| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 7-6/240756/2402820 |
| Registreeritud | 14.05.2024 |
| Sünkroonitud | 15.05.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
| Sari | 7-6 Isiku kaebuse alusel muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll |
| Toimik | 7-6/240756 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Ehitusinseneride Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Ehitusinseneride Liit |
| Vastutaja | Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Heiki Meos
kutsekomisjoni esimees
Eesti Ehitusinseneride Liit
Teie nr
Meie 14.05.2024 nr 7-6/240756/2402820
Ehitusinseneri kutse saamise eeldus
Lugupeetud Heiki Meos
Õiguskantsleri poole pöördus avaldaja, kelle hinnangul koheldakse ehitusinseneri kutse andmisel
(nii tase 6 kui tase 7) ehitusjuhtimise ametialal inimesi põhjendamatult erinevalt.
Täpsemalt selgitas avaldaja, et kutse andmise kord üldehituse, keskkonnatehnika, tehnosüsteemide
ja ehitusautomaatika inseneride kutsetele (edaspidi: kutse andmise kord) sätestab punktis 3.4., et
ehitusjuhtimise ametialal peab nii 6. kui 7. taseme kutse taotlejal olema alljärgnev töökogemus:
kutsetasemele vastava keerukusega ehitushanke juhtimine ehitustellijana. Avaldaja saadetud kirjast
nähtuvalt on ehitusjuhtimise ametialal kutse taotleja töökogemuse nõuet võrreldes 2018. a kehtinud
nõudega sisuliselt muudetud. 2018. a oli ehitusjuhtimise ametialal töökogemuse nõue sõnastatud
järgmiselt: „Töökogemus ühel järgmistel tegevusaladel: ehitushanke juhtimine ehitustellijana;
hoone või rajatise ehitustegevuse juhtimine“. Seega olevat selle sõnastuse järgi saanud 6. taseme
ehitusjuhtimise kutse anda taotlejale, kes tegutses hoone või rajatise ehitustegevuse juhtimises (st
lihtsalt ehitusettevõttes), kuid praegu kehtiva korra järgi peab ta olema ehitustellija rollis.
Avaldaja selgitas, et tegutseb igapäevaselt ehitusettevõtjana, kuid vahel tegeleb ka
arendustegevusega (st on tellija rollis). Tema sooviks oleks saada lisaks ehitustegevuse juhtimise
kutsetunnistusele ehitusjuhtimise ametiala kutsetunnistus, kuid väidetavalt saavat seda üksnes tellija
rollis olevad isikud. Avaldaja arvates koheldakse kutse andmise korras sätestatud töökogemuse
nõude tõttu põhjendamatult erinevalt neid ehitusettevõtjaid, kes tegelevad ehitustegevuse kõrval ka
arendustegevusega, kuid kes ei tegutse siiski üksnes tellijana.
Et õiguskantsler saaks asjas seisukoha võtta, palun Teil vastata alljärgnevatele küsimustele
1. Milline sisuline vahe on kehtiva ja 2018. a kehtinud ehitusjuhtimise ametiala töökogemuse nõude
vahel? Kas nõue on läinud rangemaks (kitsamaks)? Kui nii, siis miks selline muudatus tehti?
2. Kas kehtivas kutse andmise korras sätestatud töökogemuse nõue välistab, et ehitusjuhtimise
ametiala kutset saaks taotleda inimene, kes tegutseb igapäevaselt ehitusettevõtte juhina, kuid see
ettevõte tegeleb aeg-ajalt ka arendustegevusega (st isik tegeleb ehitustellijana)? Kui see on
välistatud ja isik peab tegelema üksnes ehitushanke juhtimisega ehitustellijana, siis miks selline
nõue (piirang) oluline on?
2
3. Kuidas sisustab kutse andja töökogemuse nõudes kasutatud mõistet „kutsetasemele vastava
keerukusega“? Selgitage palun muu hulgas milliste (objektiivsete) kriteeriumite alusel tehakse
kindlaks, et töökogemus on kutsetasemele vastava keerukusega ning kas ja kus need kriteeriumid on
sätestatud?
Teretulnud on ka muud asjakohased selgitused.
Palun Teil võimaluse korral vastata hiljemalt 29.05.2024.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärt Muller
sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Aigi Kivioja 6938428 [email protected]