Riigikohus_määruse edastamine

5-24-5_14.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KADRI NÕMM PNOEE-47207312718 2024-05-14 08:54:31

5-24-5_14.pdf

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Riigikogu 14.05.2024 nr 5-24-5/14

Vabariigi Valitsus PSJV nr 5-24-5

Õiguskantsleri Kantselei

Justiitsministeerium

Vabariigi Valimiskomisjon

Erakond Eestimaa Rohelised

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar

Määruse saatmine

Saadan põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. mai 2024. a määruse asjas nr 5-24-5.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Nõmm

sekretär

Lisa:

- määrus, 7 lk

5-24-5_esialgne_õiguskaitse.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

NELE SIITAM PNOEE-47810224223 2024-05-14 07:21:17

JUHAN SARV PNOEE-38004174920 2024-05-14 07:24:36

VILLU KÕVE PNOEE-37108262728 2024-05-14 07:30:46

MARGIT VUTT PNOEE-46809122730 2024-05-14 07:44:13

JULIA LAFFRANQUE PNOEE-47407250231 2024-05-14 08:25:23

5-24-5_esialgne_õiguskaitse.pdf

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 5-24-5

Määruse kuupäev 14. mai 2024

Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Julia Laffranque, Juhan

Sarv, Nele Siitam ja Margit Vutt

Kohtuasi Erakond Eestimaa Rohelised kaebus Vabariigi

Valimiskomisjoni 29. aprilli 2024. a otsuse nr 102 peale

Menetlusosalised Erakond Eestimaa Rohelised

Riigikogu

Õiguskantsler

Justiitsminister

Vabariigi Valimiskomisjon

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Peatada Vabariigi Valimiskomisjoni 29. aprilli 2024. a otsuse nr 102 „Kandidaadi

registreerimata jätmine“ kehtivus kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni praeguses

kohtuasjas.

2. Kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni uuesti otsustama, kas registreerida 9. juunil 2024

toimuvateks Euroopa Parlamendi valimisteks Erakond Eestimaa Rohelised kandidaatidena

esitatud Alina Lerner-Vilu, Olev-Andres Tinn, Riin Ehin, Kaia Konsap, Liina Freivald, Tuula

Raidna ja Marko Kaasik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakond Eestimaa Rohelised (edaspidi ka kaebaja) esitas riigi valimisteenistusele 20. aprillil 2024

kandideerimisdokumendid 9. juunil 2024 toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel

kandideerimiseks, sh üheksa kandidaadi kandideerimisavaldused ja üheksa kandidaadiga nimekirja.

Esitatud nimekirja järgi olid kandidaatideks Evelyn Sepp, Rasmus Lahtvee, Alina Lerner-Vilu,

Olev-Andres Tinn, Riin Ehin, Kaia Konsap, Liina Freivald, Tuula Raidna ja Marko Kaasik.

2. Vabariigi Valimiskomisjon registreeris 29. aprilli 2024. a otsusega nr 103 „Kandidaatide

registreerimine Euroopa Parlamendi valimisteks“ Erakond Eestimaa Rohelised kandidaadid E. Sepa

ja R. Lahtvee.

5-24-5

2(7)

3. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 29. aprilli 2024. a otsusega nr 102 „Kandidaadi registreerimata

jätmine“ (otsus nr 102) kandidaatidena registreerimata Erakond Eestimaa Rohelised kandidaadid

A. Lerner-Vilu, O.-A. Tinni, R. Ehini, K. Konsapi, L. Freivaldi, T. Raidna ja M. Kaasiku.

4. Kandidaatide registreerimata jätmise põhjendusena oli otsuses märgitud, et Erakond Eestimaa

Rohelised ei ole esitanud riigi valimisteenistusele otsuses nr 102 nimetatud kandidaatide eest

kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopiat. Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS)

§ 29 lõike 5 kohaselt kannab erakond või üksikkandidaat enne kandidaatide registreerimiseks

esitamist Rahandusministeeriumi arveldusarvele kautsjonina summa, mille suurus on Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga viis alammäära iga registreerimiseks esitatud isiku kohta. Kautsjoni

tasumist tõendava maksekorralduse koopia puudumine riigi valimisteenistusele kandidaadi

registreerimiseks esitatavate dokumentide hulgast on EPVS § 31 lõike 3 punkti 2 kohaselt kandidaadi

registreerimata jätmise aluseks ja seadus ei näe ette kandidaadi kautsjoni tasumisest vabastamise

võimalust. Kautsjoni tasumiseks ettenähtud Rahandusministeeriumi arveldusarvele kautsjonit

laekunud ei ole ja puuduvad ka muud andmed, et Erakond Eestimaa Rohelised oleks kautsjoni

eelnimetatud kandidaatide eest tasunud. Kuivõrd Erakonnal Eestimaa Rohelised on kautsjon

nimetatud kandidaatide eest tasumata, siis ei ole täidetud eeldused nende kandidaatide

registreerimiseks Euroopa Parlamendi valimistel.

5. Erakond Eestimaa Rohelised esitas 2. mail 2024 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule

kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 102 peale. Vabariigi Valimiskomisjon saatis

3. mail 2024 Erakond Eestimaa Rohelised kaebuse ja asjasse puutuvad materjalid Riigikohtule edasi.

Vabariigi Valimiskomisjon jäi otsuses nr 102 väljendatud seisukohtade juurde, vaidles kaebusele

vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium uuendas 6. mai 2024. a määrusega kohtuasjas

menetluse EPVS § 29 lõike 5 põhiseadusele vastavuse hindamiseks ja märkis, et asjas võib olla vaja

kontrollida ka sätte kooskõla Euroopa Liidu (EL) õigusega. Kolleegium kaasas menetlusse

menetlusosalistena Riigikogu, õiguskantsleri, justiitsministri ja Vabariigi Valitsust esindava ministri

ning arvamuse andjana Vabariigi Valimiskomisjoni.

KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS

7. Kaebaja palub tunnistada EPVS § 29 lõike 5 põhiseadusega vastuolus olevaks, tühistada Vabariigi

Valimiskomisjoni otsuse nr 102 ja kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni kandma kõik kaebaja

esitatud kandidaadid Euroopa Parlamendi valimistel kandidaatide nimekirja.

8. EPVS § 29 lõikes 5 sätestatud kautsjoni nõue seaduses sätestatud suuruses riivab

ebaproportsionaalselt kandidaatide passiivset valimispõhiõigust.

9. Kautsjoni eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja aidata kaasa valitava organi

representatiivsusele.

10. Euroopa Parlamendi valimiste kautsjoni suuruseks on viis kuupalga alammäära ehk käesoleval

ajal 4100 eurot iga kandidaadi kohta. Sedavõrd suur summa välistab nende ühiskonnagruppide

kandideerimise, mille liikmed pole orienteeritud rahalisele kasumile, vaid näiteks keskkonna ja

taaskasutatavate lahenduste väärtustamisele. Nii on see ka kaebaja puhul. Kaebaja näol on tegemist

toimiva erakonnaga, mis seisab tõsiseltvõetavate poliitiliste ideede eest, kuid sellise suurusega

kautsjon tõrjub teda kandideerimast ega ole sobiv vahend valimiste representatiivsuse tagamiseks.

5-24-5

3(7)

11. Piirang ei ole vajalik, sest kandidaadi kergekäelise esitamise vältimiseks on võimalik leida muid

tõhusaid lahendusi, mis piiravad kandideerimisõigust vähem – teatud tingimustel kautsjonist

vabastamine või selle asendamine haridusnõuetega, selge kandideerimisprogrammi või

toetusallkirjade esitamise kohustusega jne.

12. Kaebuse esitamise ajal moodustab vaidlusalune kautsjon 215% Eesti keskmisest brutokuupalgast

ja on 3,17 korda suurem mediaankuupalgast. Sellise suurusega kautsjon ei ole mõõdukas ja on selgelt

ülemäärane. Samuti on Euroopa Parlamendi valimiste kautsjonist tulenev kandideerimisõiguse riive

oluliselt intensiivsem kui Riigikogu valimiste kautsjonist tulenev riive, sest Euroopa Parlamendi

valimiste kautsjoni suurus on oluliselt kõrgem ning valimiskünnise taha jäänud erakondadele ei ole

ette nähtud riigieelarvelisi eraldisi, nagu seda on Riigikogu valimiste puhul.

13. Kautsjon annab eelise tuntud erakondadele, sest nende puhul pole kahtluse all valimiskünnise

ületamine ja kautsjoni tagasisaamine EPVS § 77 alusel. Kautsjoni suuruse otsustavad seega

erakonnad, kes kautsjoni faktiliselt tasuma ei pea, sest tasutud kautsjon tagastatakse. Need erakonnad

on motiveeritud kehtestama võimalikult suurt kautsjoni, et potentsiaalseid konkurente valimistelt

eemale tõrjuda.

14. Kautsjoni ebaproportsionaalsust näitab võrdlus teiste EL riikidega, kus kautsjonid on Eestis

rakendatavast oluliselt väiksemad. See toob kaasa Eesti erakondade ja kandidaatide ebavõrdse

kohtlemise Euroopa Parlamendi valimistel võrreldes teiste EL-i riikide erakondadega. Kuna piirang

on sedavõrd intensiivne, rikub see ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH) artiklist 39 tulenevat

Eesti kodanike ja teiste EL-i kodanike õigust Euroopa Parlamendi valimistel kandideerida.

15. Kokkuvõttes on EPVS § 29 lõige 5 ning EPVS-is sätestatud kandidaatide registreerimise kord

põhiseadusega vastuolus, sest ei võimalda kandidaati kautsjoni tasumisest vabastada ega näe kautsjoni

tasumise asemel ette muid alternatiivseid võimalusi kandidaatide registreerimiseks. Tegu on

varandusliku tsensusega, mis on oluliseks takistuseks valimistel osalemisel.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Riigikogu

16. Riigikogu nimel arvamust avaldanud Riigikogu põhiseaduskomisjon leiab, et kautsjoni suurus on

mõõdukas. Arvestada tuleb kautsjoni tasumise kohustust tervikliku süsteemina, mis võimaldab võtta

arvesse erakondade tegevuse tulemuslikkust ning aitab Riigikogu valimistel künnise taha jäänud, kuid

piisavalt hääli kogunud erakondadel kanda valimistel tekkinud kulud riigieelarvest saadud raha arvel.

Seda, et kautsjon ei ole kandideerimise ülemääraseks piiranguks, tagab ka EPVS § 77, mille kohaselt

tagastatakse erakonnale kautsjon, kui see kogus üleriigiliselt kokku vähemalt 5 % häältest.

17. Erakond peab ise hindama kautsjoni tasumisega seotud riske ja kui ta leiab, et tema nimekirjas

valimistel osalevad kandidaadid ei kogu suure tõenäosusega üleriigiliselt vähemalt 5 % hääli, ei pea

erakond osalema valimistel täisnimekirjaga (9 kandidaati).

18. EPVS ei ole põhiseadusega vastuolus seetõttu, et ei võimalda kandidaati kautsjoni tasumisest

vabastada. Olukord, kus Vabariigi Valimiskomisjon peaks hindama, milline kautsjon on iga erakonna

eripärasid arvestades mõõdukas, ei ole mõistlik.

19. Kautsjon ja selle suuruse kehtestamine on liikmesriikide pädevuses ega ole hõlmatud EL õigusega.

Kautsjoni kehtestamisel tuleb siiski silmas pidada EL lepingu artikli 14 lõikest 3 tulenevaid Euroopa

5-24-5

4(7)

Parlamendi valimise põhimõtteid. EPVS § 29 lõikes 5 sätestatud kautsjoni tasumise nõue kujutab

endast oma olemuselt kandideerimisõiguse teostamise piirangut, ent see ei tähenda, et see piirang

oleks EL valimisõiguse põhimõtetega vastuolus.

20. Kui Riigikohus peaks leidma, et EPVS § 29 lõige 5 ei ole põhiseadusega kooskõlas ja rahuldab

kaebuse, registreerib Vabariigi Valimiskomisjon varem kautsjoni tasumata jätmise tõttu

registreerimata jäänud kandidaadid. Lisaks tuleb erakondadele ja üksikkandidaatidele tagastada

põhiseadusevastase sätte alusel nende poolt ülemääraselt tasutud kautsjon.

Õiguskantsler

21. Riigikohus on kohustatud jätma Eesti õiguse normi kohaldamata, kui see on vastuolus EL

õigusega. Seda tuleb teha viivitamatult ning seda isegi siis, kui kohtul on kahtlus, et norm on samal

ajal vastuolus ka põhiseadusega.

22. EL õiguses Euroopa Parlamendi valimisi peamiselt reguleeriva nn 1976. a valimisakti artikli 8

lõige 1 sätestab mitteühtlustamise põhimõtte, st kui EL õigus mingit küsimust ei reguleeri, on see

liikmesriigi pädevuses. Seega tuleb hinnata, kas EL õiguse normid laienevad kandideerimisõigust

piiravale kautsjoninõudele. ELPH artikli 39 lõige 1 sätestab erilise võrdsuspõhiõiguse, millele

kautsjoninõue vastab – see kohaldub ühtmoodi nii Eesti kui ka EL kodanikele. ELPH artikli 39 lõige 2

näeb ette, et Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja üldistel valimistel vaba ja salajase

hääletuse teel. Euroopa Kohus on võimaldanud sättele tugineda ka n-ö puhtalt riigisiseses olukorras,

s.o isik soovib kandideerida liikmesriigis, mille kodanik ta on (vt C-650/13: Delvigne, punkt 44 jj).

Euroopa Parlamendi valimisi puudutavate normide eri keeleversioonid võimaldavad nende

tähendusvälja sisustada erinevalt. Kui eesti- ja saksakeelsetes tekstides on üldisuse nõue seotud

terminiga valimised (Wahl) üldiselt, mis ei tee vahet hääle- ja kandideerimisõigusel, siis inglise- ja

prantsusekeelsetes versioonides on üldisuse nõue seotud terminiga suffrage, mida eeskätt mõistetakse

hääleõigusena (vrd siiski Veneetsia Komisjon. Electoral Law, 2013). See võimaldab küsida, kas EL

õigusnormid kaitsevad üldisuse põhimõtet ka kandideerimisõiguse puhul. Seega on kaheldav, kas tegu

on acte clair olukorraga eelotsuse küsimise kohustust silmas pidades.

23. Põhiseaduslikkuse järelevalvet silmas pidades on asjassepuutuvateks normideks EPVS § 29

lõike 3 punkti 3 ja lõike 4 punkti 2 (viimane n-ö seotud sättena).

24. Kautsjoninõue piirab küll kandideerimisõigust, kuid küsimus on, kas see on põhiseaduse alusel

põhiõigusena kaitstav. Õige on Riigikohtu üldkogu otsusele asjas nr 3-4-1-33-09 esitatud seitsme

riigikohtuniku eriarvamuses väljendatud seisukoht, et PS § 60 ei laiene Euroopa Parlamendi

valimistele, sest see ei ole PS § 56 mõttes kõrgeima riigivõimu teostamine. Seda seisukohta toetatakse

ka õiguskirjanduses. Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimisõiguse saab toetada siiski üldisele

võrdsuspõhiõigusele, mida kaitseb PS § 12, ja erakonnavõrdsuse põhimõttele, mis nähtub PS § 48

lõikest 1. Tagatud peavad olema ühelt poolt võrdsed võimalused olemasolevatele erakondadele ning

teiselt poolt ka võimalus uute erakondade tekkeks.

25. Vaidlusalune kautsjoninõue vastab proportsionaalsuse nõudele ja on põhiseaduspärane. Piirangul

on legitiimne eesmärk vähendada kaotsi minevate häälte hulka ja piirang on sobiv selle

saavutamiseks. Vajalikkust silmas pidades oleks alternatiivseks lahenduseks toetusallkirjade

kogumise nõue (vt ka õiguskantsleri 2019. a ettekanne Riigikogule). Kandideerimisõigust kõige

paremini kaitsvaks lahenduseks oleks jätta kandidaatidele mitu alternatiivset võimalust enda

tõsiseltvõetavuse kinnitamiseks, sest mõnel võib olla lihtsam koguda toetusallkirju, mõnel aga maksta

kautsjon. See, mis on soovitatav, ei pruugi aga olla põhiseadusega nõutav. Arvestada tuleb Euroopa

Parlamendi valimiste eripäradega, nt jagatavaid mandaate on vaid 7, maksimaalne nimekirja pikkus

5-24-5

5(7)

9 kandidaati. Arvestades erakonna liikmeskonnale seatud minimaalset suurust (500 liiget), oleks see

täisnimekirja korral iga erakonna liikme kohta 73 eurot 80 senti. Erakond ei pea esitama täisnimekirja.

Piirangut leevendab kautsjoni tagasimaksmine, kui kogutakse vähemalt 5% häältest (EPVS § 77).

Justiitsminister

26. Justiitsminister leiab, et vaidlusalune säte on põhiseadusega ja EL-i õigusega kooskõlas.

27. Kautsjoni regulatsiooni põhiseaduslikud piirid saab tuletada põhiseaduse valimisõiguse

põhimõtetest ja need on samad, mis Riigikogu valimise puhul. EPVS-is sätestatud kautsjoni määr –

viis alampalka – on püsinud muutumatuna alates seaduse vastuvõtmisest 2002. a. Riigikohtu praktikas

on Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste kautsjoni peetud seni põhiseaduspäraseks passiivse

valimisõiguse piiranguks.

28. Kuigi Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimist reguleerib ka EL õigus, jätab see

liikmesriikidele ulatusliku kaalutlusruumi oma kodanikele valimistel osalemise tingimuste

seadmiseks. Seega ei valita kõiki liikmesriikide esindajad Euroopa Parlamenti ühtsete

kandideerimistingimuste alusel, kuna need tingimused kehtestavad liikmesriigid ise, lähtudes mh oma

valimistraditsioonidest.

29. Kautsjoni kehtestamine on EL õigusega kooskõlas, kuna kautsjoni tasumise kohustus kehtib

kõigile kandidaatidele ning ei tee vahet Eesti kodanikust ja muu EL liikmesriigi kodanikust

kandidaadi vahel.

30. Kui Riigikohus peaks tunnistama vaidlusaluse normi põhiseadusega vastuolus olevaks ja

tagasiulatuvalt kehtetuks, siis kaasneb sellega valimisõiguslik vaakum seonduvalt välisesinduses

hääletamisega, kuna välisesindustes hääletamine on käesolevas asjas Riigikohtu otsuse tegemise ajaks

alanud. Kui Vabariigi Valimiskomisjon teeb pärast vaidlusaluse normi kehtetuks tunnistamist uue

otsuse ning kannab kandidaatide nimekirja seitse Erakond Eestimaa Rohelised kandidaati, peavad

välisesindused saatma valijatele uue koondnimekirja, sest kõik valijad peavad saama hääletada

võrdsetel alustel lõpliku kandidaatide koondnimekirja järgi.

31. Riigikohus ei saa seadusandja asemel otsustada, mis oleks uus ja põhiseaduspärane kautsjoni

suurus. Seda peab otsustama Riigikogu aegsasti enne 2029. aasta Euroopa Parlamendi valimisi.

Vabariigi Valimiskomisjon

32. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et kautsjoni eesmärk on kooskõlas PS § 60 lõikes 1 sätestatud

valimiste üldisuse põhimõttega, kautsjon on mõõduka suurusega ega ole takistanud laia spektrit

erakondi oma nimekirju Euroopa Parlamendi valimistele esitama. Kautsjon aitab kaasa valitava

esinduskogu suuremale representatiivsusele, kuna väldib kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja

hoiab ära mittetõsist kandideerimist.

33. Euroopa Parlamendi valimistel ei ole kautsjon laialt levinud. Suur osa riike nõuab kandidaadi

ülesseadmisel pigem toetusallkirjade esitamist, mis teenib kautsjoniga sarnast eesmärki.

34. Kautsjoni mõõdukuse hindamisel ei saa lähtuda ainult kautsjoni suurusest ühe kandidaadi kohta.

Erakonnal on kautsjoni tasumiseks erinevad rahastusallikad, sh liikmemaksud ja annetused. Võrreldes

Riigikogu valimistega, selgitab suuremat kautsjoni lühem kandidaatide nimekiri ning väiksem

jaotatavate mandaatide arv. Kautsjoni suurus kandidaatide täisnimekirja kohta on Euroopa

5-24-5

6(7)

Parlamendi valimistel 2,7 korda madalam kui Riigikogu valimistel, mistõttu seda ei saa pidada

erakonnale ebamõistlikult koormavaks.

35. Kaebaja esindatav maailmavaade on käimasolevatel valimistel kahe kandidaadi esitamisega

tagatud, seega ei ole kaebajat jäetud kandideerimisõiguseta. Ei ole usutav, et ühiskonnas laia toetust

omav erakond ei suuda liikmemaksudest ja annetustest koguda vajaminevat summat.

36. Kautsjon arvestab ühiskonnaliikmete keskmise sissetulekuga, sest selle suurus on seaduses seotud

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Kaebajal on äriregistri andmetel 791 liiget ja

kui täisnimekirja eest tasutava kautsjoni suurus 36 900 eurot jagada liikmete arvuga, tuleb liikme

kohta kogutav summa 46,65 eurot.

37. EL õiguse kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmete valimistega seotud toimingud,

sh kandidaatide ülesseadmisega seonduv, reguleeritud liikmesriikide õigusega.

38. Kui Riigikohtu hinnangul on vaidlusalune säte vastuolus põhiseadusega, on see vastuolus ka EL

õigusega, sest kandideerimisõiguse piirangu proportsionaalsuse nõue tuleneb ühtmoodi nii

põhiseadusest, Euroopa Liidu õigusest kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsioonist.

39. Kui Riigikohus rahuldab kaebuse, registreerib Vabariigi Valimiskomisjon EPVS § 31 lõikest 6

tulenevalt Erakond Eestimaa Rohelised registreerimata jäänud kandidaadid. Samuti vaatab

valimiskomisjon üle selle üksikkandidaadi registreerimata jätmise otsuse, kes jäeti registreerimata

kautsjoni tasumata jätmise tõttu, ja tagastab EPVS § 29 lõike 5 alusel ülemääraselt tasutud kautsjoni

ka kõigile teistele erakondadele ning üksikkandidaatidele. Teiste erakondade ja üksikkandidaatide

valimistel osalemist see ei mõjuta, kuna kandidaadid on esitatud EPVS-i nõuetele vastavalt ning

registreeritud vastavalt EPVS § 31 lõikele 1. Samuti ei näe seadus ette täiendavat kandidaatide

registreerimiseks esitamise võimalust.

40. Kaebajal on juba praegu võimalik osaleda koos teiste erakondade ja üksikkandidaatidega

valimiskampaanias. Kui mõned kaebaja esitatud kandidaadid registreeritakse hiljem, ei too see

seaduse ega teiste riikide praktika järgi kaasa valimiste edasilükkumist ega anna põhjust

hääletustulemuste hilisemaks kehtetuks tunnistamiseks.

41. Vastavalt EPVS § 31 lõikele 7 saab registreerimisotsust tühistada ja registreerimata jäetud isikut

registreerida hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva, st hiljemalt 27. mail 2024. Kandidaatide hiline

registreerimine võib siiski mõjutada hääletamistulemusi välisriigis hääletamisel.

42. Kui valijatel ei olnud võimalik valida kõigi kandidaatide vahel nende hilise registreerimise tõttu

ja see võis mõjutada valimistulemusi, tekib alus korraldada kordushääletamine (EPVS § 71). See

lükkaks edasi ka Euroopa Parlamendi liikmete registreerimise otsuse tegemise (EPVS § 72 lõige 2).

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

43. Euroopa Parlamendi valimist reguleerivad nii EL-i kui Eesti riigisisese õiguse normid. Kolleegium

märkis menetluse uuendamise määruses, et lisaks Euroopa Parlamendi valimisel rakendatava

kautsjoni nõude põhiseadusele vastavuse hindamisele võib käesolevas asjas olla vaja kontrollida ka

vaidlusaluse sätte kooskõla EL õigusega.

5-24-5

7(7)

44. Kolleegiumil on tekkinud kahtlus EPVS § 29 lõike 5 vastavuses EL õigusele ja ta peab vajalikuks

eelotsuse küsimist Euroopa Kohtult ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse peatamist kuni

Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

määrus nr 5-19-29/18).

45. Kaebaja tahe on suunatud sellele, et Vabariigi Valimiskomisjon registreeriks 9. juunil 2024

toimuvateks Euroopa Parlamendi valimisteks ka need tema esitatud kandidaadid, kelle puhul on

vaidlusalune kautsjoninõue täitmata. Kaebus ei ole perspektiivitu ja tõstatab olulise õigusliku

küsimuse. Eestis Euroopa Parlamendi valimistel kohaldatav kautsjon on üks Euroopa kõrgeimaid ning

on ühe kandidaadi kohta märkimisväärselt kõrgem ka Riigikogu valimisi silmas pidades.

46. Lõpplahend käesolevas asjas ei jõustuks Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise korral enne

eelolevaid Euroopa Parlamendi valimisi. Seega ei oleks kaebajal võimalik saavutada kaebusega

taotletavat eesmärki sõltumata sellest, kas säte on EL õigusega vastuolus ja tuleks asja lahendamisel

kohaldamata jätta ning kas ja kuivõrd oleks vajalik hinnata täiendavalt sätte põhiseaduspärasust

(vrd Riigikohtu üldkogu otsus nr 5-19-29/38, punkt 47). Sellega muutuks kaebaja õiguste kaitse

võimatuks.

47. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) ega valimisseadused ei näe

sõnaselgelt ette võimalust rakendada valimistkaebuse lahendamise menetluses esialgse õiguskaitse

meetmeid ja peatada enne asjas lõpplahendi tegemist valimiskomisjoni otsuse kehtivus

(v.a käesolevas asjas mitte kohalduv PSJKS § 43) või kohustada valimiskomisjoni enne asjas

lõpplahendi tegemist kaebaja õiguste esialgseks kaitsmiseks otsuseid vastu võtma või toiminguid

tegema. Seadusandja on lähtunud eeldusest, et kuna valimiskaebuse lahendamiseks või

valimiskaebusest välja kasvanud õigustloova akti põhiseaduspärasuse kontrollimiseks on ette nähtud

väga lühikesed menetlustähtajad (PSJKS § 44 lõige 1 ja § 45 lõige 3), siis puudub neis menetlustes

vajadus esialgse õiguskaitse meetmete rakendamiseks. See eeldus ei kehti aga käesolevas asjas.

48. Kolleegium ei näe avalikku huvi ega teiste isikute õigusi, mis oleksid kaebajale esialgse

õiguskaitse tagamise vajadusest käesolevas asjas kaalukamad.

49. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes analoogia korras halduskohtumenetluse seadustiku § 249

lõikele 1 peatab kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 102 kehtivuse kuni menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas kohtuasjas. Kolleegiumil ei ole teavet, kas kõik

vaidlusalused registreerimata jäänud kandidaadid vastavad kandidaatidele seaduses sätestatud

muudele nõuetele. Seetõttu kohustab kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni uuesti otsustama, kas

registreerida 9. juunil 2024. a toimuvateks Euroopa Parlamendi valimisteks Erakond Eestimaa

Rohelised kandidaatidena esitatud A. Lerner-Vilu, O.-A. Tinn, R. Ehin, K. Konsap, L. Freivald,

T. Raidna ja M. Kaasik. Kandidaadid tuleks registreerida hoolimata sellest, et Erakond Eestimaa

Rohelised ei ole tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele kautsjoni EPVS § 29 lõikes 5

sätestatud määras ega esitanud selle kohta sama seaduse § 29 lõike 3 punkti 3 kohaselt nõutavat

kautsjoni tasumist tõendavat maksekorralduse koopiat.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riigikohus_määruse edastamine 5-24-5.eml

14.05.2024

Kiri nr 5-24-5/14

PSJV nr 5-24-5

MĆ¤Ć¤ruse saatmine

Lugupidamisega

Kadri NĆµmm

Riigikohtu sekretĆ¤r