiiviga ka pärast

ametiaja lõppu, kuid seda ajani, kuni keskjuhatusega lepitakse kokku, et esitatud põhjendused

on aegunud.

Lisaks on keskjuhatusel edaspidi piiratum õigus jätta teatud konfidentsiaalne teave

edastamata, kuivõrd edaspidi võib teabe andmisest keelduda vaid siis, kui teabe andmine

kahjustaks tõsiselt ettevõtte tegutsemist. Edaspidi ei ole keskjuhatusel õigus jätta teavet

andmata juhul, kui see kahjustab ettevõtete tegevust. Seni tekitas õigusselgusetust, et millal

saab teabe avaldamist pidada ettevõtete tegutsemist kahjustavaks ja millal nende huve

riivavaks. Samuti nähakse eelnõus ette uus põhimõte, et kui keskjuhatus jätab konfidentsiaalse

teabe avaldamata, peab ta teavitama Euroopa töönõukogu liikmeid, läbirääkimiste

erikomisjoni liikmeid või töötajate esindajaid selle põhjustest.

Eestis reguleerivad konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustust TÜÜKS § 38 (Euroopa

töönõukogu liikmed) ja § 78 (läbirääkimiste erikomisjoni liikmed, töötajate esinduskogu

liikmed, kaasatud eksperdid jt).

Töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimine

Eelnõu artikli 1 punktid 2 ja 8 (direktiivi art 2 lg 1 p-d (f) ja (g) ja art 9)

6

Direktiivi eelnõus lühendatakse õigusselguse huvides informeerimise ja konsulteerimise

mõisteid ning liigutatakse need osaliselt artiklisse 9, mis reguleerib informeerimise ja

konsulteerimisega seotud poolte õiguseid ja kohustusi. Konsulteerimisnõuete suhtes tehakse

ka sisulisi muudatusi: artiklis 9 täpsustatakse, et konsulteerimine peab võimaldama töötajate

esindajatel esitada oma arvamus enne otsuste vastuvõtmist ning et keskjuhatus peab esitama

sellise arvamuse kohta põhjendatud kirjaliku vastuse enne, kui ta võtab vastu kavandatavat

meedet käsitleva otsuse.

Informeerimine on direktiivi eelnõu kohaselt tööandjapoolne andmete edastamine töötajate

esindajale, et need saaksid asjaomase teemaga tutvuda ja seda uurida. Konsulteerimine on

direktiivi eelnõu kohaselt dialoogi loomine ja arvamuste vahetamine töötajate esindajate ja

keskjuhatuse või mõne muu vastava juhtimistaseme vahel.

Eestis on informeerimise ja konsulteerimise mõisted töötajate üleühenduselise kaasamise

tähenduses toodud TÜÜKS § 3 p-des 1 ja 2, põhinedes kehtival direktiivil.

Töötajate esindajate ülesanded ja kaitse

Eelnõu artikkel 1 punkt 8 (direktiivi art 10)

Direktiivi eelnõuga suurendatakse läbirääkimiste erikomisjoni liikme, Euroopa töönõukogu

liikme ja töötajate esindaja tööalast kaitset ja tagatisi. Ka praegu tuleb neile tagada

tööülesannete täitmisel samasugune kaitse ja tagatised, nagu on riigisiseste õigusaktide ja/või

tavadega ette nähtud teistele töötajate esindajatele selles riigis, kus nad töötavad.

Õigusselguse huvides selgitatakse, et nõuet tagada samaväärne kaitse kohaldatakse ka

survemeetmete või vallandamise suhtes. Lisaks soovitakse muudatustega tagada, et

direktiivist tulenevate õiguste kohaldamiseks vajalikud vahendid on lisaks Euroopa

töönõukogu liikmetele tagatud läbirääkimiste erikomisjoni liikmetele. Euroopa töönõukogu

liikmetel peavad olema vajalikud vahendid ja õigus teavitada asjaomaseid töötajate esindajaid

riigiülesest teavitamis- ja konsulteerimiskorrast enne ja pärast keskjuhatusega peetavaid

koosolekuid. Ühtlasi sätestab direktiivi eelnõu, et keskjuhatus peab kandma Euroopa

töönõukogu ja läbirääkimiste erikomisjoni liikmete esindusülesannete täitmiseks vajaliku

koolitusega seotud kulud, millest tuleb keskjuhatust eelnevalt teavitada.

EL õiguses on tavapärane näha ette kaitse negatiivsete tagajärgede eest, kui töötaja või

töötajate esindaja kasutab talle ette nähtud õiguseid.6 Seetõttu sisaldab ka Eesti õigus

erinevaid kaitsemeetmeid juhuks, kui töötajate esindajatega soovitakse töösuhe lõpetada (vt nt

töölepingu seaduse § 92 lg 3, § 94 ja § 109 lg 2). TÜÜKS § 40 kohaselt kohaldatakse Eestis

töötavate läbirääkimiste erikomisjoni liikmete, Euroopa töönõukogu liikmete ning

konsulteerimismenetluses osalevate töötajate esindajate, kes on üleühenduselise ettevõtja või

ettevõtjate grupi töötajad, tagatiste suhtes töölepingu seaduses töötajate esindajatele

ettenähtud tagatiste kohta sätestatut. Seega eelduslikult on Eesti õigus konkreetse nõudega

kooskõlas, kuid võib õigusselguse huvides vajada täpsustamist. Direktiivi eelnõu

vastuvõtmisel pakutud kujul vajaks Eesti õigus üle vaatamist seoses teiste muudatustega (nt

keskjuhatuse kohustus kanda koolitusega seotud kulud). Seoses koolituskulude kandmisega

6 Vt nt töö- ja eraelu tasakaalu direktiivi 2010/18/EL artikkel 14, läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste

direktiivi 2019/1152 artikkel 17.

7

näeb TÜÜKS § 401 ette, et läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa töönõukogu liikmele

tuleb tagada koolitus seesuguse sisuga ja ulatuses, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks

rahvusvahelisel tasandil. Samuti säilitatakse koolituses osalemise aja eest keskmine töötasu.

Karistused ja juurdepääs õiguskaitsele Eelnõu artikkel 1 punkt 9 (direktiivi art 11 lg-d 2–4)

Direktiivi eelnõu täpsustab ja täiendab direktiivi jõustamist puudutavaid põhimõtteid.

Kehtiv direktiiv kohustab riike nägema ette asjakohaseid meetmeid, kui direktiivi ei täideta,

eelkõige tagama vastavad haldus- ja kohtumenetlused. Samuti kohustab direktiiv juhul, kui

keskjuhatus peab andmeid konfidentsiaalseks või ei anna konfidentsiaalset teavet, tagama

riigil töötajate esindajatele haldusliku või kohtuliku edasikaebamise korra.

Direktiivi eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et direktiivist tulenevate õiguste ja

kohustuste õigeaegseks ja tõhusaks rakendamiseks on kehtestatud asjakohased menetlused

ning nende rikkumise korral kohaldatakse tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi.

Riikidel tuleb karistuste kindlaksmääramisel arvesse võtta konkreetseid kriteeriume:

rikkumise raskusaste, kestus, tagajärjed ja asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes

hooletusest. Rahaliste karistuste puhul tuleb arvesse võtta ka asjaomase ettevõtte või kontserni

suurust ja rahalist olukorda (nt aastakäive) ning muid asjakohaseid kriteeriume. Seejuures

täpsustab direktiiv, et informeerimist ja konsulteerimist puudutavate rikkumiste puhul tuleb

ette näha just rahalised karistused (seejuures ei takista direktiiv riigil kehtestamast ka muid

liiki karistusi) ja arvestada eeltoodud kriteeriumeid.

Seoses konfidetsiaalse teabe vaidlustega lisatakse direktiivi sõnaselge täpsustus, et haldusliku

või kohtuliku edasikaebamise võimalus peab lisaks töötajate esindajatele olema tagatud ka

läbirääkimise erikomisjoni ja Euroopa töönõukogu liikmetele. Nii samuti täiendatakse

direktiivi põhimõttega, et selliste menetluste kestus peab olema kooskõlas teavitamise ja

konsulteerimise õiguste tõhusa kasutamisega (nt menetlus tohi kesta sedavõrd kaua, et nende

õiguste kasutamine oleks takistatud).

Juhul, kui liikmesriik näeb ette vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi enne

kohtumenetluse algatamist, siis ei tohi kohtuväliselt vaidlust lahendava organi tulemus olla

pooltele siduv otsus ega mõjutada muul viisil nende õigust kohtusse pöörduda.

Eestis reguleerib vastutust direktiiviga ette nähtud õiguste ja kohustuse rikkumise eest

TÜÜKS 5. peatükk, paragrahvid 85–88. Sätted annavad Tööinspektsioonile pädevuse

menetleda rikkumisi seoses: 1) riikidevahelise informeerimise ja konsulteerimise ning

töötajate kaasamise takistamise keelu rikkumisega, 2) konfidentsiaalse teabe hoidmise

kohustuse rikkumisega, 3) töötajate arvu või nende jaotuse kohta teabe esitamise kohustuse

rikkumisega, 4) iga-aastase või erakorralistel asjaoludel toimuva informeerimise või

konsulteerimise kohustuse rikkumisega. TÜÜKS-is riiklikku järelevalvet ja vastutust

reguleerivate sätete osas hiljutine rakenduspraktika puudub.

TÜÜKS § 39 kohaselt on TÜÜKS § 38 lg 2 punktides 1 ja 2 nimetatud töötajate esindajatel

õigus pöörduda edastatud teabe konfidentsiaalsusest ja teabe andmisest keeldumisest tuleneva

vaidluse lahendamiseks kohtusse. Eestis on küll kõigile tagatud õigus pöörduda oma õiguste

kaitseks kohtusse, kuid TÜÜKS võib õigusselguse huvides vajada siiski täpsustamist (nt

8

sõnaselge viite lisamine, et antud küsimuses kohtusse pöördumise õigus on teiste hulgas ka

Euroopa töönõukogu liikmetel). Kohus peab vaidlusi lahendama mõistliku aja jooksul. Eestis

ei ole ette nähtud kohtuvälist vaidluste lahendamise mehhanismi töötajate üleühenduselise

kaasamise küsimustes.

Direktiivi eelnõu vastu võtmisel väljapakutud kujul vajaksid karistust ja vastutust

reguleerivad normid Eesti õiguses muutmist.

Vabatahtlikud kokkulepped

Eelnõu artikkel 1 punktid 11 ja 12 (direktiivi art 14 ja 14a)

Kehtiva direktiivi kohaldamisala ei hõlma praegu kahte liiki kokkuleppeid: 1) nn.

vabatahtlikke kokkuleppeid ehk selliseid liikmesriigiüleseid teavitamis- ja

konsulteerimiskokkuleppeid, mis on sõlmitud enne direktiivi 94/45/EÜ ülevõtmist ehk enne

23.09.1996, 2) kokkulepe on sõlmitud ajavahemikul 05.06.2009–05.06.2011 ehk kahe aasta

jooksul pärast direktiivi vastuvõtmist, mil ettevõtetele anti võimalus sõlmida vabatahtlik

informeerimise ja konsulteerimise kokkulepe, kui see katab kõiki töötajaid. Selliseid

kokkuleppeid, millele direktiiv ei kohaldu, on ligikaudu 350. Kehtiv direktiiv ei anna neile

töötajatele, kellega sõlmitud kokkulepped jäävad direktiivi kohaldamisalast välja, võimalust

taotleda Euroopa töönõukogu asutamist.

Direktiivi eelnõuga soovitakse seni direktiivi kohaldamisalast välja jäänud kokkulepped

hõlmata direktiivi kohaldamisalasse. Muudatuse eesmärk on tagada kõikidele

liikmesriigiüleste ettevõtete töötajatele ühesugune kaitsetase. Seetõttu soovitakse, et kõigi

liikmesriigiüleste ettevõtete või kontsernide töötajatel ja nende esindajatel on õigus taotleda

Euroopa töönõukogu asutamist. Nende kokkulepete puhul, millele direktiiv praegu ei kohaldu,

on edaspidi vähemalt 100 töötaja vastava taotluse korral keskjuhatusel kohustus alustada

läbirääkimisi Euroopa töönõukogu asutamiseks või teavitamis- ja konsulteerimiskorra

kehtestamiseks. Keskjuhatus võib selliseid läbirääkimisi alustada ka omal algatusel.

Eestis ei ole teadaolevalt liikmesriigiüleseid teavitamis- ja konsulteerimiskokkuleppeid, mis

on sõlmitud enne 23. septembrit 1996 või EWC direktiivi ülevõtmisperioodi ajal.

Lõppsätted

Eelnõu artiklid 2–4

Direktiivi eelnõu järgi tuleb riikidel võtta vastu ja avaldada direktiivi järgimiseks vajalikud

õigusmuudatused hiljemalt üks aasta pärast direktiivi jõustumist. EL tööõiguse vaatest on

komisjon määranud ebatavalise direktiivi ülevõtmistähtaja, kuivõrd üldiselt sätestatakse

direktiivi ülevõtmiseks kaheaastane ülevõtmistähtaeg. Muude lõppsätete puhul lähtub eelnõu

tavapärastest tingimustest.

Direktiivi I lisa muudatused

Kehtiva direktiivi kohaselt luuakse piisava hulga töötajate vastavasisulise taotluse korral igas

liikmesriigiüleses ettevõttes või kontsernis Euroopa töönõukogu või kehtestatakse töötajate

teavitamise ja nendega konsulteerimise kord. Direktiivi lisa I näeb ette Euroopa Töönõukogu

9

moodustamise nn. vaikimisi olukorras, kui: a) keskjuhatus ja läbirääkimiste erikomisjon

teevad vastava otsuse, b) keskjuhatus keeldub läbirääkimiste alustamisest kuue kuu jooksul

töötajate vastava taotluse esitamisest arvates või c) kolme aasta möödumisel taotluse

esitamisest ei ole käesoleva seaduse Euroopa töönõukogu või informeerimis- ja

konsulteerimismenetluse kokkulepet sõlmitud ja läbirääkimiste erikomisjon ei ole otsustatud

läbirääkimisi mitte alustada või lõpetada. Neil juhtudel luuakse Euroopa töönõukogu

direktiivi lisas I sätestatud korras ehk seadusjärgselt, eesmärgiga näha töötajatele ette siiski

teatud miinimumõigused (nt õigus kord aastas keskjuhatusega kohtuda). Üldiselt jõuavad

osapooled siiski kokkuleppele ja seadusjärgse Euroopa töönõukogu moodustamine on pigem

erandlik (selliseid töönõukogusid on kokku suurusjärgus 20 tk).

Direktiivi eelnõu lisas kohendatakse seadusjärgse Euroopa töönõukogu tegutsemise korda.

Selleks, et tõhustada seadusjärgselt moodustatud Euroopa töönõukogude riigiülest teavitamist

ja nendega konsulteerimist, suurendatakse iga-aastast keskjuhatusega kohtumiste korda. Seni

on neil Euroopa töönõukogudel olnud õigus kohtuda keskjuhatusega üks kord aastas, et saada

teavet ja konsulteerida asjaomase liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni

äritegevuse edenemise ja väljavaadete üle. Edaspidi on õigus keskjuhatusega kohtuda kaks

korda aastas. Samuti tehakse lisas teisi sarnast laadi muudatusi nagu direktiivi teksti (nt

selgitatakse, et Euroopa töönõukogu tegevuskulud, mida keskjuhatus peab kandma, hõlmavad

mõistlikke õigusabi- ja kohtuesinduskulusid, millest tuleb keskjuhatust eelnevalt teavitada).

DIREKTIIVI EELNÕU VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA

PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

Eelnõu õiguslik alus

Eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL)7 artikkel 153 lõige

1 punkt e koostoimes artikli 153 lõike 2 punktiga b, mille alusel liit toetab ja täiendab

liikmesriikide meetmeid, millega parandatakse töötajate teavitamist ja nendega

konsulteerimist. Selles valdkonnas võimaldab ELTL artikli 153 lõike 2 punkt b Euroopa

Parlamendil ja nõukogul võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu direktiive, millega

kehtestatakse miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks, võttes arvesse igas

liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju.

Seega on ELil tulenevalt ELTList pädevus direktiivi eelnõu vastuvõtmiseks ning eelnõu on

kooskõlas ELTL eesmärkidega.

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Komisjoni ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kui eelnõu eesmärke ei ole

võimalik piisavalt saavutada liikmesriikide tasandil võetavate meetmetega ning need on oma

ulatuse ja toime poolest paremini saavutatavad EL tasandil. Nõustume komisjoniga, et ühised

eeskirjad, mida EL-is kohaldatakse töötajate riigiülesel tasandil teavitamise ja nendega

konsulteerimise suhtes, on võimalik kehtestada ainult EL algatusega. Arvestades direktiivi

kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtete piiriülest iseloomu ning riigiülese teavitamis- ja

konsulteerimisnõuetega seotud küsimuste riigiülest iseloomu, ei ole kavandatud meetmete

7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT

10

eesmärke võimalik piisavalt saavutada üksnes liikmesriikide tasandi tegevuse kaudu ning

eesmärgid on paremini saavutatavad EL tasandil. Seega saab lugeda direktiivi eelnõu

subsidiaarsuse põhimõttele vastavaks.

Direktiivi eelnõus nähakse ette miinimumnõuded ning liikmesriikidele jääb õigus kehtestada

ja säilitada direktiivist soodsamad õigusnormid. Ette nähtud meetmed ei lähe eesmärgi

saavutamiseks vajalikust kaugemale ning on vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega.

ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Mõjud ettevõtjatele, kodanikele ja riigile

Eelnõuga soovitakse täiendada Euroopa töönõukogude asutamise ja toimimise korda, et

tagada tõhusad riigiülesed teavitamis- ja konsulteerimisõigused. Direktiivi eelnõu eesmärk on

parandada sotsiaaldialoogi Euroopa Liidus liikmesriikideüleselt tegutsevates ettevõtetes.

Muudatuse kohaselt täiendatakse direktiivi mitmeid põhimõtteid, mõisteid ja tingimusi, et ära

hoida vaidlusi tõlgenduste üle ning lisatakse soolist võrdsust käsitlevad põhimõtted, et aidata

kaasa sooliselt tasakaalustatud esinduse saavutamisele Euroopa töönõukogudes.

Eelnõu võimalik mõju Eestile on minimaalne, kuna Eestis ei ole asutatud Euroopa

töönõukogusid ning Eestis ei asu ühtegi üleühenduselise ettevõtja keskjuhatust, kes vastutab

Euroopa töönõukogu asutamise ja selle toimimisega seotud kulude kandmise eest. Samas ei

saa välistada Euroopa Töönõukogude ja keskjuhatuste olemasolu Eestis tulevikus. Euroopa

töönõukogu asutatakse üleühenduselise ettevõtja keskjuhatuse omal algatusel või vähemalt

kahe liikmesriigi vähemalt 100 töötaja või nende esindaja kirjalikul taotlusel (seejuures on

Eestis ettevõtteid, kes kuuluvad üleühenduselise ettevõtja mõiste alla, nt AS Tallink Grupp,

OÜ Eesti Gaas, AS Eesti Energia). Küll aga on Eestis töötajaid, kes kuuluvad teises EL

liikmesriigis asutatud Euroopa töönõukogusse, mis tähendab, et sellised töötajad valitakse

üleühenduselise ettevõtja töötajate esinduskogusse Eestist, esindamaks Eestis töötavaid

töötajaid. Sihtrühma täpset suurust ning mõju ulatust ja olulisust on keeruline hinnata. Seega

mõjutab eelnõu Eesti elanikest peamiselt töötajaid ning kuivõrd muudatuste eesmärk on

parandada töötajate informeerimise ja nendega konsulteerimise õiguseid, on eelnõul Eestile

positiivne mõju.

Liikmesriigiüleste ettevõtete töötajate jaoks kaasneksid direktiivi muudatuste jõustumisega

võrdsemad õigused, sh lisanduksid direktiivi soolist võrdsust puudutavad põhimõtted. Seega

on eelnõul töötajatele positiivne mõju. Tööandjate vaatest on mõju samuti positiivne, sest

kuivõrd eelnõu eesmärk on luua õigusselgust, väheneb eelduslikult vaidluste hulk direktiivi

tõlgenduste üle. Samuti aitab direktiiv parandada töötajatega konsulteerimise ja nende

informeerimise õigusi, aidates kaasa töötajate heaolule ja seeläbi stabiilse töökeskkonna

loomisele. Direktiivi muudatused võivad keskjuhatustele (mida Eestis praegu ei asu) kaasa

tuua mõnede spetsiifiliste kulude kasvu (nt põhjusel, et muudatustega suurendatakse

direktiivi rikkumistega kaasnevaid karistusi ja kohustatakse keskjuhatust läbirääkimistega

seotud kulusid kandma). Kokkuvõttes võib eelnõu mõju Eesti riigile pidada positiivseks.

Mõju riigieelarvele

Kavandatavate muudatustega ei kaasne täiendavat kulu riigieelarvele.

11

VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED

1.1.Toetame liikmesriigiülestes suurtes ettevõtetes töötajate teavitamise ja töötajatega

konsulteerimise raamistiku tõhustamist ja õiguskindluse suurendamist.

Selgitus: Eesti toetab eesmärki parandada töötajate riigiülese teavitamise ja nendega

konsulteerimise raamistikku, suurendada õiguskindlust ja kõrvaldada direktiivi senised

kitsaskohad. Peame oluliseks, et direktiivi sätted on selged ega soosi tõlgendusvaidlusi.

Näiteks peame oluliseks, et direktiivi tekstist selguks arusaadavalt, milliseid küsimusi tuleb

käsitleda riigiülestena ja milliseid mitte (kuivõrd sellest oleneb, millistel juhtudel direktiiv

kohaldub ja millal mitte). Samuti saame toetada töötajate teavitamise ja nendega

konsulteerimise mõistete kohendamist ning õigusakti süsteemsuse huvides töötajate

teavitamise ja nendega konsulteerimise korra käsitlemist eraldiseisvalt, eeldusel, et töötajate

esindajate reguleerimine arvestab riigisiseseid õigusakte ja tavasid (nt esindavad Eestis

töötajaid lisaks ametiühingutele ka töötajate usaldusisikud).

1.2.Peame oluliseks, et direktiivi muudatused ei too ettevõtetele kaasa põhjendamatut

halduskoormust ja kulusid. Leiame, et läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa

töönõukogude kohtumenetluse kulude kandmine liikmesriigiülese ettevõtte

keskjuhatuse poolt peaks olema direktiivis sõnastatud paindlikult.

Selgitus: Eesti peab oluliseks, et direktiivi eelnõuga ei kaasne ettevõtetele täiendavat

põhjendamatut halduskoormust ja kulusid. Kui eelnõuga kaasneb ettevõtetele täiendav

haldushoormus või kulud, peab see olema selgelt põhjendatud ja muudatuste tervikpilti

arvestades proportsionaalne. Näiteks eelistame seetõttu mitte eemaldada direktiivist

põhimõtet, mis annab liikmesriigile selge õiguse riigisiseselt piirata seda, kui mitme eksperdi

kulusid on keskjuhatus kohustatud kandma. Läbirääkimiste erikomisjon võib läbirääkimiste

pidamisel küsida oma töös abi enda valitud ekspertidelt (nt ühenduse tasandi töötajate

organisatsiooni esindajad, kes annavad läbirääkimiste käigus nõu). Seni on direktiivi tekst

näinud ette, et riik võib kehtestada, et keskjuhatusel tuleb kanda vaid ühe eksperdi kulud (nt

tasu, transport), kuid eelnõuga soovitakse antud põhimõte kustutada, jättes ekspertide arvu

lahtiseks.

Kehtiva direktiivi kohaselt kannab läbirääkimistega seotud kulud keskjuhatus. Samas ei

reguleeri kehtiv direktiiv sõnaselgelt küsimust sellest, et kes kannab läbirääkimiste

erikomisjoni tegevusest tulenevaid õigusabikulusid ja haldus- või kohtumenetluses

osalemisega seotud mõistlikke kulusid. Direktiivi eelnõuga täpsustatakse, et

läbirääkimistega seotud kulud, mida kannab keskjuhatus, hõlmavad läbirääkimiste

erikomisjoni tegevusest tulenevaid eelamainitud esinduskulu kohtumenetluses, kuid mitte

individuaalsetest töövaidlustest tulenevaid kulusid. Kulude kandmine on eelnõu materjalide

kohaselt tekitanud vaidlusi ja õigusselgusetust, mistõttu soovitakse eelnõuga tagada, et

keskjuhatus nimetatud kulud kannab. Lisaks, keskjuhatused praktikas ka juba kannavad

kõnealuseid kulusid. Eesti eelistab, et kohtumenetluses esindamise kulude kandmise

kohustust ei määrata kitsalt ja üksnes keskjuhatusele. Tulenevalt Eesti

tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest oleneb see, milline osapool ja millises määras on

kohustatud kandma menetluskulusid, vaidluse tulemist (nt kehtib hagimenetluses nn. kaotaja

maksab põhimõte ehk menetluskulud kannab üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti). Eesti

hinnangul ei esine ülekaalukaid asjaolusid, miks teha antud põhimõttest erand. Õigus sellele,

12

et keskjuhatus kannaks esinduskulud, ei või ebamõistlikult sekkuda liikmesriigi

riigisisesesse menetlusautonoomiasse. Eelkõige võiks eelnõu kohendada seda rohkem

keskjuhatuse huve ja liikmesriikide erinevaid kohtumenetluspõhimõtteid arvesse võtvaks (nt

lisades viite kulude kandmisele arvestades riigisisest õigust, tagades kohtule vaidluse korral

õiguse otsustada kulude jaotuse üle, võimaldades liikmesriigil muude alternatiivsete

meetmetega tagada piisav töötajate õiguste kaitse vms).

1.3.Saame nõustuda, et direktiivis sätestatud õiguste ja kohustuste rikkumise eest

näevad liikmesriigid ette mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Eesti

toetab üldisemat sätet direktiivi jõustamise ja karistuste kohta ning leiab, et

liikmesriikidel peab jääma võimalus valida sobivam sanktsioonisüsteem ja liik. Eesti

jaoks on oluline, et direktiiv ei rõhutataks karistuste haldusõiguslikku iseloomu.

Selgitus: Peame oluliseks, et direktiivi eelnõu põhimõtted direktiivi jõustamise ja karistuste

kohta ei ole liialt detailsed ja üksikasjalikud. Direktiivi eelnõu artikkel 11(2) näeb

liikmesriikidele ette kohustuse sätestatada direktiivist tulenevate õiguste ja kohustuste

rikkumiste eest mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Saame sellise üldisema

kohustusega nõustuda. Toetame eelnõu põhimõtet, mille kohaselt tuleb liikmesriigil direktiivi

reeglite rikkumise eest sätestada rahalised karistused ning peame oluliseks, et läbirääkimiste

käigus ei muutuks eelnõu tekst viisil, mis rõhutaks karistuse haldusõiguslikku iseloomu (nt

haldustrahvi kehtestamine). Liikmesriikidel peaks jääma maksimaalne pandlikkus

sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas. Samuti peame oluliseks, et tekst ei muutuks

läbirääkimiste käigus viisil, et viidatakse „administrative“ karistuste mõistele. EL õiguses ei

ole ühtset arusaama, mida see mõiste tähendab ning halduskaristuste mõistet ei ole sisustatud.

EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Seejuures

viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon neid

mistahes menetluses kohaldada.

Direktiiv peab jätma liikmesriikidele piisavat paindlikkust sobivate menetlusõigust ja

sanktsioone puudutavate küsimuste reguleerimisel ega tohi põhjendamatult sekkuda

liikmesriigi autonoomsusele karistuspoliitika kujundamisel. Näiteks võib põhjendamatult

liikmesriigi sanktsioonisüsteemi ja karistusi rakendavate asutuste sõltumatusse sekkuvaks

pidada direktiiivi eelnõu artikli 11(2) viimases lauses toodud põhimõtet, mille järgi tuleb

karistuste kindlaksmääramisel arvesse võtta teatud kindlaid kriteeriume nagu rikkumise

raskusastet, kestust, tagajärgi ja seda, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest, ning

rahaliste karistuste puhul ka asjaomase ettevõtte suurust ja rahalist olukorda ning muid

asjakohaseid kriteeriume. Samuti eelistame tekstist kaotada viite tahtlusele ja hooletusele

(intentional or negligent nature of the offence), mis ei ole EL tasandil harmoneeritud mõisted.

1.4.Eelistame, et direktiivi muudatuste riigisisesesse õigusesse ülevõtmisele kehtiks

kaheaastane tähtaeg.

Selgitus: Direktiivi eelnõuga soovitakse kehtestada liikmesriikidele ühe-aastane muudatuste

ülevõtmistähtaeg, et asjakohased õigus- ja haldusnormid muudatustega vastavusse viia. Eesti

hinnangul peaks olema ülevõtmistähtaeg pikem, eelistatult kaks aastat. Üldiselt on

direktiivide ja nende muudatuste ülevõtmistähtaeg kaks aastat ja praegu ei esine kaalukaid

põhjuseid, miks tuleks näha ette tavapärasest oluliselt lühem tähtaeg. Tavapärane kahe-

aastane tähtaeg võimaldab direktiivi vastuvõtmisel piisavalt aega eelnõu väljatöötamiseks ja

menetlemiseks ning aitab tagada kvaliteetset seadusloomet.

13

ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE

Direktiivi eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Eesti

Ametiühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,

Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, AS Tallink Grupile, AS Eesti Energiale, AS

Eesti Gaasile ja AS Bolt Technology’le.

Tagasiside laekus Eesti Ametiühingute Keskliidult ja Justiitsministeeriumilt.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on

arvestatud.

Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.

1

Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel

KOOSKÕLASTUSTKK

Vastaja Kommentaar

Arvestatud/

Mittearvestatud

Justiitsministeerium

(tagasiside esitatud

mitteametlikult)

1) Toetame lahendust, mille kohaselt tuleb miinimumstandardina direktiivi

reeglite rikkumise eest sätestada rahalised karistused, s.o. Eesti õiguses

väärteo korras mõistetavad rahatrahvid. Eesti toetab üldisemat sätet

tõhusate, hoiatavate ja mõjusate karistuste kohta. Kuna tekst võib

läbirääkimiste käigus muutuda, toome välja, et Eesti jaoks on oluline, et

direktiivis ei rõhutataks karistuste haldusõiguslikku iseloomu. Palume selle

seisukohaga arvestada ka direktiivi edaspidise menetlemise käigus.

2) Töönõukogude või nende esindajate kaebe- ja menetlusõiguse kohta (art

11 p 3) palume aga täiendavat selgitust: sõnastusest ei selgu täpselt, kas

mõeldud on üksnes kaebuse esitamise õigust kohtuvälisele menetlejale või

kohtule või peaks organil olema õigus ka menetluses osaline olla (ning

sellisel juhul veel ka, et mis õigused peaks direktiivi kohaselt sellel organil

menetluses olema).

Arvestatud seisukohapunktis 1.3., mis selgitab Eesti

seisukohti seoses direktiivi jõustamise ja karistuste

sättega.

Seoses teise kommentaariga antud Justiitsministeeriumi

esindajatele täpsemad selgitused e-kirja teel. Kehtiva

direktiivi teksti alusel on TÜÜKS-is sätestatud töötajate

esindajale õigus pöörduda konfidentsiaalse teabe

vaidlustes kohtusse (vt TÜÜKS § 79). Kehtiv TÜÜKS

tekst on olnud piisav direktiivi nõuetekohaseks

täitmiseks, tagades inimesele selgesõnalise kohtusse

pöördumise õiguse. Võrreldes varasema direktiivi

tekstiga ei ole tegemist uue põhimõttega ja teksti on

üksnes täpsustatud. Direktiivi eesmärk ei ole detailselt

sekkuda küsimusse, et kas ja kuidas täpselt peaks isik

saama menetluses osaline olla.

Eesti Ametiühingute

Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit toetab kehtiva direktiivi muudatusettepanekut.

Oleme seisukohal, et pakutavad muudatused on positiivsed ja peaksid

töötajate üleühenduselist kaasamist edendama.

Arvestatud eelkõige seisukohapunktis 1.1., mille

kohaselt Eesti toetab eesmärki suurendada õiguskindlust

ning tõhustada töötajate riigiülese teavitamise ja nendega

konsulteerimise raamistikku.