Leping

Digiallkirjad

2

Lisa 1

14.05.2024 raamlepingu

nr 2-2/24/470-1 juurde

TEHNILINE KIRJELDUS

„Õppuste toitlustamine“

1. TEENUSE KIRJELDUS

1.1. Hanke esemeks on õppustel toitlustusteenuse osutamine üle Eesti, millega tagatakse õppusel osalejatele hommiku ja/või lõuna ja/või õhtusöök.

1.2. Vastavalt hankija vajadusele võib teenust tellida koos teenindava personaliga ja/või toidu transpordiga eelnevalt kokkulepitud kohta, või toidu väljastust kokkulepitud asukohas ning kokkulepitud viisil, vajadusel tagatakse ka sööginõud.

1.3. Vastavalt hankija vajadusele peab pakkuja menüü koostamisel arvestama eritoidulistega, toitumiserisuste ilmnemisel lepitakse menüüd iga kord eraldi kokku. Näidismenüü on lisatud informatiivsena tehnilise kirjelduse juurde.

1.4. Teenuse osutaja kohustub tagama korrektsed toidu käitlemisnõuded ja vajadusel käitlema ka jäätmed. Valdkonna toimimise üldised põhimõtted ja peamised nõuded on sätestatud toiduseaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 178/2002/EÜ. Toidu veol peab olema tagatud hügieenireeglite täitmine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja 853/2004 ning muudes asjakohastes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele.

1.5. Üldjuhul ei tohi ajateenijate, reservväelaste ja tegevväelaste toitlustamisel ühe toitlustatava isiku päeva toiduraha piirmäär ületada kaitseministri 11.12.2012 määruse nr 14 „Ajateenijale ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ ja 03.01.2013 määruse nr 2 „Tegevväelase toitlustuse tingimused, ulatus, kord ja maksumus“ kehtivas redaktsioonis nimetatud ühe toitlustatava isiku päeva toiduraha ülemist piirmäära. Nimetatud hind saab muutuda ainult juhul, kui teenuse tellimise ajahetkeks on muudetud toiduraha arvestuslikku suurust või selle suurendamise põhimõtteid vastavas määruses. Liitlastele teenuse tagamisel määrus ei kohaldu.

1.6. Hankija täpsustab teenuse vajaduse ilmnemisel selle täpse sisu, mahu ja muud detailid.

2. NÄIDISMENÜÜ

Kui õppuse periood on vähemalt üks nädal, siis ühe nädala menüüs ei tohi toidud korduda. Pakutav toit õppusel osalejale peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud. Ühe toidukorra toiteväärtus päevas peab jääma vahemikku 1200 +/-100 kcal.

Näidismenüü (hommikusöök) sisu:

NimetusKirjeldusNetokogus ühe toitlustatava kohta

PearoogPuder moosiga, majoneesi baasil salatid (nt kartuli-singisalat)300 g

VõileivakateLihatoode (sink, vorst jne), juust50 g

VõileivamääreMäärdejuust, või30 g

KöögiviliTomat, värske kurk või marineeritud kurk, paprika20 g

Leib, sai, sepik40 g

PagaritoodePannkook, saiake jms50-100 g

Kohv ja teeMõlemad valikul saadaval200 ml

KohvipiimPiim või kohvikoor50 ml

Suhkur10 g

Näidismenüü (lõunasöök) sisu:

NimetusKirjeldusNetokogus ühe toitlustatava kohta

*Pearoog 1Liha (nt. hakk-, kana-, kalkun-, sea-, veiseliha) või kala portsjontükk150 g

Pearoog 1 lisandidKartul, pasta, tatar, läätsed vms250 g

*Pearoog 2Liha- või kalaroog, kaste, vorm vms koos lisandiga (kartul, pasta, tatar, läätsed vms)400 g

Värske salatErinevatest värsketest köögi- ja juurviljadest salatid100 g

MagustoitErinevad vahud, kreemid, valmis portsjon topsimaiused, koogid, saiakesed, batoonid150 g

Leib, sai, sepik 40 g

Mahl või morss või piimKontsentraadist või siirupist mahlajoogid, piim 2,5%250 ml

* Menüüs peavad vahelduma lõuna- ja õhtusöögil pearoad, Nt. Ühel päeval on menüüs liha portsjontükk lisandiga (pearoog 1 ja pearoog 1 lisandid) ja liha- või kalaroog koos lisandiga (pearoog 2), üks valikutest lõunasöögil, teine õhtusöögil.

Näidismenüü (õhtusöök) sisu:

NimetusKirjeldusKogus neto

*Pearoog 1Liha (nt. hakk-, kana-, kalkun-, sea-, veiseliha) või kala portsjontükk150 g

Pearoog 1 lisandidKartul, pasta, tatar, läätsed vms250 g

*Pearoog 2Liha- või kalaroog, kaste, vorm vms koos lisandiga (kartul, pasta, tatar, läätsed vms)400 g

Värske salatErinevatest värsketest köögi- ja juurviljadest salatid100 g

MagustoitErinevad vahud, kreemid, valmis portsjon topsimaiused, koogid, saiakesed, batoonid150 g

Leib, sai, sepik 40 g

Mahl või morss või piimKontsentraadist või siirupist mahlajoogid, piim 2,5%250 ml

*Menüüs peavad vahelduma lõuna- ja õhtusöögil pearoad, Nt. Ühel päeval on menüüs liha portsjontükk lisandiga (pearoog 1 ja pearoog 1 lisandid) ja liha- või kalaroog koos lisandiga (pearoog 2), üks valikutest lõunasöögil, teine õhtusöögil.

Lisa 2

14.05.2024 raamlepingu

nr 2-2/24/470-1 juurde

VORM A

Toidu valmistamise ja väljastamise asukoha andmed ning andmed kontaktisikute kohta

Nimi: E.P toitlustus OÜ

Registrikood: 16383919

1. Hanke osa, milles pakkumus esitatakse (iga hanke osa kohta esitada eraldi vorm):

Õppuste toitlustamine Harjumaal, Hiiu maakonnas, Ida-Viru maakonnas, Järva maakonnas, Jõgeva maakonnas, Lääne maakonnas, Lääne-Viru maakonnas, Põlva maakonnas, Pärnu maakonnas, Rapla maakonnas, Saare maakonnas, Tartu maakonnas, Valga maakonnas, Viljandi maakonnas, Võru maakonnas

2. Toidu valmistamise ja väljastamise asukoha täpne aadress koos postiindeksiga (juhul kui ühes maakonnas on mitu sellist kohta, lisab pakkuja kõikide asukohtade aadressi). Juhul kui lepingu täitmise perioodil asukoht muutub, teavitab täitja tellijat viivitamata.:

Rapla maakond, Kohila vald, Aespa alevik, Pihlaka tn 38, 79705. Soovikorral saan tulla toitlustushaagisega õppusele kohapeale

3. Kes allkirjastab eduka pakkumuse korral raamlepingu? Allkirjastaja nimi, e-post ja allkirjastamise alus (juhul kui allkirjastatakse volituse alusel, tuleb lisada volikiri pakkumuse juurde):

Ervin Pärn, [email protected], juhatuse liige

4. Kes lisatakse eduka pakkumuse korral lepingusse kontaktisikuks täimise osas? Kontaktisiku nimi, e-post ja telefoninumber:

Ervin Pärn, [email protected], +37256602249

3/3

Lisa 3

14.05.2024 raamlepingu

nr 2-2/24/470-1 juurde

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1.1. Kontrollitav isik – Täitja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.

2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille täitja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud täitja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil täitja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Täitja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Täitja õigused ja kohustused

3.1. Täitjal on õigus:

3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;

3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.

3.2. Täitja kohustub:

3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;

3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:

- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,

- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või

- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:

- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja

- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku;

3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;

3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning täitja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;

- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;

- täitja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);

- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:

- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus:

4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;

4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;

4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub:

4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;

4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), täitja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui täitja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või täitja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne täitja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui täitja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.

Peatäitja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Täitja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA

KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

 (ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:

 (ärinimi ja registrikood)

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja  -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ] lubatud allkirjastada ka paberkandjal

5/9

Raamleping

        14.05.2024 nr 2-2/24/470-1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a, 11314 Tallinn,

Kaitsevägi registrikood 70008641, aadress Juhkentali tn 58, 15007 Tallinn,

keda esindab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimääruse alusel peadirektor Magnus-Valdemar Saar (edaspidi nimetatud tellija), ühelt poolt

ja

E.P toitlustus OÜ, registrikood 16383919, aadress Pihlaka tn 38, Aespa alevik, Kohila vald, 79705 Rapla maakond, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Ervin Pärn (edaspidi nimetatud täitja), teiselt poolt (edaspidi eraldi ja üksikult nimetatud pool ning koos ja ühiselt nimetatud pooled), sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas:

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1 Leping sõlmitakse lähtudes riigihanke „Õppuste toitlustamine“ (viitenumber 275219) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ning nimetatud riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest.

1.2 Tellija sõlmib lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus fikseeritud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.3 Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.3.1 temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.3.2 ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.3.3 lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.3.4 ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel hankelepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada.

1.4 Lepingu esemeks on õppuste toitlustamise teenus, mis on kirjeldatud riigihanke alusdokumentide tehnilises kirjelduses (edaspidi teenus).

1.5 Sõltuvalt hankelepingu esemest sätestatakse teenuse täpne sisu, kogus, täpne teenuse osutamise asukoht ja tähtpäev hankelepingutes.

1.6 Teenus peab vastama riigihanke alusdokumentidele ja täitja poolt esitatud pakkumusele, mis on ühtlasi lepingu lahutamatuks osaks.

1.7 Leping on sõlmitud hanke osa(de)s:

osa 1 - Õppuste toitlustamine Harju maakonnas;

osa 2 - Õppuste toitlustamine Hiiu maakonnas;

osa 3 - Õppuste toitlustamine Ida-Viru maakonnas;

osa 4 - Õppuste toitlustamine Järva maakonnas;

osa 5 - Õppuste toitlustamine Jõgeva maakonnas;

osa 6 - Õppuste toitlustamine Lääne maakonnas;

osa 7 - Õppuste toitlustamine Lääne-Viru maakonnas;

osa 8 - Õppuste toitlustamine Põlva maakonnas;

osa 9 - Õppuste toitlustamine Pärnu maakonnas;

osa 10 - Õppuste toitlustamine Rapla maakonnas;

osa 11 - Õppuste toitlustamine Saare maakonnas;

osa 12 - Õppuste toitlustamine Tartu maakonnas;

osa 13 - Õppuste toitlustamine Valga maakonnas;

osa 14 - Õppuste toitlustamine Viljandi maakonnas;

osa 15 - Õppuste toitlustamine Võru maakonnas.

2. Lepingu osad

2.1 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ning nende lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused ja lisad.

2.2 Hankelepingutena on käsitletavad ka tellimused, tellimiskirjad, ostutellimused vmt millega võetakse rahaline kohustus.

2.3 Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal.

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1 Täitja kohustub:

3.1.1 osutama teenust vastavalt lepingus määratletud tingimustele, kvaliteetselt ja õigeaegselt, valides teenuse osutamiseks oma äranägemisel vajalikud meetodid ning juhindudes seejuures saavutatavast eesmärgist;

3.1.2 tagama teenuse osutamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku tööjõu, vahendid jms mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks;

3.1.3 pakkuma lepingu kestuse perioodil sama teenust, mille ta esitas riigihanke menetluses või selle täiendatud versiooni vastavalt tellija nõuetele;

3.1.4 esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte MS Excel formaadis või tellijaga kokkuleppel muus formaadis 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest tellitud teenuste kohta (sh tellimuse tegemise kuupäev, teenuse nimetus, kogused ja summa km-ta, teenuste maksumus kokku km-ta), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti;

3.1.5 teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest;

3.1.6 tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise.

3.2 Täitjal on õigus:

3.2.1 saada tellijalt lepingu täitmiseks vajalikku teavet;

3.2.2 teha tellijale ettepanekuid teenuse parema organiseerimise osas;

3.2.3 saada lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu.

3.3 Tellija kohustub:

3.3.1 vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks;

3.3.2 informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud teenuse osutamisega.

3.4 Tellijal on õigus:

3.4.1 jooksvalt nõuda ja kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist;

3.4.2 konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes;

3.4.3 teha täitjale ettepanekuid teenuse organiseerimise ja muudatuste osas;

3.4.4 kontrollida täitja poolt esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste vastavust tegelikkusele, seejuures vajadusel küsida alltöövõtjate arvete esitamist;

3.4.5 nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse osutamisel selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. Tellija keeldumisel teenuse osutamisest peab täitja osutama tellijale nõuetekohase teenuse. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.

4. Lepingu täitmine

4.1 Täitja toidu valmistamise ja väljastamise asukoht on esitatud täitja pakkumuses. Asukoha muutumisel teavitatakse tellijat viivitamata, mille järgselt vormistatakse lepingu muudatus.

4.2 Lepingu täitmine toimub vastavalt tellija vajadustele sõlmitavate hankelepingute alusel. Tellija võib vajadusel tellida teenust koos kohaletoimetamisega, mille maksumus täpsustatakse hinnapäringutes või minikonkurssides. Leping ilma hankelepingu või tellimuseta ei kohusta tellijat teenust tellima. Hankelepingute sõlmimisel juhinduvad pooled järgmisest:

4.2.1 Kiireloomulise vajaduse (vajaduse ilmnemise aeg kolm või vähem tööpäeva enne õppuse algust) korral võib tellija tellida teenust lepingu pooleks olevalt täitjalt, kes asub logistiliselt õppuse toimumise asukohapunktile kõige soodsamas asukohas (asukoha hindamisel võetakse aluseks vahemaa ning trajektoor) eeldusel, et punktides 4.2.1 ja 4.2.2 toodud tellimuste kogumaksumus ei ületa 20% kogu lepingu eeldatavast maksumusest ning iga sellise hankelepingu maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär. Juhul kui kõige soodsamas asukohas asuv täitja ei ole võimeline teenust pakkuma, pöördub tellija järgmise soodsaimas asukohas asuva täitja poole jne. Sõltuvalt teenuse sisust, võib tellija ka kiireloomuliste tellimuste korral korraldada minikonkursi lepingu punktis 4.2.3 sätestatud korras.

4.2.2 Tellija võib tellida teenust eeldatava maksumusega kuni 5000 eurot käibemaksuta lepingu pooleks olevalt täitjalt, kes asub logistiliselt õppuse toimumise asukohapunktile kõige soodsamas asukohas (asukoha hindamisel võetakse aluseks vahemaa ning trajektoor) eeldusel, et punktides 4.2.1 ja 4.2.2 toodud tellimuste kogumaksumus ei ületa 20% kogu lepingu eeldatavast maksumusest. Juhul kui kõige soodsamas asukohas asuv täitja ei ole võimeline teenust pakkuma, pöördub tellija järgmise soodsaimas asukohas asuva täitja poole jne. Tellija võib ka alla 5000 euroste tellimuste korral korraldada minikonkursi lepingu punktis 4.2.3 sätestatud korras.

4.2.3 Kui riigihankes esitati mitu edukaks tunnistatud riigihanke pakkumust ja tellija on sõlminud lepingud mitme täitjaga ning lepingus ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, korraldab tellija lepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks lepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel minikonkursi.

4.2.3.1 Tellija toob minikonkursil välja selle minikonkursi tingimused, soovitavate teenuste loetelu ja täpsustused ning muu vajaliku, mille alusel on võimalik pakkumuse esitamine.

4.2.3.2 Tellija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku aja, lähtudes teenuse vajaduse kiireloomulisusest ning teenuse sisust.

4.2.3.3 Hindamiskriteeriumiks minikonkursis on majanduslikult soodsaim pakkumus. Minikonkursis kasutatakse hinnatavate näitajatena kriteeriumit: maksumus/ühiku hind – osakaal 100 punkti.

4.2.3.4 Kui edukas minikonkursi pakkuja ei asu täitma hankelepingut (k.a ostutellimust), hindab tellija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest hindamise kriteeriumide alusel parim. Lepingu sõlmimisest või täitma hakkamisest keeldunud pakkuja on kohustatud tellija nõudmisel hüvitama tema pakkumuse ja hankelepingu sõlminud järgneva eduka pakkuja pakkumuse hinnavahe. Samasugused tingimused kehtivad ka juhul, kui edukas pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu jõustumist.

4.2.3.5 Juhul, kui teenus vajab järeltegevusi või täiendavaid tegevusi, mida tellija ei osanud minikonkursis ette näha, jätkatakse täitjaga, kes osutab põhiteenust, ilma uut minikonkurssi korraldamata.

4.3 Juhul, kui riigihankes sõlmiti leping ainult ühe täitjaga või lepingu kehtivuse perioodil väheneb täitjate arv üheni ning pole võimalik minikonkursse läbi viia, toimub lepingu täitmine hinnapäringute alusel lepingus sätestatud tingimuste kohaselt.

4.4 Hankelepingud sõlmitakse/tellimused esitatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-kirja teel. Kui hankelepingu maksumus on suurem kui 50 000 eurot ilma km-ta, sõlmitakse hankeleping kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

5. Lepingu maksumus ja maksetingimused

5.1 Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute maksimaalne kogumaksumus on hanke osa eeldatav maksumus, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul järgnevalt:

osa 1 - Õppuste toitlustamine Harju maakonnas eeldatav maksumus 500 000 eurot;

osa 2 - Õppuste toitlustamine Hiiu maakonnas eeldatav maksumus 500 000 eurot;

osa 3 - Õppuste toitlustamine Ida-Viru maakonnas eeldatav maksumus 500 000 eurot;

osa 4 - Õppuste toitlustamine Järva maakonnas eeldatav maksumus 500 000 eurot;

osa 5 - Õppuste toitlustamine Jõgeva maakonnas eeldatav maksumus 500 000 eurot;

osa 6 - Õppuste toitlustamine Lääne maakonnas eeldatav maksumus 500 000 eurot;

osa 7 - Õppuste toitlustamine Lääne-Viru maakonnas eeldatav maksumus 500 000 eurot;

osa 8 - Õppuste toitlustamine Põlva maakonnas eeldatav maksumus 500 000 eurot;

osa 9 - Õppuste toitlustamine Pärnu maakonnas eeldatav maksumus 500 000 eurot;

osa 10 - Õppuste toitlustamine Rapla maakonnas eeldatav maksumus 500 000 eurot;

osa 11 - Õppuste toitlustamine Saare maakonnas eeldatav maksumus 500 000 eurot;

osa 12 - Õppuste toitlustamine Tartu maakonnas eeldatav maksumus 500 000 eurot;

osa 13 - Õppuste toitlustamine Valga maakonnas eeldatav maksumus 500 000 eurot;

osa 14 - Õppuste toitlustamine Viljandi maakonnas eeldatav maksumus 500 000 eurot;

osa 15 - Õppuste toitlustamine Võru maakonnas eeldatav maksumus 500 000 eurot.

5.2 Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis) iga lepingus nimetatud tellija kohta eraldi ja iga tellijaga kokkulepitud sagedusel.

5.2.1 Maksja (täpsustatakse hankelepingus) andmed:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn, registrikood 70009764;

Kaitsevägi, Juhkentali 58, 15007 Tallinn, registrikood 70008641.

Muud arvele mägitavad andmed:

lepingu nr 2-2/24/470-1 ja hankelepingu või tellimuse nr (selle olemasolul);

hankeosa lepingu viitenumber 275219……………;

tellija kontaktisiku nimi ja muu vajalik info.

5.3 Tellija tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Tellijal on õigus keelduda arve tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud teenust vastu võtvale isikule ei ole täitja poolt antud võimalust teenust üle kontrollida.

5.4 Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Tellija ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmise või valesti esitamise eest ei vastuta tellija.

5.5 Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

5.6 Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

5.7 Täitja kohustub esitama vajadusel eraldi arve NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta.

5.7.1 NATO relvajõudude tarbeks tellitavale teenusele rakendub 0%-line käibemaksumäär vastavalt käibemaksuseaduse §-le 15.

5.7.2 NATO relvajõudude tarbeks tellitava teenuse tingimused lepitakse kokku hankelepingus.

5.7.3 Maksusoodustuse rakendamise aluseks on tellija poolt täitjale esitatud käibemaksuvabastuse tõend.

6. Vääramatu jõud

6.1 Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

6.2 Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

6.3 Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt hankelepingus sätestatule.

6.4 Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

6.5 Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud hankelepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

7. Konfidentsiaalsus

7.1 Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

7.2 Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub täitja mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem tellija kirjaliku nõusolekuta tellija konfidentsiaalset teavet. Täitja kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

7.3 Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud talle need pärast lepingu lõppemist tagastama.

7.4 Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

7.5 Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-kirjaga antud nõusolekul.

8. Poolte vastutus

8.1 Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna seda tähtajaks üle, ei osuta seda nõuetekohaselt või jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

8.2 Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on tellijal õigus esitada täitjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka pretensioon), andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt teenuse iseloomust, rikkumise asjaoludest jms). Kirjeldatud pretensiooni tegemist kohaldatakse vaid selliste rikkumiste korral, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ja kui tal on heastamise vastu huvi. Kui täitja pretensioonist tulenevat kohustus selleks antud tähtaja jooksul ei täida, peab täitja maksma tellijale leppetrahvi kuni 0,5% hankelepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest. Kui heastamine ei ole võimalik või tellijal puudub selle vastu huvi, peab täitja maksma tellijale leppetrahvi 5% hankelepingu maksumusest.

8.3 Kui täitja ületab teenuse osutamise või üleandmisel lepingus kokku lepitud tähtpäeva, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi, mille suurus on kuni 0,25% hankelepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

8.4 Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on tellijal õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

8.5 Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

8.6 Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.

8.7 Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

8.8 Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

8.9 Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

9. Lepingu lõpetamise alused

9.1 Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

9.2 Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab tellija täitjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest.

9.3 Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

9.4 Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui:

9.4.1 rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

9.4.2 täitja on jätnud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;

9.4.3 täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;

9.4.4 esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;

9.4.5 rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;

9.4.6 kohustuse rikkumine annab tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et täitja ei täida kohustust ka edaspidi;

9.4.7 täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuste osutamisega.

9.5 Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel.

9.6 Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt 90 päeva ette.

9.7 Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras.

10. Kontaktisikud

10.1 Tellija kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on vastava valdkonna kategooriajuht Maia Prunt, tel 5554 6781, e-post [email protected], [email protected].

10.2 Tellimuste esitaja on tellija kontaktisik, ostu projektijuht või tellija kontaktisiku poolt volitatud isikud.

10.3 Täitja kontaktisik lepingu jooksva täitmise osas on Ervin Pärn, e-post [email protected], tel 5660 2249.

10.4 Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

10.5 Kontaktisiku või muude andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

 

11. Lõppsätted

11.1 Leping jõustub tellija poolsest allkirjastamisest ning kehtib 48 kuud jõustumisest arvates.

11.2 Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

11.3 Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

11.4 Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui pooled on kokku leppinud teisiti.

11.5 Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.

11.6 Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

11.7 Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

11.8 Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

11.9 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud e-posti või postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt.

11.10 Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kätte saaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kätte saaduks järgmisel päeval.

11.11 Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt mõlema poole poolt ning edastatud allkirjadega mõlemale poolele.

12. Lisad

12.1 Lisa 1. Tehniline kirjeldus;

12.2 Lisa 2. Vorm A asukoha andmed;

12.3 Lisa 3. Julgeolekutingimused koos lisadega.

TELLIJA:

(allkirjastatud digitaalselt)

Magnus-Valdemar Saar

peadirektor

TÄITJA:

(allkirjastatud digitaalselt)

Ervin Pärn

juhatuse liige