Vastuskiri selgitustaotlusele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kaarel Eller

Advokaadibüroo COBALT OÜ

[email protected]

Vastuskiri selgitustaotlusele:

Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse

tõlgendamine

krediidiasutuse

korrespondentsuhetes

Olete oma kirjas esitanud tõlgenduse RahaPTS-is olevale korrespondentsuhete

regulatsioonile. Käesolevas kirjas anname tagasiside Teie esitatud tõlgendusele.

Esitasite oma kirjas neli järeldust. Kommenteerime iga järeldust eraldi.

Teie kirjas esitatud järeldus 1: „Üksnes need krediidiasutuse suhted teiste krediidi- ja

finantsasutustega, mis vastavad samal ajal nii RahaPTS § 3 punkt 4 kohasele ärisuhte

määratlusele kui ka RahaPTS § 7 punktis 1 või 2 sätestatud kriteeriumidele, võivad

kvalifitseeruda korrespondentsuhteks RahaPTS § 7 tähenduses. Ärisuhete välist suhtlust ja

suhteid teiste krediidi- ja finantsasutustega ei saa seega kvalifitseerida korrespondentsuhteks.

Need ärisuhte välised suhted ei loo kohustust kohaldada RahaPTS-s ja RSanS-s sätestatud

hoolsusmeetmeid.“.

Korrespondentsuhte kriteeriumiteks on, et krediidiasutuse ning krediidi- või

finantseerimisasutuse vaheline suhe on püsiv ja kestev. Ehk teisisõnu see peab olema ajaliselt

kestev ja seal peab esinema korduvuse element. Teenuse osutamisel RahaPTS-i kontekstis

kestvad suhted teenuse osutamiseks on ärisuhted. Samas pole Euroopa Liidu õiguses, Eesti

õiguses ega FATF-i soovitustes sõnaselgelt ärisuhte mõistet seotud korrespondentsuhtega,

vaid üksnes tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamise alusena. Sellise lähenemise aluseks

tõenäoliselt on soov tagada, et korrespondentsuhtega kaasnevaid kohustusi poleks võimalik

vältida, jättes kestvuslepingut sõlmimata. Seetõttu saab RahaPTS §-s 7 sätestatut tõlgendada

autonoomselt, kuna kõik vajalikud elemendid on §-s 7 mainitud ning pole otsest vajadust

reeglina kasutada RahaPTS § 3 punktis 4 sätestatud määratlust. Eesti RahaPTS-i kontekstis

ärisuhteväline suhe ja suhtlus ei kvalifitseeru korrespondentsuhteks. Samas märgime, et

ärisuhtevälised suhted võivad kvalifitseeruda juhuti tehinguteks, mille puhul kaasneb

kohustus kohaldada RahaPTS-is ja RSansS-is sätestatud hoolsusmeetmeid.

Teie kirjas esitatud järeldus 2: „RahaPTS §-s 7 nimetatud korrespondentsuhted ei hõlma

juhutehinguid teiste krediidi- ja finantseerimisasutustega.“.

Teie 12.03.2024

Meie 14.05.2024 nr 13-5.1/1263-2

2

Nagu teie kirjas esitatud järeldus number 1 osas kommenteerisime, korrespondentsuhe

RahaPTS-i kontekstis ei kohaldu juhul, kui on tegu ärisuhte väliste juhuti tehingutega. Juhime

tähelepanu, et sarnaselt ärisuhte kontseptsioonile on ka korrespondentsuhe faktiline mitte

juriidiline konstruktsioon. Ärisuhte definitsiooni kohaselt võib ärisuhe olla ka suhe, mis ei

põhine kestvuslepingul, kuid mille puhul kontakti loomise ajal võiks mõistlikult oodata suhte

teatavat kestvust ja mille jooksul teeb kohustatud isik teenust või ametiteenust osutades,

ametitoiminguid tehes või kaupa pakkudes korduvalt eraldiseisvaid tehinguid majandus-,

kutse- või ametitegevuse käigus. Teisisõnu peab teenuseosutaja tõlgendama enda suhet teise

osapoolega, arvestades tema parimaid teadmisi turupraktikast, senist osapoolte

käitumismustrit ja olemasolevaid teadmisi tulevastest tehingutest. Sarnast lähenemist tuleks

kohaldada ka korrespondentsuhte puhul. Seega korduvatest juhutehingutest teatud aja jooksul

võib kasvada välja ärisuhe.

Teie kirjas järeldus 3: „Ärisuhe RahaPTS § 3 punkti 4 tähenduses tekib siis, kui (i) pooled

sõlmivad selgesõnaliselt kestvuslepingu või kui (ii) pooled võivad mõistlikult eeldada suhet,

millel on teatav kestvus ega piirdu üksnes juhutehinguga. Poolte ootuste mõistlikkust suhte

kestvuse osas tuleb hinnata kontakti loomise ajal, st eelnevalt (ex ante), mitte pärast (ex post)

teatud aja möödumist pärast esimese kontakti loomist või juhutehingu tegemist. Seetõttu

oleme seisukohal, et pelgalt asjaolu, et ühe vastaspoolega teostatakse mitu omavahel

mitteseotud juhutehingut ei vii tingimata ärisuhte loomiseni.“.

Hoolsusmeetmete valik tuleb teha enne tehingut või ärisuhte loomist. Seetõttu peab

kohustatud isik hindama suhte võimalikku kestvust enne tehingut või muud kontakti. Kui

esimesele kontaktile või tehingule järgneb teine tehing või kontakt jne, siis peab järgmiste

kontaktide ja tehingute korral analüüsis arvesse võtma eelmisi nii nagu on kirjeldatud meie

vastuses teie kirjas esitatud järeldusele nr 2. Kestvuse ja püsivuse hindamisel peab kohustatud

isik arvesse võtma ka seda, mida ta hindamise hetkel teab tuleviku kohta, ehk näiteks kui

kohustatud isik teab tulenevalt suhtlusest teise osapoolega, et kavatsetakse sellisel viisil palju

tehinguid teha, siis tuleks kohelda suhet korrespondentsuhtena. Oluline on suhet hinnata enne

iga tehingut või kontakti, kohaldada asjakohaseid hoolsusmeetmeid ja kasutada

hoolsusmeetmetega kogutud ja muud kättesaadavat asjakohast informatsiooni. Ärisuhte ega

korrespondentsuhte definitsioonis pole mainitud tehingute arvu, mis automaatselt tooks

endaga kaasa suhte defineerimise ärisuhteks või korrespondentsuhteks. Paratamatult jäävad

need piirid häguseks, kuid kohustatud isikul on võimalik neid piire ise konkretiseerida,

sõlmides kestvuslepinguid.

Teie kirjas järeldus 4: „Kahe finantseerimisasutuse vahelise korrespondentsuhte tekkimisel

panevad RahaPTS ja RSanS ainult korrespondentasutusele kui teenuse pakkujale kohustuse

kohaldada hoolsusmeetmeid, sh vajadusel tugevdatud hoolsusmeetmeid respondentasutuse

suhtes, kes on korrespondentasutuses käsitletav kliendina kellele teenuseid osutatakse. Eesti

respondentasutus ei ole kohustatud kohaldama hoolsusmeetmeid oma korrespondentasutuse

suhtes. Erandina sellest reeglist peab Eesti respondentasutus üksnes kontrollima ja pidevalt

seirama, et nende korrespondentasutus ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.“.

Hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus kohaldub teenuseosutajale ehk antud juhul

korrespondentasutusele. Respondentasutusel hoolsusmeetmete kohaldamise kohustust

korrespondentasutuse suhtes selliselt nagu hoolsusmeetmed on sätestatud RahaPTS-is, ei ole.

Siiski see ei tähenda, et respondentasutusel on seoses korrespondentsuhtega üksnes

sanktsioonikontrolli kohustus. Näiteks on RahaPTS §-s 18 sätestatud varipankadega suhete

keeld, mille kohaselt krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on keelatud luua või jätkata

3

korrespondentsuhteid varipankadega ja selliste krediidiasutuste või finantseerimisasutustega,

kes teadaolevalt lubavad varipankadel oma kontosid kasutada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rainer Osanik

Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja

Henrik Mägi +372 5885 1355

[email protected]

4