Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Justiitsministeerium

Meie: 13.05.2024 nr 1.4-1/591

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

Lisa:

VTK_ELUPS_mai_2024.pdf

Janeli Tikk

625 6299

[email protected]

Mai 2024

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsus

1. Lahendatavad probleemid

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus1 (edaspidi ELÜPS) hakkas

kehtima 2023. aastal. Tulenevalt sellest, et ELÜPS-i reguleerimisalaga seotud Euroopa Liidu

õigusaktides on tehtud pärast seaduse väljatöötamist muudatusi ning selleks, et riigisisesed

õigusaktid oleks kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega on vajalik teha muudatusi ka ELÜPS-

is. Samuti on vaja teha ELÜPS-is muudatusi, et lahendada selle rakenduspraktikas kerkinud

probleeme ning vähendada halduskoormust.

ELÜPS-i probleemid jaotuvad 13 põhimõtteliseks probleemiks.

1. Probleem: Maaelu arengu toetuste puhul jooksva taotlemise katkematu rakendamine

vajadusel pikemaks ajavahemikuks kui üks kalendriaasta vajab selgemalt määratlemist.

Eelarvevahendite jaotuse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumiste raames antavate toetuste osas

otsustab valdkonna eest vastutav minister igal aastal käskkirjaga, seejuures vajadusel ka

pikemaks ajavahemikuks kui kalendriaasta. Samas toetused, mille osas taotlusi konkreetsel

kalendriaastal vastu võetakse, kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal konkreetsel aastal

määrusega, mis toob jooksva taotlemisega sekkumiste korral kaasa olukorra, kus aasta viimasel

päeval peab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) taotluste

vastuvõtmise peatama kuni jõustub ministri uus määrus saabuval kalendriaastal antavate

toetuste kohta.

Tekkinud olukord, kus taotluste vastuvõtt tuleb peatada nii kauaks kuni jõustub ministri määrus

kalendriaastal antavate toetuste kohta, on takistuseks taotluste jooksvast esitamisest tulenevate

eeliste realiseerimisel. Jooksva taotlemise eelis voorulise taotlemisega võrreldes väljendub

selles, et kuna taotlejal puudub ajaline surve taotlus konkreetseks tähtpäevaks esitada, saab ta

taotluse kvaliteetselt ette valmistada. Kui taotluste vastuvõtmine tuleb aasta lõppedes peatada,

tekib taotlejal surve esitada plaanitud taotlus igaks juhuks aasta viimaseks päevaks, hoolimata

sellest, kas taotlus on põhjalikult läbi mõeldud ja kvaliteetselt ette valmistatud. See toob kaasa

suurema töökoormuse PRIA-le, sest taotlused kuhjuvad aasta lõpus, suurenenud

ressursivajaduse taotluste menetlemiseks aasta algul ning negatiivse mõju ettevõtjatele, sest

suureneb kiirustamisest põhjustatud ebapiisava kvaliteediga taotluste osakaal.

Nimetatud probleem puudutab nii ettevõtjaid, kes taotlevad maaelu arengu toetuseid kui ka

PRIA-t, kes menetleb taotluseid.

ELÜPS-is sisalduv volitusnorm ei võimalda ministril otsustada mingit liiki toetuse andmist

rohkem kui ühel järjestikusel kalendriaastal. Seda probleemi saab lahendada täpsustades

ELÜPS-is vastava sätte sõnastust selliselt, et nii nagu toetusteks ette nähtud vahendite jaotus

1 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/104012024006?leiaKehtiv.

kehtestatakse vajadusel pikemaks ajavahemikuks kui üks kalendriaasta, kehtestatakse ka

antavate toetuste nimekiri vajadusel pikemaks ajavahemikuks kui üks kalendriaasta.

2. Probleem: Tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme rakendamise leevendus ei tööta

kavandatud viisil.

Tingimuslikkuse süsteemiga seotud kaitsemeetmete puhul on varasemalt Eesti otsustanud

kasutada võimalust, et kaitsemeedet ei kohaldata, kui vähendamise või väljaarvamise summa

on kuni 100 eurot.

Tegelikkuses on selline lähenemine aga viinud probleemini, sest 100 euro piiri rakendamine on

taotlejale küll rahaliselt soodsam, kuid võib samas viia tagasimakseteni. Taotlejad ei pruugi aru

saada, miks algselt kohaldamata jäetud vähendamised tagasi nõutakse ja rakendamisesse sisse

kirjutatud tagasinõudmise fakt kui selline on iseenesest halb lahendus. Tagasimaksete tõttu on

see oluline täiendav töökoormus ka PRIA-le. 100 euro piiri tuleb rakendada toetuse saaja kohta,

see tähendab, et taotleja kõiki taotletud toetusi ja nendele kohaldatud tingimuslikkuse

vähendusi tuleb koos vaadata. Praktikas muudab selle jälgimise keeruliseks see, et toetused

määratakse taotlejatele erineval ajal. Esimene määramine toimub 10. detsembriks, kui

määratakse suurem osa taotletud otsetoetustest, ja teine määramine toimub 10. veebruariks, kui

määratakse ökokavad ja maaelu arengu toetused. See tähendab, et kui taotlejal oli detsembri

määramise ajal tingimuslikkuse vähenduste summa kokku alla 100 euro, mille tulemusena

vähendust ei kohaldatud, siis veebruari määramiste ajaks, kui lisanduvad ka teiste taotletud

toetuste tingimuslikkuse vähendused võib see summa 100 eurot ületada, mis tähendab, et

nõutakse tagasi varasemalt kohaldamata jäetud vähendused. Alternatiiv tagasinõudmisele on

teha kõik taotleja otsused, sh otsetoetuste otsused veebruaris, kuid sissetulekutoetuste

väljamakse aasta lõpus on olnud pikaajaline praktika, mistõttu on paljude

põllumajandustootjate rahalised kohustused ajastatud just detsembrisse.

Probleemi saab lahendada tunnistades vastavasisuline säte ELÜPS-is kehtetuks.

3. Probleem: Luua õiguslik alus, mille kohaselt toetusi, mis jäävad alla 100 euro, tagasi ei

nõuta.

ELÜPS-is on vaja kehtestada, et toetusi, mis jäävad alla 100 euro, tagasi ei nõuta. Eelmisel

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmperioodil (2014–2020) oli selline

tingimus sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/20132 artiklis 54 ja

ELÜPS § 111 lõikes 5 ning see oli liikmesriikidele otsekohalduv õigusnorm. Käesoleval

programmiperioodil sellist tingimust Euroopa Liidu otsekohalduvates õigusaktides ei sätestata.

Euroopa Komisjoni juhised on liikmesriikidel soovitanud senise praktikaga jätkata ning nende

suuniste kohaselt tuleks vastav tingimus õigusselguse huvides sätestada ka riigisisestes

õigusaktides. Euroopa Komisjon annab võimaluse ebaolulises ulatuses (ei mõjuta sekkumise

eesmärki) toetusõigusliku summa muutumisest tingituna taotleja halduskoormuse

vähendamiseks ning PRIA jätkaks sellisel juhul senise praktika rakendamist.

Probleemi lahendamiseks on vajalik ELÜPS-i täiendada sättega, mille kohaselt toetusi, mis

jäävad alla 100 euro, tagasi ei nõuta.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise

ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr

2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347 20.12.2013, lk 549–607).

4. Probleem: Puudub konkreetne tähtaeg vääramatu jõu ja erandlike asjaolude

ilmnemisest teavitamisel.

Praktikas on PRIA-l tekkinud vajadus vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisel tähtaja

seadmiseks, et oleks võimalik vajadusel nende juhtumite esinemist kontrollida. Kui nimetatud

tähtaega toetuse saajale mitte seada, annab see talle võimaluse vääramatust jõust või erandlike

asjaolude esinemisest teavitada mistahes ajal. Sel juhul ei ole PRIA-l võimalik enam

kontrollida, kas sellised asjaolud ka päriselt aset leidsid või mitte.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/21163 artikkel 59 lõike 5 kolmas alalõik

ütleb, et kui toetuse saamise tingimustele mittevastavus tuleneb vastavalt artiklile 3 vääramatust

jõust või erandlikest asjaoludest, säilitab toetusesaaja õiguse toetusele. Seega, kui toetuse saaja

puhul on tuvastatud nõuetele mittevastavus, mida taotleja väidab olevat tingitud vääramatust

jõust või erandlikest asjaoludest, peab neid asjaolusid olema võimalik ka kontrollida. Vastasel

juhul esineb finantsrisk Euroopa Liidu eelarvevahendite kasutusele ja toetus võidakse maksta

toetuse saajale välja alusetult. Eelmisel Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

programmperioodil (2014–2020) oli komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/20144 artikli

4 lõikes 2 sätestatud tähtaeg, mille kohaselt toetuse taotleja pidi teavitama kirjalikult vääramatu

jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest 15 tööpäeva jooksul alates päevast, mil see on võimalik,

ning esitama pädeva ametiasutusele nõutavad tõendid. Hetkel selline tingimus Euroopa Liidu

otsekohalduvates õigusaktides puudub.

Seda probleemi saab lahendada täiendades ELÜPS-i sättega, kus on toodud tähtaeg, mis ajaks

peab toetuse saaja vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisest teavitama.

5. Probleem: Veebipõhiste vahendusteenuste aina laialdasema kasutamise tõttu on need

oluliseks keskkonnaks geograafilise tähisega toodetega seotud pettuste ja kelmuste

ennetamiseks ning seetõttu vajab järelevalveasutus õigust teha ettekirjutus

ebaseaduslikku sisu piiramiseks.

Geograafiliste tähiste puhul on tegemist kollektiivse intellektuaalomandiõigusega, mille

eesmärk on kaitsta geograafilise tähisena registreeritud toodete tootjate majandushuvi.

Euroopa Liidu õigusaktides on sätestatud, et liikmesriigid peavad riskianalüüsi põhjal tegema

kontrolle registreeritud geograafiliste tähiste turul kasutamise üle ja rakendama nõuete

rikkumise korral vajalikke meetmeid. Juhul kui liikmesriik ei täida seda kohustust või ei tee

seda nõuetekohaselt, võib Euroopa Komisjon algatada selle liikmesriigi suhtes

rikkumismenetluse, mille tulemusena võidakse liikmesriigile määrata trahv. Geograafiliste

tähiste kaitse tagamine on väga oluline pidades silmas ka diplomaatilisi suhteid teiste riikidega.

2024. aastal kohaldub uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse veinile,

piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning

põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist,

haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435 6.12.2021, lk 187–

261). 4 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele

vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning

kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73).

ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/20135 ja (EL) 2019/7876 ning tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) nr 1151/20127. Uue Euroopa Liidu õigusakti (Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) 2024/XXXX) kohaldumisel, lisanduvad liikmesriigile täiendavad

kohustused seoses geograafiliste tähiste järelevalve ja jõustamisega.

Vastavalt hetkel kehtivate määruste (EL) nr 1308/2013 artikli 116a lõikele 2, (EL) 2019/787

artikli 39 lõikele 2 ja (EL) nr 1151/2012 artiklile 36 on liikmesriikidel kohustus määrata

asutused, kes kontrollivad kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja

garanteeritud traditsioonilise toote asjaomasele spetsifikaadile vastavust ja registreeritud

nimetuse turul kasutamise vastavust Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele.

Hetkel sätestab ELÜPS-i § 90 lõige 2: Kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise

ja garanteeritud traditsioonilise toote vastavust asjaomasele spetsifikaadile ja registreeritud

nimetuse turul kasutamise vastavust Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele ning

kvaliteedikava nõuetekohasust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. Lisaks praegu teeb

Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) Euroopa Liidu geograafiliste tähiste nõuete

täitmise üle järelevalvet vastavalt ELÜPS-i § 116 lõikele 7.

11.04.2024 allkirjastati Euroopa Parlamendi presidendi ja nõukogu eesistuja poolt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja

põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete

garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega

muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012.8 Uue Euroopa Liidu õigusakti (Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) 2024/XXXX) 2024. aastal kohalduvate sätete kohaselt on liikmesriikidel

kohustus võtta asjakohased haldus- ja kohtulikud meetmed, et eemaldada geograafiliste tähiste

kaitsega vastuolus olevad domeeninimed ja Euroopa Liidu digiteenuste määrusele9 vastavalt

ebaseaduslik sisu, mis on vastuolus geograafiliste tähiste kaitsega. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/XXXX preambula punktis 55 on selgitatud: Võttes arvesse

veebipõhiste vahendusteenuste laialdasemat kasutamist, väärib erilist tähelepanu

geograafiliste tähiste kaitse tagamine domeeninimede eest, mis on sellise kaitsega vastuolus.

Pädevatele riiklikele asutustele on vaja anda vahendid, mis võimaldavad nõuetekohaselt

reageerida juhul, kui registreeritud domeeninimi kujutab endast käesoleva määruse kohaselt

kindlaks tehtud geograafilise tähise kaitse rikkumist. Seepärast peaks kõnealustel asutustel

olema oma ametlike kontrolliülesannete täitmisel võimalik võtta asjakohaseid meetmeid, et

tõkestada asjaomase liikmesriigi territooriumilt juurdepääs domeeninimedele, mis on

registreeritud geograafiliste tähiste kaitset rikkudes, võttes arvesse proportsionaalsuse

põhimõtet ning mõjutatud isikute õigusi ja huve. Sellised meetmed peaksid olema kooskõlas

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine

turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ)

nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671‒854). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist,

kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja

märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja

destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008

(ELT L 130, 17.05.2019, lk 1‒54). 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade

kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1‒29). 8 Allkirjastatud dokument PE_72_2023_REV_1. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega

muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277 27.10.2022, lk 1–102).

muude asjakohaste liidu õigusaktidega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2022/20655.

Seoses sellega on vajalik sätestada õiguslik alus geograafilise tähise kaitsega vastuolus

olevatele domeeninimedele juurdepääsu piiramiseks ja ebaseadusliku sisu piiramiseks

internetis. Järelevalveasutusele on oluline anda õigus teha ettekirjutusi ebaseadusliku sisu

piiramiseks. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/XXXX artikli 43

lõikele 1 käsitatakse ebaseadusliku sisuna geograafiliste tähiste kaitsega vastuolus olevat teavet,

mis on seotud liidus asuvatele isikutele kättesaadavate toodete reklaami, edenduse ja müügiga.

6. Probleem: Geograafilise tähisega toodetega seotud pettustega võitlemiseks puuduvad

efektiivsed meetmed ja karistused.

Eestis on seoses mitmete geograafilise tähisena registreeritud nimetuse turul kasutamist

puudutavate nõuete rikkumisega tekkinud vajadus sätestada väärteo vastutus. 2021. aastal

tuvastas PTA pettuse seoses Ühendkuningriigi poolt registreeritud kaitstud nimetuse Scotch

whisky10 ärakasutamisega ja hävitati 8479 pudelit mittenõuetekohaseid tooteid.

Lisaks tuvastas PTA 2023. aastal, et Eesti geograafilise tähisega toodete tootja toodab mitmeid

registreeritud nimetust kandvaid tooteid, mille puhul ei ole PTA-d enne turule laskmist

teavitatud. Ühe toote puhul ei olnud võimalik ka dokumentatsiooni põhjal tagantjärele

veenduda tooraine päritolus. Antud tooteid eksporditakse geograafilise tähise logoga ka

teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse. On oluline, et nii Eesti

turul müüdavad kui ka eksporditavad tooted on kontrollitud enne nende turule laskmist ja

vastavad asjaomases spetsifikatsioonis sätestatud nõuetele.

2023. aasta seisuga oli Euroopa Liidus registreeritud üle 3500 geograafilise tähise.11 Euroopa

Komisjoni 2019. aasta uuringu12 kohaselt oli geograafilise tähisega toodete müügikäive 2017.

aastal ligi 74,8 miljardit eurot ja kaitstud nimetusega toodete müügiväärtus oli keskmiselt kaks

korda suurem kui samalaadsetel kaitsmata toodetel. Seega on geograafiliste tähiste puhul

tegemist olulise majandushuvide kaitsega. Geograafilist tähist kui immateriaalset vara omavatel

tootjatel on õigus tähise kaitsele ning liit püüab õigust tagada nii tõhusalt ja tulemuslikult kui

võimalik.13

Hetkel kehtiv regulatsioon ei ole piisav geograafilise tähisega toodetega seotud nõuete eiramiste

ja pettustega võitlemiseks. Seda probleemi saab lahendada lisades ELÜPS-i kaitstud

päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise asjaomasele spetsifikaadile mittevastavuse ja

registreeritud nimetuse turul kasutamise nõuete rikkumisega seotud karistuste sätted. Kuna

geograafilise tähisena kaitstud nimetusega toodet on võimalik kõrgema hinnaga turustada ja

olulist tulu teenida, peab karistus avaldama mõju ja olema preventiivse iseloomuga.

7. Probleem: Riiklike kvaliteedikavade regulatsioon ei kata põllumajandussektori

vajadusi kõikides tootmis- ja töötlemisetappides.

10 Artikkel leitav veebilehelt: https://pta.agri.ee/uudised/havitamisele-laks-8479-pudelit-mittenouetekohast-

scotch-whiskyt. 11 Artikkel leitav veebilehelt: https://agriculture.ec.europa.eu/news/protecting-local-food-and-drinks-3-500-

geographical-indications-registered-2023-02-23_en?prefLang=et. 12 Uuring leitav veebilehelt: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/a7281794-7ebe-11ea-aea8-

01aa75ed71a1/language-en. 13 Euroopa Komisjoni ettepanek 52022PC0134, Brüssel 31.03.2022.

Riikliku kvaliteedikava puhul on tegemist ELÜPS-i § 93 alusel tunnustatud kvaliteedikavaga,

mis vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2022/12614 artiklis 47 sätestatud nõuetele.

See tähendab, et liikmesriikide tunnustatud põllumajandustoodete, puuvilla ja toiduainete

kvaliteedikavad ja põllumajandusettevõtete sertifitseerimissüsteemid peavad vastama

järgmistele kriteeriumidele: 1) kõnealuse kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote eripära

tuleneb selgetest nõuetest, millega tagatakse toote eritunnused, näiteks eripärased kasvatus- või

tootmismeetodid või lõpptoote kvaliteet, mis on inimeste, loomade või taimede tervise,

loomade heaolu või keskkonnakaitse seisukohast oluliselt parem kui see, mida nõutakse

kaubandusstandarditega; 2) kava on avatud kõigile tootjatele; 3) kava sisaldab siduvaid

tootespetsifikatsioone ja nendele spetsifikatsioonidele vastavust kontrollib avaliku sektori

asutus või sõltumatu inspekteerimisorgan ja 4) kava on läbipaistev ja tagab toodete täieliku

jälgitavuse.

2024. aasta alguse seisuga on Eestis kaks riiklikult tunnustatud kvaliteedikava - „Rohumaaveise

liha tootmine“ ning „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“. Väljatöötamise etapis

on sealiha tootmise riiklik kvaliteedikava, mille koostamist veab Eesti Tõusigade Aretusühistu.

Kuna koostamisel on uued riiklikud kvaliteedikavad, tuleb erinevate sektorite spetsiifikast

lähtuvalt üle vaadata ja täiendada riiklikke kvaliteedikavasid reguleerivad sätted, et

kvaliteedikavaga oleks võimalik hõlmata kogu põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise

ahel.

8. Probleem: Puu- ja köögivilja turustusstandardeid puudutavad õigusnormid ei ole

vastavuses Euroopa Liidu selle valdkonna uute õigusaktidega.

2025. aastast kohaldub uus komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/242915 ning komisjoni

rakendusmäärus (EL) 2023/243016, milles on koondatud varem erinevates õigusaktides171819

kehtestatud määrusega (EL) nr 1308/2013 reguleeritud põllumajandustoodetele (kuivatatud

puuviljad sh viigimarjad, viinamarjad ning puuviljad ja marjad ning pähklite segu, banaanid)

ning puu- ja köögiviljasektoris kohaldatavad turustamisstandardid, sellega seotud teavitused

ning turustamisstandarditele vastavuse kontrollid. Komisjoni delegeeritud määruse (EL)

14 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, 7. detsember 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid

määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades,

ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1.

standardi kohast suhtarvu (ELT L 020 31.1.2022, lk 52). 15 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2429, 17. august 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 turustamisstandardite osas puu- ja köögiviljasektoris, teatavate töödeldud

puu- ja köögiviljatoodete puhul ja banaanisektoris ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr

1666/1999 ning komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 543/2011 ja (EL) nr 1333/2011 (ELT L, 2023/2429,

03.11.2023). 16 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/2430, 17. august 2023, millega kehtestatakse turustamisstandarditele

vastavuse kontrolli eeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, teatavate töödeldud puu- ja köögiviljatoodete sektoris ning

banaanisektoris (ELT L, 2023/2430). 17 Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1333/2011, millega sätestatakse banaanide turustamisstandardid, nende

turustamisstandardite järgimise kontrolli eeskirjad ja teabeedastusnõuded banaanisektoris (ELT L 336,

20.12.2011, lk 23—34). 18 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1666/1999, 28. juuli 1999, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96

üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kuivatatud viinamarja sortide turustamise miinimumnõuete puhul

(EÜT L 197, 29.7.1999, lk 32—35). 19 Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 543/2011, 7. juuni 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr

1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja

sektoriga (ELT L 157, 15.6.2011, lk 1—163).

2023/2029 kohaldumisel laieneb turustamisstandarditega hõlmatud puu- ja köögiviljade

loetelu, mille võrra tuleb täiendada ka puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate kontrolli ulatust

ning laiendada ka siseriiklikke õigusnorme. Arvestades viidatud õigusaktides sätestatud

laienenud turustusstandarditega hõlmatud toodete loetelu ja turustusstandardite kohaldamisest

vabastamise erandeid, tuleb uuesti hinnata, kas Eestis on vajalik pidada eraldi andmekogu puu-

ja köögivilja turustavate ettevõtjate kohta või on riigi toidu ja sööda käitlejate registris sisalduv

teave piisav EL õigusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Vajadusel tuleb ELÜPS-i § 88

sätestatud andmekogu puudutavad sätted kehtetuks tunnistada ning see andmekogu

likvideerida.

Lisaks on turustustusstandrite üle järelevalve teostamiseks ning seaduse rakendamisel ilmnenud

kitsaskohtade parandamiseks vaja teha ka teisi parandusi. Üks olulisemaid küsimusi on

erimärgistusloa kehtivus. Kehtivas õiguses ei ole erimärgistusloale kehtivusaega seatud. Loa

saamine eelduseks on muu hulgas tingimus, et puu- ja köögivilju turustaval ettevõtjal on puu-

ja köögivilja turustamisstandardite vastavuse kontrollimiseks personal, kes on läbinud

asjakohase koolituse. Kuivõrd puu- ja köögiviljade turustamisstandarditele vastavuse

määramisel on oluline pidev praktiseerimine ja standardite tundmine, siis peaks

turustusstandarditele vastavuse kontrollimiseks pädev isik oma teadmisi teatud intervalli tagant

täiendama või tõestama, et tal on piisav kogemus. Tähtajatu erimärgistusloa puhul personali

pädevuse tõestamise kohustust hiljem ei ole. Seega tuleb eelnõu tegemisel hinnata, kas edaspidi

oleks põhjendatud erimärgistusluba anda tähtajalisena ja edaspidi kontrollitakse nö loa

uuendamisel loa taotleja nõuetele vastust või seada ettevõtjale kohustus teatud intervalli järel

oma pädevust tõestada ka siis, kui luba antakse jätkuvalt tähtajatuna.

9. Probleem: Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu muutmine

põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks, sellest tulenevalt andmekorje

kaasajastamine, nõutava andmeesitajate valimi saavutamiseks sundtäitmise

rakendamine ja andmekogu moodustamiseks õigusliku aluse andmine.

2023. aastal jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/267420 muudeti

nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/200921, millega kujundati varasem põllumajandusliku

raamatupidamise andmevõrk (edaspidi FADN) ümber põllumajandusliku kestlikkuse

andmevõrguks (edaspidi FSDN), mis toob kaasa muuhulgas kohustuse andmekorjet

kaasajastada (topeltkogumise vältimine) ning koguda majandusnäitajatele lisaks ka keskkonna-

ja sotsiaalseid näitajaid. Määruse (EL) 1217/2009 muudatus FSDN-le üleminekul rakendub

alates 2025. majandusaasta andmete kogumisest 2026. aastal.

Eestis on hetkel FADN valimis 658 põllumajanduslikku majapidamist, mis tagavad Eesti

põllumajandustootjate esindatuse ning see on üks peamine andmete allikas ühise

põllumajanduspoliitika kujundamisel, mistõttu on esindusliku valimi kohta andmete kogumine

ja nende analüüsimine väga oluline poliitiliste valikute tegemisel.

Seni on FSDN valimisse kuulunud ettevõtjatele olnud andmete esitamine vabatahtlik ning

andmete esitamise eest on saadud rahaline tasu olenemata andmete esitamise mahust. Ainult

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2674, 22. november 2023, millega muudetakse nõukogu

määrust (EÜ) nr 1217/2009 seoses põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu ümberkujundamisega

põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks (ELT L, 2023/2674, 29.11.2023). 21 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009, 30. novembri 2009, millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike

majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (kodifitseeritud

versioon) (ELT L 328 15.12.2009, lk 27).

vabatahtlik lähenemine annab andmete esitajale lihtsa võimaluse andmete esitamisest loobuda,

mis muudab valimi saavutamise keeruliseks. Samas on riigil kohustus esitada Euroopa

Komisjonile kokku lepitud valimis ette nähtud majapidamiste arvu kohta andmeid. Eestis on

esinenud probleeme vabatahtlikkuse alusel andmete kogumisega, mistõttu oleks vajalik FSDN

valimisse sattunud majapidamistele suhtes rakendada sundtäitmist, kui nad ei ole nõus andmed

vabatahtlikult esitama. Kui nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009 on liikmesriikidele üldjuhul

otsekohalduv, siis selle määruse artikli 5 lõige 3 annab riigile võimaluse kehtestada ise

riigisisesed reeglid juhuks, kui ei suudeta koguda andmeid valimis ette nähtud majapidamiste

arvu kohta. Selliseid reegleid Eestis kehtestatud ei ole.

Nii FADN kui FSDN kujutavad endast töödeldavate korrastatud andmete küllalki suurt

kogumit, mida ei ole praegu andmekoguna asutatud ega registreeritud. Andmete õiguspäraseks

töötlemiseks tuleb luua õiguslik alus.

Kontaktasutus korraldab andmete kogumise, muuhulgas kasutatakse võimalikult palju

eeltäidetud andmete esitamise vorme ja teisi andmeallikaid koos otse küsitlusega

põllumajandustootjatelt. Kogutavate andmete koosseis kinnitatakse määruse (EL) nr 1217/2009

alusel vastu võetud rakendusaktidega. Teistest andmeallikatest FSDN asjakohaste andmete

pärimiseks tuleb anda õiguslik alus ja täpsustada vastavate andmekogude pidajatega.

Eestis on määratud FADN andmevõrguga seotud ülesannete täitmiseks kontaktasutusena

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM) hallatav asutus Maaelu

Teadmuskeskus (edaspidi METK). ELÜPS-is on sätestatud ka alternatiivsed võimalused

kontaktasutuse ülesannete täimiseks. Kuna antud ülesanne on soovitud jätta ka edaspidi

hallatava asutuse ülesandeks kaalutakse seaduse eelnõu tegemisel kontaktasutuse ülesannete

REM-i hallatavale riigiasutusele panemist seadusega. Senised alternatiivsed võimalused on

valida kontaktasutuseks juriidiline isik, kellega sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud

korras haldusleping või täidab kontaktasutuse ülesandeid REM ise. Põhjalikult tuleb

analüüsida, kas FSDNi valimi piisava esindatuse saavutamiseks on vajalik ette näha riiklik

sunnimehhanism juhuks, kui andmete kogumine vabatahtlikul viisil ei õnnestu ning koos

sellega hinnata sellise täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava ülesande andmise põhjendatust ja

õiguspärasust valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele. Kuigi hallatava riigiasutuse

põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine, ei välista Vabariigi Valitsuse seadus

täidesaatva riigivõimu teostamise õiguse andmist hallatavale riigiasutusele seaduse alusel.

10. Probleem: Põllumajandustoodete turuinfo andmete töötlemiseks puudub selge

õiguslik alus ning nende andmete kogujaks, töötlejaks ja Euroopa Komisjonile edastajaks

sobiks kõige paremini REM-i hallatav riigiasutus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 151 ja 223 ning Komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2017/118522 alusel kogutakse põllumajandustoodete kohta turuinfot.

Nimetatud andmeid kogutakse turu läbipaistvuse tagamiseks ja põllumajandustoodete ühise

turukorralduse kohaldamiseks.

22 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1185, 20. aprill 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe

ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT

L 171 4.7.2017, lk 113).

Põllumajandustoodete turuinfo andmestik kujutab endast töödeldavate korrastatud andmete

küllaltki suurt kogumit, mida ei ole andmekoguna asutatud ega registreeritud. Andmete

õiguspäraseks töötlemiseks tuleb luua õiguslik alus.

Alates sellest aastast täidab andmete kogumise, analüüsimise ja Euroopa Komisjonile

edastamise ülesandeid METK. Kuna antud ülesanne on soovitud jätta ka edaspidi REM-i

valitsemisalas hallatava riigiasutuse ülesandeks, kaalutakse seaduse eelnõu tegemisel

kontaktasutuse ülesande REM-i hallatavale asutusele panemist seadusega. Senised

alternatiivsed võimalused on valida kontaktasutuseks juriidiline isik, kellega sõlmitakse

halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping või tellida turuinfo kogumise ja

töötlemise Statistikaametilt riikliku statistika seaduse § 20 alusel riikliku statistika

programmivälise statistikatööna. Seega vajab kaalumist, kas tuleks selgelt sätestada, et

kontaktasutuse ülesandeid täidab REM hallatav riigiasutus. Turuinfo kogumise ja töötlemise

ülesanne ei eelda täidesaatva riigivõimu volitusi, riiklikku järelevalvet turuinfo esitamise

kohustuse täitmise ja esitatud andmete õigsuse üle teostab PTA.

11. Probleem: Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramise tunnustus

on isikutel, kellel ei pruugi enam selleks vajalikke oskusi ja teadmisi olla.

Eestis rakendatakse veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramist 2004. aastast

ja sellest ajast alates on PTA-s isikuid koolitatud, võetud vastu eksameid ja antud välja

tunnustusi. Tänaseks on sellise tunnustuse saanud 13 isikut veiserümpade kvaliteediklassi

määramiseks, 13 isikut searümpade kvaliteediklassi määramiseks ja üks lambarümpade

kvaliteediklassi määramiseks. Osa tunnustuse saanud isikuid enam selles valdkonnas ei tegutse

või ei ole aastaid praktiseerinud. Kuivõrd kvaliteediklassidesse määramisel on oluline (eriti

veise- ja lambarümpade puhul) pidev praktiseerimine, siis tähtajatu tunnustamise andmine ei

taga, et kvaliteediklassidesse määramisega tegeleb selleks piisavate oskuste ja teadmistega isik.

Sellise olukorra vältimiseks tuleks edaspidiseks sätestada veise-, sea- ja lambarümpade

kvaliteediklassidesse määramise tunnustusele kehtivusaeg või kehtestada alus antud tunnustus

kehtetuks tunnistada.

12. Probleem: Koolikava efektiivne rakendamine eeldab paindlikumat juhtimist määruse

tasandil.

Kehtiv ELÜPS sätestab seaduse tasandil toetuse määra arvestamise alused, mis toetuse suuruse

leidmisel aluseks võetakse. Senine lahendus on osutunud piiravaks, kuna Euroopa Liidu õigus

näeb ette ka teisi võimalusi toetuse suuruse leidmiseks. Näiteks on ka koolikava toetuse puhul

on lubatud rakendada lihtsustatud kulumeetodit (ühikuhinna arvestus), mis lihtsustab koolikava

rakendamist ning halduskontrollide läbiviimist, võimaldades toetusmeedet kulutõhusamalt

rakendada.

Teiste ELÜPS-i alusel rakendatavate sekkumiste ja toetuste puhul on toetuse vormi ja suuruse

leidmise viisi valiku tegemine delegeeritud valdkonna eest vastutava ministri pädevusse, kes

kehtestab toetuse andmise täpsemad tingimused määrusega. Koolikava toetus on samuti üks

ELÜPS-i alusel rakendatavatest toetustest ja ei ole põhjust toetuse andmise niivõrd täpsete

tingimuste seaduse tasemel reguleerimiseks ka selle toetuse puhul.

13. Probleem: Sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamiseks puudub seaduse tasandil

õiguslik alus.

Covid-19 pandeemia käigus tõusid taas fookusesse töötingimused põllumajanduses. Vastuseks

sellele on kehtestatud nn sotsiaalne tingimuslikkus, mis seab Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika pindala- ja loomapõhiste toetuste saamise tingimuseks lisaks seni

kehtestatud nõuetele teatud töö- ja tööhõivetingimustega seatud nõuete ja tööandja kohustuste

järgimise.

Eestil on kohustus rakendada alates 01.01.2025 sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi. Sotsiaalne

tingimuslikkus on seotud kolmest direktiivist tulenevate nõuetega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/115223 – läbipaistvad ja

prognoositavad töötingimused;

• Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ – meetmed, millega soodustatakse töötajate tervise ja

ohutuse parandamist;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/104/EÜ24 – töötajate töövahendite

kasutamisele esitatavad ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded.

Sotsiaalse tingimuslikkuse mehhanismi kohaselt peavad Euroopa Liidu riikide tööasutused

(Eesti kontekstis on selleks asutuseks Tööinspektsioon) teavitama põllumajanduse

makseasutusi vähemalt kord aastas oma kontrollide tulemustest. Sanktsioonina rikkumiste eest

võib makseasutus (PRIA) vähendada põllumajandustootjate kõiki pindala- ja loomatoetusi

sarnaselt nende toetuste puhul rakendatavale tingimuslikkuse süsteemile.

Tulenevalt eeltoodule, on ELÜPS-i vaja lisada õigusnormid sotsiaalse tingimuslikkuse kohta,

sh sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi ja sotsiaalse tingimuslikkusega seotud

kaitsemeetmete kohta.

14. Probleem: Maaelu Teadmuskeskuses arhiveeritud mullaproovide andmebaas ei ole

täna laialdaselt väärindatud.

METKis kogutakse järjepidevalt mullaproovide andmeid, kuid andmebaas ei ole täna riikliku

registri osa ega laialdaselt kasutatud. Neid ei kasutata piisavalt muldadest pideva ülevaate

loomiseks. Andmestik omab olulist väärtust poliitikakujunduses ja annab ka olulise sisendi riigi

teenuste arenduses kasutamiseks. Muldade andmeid tuleks enam kasutata seiresüsteemides,

mullastikukaardi uuendamisel, keskkonnakoormuse hindamisel jms teenustes. Mullaproove

tellivad isikud soovist saada teada muldade hetkeseisu ja seeläbi võtta ette meetmed muldade

toiteainete sisalduse parandamiseks. Valdavas osas tellitakse mullaproovid keskkonnasõbraliku

majandamise toetuse saamise eelduseks oleva kohustuse täitmiseks. Mullaproovid tuleb

toetusõiguslikult maalt võtta iga viie aasta tagant.

2. Eesmärgid

Väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) on kaardistatud kehtiva seaduse probleemid ning

pakutud välja võimalikud lahendusvariandid.

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152, 20. juuni 2019, läbipaistvate ja prognoositavate

töötingimuste kohta Euroopa Liidus (ELT L 186, 11.7.2019, lk 105—121). 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/104/EÜ, 16. september 2009 , töötajate poolt tööl kasutatavatele

töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi

89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 260, 3.10.2009, lk 5—19).

Väljatöötatava eelnõu peamiseks eesmärgiks on viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu

õigusaktides tehtud muudatustega. Asjakohastele Euroopa Liidu õigusaktidele on VTK-s

jooksvalt viidatud.

Lisaks sellele on väljatöötatava eelnõu eesmärgiks vähendada ka ettevõtjate halduskoormust

ning rakendusasutuse (PRIA) töökoormust (täpsemalt selgitatud probleemide 1 –3 kirjeldava

osa juures). Samuti on ka eesmärgiks täpsustada sätte sõnastusi, et luua suurem õigusselgus

ning lahendada ELÜPS-i rakenduspraktikas kerkinud probleeme.

Eelnõu ei ole otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu koostamine ja

jõustamine on REM-i tööplaaniline ülesanne.

3. Võimalikud lahendused

Võttes arvesse VTK-s kirjeldatud probleeme, mis on seotud eelkõige Euroopa Liidu

õigusaktides tehtud muudatustega, ning selleks, et riigisisesed õigusaktid oleks kooskõlas

Euroopa Liidu õigusaktidega, on seda võimalik saavutada ELÜPS-i muutmise kaudu. Samuti

on vaja teha ELÜPS-is muudatusi, et lahendada rakenduspraktikas kerkinud probleeme, mis

tingitud ELÜPS-i normide ebapiisavusest. Sellest tulenevalt tuleb võimaliku lahendusena kõne

alla üksnes seaduse muutmine ning muud alternatiivsed viisid probleeme ei kõrvalda.

Järgnevalt on võimalikud lahendused välja toodud eespool kirjeldatud probleemidest lähtuvalt:

1. Maaelu arengu toetuste puhul jooksva taotlemise katkematu rakendamine vajadusel

pikemaks ajavahemikuks kui üks kalendriaasta vajab selgemalt määratlemist.

Võimalikuks lahenduseks on täiendada ELÜPS-i § 11 lõiget 1 selliselt, et toetuse andmise võib

kehtestada pikemaks ajavahemikuks kui kalendriaasta. Võimalik on muudatusest loobuda, kuid

sellised juhul ei saa rakendada katkematut toetuse taotlemist.

2. Tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme rakendamise leevendus ei tööta kavandatud

viisil.

Võimalikuks lahenduseks on nimetatud erisusest loobuda. See tähendab, et ELÜPS-i § 110

lõige 2 tuleb tunnistada kehtetuks.

3. Luua õiguslik alus, mille kohaselt toetusi, mis jäävad alla 100 euro, tagasi ei nõuta.

Võimalikuks lahenduseks on täiendada ELÜPS-i § 123 asjakohase õigusnormiga, mis

võimaldab jätta alla 100 euro suuruse summa tagasi nõudmata.

4. Puudub konkreetne tähtaeg vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest

teavitamisel.

Võimalikuks lahenduseks on täiendada ELÜPS-i 3. peatükki „Menetluse üldsätted“ sättega, mis

kohustab toetuse saajat vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisel pädevat asutust

sellisest asjaolust teatud tähtaja jooksul teavitama ja neid asjaolusid tõendavad dokumendid

esitama.

5. Veebipõhiste vahendusteenuste aina laialdasema kasutamise tõttu on need oluliseks

keskkonnaks geograafilise tähisega toodetega seotud pettuste ja kelmuste ennetamiseks

ning seetõttu vajab järelevalveasutus õigust teha ettekirjutus ebaseaduslikku sisu

piiramiseks.

Võimalikuks lahenduseks on sätestada ELÜPS-is vastavad õiguslikud alused PTA-le

ettekirjutuste tegemiseks, et tagada geograafiliste tähiste kaitse internetis, sh kaitse

domeeninimedes.

Praegu teeb PTA Euroopa Liidu geograafiliste tähiste nõuete täitmise üle järelevalvet (ELÜPS

§ 116 lg 7). Kuna PTA-l on Euroopa Liidu geograafiliste tähistega seotud kompetents juba

olemas, siis võiks neile anda õiguse teha ettekirjutusi, mis kohustavad blokeerima geograafiliste

tähiste kaitsega vastuolus olevad domeeninimed ja sisu internetis. Eesmärk on anda PTA-le

õigus pöörduda internetiühendust pakkuva infoühiskonna teenuse osutaja, domeeniregistri

haldaja või domeeni registripidaja poole ettekirjutusega piirata ligipääs vastavale domeenile või

domeeninimele. Sellega vabastatakse eelpoolmainitud meetme adressaadid ka nõude täitmisest

tulenevatest võimalikest kahjunõuetest. Lahendus on analoogne sellega, mida teeb Maksu- ja

Tolliamet ebaseaduslike hasartmängude (HMS § 56), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet tarbijate huve rikkuvate infoühiskonna teenuste (TKS § 622) ja vihkamisele, vägivallale,

diskrimineerimisele või sõjale õhutava teabe korral infoühiskonna teenuste (InfoTS § 131) ja

turujärelevalveasutused ohtlike toodete (TNVS § 562) korral.

6. Geograafilise tähisega toodetega seotud pettustega võitlemiseks puuduvad efektiivsed

meetmed ja karistused.

Võimalikuks lahenduseks on, et ELÜPS-i peatükki 15. „Vastutus“ täiendatakse uue väärteo

koosseisuga ja sätestatakse geograafilise tähisena registreeritud nimetuse turul kasutamist

puudutavate nõuete rikkumisega seotud väärteo vastutus.

7. Riiklike kvaliteedikavade regulatsioon ei kata põllumajandussektori vajadusi kõikides

tootmis- ja töötlemisetappides.

Võimalik lahendusena tuleks ELÜPS-i peatükis 7. „Kvaliteedikavad“ muuta riiklike

kvaliteedikavade sätete sõnastust paindlikumaks ja laiemaks, mis võimaldaks kvaliteedikavaga

hõlmata ka põllumajandustoodete töötlemise etapi. Samas tuleb sõnastuste puhul arvestada, et

kvaliteedikava peab olema avatud kogu tarneahela ulatuses ning tagatud peab olema jälgitavus

ja sõltumatu kolmanda osapoole kontroll.

8. Puu- ja köögivilja turustusstandardeid puudutavad õigusnormid ei ole vastavuses

Euroopa Liidu selle valdkonna uute õigusaktidega.

Võimalikuks lahenduseks puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu osas on

ELÜPS-i § 88 lõike 3 muutmise läbi sätestada, et riigi toidu ja sööda käitlejate registris

sisalduvat teavet puu- ja köögivilja esmatootjate ning turustavate ettevõtjate kohta käsitletakse

komisjoni rakendusmääruse 2023/2430 artiklis 3 lõikes 5 nimetatud ulatuses puu- ja köögivilja

turustavate ettevõtjate andmekoguna ning tunnistada kehtetuks ELÜPS-i § 88 sätestatud

andmekogu puudutavad sätted ja see andmekogu likvideerida.

Erimärgistusloaga seotud probleemi võimalike regulatiivseid lahendusi on kaks:

1) täiendada ELÜPS-i § 88 ja sätestada seaduse tasemel erimärgistusloa kehtivusaeg ja

avatakse, mida loetakse asjakohaseks kogemuseks erimärgistusloa andmisel või

2) täiendatakse ELÜPS-i § 88 lõike 7 volitusnormi ulatust, volitades valdkonna eest vastutavat

ministrit kehtestama erimärgistusloa kehtivus aeg ning sisustada mõiste „asjakohane kogemus“.

Eelistame lahendust, milles erimärgistusloa kehtivusaeg sätestatakse seaduse tasemel, kuid loa

saamise täpsemad tingimused kehtestatakse määrusega. Samuti avatakse määruses mõiste

„asjakohane kogemus“. ReM hindab eelnõu koostamise ajal, kas eeltoodud küsimused on

olulised küsimused põhiseaduse § 3 tähenduses, mis tuleb reguleerida seaduse tasemel. Samuti

tuleb hinnata nende isikute võimalikku õiguskindluse riivet, kellele tähtajatu erimärgistamise

luba on juba antud.

9. Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu muutmine põllumajandusliku

kestlikkuse andmevõrguks, sellest tulenevalt andmekorje kaasajastamine, nõutava

andmeesitajate valimi saavutamiseks sundtäitmise rakendamine ja andmekogu

moodustamiseks õigusliku aluse andmine.

Võimalikuks lahenduseks on ELÜPS-i § 105 muutmise läbi teha valimisse sattunutele andmete

esitamine kohustuslikuks, kui vabatahtliku lähenemisega piisavalt andmeid ei õnnestu koguda.

Sujuva andmevahetuse tagamine teiste asjakohaste andmeallikatega selleks, et vähendada

andmeesitajate halduskoormust, eeldab samuti regulatiivset sekkumist lubamaks ühel eesmärgil

kogutud andmeid kasutada teisel eesmärgil. Kaaluda kas kontaktasutuseks määrata selgelt

REMi hallatav asutus. Samuti sätestatakse seaduslik alus FSDN andmete töötlemiseks ja

andmekogu registreerimiseks avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) kohaselt.

10. Põllumajandustoodete turuinfo andmete töötlemiseks puudub selge õiguslik alus ning

nende andmete kogujaks, töötlejaks ja Euroopa Komisjonile edastajaks sobiks kõige

paremini REM-i hallatav riigiasutus.

Võimalikuks lahenduseks on ELÜPS-i § 73 ja 74 muutmise läbi määrata selgelt REM hallatav

riigiasutus põllumajandustoodete turuinfo kogujaks, töötlejaks ja Euroopa Komisjonile

edastajaks. Kaaluda tuleks ka olemasoleva regulatsiooni säilitamist. Samuti sätestatakse

seaduslik alus põllumajandustoodete turuinfo andmete töötlemiseks andmekogu

registreerimiseks AvTS kohaselt.

11. Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramise tunnustus on isikutel,

kellel ei pruugi enam selleks vajalikke oskusi ja teadmisi olla.

Võimalikuks lahenduseks on täpsustada ELÜPS-i § 87 lõike 4 sõnastust tunnustuse kehtetuks

tunnistamise kohta.

Võimalikke regulatiivseid lahendusi on kaks:

1) täiendada ELÜPS-i § 87 ja sätestada tunnustuse kehtivusaeg ja tunnustuse kehtetuks

tunnistamise alused seaduse tasemel või

2) täiendada ELÜPS-i § 87 lõike 4 volitusnormi ulatust, volitades valdkonna eest vastutavat

ministrit kehtestama tunnustuse kehtivusaeg ning tunnustuse kehtetuks tunnistamise alused“.

ReM hindab eelnõu koostamise ajal, kas eeltoodud küsimused on olulised küsimused

põhiseaduse § 3 tähenduses, mis tuleb reguleerida seaduse tasemel või mitte. Samuti tuleb

hinnata nende isikute võimalikku õiguskindluse riivet, kellele tähtajatu tunnustus on juba antud.

12. Koolikava efektiivne rakendamine eeldab paindlikumat juhtimist määruse tasandil.

Võimalikuks lahenduseks on ELÜPS § 82 lõike 4 sõnastuse muutmine eesmärgiga anda

ministri pädevusse otsustada määruse tasandil koolikava toetuse andmise täpsemad tingimused.

Selliselt jääb ministri määruse tasandil võimalus reguleerida toetuse määra sätestamise

täpsemad alused, mis võtab arvesse koolikava rakendamise riikliku strateegia suuniseid.

13. Sotsiaalse tingimuslikkuse sätestamine seaduse tasandil.

Võimalikuks lahenduseks on ELÜPS-i täiendamine vajalike sätetega (sotsiaalse

tingimuslikkuse, sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi ja sotsiaalse

tingimuslikkusega seotud kaitsemeetmete kohta).

14. Maaelu Teadmuskeskuses arhiveeritud mullaproovide andmebaas ei ole täna

laialdaselt väärindatud.

Võimalikuks lahenduseks on laiendada põllumajandusandmete varamu koosseisu ja lisada

sinna hulka ka mullaproovide andmed. Mullaproovide andmete kandmise

põllumajandusandmete varamusse saab lahendada kehtivas ELPS-s sätestatud sama loogikaga,

eristades andmed, mille esitamise kohustus kaasneb ühise põllumajanduspoliitika abinõus

osalemisega andmetest, mis esitatakse PRIA e-teenuse keskkonnas avatud e-teenuse

kasutamise korral vabatahtlikult. Selleks tuleks täiendada ELÜPS-e § 112–115 asjakohaste

õigusnormidega. Seadusest peab selgelt ilmnema, et mullaproovide andmed saavad olema

avalikult kättesaadavad ning teiseks tuleb seaduses lahendada juba võetud mullaproovide

andmete registrisse kandmise küsimus.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Võttes arvesse, et VTK-s kajastatud vajadus ELÜPS-i muutmiseks tuleneb eelkõige sellest, et

Euroopa Liidu õigusaktides on tehtud muudatusi, millega tuleb riigisisene õigus vastavusse

viia, siis täiendavaid uuringuid ei ole koostatud. Näiteks FSDN-le üleminek toimub nõukogu

määruse (EÜ) nr 1217/2009 muudatuste alusel. Kaasatud osapoolteks on PRIA ja PTA kui

peamised andmeallikad FSDN andmekorjel, samuti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

(edaspidi EPKK), Aiandusliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit (edaspidi ETKL) ja teised

andmeid esitavad valdkonna katusorganisatsioonid.

Kuna osad muudatused tehakse ELÜPS-is rakenduspraktikas kerkinud probleemide

lahendamiseks, siis on kaasatud osapoolteks ELÜPS-is sätestatud ülesandeid täitvad asutused,

kelleks on PRIA, METK ja PTA.

VTK koostamise seisuga on eelnõu ettevalmistamisel nendega konsulteeritud ning eelnõu

koostamise käigus konsulteeritakse erinevate puudutatud osapooltega veel täiendavalt.

5. Mõjud

Kavandatavate muudatustega kaasnevad eeldatavalt oluline majanduslik mõju ja mõju

riigiasutuse töökorraldusele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati majanduslikku mõju ja

mõju riigiasutuse töökorraldusele kahe kriteeriumi alusel: mõju avaldumise sagedus ja

mõjutatud sihtrühm.

Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on ettevõtjad (taotlejad ja toetuse saajad, andmete esitajad)

ning riigiasutused (PRIA, PTA ja METK).

5.1 Mõju majandusele

Avalduv mõju: Eelkõige avaldavad muudatused ettevõtjatele positiivset mõju, sest nõuded ja

tingimused muutuvad ettevõtjate jaoks selgemaks ning võib eeldada tingimustega tutvumisele

ning nõuetega seotud protseduuride täitmisele kulub ettevõtjatel vähem tööaega (seega

ettevõtjate standardkulu/halduskoormus väheneb).

Probleem 1: Maaelu arengu toetuste puhul jooksva taotlemise katkematu rakendamine

vajadusel pikemaks ajavahemikuks kui üks kalendriaasta vajab selgemalt määratlemist –

lahendamisel on võimalik taotlusi esitada jooksvalt, mis tähendab, et kaob surve esitada taotlus

tingimata ära aasta viimasel päeval. See omakorda loob eeldused selleks, et ettevalmistatud

taotlused on kvaliteetsemad ja nende menetlemine võtab vähem aega. See omakorda vähendab

ettevõtjate halduskoormust, kuna ettevõtjal edaspidi puudub ajaline surve taotluse esitamisel ja

suureneb tõenäosus, et taotlus toetuse andja poolt rahuldatakse, kuna ajalise surve puudumise

tõttu on võimalik taotlus kvaliteetselt ette valmistada ja seetõttu pole vaja ettevõtjal taotlust

uuesti koostada ega esitada.

Probleem 2: Tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme rakendamise leevendus ei tööta

kavandatud viisil – lahendamine hoiab ära arusaamatused ja vaided taotlejatega, kellelt algselt

kohaldamata jäetud vähendamised hiljem ikkagi tagasi nõutakse. Selle erandi kaotamine ei

mõjuta oluliselt majandust ega ka taotlejate majanduslikku olukorda, sest enamasti on toetuste

summad oluliselt suuremad.

Probleem 3: Luua õiguslik alus, mille kohaselt alla 100 euro jäävad toetusi tagasi ei nõuta.

Selline lahendus võimaldab vähendada taotlejate halduskoormust kui ka PRIA töökoormust.

Probleem 4: Puudub konkreetne tähtaeg vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest

teavitamisel – lahendamine vähendab taotlejate ning toetuse saajate halduskoormust, sest

tähtaja seadmine võimaldaks läbi viia vajalikke menetlustoiminguid ilma täiendavate

toiminguteta nagu näiteks vaided ja arusaamatused taotlejatega.

Probleem 7: Riiklike kvaliteedikavade regulatsioon ei kata põllumajandussektori vajadusi

kõikides tootmis- ja töötlemisetappides – lahendamine avaldab positiivset mõju ettevõtjate

(olemasolevad ja tulevased riiklikke kvaliteedikavasid rakendavad tootjarühmad,

kvaliteedikavas osalevaid põllumajandustootjaid ja töötlejaid, kes soovivad kvaliteedikava

märgist kasutada) majandustegevusele, sest kvaliteedikavasid puudutavates sätetes arvestatakse

senisest enam erinevate põllumajandussektorite spetsiifikat.

Probleem 9: Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu muutmine põllumajandusliku

kestlikkuse andmevõrguks, sellest tulenevalt andmekorje kaasajastamine, nõutava

andmeesitajate valimi saavutamiseks sundtäitmise rakendamine ja andmekogu

moodustamiseks õigusliku aluse andmine – lahendamine avaldab majandusele mõju laiendatud

andmete kogumise kaudu ja võib kaasa tuua mõningase negatiivse mõju valimisse sattunud

põllumajandusmajapidamistele, kellelt küsitav andmemaht suureneb. Samas tuleb METK-il

leida võimalikult palju kasutuses olevaid allikaid, kuhu valimis olevad majapidamised juba

asjakohaseid andmeid on esitanud, ning neid kasutada. Kaalumisel on millisel viisil ergutada

valimis olevaid majapidamisi, kas endiselt rahalise tasu ja tagasisidega või muul andmeesitajale

vajalikul moel, näiteks anda taotlejale võimalus juba esitatud FSDN andmeid kasutada oma

majandusliku ja keskkonnaalase olukorra kinnituseks põllumajanduse investeeringutoetusi

taotledes. Veel ei ole otsustatud, millisel tasemel Euroopa Liit andmekorje eelarvesse panustab

(seni 180 eurot majapidamise kohta) ja milline paindlikkus jääb jaotuskriteeriumitesse.

Andmekorje arenduseks on Euroopa Liit eraldanud Eestile rahasumma, mis on planeeritud

kasutada vajaliku andmekogu arendamiseks.

Probleem 13: Sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamiseks puudub seaduse tasandil õiguslik alus

– lahendamisel kaasneb positiivne mõju ühiskonnale, sest sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi

rakendamine tõstab taotlejate teadlikkust tööõiguse sätetest ja kaitseb põllumajandussektoris

hõivatud töötjate huve.

Probleem 14: Avalikustatud ja väärindatud andmed võimaldavad luua andmepõhiseid

teadmusteenuseid, mis aitavad põllumajandustootjatel teha paremaid strateegilisi otsuseid

tootmisprotsessi planeerimisel ning seeläbi parandavad ettevõtete tootmise efektiivsust

Mõjutatud sihtrühm: Muudatused mõjutavad ettevõtjaid (taotlejad/toetuse saajad, andmete

esitajad, olemasolevaid ja tulevased riiklikke kvaliteedikavasid rakendavad tootjarühmad,

kvaliteedikavas osalevaid põllumajandustootjaid ja töötlejaid, kes soovivad kvaliteedikava

märgist kasutada.) ning riigiasutusi (PRIA, PTA, METK, Tööinspektsioon).

5.2 Mõju riigiasutuse töökorraldusele

Avalduv mõju: Kavandatavad muudatused avaldavad olulist mõju riigiasutuste (PRIA, PTA,

METK, Tööinspektsioon) töökoormusele.

Probleem 1: Maaelu arengu toetuste puhul jooksva taotlemise katkematu rakendamine

vajadusel pikemaks ajavahemikuks kui üks kalendriaasta vajab selgemalt määratlemist –

lahendamisel jääb PRIA töökoormus samaks, kuid hajub ühtlasemalt aasta lõikes, sest

muudatuse tulemusena ei ole ettevõtjad olukorras, kus nad tingimata peavad taotluse esitama

aasta viimasel päeval või lühikese taotluse perioodi jooksul.

Probleem 2: Tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme rakendamise leevendus ei tööta

kavandatud viisil – lahendamine hoiab ära arusaamatused ja vaided taotlejatega, et kellelt

algselt kohaldamata jäetud vähendamised tagasi nõutakse. See omakorda vähendab

makseasutuse halduskoormust, sest väheneb tõenäoliselt vaiete ja järelepärimiste arv.

Probleem 3: Luua õiguslik alus, mille kohaselt toetusi, mis jäävad alla 100 euro, tagasi ei nõuta

– kavandatav muudatus võimaldab vähendada PRIA töökoormust. Reeglina on tagasinõutav

toetuse suurus oluliselt suurem kui 100 eurot, mistõttu selle erisuse rakendamine on pigem

erandlik ja seega on selle mõju väheoluline. Siiski aitab see erisus hoida kokku aega ja ressursse

vabastades PRIA kohustusest algatada niivõrd väikese summa tagasinõudmiseks toetuse

tagasinõudmise menetlust.

Probleem 4: Puudub konkreetne tähtaeg vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest

teavitamisel – lahendamine vähendab PRIA töökoormust, sest tähtaja seadmine võimaldaks läbi

viia vajalikke menetlustoiminguid õigeaegselt, mis hoiab ära täiendavad vaided ja

arusaamatused taotlejatega.

Probleem 5: Veebipõhiste vahendusteenuste aina laialdasema kasutamise tõttu on need

oluliseks keskkonnaks geograafilise tähisega toodetega seotud pettuste ja kelmuste

ennetamiseks ning seetõttu vajab järelevalveasutus õigust teha ettekirjutus ebaseaduslikku sisu

piiramiseks – lahendamine annab PTA-le õiguse edaspidi vajadusel teha ettekirjutusi, et

kõrvaldada geograafiliste tähiste kaitsega vastuolus olevad domeeninimed ja sisu internetis, mis

suurendab PTA töökoormust.

Probleem 6: Geograafilise tähisega toodetega seotud pettustega võitlemiseks puuduvad

efektiivsed meetmed ja karistused – lahendamine suurendab PTA töökoormust.

Probleem 8: Puu- ja köögivilja turustusstandardeid puudutavad õigusnormid tuleb viia

vastavusse Euroopa Liidu selle valdkonna uute õigusaktidega – lahendamine võib kaasa tuua

PTA töökoormuse suurenemise.

Probleem 9: Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu muutmine põllumajandusliku

kestlikkuse andmevõrguks, sellest tulenevalt andmekorje kaasajastamine, nõutava

andmeesitajate valimi saavutamiseks sundtäitmise rakendamine ja andmekogu

moodustamiseks õigusliku aluse andmine – lahendamine suurendab andmekoguja METK-i

töökoormust, sest neil tuleb leida võimalikult palju kasutuses olevaid andmekogusid, kust on

valimis olevate majapidamiste kohta asjakohased andmed saadavad, vähendades sellega

valimis olevate majapidamiste poolt esitatavat andmete hulka. Samuti tuleb METK-il tagada

nõutava valimi saavutamine ja kogutavate andmete representatiivsus. METK on veel

otsustamas, millisel viisil ergutada valimis olevaid majapidamisi andmeid esitama, kas endiselt

rahalise tasu ja tagasisidega või muul andmeesitajale vajalikul moel. Andmekorje tagamiseks

on METK-il vajalik FSDN andmekogu arendada.

Probleem 10: Põllumajandustoodete turuinfo andmete töötlemiseks puudub selge õiguslik alus

ning nende andmete kogujaks, töötlejaks ja Euroopa Komisjonile edastajaks sobiks kõige

paremini REM-i hallatav riigiasutus – lahendamisel on positiivne mõju andmete kogujale, sest

loob selged alused esitatud andmete kogumise, töötlemise ja säilitamise kohta. Positiivne mõju

andmeid esitavatele ettevõtjatele avaldub ajapikku kui juba esitatud andmeid saab taaskasutada,

näiteks ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmete rakendamiseks.

Probleem 12: Täpsustatakse volitusnormi, millega puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote

pakkumise eest antava koolikava toetuse määra vormi ja suuruse leidmise viisi kehtestab

edaspidi valdkonna eest vastutav minister määrusega. Teiste ELÜPS-i alusel rakendatavate

sekkumiste ja toetuste puhul on toetuse vormi ja suuruse leidmise viisi valik delegeeritud

valdkonna eest vastutava ministri pädevusse, kes kehtestab toetuse andmise täpsemad

tingimused määrusega. Koolikava toetus on samuti üks ELÜPS-i alusel rakendatavatest

toetustest ja ei ole põhjust toetuse andmise niivõrd täpsete tingimuste seaduse tasemel

reguleerimiseks ka selle toetuse puhul. Lahenduseks on ELÜPS-i § 82 lõike 4 sõnastuse

muutmine eesmärgiga anda ministri pädevusse otsustada määruse tasandil koolikava toetuse

andmise täpsemad tingimused. Selliselt jääb ministri määruse tasandil võimalus reguleerida

toetuse määra sätestamise täpsemad alused, mis võtab arvesse koolikava rakendamise riikliku

strateegia suuniseid.

Probleem 13: Sotsiaalse tingimuslikkuse sätestamine seaduse tasandil – lahendamisel kaasneb

mõningane töökoormuse kasv nii PRIA-le kui Tööinspektsioonile. Tööinspektsioon jätkab küll

oma tavapärast järelevalvet, kuid sisemise töökorra muutmine ja andmete vahetamine PRIA-ga

eeldab mõlemalt asutuselt lisatööd.

Probleem 14: Avatud ja väärindatud andmestikud võimaldavad tulevikus täpsustada riigi

teenuseid - mullastikukaart, mille põhjal omakorda rakendatakse piiranguvööndeid (korduva

suurveega ala veeseaduse mõistes) ja kujundada toetuse andmise tingimusi (mullakaitse

meetmed- ÜPP/MAK).

Mõjutatud sihtrühm: Muudatused mõjutavad riigiasutusi (PRIA, PTA, METK ja

Tööinspektsioon)

Muudatustega ei tulene välissuhetealast, sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti ei

oma muudatused mõju riigi julgeolekule, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega

kohaliku omavalitsuse korraldusele. Ka riigieelarvele muudatustega prognoositavat mõju ei

kaasne.

6. Edasine väljatöötamine

VTK eesmärgiks on informeerida avalikkust ELÜPS-i kavandatavatest muudatustest.

Tulenevalt sellest, et Euroopa Liidu õigusaktides on tehtud muudatusi, ning selleks, et

riigisisesed õigusaktid oleks kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega, on vaja teha muudatusi

ka ELÜPS-is. Samuti on vaja teha ELÜPS-is muudatusi, et lahendada selle rakenduspraktikas

kerkinud probleeme.

REM ootab tagasisidet VTK-le 15 tööpäeva jooksul. Seejärel, pärast tagasiside läbitöötamist

valmistame ette asjakohase seaduse eelnõu ja saadame selle kooskõlastusringile. Seaduseelnõu

on plaanis esitada Vabariigi Valitsusele hiljemalt III kvartali lõpuks. Sõltuvalt eelnõu

menetlemise tempost Riigikogus on õigusakti plaanitav jõustumise aeg 2025. aasta alguses.

VTK saadetakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.

VTK saadetakse arvamuse avaldamiseks PRIA-le, PTA-le, METK-ile, Tööinspektsioonile,

EPKK-le, ETKL-ile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Interneti Sihtasutusele, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, riiklikult tunnustatud kvaliteedikavasid

rakendavatele tootjarühmadele, MTÜ Aiandusliidule, Eesti Tõusigade Aretusühistule, PTA

kehtestatud heakskiidetud tootjate nimekirjas olevatele geograafilise tähisega toote tootjatele.

Vastutavad ametnikud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika

osakonna valdkonnajuht Kerli Nõges (6256 560, [email protected]), sama osakonna

nõunikud Liis Raska (6256 125, [email protected]), ja Liina Jürgenson (6256 270,

[email protected]) ning sama osakonna peaspetsialistid Renata Tsaturjan (6256 507,

[email protected]) ja Ahto Tilk (625 6221, [email protected]),

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik Veronika Vallner-Kranich (6256 253,

[email protected]) ning sama osakonna peaspetsialist Siim Suure (6256 118,

[email protected]), regionaalarengu osakonna peaspetsialist Allar Korjas (625 6162,

[email protected]), teadus- ja arendusosakonna juhataja Liis Sipelgas (625 6249,

[email protected]) ning strateegia- ja finantsosakonna valdkonnajuht Joosep Lukk (625

6538, [email protected]).