Teenistuse korraldamine

Raekoja plats 9 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]

ENEFIT POWER AS SIRGALA KARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISE LOA KMIN-074 MUUTMISEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Keskkonnamõju hindamise aruanne SEISUKOHTADE KÜSIMISEKS Asutusesiseseks kasutamiseks (lähtuvalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1)

Töö nr 20003751 Tartu 2023-2024

Krista Lahtvee

Juhtekspert, KMH litsents KMH0158

V e

rs io

o n

1 8

.0 4

.2 0

2 4

/// T ö

ö n

r. 2 0

0 0

3 7

5 1

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................. 5

1 Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja reaalsete alternatiivsete

võimaluste lühikirjeldus........................................................................................... 6

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht ..................................................................................... 6 1.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ja realistlikud alternatiivid .............................................................. 8

2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ..................................................... 11

2.1 Asustus ja maakasutus .................................................................................................................. 11 2.2 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................. 12 2.3 Keskkonnatervis – müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ................................................................ 18 2.4 Taimestik, loomastik ja rohevõrgustik ............................................................................................. 19

3 Hindamismetoodika kirjeldus ja keskkonnamõju hindamiseks vajalikud

uuringud ................................................................................................................. 24

3.1 Hindamismetoodika ........................................................................................................................ 24 3.2 Ekspertrühma koosseis .................................................................................................................. 27

4 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ......... 28

4.1 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 ..................................................................................... 28 4.2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050) ...................................................................... 29 4.3 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ................................................................................ 29 4.4 Õiglase ülemineku territoriaalne kava ............................................................................................ 30 4.5 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 ....................................................................... 31 4.6 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) ............................................................................. 32 4.7 Strateegia „Eesti 2035“ ................................................................................................................... 32 4.8 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ............................................................. 33 4.9 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) ......................................................................... 33 4.10 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 ......................................................................... 34 4.11 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ........................................................................................... 34 4.12 Alutaguse valla üldplaneering ....................................................................................................... 34 4.13 Alutaguse valla arengukava 2022-2030 ....................................................................................... 35

5 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

hindamine ............................................................................................................... 36

5.1 Mõju põhjaveele ............................................................................................................................. 36 5.2 Mõju pinnaveele ............................................................................................................................. 44 5.3 Mõju pinnase niiskusrežiimile ......................................................................................................... 48 5.4 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ...................................................................................... 49 5.5 Mõju õhukvaliteedile ....................................................................................................................... 50 5.6 Müra ja vibratsiooni mõju................................................................................................................ 54 5.7 Mõju ressursikasutusele ................................................................................................................. 58 5.8 Mõju taimestikule, loomastikule ja rohevõrgustikule ....................................................................... 59 5.9 Natura hindamine ........................................................................................................................... 66 5.10 Mõju maastikule ja rohevõrgustikule ............................................................................................ 72 5.11 Mõju kliimamuutusele ................................................................................................................... 73

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine

6 Alternatiiviga IV kaasneva mõju kokkuvõte ...................................................... 76

7 Keskkonnameetmed ........................................................................................... 79

7.1 Seire ............................................................................................................................................... 80

8 Avalikustamine .................................................................................................... 81

8.1 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine ............................................................ 81 8.2 Avalikustamine ja avalik arutelu ..................................................................................................... 81 8.3 Keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine .......................................... 81

9 Kokkuvõte ............................................................................................................ 82

Kasutatud kirjandusallikad .................................................................................... 83

Lisad........................................................................................................................ 85

Lisa 1. Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm ...................................................................... 85 Lisa 2. Hüdrogeoloogiline prognoos põlevkivi kaevandamisele Sirgala karjääri Uusnova lahustükil .... 85 Lisa 3. Sirgala karjääri Uusnova lahustüki taimestiku ja linnustiku inventuur ning eksperthinnang. ..... 85 Lisa 4. Keskkonnaameti 20.03.2024 ettepanekutega arvestamine ...................................................... 85

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 5

SISSEJUHATUS

Enefit Kaevandused AS (uue nimega Enefit Power AS) esitas 04.03.2019 KeA-le taotluse

kaevandamisloa muutmiseks ja pikendamiseks selliselt, et mäeeraldisest arvatakse välja Sirgala

kaevevälja passiivse tarbevaru plokk 19 ning mäeeraldist laiendatakse Permisküla uuringuvälja aktiivse

tarbevaru ploki 1 võrra (Uusnova lahustükk). Loa pikendamist taotletakse 30 a võrra loa andmisest. Loa

laiendamist taotletakse, kuna Puhatu looduskaitseala piire laiendati 255,6 ha ulatuses Sirgala karjääri

mäeeraldisele ning sellega seoses hinnati passiivseks Sirgala mäeeraldise põlevkivi varu, mis kattus

loa muutmise taotluse esitamise hetkel Puhatu looduskaitsealaga.

17.12.2020 võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 97, millega kinnitati Alutaguse rahvuspargi kaitse-

eeskiri. Kaitse-eeskirja seletuskirja järgi moodustati rahvuspark varem kaitse all olnud alade, sh Puhatu

looduskaitseala, liitmisel. Lihtsustatult öeldes hakkas rahvuspargi moodustamisega varasema Puhatu

looduskaitseala alal kehtima Alutaguse rahvuspargi kaitsekord. Varasema Puhatu looduskaitseala ja

loodud Alutaguse rahvuspargi välispiirid on kavandatud tegevuse piirkonnas väikeste täpsustustega

sisuliselt samades piirides. Samuti on rahvuspargi loomisel juhindutud varasemate kaitsealade

eesmärkidest, mistõttu ka need valdavas ulatuses kattuvad. Puhatu looduskaitseala osas pole

rahvuspargi kaitstavate liikide nimekirja üle võetud vaid liike, keda hiljutiste seirete raames pole Puhatu

soostikus (enam) kohatud. Seetõttu on vahepeal muutnud kaitseala tüübi tõttu asjakohane hinnata

kavandatud tegevuse mõju varasemat Puhatu looduskaitseala hõlmavale Alutaguse rahvuspargile.

Maapõueseaduse § 68 lõike 3 järgi on loa omajal õigus taotleda mäeeraldise laiendamist, kui

mäeeraldisele moodustatakse kaitseala või hoiuala ning see piirab oluliselt kaevandamisloast

tulenevate õiguste teostamist. Kaevandamise loa pikendamist taotletakse, kuna (i) praegu tegutseb

suures osas mäeeraldisel AS Tootsi Turvas, kes kaevandab turvast, ning on ebaselge, millal

kaevandamine lõppeb; (ii) kehtivusaja pikendamine tagab kaevandajale paindlikkuse jagada

kaevandamismahte eri mäeeraldiste vahel sõltuvalt turu nõudlusest ja kuluefektiivsest tootmisest.

KeA algatas 04.12.2019 kirjaga nr 12-2/19/213-17 keskkonnamõju hindamise kaevandamise loa KMIN-

074 taotlusele. KMH algatamise otsuse kohaselt on vajalik hinnata kaevanduse laienemisega

plokile 1 (Uusnova lahustükk) ning kaevandamisloa pikendamisega 30 aasta võrra ehk kuni

03.05.2059 kaasnevaid mõjusid. Kaevandamisega kaasnevad mõjud ülejäänud kaevandamise alal

ning kaevandamisloa pikkusega 10 a on hinnatud kehtiva kaevandamisloa KMH koostamise osana

(Maves 2015)1. Keskkonnamõju hindamine on vajalik ulatuses, mida ei kata varem sama ala ja tegevuse

kohta koostatud KMH-d.

Keskkonnaamet tunnistas KMH programmi nõuetele vastavaks 10.12.2021 kirjaga nr 6-3/21/1970-17.

KMH eesmärk on anda teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega kaasneva

olulise keskkonnamõju kohta ning sobivaima lahendusvariandi valikuks, eesmärgiga vältida või

vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Käesoleva KMH

programmiga pannakse paika tegevuskava, mille alusel viikse läbi KMH protsess ja koostatakse KMH

aruanne. KMH protsessi läbiviimisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõuetest.

Keskkonnamõju hindaja on Hendrikson & Ko OÜ (juhtekspert Krista Lahtvee, litsents KMH0158).

1 Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise

(KMH) aruanne

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 6

1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, EESMÄRK JA REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht

▪ Eesmärk Mäeeraldise Sirgala karjäär kasutamise peamine eesmärk on kaevandada põlevkivi, mida on vaja

energeetika- ja põlevkivikeemiatööstuse tarbeks (kütte- ja põlevkiviõlikivi). Turvast Sirgala karjääri

maaüksusel planeeritakse kasutada Auvere elektrijaamas energeetilisel eesmärgil, kuid välistatud pole

ka teised kasutusvaldkonnad.

Enefit Power AS taotleb Sirgala kaevandamisloa nr KMIN-074 muutmist ja pikendamist selliselt, et

mäeeraldisest arvatakse välja Sirgala kaevevälja passiivse tarbevaru plokk 19 ning mäeeraldist

laiendatakse Permisküla uuringuvälja aktiivse tarbevaru ploki 1 võrra (Uusnova lahustükk). Loa

pikendamist taotletakse 30 a võrra loa andmisest. Loa laiendamist taotletakse, kuna Puhatu

looduskaitseala piire laiendati 255,6 ha ulatuses Sirgala karjääri mäeeraldisele ning sellega

seoses hinnati passiivseks Sirgala mäeeraldise põlevkivi varu, mis kattus loa taotlemise hetkel

Puhatu looduskaitsealaga (alates 01.01.2021 Alutaguse rahvuspark). Maapõueseaduse § 68 lõike

3 järgi on loa omajal õigus taotleda mäeeraldise laiendamist, kui mäeeraldisele moodustatakse kaitseala

või hoiuala ning see piirab oluliselt kaevandamisloast tulenevate õiguste teostamist. Kaevandamisloa

pikendamist taotletakse, kuna (i) praegu tegutseb suures osas mäeeraldisel AS Tootsi Turvas, kes

kaevandab turvast, ning on ebaselge, millal kaevandamine lõppeb; (ii) kehtivusaja pikendamine tagab

kaevandajale paindlikkuse jagada kaevandamismahte eri mäeeraldiste vahel sõltuvalt turu nõudlusest

ja kuluefektiivsest tootmisest.

Kaevandamisloa pikendamine töös oleval karjääri alal ei mõjuta varem hinnatud mõjusid erinevatele

keskkonnaelementidele, sh õhusaastele, müra tekkele, vibratsioonile, kuna ei muutu maksimaalne

võimalik kaevandamise aastamäär. Samuti ei muutu varem hinnatud mõju põhjaveele, pinnaveele ja

pinnase niiskusrežiimile ning sellest lähtuv mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura aladele,

kuna oluliselt ei muutu tegelik kaevandamise perioodi pikkus. Põhjaveetaseme alandamisega seoses

laieneb Uusnova lahustüki alanduslehter lõuna suunas, ja vastavalt pikaajalisele kaevandamise kavale

ei kattu Sirgala karjääri alanduslehtriga, mis liigub lääne suunas. Sirgala kaevanduse alal seni

kaevandamata varude ammendamine loas määratud ajal (nö 0 – alternatiiv töös oleval alal) ei ole

realistlik alternatiiv, kuna ala edelaosas asuvate varude ammendamine on võimalik tulenevalt AS Tootsi

Turvas tegevusest, kellele kuuluvad põlevkivivarude kohal lasuvad turbavarud. Estonia, Ahtme II ja

teiste töös olevate kaevanduste kumuleeruvusest tulenev potentsiaalne risk Kurtna järvedele ja

kaitstavatele loodusobjektidele on välditud läbi varem kavandatud seire. Seiret teostatakse tuginedes

Narva karjääri pinna- ja põhjavee seirekavale2, mida perioodiliselt ajakohastatakse. Ajakohastatud

seirekava kooskõlastatakse Keskkonnaameti poolt3. Kaevandamise loa pikendamine ei muuda

seirekavas toodud seire tingimusi.

▪ Asukoht Sirgala mäeeraldis Sirgala karjäär asub Eesti põlevkivimaardla idaosas, Narva jõe läänekaldal.

Administratiivselt Ida-Viru maakonnas Toila ja Alutaguse valla ning Narva-Jõesuu linna territooriumil.

Taotletav Uusnova lahustükk paikneb Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

2 Termini „Narva karjäärid“ all mõistetakse seirekava kontekstis Enefit Kaevandused AS-le kuuluvat nelja mäeeraldist: Narva karjäär,

Narva II põlevkivikarjäär, Sirgala karjäär ja Sirgala II põlevkivikarjäär. 3 Käesoleva aruande koostamise ajal kehtis seirekava versioon, mis oli kooskõlastatud Keskkonnaameti 10.10.2023 kir jaga nr DM-

125533-3.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 7

Mäeeraldise Sirgala karjäär pindala on 11 624,06 ha, millest taotletav Uusnova lahustükk moodustab

583,91 ha. Teenindusmaa pindala on 3206,29 ha, taotlusega ei soovita selle ulatust muuta. Seoses

mõjuhindamise käigus läbi viidud uuringute tulemustega (hüdrogeoloogiline mudel ja linnustiku

uuring), vähenes Uusnova lahustüki mäeeraldis 94% ning Uusnova lahustükk moodustab ca 35

ha. Uusnova lahutstükile jääv mäeeraldis ulatub järgnevatele kinnistutele – Usnova (KÜ

22901:006:0018, 100% mäetööstusmaa), Uusnova (KÜ 22901:006:0019, 100% mäetööstusmaa),

Narva karjäär 22 (KÜ 22901:006:0002, 100% mäetööstusmaa) ja Permisküla metskond 166 (KÜ

22901:006:0023, 100% maatulundusmaa).

Mäeeraldisel Sirgala karjäär on põlevkivi kaevandatud alates 1962. aastast. Suurem osa põlevkivist on

praeguseks ammendatud ja kaevandatud maa on korrastatud vastavalt keskkonnaministeeriumi

kinnitatud projektile. Korrastatud maal, mäeeraldise põhjaosas, asub kaitseministeeriumi Sirgala

harjutusväljak. Tulevikus, pärast maavara ammendamist, plaanib kaitseministeerium harjutusväljaku

laiendamist lõunasse ja läände selliselt, et see hõlmab mäeeraldise Sirgala karjäär peaaegu täielikult.

Uusnova lahustükk piirneb põhjas Enefit Power AS-ile kuuluvate põlevkivi mäeeraldistega

(Narva karjäär ja Narva põlevkivikarjäär II), mis annab võimaluse olemasolevat kaevandamist

jätkata. Idapiiriks on valitud Narva jõe piiranguvöönd või põlevkivi ploki piir. Lääne- ja lõunapiir

ühtib Puhatu loodus- ja linnuala piiriga. Taotluses esitatud põlevkivi ploki kohale jääb kaks

Puhatu turbamaardla plokki ja üks Uusnova liivamaardla plokk, kuid 35 ha ulatusega

mäeeraldisele enam teisi maavarade plokke ei jää (vt Joonis 1.2).

Joonis 1.1 Olemasoleva Sirgala karjääri ning laiendusala asukoht vastavalt loa muutmise taotlusele.

Aluskaart: Maa-amet september 2020

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 8

Joonis 1.2 Uusnova lahustüki allesjääv Alt-IV mäeeraldise piir (ca 35 ha)

1.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ja realistlikud

alternatiivid

Loa taotleja nägi Uusnova lahustüki kaevandamise põhialternatiivina (Alternatiiv I)

kaevandamist maapinna langatamisega. Alternatiiv II oli kamberkaevandamine.Lisaks

kombineeritud alternatiiv - lankkaevandamine põhialternatiivina ja kamberkaevandamine tundlike alade

(näiteks liivamaardla) all (Alternatiiv III).

Karjääriviisiline kaevandamine on võimalik üksnes maaomaniku nõusolekul. KMH programmi avaliku

väljapaneku perioodil toimusid muutused Uusnova kinnistu omandi suhetes - Uusnova kinnistu kuulub

OÜ-le Petramark, Uusnova karjääri kaevandusluba kuulub OÜ-le CellLand ning kinnistu

maakasutusluba on antud OÜ-le Natural Resources. KMH programmi avalikul väljapanekul esitasid

ettevõtted ühise seisukoha, milles mh informeeriti, et ette on valmistatud uuringuloa taotlus ehitusliiva

ja karbonaatkivimite uurimiseks kogu Uusnova kinnistu ulatuses (v.a ala, kus kaevandamiseks on juba

luba väljastatud). Seda arvestades tehti ettepanek lisada KMH-sse alternatiiv IV – karjääriviisiline

kaevandamine Uusnova kinnistu ulatuses. Eeldusel, et Uusnova kinnistul esinevad kaevandamiseks

sobilikud karbonaatkivimite varud ja kaevandamist lubatakse, ei ole põlevkivi kaevandamine

allmaakaevandusena karbonaatkivimite karjääri ulatuses tehnoloogiliselt võimalik – ei jää piisava

tugevusega kandvat lage. Seda arvestades lisati KMH programmi alternatiiv IV – karjääriviisiline

kaevandamine maksimaalselt Uusnova kinnistu ulatuses.

Aastatel 2022-2023 viis OÜ Inseneribüroo STEIGER läbi Sirgala karjääri Uusnova lahustüki taimestiku

ja linnustiku inventuuri ning eksperthindamise. Selle tulemus oli järgmine: Kõik kavandatava tegevuse

tehnoloogilised alternatiivid toovad Puhatu linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadele kaasa

olulisi negatiivseid mõjusid. Kavandatavat tegevust ei ole võimalik ilma Puhatu linnuala kaitse-

eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku oluliselt kahjustamata ellu viia, ainus meede negatiivsete

mõjude välistamiseks on rakendada EELISesse kantud Boroni metsise elupaigast Uusnova lahustüki

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 9

hüdrogeoloogilises mudelis toodud mõjualasid puhvritena, mis on maa-aluse kaevandamise puhul 1,7

km Boroni metsise elupaigast ning karjääriviisilisel kaevandamisel 600 m Boroni metsise elupaigast.

Tulenevalt eeltoodust jääb kavandatavaks tegevuseks ainult üks alternatiiv ehk kohandatud

alternatiiv IV - põlevkivi kaevandamine Uusnova lahustükil pealmaakaevandamisega ca 35 ha

ulatuses.

Vastavalt KMH programmile, ei hinnatud käesolevas KMH-s Uusnova kinnistul toimuva liiva ja

lubjakivi kaevandamise mõjusid õhusaastele, mürale (sh vibratsioon) ning taimestikule ja

loomastikule. Neid mõjusid on vajalik ja põhjendatud hinnata Uusnova liivakarjääri laienduse

KMH-s. Uusnova II uuringuruumis on antud geoloogiline uuringuluba nr L.MU/513646, mis kehtib

kuni 26.05.2027. Uuringualal on Maa-ameti 19.01.2024 korraldusega nr 1-17/24/144 võetud arvele

Uusnova liivamaardla ehitusliiva 2 aT plokk, 3 pT plokk ning 4 pT plokk. Eemaldati Puhatu

turbamaardla hästilagunenud turba 10 aR plokk. Kuigi uuringuala on korrastatuks tunnistatud

Keskkonnaameti 10.08.2023 korraldusega nr DM-124897-3, on uuringuluba endiselt kehtiv kuni

26.05.2027, mis annab loa omanikule võimaluse veel teostada ka aluspõhja maavarade

uuringuid.

1.2.1 Kavandatav tegevuse kirjeldus

Uusnova lahustükil kasutatakse avakaevandamisel nii põlevkivi osalis-selektiivset kaevandamisviisi või

koosväljamist vastavalt tarbija (elektrijaam, õlitööstus) esitatud nõudlusele. Osalis-selektiivse

kaevandamisviisi korral väljatakse tootsa põlevkivikihindi kihid selektiivselt, kihid kobestatakse enne

väljamist mehaaniliselt võimsate buldooser-kobestitega (CAT D11R või Komatsu D475A). Põlevkivi

kobestamine ja kaevandamine toimub kolme ala-astmega: ülemine aste – kihid E–F, vaheaste – kihid

C–B ja alumine aste – kihid A–C. Lubjakivi vahekiht D/C, nn kaksikpaas, kobestatakse eraldi, misjärel

paigutab koristusekskavaatori selle mitmekordse ümberekskaveerimisega väljatöötatud alale

sisepuistangu jalamile. Koosväljamisel kobestatakse tootuskihind enne väljamist puur- ja lõhketöödega.

Puurimiseks kasutatakse tigupuurvardaga keerd-lõike-puurpinke. Tootuskihind puuritakse ja lõhatakse

ühe korraga kogu paksuses. kasutatakse avakaevandamisel nii põlevkivi osalis-selektiivset

kaevandamisviisi kui ka koosväljamist vastavalt tarbija (elektrijaam, õlitööstus) esitatud nõudlusele.

Osalis-selektiivse kaevandamisviisi korral väljatakse tootsa põlevkivikihindi kihid selektiivselt, kihid

kobestatakse enne väljamist mehaaniliselt võimsate buldooser-kobestitega (CAT D11R või Komatsu

D475A). Põlevkivi kobestamine ja kaevandamine toimub kolme ala-astmega: ülemine aste – kihid E–F,

vaheaste – kihid C–B ja alumine aste – kihid A–C. Lubjakivi vahekiht D/C, nn kaksikpaas, kobestatakse

eraldi, misjärel paigutab koristusekskavaatori selle mitmekordse ümberekskaveerimisega väljatöötatud

alale sisepuistangu jalamile. Koosväljamisel kobestatakse tootuskihind enne väljamist puur- ja

lõhketöödega. Puurimiseks kasutatakse tigupuurvardaga keerd-lõike-puurpinke. Tootuskihind

puuritakse ja lõhatakse ühe korraga kogu paksuses. Nii osalis-selektiivsel kui ka koosväljamise meetodi

kasutamisel laaditakse kobestatud kaevis kallurautodele mehhaanilise pärilabidas-tüüpi

ekskavaatoritega või frontaallaaduritega (CAT, Komatsu, Volvo). Kaevise veoks kasutatakse BelAZ ja

Hitatchi kallureid, millega transporditakse kaevis karjääri põlevkivilattu.

Põlevkivi kogus Uusnova lahustükil on 1 357 396 tonni (8,4 MJ/kg ekvivalendis). Lõhkamine teostatakse

kooskõlas Narva karjääri LHK projektiga, Uusnova lahustükil lõhkamistööd ei too kaasa lõhkeainete

koguse suurenemist (lubatud Fortis Advantage 19505 tonni ja Senatel Powerfrag 1778 tonni aastas).

Kaevandamisjäätmeid tekib laiendusel 368 tuh tonni.

Kaevandusvesi suunatakse settebasseini nr 17, uusi settebasseine ei rajata. Tehnoloogiliste

puuraukude rajamine ei ole Alt-IV pealmaakaevandamise puhul enam vajalik.

Uusnova lahustüki kaevandamise lõpetamisel kaevetranšeed metsastatakse ja veotranšeed jäävad vee

alla. Uusnova lahustüki kaevandamine on järjekorras viimane (Narva karjääride ja Sirgala mäeeraldise

järel). Koos Uusnova karjääriga lõpetatakse vee pumpamine ka Narva karjäär (KMIN-073) ja Narva

põlevkivikarjäär II (KMIN-046) aladel. Sirgala mäeeraldisel (KMIN-074) kestab pumpamine tõenäoliselt

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 10

kauem. Narva karjääride näitel jääb veotranšee vaid ühele küljele ja Uusnova lahustükil jääb vee alla

ca 3,2 ha.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 11

2 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

2.1 Asustus ja maakasutus

Kavandatav Uusnova mäeeraldise ala (ca 35 ha) Uusnova lahustükil on kaetud enamuses metsaga

(enamuses lageraiutud lähima 10 a sees), elamuid taotletavale alale ega selle lähedusse ei jää.

Mäeeraldisele lähemad elamupiirkonnad jäävad Narva jõe äärde ca 5 km põhja suunas (Auvere

suvilapiirkonnad) ja 7 km edela suunas (Kuningaküla). Sirgala küla paikneb ca 13 km kaugusel loodes.

Ala idaosas paiknevad Viru – Paide ja Viru – Tsirguliina 220–330kV elektriõhuliinid (kaitsevööndi laius

40 m). Viru – Paide liin tõstetakse Enefit Power AS infol ümber. Põhjaosas paikneb elektriõhuliin L-82-

EJO 35–110kV (kaitsevööndi laius 25 m), mis tõstetakse samuti ümber. Seega jääb kavandatav

mäeeraldis piirnema Viru-Tsirguliina elektriõhuliini kaitsevööndiga.

Aktiivseid mäeeraldisi kavandatavale Uusnova mäeeraldisele ei jää.

Joonis 2.1 Maakasutus kavandataval Uusnova mäeeraldisel ja lähiümbruses

Avalikke teid mäeeraldisele ei jää. Mäeeraldisele jääb kruusatee, mis viib hüdrogeoloogilise uuringu

puurauguni registrikoodiga PRK0070153. Ala põhjaosasse jääb AS Enefit Powerile kuuluv Gorodenko-

Punamäe tee nr 2290734, lisaks pääseb alale Narva põlevkivikarjääri II tranšee kaudu. Teede äärde on

rajatud kuivenduskraavid. Hetkel parima teadmise juures toimub Narva ja Narva II karjäärides

karjääriviisiline kaevandamine, kus mäetööde lõpufaasis minnakse edasi üle Sirgala karjääri Uusnova

lahustüki alale. Siiski on Narva ja Narva II lubades lubatud ka allmaa kombainkaevandamine. Pole

välistatud, et majandusliku otstarbekuse tõttu võetakse antud tehnoloogia kasutusele. See aga ei

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 12

tähenda, et Sirgala karjääri Uusnova lahustükki ei saaks karjääriviisiliselt kaevandada, samamoodi

toimub üleminek Uusnova alale Narva ja Narva II mäetööde lõpufaasis.

2.2 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused

2.2.1 Geoloogiline ehitus

Uusnova lahustükil on Kvaternaari setete kogupaksus enamasti vahemikus 6–9 m. Kvaternaari setete

ülemise osa moodustab enamasti turbakiht, mille all lasuvad liustikujärve setted, mis koosnevad

peamiselt savist, liivast ja kruusast. Kohati võib alumistest kihtidest leida ka moreeni. Kvaternaari setete

all levivad 12–18 m paksuselt Kesk-Devoni Narva lademe dolokivid ja merglid, mille vahel on savi

vahekihid. Devoni lademe all lasuvad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku kivimid, millest on esindatud

Kukruse lademe kivimid (õige pisut idaosas ka Idavere alamlademe kivimid). Need koosnevad savika

lubjakivi ja põlevkivi kihtidest, kogupaksusega 10–12 m. Maavarana arvel olev põlevkivi paikneb

Kukruse lademe alumises osas ning selle paksus koos põlevkivi vahekihtidega on 2,5–3 m. Tootsa

kihindi (F2-A) keskmine paksus on 2,47 ja põlevkivikihtide summaarne paksus 1,82 m. Kukruse lademe

lamamiks on Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe savikad lubjakivid ja merglid, õhukeste savikate

põlevkivi vahekihtidega.

Joonisel 2.2 on toodud geoloogilise uuringu puuraugu nr 4365 litoloogiline läbilõige, mis iseloomustab

KMH tulemusel allesjäävat Uusnova lahustüki kirdenurka pindalaga ca 35 ha.

Joonis 2.2 Litoloogiline läbilõige, mis iseloomustab Uusnova allesjäävat ca 35 ha ulatusega mäeeraldist

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 13

Joonisel 2.3 on esitatud terve Uusnova lahustüki geoloogiline läbilõige ala keskosas idast läände

(geoloogilise läbilõike profiil III-III´) vastavalt Enefit Kaevandused AS poolt 04.03.2019 esitatud

kaevandamisloa KMIN-074 taotluses esitatud mäeeraldise plaanile (KMH programmi Lisa 4).

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 14

Joonis 2.3 Uusnova lahustüki geoloogiline läbilõige (profiil III-III´) vastavalt 04.03.2019 esitatud loa muutmise taotlusele

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 15

2.2.2 Kvaternaarisetete vesi

Uusnova piirkonna reljeef on tasane, absoluutkõrgusega 28–31 m, suur osa territooriumist on

soostunud.

Soosetete veekiht on ulatusliku levikuga. Soosetetest esinevad erinevad turbaliigid, millest enim on

levinud pilliroo-lõikheinaturvas (madalsood) ja sfaagnumiturvas (rabad). Turbakihi keskmine paksus on

3–4 m, maksimaalne – 10 m. Aluspinnase moodustavad peeneteralisest liivast, liivsavist ja savist

koosnevad jääjärvesetted, paksusega kuni 6 m, mis moodustavad suhtelise veepideme. Puhatu soo

keskosas on jääjärveseteteks liiva- ja kruusaerimid, mis vett läbi ei lase ning seovad soosetete

pinnasevett Narva veekihi põhjaveega. Veetase lasub madalvee ajal 0,7–2,0 m sügavusel maapinnast.

Suurvee ajal on veetase maapinnaga tasa. Osa soid on kuivendatud. Kaardistamise andmetel ei ületa

šurfide pumpamisel saadud deebit 0,01–0,03 l/s, alandusel 0,2–0,6 m, filtratsioonimoodul on

1,0 m/ööpäevas piires.

Jääjärvesetete veekiht levib praktiliselt kogu alal. Vettandvateks kivimiteks on peeneteraline liiv ja

aleuriit, keskmise paksusega 3–5 m. Lasumiks on peaaegu kõikjal soosetted, lamamiks on põhiliselt

moreen ja kohati ka aluspõhja kivimid. Üks selline koht asub Puhatu soos lõuna pool Narva karjääri

läänepiiri. Jääjärvelised setted moodustavad akumulatiivseid tasandikke, mõhnastikke ning vallide

süsteeme. Akumulatiivsed tasandikud levivad Puhatu soostiku keskosast ida pool (Narva jõe vasakul

kaldal). Soo piires on nad kaetud turbaga. Veekihi pinnaseveetase lasub 1–3 m sügavusel maapinnast.

Veekiht on veevaene, keskmine erideebit on 0,018 l/s·m ja keskmine filtratsioonimoodul

2,7 m/ööpäevas. Veetaseme kõikumise aastane amplituud on 1,5 m piires.

Glatsiofluviaalsete setete vesi levib Poruni iidses vagumuses, mis on suletud süvendi kujuline ning

ulatub 7 km pikkuselt ja 500 m laiuselt kirdest edelasse piki Poruni jõge, haruga Narva jõe suunas.

Vagumus on kuni 27 m sügavuseni lõikunud Narva lademe kivimitesse. Vettandvateks kivimiteks on

liigestumata glatsiofluviaalne ja osaliselt jääjärveline liiv, mille läbilõike alumises osas esineb saviläätsi

ning kohati kruusa, veeriseid ja munakaid. Puurkaevude deebit muutub 0,02–5,2 l/s, alandusel 4,6–

7,6 m, filtratsioonimoodul on 0,62–103,5 m/ööpäevas. Väärtused suurenevad alanduse keskme poole.

Vettandvad kivimid lasuvad vettpidaval moreenil, mis katab Devoni merglit, dolomiiti ja savi.

2.2.3 Aluspõhja kivimite vesi

Narva sporaadiliselt vettandva veepideme kihtkond (D2nr) levib vaadeldaval alal kõikjal. Kihtkonna

paksus on minimaalne Poruni iidse vagumuse piirkonnas – 4,4 m, Puhatu soos ulatub paksus

17,3 meetrini. Narva lademe settekivimid lasuvad Ordoviitsiumi erineva koostisega pinnal. Kivimilises

koostises vahelduvad kihiti dolomiit, mergel, liivakivi, aleuroliit ja savi. Narva lademe kivimite paksus

suureneb lõuna suunas ja ulatub 25–30 meetrini. Kivimid on nõrgalt lõhelised ja praktiliselt vettpidavad,

kohati – Poruni ja Narva jõe sängis ja kallastel – avanevad maapinnale.

Kõige veerikkam on läbilõike ülemine osa, kus paiguti esineb dolomiidi vahekihtidega liivakivi. Piirkonna

kaguosas, Narva jõe ääres, on 14-meetrise mergli-, dolomiidi- ja savikihi all 15-meetrine liivakivikiht.

Seal puudub Narva ja Ordoviitsiumi põhjavett lahutav veepide. Staatiline veetase lasub 1,5–2,3 m

sügavusel maapinnast, lasumis esinevate jääjärvelise savi ja liivsavimoreeni tõttu on põhjavesi nõrgalt

surveline.

Veekiht on veevaene, iseloomulik erideebit on 0,02–0,16 l/s·m, filtratsioonimoodul k = 0,06–

2,8 m/ööpäevas. Aastased veetaseme muutused on seotud ilmastikutingimustega, iseloomulik aastane

amplituud – 1,0÷1,4 m. Keemiliselt koostiselt on Narva setete vesi mage, kuivjäägiga 0,21 g/l, HCO3-

Ca-Mg-tüüpi, üldkaredusega 3,89 mg·ekv/l.

Keila–Kukruse veekiht (O3kl–kk) levib kogu vaadeldaval alal. Vettandvateks kivimiteks on lõheline,

kohati kavernoosne dolomiidistunud lubjakivi, milles on savika lubjakivi vahekihte. Läbilõike alumise osa

moodustab põlevkivi. Vettandvate kivimite paksus vaadeldaval alal on 8–12 m, suurenemisega

lõunasse. Veekihi alumiseks suhteliseks veepidemeks on Uhaku lademe savikas tihe lubjakivi,

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 16

paksusega 13,5 m. Ülemiseks veepidemeks on Narva lademe alumise osa mergel ja savi. Ala kaguosas

on Narva lademes peeneteraline liivakivi ja mergel, mis vettpidavat katet ei moodusta. Seal ühineb

Keila–Kukruse veekiht Narva lademe settekivimite põhjaveega ja moodustub ühine veerikas süsteem.

Puurkaevude deebit muutub 0,71–4,38 l/s, alandusel 12–24 m; erideebit 0,029–0,31 l/s·m;

filtratsioonimoodul 0,24–3,72 m/ööpäevas; piesojuhtivuskoefitsient 5·104 m²/ööpäevas. Keemiliselt

koostiselt on põhjavesi mage, kuivjäägiga 0,25 g/l, HCO3-Cl-Na-Mg-Ca-tüüpi, üldkaredusega

2,6 mg·ekv/l.

Lasnamäe–Kunda veekiht (O2ls–kn) asub Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe

kivimites ja levib pindalaliselt kõikjal. Vettandvateks kivimiteks on 17–24 m paksused osaliselt savikad

lubjakivid ja dolomiidistunud lubjakivid. Kivimid lasuvad väikese kallakusega lõuna suunas. Alumiseks

suhteliseks veepidemeks on Alam-Ordoviitsiumi savikad glaukoniitlubjakivi, dolomiit ja diktüoneemakilt.

Ülemiseks veepidemeks on Uhaku lademe 13 m paksune, tiheda savika lubjakivi kiht. Veetase

maapinnast on +1,3–10,9 m. Põhjavesi on surveline, survetugevus suureneb lõuna suunas.

Puurkaevude erideebit jääb 0,004–1,46 l/s·m vahele, iseloomulik on 0,06–0,3 l/s·m. Filtratsioonimoodul

k = 0,015–9 m/ööpäevas, iseloomulik on 0,3–2 m/ööpäevas; piesojuhtivuskoefitsient a = 1,5·10²–

1,42·108 m²/ööpäevas. Veetaseme muutumise aastane amplituud jääb 0,5–0,8 m vahele. Keemiliselt

koostiselt on põhjavesi mage, kuivjäägiga 0,168 g/l, HCO3-Cl-Na-Mg-Ca-tüüpi, üldkaredusega

1,52 mg·ekv/l.

2.2.4 Põhjavee koguseline ja keemiline seisund

Uusnova lahustükk jääb Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumisse Ida-Viru

maakonnas (koguseline ja keemiline seisund on halb4) ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi

piirialale (koguseline seisund hea, keemiline seisund halb). Põhjaveekihtide koguselist ja keemilist

seisundit on mõjutanud kaevanduste ja karjääride veeärastus, mis on toonud kaasa põhjaveekihtide

veetaseme languse. Nimetatud kogumite all levib Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti

vesikonnas (koguseline ja keemiline seisund hea) ja selle all omakorda Kambrium-Vendi Voronka

põhjaveekogum (koguseline ja keemiline seisund hea). Joonisel 2.4. on näidatud põhjaveekogumite

levik taotletava mäeeraldise piirkonnas.

4 https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 17

Joonis 2.4 Põhjaveekogumite levik mäeeraldise piirkonnas (mäeeraldis loa muutmise taotluse seisuga

2019.a). (Aluskaart: Maa-Amet)

2.2.5 Pinnavesi ja hüdrograafiline võrk

Uusnova lahustüki keskosas voolab Gluboki oja (VEE1063500), mis suubub ca 730 m kaugusel lõunas

Narva jõkke (VEE1062200). Lahustüki läänepiiril voolab Luguki peakraav (Liguski oja) (VEE1063400),

mis suubub ca 900 m kaugusel lõunas Poruni jõkke (VEE1063300), mis omakorda suubub Narva jõkke

(VEE1062200). Nimetatud veekogud asuvad kavandatavast mäeeraldisest kaugemal kui 1 km.

Kavandatav mäeeraldis jääb suures osas Narva jõe kogumi, Narva lähtest Narva veehoidlani (Narva_1),

valgalale. Projektalal voolab mitmeid kraave, mille kaudu juhitakse ära Narva karjääride vett.

Gluboki oja on 3,6 km pikk ja 4,2 km2 valgalaga peakraav, mis ei ole avalikult kasutatav. Luguki oja

(Liguski oja) on 3,5 km pikk ja 6,5 km2 valgalaga peakraav, mis samuti ei ole avalikult kasutatav.

Hüdrograafilises võrgus on olulisemad Narva, Poruni ja Gorodenka jõgi.

Kõige suurem – Narva jõgi (VEE1062200) – voolab kinnistu idapiiril. Jõgi voolab välja Peipsi järvest ja

suubub Soome lahte. Kinnistu piires on Narva jõe lamamiks Narva lademe mergel, mille tõttu jõevesi

on põhjaveega nõrgalt seotud. Jõe äravoolu hulka ja veetaset reguleerib oluliselt Narva veehoidla.

Veetaseme muutumise amplituud on Balti Elektrijaama pearajatiste juures 0,2–0,4 m, keskjooksul

(Stepanovštšina vaatluspostil Venemaal) 1,5–2,4 m ja Vasknarvas 0,7–0,85 m. Veetaseme

maksimaalne absoluutkõrgus ülalnimetatud vaatluspostidel on vastavalt 25,05; 27,43; 30,19 m; ja

minimaalne – 24,6; 24,99; 29,11 m. Jõe vooluhulga muutused on Vasknarva vaatluspostil 100–450 m3

ööpäevas. 2021. a kinnitatud andmetel on Narva_1 kogumi ökoloogiline seisund hea ning keemiline

seisund halb, põhjuseks 2018. a seirelt määratud PFOS, Hg kalas ning 2013. a seirel määratud di(2-

etüül-heksüül)ftalaat (DEHP) vees.

Poruni jõgi (VEE1063300), valgalaga 32,6 km2, on Narva jõe vasakpoolne lisajõgi. Jõgi saab alguse

peakraavide liitumisest ja voolab 10 km ulatuses lääne-idasuunaliselt. Jõeorg on valdavalt sügav, kuni

8 m kõrguste järskude nõlvadega, keskmise laiusega 10–20 m, suudmeosas on laius kuni 200 m.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 18

Kallastel paljanduvad kohati Devoni settekivimid, kus esineb üksikuid veevaeseid allikaid deebitiga kuni

0,1 l/s. Suurvee ajal muutub jõgi tormiliseks ja veerohkeks, madalavee ajal veetase alaneb ja suurema

osa aastast on jõgi veevaene, keskjooksul suvisel ajal isegi kuiv. Poruni jõkke suubub Luguki peakraav

(Liguski oja) VEE1063400, mille valgala pindala on 6,5 km2. 2021. aastal kinnitatud andmetel on Poruni

kogumi ökoloogiline ning keemiline seisund hea.

Gorodenka oja (VEE1062800) saab alguse Poruni jõega samadest peakraavidest ja voolab Narva

jõkke. Jõesäng on suuremas osas õgvendatud ja süvendatud. Kaldad on järsud ja metsastunud. Jõe

laius on 4–10 m, suudmes 50 m. Jõe sügavus on 0,3–1,0 m, suudmeosas 2,0–2,5 m. Vool on valdavalt

aeglane, voolukiirus 0,11–0,15 m/s. 1969. aasta septembris oli vaatluskaevu 6870 ligidal jõe

vooluhulgaks mõõdetud 0,13 m3/s. Kahjuks ei ole Poruni jõel ja Gorodenka ojal tehtud püsivaid

hüdroloogilisi vaatlusi, kuid olemasolevad andmed tõendavad, et jõgede režiim oleneb suurel määral

Narva jõe veetasemest ja režiimist. Jõgede veetaseme kõikumise suur amplituud peegeldub

vaieldamatult soo- ja jääjärvesetete pinnaseveetaseme muutustes. Kogumi ökoloogiline seisund oli

2021. a kinnitatud andmetel kesine, seda ammoonium sisalduse tõttu, põhjuseks on hinnatud metsatöid

ning maaparandust valgalal. Kogumi keemilist seisundit hinnatud pole.

2.3 Keskkonnatervis – müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet

2.3.1 Müra ja vibratsioon

Taotletavast Uusnova lahustükist vahetult põhja suunas jäävad Narva karjäärid ning loode suunas

Sirgala karjääri töötav osa (Joonis 1.1). Sirgala karjääri põhjapoolsemale osale jääb lisaks ka

Kaitseministeeriumi Sirgala harjutusväljak, mida on kavandatud laiendada Sirgala karjääri lõunaservani

ning lisaks laiendada pisut ka Narva karjääri alale. Harjutusväljaku töötav osa jääb siiski enam kui 6 km

kaugusele taotletavast alast ning ei avalda mõju Uusnova lahustüki piirkonnas. Töötavatest karjääridest

ja nende laiendusest tulenevat mõju müratasemele, õhusaastele ja vibratsioonile on hinnatud Narva

karjääride KMH-s5.

Tootmistegevusega kaasnevad müratasemed peavad ümbritsevatel aladel vastama keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele.

Uusnova lahustüki müraallikad ning tegevused võib oma omadustelt ja iseloomult jagada järgmiselt:

katendi teisaldamine, põlevkivi kobestamine ja laadimine kalluritele ning kaevise transport.

Kuna kaevandamisega Uusnova lahustükil saab alustada pärast varude ammendamist Narva

karjääridest, ei ole antud KMH mõistes tegemist kumuleeruvate mõjudega. Lisaks tuleb arvestada, et

Uusnova lahustüki puhul on tagatud enam kui 5 km suurused puhveralad lähimate elamupiirkondadega

(nt Auvere küla suvilapiirkond ca 5 km kaugusel põhjasuunas ja Kuningaküla ca 7 km kaugusel

lõunasuunas), seega ei ole inimese tervise kaitsest lähtuvalt kehtestatud müra piirväärtuste ületamist

ette näha. Mõju iseloom on sarnane juba kasutusel oleva Narva karjääri mõjudega.

Narva karjääride KMH (2015. a) kohaselt ulatub avakaevandamisel kaljuste kivimite kobestamisel puur-

lõhketöödega tekkiv vibratsioon konservatiivsetel tingimustel ligi 1 km kaugusele. Seda arvestades ei

ulatu karjääriviisilisel kaevandamisel tekkiv vibratsioon lähimate tundlike aladeni (nt lähimad

elamupiirkonnad) ka Uusnova lahustüki kasutuselevõtmisel. Kavandatava tegevusega kaasnev

vibratsioon (maapinna võnked) ei ole ohtlik inimestele või hoonete seisukorrale.

5 Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN -073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. Töö nr. 15/1416. AS Maves, OÜ Inseneribüroo Steiger, 2015

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 19

2.3.2 Õhusaaste

Uusnova lahustükist põhjasuunas jäävate Narva karjääride õhusaastet on hinnatud 2023. a LEMMA OÜ

poolt koostatud keskkonnaloa nr KMIN-073 muutmise taotluse koostamise raames. Karjääride

peamised õhusaasteallikad on:

- lõhketööd;

- põlevkivi purustamis- ja laadimisoperatsioonid purustuskompleksis;

- kütusetankla;

- põlevkivi ühendladu.

Uusnova lahustüki avamine on kavandatud läbi Narva karjääride. Narva karjääris on üks laadimis-

purustuskompleks karjääri tööstusterritooriumil. Laadimis-purustuskompleksis toimub kaevise

purustamine tükisuuruseni 0 - 300 mm ja laadimine raudteevagunitesse. Raudteetranspordiga veetakse

toodang lõpptarbijani ehk Narva elektrijaamadesse, mis jäävad karjäärist kirde suunda. Lisaks

raudteetranspordile toimub ka vedu kalluritega õlitehase ühendlattu. Seoses Sirgala karjääri

laienemisega Uusnova lahustükile ei toimu uue taristu kasutusele võtmist, mistõttu ei ole ette näha

varem hinnatud6 mõjude suurenemist. Koostatud on uus muutunud seadusandlusest lähtuv LHK

projekt. KMH aruandes esitatakse kaevise purustamise, laadimisega ja veoga kaasnev mõju hinnang

tuginedes uuendatud LHK projektile. Kuna kaevandamisega Uusnova lahustükil ei saa alustada enne,

kui laavad Narva karjäärides on jõudnud lahustükile, ning Narva karjääride ja Sirgala karjääri ühene

kaevandamise määr ei suurene, ei ole võimalikud ka kumuleeruvad mõjud.

2.4 Taimestik, loomastik ja rohevõrgustik

Alljärgnevates peatükkides kirjeldatakse kavandatud tegevusealal ja selle lähistel asuvat taimestikku ja

loomastikku, keskendudes eeskätt kaitsekorralduslikult olulistele liikide. Samuti käsitletakse piirkonna

kaitstavaid alasid ja rohevõrgustikku.

Lisaks siseriiklikele kaitstavatele objektidele on piirkonnas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustikku

kuuluvaid Natura 2000 alasid, mis enamasti kattuvad mõne siseriiklikult kaitstava alaga. Uusnova

lahustükil Natura alasid ei leidu, kuid sellest umbes 1,3 km kaugusel asub Puhatu loodus- ja linnuala.

Natura 2000 alasid käsitletakse täpsemalt ptk 5.9, kus esmalt viiakse läbi Natura eelhindamine ja

seejärel asjakohane hindamine.

2.4.1 Kaitstavad loodusobjektid

Vastavalt looduskaitseseadusele § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad (sh kaitsealused

pargid); hoiualad; püsielupaigad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; kaitstavad looduse

üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Uusnova lahustükil leidub

nimetatutest vaid kaitstavate liikide registreeritud leiukohti.

Uusnova lahustükist lähimas kohas umbes 1,3 km kaugusele jääb Alutaguse rahvuspark

(KLO1000669), mille piiresse jääb rahvusvahelisse Natura 2000 võrgustikku kuuluv Puhatu loodus- ja

linnuala. Natura 2000 võrgustiku alasid on eraldi käsitletud Natura hindamise peatükis (vt ptk 5.9).

Kuivõrd antud piirkonnas Natura ala ja rahvuspargi piirid sisuliselt kattuvad, siis aruandes pikemalt

Alutaguse rahvuspargil ei peatuta.

Teised kaitsealad jäävad enam kui 5 km kaugusele taotletavast alast ja teisele poole Narva karjääre ja

väljapoole taotletava ala mõjuulatust. Lähimatest kaitstavatest aladest võib välja tuua veel Narva

6 Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, MIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva

keskkonnamõju hindamise aruanne

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 20

karjääri kalakotka püsielupaiga (KLO3002170). See jääb Uusnova lahustükist umbes 5,8 km kaugusele,

samuti teisele poole Narva karjääre ja väljapoole taotletava ala mõjuulatust.

Kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku on käsitletud järgnevates peatükkides.

Joonis 2.5 Kaitsealad lahustüki lähemas piirkonnas. (Aluskaart: Maa-Amet)

2.4.2 Taimestik

Kaitsealuste liikide elupaikadest ja kasvukohtadest annab aktuaalseima ja täpseima ülevaate 2023.

aastal valminud taimestiku ja linnustiku uuringu aruanne7, mille raames inventeeriti muu hulgas ka

piirkonnas olevad kaitsealuste taimeliikide kasvukohad (joonis 2.6). Inventuuriandmed on edastatud ka

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS), sealjuures on andmete registrisse kandmisel täpsustatud

kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade piire. Joonisel 2.6 on kuvatud just EELISesse kantud kasvukohti.

Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad Uusnova lahustükil järgmised taimeliigid: väike käopõll (Listera

cordata), mis kuulub II kaitsekategooriasse, ning kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), kahelehine

käokeel (Platanthera bifolia) ja tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), mis kuuluvad III

kaitsekategooriasse. Lisaks ulatuvad kavandatud tegevuse võimalikku mõjupiirkonda (Uusnova

lahustükilt välja; vt täpsemalt ptk 5.8.1) samuti III kaitsekategooriasse kuuluvate vööthuul-sõrmkäpa

(Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaiba (Epipactis

palustris) ja balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) kasvukohad.

Inventuuril kontrolliti ka võõrliikide leidumist alal, kuid neid ei leitud.

7 OÜ Steiger ja Linnuekspert OÜ. 2023. Sirgala karjääri Uusnova lahustüki taimestiku ja l innustiku inventuur ning eksperthinnang (töö nr 22/4240)

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 21

Joonis 2.6 Uusnova lahustükil ja selle lähiümbruses asuvad kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. (Aluskaart: Maa-amet)

Joonis 2.7 Uusnova lahustükil ja selle lähiümbruses asuvad loodusdirektiivi elupaigatüüpide tunnustele vastavad kooslused ning vääriselupaigad. (Aluskaart: Maa-amet)

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 22

Loodusdirektiivi Natura elupaigatüüpide tunnustele vastavatest kooslustest ulatub väga väikesel alal

(u 0,3 ha) Uusnova lahustükile siirde- ja õõtsiksoo (7140). Samasse tüüpi kuuluvaid koosluselaike jääb

ka kavandatava tegevuse potentsiaalsesse mõjupiirkonda veelgi (vt joonis 2.6). Kõik koosluselaigud on

viimati inventeeritud 2006. aastal ning täpsemalt on tegu rohu-siirdesoo kasvukohatüübil kasvavate

kooslustega. Tegevuse mõjupiirkonda ulatuvate kahe põhjapoolsema koosluse (ID nr -597545083 ja

1532545083) looduskaitseline seisund on hinnatud väga kõrgeks (A), lõunapoolseima siirdesoolaigu

(ID nr -1304545083) seisund on kõrge (B).

Metsaseadusega kaitstavaid vääriselupaiku8 Uusnova lahustükil ega tegevuse võimalikus

mõjupiirkonnas ei ole, lähimad on umbes 860 m lõunapool (vt joonis 2.7).

2.4.3 Loomastik

Kaitsealustest linnuliikidest jäävad Uusnova lahustükile 2023. a inventuuri kohaselt III

kaitsekategooriasse kuuluvate nõmmelõokese (Lullula arborea), tedre (Tetrao tetrix) ja rukkiräägu (Crex

crex) elupaigad. Kavandatud tegevuse lähistel ja selle potentsiaalses mõjualas elutsevad veel sellised

III kaitsekategooria linnuliigid nagu öösorr (Caprimulgus europaeus), hoburästas (Turdus viscivorus),

sookurg (Grus grus), hallõgija (Lanius excubitor) ja laanepüü (Bonasa bonasia). Inventuuril

registreeritud linnuliikide elupaigad on kuvatud joonisel 2.8, mõjupiirkonna määratlemist on käsitletud

ptk-s 5.8.2.

Joonis 2.8 Uusnova lahustükil ja selle lähiümbruses asuvad kaitsealuste linnuliikide elupaigad.

(Aluskaart: Maa-amet)

8 Metsaseaduse § 23 lg 1 järgi on vääriselupaik ala, kus on suur tõenäosus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruld aste l i ikide esinemiseks.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 23

EELISe kohaselt on Uusnova lahustükiga piirnev Narva jõgi elupaigaks neljale kaitsealusele kalaliigile:

hink (Cobitis taenia), euroopa harjus (Thymallus thymallus) ja vingerjas (Misgurnus fossilis), kes

kuuluvad III kaitsekategooriasse, ning tõugjas (Aspius aspius), kes kuulub II kaitsekategooriasse.

Kaitsekorralduslikult olulistest kalaliikidest on Narva jões registreeritud ka ojasilmu (Lampetra planeri)

esinemine.

Lisaks kohati 2023. a inventuuride raames piirkonnas harilikku rästikut (Vipera berus) ja tiigikonna

(Pelophylax lessonae), kes kuuluvad III kaitsekategooriasse.

Muude loomaliikide esinemise kohta alal andmeid pole9.

2.4.4 Rohevõrgustik

Uusnova lahustükk jääb terves ulatuses Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratud

rohevõrgustiku tugialale (tuumalale) nr T1. Alutaguse valla kehtiv üldplaneering täpsustab rohelise

võrgustiku paiknemist. Korrigeeritud rohevõrk hõlmab Uusnova lahustüki kirdenurka vaid väga väikeses

ulatuses. Piirkonna rohevõrgustikku kujutab joonis 2.9.

Joonis 2.9 Rohevõrgustik Uusnova lahustüki piirkonnas.

9 Loodusvaatluste ja eElurikkus andmebaasid (12.10.2023)

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 24

3 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD

3.1 Hindamismetoodika

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega ja ka

olemasoleva olukorra säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle

mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks

ning pakkuda välja võimalike mõjude seire meetmed. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib

eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või

seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KMH läbiviimise aluseks on KeHJS-e KMH algatamisel (04.12.2019) kehtinud redaktsioon, mis annab

üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. KMH protsess jaguneb kahte faasi - KMH

programmi koostamine ning KMH läbiviimine ja aruande koostamine.

KMH esimese etapina koostati keskkonnamõju hindamise programm (Lisa 1), mis on kava, kuidas

planeeritakse läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh toodi välja eeldatavad mõjutegurid,

mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi

osapooltega ning täpsustati hindamise metoodika ning täiendavate uuringute vajadus.

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja metoodikaid.

Üldistatult jagunevad KMH läbiviimisel kasutatavad mõjuhindamise tehnikad (meetodid) kahte

kategooriasse:

▪ mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised ja mil viisil

otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida, sh võimalusel iseloomustatakse

mõjutegureid kvantitatiivselt;

▪ hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust

ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest).

Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse olulise ebasoodsa mõju ruumilisest ulatusest, mis võib erinevate

mõjude osas olla erinev. Hinnatakse otsesid, kaudseid, kumuleeruvaid ja koosmõjusid, lühiajalisi ja

pikaajalisi mõjusid. KMH eelhinnangust lähtuvalt ei kaasne tegevusega piiriüleseid mõjusid, mis tooks

kaasa piiriülese keskkonnamõju hindamise menetluse algatamise vajalikkuse (vaata täpsemalt

programmi ptk 5 ja programmi Lisa 5).

Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele hinnatakse esmalt läbi eelhindamise protsessi. Tuginedes

eelhindamisele tuleb KMH aruandes hinnata asjakohaseid mõjusid Puhatu loodusalale ja Puhatu

linnualale. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura

2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4

tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“10. Kavandatava tegevuse elluviimine Natura ala(de)l

või nende lähialadel on võimalik, kui hindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et ebasoodne mõju

Natura ala(de)le puudub või kavandatavad leevendavad meetmed tagavad Natura ala(de) terviklikkuse

ja kaitse-eesmärkide saavutamise. Kui leevendavad meetmed ei taga Natura ala(de) terviklikkust ega

kaitse-eesmärkide saavutamist tuleb loobuda kavandatavast tegevusest või asuda (täiendavaid)

alternatiivseid lahendusi otsima.

10 Juhised Natura hindamise läbiv iimiseks loodusdirekti ivi art ikl i 6 lõike 3 rakendamisel Eestis . Kutsar, R., Aunapuu, A., Eschbaum,

K., 2019.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 25

Kaevandamise olulised tegurid keskkonnale on hüdrogeoloogilisest vaatevinklist vee juurdevoolu ja

kaevanduse kuivendamise mõju hindamine. Kaevandamise kuivenduse (nii allmaakaevandamine kui

karjääriviisiline kaevandamine Uusnova kinnistul) mõjude hindamiseks kasutati hüdrodünaamilist

(arvutuslik) meetodit, millega hinnati ligikaudset mõju põhjaveetasemele soosetetes, peeneteralises

liivakihis, Keila–Kukruse ja Lasnamäe – Kunda veekihtides. Hüdrogeoloogiliste mõjude hindamiseks

loodi statsionaarne hüdrogeoloogiline mudel, mille pindala on 207,9 km2 (põhjast lõunasse 18,9

km ja läänest itta 11,0 km)11. Hüdrogeoloogilise modelleerimise protsessi retsenseeris

Põhjaveekomisjon12.

Põhjaveemudel on oma olemuselt keerukama reaalsuse lihtsustamine, ja see on üks vahend

mitmesuguste põhjaveega seotud probleemide lahendamisel (joonis 3.1).

Joonis 3.1 Uusnova mudelala hüdrogeoloogilise modelleerimise põhisammud. Väljavõte

Maavarauuringud OÜ 2022. a aruandest „Hüdrogeoloogiline prognoos põlevkivi kaevandamisele

Sirgala karjääri Uusnova lahustükil“.

11 Maavarauuringud OÜ. „Hüdrogeoloogil ine prognoos põlevkivi kaevandamisele Sirgala karjääri Uusnova lahustükil“ . 10.02.– 02.09.2022. 12 https://kl iimaministeerium.ee/pohjaveekomisjon#item-1 Vt 29.09. 2022 protokoll nr 202

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 26

Modelleerimine viidi läbi arvestusega, et kaevandamise alal hõlmab kogu Uusnova lahustükki. Uusnova

lahustüki mudeliala raames on mudel vertikaalläbilõikes 8-kihiline::

▪ soosetted (vettandev);

▪ peeneteraline liiv lgQIII (vettandev);

▪ viirsavi kruusa ja veeristega lgQIII (vettpidav);

▪ dolomiidi ja savi vahekihtidega mergel D2nr (sporaadiliselt vettandev veepide);

▪ lubjakivi O3kl–kk (veekiht);

▪ põlevkivi O3kk (veekiht);

▪ savikas tihe lubjakivi O2uh (veepide);

▪ lubjakivi O2ls-kn (veekiht).

Nimetatud kihtide pindade koostamisel kasutati uuringupuuraukude andmeid, filtratsioonimoodulid

saadi hüdrogeoloogiliste puuraukude ja tarbepuurkaevude pumpamisandmete põhjal, veetasemed

seireandmete põhjal. Mudeli algseisuks võeti hüdro- ja piesoisohüpside seis aastal 2020. Modelleeritava

ala (joonis 3.2) piirid valiti nii, et oleks maksimaalselt võimalik mudeli esimeses kihis kasutada sobivaid

püsivaid rajatingimusi (jõed, püsivalt kõrge veetasemega alad jne). Rajatingimused, mudeli

kalibreerimine ning valideerimine on detailselt kirjeldatud hüdrogeoloogilises aruandes, käesolevas töös

kirjeldusi ei korrata.

Joonis 3.2 Uusnova kinnistu, põlevkivi uuringupuuraukude ja seirekaevude asukohad. Väljavõte

Maavarauuringud OÜ 2022. a aruandest „Hüdrogeoloogiline prognoos põlevkivi kaevandamisele

Sirgala karjääri Uusnova lahustükil“.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 27

Piirkonna geoloogia ja põhjavee vaatlusvõrk on KMH eksperdi hinnangul alanduslehtri kujunemise

mudeli tegemiseks piisavad. Hüdrogeoloogilise modelleerimise tulemused võeti aluseks taimestiku ja

linnustiku uuringu13 koostamisel, mille järelduste tulemusel vähenes Uusnova lahustüki mäeeraldis 94%

võrra.

Peamiseks hindamismeetodiks KMH aruande faasis on erialaspetsialistide poolne eksperthinnang, mis

tugineb olemasolevale informatsioonile (seire, uuringud, hinnangud, kirjanduses leiduvad analoogsed

olukorrad) ja ekspertteadmistele. Mõju hindamisel lähtuti muutusest võrreldes olemasoleva olukorraga

(baseline scenario). Koostatav KMH aruanne sisaldab informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus

kasutatava teabe allikate kohta ning aruandele lisatakse ka koopiad mõju hindamise protsessi

(sealhulgas avalikud arutelud) käigus saadud küsimustest, ettepanekutest ja vastuväidetest, mis

puudutavad aruannet. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või

põhjendatakse nende mittearvestamist. Aruandele lisatakse avaliku arutelu protokolli koopia.

Keskkonnamõju hindamise tulemusena on koostatud KMH aruanne, mis on kogu protsessi kokkuvõttev

lõppdokument. Aruande koostamisel arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega, sh täpsustatud nõuetega

KMH aruandele14, KMH 04.12.2019 algatamise otsusega nr 12-2/19/213-17 (KMH programmi Lisa 3)

ning KeA 10.12.2021 kirjaga nr 6-3/21/1970-17 nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist.

Keskkonnamõju hindamisel raskusi ei esinenud.

3.2 Ekspertrühma koosseis

Keskkonnamõju hindaja

Hendrikson DGE

Raekoja plats 9, 51004 Tartu

Kontaktisik: Krista Lahtvee

Mob: +372 56627084

E-post: [email protected]

Tabel 3.2-1 KMH ekspertrühm

Töörühma liige Vastutav valdkond

Krista Lahtvee KMH juhtekspert (l itsents nr KMH0158) - KMH aruande

kvaliteedikontroll ning kliimamõjude hindamine

Ingrid Vinn Vee-ekspert – põhja- ja pinnaveega ning pinnasega seotud mõjude

hindamine.

Katrin Erg Hüdrogeoloogiliste mõjude ekspert

Tõnis Kattel Geoloogia ja mäetööde ekspert. Diplomeeritud mäeinsener VII

(kutsetunnistus nr 146479)

Kaile Eschbaum Looduskaitse, Natura ja rohevõrgustiku ekspert

Anni Kurisman Looduskaitse, Natura ja rohevõrgustiku ekspert

Veiko Kärbla Müra ja vibratsiooni ekspert

Marek Bamberg Õhusaaste ekspert

13 OÜ Inseneribüroo STEIGER ja Linnuekspert OÜ. „Sirgala karjääri Uusnova lahustüki taimestiku ja linnustiku inventuur ning eksperthinnang“. 2023. 14 Keskkonnaministri 01.09.20217 määrus nr. 34“ Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustavad nõuded“

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 28

4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade strateegilistest arengu – ja planeerimisdokumentidest, mis on

asjakohased seoses Sirgala karjääri laienemisega Uusnova lahustükile.

Sirgala karjääri töötav osa jääb osaliselt Narva-Jõesuu linna ja Toila valla territooriumile. Kuna tegemist

on olemasoleva tegevusega, siis valla üldplaneering ja arengukava ei käsitle põlevkivi kaevandamist

Sirgala karjääri alal kui planeeritavat tegevust. Koostamisel oleva Toila valla üldplaneeringu (vastu

võetud 30.03.2022) kohaselt peab kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine toimuma võimalikult

kiiresti peale kaevandamistegevuse lõppemist. Sirgala karjäär on osaliselt juba korrastatud koostöös

Kaitseministeeriumiga, kuna suletud kaevanduse alal on riikliku tähtsusega objekt Sirgala

harjutusväljak, mille kavandatud laiendus hõlmab suure osa Sirgala karjääri alast. Kaevandamisloa

pikendamise vajadus olemasoleva karjääri piires on tingitud AS Tootsi Turvas tegevusest, millele

kuuluvad turba varud Sirgala karjääri alal, mida ei tohi põlevkivi kaevandamine mõjutada, samas ei ole

selge, millal varud kaevandatakse.

4.1 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 võeti vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega. Strateegia

sõnastab maapõueressursside üleriigilise eesmärgi ja valdkonna arendamise põhimõtted ja

prioriteetsed tegevussuunad.

Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi

majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav

haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest.

Alljärgnevalt on loetletud olulisemad dokumendis esitatud põhimõtted/arengusuunad vaadeldava

tegevuse ja selle KMH kontekstis:

▪ Maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on

alati eelnevalt analüüsitud ning tegutsemisel valitakse kõige sobivamad lahendused. Riik

suunab tegevuse korraldamisel rakendama võimalikult keskkonnasäästlikku ja innovaatilist

tehnoloogiat;

▪ Kaevandatud maa ja maapõue korrastamine on tagatud ning selleks rakendatakse parimaid

meetodeid ja kogemusi, arvestades terviklikku ja sobivaimat lahendust ning piirkonna arengut;

▪ Maapõueressursside kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt

ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude

ja minimaalsete jäätmetega. Seejuures ei tarbita taastuvat maapõueressurssi üle taastumise

määra ja uuritakse võimalusi taastumatute maapõueressursside asendamiseks taastuvate

ressurssidega ning ressursside kasutamise tõhusamaks muutmiseks.

KMH aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse mõjusid keskkonnale. Maa korrastamise tingimused

seatakse keskkonnaloaga. Vastavalt 2019. a esitatud keskkonnaloa muutmise taotlusele on

mäeeraldise Sirgala karjäär kasutamise peamine eesmärk kaevandada põlevkivi, mida on vaja

energeetika- ja põlevkivikeemiatööstuses tarbeks (kütte- ja põlevkiviõlikivi). Narva karjääridele on antud

jäätmete käitlemiseks ühine keskkonnaluba KMIN-073.

Kavandatav tegevus on kooskõlas maapõuepoliitika põhialustega.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 29

4.2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050)

Kliimapoliitika põhialused aastani 205015 on visioondokument, milles sätestatakse pikaajaline KHG-de

heitkoguste vähendamise eesmärk ja poliitikasuunised kliimamuutustega kohanemiseks või

kliimamuutuste mõjule reageerimiseks valmisoleku ja vajaliku vastupidavuse tagamiseks. Dokument on

algselt heaks kiidetud 2017. a, kuid 8. veebruaril 2023. aastal kiitis Riigikogu heaks „Kliimapoliitika

põhialuste“ uuendamise, millega seati Eesti pikaajaliseks sihiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks

2050. Seega  Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt

2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

Otseselt põlevkivi kaevandamist dokument ei käsitle. Käesoleva KMH kontekstis olulisemad suunised

on:

▪ Tööstuslikes protsessides soodustakse valdavalt vähese CO2 eriheitega tehnoloogiate

rakendamist ning ressursside tõhusat kasutamist. Tööstusettevõtetes soodustatakse

ressursside tõhusamat kasutamist kogu tootmistsüklis. Õigusnormide abil motiveeritakse

tööstust kasutama valdavalt vähese süsinikuheitega kütuseid ja tootmissisendeid;

▪ soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu

lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada

energiajulgeolek ja varustuskindlus.

Loa muutmise taotluses on tehtud taotlus loa pikendamiseks aastani 2059. Ekspertrühm teeb

ettepaneku pikendada luba aastani 2049, kuna tänasel päeval Sirgala karjääris kaevandamise

kliimaneutraalsuse saavutamise tegevuskava ei ole. Sellisel juhul on kavandatav tegevus

kindlalt kooskõlas poliitilise arengudokumendiga.

4.3 Energiamajanduse arengukava aastani 2030

Energiamajanduse arengukava aastani 203016 (ENMAK 2030) on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse

20.10.2017 korraldusega nr 285. ENMAK 2030 koondab Eesti energiamajanduse, elektri-, soojus- ja

kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega

seonduvad tuleviku tegevused.

Arengukava kohaselt lähtub põlevkivi kasutus koostatavast maavarade strateegiast, so põlevkivi

kasutamise riiklikust arengukavast 2016-2030 ning ja ettevõtjate tegevuskavadest. Põlevkivist

elektritootmine väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning selle saavutamiseks näeb arengukava

ette investeeringuid soosiva maksukeskkonna arendamise vajadust. Seejuures kasutatakse põlevkiviõli

tootmise kõrvalprodukte (uttegaas, poolkoks) elektritootmiseks. Olukorras, kus põlevkiviõli tööstuse

tegevuskavad realiseeruvad väiksemas mahus ning tekib puudujääk elektri tootmise võimekuse

saavutamiseks, rakendab süsteemihaldur meetmeid tootmise võimekuse piisavuse tagamiseks

elektrituru regulatsiooni alusel.

Kavandatav tegevus on kooskõlas energiamajanduse arengukavaga aastani 2030.

Kaevandamisega alustamise algus jääb väljapoole arengukava ulatust. Vaata täiendavalt

vastavus peatükis „4.4 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“.

Koostamisel olev ENMAK 2035

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) koostamise algatas Vabariigi Valitsus

18.11.2021. ENMAK 2035 koostamisega seotud materjalid on leitavad veebiportaalist „Energiatalgud“17.

15 Kliimapoliitika põhialused 2050 16 ENMAK 2030 17 https://www.energiatalgud.ee/node/8911?category=1697

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 30

Käesoleva KMH aruande koostamise ajal on käimas KSH programmi koostamine (eelnõu seisuga

21.08.2023) ja uuringute analüüs. Vastavalt KSH programmi eelnõule on ENMAK 2035 üldeesmärgiks

igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata energiamajanduse

turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides

ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu. ENMAK

2035 keskne eesmärk on muuta energiatootmine ja kasutamine kliimaneutraalseks.

ENMAK 2035 koostamise ettepanek viitab, et põlevkiviga seoses on üheks teemaks põlevkivist

elektrienergia tootmise lõpetamine. Viidatakse vajadusele tegeleda põlevkivitööstuse teemadega, sh

kliimaneutraalsele energiatootmisele, Ida-Virumaa majanduse kujundamisega kliimaneutraalseks, jm.

Viimati nimetatu on Õiglase ülemineku territoriaalse kava üheks teemaks – põlevkivi kasutamisest järk-

järgult väljumine (vt pkt 4.4). ENMAK 2035 jõustamine võib endaga kaasa tuua energeetiliste

maavarade, põlevkivi ja turba kaevandamise vähenemise, mis avaldab soodsat keskkonnamõju.

Arvestades, et ENMAK 2035 koostamine on KMH aruande koostamise etapi ajal jätkuvalt üsna

varajases faasis, siis on selle lõpliku sisu ja kavandatava tegevuse vastavuse kohta veel vara

järeldusi teha.

4.4 Õiglase ülemineku territoriaalne kava

Vabariigi Valitsus kinnitas 09.06.2022 perioodi 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

ja partnerlusleppe raames Õiglase ülemineku territoriaalse kava. Kavas on toodud kehtiv strateegiline

raamistik, mille abil saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne majandus. Kava kohaselt on võrreldes

1990. a Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) koguheide vähenenud umbes 71% võrra, seejuures enamik

(54% aastal 2020) Eesti KHG koguheitest tuleb energeetikasektorist. Välja on toodud, et

põlevkivienergeetikast väljumine peab toimuma järk-järgult, vältimaks sotsiaal-majanduslikke šokke.

Esimene põlevkivist väljumise etapp on lõpetada selle kasutamine elektritootmises. Lisaks põlevkivi

kasutamisele elektritootmise kütusena (st põletamisele), kasutatakse põlevkivi ka naftakeemiatööstuse

toorainena.

Ida-Virumaal on põlevkivi kaevandatud kokku u 450 km2 alal, millest 300 km2 on allmaakaevandused.

Vanadel ja madalatel (< 15 m) kaevandusaladel on viimasel ajal sagenenud varinguaukude teke,

põhjustades ohtlikke maapinna muutuseid. Põhjaveetaseme alandamine kaevanduspiirkondades

avaldab mõju veerežiimile, mõjutades ordoviitsiumi põhjaveekihi keemilist (sulfaadid, karedus) ja

koguselist seisundit ning selliste piirkondade joogivee kvaliteeti. Põhjavee tasemete muutus mõjutab

veest sõltuvaid ökosüsteeme, mis Ida-Virumaal on peamiselt märgalad.

Põlevkivi-sektori kasuks kehtib hetkel kokku 18 kaevandamisluba. Kõikidelt nendelt aladelt ei

kaevandata, mõnedel aladel toimub maa-ala korrastamine. Kaevandatava pk aastane määr Eestis ei

tohi ületada 20 Mt. Põlevkivi kaevandamismahud on viimastel aastatel vähenenud: 2018. a kaevandati

kokku u 16 Mt, 2020. a aga vaid u 9 Mt põlevkivi. Põlevkivi väljumise plaani kohaselt kahaneb põlevkivi

kasutamine ka edaspidi, kuna kaevanduslubade kehtivusaeg on järjest lõppemas. Kõik kehtivad

kaevandusload aeguvad aastaks 2050. Praegu ei välista Eesti võimalust, et pärast 2040. aastat

võidakse põlevkivi kasutada mitteenergeetilisel eesmärgil keemiatööstuse toorainena, kuid igasugused

sellised tegevused (ehk kõik põlevkivi väärindamisega seotud tegevused, sh kaevandamine) peavad

olema kooskõlas Euroopa kliimamäärusega (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1119).

2. tegevussuunana on kavas välja toodud kaevandamise ja põlevkivi töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamine, jäätmekäitluse piirkondlik arendamine ja tervisekahjude

vähendamine. Sekkumise eesmärk on leevendada põlevkivi ja muude maavarade kasutamisest

tulenevaid keskkonnamõjusid. Meede koosneb kolmest tegevusest:

a) mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamine ja / või nende

looduslikkuse taastamine (sh põlevkivikaevanduse pärandmõjuna muutunud põhjaveerežiimi

uuring ja kaevandatud alade korrastamine), luues seeläbi tingimused saastunud alade

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 31

kasutamiseks, näiteks metsamajandusmaana, tööstusaladena jms (objektid valitakse mitme

uuringu alusel, sh LIFE IP CleanEST jt);

b) jäätmekäitluse piirkondlik arendamine ja ringmajandusalase suutlikkuse parandamine;

c) pikaajalise uuringu korraldamine kohalike inimeste kokkupuute kohta looduslike ja

sünteetiliste ühenditega elu- ja töötamiskeskkonnas ning nende mõju hindamine inimeste

tervisele ja heaolule (asjaomane erialatermin on biomonitooring).

Peatükis „Võimalikud kasvuvaldkonnad“ on märgitud, et Ida-Virumaa inimestel on tööstusettevõtetes

töötamiseks vajalikud teadmised, kogemused ja harjumused, mistõttu on tähtis toetada arengut, mis

järgib üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi ning aitab Eestil saavutada oma kliimaeesmärke. Samuti on

oluline säilitada olemasolevad pikaajaliste traditsioonidega, kvalifitseeritud tööjõuga ja taristuga

tööstusharud, nt kemikaalide tootmine.

Loa muutmise taotluses on tehtud taotlus loa pikendamiseks aastani 2059. Ekspertrühm teeb

ettepaneku pikendada luba aastani 2049, kuna tänasel päeval Sirgala karjääris kaevandamise

kliimaneutraalsuse saavutamise tegevuskava ei ole ning kõik Eesti põlevkivi kaevandamise load

aeguvad aastaks 2050. Sellisel juhul on kavandatav tegevus kindlalt kooskõlas Euroopa

kliimamäärusega.

4.5 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-203018

“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on strateegiline lähtedokument, milles

määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15. aastaks. Arengukava põhieesmärk

on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning

kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures

negatiivset keskkonnamõju. Põhieesmärgi elluviimiseks määrab arengukava kolm strateegilist eesmärki

ja meetmed eesmärkideni jõudmiseks. Strateegilistele eesmärkidele on määratud mõjunäitajad ja

sihttasemed. Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise

suunamiseks riigi huvi elluviimisel.

Põlevkivi arengukava kavandab põlevkivi kaevandamise aastamääraks 20 mln t mitmeaastase

keskmise kogusena. Kaevandamiseks lubatud aastamäära suurendamine on võimalik ainult juhul, kui

keskkonnakoormus ei suurene ja selle vajaduse aluseks on reaalne turusituatsioon. Põlevkivi

arengukava vaadatakse üle iga viie aasta tagant.

Arengukava strateegilised eesmärgid seoses põlevkivi kaevandamisega on:

▪ põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;

▪ põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine.

KMH aruandes on hinnatud kavandatava tegevuse mõjusid keskkonnale ning olulise negatiivse

keskkonnamõju vähendamiseks on jõutud vähendatud alaga Alternatiiv IV-ni.

„Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ aastate 2016-2020 tulemuste analüüs19 toob välja,

et arengukavaga seatud eesmärgid täidetud ja tegevused suuremas osas ellu viidud, mõned seatud

mõjunäitajad ei ole olnud eesmärgi kohased, vajalik on seada uueks perioodiks uued mõjunäitajad, mis

võtavad enam arvesse keskkonnamõju ning põlevkivitööstuses olnud muutuseid ja seejärel sätestada

uued sihttasemed. Põlevkivi valdkonna edaspidisel arendamisel tuleb vaadata põlevkivi kaevandamise

ja kasutamisega tekkivat keskkonnamõju tervikuna, tuues seejuures välja ka sotsiaalmajanduslikud

18 Põlevkivi kasutamise r i ikl ik arengukava 2016-2030. https://www.ri igiteataja.ee/akti lisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf# 19 https://kl iimaministeerium.ee/media/8911/download

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 32

aspektid ja tagada kooskõla teiste strateegiliste dokumentidega (KPP 2050, Eesti 2035, ENMAK 2035

jt).

Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva Põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga 2016-

2030.

4.6 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007)

“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” kiideti heaks Riigikogu 14.02.2007 otsusega20. Eesmärgiks

on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas

keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale

looduskeskkonnale ja inimesele.

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 seab eesmärgiks maavarade keskkonnasõbraliku

kaevandamise, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivse kasutamise

minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab

maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu-

ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi

efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning

kaasnevate maavarade ärakasutamist.

KMH aruandes on hinnatud kavandatava tegevuse mõjusid keskkonnale ning olulise negatiivse

keskkonnamõju vähendamiseks on jõutud vähendatud alaga Alternatiiv IV-ni.

4.7 Strateegia „Eesti 2035“

Üleriigilise arengustrateegia „Eesti 2035“21 üldosa võttis Riigikogu vastu 12.05.2021 a. „Eesti 2035“

võimaldab koordineerida riigi pikaajalist strateegilist planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi

rahanduse võimalusi ning mis tugevdab eri liiki strateegiliste poliitikadokumentide omavahelisi seoseid.

Strateegia tegevuskava kiidetakse iga-aastaselt heaks Vabariigi Valitsuse poolt (viimati 11.05.2023)

ning viiakse ellu eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu.

Arengustrateegias on ühe vajaliku muutusena ette nähtud kliimaneutraalsele energiatootmisele

üleminek, tagamaks samas energiajulgeoleku ja varustuskindluse toimepidevuse (sh

põlevkivienergeetika osakaalu järkjärguline vähendamine). Eesmärk on saavutada kliimaneutraalne riik

aastaks 2050. Aastaks 2035 on seatud kasvuhoonegaaside netoheite sihttasemeks 8 mln t CO2 ekv.

Seejuures on märgitud, et kliimaneutraalsele ja head õhukvaliteeti tagavale energiatootmisele üleminek

eeldab alternatiivide kaalumist ning valikute tegemist. Üleminekuperioodil on kavas toetada kaasnevate

sotsiaal-majanduslike mõjude leevendamist ning Ida-Virumaa jaoks töötatakse välja ning viiakse ellu

teenuste ja investeeringute pakett, mis aitaks piirkonna elanikel, ettevõtetel ja kohalikel omavalitsustel

muudatustest kasu saada ning tagada õiglane üleminek uuele majandusele.

Kavandatava tegevuse eesmärk on vastavalt 2019. a loa muutmise taotlusele kaevandada põlevkivi,

mida on vaja energeetika- ja põlevkivikeemiatööstuse tarbeks (kütte- ja põlevkiviõli).

Kavandatava tegevusega kaasnevat CO2 heidet on hinnatud käesoleva aruande ptk-s 5.11.

20 https://www.ri igiteataja.ee/akt/12793848 21 Strateegia „Eesti 2035“

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 33

4.8 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani

2030

Arengukava peamine eesmärk on suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet

kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused toovad kaasa

kuivenduskraavide ja -süsteemide hoolduse mahu ja kaevandusvete pumpamismahu suurenemise.

Arengukavas on välja toodud, et suurim taastumatu energiaressurss Eestis on 2013. a statistika põhjal

põlevkivi ning see on praegu teada olevate varude korral ka aastail 2030 ja 2050 suurimaks

energiaressursiks. Energiaressursside saadavust mõjutavad aastani 2100 prognoositud kliimategurite

muutused suhteliselt vähe. Kõige vähem mõjutavad ilmastikuolud ning nende muutused põlevkivi

energiaressursi kasutamist. Kasutatava põlevkiviressursi suurust prognoositud muutused ei mõjuta.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava liidetakse uue koostatava keskkonnavaldkonna

strateegiadokumendiga „Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030“ (KEVAD, vt ptk 4.9), mis

tähendab, et KOHAK eraldiseisva dokumendina kaotatakse.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kliimamuutustega kohanemise arengukavaga.

4.9 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD)

Keskkonnaministeerium alustas keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi (KEVAD)

koostamist eesmärgiga toetada Eesti ja Euroopa Liidu pikaajaliste strateegiliste sihtide ja ÜRO kestliku

arengu eesmärkide saavutamist ning korrastada olemasolevate strateegiliste dokumentide süsteem.

KEVADe koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti keskkonna eri alavaldkonnad,

kirjeldatakse hetkeolukorda ja suundumusi, analüüsitakse peamisi probleeme ja mõjusamaid

poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga alavaldkonna eesmärgid ja mõõdikud aastaks 2030.

KMH aruande koostamisel ajal on KEVAD eelnõu faasis (4. mustand, 04.08.2023). KEVADe KSH

aruanne on asjaomaste asutuste poolt kooskõlastatud ja Kliimaministeeriumis nõuetele vastavaks

tunnistamise ootel22. KEVADe struktuuris on kolm valdkonnaülest eesmärki:

▪ elurikkus ja maastikud;

▪ kliimapoliitika;

▪ ringmajandus.

Kliimapoliitika eesmärk aastaks 2030 on panustada kliimamuutuste pidurdamisse vajalikul määral, et

püsida kliimaneutraalsuse trajektooril. Välja on toodud, et kliimapoliitika hõlmab nii kliimamuutuste

leevendamist – st kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamist üleilmse temperatuuri tõusu

ohjeldamiseks – kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemist ehk kliimamuutustest põhjustatud riskide

maandamist, et nii ühiskond kui ökosüsteemid oleksid kliimamuutusteks paremini valmis ja

vastupanuvõimelisemad.

Loa muutmise taotluses on tehtud taotlus loa pikendamiseks aastani 2059. Ekspertrühm teeb

ettepaneku pikendada luba aastani 2049, kuna tänasel päeval Sirgala karjääris kaevandamise

kliimaneutraalsuse saavutamise tegevuskava ei ole. Sellisel juhul on kavandatav tegevus

kindlalt kooskõlas poliitilise arengudokumendiga.

22 https://kl iimaministeerium.ee/kevad

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 34

4.10 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-203523 on erinevate kohalike omavalitsuste poolt heaks

kiidetud vahemikus mai-juuni 2023.

Arengustrateegia kohaselt on järgnevate aastakümnete kõige olulisemateks väljakutseteks on hakkama

saada üleminekuga kliimaneutraalsele majandusmudelile ning asendada vähenev põlevkivisektor

samaväärset palka ja hõlmatust pakkuva mitmekesise hõivega. Tulemuseks peaks olema uus

jätkusuutlik sotsiaalmajanduslik mudel, mis toimiks piisavalt hästi selleks, et vältida maakonnast

suuremahulist väljarännet ning sellega seotud tagajärgedega tegelemise vajadust.

Visiooni kohaselt on Ida-Virumaa muutumas ning muutuse põhiliseks sisuks on põlevkivil põhineva

energia- ja kütusetootmise sotsiaalmajandusliku mudeli asendamine kliimaneutraalse

majandusmudeliga. 2035. aastaks on maakond astunud suure sammu kliimaneutraalsuse poole, on

lõppenud põlevkivist elektri tootmine ning muu põlevkivipõhine kütuse tootmine on vähenenud. Ida-

Virumaa kliimaneutraalse majanduse pilootregioonina on tuntud ning eeskujuks ka kaugemal Eestist.

Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva arengustrateegiga.

4.11 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+

Ida-Viru maakonnaplaneering on kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-

1/2016/278, seda on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25.

Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb põlevkivi kaevandamine Ida-Virumaal lähiaastakümnetel oluliseks

majandusvaldkonnaks. Põlevkivisektori arengu suunamisel on tuleb silmas pidada mõju pinnasele,

maastikule, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele, välisõhule ning teistele keskkonnatervise

komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajalikkus. Kasutusele võetud maardlates tuleb

varud maksimaalselt ammendada ja majandustegevuse lõppemisel alad korrastada, et võimaldada

maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkealana või ehitusalana.

Kavandatav tegevus on kooskõlas strateegilise dokumendiga.

4.12 Alutaguse valla üldplaneering

Alutaguse Vallavolikogu kehtestas 29.10.2020 otsusega nr 285 Alutaguse valla üldplaneeringu.

Üldplaneeringu kohaselt toimub maardlate kasutuselevõtmine vallas õigusaktides sätestatud korras.

Kaevandustegevusega tuleb tagada meetmete rakendamine, et keskkonnahäiringud jääksid

minimaalseks. Planeering annab kaevandustegevusele üldised põhimõtted, sh:

▪ uute kaevandusalade kasutuselevõtul hinnata tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning näha

ette meetmed mõjude vähendamiseks. Olemasolevatel kaevandusaladel teostada järjepidevalt

kaevanduslubades ettenähtud pinna- ja põhjavee seiret. Uute kaevandusalade puhul määrata

kaevanduslubades veeseire tingimused;

▪ kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav

kahju oleks minimaalne. Sõltuvalt kaevanduses kasutatavast tehnoloogiast tuleb

kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja

mürasaaste vähendamiseks;

23 https:// ivol.ee/maakonna-arengustrateegia

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 35

▪ tehniliste puuraukude rajamine kooskõlastada maaomanikuga ja teavitada vallavalitsust

puuraugu asukohast. Kaevandustegevuse lõpetamisel tagada puuraukude tamponeerimine

ning kinni ajamine;

▪ rohelise võrgustiku alal tuleb taastada võimalikult looduslähedane seisukord;

▪ uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 150 m.

Kavandatav tegevus on kooskõlas valla üldplaneeringuga.

4.13 Alutaguse valla arengukava 2022-203024

Valla arengukavas tuuakse välja, et põlevkivisektori tuleviku käekäigust sõltub suurel määral nii Ida-Viru

maakonna kui ka Alutaguse valla majandusareng ja sotsiaalne heaolu. Valla eelarvetuludes on suur osa

põlevkivi kaevandamisega seotud ressursitasudel. Samas on põlevkivi kaevandamine olulise negatiivse

keskkonnamõjuga, mõjutades pinnast, maastikku, elusloodust, põhja- ja pinnavett ning välisõhku.

Arengukava kohaselt on Alutaguse valla ülesandeks on olla konstruktiivne partner riigile ja

kaevandajatele tulevikuplaanide selgitamisel, võttes seejuures arvesse valla kogukondade huvid.

Ressursitasude vähendamine tulevikus mõjutaks olulisel määral valla suutlikkust teenuseid pakkuda.

Seetõttu on investeerimis- ja arendustegevusel läbivalt oluline võimalikult efektiivsete lahenduste

kasutamine ning võimalusel isemajandavate objektide poole suundumine.

Arvestades, et oluline osa valla eelarvest tuleb põlevkivi kaevandamiselt saadavatelt

keskkonnatasudelt, mõjutab kavandatav rohepööre oluliselt valla eelarvet. Oluline on soodustada

rohepöörde järel ettevõtlust, mis pakuks alternatiivi põlevkivisektoris tööta jäänud elanikele.

Kavandatav tegevus on kooskõlas valla arengukavaga. KMH-s on hinnatud kavandatava

tegevusega kaasnevaid olulisi mõjusid ning kavandatud keskkonnameetmed oluliste mõjude

vältimiseks ja leevendamiseks.

24 Alutaguse valla arengukava 2022-2030 https://www.ri igiteataja.ee/akti l isa/4091/1202/2008/AlutaguseVVK_m53_lisa.pdf#

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 36

5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

5.1 Mõju põhjaveele

Looduslikest teguritest avaldavad põhjavee seisundile määravat mõju ilmastikutingimused,

esmajärjekorras sademed ja nende aastasisene jaotumine. Sademete hulgast üldiselt ca 10% toidab

põhjavett, kui keskkond on rikkumata. Liigniisketel aladel (sood, märgalad) on põhjavee toitumine

väiksem võrreldes kuivade aladega. Sellest tulenevalt on Ida-Virumaa lõunaosa (Alutaguse) metsades

ja soodes põhjavee toitumine väiksem kui Jõhvi kõrgendikul25. Kaevanduste piirkonnas on põhjavee

toitumismäär ca 40–45% sademete hulgast. Karjäärides on põhjavee toitumismäär suurem, kuna

taimestiku puudumise ja muude tegurite tõttu on sademete auruvus väiksem. Põhjaveekihtide toitumine

on intensiivsem kevadisel lumesulamis- ja sügisesel vihmaperioodil.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi on põhjavesi projektialal nõrgalt kaitstud. Põhjavee kaitstus on

otseselt seotud ala geoloogilise ehitusega. Vastavalt veeseaduse §-le 68 määratletakse nõrgalt kaitstud

põhjaveega aladena piirkonnad, kus põhjaveekihil lasub 2–10 m paksune moreenikiht või kuni 2 m

paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 m paksune liiva- või kruusakiht.

Järgnevalt on esitatud lühikokkuvõte kavandatava tegevuse alale jäävatest põhjaveekogumite

seisundist.

Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

Selle põhjaveekogumi nii keemiline kui ka koguseline seisund hinnati 2020. a heaks26. Põhjaveekogumi

üldises heas seisundis muutusi võrreldes eelmise, 2014. a antud hinnanguga ei tuvastatud.

Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini veekogum erineb teistest põhjaveekihtidest peamiselt

kõrgenenud kaltsiumi-, magneesiumi- ja sulfaatide sisalduse poolest, mis viitab püriidi oksüdeerumise

protsessidele ning karbonaatide lahustumisele läbi tekkinud väävelhappe puhverdamise27. Kogumi

koguseline seisund hinnati 2020. a heaks, kuid keemiline seisund halvaks. Halva keemilise seisundi

põhjustasid ammooniumiooni, keemilise hapnikutarbe (KHT) ja 1-aluseliste fenoolide summa kõrged

näidud28.

Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

Kogum hinnati 2020. a nii keemiliselt kui koguseliselt heasse seisundisse. Põhjaveekogumite

hindamises märgiti aga ära, et kogumi keskmine sulfaatide sisaldus oli hetkel küll madal, kuid

sisaldustes on märgata tõusutrendi.

25 Tamm, I. 2021. Põlevkivi kaevandatud ala isevoolsete väljalaskmete veekeemia ja veekoguste uuring ning mõju hinnang pinnaveekogumite seisundile. 26 Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014 -2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. https://fond.egt.ee/fond/egf/9416 27 Marandi, A., Puura, E. ja Karro , E. 2018. Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja -ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogil iste mudelitega analüüsituna koos alternati ivsete leevendusmeetmetega. K6. Geokeemilise t ingimus ed. https://fond.egt.ee/fond/egf/8909 28 https://keskkonnaportaal.ee/index.php/et/p%C3%B5hjaveekogumite -seisund

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 37

Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum

Põhjaveekogumi keemilise seisund on 2020. a kinnitatud andmetel halb, koguseline seisund aga hea.

Halva keemilise seisundi põhjustasid seirekaevude aastakeskmiste kloriidide sisaldused üle 75%

põhjaveekogumi saasteainesisalduste läviväärtustest29.

5.1.1 Kaevanduse kuivendamise mõju põhjaveetasemele

Kavandatava tegevuse ala põhjavee looduslik voolusuund on mõjutatud Uusnova lahustükist põhja pool

paikneva Narva karjääri kaevandustegevusest. Narva karjääri põhjavee veekõrvaldus dreenib juba

praegu Uusnova lahustükki30. Narva karjääri põhjavee liikumissuund on kaevandamise ajal karjääri

poole ja üldine suund ida poole säilib ka kaevandamise lõppemisel31.

KMH käigus jõuti järeldusele, et kaevandamine Uusnova lahustükil on võimalik ainult

karjääriviisiliselt ja ca 35 ha suurusel maa-alal.

Avakaevandamisega kaasnevad aluspinnase pöördumatud muutused, sh moodustub uus põhjaveekiht.

Põlevkivi avakaevandamisel Uusnova lahustükil alanevad veetasemed nii soosetetes, jääjärvelistes

liivades kui ka Keila–Kukruse ja Lasnamäe – Kunda veekihtides. Veetaseme muutuste ulatuse teada

saamiseks viidi KMH käigus läbi hüdrogeoloogiline modelleerimine (vt ka ptk 3.1), mille tulemused

on kokkuvõtlikult esitatud alljärgnevates peatükkides. Hüdrogeoloogilisel modelleerimisel arvestati

karjääriviisilise kaevandamisega kogu Uusnova lahustükil.

Mõju hindamisel lähtutakse modelleerimise tulemustest, kuigi need kirjeldavad võrreldes kavandatava

tegevusega hoopis ulatuslikumat mõju (modelleeritud ca 584 ha vs. kavandatav ca 35 ha karjäär). Siiski

annavad tulemused kindluse, et kavandatava tegevuse puhul ei saa väljapumbatavad veekogused ja

põhjaveetaseme alanemine kindlasti olla suurem, kui modelleeritud olukorra puhul.

5.1.1.1 Soosetete veetaseme muutused pealmaakaevandamisel kogu Uusnova

lahustükil

Soosetete veekiht on vabapinnaline ulatusliku levikuga, veetase sõltub turba veega küllastatusest.

Kevadisel suurveeajal ulatub veetase maapinnani. Soosetete vesi on vabapinnaline ning veetaseme

sügavus madalsoolasundis - 0,0–0,7 m, raba- ja raba-segalasundis - 0,2–1,5 m, kuivaperioodil alaneb

soosetete veetase 0,7–1,0 m sügavusele maapinnast32.

Põlevkivi pealmaakaevandamisel Uusnova lahustüki ulatuses ulatuks veetaseme alanduse mõju

soosetetes 0,2–0,6 km kaugusele ala piirist (joonis 5.1.). Kaevetegevuse lähenemisel Alutaguse

rahvuspargi Puhatu soole ei ilmne olulist pinnasevee taseme langust soosetetes. Maksimaalselt võib

soosetetes ala piirist veetase alaneda 10–40 cm.

Kavandatava tegevuse puhul jääb soosetete põhjaveetaseme alanemine modelleeritud

alanemisest oluliselt väiksemaks.

Kvaternaarisetete põhjaveetaseme muutuste seireks sobib olemasolev hüdrogeoloogilise uuringu

puurauk PRK002190933 , mille seiresagedus on reguleeritud Narva karjääri seirekavaga. Põhjaveetaset

seirata sagedusega kord kuus.

29 Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 . 30 Erg, K., Savva, V., Lelgus, M., Kivit, N. 2022. Hüdrogeoloogil ine prognoos põlevkivi kaevandamisele Sirgala karjääri Uusnova lahustükil 31 AS Maves, OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 15/1416. Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN -073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. Tallinn detsember 2015. 32 Toomik, A., Perens, R., Timm, U., Niitlaan, E. 2006. AS Tootsi Turvas Puhatu töötava turbatootmisala kuivendamise ja kuivendu svete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. Inseneribüroo Steiger, Tall inn. 33 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=309305127

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 38

Joonis 5.1 Põhjaveetaseme alanemine soosetetes põlevkivi pealmaakaevandamisel Uusnova

lahustükil (allikas: Maavarauuringud OÜ. „Hüdrogeoloogiline prognoos põlevkivi kaevandamisele

Sirgala karjääri Uusnova lahustükil“)

5.1.1.2 Jääjärvelise liiva veetaseme muutused pealmaakaevandamisel kogu

Uusnova lahustükil

Jääjärvesetete veekiht levib praktiliselt kogu alal, see lasub soosetete all. Vettandvateks kivimiteks on

peeneteraline liiv ja aleuriit, keskmise paksusega 3–5 m34. Lasumiks on peaaegu kõikjal soosetted,

lamamiks on põhiliselt moreen ja kohati ka aluspõhja kivimid. Veekihi pinnaseveetase lasub 1–3 m

sügavusel maapinnast. Veekiht on veevaene, veetaseme kõikumise aastane amplituud on 1,5 m

piires35.

Pealmaakaevandamisel kogu Uusnova lahustükil ulatuks veetaseme alanduse mõju jääjärvelistes

liivades ala piirist 0,6–0,8 km kaugusele (joonis 5.2). Veetase võib alaneda jääjärvelistes liivades 0,5–

1,0 m.

34 Vahtra, H. ja Niitlaan, E. 2013. Eesti põlevkivimaardla Narva karjääri, Narva põlevkivikarjääri I I, Sirgala karjääri ja Sirga la II põlevkivikarjääri mäeeraldiste katendis leiduva Puhatu turbamaardla turbavaru osalise ümberhindamise ja registrikande muutmis e seletuskiri (varu seisuga 01.10.2013. a), OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 35 Savitski, L., Savva, V. 2004. Usnova kinnistu ja Puhatu LKA kirdenurga hüdrogeoloogil ine modelleerimine. Tall inn. 42 lk. EGF7 574

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 39

Joonis 5.2 Veetaseme alanemine jääjärvelises liivas põlevkivi pealmaakaevandamisel Uusnova

lahustükil (allikas: Maavarauuringud OÜ. „Hüdrogeoloogiline prognoos põlevkivi kaevandamisele

Sirgala karjääri Uusnova lahustükil“).

Kavandatava tegevuse puhul jääb jääjärveliste liivade põhjaveetaseme alanemine modelleeritud

alanemisest oluliselt väiksemaks.

5.1.1.3 Keila–Kukruse ja Lasnamäe – Kunda veekihi veetaseme muutused

Keila–Kukruse põhjaveekiht (O3kl–kk) levib kogu vaadeldaval alal. Vettandvateks kivimiteks on

lõheline, kohati kavernoosne dolomiidistunud lubjakivi, milles on savika lubjakivi vahekihte. Läbilõike

alumise osa moodustab põlevkivi. Vettandvate kivimite paksus on 8–12 m. Ala kirdeosas ühineb Keila–

Kukruse veekiht Narva lademe settekivimite põhjaveega ja moodustub ühise veerikka süsteemi.

Veetase maapinnast Uusnova piirkonnas on 1,5–9,7 m.

Lasnamäe–Kunda põhjaveekihi (O2ls–kn) vettandvateks kivimiteks on 17–24 m paksused osaliselt

savikad lubjakivid ja dolomiidistunud lubjakivid. Alumiseks suhteliseks veepidemeks on Alam-

Ordoviitsiumi savikad glaukoniitlubjakivi, dolomiit ja diktüoneemakilt, ülemiseks veepidemeks Uhaku

lademe 13,5 m paksune, tiheda savika lubjakivi kiht. Veetase jääb maapinnast +1,3–10,9 m sügavusele,

põhjavesi on surveline.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 40

Joonis 5.3 Põhjaveetaseme alanemine Keila–Kukruse ja Lasnamäe–Kunda veekihis põlevkivi

pealmaakaevandamisel Uusnova lahustükil (allikas: Maavarauuringud OÜ. „Hüdrogeoloogiline

prognoos põlevkivi kaevandamisele Sirgala karjääri Uusnova lahustükil“).

Keila–Kukruse veekihi põhjaveetaseme alandamise mõju ulatub 5–6 km kaugusele Eestis ja 8–9 km

kaugusele Venemaal (joonis 5.3) Uusnova lahustüki piirist. Pealmaakaevandamisel Lasnamäe-Kunda

veekihi veetase alaneb maa-ala lõunaosas 3–4 m. Veetaseme alanemise mõju ulatub ala servast lääne

pool 1,5–1,7 km, lõuna pool 3,0–3,2 km, ida pool 3,9–4,2 km ja põhja pool 1,7–1,9 km.

Täiendavaid põhjaveemeetmeid elanike veevarustuse osas rakendada pole vaja, kuna Uusnova

lahustükil kavandatud tegevuse mõjupiirkonnas pole püsielanikkonda ning joogivee puurkaeve.

Põhjaveevoolu suund jääb karjääriala suunas nii kaevandamise ajal kui selle lõppedes.

Kavandatava tegevuse puhul jääb põhjaveetaseme alanemine Keila–Kukruse ja Lasnamäe–

Kunda põhjaveekihtides modelleeritud alanemisest oluliselt väiksemaks.

Põhjaveetaseme muutuste seireks sobib olemasolev Narva karjääri seirekaev PRK002190836.

Põhjaveetaseme välimõõtmisi jätkata sama sagedusega, nagu seda on tehtud keskkonnaloaga KMIN-

073 (seiresagedus kord kuus).

5.1.2 Kaevanduse kuivendamise mõju põhjavee keemilise

seisundile

Karjääri mõju põhjaveele sõltub kuivendatava ala suurusest ja väljapumbatavast põhjaveekogusest, sh

pumpamise ajalisest kestvusest. Põhjaveerežiimi muutmisel kaevandustegevuse tõttu muudetakse ka

põhjavee keemilist koostist määravate protsesside kulgu37. Põhjavete keemilise koostise muutused

kaevandustegevuste tulemusena on valdavas osas sõltuvuses põhjaveekihte moodustavates kivimites

olevatest karbonaatsetest mineraalidest ning püriidist (FeS2). Kaevandamisega kaasneb kaltsiidi

36 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1788910384 37 Marandi, A., Puura, E. ja Karro , E. 2018. Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja -ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogil iste mudelitega analüüsituna koos alternati ivsete leevendusmeetmetega. K6. Geokeemilise d t ingimused. https://fond.egt.ee/fond/egf/8909

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 41

lahustumine ja settimine ning püriidi oksüdeerumine, mis on ka peamiseks väävelhappe tekkeni viivaks

reaktsiooniks. Püriidiga koos oksüdeeruvad teisedki sulfiidsed mineraalid, mistõttu muutub happeline

vesi rikastatuks mitmete raskmetallidega. Püriidi oksüdeerumise protsessi kulgemise ulatuse oluline

rajatingimus on hapniku (O2) olemasolu. Kui püriiti sisaldav kivim või setend paikneb sügaval, nii et

õhuga kokkupuude puudub, siis oleneb püriidi oksüdeerumise ulatus lahustunud hapniku sisaldusest

vees. Püriidi oksüdeerimise tulemusena tekkivat väävelhapet puhverdavad karbonaatsed mineraalid,

mistõttu Virumaal happelist kaevandusvett sisuliselt ei esine. Karbonaatide reageerimisel happega

moodustuvad suure karedusega (kõrge Ca- ja Mg-ioonide sisaldusega) sulfaatioonide rikkad

kaevandusveed.

Kavandatava tegevuse mõjude kirjeldamisel on asjakohane toetuda Keskkonnaministeeriumi

koordineeritud LIFE IP CleanEST projekti38 uuringutele. LIFE IP CleanEST projekt tegeleb muuhulgas

ka kavandatava tegevuse piirkonnas paiknevate ammendatud kaevandusalade veekogude

seireandmete süstematiseerimise ning karjääride korrastamissoovituste andmisega. Projekti käigus on

viidud läbi uuringuid Narva karjääri tranšees nr 13 (vt joonis 5.4), mille tulemuste käsitlemine käesolevas

töös on KMH ekspertide hinnangul asjakohane, kuna kavandatava tegevuse puhul hakkaks tulevikus

veekõrvaldus olema üks osa kogu Narva karjääri ala veeärastussüsteemist.

Joonis 5.4 Narva karjääri tranšee nr 13 väljavoolu asukoht. Väljavõte Life IP CleanEST projekti tööst

„Põlevkivi kaevandatud ala isevoolsete väljalaskmete veekeemia ja veekoguste uuring ning mõju

hinnang pinnaveekogumite seisundile“ (Tamm, I, Tallinn 2021).

Narva karjääri tranšee nr 13 ala on tänaseks bioloogilise korrastamise käigus metsastatud männi- ja

kaseistikutega. Bioloogiliselt on korrastatud 3,8 km². Hariliku männi kultuurid hõlmavad metsastatud

kogupinnast 60-70% ja arukase kultuurid 30-40%. Kunagistes väljaveotranšeedes on moodustunud

veekogu, mida nimetatakse Rästikmetsa järveks. Karjääripuistangu alale on tekkinud uued väikesed

märgalad ja väikeveekogud, mis moodustavad veesüsteemi. Enne kaevandamist läbis Metsküla oja

Narva karjääri tranšee 13 ala põhjast lõunasse, karjääri rajamisel paigutati oja väljaspool mäeeraldist

38 https:// l ifecleanest.ee/et/kaevandusalad

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 42

oma praegusesse uude sängi. „Rästikmetsa järv“ toitub peamiselt põhjaveest, põhjavee osakaal

moodustab enam kui 60%.

Järgnevalt on esitatud väljavõte OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2021. a koostatud uuringust39

„Põlevkivi kaevandatud ala isevoolsete väljalaskmete veekeemia ja veekoguste uuring ning mõju

hinnang pinnaveekogumite seisundile“, milles kirjeldatakse Narva põlevkivikarjääri tranšee 13 isevoolse

väljavoolu veekvaliteeti:

Põhjavesi. Narva põlevkivikarjääri tranšee 13 väljalaskme vesi (seirejaam SJB350000) Metsküla

ojasse on suure karedusega (16‒18 mg-ekv/l), elektrijuhtivusega (1451‒1664 µS/cm) ja sulfaatide

sisaldusega (670‒790 mg/l) vesi, mille pH on 8.0‒8.3.

Analüüsitud põhjavee üldnäitajatest (NH4+, NO2- , NO3- , Cl- , SO42-, HCO3-, K+, Na+, Ca2+, Mg2+,

Feüld, permanganaatne hapnikutarve (PHT), vaba CO2, üldkaredus, kuivjääk) ületab sulfaatide

sisaldus kõigis veeproovides määrus nr 48 vastavat põhjavee läviväärtust (250 mg/l) ja määrus nr 61

vastavat piirsisaldust (250 mg/) joogiveele. Sulfaatide sisaldus on iseloomulikult suur suhteliselt vähe

aega veega täitunud olnud põlevkivikarjääridele. Ülejäänud Narva põlevkivikarjääri tranšee 13

väljalaskme vees analüüsitud üldnäitajad vastavad eelpoolnimetatud määruste nõuetele. Keemiline

hapnikutarve KHT (permanganaatne, 5.5 mg/l) ületas 10.03.2020 veeproovis määrus nr 61 vastavat

joogivee piirsisaldust (5 mg/).

Analüüsitud raskmetallidest (As, Ba, Cd, Cr, Hg, Mo, Ni, Pb, Sn, Zn, Cu) oli Narva põlevkivi- karjääri

tranšee 13 väljalaskme kõigis seitsmes veeproovis molübdeeni sisaldus (10‒13 µg/l) üle määrus nr 39

põhjavee künnisarvu 5 µg/l, põhjavee piirarv (70 µg/l) ületatud ei olnud (pinnaveele Mo piirväärtust pole

kehtestatud).

Analüüsitud ohtlike orgaaniliste ühendite(fenoolid, klorofenoolid, BTEX, VOC, PAH, PCB,

naftasaadused, tinaorgaanika ja pestitsiidid) sisaldused olid madalad ja enamasti alla labori

määramispiiri (kõik analüüsitud fenoolid, BTEX. PCB ja naftasaadused).

Lenduvatest orgaanilistest ühenditest VOC oli 29.05.2019 ja 02.06.2020 veeproovides triklorometaani

sisaldused (0.17 µg/l ja 0.34 µg/l) üle määrus nr 39 põhjavee künnisarvu 0.1 µg/l. Triklorometaani

sisaldused ei ületanud määruse nr 39 põhjavee piirarvu 2 µg/l ja määruse nr 28 ja pinnavee

aastakeskmist piirväärtust (AA–EQS) 2.5 µg/l.

Analüüsitud PAH ühenditest15 leiti üle labori määramispiiri naftaleeni 19.11.2019, 15.01.2020 ja

15.04.2020 võetud veeproovides (0.01‒0.022 µg/l) ning fenantreeni ning püreeni (0.012 µg/l ja 0.011

µg/l) 15.04.2020 võetud veeproovis. PAH ühendite sisaldused jäid alla määruse nr 39 põhjavee vastavat

künnisarvu ja määruse nr 28 pinnavee aastakeskmist piirväärtust.

Pestitsiididest oli 15.04.2020 veeproovi vees 1,3,5-triklorobenseeni (0.007 µg/l), sisaldus ei ületanud

määrus nr 48 vastava põhjavee piirväärtust 0.1 µg/l ja määruse nr 28 pinnavee aastakeskmist

piirväärtust.

Uusnova lahustükil kaevandamise alustamisel tuleks karjääri mõjude tuvastamiseks

seirepuurkaevudest PRK0021908 ning PRK0021909 kord aastas võtta veeproov 1-aluseliste fenoolide,

sulfaatide, lämmastikühendite, keemilise hapnikutarbe, naftasaaduste, PAH summa ja benseeni

määramiseks.

39 Tamm, I. Põlevkivi kaevandatud ala isevoolsete väljalaskmete veekeemia ja veekoguste uuring ning mõju hinnang pinnaveekogumite seisundile. Tall inn 2021

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 43

5.1.3 Avariide võimalikkus ja mõju põhjavee kvaliteedile

Karjääris võib juhtuda kütuse- või õlilekkeid masinate avariide korral. Vältida tuleb erinevate vedelike

või kütuste leket maapinnale ja seeläbi veekeskkonda. Võimalikke avariiolukordade riske saab

vähendada korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ja töökorras

masinate kasutamisega. Juhul, kui avarii peaks siiski juhtuma, on see vaja kiirelt likvideerida

kogumisvahendite abil. Vältida tuleb masinate remonti kaevandamiskohas, remonditööd teostada

selleks ettenähtud töökojas.

Korrektsete töövõtete korral ei ole ette näha, et Uusnova lahustüki võimalikud avariid võiksid põhjustada

märkimisväärse negatiivse mõju ilmnemist põhjavee kvaliteedile.

5.1.4 Kaevanduse sulgemise, sh karjääriviisilise kaevandamise,

mõju põhjaveetasemele ja pinnase niiskusrežiimile

Kavandatava tegevuse piirkonna põhjaveetasemed ja pinnase niiskusrežiim on mõjutatud karjääride ja

kaevanduste veeärastusest. Piirkonnas tegutsevatest Enefit Power AS karjääridest suletakse Uusnova

järjekorras viimasena. Sirgala karjääri Uusnova lahustükil tegevuse lõpetamisel kaevetranšeed

metsastatakse ja veotranšeed jäävad vee alla. Tõenäoliselt koos Uusnovaga lõpetatakse vee

pumpamine ka Narva karjäär (KMIN-073) ja Narva põlevkivikarjäär II (KMIN-046) aladel. Sirgala

mäeeraldisel (KMIN-074) kestab pumpamine tõenäoliselt kauem. Pumpamise lõppemisel võiks

eeldada, et vee alla jääb ca 3,2 ha, kuid täpne veekogu pindala selgub korrastamisprojekti koostamisel.

Seega moodustub karjääri alale veekogu, mille sügavus sõltub sellest, kui kõrgele reguleeritakse

veetaset Sirgala mäeeraldisel.

Kokkuvõte

Kavandatava tegevuse mõju põhjavee keemilisele ja koguselisele seisundile avaldub koostoimes

Sirgala ning Narva karjääride mõjudega. Sirgala ja Narva mäeeraldisel kasutatakse etapiviisilist

kaevandamist, st kogu kaevandamise ala ei ole korraga kuivendatud. Veetase juba kaevandatud alal

on reguleeritud maksimaalsele kõrgusele, mis ei ohusta töösolevat kaevandatavat ala.

KMH käigus jõuti järeldusele, et kaevandamine Uusnova lahustükil on võimalik ainult karjääriviisiliselt ja

arvestades juba olemasolevate kaevandusalade mõjusid põhjaveetasemetele, siis oluliste negatiivsete

mõjude ilmnemise vältimiseks on võimalik Sirgala karjääriga liikuda lõunasuunas (st kaevandada

Uusnova lahustükil) ainult ca 35 ha suurusel maa-alal.

Mõju

valdkond Alt-IV

Mõju

põhjaveele

Karjääriviisilise kaevandamise maksimaalne põhjaveetaseme alanemine ulatub

soosetetes 0,2–0,6 km kaugusele ja jääjärvelistes liivades 0,6–0,8 km kaugusele

kaevandatava ala piirist. Keila–Kukruse veekihi põhjaveetaseme alandamise mõju

ulatub 5–6 km kaugusele Eestis ja 8–9 km kaugusele Venemaal Uusnova lahustüki

piirist. Lasnamäe-Kunda veekihi veetaseme alanemise mõju ulatub ala servast lääne

pool 1,5–1,7 km, lõuna pool 3,0–3,2 km, ida pool 3,9–4,2 km ja põhja pool 1,7–1,9 km.

Sarnaselt ülejäänud piirkonna kaevandatud aladega toimuvad muutused põhjavee

keemilises koostises ning moodustuvad suure karedusega (kõrge Ca- ja Mg-ioonide

sisaldusega) sulfaatioonide rikkad kaevandusveed. Kavandatava tegevuse mahtu

arvestades ei ole ette näha põhjaveekogumite seisundi halvenemist.

Põlevkivi kaevandamisel Uusnova karjäärist puudub mõju piirkonna veevarustusele.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 44

5.2 Mõju pinnaveele

Taotletavale kaevandusalale pinnaveekogusid ei jää. Uusnova lahustükil paiknevad nimetud teekraavid,

mida võib lugeda üheks osaks Narva karjääri veekõrvaldussüsteemist (joonis 5.5). Seoses vajadusega

langetada kaevandamiseks põhjaveetaset on pealmaakaevanduses vaja kaevandatav kiht kuivendada

ja kuivendusvesi suunata suublasse. Põlevkivi karjääriviisil kaevandatud alal on põhja- ja pinnavesi

omavahel hüdrauliliselt seotud, üldreeglina puuduvad pinna- ja põhjavett eristavad vettpidavad

pinnasekihid40. Kaevandusvesi on kare, kõrge mineraalsusega, kõrgendatud heljumi, sulfaatide, Ca ja

Mg sisaldusega.

Joonis 5.5 Kavandatavale kaevandusalale ning põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide kaitseks

määratud puhveralale (0,6 km) pinnaveekogusid ei jää. Alal paiknevad nimetud kraavid, mis on rajatud

teede kaitseks. Aluskaart: Maa-amet 2023.

5.2.1 Kaevanduse kuivendamise ja kaevandusvee ära juhtimise

mõju Narva jõele

Kavandatava tegevuse puhul plaanitakse kaevandusvesi setitada ja juhtida läbi Narva karjääride

settebasseini nr 17 Narva jõkke, mis on juba varasemalt kaevandusvee poolt mõjutatud41. Settebasseini

nr 17 puhul on tegemist olemasoleva settetiigiga, mille eesmärgiks on kaevandusvee mehaaniline

puhastamine ja mis on olnud kasutusel 2017. aastast alates. Settebasseinis muutub vee liikumiskiirus

aeglaseks (<0,01 m/sek) ning hõljuvaine settib põhja42. Settetiigi nr 17 projekteeritud hüdrauliline jõudlus

on 89 760 m3/d. Olemasolevas olukorras on Narva karjääri keskkonnaloa KMIN-073 alusel lubatud

40 Tamm, I. Põlevkivi kaevandatud ala isevoolsete väljalaskmete veekeemia ja veekoguste uuring ning mõju hinnang pinnaveekogumit e seisundile. Tall inn 2021 41 Erg, K., Savva, V., Lelgus, M., Kivit, N. 2022. Hüdrogeoloogil ine prognoos põlevkivi kaevandamisele Sirgala karjääri Uusnova lahustükil 42 Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN -073, KMIN-046, MIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. Töö nr 15/1416. AS MavesOÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn detsember 2015.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 45

väljalaskme nr IV222 kaudu Narva jõkke heitvett juhtida 21 560 000 m3/a. Tegelikud Narva jõkke juhitud

veekogused jäävad oluliselt väiksemaks, nt 2021. a veekogus oli 8 337 179 m3 ning 2022. a veekogus

8 230 608 m3. Keskkonnaloaga KMIN-073 on väljalasule nr IV222 perioodiks 2021-2029 sätestatud

tabelis 5.2-1. toodud saasteainesisalduse piirväärtused. KOTKAS infosüsteemis avalikult leitavate

veekasutuse aastaaruannete kohaselt kehtestatud piirväärtusi perioodil 2019-2022 ületatud pole.

Tabel 5.2-1 Keskkonnaloa KMIN-073 alusel settebasseini nr 17 väljalasule sätestatud

saasteainesisalduse piirväärtused.

Saasteaine nimetus Suurim lubatud sisaldus (mg/l)

BHT7 15

KHT 125

Heljum 40

Üldlämmastik (Nüld) 45

Üldfosfor (Püld) 1

pH 6-9

Nafta 1

Ühealuselised fenoolid 0.10

Kahealuselised fenoolid 15

Keskkonnaloaga KMIN-073 on Enefit Power AS-le sätestatud suublaseire kohustus, mh seiratakse

Narva jõe veekvaliteeti. Narva jõe suublaseire punktide asukohad on kujutatud joonisel 5.6. Suublaseire

andmed on avalikult leitavad KOTKAS infosüsteemist keskkonnaloaga seotud kohustuste alt. 2023. a

suublaseire andmete võrdlus keskkonnaministri 16.04.2020. a määruses nr 1943 Narva jõe kvaliteedile

sätestatud ökoloogiliste seisundiklasside piiridega füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi ning

keskkonnaloa KMIN-073 kohase suublaseire tulemustega on esitatud tabelis 5.2-2.

Tabel 5.2-2 Keskkonnaloa KMIN-073 kohased 2023. a suublaseire andmed ning võrdlus

Keskkonnaministri 16.04.2020. a määruses nr 19 Narva jõe kvaliteedile sätestatud ökoloogiliste

seisundiklasside piiridega füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajatega.

Kvaliteedinäitaja

2023. a

suublaseire

keskmine

väärtus punktis

„Narva jõgi

enne

karjäärivee

heidet“

Vooluveekogumi

ökoloogilise

seisundiklassi

hinnang

2023. a

suublaseire

keskmine

väärtus punktis

„Narva jõgi

peale

karjäärivee

heidet“

Vooluveekogumi

ökoloogilise

seisundiklassi

hinnang

BHT5 1,6 mgO2/l Väga hea 1,9 mgO2/l Hea

Üldlämmastik (Nüld) 0,8 mgN/l Kesine 0,8 mgN/l Kesine

Üldfosfor (Püld) 0,03 mgP/l Väga hea 0,026 mgP/l Väga hea

Ammooniumlämmastik

(NH4-N) 0,047 mgN/l Väga hea 0,046 mgN/l Väga hea

Hõljuvained 6,17 mg/l 2,3 mg/l

pH 8,25 8,1

43 Keskkonnaministr i 16.04.2020. a määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekir i, pinnaveekogumite ja terr itor iaalmere seisundik lasside

määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogilis te seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata

veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 46

KHT 34,93 mgO2/l

kvaliteedinäitaja

piire pole

sätestatud

32,8 mgO2/l

kvaliteedinäitaja

piire pole

sätestatud

Kloriidid 6 mg/l 6,4 mg/l

Sulfaadid 13,57 mg/l 33,0 mg/l

Üldkaredus 3,27 mg-ekv/l 3,3 mg-ekv/l

Kaltsium 2,23 mg-ekv/l 2,3 mg-ekv/l

Magneesium 1,03 mg-ekv/l 1,0 mg-ekv/l

Üldleelisus 2,74 mg-ekv/l 2,6 mg-ekv/l

Kuivjääk 200,67 mg/l 208,7 mg/l

Naftasaadused 0 0,1 mg/l

Lahustunud hapnik 8,07 mgO2/l 8,57 mgO2/l

Tabelis 5.2-2 esitatud andmetest võib järeldada, et karjäärivee väljalask ei mõjuta märkimisväärselt

Narva jõe kvaliteeti. KMH teeb ettepaneku Uusnova lahustüki kasutusele võtmisel jätkata suublaseiret

punktidest enne ja peale karjäärivee heidet (seirepunktide asukohad X: 6573383, Y: 722422 ja X:

6573961, Y: 722786).

Karjääri sulgemisel järgselt vee pumpamine alalt lõpetatakse ning Uusnova lahustükile tekib veekogu.

Tulevase veekogu veekvaliteedi prognoosimisel võib lähtuda tänaseks suletud kaevandusalade

andmetest, millest lähim on Narva karjääri tranšee 13. Järgnevalt on esitatud väljavõte OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse 2021. a koostatud uuringust „Põlevkivi kaevandatud ala isevoolsete

väljalaskmete veekeemia ja veekoguste uuring ning mõju hinnang pinnaveekogumite seisundile“44.

Pinnavesi. Kui enamuse uuritud kaevandusvee isevoolsete väljalaskmete vees oli nikli sisaldus

pinnavee jaoks kõrge, siis Narva põlevkivikarjääri tranšee 13 väljalaskmes (seirejaam SJB350000)

vastas nikli sisaldus kõigi proovide vees (1.4‒3.7 µg/l) määruse nr 28 pinnavee aastakeskmisele

piirväärtusele (AA–EQS) 4 µg/l. Üle põhjavee künnisarvu leitud molübdeenile pole pinnavees

piirväärtust seatud. Teistest analüüsitud ohtlikest ainetest pinnaveele võib esile tuua tinaorgaanika

monooktüültina (MOT) ja tributüültina (TBT) esinemist üle labori määramispiiri (vastavalt 0.005 µg/l ja

0.001 µg/l) neljas veeproovis viiest. Tributüültina TBT sisaldus (0.009 µg/l) 02.06.2020 võetud

veeproovis ületas määruse nr 28 prioriteetse ohtliku aine (CAS nr 36643-28-4) maksimaalsest

piirväärtusest pinnavees 0.0015 µg/l. Monooktüültina (MOT) sisaldused (0.018‒0.046 µg/l) ületasid

määruse nr 28 prioriteetse ohtliku aine tributüültina ühendid grupiindikaatori (tributüültina, CAS nr

36643-28-4) maksimaalsest piirväärtusest pinnavees 0.0015 µg/l. Narva põlevkivikarjääri tranšee 13

väljalaskme vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad (Nüld, Püld, NH4-N, pH, BHT5) vastavad

vooluveekogumite väga hea ökoloogilise seisundiklassi piiridele, s.h lahustunud hapniku küllastusaste

(väljavool toimub pindmisest veekihist). Vees olevate toiteainete sisaldused on madalad. Narva karjääri

tranšee 13 alal ja selle ümbruses pole põllumajandust.

44 Tamm, I. Põlevkivi kaevandatud ala isevoolsete väljalaskmete veekeemia ja veekoguste uuring ning mõju hinnang pinnaveekogumit e seisundile. Tall inn 2021

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 47

Joonis 5.6 Keskkonnaloaga KMIN-073 sätestatud suublaseire punktide

asukohad. Aluskaart Maa-amet 2023.

5.2.2 Avariide võimalikkus ja mõju pinnavee kvaliteedile

Võimalikke avariiolukordade riske saab vähendada korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus,

töökorras masinad jne) ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb erinevate vedelike või kütuste

leket maapinnale ja seeläbi lähedal olevatesse veekogudesse.

Kaevandamisel tekkiva vibratsiooni mõju pinnaveele ette näha pole. Kavandatav tegevus on oma

olemuselt samasugune võrreldes olemasoleva olukorraga Narva karjäärides.

5.2.3 Karjääri sulgemise ja taastamise (metsastamine) mõju

Võrreldes kaevandamiseelse situatsiooniga on karjääriviisil kaevandatud ala pinnasele

kaevandamisjärgselt iseloomulik suurem veejuhtivus ja veeand (efektiivpoorsus). Karjääriviisil

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 48

kaevandatud aladelt toimub vee väljavool isevoolsetes väljalaskmetes pinnaveena, kuid väljalaskme

veehulga ja veekvaliteedi määrab põhjavee suur osakaal, moodustades väljalaskme veest enamuse.

Karjääriviisil kaevandatud ala isevoolse väljalaskme vesi iseloomustab karjääri territooriumi alal

tagasitäitepuistangutes sademetest formeerunud ülemise põhjaveekihi vett 45.

Eesti Loodushoiu Keskuse 2020 koostatud töös „Ülevaade Aidu karjääri ja Narva karjääri tranšee 13

ning piirkonna vanemate karjääriveekogude uuringutest“ antud soovitustele tuginedes tuleks kaaluda,

kas kaevandamisprotsesse on võimalik nii teostada, et lõpptulemusena jääv(ad) veekogu(d) oleks

laiemad võrreldes nt veotranšeedesse tekkinud veekogudega. Selliste veekogude põhjapindala suhe

ruumalasse on väiksem ning oht elustikule hapnikudefitsiiti jääda väiksem. Lauged kaldad (nii „kuival

maal“ kui ka veesiseselt) soodustavad kiiremat taimestiku teket. Soovitatav on sellele kaasa aidata

kaldaala laugemaks muutmisega, mullakihi tekitamisega, seemnete külvamisega jne46. Veekogu(de)

kujunemisel on vajadusel võimalik inimtegevusega kaasa aidata nt kalaliikide asustamisega.

Senise praktika kohaselt on põlevkivi kaevandamisel karjääriviisiliselt kaevandatud alast taastatud

põllumaaks vaid ligikaudu 1%, ülejäänud maapinnaala on korrastatud istutatud metsaga.

Kaevandamisega muudetud maa korrastamine sai alguse soovist taastada rikutud loodusressursse –

rekultiveerida metsa- ja põllumaad. Nii alustatigi kõigepealt karjäärimaade metsastamisega, seejärel

katsetati põllustamist. Tänapäeval on kõige tähtsamaks ressursiks muutunud terviklik elu- ja

looduskeskkond, mistõttu muutub ka kaevandamisalade korrastamistegevus mitmekülgse maastiku

loomiseks47. Projekti „Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja

pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete“

tulemusena 2018. a ilmunud töös „Kaevanduste ja jäätmetekke mõju maastikele katsealadel – parim

praktika“ toodi välja rahvusvaheliste kaevanduste taastamisprojektide ühisjooned, mis mh sisaldasid

eesmärki luua mitmekesine rekreatsiooniala, esteetiline keskkond ja kaevandamisala

multifunktsionaalsus.

Mõju

valdkond Alt-IV

Mõju

pinnaveele

Karjäärist väljapumbatav vesi puhastatakse enne suublasse (Narva jõgi) suunamist

mehaaniliselt settebasseinis nr 17. Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha

pinnaveele avalduvate negatiivsete mõjude kaasnemist.

5.3 Mõju pinnase niiskusrežiimile

Pealmaakaevandamine toimub maapinnalt ehk kaeveala on pealt avatud. Uusnova piirkonna reljeef on

tasane, absoluutkõrgusega 28–31 m, suur osa territooriumist on soostunud. Soosetete veekiht on

vabapinnaline ulatusliku levikuga. Soosetetest esinevad erinevad turbaliigid, millest enim on levinud

pilliroo-lõikheinaturvas (madalsood) ja sfaagnumiturvas (rabad). Turbakihi keskmine paksus on 3–4 m,

maksimaalne – 10 m48. Vähelagunenud turbad on üldjoontes parema veejuhtivusega kui hästi

lagunenud. Samas mängivad veejuhtivuse kujunemisel rolli ka turbakihi asetsemine turbalasundis49.

45 Tamm, I. Põlevkivi kaevandatud ala isevoolsete väljalaskmete veekeemia ja veekoguste uuring ning mõju hinnang pinnaveekogumit e seisundile. Tall inn 2021. 46 Eesti Loodushoiu Keskus. Ülevaade Aidu karjääri ja Narva karjääri tranšee 13 ning piirkonna vanemate karjääriveekogude uuringutest. Tartu 2020. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C.8. 47 Sepp, K., Metsaots, K., Raet, J. 2018. Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja -ja pinnaveele ning maastikule Keskkonnageoloogil iste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega. K7 Kaevanduste ja jäätmetekke mõju maastikele katsealadel – parim praktika. https://fond.egt.ee/fond/egf/8909 48 Erg, K., Savva, V., Lelgus, M., Kivit, N. 2022. Hüdrogeoloogil ine prognoos põlevkivi kaevandamisele Sirgala karjääri Uusnova lahustükil 49 Paat, R., Jõeleht, A., Kohv, M., Polikarpus, M., 2020. Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine. Aruanne. Tartu Ülikoo l.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 49

KMH käigus jõuti järeldusele, et kaevandamine Uusnova lahustükil on võimalik ainult karjääriviisiliselt ja

arvestades juba olemasolevate kaevandusalade mõjusid pinnase niiskusrežiimile, siis oluliste

negatiivsete mõjude ilmnemise vältimiseks on võimalik Sirgala karjääriga liikuda lõunasuunas (st

kaevandada Uusnova lahustükil) ainult ca 35 ha suurusel maa-alal.

Hüdrogeoloogilise modelleerimise tulemuste põhjal ulatuvad muutused ülemises pinnasekihis, mis

võivad avaldada mõju taimestikule, kaevandusala piirist kuni 0,6 km kaugusele (vt ka ptk 5.1). Nende

muutuste tõttu hakkab karjäärist mõjutatud alal ülemise pinnasekihi moodustav turbapinnas

mineraliseeruma, samuti väheneb või lakkab turbatekke protsess.

Pealmaakaevandusega kujundatakse karjääri ümbritsev ala ümber tehismaastikuks. Kaevandamisel

maapinnalt eemaldatud katend paigutatakse puistangusse või ladustatakse hilisemaks

taaskasutamiseks. Puistangutes formeerub sademetest ülemise põhjaveekihi vesi, mis hakkab toitma

karjääri alale kujundatavat veekogu.

Veetaseme pikaajaline alanemine kaevandusala piirist väljapoole jääval ala võib viia võsastumiseni.

Kuid arvestades seda, et karjääri ümbrus pärast kaevandamise lõppu tõenäoliselt niikuinii

metsastatakse, siis ei ole tegemist protsessiga, mille puhul oleks vajalik rakendada täiendavaid

meetmeid.

Mõju valdkond Alt-IV

Mõju pinnase

niiskusrežiimile

KMH käigus jõuti järeldusele, et arvestades juba olemasolevate kaevandusalade

mõjusid pinnase niiskusrežiimile, on kaevandamine Uusnova lahustükil võimalik

ainult karjääriviisiliselt ja ainult ca 35 ha suurusel maa-alal.

5.4 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Inimese tervisele, heaolule ja varale võimalikku mõju avaldavaid aspekte on aruandes läbivalt käsitletud

erinevate asjakohaste teemade juures, nt nagu müra ja vibratsioon (ptk 5.6), õhusaaste (ptk 5.5),

joogivee kättesaadavus (ptk 5.1) ja kliimamõjud (ptk 5.11).

Mäeeraldise idaosas paiknevad Viru – Paide ja Viru – Tsirguliina 220–330kV elektriõhuliinid

(kaitsevööndi laius 40 m). Viru – Paide liin tõstetakse Enefit Power AS infol ümber. Põhjaosas paikneb

elektriõhuliin L-82-EJO 35–110kV (kaitsevööndi laius 25 m), mis tõstetakse samuti ümber. Seega jääb

kavandatav mäeeraldis piirnema Viru-Tsirguliina elektriõhuliini kaitsevööndiga (vt joonis 2.1).

Mõju

valdkond Alt-IV

Mõju

inimese

tervisele,

heaolule ja

varale

Olulist mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale kavandatava

tegevusega hinnanguliselt ei kaasne, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 50

5.5 Mõju õhukvaliteedile

Uusnova lahustüki avamine on kavandatud läbi Narva karjääride. Viimase koosseisu kuuluvate välisõhu

heiteallikate mõju on hinnatud 2015 aastal koostatud KMH aruandes50 ja Eesti põlevkivimaardla Narva

karjääri keskkonnaloa nr KMIN-073 (viimati muudetud 03.02.2023) koosseisu kuuluvas lubatud

heitkoguste projektis (LHK projektis)51. Mõjusid leevendavad nõuded sisalduvad keskkonnaloas

nr KMIN-073. Kuna kaevandamisega Uusnova lahustükil ei saa alustada enne, kui laavad Narva

karjäärides on jõudnud lahustükile, ning Narva karjääride ja Sirgala karjääri ühene kaevandamise määr

ei suurene, ei ole võimalikud ka kumuleeruvad mõjud. Seega on sisuliselt tegemist keskkonnaloas

nr KMIN-073 kirjeldatud tegevusega, milles esitatud lõhkamis- ja puurimistööd nihkuvad Uusnova

lahustükile. Ülejäänud välisõhu heiteallikad jäävad loaga kirjeldatud asukohtadesse.

KMH aruandes esitatakse kaevise purustamise, laadimisega ja veoga kaasnev mõju hinnang tuginedes

loaga seotud LHK projektile ning arvestatakse ka 2015 aastal varasemalt koostatud keskkonnamõjude

hindamise tulemusi.

Heiteallikad ja õhukvaliteedi hinnang

Kehtivas loas on karjääride tegevusega seotud järgmised välisõhu heiteallikad: tanklad, laoplats,

aspiratsioonisüsteemid, laadimine vagunitesse, ühendladu ning puurimis- ja lõhkamistööd karjääris.

Tanklad, laoplats, aspiratsioonisüsteemid, laadimine vagunitesse, ühendladu paikevad Narva karjääri

tööstusterritooriumil (kt 85101:012:0100). Puurimis- ja lõhkamistööd asuvad nimetatud

tööstusterritooriumist ca 6 km kaugusel lõuna suunas.

Kehtiva loa andmetel tanklas on 2 mahutit, neist üks on mõeldud diislile (50 m3) ning teine mahuti

(30 m3) on jagatud sektsioonidesse (1 sektsioon bensiinile 10 m3 ning teine diiselkütusele 20 m3).

Mahutite hingamisklapid asuvad maapinnast 5 m kõrgusel. Ettevõtte tangib oma transporti. Ettevõtte

esitatud andmete põhjal tarbitakse tanklas keskmiselt aastas kuni 15 000 tonni diiselkütust ja 120 tonni

bensiini. Kütust tarnitakse tanklasse autotsisternides, kasutusel oleva autotsisterni maksimaalne maht

on 36 m3. Vedelkütuse käitlemisel arvestuslikeks eralduvateks saasteaineteks on mittemetaansed

lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC) ja aromaatsed süsivesinikud (viimased esinevad NMVOC

koosseisus). Kehtiva loa kohaselt eraldub aastas kütuse käitlemisel kokku NMVOC 0,277 t/a

(maksimaalselt 0,09 g/s) ja aromaatseid ühendeid 0,008 t/a (0,003 g/s).

Karjääris kaevandatakse põlevkivi lahtisel viisil tootmistranšeedes. Põlevkivi katend, mille kõvemad

kivimid on eelnevalt purustatud puur- ja lõhketöödega, eemaldatakse sammekskavaatoritega.

Paljandunud põlevkivi kiht purustatakse buldooser-kobestiga ning osaliselt puur-ja lõhketöödega

tükkideks (tüki suurus 0-1000 mm), mis laaditakse mehhaanilise labida tüüpi ekskavaatoritega

55-tonnise kandejõuga kalluritesse ning transporditakse kalluritega Narva karjääri tööstusterritooriumil

asuvasse laadimis-purustuskompleksi. Laadimis-purustuskompleksis toimub kaevise purustamine

tükisuuruseni 0 - 300 mm ja laadimine raudteevagunitesse. Raudteetranspordiga veetakse toodang

lõpptarbijani ehk Narva elektrijaamadesse, mis jäävad laadimis-purustuskompleksist ida suunda. Lisaks

raudteetranspordile toimub ka vedu kalluritega õlitehase ühendlattu. Kehtiva loa kohaselt on põlevkivi

laadimistöödel ning purustamisel eralduvateks arvestuslikeks saasteaineteks summaarsed tahked

osakesed (PM-sum) kokku kuni 18,468 t/a (maksimaalselt 0,759 g/s), peenosakesed (PM10) kokku kuni

8,69 t/a (maksimaalselt 0,358 g/s), peened osakesed (PM2,5) kokku kuni 1,345 t/a (maksimaalselt

0,056 g/s).

Lõhkamis ja puurimistöid teostatakse kooskõlas Narva karjääri LHK projektiga (st kehtiva loaga

nr KMIN-073 kooskõlas). Uusnova lahustükil lõhkamistööd ei too kaasa lõhkeainete koguse

suurenemist (kehtivas loas Fortis Advantage kuni 19505 tonni ja Senatel Powerfrag kuni 1778 tonni

50 Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN -073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. Töö nr 15/1416. AS MavesOÜ Inseneribüroo STEIGER . Tallinn detsember 2015. 51 info on esitatud keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS (https://kotkas.envir.ee).

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 51

aastas). Lõhkamistöödel tekkivate saasteainete heitkogus oleneb eelkõige puuritavate aukude arvust ja

lõhkeaine erikulust (kg/m3) lõhatava mäemassi mahu kohta, aastas lõhatava mäemassi kogusest ja

saasteainete eriheitest lõhkeaine massiühiku kohta (kg/t). Lõhkeaukude puurimisel eraldub välisõhku

PM-sum kuni 147,264 t/a (0,819 g/s), PM10 kuni 77,376 t/a (0,431 g/s) ja PM2,5 kuni 77,376 t/a

(0,431 g/s). Lõhkamisel emiteeritakse välisõhku PM-sum kuni 40,929 t/a (0,228 g/s), PM10 kuni

21,283 t/a (0,118 g/s) ja PM2,5 kuni 1,228 t/a (0,007 g/s), lämmastikoksiide ümberarvutatuna

lämmastikdioksiidiks (NO2) kuni 170,264 t/s (1,516 g/s), vääveldioksiidi (SO2) kuni 21,283 t/a

(0,1895 g/s) ja süsinikmonooksiidi (CO) kuni 723,622 t/a (6,443 g/s).

Kehtiva loa andmetel ei kaasne olemasoleva tegevusega lõhnaaine levikut. Seega ei ole alust arvata,

et kavandatava tegevuse võiks samuti kaasneda lõhnahäiringud (katendi ja põlevkivi lõhkamise ja

laadimise tulemusel väljutatavad saasteained ei põhjusta lõhnahäiringuid).

Kavandatava tegevuse vastavust kehtivatele õigusaktidele ja normidele saab hinnata õhukvaliteedi

taseme väärtuste järgi välisõhus (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus).

Inimese tervisele ja keskkonnale avaldatava mõju hindamisel lähtutakse õhukvaliteedi piirväärtusest,

mille ületamisel väljapool tootmisterritooriumi eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist.

Õhusaasteaine piirväärtus tähendab seda, et arvestades inimese eluiga, ei tekita piirväärtuseni

saastunud välisõhus elamine ei inimese tervisele ega keskkonnale vastuvõetamatuid riske. Seega, kui

saasteaine(te) modelleeritud või mõõdetud tase jääb allapoole tervise kaitseks kehtestatud piirväärtust

(Cm/ÕPV ≤ 1,0), ei teki sellest terviseriski ka juhul, kui kavandatava tegevuse saastetase on võrreldes

lähteolukorraga suurenenud. Eestis on õhukvaliteedi piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri

27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning

õhukvaliteedi hindamispiirid“. Kehtiva loa nr KMIN-073 andmetele tuginevalt käitise tegevusega ei

kaasne kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist väljapool käitise tootmisterritooriumit. Allpool

toodud tabelis on esitatud kehtiva loaga seotud LHK projektis esitatud saasteainete hajumisarvutuste

tulemused.

Tabel 5.5-1 Kehtiva loaga seotud saasteainete hajumisarvutuste tulemused (väljavõte loa nr KMIN-73 taotlusest)

Heiteallikad Saasteaine

Õhukvaliteedi

tase -Piirväärtus

µg/m3 (ÕPV1 – 1

tund, ÕPV8 – 8

tundi ÕPV24 – 24

tundi, ÕPVa – 1

aasta)

Maksimaalne konts.

väljaspool

tootmisterritooriumi

Cm µg/m3

Suhe

Cm/ÕPV

V1 (lõhkamine) CO 1000 ÕPV8 493,153 0,049

V1 (lõhkamine) SO2 350 ÕPV1 95,727 0,274

125 ÕPV24 4,822 0,039

V1 (lõhkamine) NO2 200 ÕPV1 12,726 0,064

40 ÕPVa 0,205 0,005

V1 (puurimine- ja lõhkamine) PM10 50 ÕPV24 14,008 0,28

40 ÕPVa 0,076 0,002

V1 (puurimine- ja lõhkamine) PM2,5 25 ÕPVa 0,061 0,002

001 (kütusemahuti 50m3),

002A (kütusemahuti 20m3),

002B (kütusemahuti 10m3)

Aromaatsed

süsivesinikud

600 ÕPV1 1,676 0,003

200 ÕPV24 0,385 0,002

001 (kütusemahuti 50m3),

002A (kütusemahuti 20m3),

002B (kütusemahuti 10m3)

NMVOC

5000 ÕPV1 47,276 0,009

2000 ÕPV24 10,859 0,005

V2 (laoplats), V3

(purustuskompleksi

aspiratsioonisüsteem), V4

(purustuskompleksi

PM10 50 ÕPV24 45,77 0,915

40 ÕPVa 2,272 0,057

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 52

aspiratsioonisüsteem), V5

(laadimine vagunitesse)

V2 (laoplats), V3

(purustuskompleksi

aspiratsioonisüsteem), V4

(purustuskompleksi

aspiratsioonisüsteem), V5

(laadimine vagunitesse)

PM2,5 25 ÕPVa 0,271 0,011

V6 (ühendladu),

V7 (ühendladu) PM10

50 ÕPV24 46,642 0,933

40 ÕPVa 18,792 0,47

V6 (ühendladu),

V7 (ühendladu) PM2,5 25 ÕPVa 2,829 0,113

Kehtiva loa andmetel on heitallikate V1 (lõhkamine) ja V6, V7 (ühendladu) on esitatud eraldi (st

koosmõju ei ole arvestatud), kuna tegevused toimuvad teistest heiteallikatest suhteliselt kaugel.

Heitallikatest 001, 002, 002B, V2, V3, V4, V5, V8 paikneb ühendladu (heiteallikad V6 ja V7) ca 1,5 km

kaugusel ning lõhkamistööd ca 6 km kaugusel.

Arvestades, et ainult lõhkamis- ja puurimistööd nihkuvad nimetatud loas kirjeldatud asukohast

lõunasuunas Uusnova lahustükile ning muid olulisi muudatusi heiteallikates võrreldes olemasoleva

olukorraga ei toimu, siis ei ole alust arvata, et uues olukorraga võiks kaasneda suuremas mahus

saasteainete teket ja õhukvaliteedi ületamisi (ehk muutust) võrreldes olemasoleva olukorraga. Lähemad

elamupiirkonnad jäävad Uusnova lahustükist enam kui 5 km põhja suunas ja 7 km kaugusele lõuna

suunas, seega ei ole tõenäoline tuulega tolmu või muude saasteainete arvestatavas koguses

kandumine elumajadeni.

Kehtiva loaga seotud LHK projektis esitatud hajumisarvutuste andmetele tuginevalt võivad lähima

Natura 2000 võrgustiku Puhatu loodusalal ja Puhatu linnualal (asub kavandatava tegevuse lõuna piirist

ca 1,32 km kaugusel lõuna-edela suunas) saasteainete maksimaalsed kontsentratsioonid olla

alljärgnevad (arvestades lõhkamistööde lühiajalisust ning kaugust nimetatud aladest, siis võib pigem

arvata, et saasteainete kontsentratsioonid reaalses olukorras on oluliselt väiksemad):

• CO korral 8 tunni keskmine õhukvaliteedi tase mitte rohkem kui 493,153 µg/m3 (st 0,049 ÕPV8

ehk kuni 4,9 % kehtestatud 8 tunni õhukvaliteedi piirväärtusest);

• SO2 korral 1 h keskmine õhukvaliteedi tase kuni 95,727 µg/m3 (st 0,274 ÕPV1 ehk kuni 27,4 %

kehtestatud 1 tunni õhukvaliteedi piirväärtusest) ning 24 h keskmine õhukvaliteedi tase kuni

4,822 µg/m3 (st 0,039 ÕPV24 ehk kuni 3,9 % kehtestatud 24 tunni õhukvaliteedi piirväärtusest);

• NO2 korral 1 h keskmine õhukvaliteedi tase kuni 12,726 µg/m3 (st 0,064 ÕPV1 ehk kuni 6,4 %

kehtestatud 1 tunni õhukvaliteedi piirväärtusest) ning 1 aasta keskmine õhukvaliteedi tase kuni

0,205 µg/m3 (st 0,005 ÕPVa ehk kuni 0,5 % kehtestatud 1 aasta õhukvaliteedi piirväärtusest);

• PM10 korral 24 h keskmine õhukvaliteedi tase kuni 14,008 µg/m3 (st 0,28 ÕPV24 ehk kuni 28 %

kehtestatud 24 tunni õhukvaliteedi piirväärtusest) ning 1 aasta keskmine õhukvaliteedi tase kuni

0,076 µg/m3 (st 0,002 ÕPVa ehk kuni 0,2 % kehtestatud 1 aasta õhukvaliteedi piirväärtusest);

• PM2,5 korral 1 aasta keskmine õhukvaliteedi tase kuni 0,061 µg/m3 (st 0,002 ÕPVa ehk kuni 0,2

% kehtestatud 1 aasta õhukvaliteedi piirväärtusest);

• SO2 korral 1 h keskmine õhukvaliteedi tase kuni 95,727 µg/m3 (st 0,274 ÕPV1 ehk kuni 27,4 %

kehtestatud 1 tunni õhukvaliteedi piirväärtusest) ning 24 h keskmine õhukvaliteedi tase kuni

4,822 µg/m3 (st 0,039 ÕPV24 ehk kuni 3,9 % kehtestatud 24 tunni õhukvaliteedi piirväärtusest);

• aromaatsete süsivesinike korral jääb õhukvaliteedi tase allapoole 0,3% vastavast kehtestatud

õhukvaliteedi piirväärtusest ning NMVOC korral allapoole 0,9% vastavast kehtestatud

õhukvaliteedi piirväärtusest, kuna vastavad heiteallikad asuvad Puhatu loodusalast ja Puhatu

linnualast enam kui 7 km kaugusel põhja suunas.

Esitatud andmetest on näha, et kavandatava tegevusega piirnevast tootmisterritooriumist

väljaspool ühegi saasteaine kontsentratsioonid välisõhus ei ületa 30 protsenti vastavale

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 53

saasteainele kehtestatud piir- või sihtväärtusest. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 19 prim1

mõistes on seega tegemist tegevusega, millel on väheoluline mõju, kuna kavandatava

tegevusega seonduvatest kõikidest heiteallikatest väljutatavate kõikide saasteainete

kontsentratsioonid välisõhus jäävad väljaspool käitise tootmisterritooriumi alla 50 protsendi

sama seaduse § 47 lõike 1 või 2 alusel saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piir- või

sihtväärtusest.

Seoses Sirgala karjääri laienemisega Uusnova lahustükile ei toimu uue taristu kasutusele võtmist,

mistõttu ei ole ette näha varem hinnatud mõjude suurenemist.

Uusnova lahustüki lähipiirkonnas ei paikne teisi teadaolevaid saasteaineid emiteerivaid heiteallikaid,

millele oleks vastavalt Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmetele väljastatud keskkonnaluba,

keskkonnakompleksluba või paikse heiteallika käitaja registreering.

Transpordiga kaasnev tolm

Transpordi puhul on põhiliseks tolmuallikaks pindamata teed (nn kruusateed). Pindamata teel

masinatega liikumine põhjustab rataste survel teekatte ülemise kihi purunemist ja peenestumist.

Maapinnaga kokkupuutes olevad rattad keerutavad üles tee kattematerjali purunemise tagajärjel

tekkinud peeneid osiseid (tolmu). Samuti tekib vahetult liikuva masina juures ja selle taga turbulentne

õhuvool, mis sarnaselt ratastega peeneid osiseid liikuma ja lenduma paneb. Teetolmu teke ja levik on

seoses liiklusintensiivsusega, kasutatavate masinate massist ja sõidukiirusest, teede peente osakeste

sisaldusest (teekatte materjal), tee laiusest ja tööajast. Teiste saasteainete heitmed (ja

kontsentratsioonid) on katteta teede läbimisel võrreldes tolmu tekkega tühised.

Transpordist tekkiva tolmu heitkoguseid ja levikut on hinnatud 2015 aastal koostatud keskkonnamõjude

hindamise aruandes. Arvestades olemasoleva ja kavandatava tegevuse ulatust, siis ei ole

transpordimasinate märkimisväärset liikluskoormuste kasvu ette ei nähta. Seega jäävad kehtima 2015

aasta aruandes esitatud tulemused ja järeldused, mille kohaselt võib ülenormatiivne tahkete osakeste

kontsentratsioon võib levida ~250 m kaugusele allikast ehk tee mõttelisest keskjoonest. Arvestades

karjääri lähimate transporditeede paiknemist lähima kaitseala (Puhatu loodusala ja Puhatu linnuala)

suhtes on ülemäärase tolmu kandumise vältimiseks vajalik kaitsealaga külgnevate teede kastmine ajal

kui teed on kuivad ja tolmavad. Arvestades teede paigutust ei mõjuta transpordist tulenev tolm

arvestatavalt õhukvaliteedi taset lähimatele elamutele piirkonnas.

Kokkuvõtte

Kavandatava tegevusega liiguvad mäetööd (sh puurimis- ja lõhkamistööd) kehtivas loas nr KMIN-073

kirjeldatud aladelt lõuna poole, kuid Narva karjääride ja Sirgala karjääri ühene kaevandamise määr ei

suurene, seega ei ole võimalikud ka kumuleeruvad mõjud. Sirgala karjääri laienemisega Uusnova

lahustükile ei toimu uue taristu kasutusele võtmist, mistõttu ei ole ette näha varem hinnatud ning

kehtivas loas kirjeldatud mõjude suurenemist või õigusaktidega kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste

ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi (sh ka lähimatel kaitsealadel, nagu Puhatu loodusala ja

Puhatu linnuala). Kaevandamise mõju välisõhu kvaliteedile võib pigem lugeda lokaalseks ja arvestatav

mõju ei ulatu lähimate elamualadeni. Võimalik transpordist tulenev mõju olemasoleva olukorraga

võrreldes ei halvene.

Mõju valdkond Alt-IV

Mõju

õhukvaliteedile

Sirgala karjääri laienemisega Uusnova lahustükile ei toimu uue taristu kasutusele

võtmist, mistõttu ei ole ette näha varem hinnatud ning kehtivas loas kirjeldatud

mõjude suurenemist suurenemist või õigusaktidega kehtestatud õhukvaliteedi

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 54

piirväärtuste ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi (sh ka lähimatel

kaitsealadel, nagu Puhatu loodusala ja Puhatu linnuala). Leevendavaid meetmeid

rakendades on kaevandamise mõju lokaalne ja arvestatav mõju ei ulatu lähimate

elamualadeni.

5.6 Müra ja vibratsiooni mõju

Müra normtasemed

Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti

müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel

puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja

tööohutust käsitlevad nõuded.

Eraldi müraalased normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud

määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad (nt erinevad tööstuslikud

seadmed). Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning

veesõidukite liiklus. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normtasemed,

kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega

müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit.

Kuigi seadusandluse järgi ei tohi erinevate müraallikate poolt tekitatav summaarne müratase normtaset

ületada, ei ole erinevat liiki (tööstusmüra ja liiklusmüra) mürale summaarset müra normtaset

kehtestatud. Seetõttu võrreldakse tööstus- ja liiklusmüra reeglina asjakohase normtasemega eraldi.

Eesti seadusandluses kasutatakse müraolukorra normidele vastavuse kriteeriumitena peamiselt kaht

näitajat: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00) müra hinnatud tase:

▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00)

tekitatud mürale parandus +5 dB52,

▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).

Müra normtasemed on kehtestatud päeva (7-23) ja öö (23-7) keskmistatud väärtustena (energeetiliselt

keskmistatud tulemused ehk müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses, mis kujuneb mürarikaste ja

vaiksemate hetkede summas). Müra normväärtusega võrdlemisel arvestatakse mürarikka tegevuse

kestust kogu päeva lõikes ning nt konkreetse tegevuse hetkel esinevad eriti lühiajalised

mürasündmused ei lähe seega vastuollu müraalase seadusandlusega (eeldusel, et kogu päeva lõikes

sätestatud norm on tagatud).

Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt määratakse müratundlike alade kategooriad (lähtudes alade

erinevast müratundlikkusest) vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,

▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,

rohealad,

▪ III kategooria – keskuse maa-alad,

▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Karjäärile lähimate asustusalade elamualad tuleb lugeda II kategooria müratundlikeks aladeks.

52 Päevane ajavahemik (7-23) sisaldab ka õhtust aega (19-23), mille jooksul tekkivale mürale l isatakse parandustegur +5 dB, kuna eeldatakse, et õhtusel ajal esinev müra võib olla häir ivam kui päevasel ajal.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 55

Lisaks eespool kirjeldatud müratundlike alade erinevatele kategooriatele kasutatakse planeeringutes ja

projekteerimisel järgmisi müra normtasemete liigitusi, mis kehtivad kõigi müratundlike alade

kategooriate (I…IV) kohta:

▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid,

▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Planeeringust

huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

Olemasolevate tööstuspiirkondade laiendamise korral tuleb lähtuda müra piirväärtuse nõuetest.

Järgnevates tabelites on toodud liiklus- ja tööstusmüra piirväärtused erineva kategooria müratundlike

alade lõikes päeval ja öösel.

Tabel 5.6-1 Liiklusmüra normtasemed: müra hinnatud tase päeval (L d)/öösel (Ln), dB

Ala kategooria

üldplaneeringu

alusel

I

virgestusrajatiste maa-

alad ehk vaiksed alad

II

haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande-asutuste ning

elamu maa-alad, rohealad

III

keskuse maa-

alad

IV

ühiskondlike

hoonete maa-

alad

Müra piirväärtus 55/50

60/55

651/601

65/55

701/601 1 lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel

Tabel 5.6-2 Tööstusmüra normtasemed: müra hinnatud tase päeval (L d)/öösel (Ln), dB

Ala kategooria

üldplaneeringu

alusel

I

virgestusrajatiste maa-

alad ehk vaiksed alad

II

haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande-asutuste ning

elamu maa-alad, rohealad

III

keskuse maa-

alad

IV

ühiskondlike

hoonete maa-

alad

Müra piirväärtus 55/40 60/45 65/50

Müra mõju hindamine

Uusnova lahustüki avamine on kavandatud läbi Narva karjääride. Viimase koosseisu kuuluvate

müraallikate mõju on hinnatud 2015. aastal koostatud KMH aruandes ning keskkonnaloa taotluses.

Kuna kaevandamisega Uusnova lahustükil ei alustata enne, kui Narva karjäärides on maapealne

kaevandamine ammendunud, ning Narva karjääride ja Sirgala karjääri ühene kaevandamise määr ei

suurene, siis ei ole võimalikud ka kumuleeruvad mõjud. Seega on sisuliselt tegemist keskkonnaloas nr

KMIN-073 kirjeldatud tegevusega, milles esitatud lõhkamis- ja puurimistööd nihkuvad Uusnova

lahustükile. Ülejäänud välisõhu heiteallikad (müraallikad) jäävad loaga kirjeldatud asukohtadesse.

KMH aruandes arvestatakse kaevise purustamise, laadimisega ja veoga kaasneva mõju hindamisel

muu hulgas ka 2015. aastal koostatud keskkonnamõjude hindamise tulemusi ning juhul, kui võib

eeldada, et Uusnova lahustükil tööde tegemisega kaasnevad mõjud on väiksemad kui Narva karjääris

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 56

(nt tegevuse iseloomu ja puhveralade suurust vaadates), siis käesolevas aruandes täpsemaid

hinnanguid välja ei tooda.

Karjääris kaevandatakse põlevkivi lahtisel viisil tootmistranšeedes. Põlevkivi katend, mille kõvemad

kivimid on eelnevalt purustatud puur- ja lõhketöödega, eemaldatakse ekskavaatoritega. Paljandunud

põlevkivi kiht purustatakse buldooser-kobestiga ning osaliselt puur-ja lõhketöödega tükkideks, mis

laaditakse mehhaanilise labida tüüpi ekskavaatoritega 55 tonnise kandejõuga kalluritesse ning

transporditakse kalluritega Narva karjääri tööstusterritooriumil asuvasse laadimis-purustuskompleksi.

Laadimis-purustuskompleksis toimub kaevise purustamine tükisuuruseni 0 - 300 mm ja laadimine

raudteevagunitesse. Raudteetranspordiga veetakse toodang lõpptarbijani ehk Narva

elektrijaamadesse.

Uusnova lahustüki puhul võib müraallikatena seega välja tuua järgmised tegevused:

▪ Katendi eemaldamine (ekskavaatoritega, vajadusel puur- lõhketöödega);

▪ Põlevkivikihtide kobestamine (vajadusel puur- ja lõhketöödega);

▪ Kaevise laadimine kalluritele;

▪ Kaevise transport Narva karjääri territooriumil asuvasse laadimis-purustuskompleksi mööda

karjäärisiseseid teid.

Kasutavate masinate (ekskavaatorid, buldooserid, kallurid) helivõimsustase (LwA) jääb suurusjärku

110…120 dB. Narva karjääri KMH aruandes (2015) ning varasemas keskkonnaloa taotluses on

võimaliku müra mõju ulatuse osas välja toodud järgmised järeldused:

▪ KMH kohaselt küündib kaevetöödega kaasnev müratase, mis võib küündida eluhoonete

piirväärtuseni, päevasel ajal maksimaalselt ca 420 m kaugusele (60 dB) ja öisel ajal

maksimaalselt ca 2500 m kaugusele (45 dB) masinate töötamiskohast;

▪ Narva karjääride kaevise väljaveo keskmiseks liiklusintensiivsuseks on võetud 37 edasi-tagasi

sõitu tunnis. Kaevise veost tingitud ülenormatiivne müratase levib karjääritee teljest päevasel

ajal maksimaalselt ca 60 m ja öisel ajal maksimaalselt ca 120 m kaugusele;

▪ Narva karjääri kaks laadimis-purustuskompleksi põhjustavad 250 m kaugusel mürataset

maksimaalselt 70 dB (Uusnova lahustükile laadimis-purustuskompleksi ei kavandata);

▪ Lõhketöödest põhjustatud lühiajaline müra on märkimisväärne ja mõjuala ulatub mitme

kilomeetri kaugusele (nt 1 km kaugusel võib esineda hetkeline müratase ca 86 dB). Samas on

müra vaid hetkeline.

Lisaks tuleb arvestada, et eespool tooduga võrreldes vähendavad mürataset ka karjäärinõlv, mets ja

alustaimestik ning seega kirjeldavad toodud mõjualad tõenäoliselt tegelikust olukorrast märgatavalt

halvemat situatsiooni.

Kokkuvõttes ei ole Uusnova lahustükil kavandatava tegevuse puhul lähimates elamupiirkondades (5...7

km kaugusel) ette näha müra normtasemete ületamist, kuid soovitatav on kõige mürarohkemaid töid

(ehk lõhketöid) teostada ainult päevasel ajal.

Vibratsioon

Avakaevandamisel katendis olevate kaljuste kivimite kobestamine puur-lõhketöödega põhjustab

vibratsiooni ehk maavõnkeid. Lõhketöödest tingitud vibratsiooniallikate poolt tekitatud mõjude lubatavad

suurused on lõhkematerjaliseaduse alusel määratud kindlaks majandus- ja taristuministri 8. septembri

2017. a määruses nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded”, mis arvestab suurima

lubatava võnkekiiruse määramisel nii ehitise liiki, võnkekeskkonda, võnkesagedust kui ka ehitise

kaugust lõhkamiskohani.

Vibratsiooniga seotud häiringuid käsitleb ka sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, mis sätestab

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 57

inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks kehtestatud üldvibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Nimetatud

määruse § 1 reguleerimisala lõikes 2 on öeldud, et: „Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid

tuleb paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ei ületa käesoleva määrusega sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb

arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel.“ Määruses viidatud vibratsiooniallikad - seadmed ja

masinad - ning nendega kaasnevad tegevused (paigaldamine, hooldamine ja kasutamine) ei ole

sarnased lõhketöödele. Lõhketöödest lähtub lühiajaline vibratsioon, mis on olemuslikult teistsugune

seadmetest ja masinatest lähtuvast vibratsioonist, mis on (erinevalt lõhketöödest) reeglina pideva

iseloomuga (ning pideva häiringu põhjustaja).

Seismiline vibratsioon ehk maavõnked võivad põhjustada kahjustusi hoonetes (nt praod). Hoonetele

ohutu vibratsiooni tase on määratud ohutu laengu suurusega lõhketööde projektis, mõju peab kõigi

lõhkamistööde korral jääma lubatu piiridesse, mille korral hoonetele kahjustusi ei tekitata. Lõhketööde

käigus ehitisele mõjuv võnkekiirus määratakse vastavuses eespool toodud majandus- ja taristuministri

8. septembri 2017. a määruses nr 49 toodud lõhketööde projekteerimisel ehitisele maksimaalselt

lubatud võnkekiirusele.

Lõhketöödega kaasnevad maavõnked ning mõju, mis avaldatakse hoonetele (ning võib häirida

elanikke), sõltub lõhkelaengu suurusest, pinnase omadustest (nii vibratsiooni tekkekoha, levikuala kui

ka hoone vundamendi alusest pinnasest), hoone konstruktsioonist ja materjalist. Nendest teguritest

lähtuvalt on määratud ka hoonetele lubatavad maksimaalsed võnkekiirused, mida tuleb lõhkamistööde

teostamisel arvesse võtta.

Lõhkamiste ning vibratsiooni puhul kehtivad järgmised seaduspärasused: mida väiksem on lõhkelaeng,

seda väiksem on tekkiv võnkeenergia (vibratsioon); mida suuremad on vahemaad vibratsiooni tekkkoha

ning tundliku objekti vahel, seda väiksem on vibratsioon; mida tugevam on hoone või rajatise

konstruktsioon, seda väiksem on mõju (ja ka häiring).

Elamute ja muude tundlike objektide ning rajatiste lähedust tuleb arvestada puur-lõhketööde

ettevalmistamisel ning kasutada ohutu suurusega laenguid ja viitegruppe. Täpne puurlõhketööde kord

määratakse lõhketööde projektis. Lõhkamine teostatakse kooskõlas Narva karjääri projektiga, Uusnova

lahustükil lõhkamistööd ei too kaasa lõhkeainete koguse suurenemist.

Vastavalt varasemalt Narva karjääride kohta koostatud KMH aruandele (2015) ning keskkonnaloa

taotlusmaterjalidele võib võimalikke kahjustusi tekitav vibratsioon levida konservatiivsetel tingimustel ligi

1 km kaugusele lõhkekohast. Lähimad elamupiirkonnad jäävad Uusnova lahustükist 5…7 km kaugusele

(Narva ja Sirgala olemasolevatele karjääridele jäävad lähimad elamupiirkonnad mõnevõrra lähemale

ehk ca 3,5 km kaugusele), siis lõhketöödest põhjustatud maavõnked piirkonna elamuid ei ohusta. Seega

jäävad kehtima 2015. aasta Narva karjääride KMH aruandes esitatud tulemused ja järeldused, mille

kohaselt vibratsiooni negatiivne mõju lähimate tundlike aladeni (elamupiirkonnad) ei ulatu.

Vibratsiooniallikaks võib kujuneda ka kaevise transport, kuid mõju lähimate tundlike aladeni ei küündi,

kuna kasutatakse olemasolevaid tööstusalasid ja vastavat taristut ning ühendusteede läheduses

tundlike alasid ei asu. Vibratsioonimõjude olulist kumuleerumist piirkonnas (sh erinevate kaevanduste

vahel) üldjuhul ei teki (lõhkamine on lühiajaline).

Kokkuvõtte

Kavandatava tegevusega liiguvad mäetööd (sh puurimis- ja lõhkamistööd) kehtivas loas nr KMIN-073

kirjeldatud aladelt lõuna suunas, kuid Narva karjääride ja Sirgala karjääri ühene kaevandamise määr ei

suurene, seega ei ole võimalikud ka kumuleeruvad mõjud. Sirgala karjääri laienemisega Uusnova

lahustükile ei toimu uue taristu kasutusele võtmist, mistõttu ei ole ette näha varem hinnatud ning

kehtivas loas kirjeldatud mõjude suurenemist, lähimate elamupiirkondadega on Uusnova lahustüki

puhul tagatud isegi mõnevõrra suuremad puhveralad. Ülemäärase mõju vältimiseks on oluline

lõhketööde teostamine ainult päevasel ajal, vältimaks lühiajaliste mürahäiringute esinemist öisel ajal.

Pidevalt töötavate müraallikate (karjääris töötavad masinad ja transport) mõju (müra ja vibratsiooni näol)

ei küündi lähimate elamualadeni ning mõju võrreldes olemasoleva olukorraga ei suurene.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 58

Mõju

valdkond Alt-IV

Mõju müra ja

vibratsiooni

tekkele

Sirgala karjääri laienemisega Uusnova lahustükile ei toimu uue taristu kasutusele

võtmist, mistõttu ei ole ette näha varem hinnatud ning kehtivas loas kirjeldatud

mõjude suurenemist. Leevendavaid meetmeid rakendades (ajalised piirangud

lõhketöödele) on kaevandamise mõju lokaalne ja arvestatav mõju ei ulatu lähimate

elamualadeni.

5.7 Mõju ressursikasutusele

Uusnova lahustükile jääb lisaks põlevkivi varudele ka töötav liivakarjäär (Uusnova liivakarjäär, plokk 1)

ja maavaravarudena arvele võetud ehitusliiva plokid 2, 3 ja 4. Lisaks Puhatu tubamaardla plokk 10,

vähesel määral ka plokk 9 (vt joonis 1.2).

Uusnova II uuringuruumis on antud geoloogiline uuringuluba nr L.MU/513646, mis kehtib kuni

26.05.2027. Uuringualal on Maa-ameti 19.01.2024 korraldusega nr 1-17/24/144 võetud arvele

Uusnova liivamaardla ehitusliiva 2 aT plokk, 3 pT plokk ning 4 pT plokk. Eemaldati Puhatu

turbamaardla hästilagunenud turba 10 aR plokk. Kuigi uuringuala on korrastatuks tunnistatud

Keskkonnaameti 10.08.2023 korraldusega nr DM-124897-3, on uuringuluba endiselt kehtiv kuni

26.05.2027, mis annab loa omanikule võimaluse veel teostada ka aluspõhja maavarade

uuringuid.

35 ha ulatusega mäeeraldisele ulatuvad Uusnova liivamaardla ehitusliiva plokid 2aT ja 3 pT kokku ca

6,8 ha ulatuses.

Kaevandamise tehnoloogia mõju

Alternatiiv IV-ga ei ole ette näha pealmaakaevandamise tehnoloogia ebasoodsat mõju olemasoleva

Uusnova liivakarjääri, Uusnova ehitusliiva plokkide 2, 3 ja 4 ning turbamaardla plokkide 9 ja 10

ressurssidele. KMH aruandes ei ole võimalik hinnata mõju ressurssidele, mille olemasolu kohta

informatsioon puudub.

Kaevanduse kuivendamise mõju Puhatu turbamaardla plokkidele 9 ja 10.

Narva ja Sirgala karjääriga piirneval Puhatu soostiku servaalal on õhuke, muutliku paksusega turvas.

Soostiku lähistel asuvad karjääridega seotud settebasseinid ja vooluveekogud, mille veetase on

soopinnast madalamal ning sellega juba vähendavad veehulka alal.53

Puhatu turbamaardla plokk 10 jääb kavandatava karjääri alast ca 790 m ja plokk 9 ca 2 km kaugusele

läände (joonis 5.7). Puhatu turbamaardla ploki 9 kasutusala on vähelagunenud turvas, mille keskmine

paksus on 1 m ning kasutusotstarbeks aiandusturvas. Ploki 10 kasutusala on hästilagunenud turvas,

mille keskmine paksus on 3,6 m ning kasutusotstarve kütte- ja väetusturvas.

Hüdrogeoloogilise modelleerimise tulemusena leiti, et põlevkivi pealmaakaevandamisel Uusnova

lahustükil võib veetase soosetetes kaevanduse piirist alaneda maksimaalselt 10–40 cm, veetaseme

alanduse mõju soosetetes ulatub karjääri piirist 0,2–0,6 km kaugusele. Puhatu turbamaardla plokid 9 ja

10 jäävad Uusnova lahustükile kavandatavast karjäärist kaugusele (vähemalt 790 m), kuhu veetaseme

alanemine ei ulatu (joonis 5.7).

53 Erg, K., Savva, V., Lelgus, M., Kivit, N. 2022. Hüdrogeoloogiline prognoos põlevkivi kaevandamisele Sirgala karjääri Uusnova lahustükil

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 59

Käesoleva KMH koostamisel jõuti järeldusele, et ökosüsteemidest lähtuvate piirangute tõttu on

kaevandamine Uusnova lahustükil võimalik ainult karjääriviisiliselt ja ca 35 ha suurusel maa-alal.

Eeltoodud põhjusel on kaevandamise lubamine Puhatu tubamaardla 9. ja 10. ploki aladel tulevikus

ebatõenäoline..

Joonis 5.7 Liiva- ja turbavarude paiknemine kavandatava karjääri suhtes. Aluskaart Maa-amet 2024.

Mõju valdkond Alt-IV

Mõju

ressursikasutusele

Uusnova lahustükile kavandatava karjääri veealanduse mõju Puhatu

turbamaardla 9. ja 10. plokini ei ulatu. Kaevandamise lubamine Puhatu

turbamaardla 9. ja 10. ploki aladel on ökosüsteemidest lähtuvate piirangute

tõttu ebatõenäoline.

5.8 Mõju taimestikule, loomastikule ja rohevõrgustikule

Siin peatükis käsitletakse looduskaitseseaduse mõistes kaitstavaid loodusobjekte ja muid

loodusväärtusi, mis ei ole kaetud Natura asjakohase hindamisega ptk-s 5.9. Kavandatud tegevusega

kaasnevaid mõjusid on käsitletud alljärgnevates peatükkides.

Potentsiaalse mõjutegurina tuleb siin eraldi välja tuua saasteainete tekkega kaasnev õhukvaliteedi

langus. Kaevandustegevuse käigus tekkivad saasteained mõjutavad ökosüsteeme läbi

mullastikutingimuste halvenemise. Selle tulemusena aeglustub taimede kasv ja nad muutuvad

kaitsetumaks teiste kahjulike keskkonnafaktorite suhtes, nagu putukate rünnakud, haigused, põud või

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 60

külm talv54. Seeläbi halveneb ka koosluste kvaliteet loomade elupaigana. Kavandatud tegevusega

kaasnevat mõju õhukvaliteedile on põhjalikult kirjeldatud aruande ptk-s 5.5. Kokkuvõtvalt on seal

kirjeldatud, et Sirgala karjääri laienemisega Uusnova lahustükile ei võeta kasutusele uut taristut, mistõttu

ei ole ette näha saasteainete mõjude suurenemist õhukvaliteedile. Ja seega ei saa seda tegurit

pidada oluliseks, mistõttu sellel alljärgnevates alapeatükkides ei peatuta.

5.8.1 Mõju taimestikule

2023. aasta uuringu järgi on peamine kavandatud tegevusega kaasnev mõju taimestikule karjääri

alal taimkatte ja kasvukihi hävimine. Kavandatava pealmaakarjääri alale jäävad terves ulatuses

väikese käopõlle ja tumepunase neiuvaiba kasvukohad, samuti ulatub sinna osa kahelehise käokeele

ja kuradi-sõrmkäpa ulatuslikest kasvukohtadest (vt joonis 2.6).

Teine oluline ohutegur on kaevandamistegevusega kaasnev veetaseme alanemine, mis mõjutab

üldjuhul karjäärist märksa laiemat ala. Määrava tähtsusega on veetaseme alanemine

kvaternaarisetetes, täpsemalt soosetetes, sügavamate veekihtide veetaseme alandamine taimestikku

ja kooslusi oluliselt ei mõjuta. Ptk-i 5.1.1 kirjeldatu kohaselt ulatuvad pealmaakaevandamisel veetaseme

muutused kavandatud tegevuse piirkonnas levinud soosetetes maksimaalselt kuni 0,6 km kaugusele.

Kavandatud tegevuse ala kohta 2023. aasta keskel valminud taimestiku ja linnustiku uuringus on

mõjurina mainitud ka jääjärveliste liivade veetaseme muutusi, kuid uuringu aluseks oli toona oluliselt

ulatuslikum karjääripind, mis puudutas ka alasid, mis jäävad ainult jääjärveliste liivade mõjualale ja kuhu

soosetted ei ulatu. Siinse mõjuhindamise aluseks olev kavandatud pealmaakaevanduse ala on

märkimisväärselt väiksema pindalaga, karjäärist läänes ja lõunas on laialt levinud soosetted (põhjas on

olemasolev kaevandusala ja idas Narva jõgi), mistõttu on kavandatud tegevuse puhul asjakohane

lähtuda soosetetega seostuvate veetaseme muudatustega.

Veetaseme langus halvendab kiiresti märgade oludega kohastunud liikide elutingimusi. Puistu kasvades

suureneb varjuliste elupaikade osakaal, järk-järgult kaovad nendest avamaaoludega kohastunud liigid55.

Seega peab ka karjääri rajamisega kaasneva ümbritseva ala veerežiimi muutusi (max kuni 600 m

raadiuses karjäärist) lugema niisketele kasvutingimustele kohastunud taimeliikidele oluliseks

ohuteguriks.

Kuivendus mõjutab enamikke mõjupiirkonda jäävaid kaitsealuseid taimeliike, kuna need on kohastunud

elutsema senistes liigniisketes kasvutingimustes. Mõjupiirkonda jäävatest taimeliikidest vajab

(liig)niiskeid kasvutingimusi kuradi-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip ja balti

sõrmkäpp. Kahelehine käokeel ja vööthuul-sõrmkäpp on erinevate niiskustingimuste suhtes

leplikumad56 57. Väikest käopõlle ja tumepunast neiuvaipa pole antud teguri puhul asjakohane käsitleda,

kuna nende ainukesed teadaolevad kasvukohad jäävad tervenisti karjääri alale ja hävivad.

Kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades kavandatud tegevuste elluviimisel tuleb arvestada

looduskaitseseaduses seatud piirangutega, mille järgi on I ja II kaitsekategooria taimeliikide hävitamine

ja kahjustamine keelatud (LKS § 55 lg 7) ning III kaitsekategooria taimi keelatud hävitada ulatuses, mis

ohustab liigi säilimist selles kasvukohas (LKS § 55 lg 8).

Eelnevast lähtuvalt tuleb ebasoodsa mõju vältimiseks Keskkonnaameti loa alusel lähedal

asuvatesse sobivatesse kasvukohtadesse ümber asustada58 järgmised kavandatava karjääri ja

selle mõjupiirkonda (karjäärist 600 m raadiuses) jäävad kaitsealused taimeliigid: väike käopõll,

tumepunane neiuvaip, soo-neiuvaip ja kahkjaspunane sõrmkäpp.

54 Tikk, K. 2015. Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde -Eesti rabades. Magistr itöö. Eesti Maaülikool. Põllumajandus - ja keskkonnainstituut 55 Ojanen, P jt . 2020. Kuivenduse mõju elur ikkusele, kl i imale ja veekogudele. Kokkuvõte. 56 Ellenberg, H., Weber, H. E., Düll, R., Wirth, V., Werner, W., Paulisen, D. 1991. Zeigerwerte von Pflanzen in Mitteleuropa . Scripta Geobotanica, 18: 1-248. 57 Eesti Orhideekaitse Klubi. Liigid. Kasutatud: 18.10.2023 58 Kaitsealuse l i igi ümber asustamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 vastu võetud määrusele nr 248 „Kaitsealuse l i igi isendi ümberasustamise kord“

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 61

Väga arvukalt piirkonnas leiduvaid III kaitsekategooria taimeliike (kuradi-sõrmkäpp, kahelehine käokeel)

ei ole vaja ümber asustada, kuna nende kasvukohad on piisavalt suured ja rohkeisendilised ning levinud

laialt ka väljaspool tegevuse võimalikku mõjupiirkonda, et liikide kohalikud populatsioonid püsivad

elujõulisena ka kavandatud tegevuse elluviimisel. Mõjupiirkonnas asuva, EELISesse kantud piiride järgi

(näiliselt) väiksemal alal levinud vööthuul-sõrmkäpa puhul on samuti 2023. a uuringus märgitud, et suure

varieeruvuse ja sarnasuse tõttu piirkonnas laialt levinud kuradi-sõrmkäpaga, on tõenäoline, et vööthuul-

sõrmkäpa arvukus on alal suurem kui kindlalt inventuuri käigus vööthuul-sõrmkäpaks määratud isendite

arv. Vööthuul-sõrmkäpa levik oli hajus üle terve uuringuala (st hõlmates nii Uusnova maaüksust kui ka

osaliselt Permisküla metskond 8 maaüksust). Kokkuvõtvalt ei ole ka vööthuul-sõrmkäpa isendeid vaja

ümber asustada. Ka balti sõrmkäpa isendeid pole hetke teadmiste põhjal vaja ümber asustada, kuna

kavandatava tegevuse alale ulatub inventuuril registreeritud balti sõrmkäpa taimi ümbritsev neile

elupaigaks sobiv ala. Taimed ise ja lõviosa kasvukohast jääb mõjualast välja.

Kaitsealuste taimede rohkuse tõttu alal ja nende leviste tõttu kasvukihis võib karjääriviisilisel

kaevandamisel kaaluda võimalust ala seni looduslikuna säilinud piirkondadest eemaldatavat kasvukihti

kasutada teiste karjääride korrastamiseks, kus tekivad küllaltki kõrge veetasemega maapealsed alad

(niidukooslused, sookooslused), sh toiteainerikkamate jääkturbaga turbatootmisalad.

Samamoodi nagu kaitsekorralduslikult oluliste taimeliikidega on ka kavandatud tegevuse mõjupiirkonda

ulatuvad siirdesoode kooslused ohustatud nii otseselt hävimisest kavandatava karjääri alal kui selle

rajamisega kaasnevast kuivendamisest. Kooslus ID-ga 1532545083 (kokku 6,8 ha) jääb vähesel määral

(u 0,3 ha ulatuses) kavandatava karjääri alale ja hävineb. Ülejäänud osa kooslusest paikneb

kavandatava tegevusega kaasneval eeldataval kuivendusalal. Siirdesoodele on omane suhteliselt kõrge

veetase, õhuke turbakiht ning kidur puu- ja põõsarinne. Kaevandustegevusega kaasnevate veerežiimi

muutuste tõttu langeb veetase, hoogustub mineraliseerumine ja taimestiku kasv, mistõttu eeldatavasti

hävib ajapikku ka ülejäänud osa kooslusest. Niisamuti ulatub kavandatava tegevuse mõjupiirkonda

(umbes 1,6 ha ulatuses) siirdesookooslus ID-ga -1304545083 (kogupindala 6,6 ha). Eeldatavasti ka

selle koosluse kavandatava karjääri kuivendusmõjuga alale jääv osa seisund aja jooksul halveneb, kuid

valdavale osale sellele siirdesoolaigule kavandatava tegevusega negatiivset mõju pole oodata. Lisaks

eeltoodule ulatub kavandatava karjääri mõjuala serva siirdesookooslus ID-ga -597545083 (kogupindala

umbes 62 ha). Kattuvus tegevuse mõjualaga on vaevu 0,1 ha ja seega marginaalne, mistõttu on

eeldatavasti kavandatud tegevuse mõju sellele kooslusele väheoluline.

Antud teema puhul tuleb lisaks arvestada transpordist tekkiva tolmu levikuga, mis ptk-i 5.5 kohaselt

ulatub teedest umbes 250 m kaugusele. Tuleb tähele panna, et veerežiimi muudatustega kaasnev mõju

kaitsealustele taimeliikidele on märksa ulatuslikum (max 600 m vt eelmistest lõikudest), mistõttu pole

selle teguriga arvestamine kaitsealuste taimeliikide osas asjakohane. Küll aga on siiski otstarbekas

järgida ptk-s 5.5 antud tingimust ning kasta karjääri lääne ja lõuna servas asuvaid teid ajal kui need

on kuivad ja tolmavad, et vähendada transporditolmu levikut ja negatiivset mõju karjääri vahetu

ümbruse niigi kuivendusmõjustele taimekooslustele.

Mõju

valdkond Alt-IV

Mõju

taimestikule

Kavandatud tegevusega kaasnevad mõjud taimestikule ja kooslustele on:

1. karjääri alal taimkatte ja kasvukihi hävimine;

2. karjääriga piirneva ala veerežiimi muutused (kuni 600 m raadiuses);

3. transpordist tekkiv tolm.

Mõju leevendamiseks tuleb ümber asustada järgmised kavandatava tegevuse alal ja

selle võimalikus mõjupiirkonnas kasvavate taimeliikide isendid: väike käopõll,

tumepunane neiuvaip, soo-neiuvaip ja kahkjaspunane sõrmkäpp. Lisaks tuleb kuival

perioodil kasta karjääri lääne ja lõuna servas asuvaid teid nende tolmamise

vältimiseks.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 62

5.8.2 Mõju linnustikule

Järgnevates lõikudes on käsitletud Uusnova lahustükile kaevanduse rajamisega kaasnevat mõju

kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualas elutsevatele lindudele tuginedes 2023. a valminud

taimestiku ja linnustiku uuringule. Keskendutakse kaitsekorralduslikult olulistele linnuliikidele, kes ei ole

piirkonnas asuva Natura võrgustiku ala – Puhatu linnuala – kaitse-eesmärgid. Kavandatud tegevuse

mõju Puhatu linnualale on hinnatud peatükis 5.9.

Laias laastus võib projekti elluviimisega kaasnevad võimalikud mõjud jagada kaheks:

▪ lokaalsed (st elupaikade ja pesade hävimine);

▪ projektialast laiema ulatusega (st veetaseme muudatused ja häirimine (müra ja vibratsioon)

kaevandustegevuse ajal).

5.8.2.1 Lokaalsed mõjud

Kõige otsesem kaevandustegevusega kaasnev negatiivne mõju linnustikule on elupaikade ja pesade

hävimine, kuna alalt eemaldatakse terve taimkate ja kasvukiht ehk elupaigad tervikuna. Korrastamise

järel tekivad alale uued elupaigad, mis ei sarnane varasematele. Erinevalt taimedest ei ole lindude

pesitsuselupaiku võimalik ümber istutada, seega on tekkiv kahju linnustikule oluline ja pöördumatu.

Kavandatava kaevanduse alale jääb osa tedre, nõmmelõokese ja rukkiräägu elupaikadest.

Rukkiräägu leidumine tegevusealal ei olnud ootuspärane, liiki kohati kahes kohas karjääri lähistel

asuvatel liinialustel. Kumbki 2023. a inventuuril tuvastatud elupaikadest ei ole kestlik, kuid on muutlik ja

kui liinialuseid hooldatakse, tekib uus sobilik elupaik peale võsalõikust kuhugi lähedusse. Sarnaselt

rukkiräägule leidub ka nõmmelõokesele piirkonnas vaid üksikuid elupaigaks sobilikke fragmente. Liiki

leiti kahes kohas, mõlemal juhul on elupaik ajutine – metsamaterjali transporditehnika jaoks rajatud

kruusa ja killustikuga tugevdatud teelõigu ja platsi serv, kus hiljuti on ladustatud palke ja maapind on

madala ja hõreda heintaimede- ja klibu-segune. Selliseid elupaiku tekib ja kaob jooksvalt ning liigi

arvukus piirkonnas on seetõttu ajas muutlik. Tetre kohati 2023. a inventuuril uuringuala idapoolsel,

tugevalt raiutud alal mitmetes kohtades. Alal tegutsesid kaks tedrekukke, kes vahetasid aktiivselt

laulukohti. Lauldi lankide säilikpuudel, mis ilmselt meenutasid liigile ideaalmängukohta – vaheldusrikast

raba, kus lagedamad alad vahelduvad puudegruppide ja üksikute puudega. Ka raielangid ei pruugi pikas

perspektiivis olla kuigi püsivad elupaigad, kuna kipuvad võsastuma, samas eeldatavasti tekib neid

tavapärase metsamajanduse käigus piirkonda pidevalt juurde.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mainitud kaitsealuste linnuliikide elupaigad ei ole piirkonnas unikaalsed ning

tõenäoliselt leidub/tekib lähikonnas sobivaid asenduselupaiku (sh ka Puhatu soostikus). Kuid selleks et

vältida pesade ja poegade hukkumist pesitsusajal tuleb kaevandustegevuse eeltööd (pinnase ja

taimkatte eemaldamine) korraldada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, mis kestab

orienteeruvalt 1.04-20.07.

5.8.2.2 Laiema ulatusega mõjud

Veetaseme muudatused

Veetaseme muudatuste ulatust taimekooslustele on kirjeldatud põhjalikult ptk-des 5.1.1. ja 5.8.1.,

kuivõrd erinevad taimekooslused on ühtlasi ka lindude elupaigad, siis kehtivad toodud järeldused ka

lindude osas. Täpsemalt tähendab see seda, et karjääri rajamisega kaasneb veetaseme alanemine,

mis mõjutab tõenäoliselt kuni 600 m raadiust ala. Seeläbi halvenevad kuivendusmõjualas asuvad

valdavalt lagedatel sooaladel elutsevate lindude elupaigatingimused, kuna pikemas ajaskaalas viib

kuivendamine puittaimede kasvu suurenemise ja elupaikade võsastumiseni ning koosluste

teisenemiseni, st muutuvad neile elupaikadele spetsialiseerunud linnuliikide jaoks sobimatuteks.

Täpsemalt asuvad karjääri veetaseme muudatuste mõjualas ülejäänud osa ptk-s 5.8.2.1 kirjeldatud

rukkiräägu ja nõmmelõokese elupaikadest. Samuti jääb kuivenduse mõjualasse valdav osa mainitud

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 63

tedre elupaigast. Lisaks ulatuvad osaliselt mõjualale öösorri ja sookure elupaigad ning väga väike osa

hoburästa elupaigast.

Rukkiräägu, nõmmelõokese ja tedre elupaikadega seonduvat on kirjeldatud eelmises peatükis.

Lokaalsete ja kaudsete tegurite koosmõjul avaldub liikide teadaolevatele elupaikadele oluline

ebasoodne mõju, kuid eeldatavasti leidub/tekib lähikonnas neile sobivaid asenduselupaiku.

Öösorr asustab 2023. a inventuuri kohaselt uuringualal kõiki liigile sobivaid elupaiku, milleks on hõredad

männikud ja kuivemad langid. Vahetult võimaliku kuivenduse mõjuala lähiümbruses on taolisi elupaiku

veel ning eeldatavasti on öösorridel võimalik sinna vajadusel ümber asuda. Mõjualale jääv sookure

elupaik on olnud püsivalt asustatud juba viimased 16 aastat. Tõenäoliselt muutub valdav osa elupaigast

kuivenduse tõttu liigile sobimatuks. EELISe kohaselt on sookurele sobivaid alasid mitmel pool Puhatu

soostikus. Hoburästa elupaik ulatub mõjualasse väga vähesel määral ning valdav osa elupaigast jääb

sellest välja. Võib eeldada, et kuivenduse mõju hoburästa elupaigale on väheoluline. Kokkuvõtvalt

kaasneb kuivendusega selle mõjualasse jäävate kaitsealuste linnuliikide elupaikade kvaliteedi

ja pindala vähenemine, kuid kõigil siin lõigus käsitletud linnuliikidel on piirkonnas sobivaid

asenduselupaiku, mistõttu ei ole tegemist olulise ebasoodsa mõjuga.

Müra ja vibratsioon

Põhjalikke ja ülevaatlikke uuringuid kaevandustegevusega kaasneva müra (samuti vibratsiooni) mõjust

lindudele meie biogeograafilises piirkonnas on tehtud väga vähe. Rohkem on uuritud transpordist ja

viimastel aastatel ka tuulikutest tingitud müra mõju. Nende põhjal peetakse üleüldiselt lindudele

häirivaks 42-47 dB (keskmiselt 45 dB) ületavat pidevalt esinevat mürataset. Lindude tundlikkus nende

häiringute suhtes on lisaks liigispetsiifiliselt ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv. On teada, et

helivahemik, mida eri linnuliigid kuulevad, võib olla väga erinev. Häirimistundlikud on eelkõige

röövlinnud ja kanalised, samuti sookurg, vähem häirimistundlikeks peetakse nt rähnilisi. Samuti on

häiringutega harjumine loomariigis üldlevinud nähtus59.

Eelneva põhjal arvestatakse siinses mõjuhindamises häiriva müra alaks kuni 45 dB mürataseme

isojooneni ulatuv ala.

Kavandatava tegevuse mõju analüüsimiseks piirkonna linnustikule koostati mürakaart, mille aluseks on

karjääri opereerimise ajal pidevalt töötavad müraallikad (vt täpsemalt joonis 5.8). Välisõhu mürataset

hinnati 2 m kõrgusel maapinnast. Uuringuala kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel (sh Maa-

ameti Lidar maapinna kõrguspunktid). Kõrghaljastuse müra levikut takistavat mõju modelleerimisel ei

kasutatud, ühtlasi on kõrghaljastuse mõju müraolukorrale sageli ka pigem tagasihoidlik, kuigi

suveperioodil ning ulatuslike metsaalade esinemise korral teatud müra levikut piirav mõju siiski esineb.

59 OÜ Xenus. 2020. Sirgala harjutusvälja laienduse ja arendusega kaasnev mõju linnustikule

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 64

Joonis 5.8 Uusnova lahustükil pidevalt töötavate müraallikate poolt tekitatava müra leviku kaart

Arvutuslikud mürakaardid koostati müralevi modelleerimise spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.0

(Braunstein+Berndt GmbH, http://www.soundplan.eu/), mis vastab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

keskkonnamüra käsitleva direktiivi 02/49/EÜ nõuetele ehk tarkvara on sobilik Euroopa Liidus ja ka

Eestis siseriiklike mürakaartide koostamiseks. Tööstusmüra modelleerimisel ning mürakaartide

koostamisel kasutati müra leviku arvutusmeetodina direktiivis 02/49/EÜ toodud soovituslikku

arvutusstandardit ISO 9613-2 "Acoustics - Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General

method of calculation“. Vastavalt standardile arvutatakse tööstusmüra levik soodsates

hajumistingimustes (müralevi soodustav tuul igas suunas, mõõdukates inversioonitingimustes), mis

konkreetsel vaatluspäeval ei pruugi avalduda.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 65

Lisaks põhjustab avakaevandamisel katendis olevate kaljuste kivimite kobestamine puur-lõhketöödega

vibratsiooni. Ptk-is 5.6 on analüüsitud kavandatava tegevusega kaasneva vibratsiooni mõju

inimasustusele ja jõutud järelduseni, et konservatiivsetel tingimustel võib võimalikke tundlike hoonete

kahjustusi (ja häiringut) tekitav vibratsioon levida ligi 1 km kaugusele lõhkekohast. See ala kattub

suuresti ka häiriva mürataseme alaga. Vibratsiooni mõju lindudele on uuritud vähem kui müra mõju,

kuid võib eeldada, et müra (sh nii pidevalt töötavate masinate müra, kui ka lõhketöödest põhjustatud

lühiajalised kõrgendatud müratasemega hetked) põhjustab suuremaid häiringuid kui maapinna kaudu

leviv vibratsioon. Seetõttu keskendutakse siinses aruandes eeskätt häiriva müra mõjuala ulatusele.

Terves ulatuses jäävad sellele alale 2023. a inventuuril registreeritud tedre ja sookure elupaigad ning

väga vähesel määral laanepüü elupaik. Tedre ja sookure elupaikadega seonduvat on käsitletud

veetaseme muudatustega seotud mõju juures. Häiriv müratase võib kumuleeruda kuivendusmõjudega

ja soodustada veelgi elupaikade kvaliteedi halvenemist. Samas on oluline märkida, et müra- ja

vibratsiooni häiringuid põhjustab ka olemasolev ja mõõtmetelt oluliselt suurem Narva karjäär.

Kaevandamine liigub Uusnova lahustükile alles siis, kui Narva karjäärid on ammendunud. Seega võib

eeldada, et kuna kaevandusala on Uusnova kasutuselevõtul märkimisväärselt väiksem senisest

Alutaguse rahvuspargiga piirnevast Narva karjäärist, siis mürahäiring nende liikide elupaikadele

võrreldes praegusega ei suurene.

Nagu eespool öeldud, on tõenäoliselt neil liikidel piirkonnas piisavalt asenduselupaiku ning kokkuvõtvalt

kavandatava tegevusega kaasnev häiriv müra tedre ja sookure kohalikku populatsiooni oluliselt

ei mõjuta. Laanepüü puhul ulatub võimalik häiriv müra elupaika vähesel määral ning valdav osa sellest

jääb häirimistundlikust alast välja. Sellest lähtuvalt võib müra pidada ka laanepüü puhul

väheoluliseks faktoriks.

Mõju

valdkond Alt-IV

Mõju

linnustikule

Kavandatud tegevusega kaasnevad mõjud linnustikule on:

1. karjääri alal elupaikade hävimine;

2. karjääriga piirneva ala veerežiimi muutused (kuni 600 m raadiuses);

3. müra ja vibratsioon.

Selleks et vältida pesade ja poegade hukkumist pesitsusajal tuleb

kaevandustegevuse eeltööd (pinnase ja taimkatte eemaldamine) korraldada

väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, mis kestab orienteeruvalt 1.04-20.07.

Tõenäoliselt leidub lähikonnas sobivaid asenduselupaiku (sh ka Puhatu soostikus),

kuhu mõjutatavad linnud saavad ümber asuda. Kavandatud tegevusega ei ole oodata

olulist ebasoodsat mõju kaitsealuste linnuliikide kohalikele populatsioonidele.

5.8.3 Mõju muule loomastikule

Narva jões elutsevatele kalaliikidele võib kavandatava tegevusega seonduva potentsiaalse ohutegurina

tuua välja kaevandusvee suublasse juhtimisega kaasneda võiva pinnavee kvaliteedi muutumise, mis

ühtlasi võib halvendada kalade elukeskkonnaks oleva Narva jõe veekvaliteeti. Pinnavee kvaliteedi

muutumisega seonduvat on analüüsitud ptk-s 5.2 ning jõutud järeldusele, et kavandatava tegevuse

puhul ei ole ette näha pinnaveele avalduvate negatiivsete mõjude kaasnemist. Seega pole oodata

ebasoodsate mõjude kaasnemist Narva jõe kalastikule.

2023. a inventuuril kohatu hariliku rästiku ja tiigikonna vaatlused jäävad UUsnova lahustükilt vahetult

välja lõuna poole. Rästikute puhul on teada, et neile sobivaid elupaiku leidub ümberkaudsetel aladel, sh

juba korrastatud endistel põlevkivikaevandusaladel, ohtralt. Seega saavad need roomajad vajadusel

ebasobivate mõjude (nt kaevandustegevusega kaasnev vibratsioon vms) eest lähipiirkonnas

asuvatesse sobivatesse elupaikadesse ümber asuda. Kahepaikseid ohustab kavandatud tegevuse

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 66

puhul eeldatavasti eeskätt elupaikade hävimine veerežiimi muutustega kaasneva kuivenduse tõttu. Kuid

ka nende puhul võib eeldada, et lähikonnas leidub hulgaliselt niiskeid asenduselupaiku.

Mõju valdkond Alt-IV

Mõju kaitstavatele

loodusobjektidele,

taimestikule ja

loomastikule

Kuivõrd kavandatava tegevusega ei ole oodata mõju pinnavee kvaliteedile, sh

Narva jõe veekeskkonnale, siis pole ka oodata ebasoodsat mõju seal

elutsevatele kalaliikidele.

Kavandatud tegevusega kaasnevad mõjud alal kohatud kahepaiksetele on

peamiselt seotud karjääriga piirneva ala veerežiimi muutustega (kuni 600 m

raadiuses) ning roomajate puhul vibratsiooniga. Tõenäoliselt leidub lähikonnas

sobivaid asenduselupaiku, kuhu mõjutatavad isendid saavad ümber asuda.

Kavandatud tegevusega ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju roomajate ja

kahepaiksete kohalikele populatsioonidele.

5.9 Natura hindamine

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja

4. Hindamise läbiviimisel tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade

ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4

sätete kohta“60 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis"61.

KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames.

KeHJS-e § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi

või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-

eesmärke.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala

kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena

kaitse-eesmärkide seisund halveneb pöördumatult või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik

kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vaja liikuda

asjakohase hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt

ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed.

Antud juhul on KMH programmi raames läbi viidud Natura eelhindamine, mis jõudis järeldusele, et

kaevandamisel Uusnova lahustükil programmis käsitletud ulatuses ja viisil ei ole välistatud ebasoodsa

mõju esinemine Natura 2000 võrgustiku Puhatu loodusalale ja Puhatu linnualale. Arvestades, et

kavandatava tegevuse sisu, st tegevuse maht ja kaalutavad alternatiivid on võrreldes KMH programmi

koostamise ajaga muutnud, siis on siinses aruandes korratud ka Natura eelhindamise etappi ning

seejärel viidud läbi Natura asjakohase hindamise etapp.

Hindamisel tuginetakse nii olemasolevale teabele, kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000

võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; EELIS

60 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodil ised suunised elupaikade direkti ivi 92/43/EMÜ art ikl i 6 lõ igete

3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 61 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirekti ivi art ikl i 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis. Tell i ja: Keskkonnaamet.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 67

andmebaas jms) kui ka KMH protsessi läbiviidud uuringute tulemustele (2023. a läbiviidu linnustiku ja

taimestiku uuring).

Puhatu linnuala asub Alutaguse rahvuspargis ja sellele pole kaitsekorralduskava koostatud. Enne

Alutaguse rahvusparki Puhatu linnualaga samades piirides eksisteerinud Puhatu looduskaitsealale

viimati koostatud kaitsekorralduskava periood lõppes 2015. aastal. Kaitsekorralduskavas seatud

pikaajalised kaitse-eesmärgid olid püstitatud kaitsekorralduskava kehtimise lõpuni, mistõttu need ei ole

täna enam asjakohased62.

5.9.1 Natura eelhindamine

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega

ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Kavandatava tegevuse kirjeldus ja kaasnevate mõjude tuvastamine

Enefit Power AS taotleb Sirgala kaevandamisloa nr KMIN-074 muutmist ja pikendamist selliselt, et

mäeeraldisest arvatakse välja Sirgala kaevevälja passiivse tarbevaru plokk 19 ning mäeeraldist

laiendatakse Permisküla uuringuvälja aktiivse tarbevaru ploki 1 võrra (Uusnova lahustükk pindalaga

583,91 ha). Mõjuhindamise protsessis läbi viidud uuringute tulemustel (hüdrogeoloogiline mudel ja

linnustiku uuring) vähenes Uusnova lahustüki mäeeraldis 94%, st kaevandusala Uusnova lahustükil

kahanes ca 35 ha suuruseks. Siinses hindamises on kavandatav tegevus põlevkivi kaevandamine

Uusnova lahustükil pealmaakaevandamisena ca 35 ha suurusel alal (kohandatud alternatiiv IV).

Kavandatavast tegevusest annab täpsema ülevaate ptk 1. Arvestades asjaoluga, et kavandatava

põlevkivikarjääri alale lähimad Natura 2000 võrgustiku alad asuvad ca 1300 m kaugusel, siis on

välistatud otsesed mõjud nagu elupaikade kadu jms. Samas kaasnevad kaevandamistegevusega ka

karjäärist kaugemale ulatuvad mõjud. Mõjualad võimalike mõju liikide kaupa on määratletud järgnevalt:

- Veerežiimi muutused

Natura 2000 võrgustiku kontekstis võib kavandatava tegevuse mõjupiirkonnana määratleda ala, kuhu

ulatub kaevandustegevusega seotud põhjavee alanduslehtri tekkimisest tulenev mõju kvaternaarisetete

(soosetete) veetasemele ja sellega seotult maismaaelupaikade niiskusrežiimile. Ptk-ide 5.1.1 ja 5.8.1

järgi ulatuvad pealmaakaevandamisel veetaseme muutused kavandatud tegevuse piirkonnas levinud

soosetetes maksimaalselt kuni 0,6 km kaugusele. Ükski Natura 2000 ala ega nende kaitse-eesmärgid

veetaseme muutuste mõjualale ei jää.

- Pinnavee kvaliteedi muutused

Pealmaakaevanduses vaja kaevandatav kiht kuivendada ja kuivendusvesi suunata suublasse.

Kaevandusvesi on kare, kõrge mineraalsusega ja heljumi, sulfaatide, Ca ja Mg sisaldusega.

Kaevandusvesi plaanitakse setitada ja juhtida läbi Narva karjääride settebasseini nr 17 Narva jõkke, mis

on juba varasemalt kaevandusvee poolt mõjutatud. Muudesse vooluveekogudesse kaevandusvett ei

ole kavas juhtida. Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha pinnaveele avalduvate negatiivsete

mõjude kaasnemist (vt täpsemalt ptk 5.2) ning sellest tulenevalt ei ole asjakohane käsitleda temaatikat

Natura hindamises. Pinnavee kvaliteedi osas säilib Natura aladel olemasolev olukord.

- Müra ja vibratsiooni häiring

Kaevandamisel kaasneb mitmete tegevustega (nt katendi eemaldamine, transport jne) müra ja

vibratsioon (vt täpsemalt ptk 5.6), mis võivad mõjuda häirivalt piirkonda asustavale linnustikule ja tuua

kaasa seniste pesitsusalade hülgamise. Teaduskirjanduse põhjal loetakse linnustiku jaoks häirivaks

42-45 dB (keskmiselt 45 dB) ületavat mürataset (vt täpsemalt ptk 5.8.2.2). Kavandatud tegevuste põhjal

koostati müramudeli kaart, mille kohaselt jääb häirivaks müratasemeks loetava 45 dB isojoon Uusnova

62 Drenkhan, R. (2003). Puhatu looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2006 -2015

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 68

lahustüki servast umbes 1 km kaugusele (vt joonis 5.8). See kattub ka kahjustusi (ja häiringut) tekitava

vibratsiooni maksimaalse võimaliku levialaga. Vibratsiooni osas on oluline välja tuua, et selle mõju

linnustikule on väga vähe uuritud, seetõttu keskendutakse siin eelkõige häiriva mürataseme ulatusele.

Ükski Natura 2000 ala ei jää ei jää linnustiku jaoks häirivaks loetava müratasemega alale.

Küll aga ulatub alale II kaitsekategooriasse kuuluva metsise (Tetrao urogallus) elupaiga serv. Metsis on

Puhatu linnuala üks olulistest kaitse-eesmärkidest ja Uusnova lahustükilt leitud metsise elupaik kolme

kukega on osa Puhatu metsise-asurkonnast, piirnedes vahetult Puhatu linnuala ja sealsete metsise

elupaikadega. Tegu on väljaspool linnuala asuva elupaigaga, kuid ökoloogiliselt on tegu linnuala

metsisepopulatsiooni osaga, mis on varem leidmata ja seetõttu ei kuulu praegu kaitseala koosseisu.

Uusnova lahustüki metsise elupaiga seisundi muutumine mõjutab otseselt Puhatu linnuala metsise

asurkonna seisundit. Seega, kuigi kavandatud tegevuse häirivaks loetava mürataseme piir Puhatu

linnuala välispiirini ei ulatu, tuleb mürahäiringu ala ja metsise elupaiga kattumise tõttu lugeda linnuala

kavandatava tegevuse mürahäiringu mõjualas olevaks.

- Õhusaaste

Kavandatud tegevusega kaasnevat mõju õhukvaliteedile on kirjeldatud aruande ptk-s 5.5. Kokkuvõtvalt

on kirjeldatud, et Sirgala karjääri laienemisega Uusnova lahustükile ei võeta kasutusele uut taristut ja

kaevanduse avamine on kavandatud läbi Narva karjääride, mistõttu ei ole ette näha saasteainete

mõjude suurenemist õhukvaliteedile.

- Kumulatiivsed mõjud

Kavandatava tegevusena ei käsitleta Natura hindamises kavandatud tegevusi Sirgala karjääri töös

oleval lahustüki alal, kuna nende tegevuste osas mõju hinnatud juba varem läbiviidud KMH raames

(Maves, 2015). Kaevandamisloa pikendamine töös oleval karjääri alal ei mõjuta varem hinnatud mõjusid

erinevatele keskkonnaelementidele, sh õhusaastele, müra tekkele, vibratsioonile, kuna ei muutu

maksimaalne võimalik kaevandamise aastamäär. Samuti ei muutu varem hinnatud mõju põhjaveele,

pinnaveele ja pinnase niiskusrežiimile ning sellest lähtuv mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura

aladele, kuna oluliselt ei muutu tegelik kaevandamise perioodi pikkus. Samuti ei eeldata kumulatiivse

mõju esinemist seoses põhjavee alandamisega, kuna Sirgala karjääri alanduslehter ei kattu Uusnova

lahustüki alanduslehtriga. Sirgala kaevanduse alal seni kaevandamata varude ammendamine loas

määratud ajal (nö 0 – alternatiiv töös oleval alal) ei ole realistlik alternatiiv, kuna ala edelosas asuvate

varude ammendamine on võimalik tulenevalt AS Tootsi Turvas tegevusest, kellele kuuluvad

põlevkivivarude kohal lasuvad turbavarud. Estonia, Ahtme II ja teiste töös olevate kaevanduste

kumuleeruvusest tulenev potentsiaalne risk Kurtna järvedele ja kaitstavatele loodusobjektidele on

välditud läbi varem kavandatud seire. Kaevandamise loa pikendamine ei muuda seire soovitusi.

Eelnevat kokkuvõttes saab järeldada, et Natura 2000 aladest jääb kavandatava tegevuse mõjualale

Puhatu linnuala. Täpsemalt jääb linnuala potentsiaalse müra ja vibratsiooni häiringu mõjualale. Puhatu

linnualaga samades piirides olev Puhatu loodusala ja selle kaitse-eesmärgid (erinevad kooslused,

taimeliigid ning üks kalaliik) jäävad väljapoole kavandatud tegevuse mõjuala. Järgmine lähim Natura

2000 ala on üle 8 km kaugusel (Mustajõe loodusala (RAH0000169) kagupoolne lahustükk) ja jääb

samuti väljapoole kavandatud tegevuse mõjuala.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

Natura 2000 võrgustiku alade paiknemist kavandatava tegevuse piirkonnas ilmestab joonis 5.9.

Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas asub Natura 2000 võrgustiku Puhatu linnuala. Selle kaitse-

eesmärkidest antakse ülevaade järgnevalt.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 69

Joonis 5.9 Natura 2000 võrgustiku alad tegevuse piirkonnas (Aluskaart: Maa-Amet 2023)

Puhatu linnuala (RAH0000115)

Puhatu linnuala on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Linnuala pindala

on ca 128 km² ning see on loodud 30 linnudirektiivis nimetatud liigi ning nende liikide elupaikade

kaitseks. Linnuala kattub Alutaguse rahvuspark (KLO1000669), mis tagab linnuala siseriikliku kaitse.

Liigid, kelle elupaiku alal kaitstakse on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos),

sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala

clangula), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), laululuik (Cygnus cygnus),

väikepistrik (Falco columbarius), järvekaur (Gavia arctica), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü

(Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata),

väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax),

rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola),

heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Puhatu loodusalale ja linnualale on toodud tabelis 5.9-1.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 70

Tabel 5.9-1. Mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele

Natura

ala Mõju prognoosimine

Natura eelhindamise

tulemus

Puhatu

linnuala

Kaevandustegevusega kaasneva müra modelleeritud kaardi põhjal

ulatub lindude jaoks potentsiaalselt häiriv müratase (keskm. 45

dB) Puhatu linnuala kaitse-eesmärgiks oleva metsise elupaiga

serva. Elupaik asub küll linnualast väljas, kuid on ökoloogiliselt

linnualaga seotud.

Ebasoodsa mõju

tekkimist ei saa välistada,

vaja on jätkata

asjakohase hindamisega.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et plaanitud ulatuses ja viisil

põlevkivi kaevandamisel Uusnova lahustükil, ei ole ebasoodsa mõju esinemine välistatud Natura 2000

võrgustiku Puhatu linnualale ja tuleb jätkata Natura asjakohase hindamisega.

5.9.2 Natura asjakohane hindamine

Kavandatava tegevuse mõju hindamine Natura-ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide

saavutamisele ning leevendavate meetmete kavandamine

KMH aruandes läbiviidud Natura eelhinnangu põhjal kaasneb Uusnova lahustükil

kaevandustegevusega mürahäiring, mis ulatub kavandatud tegevuse alast umbes 600 m kaugusel

oleva ligi 620 ha suuruse metsise elupaigale. Prognooside kohaselt kattub häiriva mürataseme alaga

200 - 400 m laiune riba metsise elupaiga kirdeservas.

Eestis on metsise tundlikkust mürahäiringute suhtes uuritud näiteks militaarobjektidega seoses. Tartu

Ülikooli 2015. aastal valminud stressihormoonide uuringust nähtus, et sõjaliste harjutustega kaasnev

mürafooni tõus tõstab lähedal elutsevate metsiste stressihormoonitaset, kuid müra olulisust (eeskätt

mõju mängudele ja pesitsemisele) ei ole veel tõestatud63. Aastatel 2016–2020 korraldati Kaitseväe

harjutusväljadel ja Kaitseliidu lasketiirude naabruses lisaks riiklikule seirele ka Kaitseväe harjutusväljade

ja Kaitseliidu lasketiirude seireprogrammide raames mitmeid eluslooduse seiretöid, millest peamiseks

oli metsise mängude seire. Ilmnes, et harjutusväljade ja lasketiirude kasutuspiirangute (sh ajalised

piirangud mürahäiringute vältimiseks) iseloomul ei näi seire käigus kogutud andmete järgi olevat olulist

mõju metsise arvukusele. Kasutuspiirangutest selgelt olulisem on elupaikades aset leidnud püsivad

muutused (eeskätt ulatuslik metsaraie). Samas viidati, et edasiste seirete puhul tuleks arvestada ka

mängupaiga ja müra allika vahelist vahemaad, et selgemalt tõestada või lükata ümber erinevate

kasutuspiirangute ja sellest tuleneva müra kui ohuteguri võimalikud mõjud64.

Need vaatlused osutavad, etkavandatud tegevuste elluviimisega kaasneda võiva mürahäiringu mõju

metsistele ei ole oluline.Ka kõnealune Uusnova lahustüki lähistel asuv metsise Boroni elupaik on

saanud kujuneda nii, et sisuliselt selle servas on ulatuslik Narva põlevkivikaevandus. Märkimisväärselt

väiksem Uusnova lahustükk võetakse kasutusele alles pärast Narva karjääri ammendumist. See

tähendab, et häiringud ei kumuleeru, vaid järgnevad üksteisele. Võib eeldada, et võrreldes Narva

karjääri toimimise ajaga häiringu ala ei suurene, vaid tõenäoliselt väheneb. Samuti muutub häiringuallika

asukoht, kui Narva karjääri töötamise lõpul laiub see kogu Boroni elupaiga põhjaserva pikkuses, siis

Uusnova lahustüki kasutusele võtmisel liigub häiringuallikas elupaigast kaugemale ja paikneb selle

kirdeosas.

63 Tilgar, V., Ojaste, I. , Saag, P. 2015. Metsise (Tetrao urogallus) stressitase seoses sõjaliste harjutustega . Hirundo 28 (1): 1−9. 64 Leivits, M. 2020. Eluslooduse seiretööd Kaitseväe harjutusväljadel ja Kaitseli idu lasketi irudes 2016 -2020. Keskkonnaagentuur

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 71

Tabel 5.9-2 Mõju hindamine Puhatu linnuala kaitse-eesmärkidele

Ala kaitse-

eesmärgid Mõju hinnang

Leevendavate meetmete

rakendamise vajadus

Metsis

Kavandatud tegevuste elluviimisega kaasneda

võiva mürahäiringu mõju metsise elupaigale ei

suurene, välistatud pole ka kaevandustegevuse

mastaabi olulisest vähenemisest tingitud

mürahäiringu vähenemine.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Karvasjalg-kakk,

viupart, sinikael-

part, nõmmekiur,

kaljukotkas, sooräts,

tuttvart, laanepüü,

sõtkas, välja-

loorkull, soo-loorkull,

laululuik,

väikepistrik,

järvekaur,

merikotkas,

rabapüü, punaselg-

õgija, hallõgija,

mustsaba-vigle,

mudanepp,

suurkoovitaja,

väikekoovitaja,

kalakotkas, tutkas,

rüüt, teder,

mudatilder,

heletilder, kiivitaja

Liikide elupaigad ei asu kavandatud tegevuse

mõjualas Ebasoodne mõju on välistatud.

Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?

Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase

ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada

leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära.

Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt

ebasoodsat mõju Puhatu linnuala ja loodusala terviklikkusele, on järgnevas tabelis esitatud

kontrollküsimustik.

Tabel 5.9-2 Kontrollküsimused Natura alade terviklikkuse säilimise kohta

Kas projekt või kava võib: Puhatu linnuala

Jah/ei Selgitus

Vähendada ala elupaigatüüpide

pindala või liikidel arvukust, mille

kaitseks ala loodi?

ei

Kavandatud tegevusega ei kaasne mõjureid, mille

tagajärjel võiks linnuala kaitse-eesmärkideks olevate

liikide arvukus väheneda.

Põhjustada häirimist, mis võib

mõjutada asurkondade suurust või

liikide vahelist tasakaalu või

asustustihedust?

ei

Kavandatud tegevusega kaasneb mürahäiring linnualaga

seotud metsise elupaigale, kuid eeldatavasti on see

võrreldes töös oleva oluliselt mastaapsema Narva karjääri

tegevustest tingitud mürahäiringutega väiksem.

Põhjustada liikide ümberasumist ja

seega vähendada nende liikide

levikuala piirkonnas?

ei Liikide ümberasumist ja nende levikuala vähenemist ei ole

kavandatava tegevusega oodata.

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide

killustatust? ei

Kavandatav tegevus ei põhjusta liikide ega elupaikade

killustatust.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 72

Põhjustada peamiste tunnuste (nt

puistaimkate, loodetele avatus, iga-

aastased üleujutused jne) vähenemist

või hävimist?

ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste

hävimist või vähenemist.

Häirida ala soodsa seisundi

indikaatoritena kasutatavate

võtmeliikide tasakaalu, levikut ja

asustustihedust?

ei Tegevus ei too kaasa indikaatorliikide tasakaalu/leviku

ega asutustiheduse muutusi linnualal.

Aeglustada või takistada ala kaitse-

eesmärkide saavutamist? ei

Kaitse-eesmärkide saavutamist ei takistata ega

aeglustata.

Põhjustada muutusi kriitilise

tähtsusega, ala olemust määravates

aspektides (nt toitainete tasakaal),

millest sõltub ala soodsa seisundi

toimimine elupaiga või ökosüsteemina.

ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega

aspektides.

Leevendavate meetmete kavandamine

Natura hindamise tulemusel (Tabel 5.9-2) selgus, et kavandatava tegevuse elluviimine ei mõjuta Puhatu

linnuala kaitse-eesmärke ega nende saavutamist ning Natura ala terviklikkus säilib (Tabel 5.9-2).

Leevendavate meetmete kavandamine vajalik ei ole.

Natura asjakohase hindamise tulemused

Natura asjakohane hindamine jõuab järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisel puudub

ebasoodne mõju Natura 2000 Puhatu linnuala kaitse-eesmärkidele. Natura 2000 võrgustiku alade

terviklikkust kavandatava tegevuse elluviimine ei kahjusta.

Mõju

valdkond Alt-IV

Mõju

Natura

2000

võrgustiku

alale

Natura asjakohane hindamine jõuab järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisel

puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Puhatu linnuala kaitse-eesmärkidele. Natura

2000 võrgustiku alade terviklikkust kavandatava tegevuse elluviimine ei kahjusta.

5.10 Mõju maastikule ja rohevõrgustikule

Ida-Viru maakonnaplaneeringu järgi jääb Uusnova lahustükk kogu ulatuses rohevõrgustiku alale.

Rohevõrgu piire ja kasutustingimusi on täpsustatud Alutaguse valla üldplaneeringus. Selle järgi on

kavandatud kaevanduse kattumine rohevõrgustikuga minimaalne, umbes 0,2 ha suurusel alal (vt ptk

2.4.4, joonis 2.9). Täpsemalt kattub lahustükk rohevõrgu koridoriga. Üldplaneeringu järgi tuleb

rohevõrgustikus kaevandamistegevusega seonduvalt arvestada järgmiste tingimustega:

▪ rohevõrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada, et rohevõrgustik

jääks toimima ning tagatud on loomade liikumiskoridorid;

▪ maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad rohevõrgustikus. Juhul, kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt

kaasnevaid mõjusid rohevõrgustiku komponentidele;

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 73

▪ rohevõrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel,

korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel.

Nagu eelnevalt öeldud, on Uusnova lahustüki kattumine rohevõrgustiku koridoriga marginaalne.

Rohevõrgu kaardilt on näha, et Uusnovast idapoole jääv koridor järgib suuresti Narva jõe kontuure ja

täidab seega eelkõige sinivõrgu funktsioone. Kuivõrd kavandatud tegevusega pole ette näha

ebasoodsat mõju Narva jõe veekvaliteedile ja tegevusala kattumine rohevõrguga on marginaalsel osal,

siis võib järeldada, et kavandatud tegevus ei mõjuta rohevõrgu toimimist ega sidusust.

Pealmaakaevandamisega kujundatakse karjääri ümbritsev ala ümber tehismaastikuks. Kaevandamisel

maapinnalt eemaldatud katend paigutatakse puistangusse või ladustatakse hilisemaks

taaskasutamiseks. Karjääri sulgemisel ala taasmetsastatakse.

Mõju valdkond Alt-IV

Mõju maastikule

ja

rohevõrgustikule

Kavandatud tegevus ei mõjuta rohevõrgu toimimist ega sidusust.

5.11 Mõju kliimamuutusele

Vabariigi Valitsus on võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kaevise

kasutamine kliimaneutraalselt ei ole olemasolevaid tehnoloogiaid kasutades võimalik, kuid sõltub siiski

oluliselt kaevise väärindamise viisidest ja tehnoloogiatest. Kliimaneutraalsusest lähtudes saab öelda, et

kaevandamise kaudsed mõjud kliimamuutustele on olulised. KMHga ei ole võimalik mõjutada põlevkivi

kasutamisega seotud kaudseid mõjusid. Põlevkivi kasutatavate elektri – ja õlijaamade töö tingimused

on reguleeritud eraldi kompleksloaga ja ei sõltu sellest, kus põlevkivi kaevandatakse. Pikaajaliste,

aastani 2040 koostatud prognooside kohaselt on vajadus põlevkivi järele olemas ka aastal 2040. Kui

põlevkivi kasutamine siiski lõpeb enne kaevandamisloa lõppu, lõpeb ka põlevkivi kaevandamine ning

seejuures pole oluline kaevandamisloa kehtivus. Põlevkivi kasutusest tulenevate mõjude hindamine

kliimamuutustele on asjakohane sektori ülesena strateegiliste arengu- ja planeerimisdokumentide KSH

osana, mitte eraldiseisvana iga üksiku kaevanduse või selle laienduse osana ja seda ka tehakse.

Kaevandamise otsesed mõjud sõltuvad kaevandamise ja kaevise vedamise tehnoloogiast. Kombain

töötab elektriga, mistõttu mehhaniseeritud laavadega kaevandamisel otsesed mõjud kliimamuutusele

puuduvad. Kaevandamisel puur-lõhketöödega kasutatakse kaevanduses masinaid, millest eraldub

heitgaase, sh nn kasvuhoonegaase. Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist lähtuvalt on

hinnatud KMH aruandes puur-lõhketöödega kaasnevat mõju kasvuhoonegaaside tekkele,

niivõrd kui see on võimalik arvestades, et kaevandamisloa taotlemisel puudub kaevandamise ja

lõhketööde projekt.

Narva karjääride teenindus- ja tööstuskompleksi ühendlaost veetakse kaevis raudteetranspordiga

lõpptarbijani ehk Narva elektrijaamadesse. Lisaks raudteetranspordile toimub ka vedu kalluritega

ühendlattu. Kaevise vedu on otseselt seotud tegevusega Narva karjääris.

Kuna Uusnova mäeeraldise pindala on vähenenud KMH protsessi käigus 94% (583,91 hektarilt

ca 35 hektarile), siis on kaevandatava põlevkivi maht Uusnova lahustükil samuti vähenenud

(taotluses 16 356,9 tuh tonni, alles jäänud alal 1 357,396 tuh tonni). 2022. a maavara

koondbilansi65 kohaselt on Sirgala II põlevkivikarjääri aktiivne tarbevaru 72 753,3 tuh tonni.

65 https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/koondbilanss_2022.pdf?t=20230613153604

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 74

Õiglase ülemineku territoriaalses kavas66, mille Vabariigi Valitsus kinnitas 09.06.2022 ja Euroopa

Komisjon 04.10.2022, on välja toodud, et ülemineku käigus võib muuhulgas väheneda põlevkivi lubatud

kaevandatava mahu aastane määr tasemelt 20 mln t/a mahule alla 10 mln t/a. Kava ei välista võimalust,

et pärast 2040. aastat võidakse põlevkivi kasutada mitteenergeetilisel eesmärgil keemiatööstuse

toorainena, kuid igasugune selline tegevus peab olema kooskõlas Eesti eesmärgiga saavutada 2050.

aastaks kliimaneutraalsus. Ida-Virumaa põlevkivi kaevandamislubade kehtivusaeg on 2049. aasta.

Ettevõtte taotleb KMIN-074 pikendamist kuni 03.05.2059. Vältimaks võimalikke vastuolusid

strateegiliste dokumentidega, sh 2050. a kliimaneutraalsuse eesmärkidega (vt ptk 4), antakse

KMH-ga otsustajale soovitus loa kehtivusajaks määrata kuni 2049. aasta.

Kaevandamise tehnoloogia mõju kliimamuutustele

Põlevkivi karjääriviisilise kaevandamise heidete arvutamisel on aluseks võetud Narva karjääri 2021.

aasta statistika. Narva karjääri 2021. aasta tootmissisendite info on toodud tabelis 5.11-1 ning

arvestades 2021. aasta põlevkivi tootmismahtu Narva karjääris – 2 596 385 t – on arvutatud välja

tootmissisendite kulu ühe tonni kaevandatud põlevkivi kohta.

Tabel 5.11-1. Põlevkivi kaevandamise ja transpordi tootmissisendite kogus

Tootmissisend Kogus Kogus tonni põlevkivi kohta

Diiselkütus 3 450 300,4 li itrit 1,3289 liitrit

Bensiin 910,8 liitrit 0,0004 liitrit

Elekter 44 270 MWh 0,0171 MWh

Lõhkeaine Fortis Advantage 7 180,235 tonni 0,00277 tonni

Lõhkeaine Senatel Powerfrag 244,402 tonni 0,00009 tonni

Uusnova lahustükil Alt-IV alal on kokku 1 357 396 tonni põlevkivi, mille kaevandamiseks kulub

hinnanguliselt ressursse ja tekib seeläbi CO2-te terve kaevandamisperioodi jooksul (loa kehtivuse ajani)

alltoodud tabelis toodud kogustes.

Tabel 5.11-2. Põlevkivi kaevandamise ja transpordi kasvuhoonegaaside heide

Tootmissisend Kogus Heitetegur CO2ekv

(tonni) Heiteteguri allikas

Diislikütus 1 803 844

liitrit

2,646 kg CO2

ekv/l 4 772,97

Diisel, raskeveok - KHG inventuuri

aruanne 2022, kütteväärtus

~35,69 MJ/l

Bensiin 543 liitrit 2,259 kg CO2

ekv/l 1,23

Bensiin, sõiduauto - KHG

inventuuri aruanne 2022,

kütteväärtus ~35,69 MJ/l

Elekter 23 211 MWh 0,9583 t

CO2/MWh 22 243,1

Enefit Power 2021. aasta

toodangu andmete alusel

Lõhkeaine Fortis

Advantage 3 760 tonni 196,1 kg CO2/t 737,34

Enefit Kaevandused AS Narva

karjäär keskkonnaloa

L.ÕV/320934 2019. aasta

aastaaruanne

Lõhkeaine Senatel

Powerfrag 122 tonni 165,2 kg CO2/t 20,15

Enefit Kaevandused AS Narva

karjäär keskkonnaloa

L.ÕV/320934 2019. aasta

aastaaruanne

KOKKU KOGU VARU AMMENDAMISEL (arvestusperiood

ei ole aasta kohta, vaid summaarselt kuni 2049) 27 774,79

66 https://pilv.r tk.ee/s/eSpt2Tzmqs39B2k

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 75

Euroopa Komisjoni taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021– 2027

soovitavad kasutada projektide CO2-jalajälje arvutamiseks Euroopa Investeerimispanga projektide

süsiniku jalajälje määramise metoodikaid. Juhise kohaselt tuleks kliimamõju hinnata märkimisväärse

KHG heitega investeerimisprojektide puhul, mille absoluutne ja/või suhteline heide ületab 20 000 CO2-

ekvivalenttonni aastas.67 Künnis 20 000 ekv-t aastas, ei tähenda automaatselt seda, et tegemist oleks

olulise kliimamõju ja keelatud tegevusega, vaid seda, et läbi tuleb viia detailsem hindamine ning jõuda

selgusele, kas projekt on kooskõlas 2030. ja 2050. aasta KHG vähendamise eesmärkidega. Antud

juhul on heide 27 774,79 CO2-ekvivalenttonni 20 aasta kohta (ehk 1388,75 ekvivalenttonni aasta

kohta). Kui kasutada biodiislit ja rohelist elektrit, siis on võimalik CO2 koguseid veelgi vähendada. Lisaks

on lõhkeaine tootja Orica pannud samuti paika tegevuskava saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.

Kuna kaevandamisega Uusnova lahustükil ei saa alustada enne, kui laavad Narva karjäärides on

jõudnud lahustükile, ning Narva karjääride ja Sirgala karjääri ühene kaevandamise määr ei suurene, ei

ole võimalikud ka kumuleeruvad mõjud. Kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele ei ole oluline

ning täiendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik.

Kliimamuutuste mõju kaevandamisele

Arengukavas on välja toodud, et kõige vähem mõjutavad aastani 2100 prognoositud ilmastikuolud ning

nende muutused põlevkivi energiaressursi kasutamist. Kasutatava põlevkiviressursi suurust

prognoositud muutused ei mõjuta.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 (vt ptk 4.8) kohaselt toovad sademete hulga

suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused kaasa kuivenduskraavide ja -

süsteemide hoolduse mahu ja kaevandusvete pumpamismahu suurenemise.

Tulenevalt eeltoodust, annab KMH kliimamuutustega kohanemise meetme arvestada suurenevate

sademehulkadega kuivenduskraavide rajamisel ning paigaldatavate pumpade valimisel.

Mõju valdkond Alt-IV

Mõju

kliimamuutusele

Ida-Virumaa õiglase ülemineku dokumendi kohaselt on kõik kehtivad põlevkivi

kaevandamise load praegu kehtivad aastani 2049. KMH-ga tehakse ettepanek

pikendada luba KMIN-074 aastani 2049, kuna põlevkivi kaevandamise riiklikud

eesmärgid puuduvad nii pikas ajaperspektiivis nagu 2059 ja 2050. aastaks

kliimaneutraalsuse saavutamise riiklikud eesmärgid on veel seadmata.

Kaevandamise tehnoloogia mõju kliimamuutustele ei ole oluline. KMH annab

kliimamuutustega kohanemise meetme arvestada suurenevate

sademehulkadega kuivenduskraavide rajamisel ning paigaldatavate pumpade

valimisel.

67 Jäädmaa, T., Kri iska, K. Soovitused kli imamõju hindamiseks KSHs ja KMHs ning kli imakaalutluste arvesse võtmiseks haldusotsustes. SA Keskkonnaõiguse Keskus, 2023

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 76

6 ALTERNATIIVIGA IV KAASNEVA MÕJU KOKKUVÕTE

Allpool on tabelis esitatud alternatiiviga IV kaasneva mõju kokkuvõtted kõigi hinnatud

aspektide osas.

Alt IV võrdlustulemusi kokku võttes võib järeldada, et pealmaakaevandamisega Uusnova

lahustükil kaasneb kavandatava tegevusega ebasoodne mõju eelkõige elusloodusele. Samas

on enamus ebasoodsaid mõjusid leevendatavad ja kui järgida käesolevas aruandes

soovitatud meetmeid, ei ole põhjust ühtegi prognoositud mõju lugeda oluliselt ebasoodsaks

või piirmäärasid/ keskkonnataluvust ületavaks.

Tabel 6.1-1. Alternatiiv IV mõjude kokkuvõte

Mõju valdkond Alternatiiv IV

Mõju põhjaveele Karjääriviisilise kaevandamise maksimaalne põhjaveetaseme alanemine

ulatub soosetetes 0,2–0,6 km kaugusele ja jääjärvelistes liivades 0,6–0,8 km

kaugusele kaevandatava ala piirist. Keila–Kukruse veekihi põhjaveetaseme

alandamise mõju ulatub 5–6 km kaugusele Eestis ja 8–9 km kaugusele

Venemaal Uusnova lahustüki piirist. Lasnamäe-Kunda veekihi veetaseme

alanemise mõju ulatub ala servast lääne pool 1,5–1,7 km, lõuna pool 3,0–3,2

km, ida pool 3,9–4,2 km ja põhja pool 1,7–1,9 km.

Sarnaselt ülejäänud piirkonna kaevandatud aladega toimuvad muutused

põhjavee keemilises koostises ning moodustuvad suure karedusega (kõrge

Ca- ja Mg-ioonide sisaldusega) sulfaatioonide rikkad kaevandusveed.

Kavandatava tegevuse mahtu arvestades ei ole ette näha põhjaveekogumite

seisundi halvenemist.

Põlevkivi kaevandamisel Uusnova karjäärist puudub mõju piirkonna veevarustusele.

Mõju pinnaveele Karjäärist väljapumbatav vesi puhastatakse enne suublasse (Narva jõgi) suunamist mehaaniliselt settebasseinis nr 17. Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha pinnaveele avalduvate negatiivsete mõjude kaasnemist.

Mõju pinnase niiskusrežiimile KMH käigus jõuti järeldusele, et arvestades juba olemasolevate kaevandusalade mõjusid pinnase niiskusrežiimile, on kaevandamine Uusnova lahustükil võimalik ainult karjääriviisiliselt ja ainult ca 35 ha suurusel maa-alal.

Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Olulist mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale kavandatava tegevusega hinnanguliselt ei kaasne, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid.

Mõju õhukvaliteedile Sirgala karjääri laienemisega Uusnova lahustükile ei toimu uue taristu kasutusele võtmist, mistõttu ei ole ette näha varem hinnatud ning kehtivas loas kirjeldatud mõjude suurenemist suurenemist või õigusaktidega kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi (sh ka lähimatel kaitsealadel, nagu Puhatu loodusala ja Puhatu linnuala). Leevendavaid meetmeid rakendades on kaevandamise mõju lokaalne ja arvestatav mõju ei ulatu lähimate elamualadeni.

Mõju müra ja vibratsiooni tekkele

Sirgala karjääri laienemisega Uusnova lahustükile ei toimu uue taristu kasutusele võtmist, mistõttu ei ole ette näha varem hinnatud ning kehtivas loas kirjeldatud mõjude suurenemist. Leevendavaid meetmeid rakendades (ajalised piirangud lõhketöödele) on kaevandamise mõju lokaalne ja arvestatav mõju ei ulatu lähimate elamualadeni.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 77

Mõju valdkond Alternatiiv IV

Mõju ressursikasutusele

Uusnova lahustükile kavandatava karjääri veealanduse mõju Puhatu turbamaardla 9. ja 10. plokini ei ulatu. Kaevandamise lubamine Puhatu turbamaardla 9. ja 10. ploki aladel on ökosüsteemidest lähtuvate piirangute tõttu ebatõenäoline.

Mõju taimestikule

Kavandatud tegevusega kaasnevad mõjud taimestikule ja kooslustele on:

1. karjääri alal taimkatte ja kasvukihi hävimine;

2. karjääriga piirneva ala veerežiimi muutused (kuni 600 m raadiuses);

3. transpordist tekkiv tolm.

Mõju leevendamiseks tuleb ümber asustada järgmised kavandatava tegevuse alal ja selle võimalikus mõjupiirkonnas kasvavate taimeliikide isendid: väike käopõll, tumepunane neiuvaip, soo-neiuvaip ja kahkjaspunane sõrmkäpp. Lisaks tuleb kuival perioodil kasta karjääri lääne ja lõuna servas asuvaid teid nende tolmamise vältimiseks.

Mõju linnustikule Kavandatud tegevusega kaasnevad mõjud linnustikule on:

1. karjääri alal elupaikade hävimine;

2. karjääriga piirneva ala veerežiimi muutused (kuni 600 m raadiuses);

3. müra ja vibratsioon.

Selleks et vältida pesade ja poegade hukkumist pesitsusajal tuleb

kaevandustegevuse eeltööd (pinnase ja taimkatte eemaldamine) korraldada

väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, mis kestab orienteeruvalt 1.04-

20.07.

Tõenäoliselt leidub lähikonnas sobivaid asenduselupaiku (sh ka Puhatu

soostikus), kuhu mõjutatavad linnud saavad ümber asuda. Kavandatud

tegevusega ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju kaitsealuste linnuliikide

kohalikele populatsioonidele.

Mõju loomastikule Kuivõrd kavandatava tegevusega ei ole oodata mõju pinnavee kvaliteedile,

sh Narva jõe veekeskkonnale, siis pole ka oodata ebasoodsat mõju seal

elutsevatele kalaliikidele.

Kavandatud tegevusega kaasnevad mõjud alal kohatud kahepaiksetele on

peamiselt seotud karjääriga piirneva ala veerežiimi muutustega (kuni 600 m

raadiuses) ning roomajate puhul vibratsiooniga. Tõenäoliselt leidub

lähikonnas sobivaid asenduselupaiku, kuhu mõjutatavad isendid saavad

ümber asuda. Kavandatud tegevusega ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju

roomajate ja kahepaiksete kohalikele populatsioonidele.

Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Natura asjakohane hindamine jõuab järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Puhatu linnuala kaitse- eesmärkidele. Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust kavandatava tegevuse elluviimine ei kahjusta.

Mõju maastikule ja rohevõrgustikule

Kavandatud tegevus ei mõjuta rohevõrgu toimimist ega sidusust.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 78

Mõju valdkond Alternatiiv IV

Mõju kliimamuutusele Ida-Virumaa õiglase ülemineku dokumendi kohaselt on kõik kehtivad

põlevkivi kaevandamise load praegu kehtivad aastani 2049. KMH-ga tehakse

ettepanek pikendada luba KMIN-074 aastani 2049, kuna põlevkivi

kaevandamise riiklikud eesmärgid puuduvad nii pikas ajaperspektiivis nagu

2059 ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise riiklikud eesmärgid

on veel seadmata.

Kaevandamise tehnoloogia mõju kliimamuutustele ei ole oluline. KMH annab kliimamuutustega kohanemise meetme arvestada suurenevate sademehulkadega kuivenduskraavide rajamisel ning paigaldatavate pumpade valimisel.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 79

7 KESKKONNAMEETMED

Käesolevas peatükis esitatakse valdkondade kaupa koondloetelu KSH aruandes esitatud

ettepanekutest ja leevendavatest meetmetest, millega on soovitatav arvestada, et DP alal võimalikku

ebasoodsat mõju vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida

Põhjavesi

Karjääris võib juhtuda kütuse- või õlilekkeid masinate avariide korral. Vältida tuleb erinevate vedelike

või kütuste leket maapinnale ja seeläbi veekeskkonda. Võimalikke avariiolukordade riske saab

vähendada korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ja töökorras

masinate kasutamisega. Juhul, kui avarii peaks siiski juhtuma, on see vaja kiirelt likvideerida

kogumisvahendite abil. Vältida tuleb masinate remonti kaevandamiskohas, remonditööd teostada

selleks ettenähtud töökojas.

Pinnavesi

Võimalikke avariiolukordade riske saab vähendada korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus,

töökorras masinad jne) ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb erinevate vedelike või kütuste

leket maapinnale ja seeläbi lähedal olevatesse veekogudesse.

Õhukvaliteet

Arvestades karjääri lähimate transporditeede paiknemist lähima kaitseala (Puhatu loodusala ja Puhatu

linnuala) suhtes on ülemäärase tolmu kandumise vältimiseks vajalik kaitsealaga külgnevate teede

kastmine ajal kui teed on kuivad ja tolmavad.

Müra ja vibratsioon

Uusnova lahustükil kavandatava tegevuse puhul ei ole lähimates elamupiirkondades (5...7 km kaugusel)

ette näha müra normtasemete ületamist, kuid soovitatav on kõige mürarohkemaid töid (ehk lõhketöid)

teostada ainult päevasel ajal.

Taimestik

Ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb Keskkonnaameti loa alusel lähedal asuvatesse sobivatesse

kasvukohtadesse ümber asustada68 järgmised kavandatava karjääri ja selle mõjupiirkonda (karjäärist

600 m raadiuses) jäävad kaitsealused taimeliigid: väike käopõll, tumepunane neiuvaip, soo-neiuvaip ja

kahkjaspunane sõrmkäpp.

Kasta karjääri lääne ja lõuna servas asuvaid teid ajal kui need on kuivad ja tolmavad, et vähendada

transporditolmu levikut ja negatiivset mõju karjääri vahetu ümbruse niigi kuivendusmõjustele

taimekooslustele.

Linnustik

Kaevandustegevuse eeltööd (pinnase ja taimkatte eemaldamine) korraldada väljaspool lindude peamist

pesitsusperioodi, mis kestab orienteeruvalt 1.04-20.07.

Kliimamuutused

KMH annab kliimamuutustega kohanemise meetme arvestada suurenevate sademehulkadega

kuivenduskraavide rajamisel ning paigaldatavate pumpade valimisel.

68 Kaitsealuse l i igi ümber asustamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 vastu võetud määrusele nr 248 „Kaitsealuse l i igi isendi ümberasustamise kord“

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 80

7.1 Seire

Põhjavesi

Kvaternaarisetete põhjaveetaseme muutuste seireks sobib olemasolev hüdrogeoloogilise uuringu

puurauk PRK002190969, mille seiresagedus on reguleeritud Narva karjääri seirekavaga. Põhjaveetaset

seirata sagedusega kord kuus.

Põhjaveetaseme muutuste seireks sobib olemasolev Narva karjääri seirekaev PRK002190870, mille

seiresagedus on samuti reguleeritud Narva karjääri seirekavaga. Põhjaveetaset seirata sagedusega

kord kuus.

Uusnova lahustükil kaevandamise alustamisel tuleks karjääri mõjude tuvastamiseks

seirepuurkaevudest PRK0021908 ning PRK0021909 kord aastas võtta veeproov 1-aluseliste fenoolide,

sulfaatide, lämmastikühendite, keemilise hapnikutarbe, naftasaaduste, PAH summa ja benseeni

määramiseks.

Pinnavesi

KMH teeb ettepaneku Uusnova lahustüki kasutusele võtmisel jätkata suublaseire Narva karjääri

suublaseire punktidest enne ja pärast karjäärivee heidet (seirepunktide asukohad X: 6573383, Y:

722422 ja X: 6573961, Y: 722786).

Pinnaveest kord kvartalis seiratavad näitajad : Ammoonium, heljum, kaltsium, keemiline hapnikutarve,

kloriid, kuivjääk, lahustunud hapnik, magneesium, naftasaadused, pH, sulfaat, üldfosfor, üldlämmastik,

biokeemiline hapnikutarve (BHT5).

Pinnaveest kord poolaastas seiratavad näitajad: 1- ja 2-aluselised fenoolid.

69 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=309305127 70 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1788910384

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 81

8 AVALIKUSTAMINE

KMH avalikustamine on vastavalt seadusele otsustaja (käesoleval juhul Keskkonnaameti) pädevus ja

ülesanne.

8.1 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega

arvestamine

Täiendatakse pärast KMH aruande avalikustamist

8.2 Avalikustamine ja avalik arutelu

Peatükki täiendatakse KMH aruande edasisel menetlemisel.

8.3 Keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks

tunnistamine

Peatükki täiendatakse KMH aruande edasisel menetlemisel.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 82

9 KOKKUVÕTE

Käesolev KMH analüüsib kavandatava tegevuse elluviimisega potentsiaalselt kaasnevaid olulisi

keskkonnamõjusid ning töötab välja meetmed mõjude leevendamiseks.

KeA algatas 04.12.2019 kirjaga nr 12-2/19/213-17 keskkonnamõju hindamise kaevandamise loa KMIN-

074 taotlusele. KMH algatamise otsuse kohaselt on vajalik hinnata kaevanduse laienemisega plokile 1

(Uusnova lahustükk) ning kaevandamisloa pikendamisega 30 aasta võrra ehk kuni 03.05.2059

kaasnevaid mõjusid. Otsustajaks on Keskkonnaamet, arendajaks Enefit Power AS ning keskkonnamõju

hindjaks Hendrikson DGE.

Mõjude hindamiseks teostati KMH käigus järgnevad uuringud:

1) Müra modelleerimine;

2) Hüdrogeoloogiline modelleerimine;

3) Sirgala karjääri Uusnova lahustüki taimestiku ja linnustiku inventuur ja eksperthinnang.

Mõjude analüüsi tulemusel jäi reaalselt võimalikuks ainult Alternatiiv IV elluviimine–

pealmaakaevandamine kohandatud territooriumil ulatusega ca 35 ha (vt joonis 1.2).

Mõju hindamise tulemused on valdkondade kaupa toodud kokkuvõtlikult ptk-s 6. Kavandatava

tegevusega ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju leevendavate meetmete rakendamisel (vt ptk 7).

Keskkonnaluba KMIN-074 on soovitav pikendada kuni 10.08.2049 . a.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 83

KASUTATUD KIRJANDUSALLIKAD

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 21.12.2018, 7)

2. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RT III, 04.04.2017, 6)

3. Guidance on the preparation of the Environmental Impact Assessment Report, European

Commission, 2017. https://www.envir.ee/sites/default/files/eia_guidance_eia_report_final.pdf

4. T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat, 2018.

https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf

5. Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet

6. Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-

087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne AS Maves, OÜ Inseneribüroo

Steiger, 2015

7. Uusnova uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. Töö nr. 15/1407. OÜ Steiger, 2015

8. Narva karjääri allmaakaevandamisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosmudeli

koostamine. AS Maves, 2013

9. Narva karjääri allmaakaevandamisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosi

korrigeerimine. AS Maves 2015.

10. Eesti põlevkivimaardla Narva karjääri, Narva põlevkivikarjääri II, Sirgala karjääri ja Sirgala II

karjääri mäeeraldiste katendis leiduva Puhatu turbamaardla turbavaru osalise ümberhindamise

ja registrikande muutmise seletuskiri. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2013.

11. Puhatu turbamaardla keskosa eeluuringu aruanne, 1981

12. Keskkonnaagentuur. Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise

potentsiaali ja keemilise seisundi 2018.a. ajakohastatud hinnang. 2019

13. Ida-Virumaa maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanem 28.12.2016

korraldusega nr 1-1/2016/278 (mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25).

14. Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019

otsusega nr 78

15. Koostatava Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Algatatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu

19.12.2018 otsusega nr 71

16. Toila valla üldplaneering. Kehtestatud Toila Vallavolikogu 28.10.2005 otsusega nr 1

17. Koostatav Toila valla üldplaneering. Algatatud Toila Vallavolikogu 23.05.2018 otsusega nr 37

18. Koostatav Alutaguse valla üldplaneering. Algatatud Alutaguse Vallavolikogu 30. november

2017 otsusega nr 17

19. Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp, OÜ Hartal Projekt, K. Türk, Kuressaare 2014.

20. Uusnova liivakarjääri maavara kaevandamise luba nr. L.MK/326708

21. Sirgala karjääri maavara kaevandamise luba nr. KMIN-074

22. Enefit Kaevandused AS keskkonnaluba nr. L-VV/327882

23. Sirgala, Narva ja Narva II mäeeraldiste lõunaosa geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste

puurimistööde aruanne. Töö nr. 14/1299. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2014

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 84

24. Geotechnical survey for the technology of Combine underground mining within the Extracting

permit area of the narva open-cast Oil shale mine. IPT Projektijuhtimine, 2014

25. Sirgala, Narva ja Narva II mäeeraldiste lõunaosa geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste

puurumistööde aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2014.

26. Uusnova uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2015.

27. Sirgala karjääri Uusnova lahustüki taimestiku ja linnustiku inventuur ning eksperthinnang. Töö

nr 22/4240. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2023.

28. Hüdrogeoloogiline prognoos põlevkivi kaevandamisele Sirgala karjääri Uusnova lahustükil.

Maavarauuringud OÜ, 2022.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 85

LISAD

Lisad on kättesaadavad alltoodud lingil:

Avalik ligipääs

Lisa 1. Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm

Lisa 2. Hüdrogeoloogiline prognoos põlevkivi kaevandamisele

Sirgala karjääri Uusnova lahustükil

Lisa 3. Sirgala karjääri Uusnova lahustüki taimestiku ja linnustiku

inventuur ning eksperthinnang.

Asutusesiseseks kasutamiseks tulenevalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1

Lisa 4. Keskkonnaameti 20.03.2024 ettepanekutega arvestamine

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Alutaguse Vallavalitsus

[email protected]

13.05.2024 nr 6-3/24/7198-5

Seisukoha küsimine Sirgala karjääri maavara

kaevandamisloa KMIN-074 muutmisega kaasneva

keskkonnamõju hindamise aruande kohta

Enefit Power AS esitas Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 201 kohase menetluse läbiviimiseks Sirgala karjääri maavara kaevandamisloa

KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande eelnõu (koostaja

Hendrikson & Ko; versioon 18.04.2024).

KeHJS § 201 lg 1 ja § 151 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH aruande KeHJS § 20 ja

§ 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt

(asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab

või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).

KeHJS § 201 lg 1 ja § 151 lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest

alates seisukohad Sirgala karjääri maavara kaevandamisloa KMIN-074 muutmisega kaasneva KMH

aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisa: KMH aruanne (Sirgala_kaevandamisloa_KMH_aruanne_seisukohtade_kysimiseks_18042024_A

K_pdf)

Sama: Narva-Jõesuu Vallavalitsus ([email protected]), Toila Vallavalitsus ([email protected]),

Põllumajanduse- ja Toiduamet ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus

([email protected]), Terviseamet ([email protected]), Transpordiamet ([email protected]),

Maa-amet ([email protected]); Kliimaministeerium ([email protected]); Eesti

Geoloogiateenistus ([email protected]), Kaitseministeerium ([email protected]),

Politsei- ja Piirivalveamet ([email protected])

Elviira Vanatare 511 9817, [email protected]

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.04.2024 nr 6-3/24/7198-3 all