Vastus pöördumisele

Tere Killu!

Me tõesti ei toeta käibemaksu DIR seda muudatusettepanekut ja seda seepärast, et see on vastuolus käibemaksu ühe põhialuse – neutraalsuse - põhimõttega.

Platvormimajanduse maksustamise ettepaneku väidetav eesmärk on parandada konkurentsitingimusi majutus- ja reisijateveo sektoris. Ettepaneku kohaselt loetakse platvormid, kus pakutakse lühiajalist majutusteenust ja reisijateveo teenust, eeldatavaks tarnijaks ehk vastutavaks  nende teenuste käibemaksustamise eest juhul, kui konkreetse teenuse pakkuja on maksukohustuslasena registreerimata isik.

Seega, kui majutus- või reisijateveo teenuse pakkuja on nt füüsiline isik või väikeettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane ja seega osutatavat teenust käibemaksuga ei maksusta, maksustab käibemaksuga seda teenust platvorm. Sellisel juhul loetaks, et platvorm on selle teenuse ostnud ja ise selle edasi müünud. Näiteks, kui füüsiline isik pakub kodumajutust Airbnb kaudu, siis ettepaneku kohaselt tuleb Airbnb’l kliendi poolt teenuse eest tasutud summast arvestada ja tasuda käibemaks maksuhaldurile.

Probleem on selles, et käibemaksuga maksustataks  majutusteenuseid ja reisijateveoteenuseid, mida osutavad platvormi kaudu isikud, kes ei ole käibemaksukohustuslased. Samal ajal puuduks aga nii neil kui platvormil teenuse sisendkuludelt õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

Selline maksustamismudel oleks vastuolus käibemaksu neutraalsuse põhimõttega, mis näeb ette, et isik, kelle teenus maksustatakse käibemaksuga, saab ka sisendkäibemaksu maha arvata.

Lisaks satuksid ettevõtjad maksunduslikult ebavõrdsesse seisu tulenevalt sellest, kas nad osutavad oma teenust läbi platvormi või mitte. Platvormi kaudu osutatav teenus muutuks tarbijale käibemaksu võrra kallimaks. Teenuse osutaja seejuures sisendkäibemaksu maha arvata ei saa. Samal ajal teenused, mida osutatakse muul viisil, kallimaks ei muutu. Kokkuvõttes hoopis moonutataks konkurentsi, sest ebasoodsasse olukorda pandaks need ettevõtjad, kes valivad teenuse osutamiseks digitaalse lahenduse.

See ettepanek läheb vastuollu ka KM DIR väike-ettevõtjate eriskeemiga, mis näeb ette, et iga liikmesriik kehtestab piirmäära, millest allapoole jääva aastase käibe puhul ei ole kohustust käibemaksukohustuslasena registreerida ja teenuseid käibemaksuga maksustada.

Seda, et platvormide kaudu teenitud tulu ei pruugi olla täies ulatuses maksustatud, adresseerib nn DAC7 andmevahetus. Platvormid esitasid kõigi enda kaudu tulu teeninud isikute (nii füs. kui jur.isikute) tuluinfo maksuametitele ja need vahetasid seda teiste liikmesriikidega. Enamus riikidelt on info ka MTAsse jõudnud (mõned on veel tulemata) ja MTA paneb pilti kokku sellega, mis maksudeklaratsioonidel kajastatud oli. Ja saab vajadusel kontrollima minna.

Käibemaksu DIR osas oleme me valmis toetama kompromissi, kus iga riik saaks ise oma riigi olukorrast tulenevalt otsustada, kas kasutada eeldatava tarnija kontseptsiooni või mitte. Nt võib mõnes riigis olla teenuse pakkumine teistmoodi reguleeritud või pakkujad ollagi enamuses käibemaksukohustuslased ja seal käibemaksu neutraalsuse rikkumise olukorda ei pruugi tekkida. Eesti aga seda kasutada ei plaaniks, sest meil on platvormidel palju ettevõtluskonto kasutajaid ning mittekäibemaksukohustuslasi. Me tegeleks maksu mittemaksjatega sel viisil, et selgitame nad välja (DAC7) ja maksustame kehtivate reeglite alusel.

Tervitades

Evelyn

Head ministrid Hr Riisalo ja Võrklaev,

Pöördume, et avaldada oma arvamust seoses käibemaksu digiajastu paketiga. Meile teeb muret, et Eesti ei toeta paketi vastuvõtmist ja veelgi enam, ka pakutud kompromisslahendust. Seda eriti ajal, mil riigieelarve on kriitilises seisus ja lahendusi otsitakse uute maksude kehtestamiseks juba maksudega koomatud ettevõtetele.

Leiame, et EL pakutud pakett mitte ainult ei too riigikassasse lisavahendeid, vaid töötab ka maksupettuste vastu ning muudab ettevõtluskeskkonna läbipaistvamaks ja õiglasemaks. Sellega kaasnev halduskulu on meie hinnangul õigustatud.

Platvormid on oluline osa majandusest, mida ei saa enam ignoreerida. On igati õigustatud neile ka suuremate kohustuste panemine.

Majutusturul ei kehti täna enam võrdne konkurents. Me ei saa lühiajaliste üüripindade pakkujaid lugeda jagamismajanduse osaks – see on selge äritegevus. Digiajastu platvormi uuringud on näidanud, et 70% lühiajalise rendipinna pakkujaid, kes kasutavad teatud platvorme, ei ole registreerunud käibemaksukohuslasena. Mis omakorda tähendab, et suur osa teenusepakkujatest saab seda teha võrreldes registreeritud ettevõtetega märkimisväärselt soodsamalt. See hinnavahe suureneb veelgi majutuse käibemaksumäära tõusmisega järgmisel aastal. Leiame, et platvormide poolt kogutav käibemaks teeks konkurentsi võrdsemaks. Hotellide konkurentsivõime langus toob paratamatult kaasa ka väiksema maksulaekumise riigile.

Eurostati uuringu järgi broneeriti Euroopas 23% majutusest lühiajalistes üüripindades, mitte traditsioonilistes registreeritud majutusettevõtetes. Meil ei ole põhjust arvata, et Eestis see number oluliselt erineks. Hiljuti Colliersi poolt avaldatud uuringu järgi on meie naabrite juures Lätis, Riias lühiajaliste üüripindade pakutav tubade hulk juba ületanud hotellitubade hulga. Võime arvutada, mida tähendab see maksulaekumiste kohta.

Kui platvormidel tekib kohustus registreerida ja koguda käibemaksu sellistelt üüripindadelt, toob see pindade pakkujatele kaasa vaid minimaalse administreerimiskohustuse.

Kuigi plaanitav pakett tooks kaasa käibemaksukohustuse lühiajaliste üüripindade pakkujatele, siis peame oluliseks ka rõhutada, et ametlike majutusasutuste maksukoormus ja muud regulatiivsed kohustused jäävad jätkuvalt eristama neid kahte teenuse pakkujat. Tööjõud ja sellega seonduvad maksud, keskkonna säästmisega seotud regulatsioonid, tervisekaitse, tuleohutus, toiduohutus, statistikaametile raporteerimine on vaid osa sellest.

Uute maksude kehtestamisel tuleks alati vaadata, kas praegune süsteem on õiglane kõigi jaoks ja hinnata, kas maksumäärade tõus ebaõiglust vähendab või suurendab. Järgmisel aastal rakenduv majutuse käibemaksutõus on kahtlemata selline, mis süvendab ebavõrdset konkurentsi ja suurendab varimajanduse ohtu.

Palume kaaluda kõiki võimalusi, mida riik saaks teha, et ebavõrdsust vähendada – eriti kui see toob kaasa maksulaekumise suurenemise praegusel kriitilisel ajal.

Loodame siiralt, et Eesti kaalub omaseisukohti veelkord ja liigume koos Euroopaga läbipaistvama ja võrdse konkurentsiga turu suunas.

Killu Maidla

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

Tegevjuht/ CEO

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit/ Estonian Hotel and Restaurant Association
Kiriku 6, 10130 Tallinn, Estonia

Tel. +372 641 1428, Mob. +372 5118 264

E-mail: [email protected];

[email protected]

www.ehrl.ee

P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.