Advokaadibüroo Sorainen esindab Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Seltsi ning pöördume seltsi nimel teie poole seoses
kohtumise sooviga.
Nimelt on Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Seltsini jõudnud informatsioon, et Terviseamet on asunud muutma oma senist halduspraktikat
seonduvalt ilusüstide ja teiste sarnaste mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduuridega. Samas ei ole me saanud vastust 12.04.2024 saadetud kohtumise ettepanekule (manuses).
Lühidalt on probleem, mille osas teavet ja läbipaistva arutelu algatamist soovime, selles, et kuuldavasti on Terviseamet algatamas
muudatusi õigusaktides, mis reguleeriksid väga rangelt ja piiratult mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduuride teostamist tervishoiuteenuse osutajate poolt. Täpsemalt soovitakse meile teadaolevalt piirata viidatud tegevusi üksnes plastika- ja rekonstruktiivkirurgia
eriarstiabiga.
Eestis on tervishoiuteenuse osutamise korraldus suuresti jagunenud perearstiabi (üldarstiabi) ja erineva eriarstiabi (eriarstiabi)
vahel. Eriarstiabi sisu on Terviseamet seejuures siiani sisustanud suuresti Tartu Ülikooli arstiõppe residentuuri programmidele viidates.
Tallinna Halduskohus osundas 18.12.2020 kohtuotsuses haldusasjas 3-19-2303, et kohtu hinnangul on võimalik mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure paigutada
nii plastika- ja rekonstruktiivkirurgia kui ka dermatoveneroloogia eriala alla ehk tegemist ei ole kitsalt ühe eriala alla mahtuva tervishoiuteenusega. Ringkonnakohus
nõustus halduskohtu sellise hinnanguga oma 30.06.2021 otsuses (p-d 16.1 ja 16.2). Halduskohus tõdes oma otsuses ka seda, et
„nii kõnesoleva valdkonna arengu kui ka suurema selguse huvides vajaks esteetilise meditsiini valdkonda puudutav regulatsioon täpsustamist“. (Halduskohtu otsuse p 13.3)
Eestis
on täna Terviseameti andmebaasi andmetel vaid
30 plastika- ja rekonstruktiivkirurgia arsti. Samal ajal on Terviseameti andmebaasi kohaselt hetkel 47 tervishoiuteenuse osutajat, kellel on kehtiv ambulatoorse eriarstiabi (mittekirurgilise esteetilise meditsiini) tegevusluba, ja
tervishoiuteenuse osutajaid, kellel on mõne teise eriarstiabi tegevusluba ning kes pakuvad erinevaid mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduuride teostamist,
on veelgi rohkem. Seega juhul, kui kuuldused paika peavad, monopoliseeritaks erinevate mittekirurgiliste esteetilise meditsiini protseduuride turg vaid väga kitsale
ringile tervishoiutöötajatest, täpsemalt 30-le plastika- ja rekonstruktiivkirurgia arstile. Arvestades teenuste kasvavat nõudlust, ei ole realistlik Terviseameti ootus, et vaid plastika- ja rekonstruktiivkirurgia arstid teostaksid isiklikult või vaataksid
üle kõik selles valdkonnas teostatavad protseduurid. Pigem oleks tegemist „paberit kannatab kõik“ lahendusega ühe kitsa ringkonna otseseks majanduslikuks hüvanguks. Seda olukorras, kus patsientide jaoks on niigi tegemist võrdlemisi kalli ning riiklikult mitterahastatava
teenusega. Ettevõtlusvabaduse ja konkurentsi piiramine saab olla sellises olukorras põhjendatud vaid väga kaalukatel põhjendustel.
Muudatused oleks seda kummalisemad, et mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduure spetsiifiliselt Tartu Ãœlikooli residentuuris
ei õpitagi ning tegelikkuses eeldab protseduuride teostamine alati hoopis ülikooliväliste eraldiseisvate kursuste ja koolituste läbimist. Reeglina läbivad vastavaid
kursusi õed ja ka arstid, kes ei ole omandanud spetsiifilist eriala, kuid on läbinud arstiteaduskonna üldõppe (nö üldarstid). See kinnitab, et nende protseduuride teostamine ei ole seotud kitsalt vaid väheste eriarstiabi liikidega.
Ka neuroloogid teostavad näiteks ravi raames täitesüste, olgugi, et nad ei tegutse plastika- ja rekonstruktiivkirurgia tegevusloa või
plastika- ja rekonstruktiivkirurgia arstide järelevalve
all.
Seega tegelikult on küsimus protseduurides, mille ohutus ja kvaliteet peaks nii praktikas kui teoorias olema tagatud läbi meditsiini baasõppe ning täiendkoolituste,
mitte väga kalli ja kõrgetasemelise residentuuri. Seda oleks võimalik tagada läbi kutsestandardi kehtestamise, mida mainisime ka oma 12.04.2024 kirjas.
Meie hinnangul ei saa sündida sedavõrd suured ettevõtlusvabadust piiravad muudatused kabinetivaikuses ja puudutatud isikuid ära
kuulamata. Puudutatud isikuteks kahtlemata kõik mittekirurgilise esteetilise meditsiini alal tegutsevad tervishoiuteenuse osutajad on. Ärakuulamisõigus on üks olulisemaid üldpõhimõtteid haldusõiguses ning sellele üldpõhimõttele tuginedes,
palume käesolevaga kohtumist Teiega, et aru saada, kas Terviseametil on seoses mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduuridega plaanis täiendada/muuta õigusakte ning milline on
nende plaanide sisu ja ajakava. Me ei ole omalt poolt vastu, et kohtumine korraldataks suuremas ringis, kaasates teisigi puudutatud isikuid.
Ühtlasi, valmistamaks ette kohtumiseks, esitame käesolevaga avaliku teabe seaduse alusel teabenõude ja palume väljastada seaduses sätestatud tähtaja
(5 tööpäeva jooksul) kogu informatsioon, suhtlus (sh e-kirjad), teave, mis on Terviseameti valduses seoses plaanitava halduspraktika ja/või õigusaktide võimalike muudatustega. Seal hulgas, kuid mitte ainult, palume väljastada
teemakohase suhtluse teiste võimalike teemast puudutatud erialaseltsidega.
Lugupidamisega,
Allar Jõks