Agricom Tehnika Osaühing keskkonnaloa nr KL-521500 andmine

AERMOD View - Lakes Environmental Software D:\Lemma OÜ\Agricom Tehnika OÜ Täkumetsa\Agricom Tehnika OÜ kaardid\Agricom Tehnika OÜ kaardid.isc

SCALE:

0 0.2 km

1:6,923

Projekti nimi:

Agricom Tehnika OÜ Asukohakaart

Kommentaarid:

Aiandiklaasi, Täkumetsa küla, Toila vald, Ida-Viru maakond. Punase joonega tähistatud käitise territoorium.

Ettevõtte nimi:

LEMMA OÜ

Koostaja:

Ain Tõnts

Kuupäev:

23/08/2023

Projekti nr.:

Heiteallikad:

4

Retseptorid:

0

AERMOD View - Lakes Environmental Software D:\Lemma OÜ\Agricom Tehnika OÜ Täkumetsa\Agricom Tehnika OÜ kaardid\Agricom Tehnika OÜ kaardid.isc

SCALE:

0 1 km

1:29,890

Projekti nimi:

Agricom Tehnika OÜ Asukohakaart

Kommentaarid:

Aiandiklaasi, Täkumetsa küla, Toila vald, Ida-Viru maakond. Punase joonega tähistatud käitise territoorium.

Ettevõtte nimi:

LEMMA OÜ

Koostaja:

Ain Tõnts

Kuupäev:

23/08/2023

Projekti nr.:

Heiteallikad:

4

Retseptorid:

0

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu taotleja esitatud

ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning

eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

(edaspidi määrus nr 31).

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Agricom Tehnika Osaühing (registrikood 10871658, aadress Mõisa tee 10, Erra alevik,

Lüganuse vald, Ida-Viru maakond) (edaspidi ettevõte) kavandatava tegevuse eesmärgiks on

puidujäätmete taaskasutamine. Käitluskoht asub aadressil Aiandiklaasi, Täkumetsa küla, Toila

vald, Ida-Viru maakond (katastritunnus 32002:002:0209).

Ettevõte kavandab käitluskohas vastu võtta ja ladustada puidujäätmeid ning valmistada

puidujäätmetest hakkepuitu. Kemikaalidega töödeldud (ohtlikke) puidujäätmeid käitluskohas

vastu ei võeta. Puidujäätmeid kontrollitakse visuaalselt ning neist sorteeritakse välja võimalikud

ohtlikud jäätmed, mis antakse edasiseks käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale

isikule. Puidujäätmete käitlemine toimub osaliselt tihendatud killustikuga platsil ning osaliselt

asfalteeritud platsil. Sademevee kogumiseks rajatakse kinnistule veekindla põhjaga tiigid.

Tegevuse detailne kirjeldus koos asjakohaste plaanidega on esitatud keskkonnaloa taotluses

ning tegevuse kokkuvõte keskkonnaloa andmise korralduses.

1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti

säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks

kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või

täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond

hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende

sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud

ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul.

"Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030

on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate

jäätmete ohtlikkust.

Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi

hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga

ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia

põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse

integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.

Tegevuse käigus suunatakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete

ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki.

Riigi jäätmekava 2023-2028 üks strateegilistest eesmärkidest on ohutu materjaliringluse

suurendamine.

Taotletav tegevus on otseses seoses püstitatud eesmärgiga, sest tegevuse käigus taaskasutatakse

puidujäätmeid küttematerjalina.

Toila valla üldplaneeringu alusel asub ettevõtte kavandatud jäätmekäitluskoht tootmise maa-

alal. Seega ei ole planeeritav tegevus vastuolus lähipiirkonna planeeritavate tegevustega.

Kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa. Tootmismaa juhtotstarbega aladel on

maakatastriseaduse kohaselt muuhulgas lubatud jäätmekäitlusega tegelemine.

1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Tegevuse käigus loodusvarasid ega ressursse ei kasutata.

1.4. Tegevuse energiakasutus

Jäätmete transportimisel ning laadimisel kasutatakse fossiilseid kütuseid ning inimtööjõudu.

Tegevus ei ole energiamahukas. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks

kasutatav tehnika. Ettevõte kasutab mobiilseid purusteid ja hakkureid. Tegevus ei ole

energiamahukas ning tegevusega kaasnev energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Põhjavesi selles piirkonnas Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000)

kaitsmata. Sademevee kogumiseks on kavandatud vettpidava põhjaga tiigid, mis tagavad, et

jäätmekäitlusmaalt tulenev sademevesi ei satu põhjavette. Samuti ei käidelda ohtlikke jäätmeid,

seega ei ole võimalik ka jäätmetest ohtlike ainete sattumine pinnasesse või vette.

Jäätmete transportimisel, laadimisel ja purustamisel võib tekkida tolmu. Ettevõttel on kohustus

rakendada jäätmete käitlemisel, sh purustamisel vajalikke meetmeid müra ja tolmu tekke ning

leviku vähendamiseks. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet

välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häiriks ümbruskonda.

Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki.

Ettevõtte tegevusega kaasneb müra ja vibratsioon masinate töötamise ajal. Müra tekitab

peamiselt jäätmete transpordil, laadimisel ja purustamisel. Ettevõttel on kohustus jälgida, et

tekkiv müra ei ületaks kehtestatud normtasemeid. Eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid.

Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt ei

kaasne.

Käitluskohas ei tegeleta jäätmete bioloogilise töötlusega. Ettevõtte tegevuse käigus ei ole ette

näha lõhnahäirinu teket.

1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ettevõte kavandab käitluskohas jäätmete taaskasutamist, sh sorteerimist, purustamist ja

ladustamist. Käitluskohas kontrollitakse visuaalselt vastuvõetud jäätmeid ning nende hulgast

sorteeritakse välja ohtlikud jäätmed ja metallid. Tegevuse käigus tekkinud ohtlikud jäätmed

ladustatakse konteineris. Kõik kavandatud tegevuse käigus tekkivad jäätmed antakse üle teistele

vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele.

1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Käitluskohas käideldakse puidujäätmeid, mis on ka põlevmaterjal. Üheaegselt ladustakse kuni

4996,5 tonni ehk 19 986 m3 on põlevmaterjale. Võimalikuks avariiolukorraks võivad olla

põlengud ning seadmete purunemised. Ettevõte on Päästeametiga kooskõlastanud

põlevmaterjalide ladustamise plaani. Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte

töötajad peavad olema läbinud vastava koolitused ning kasutatavad seadmed peavad vastama

selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Jäätmekäitluskoht peab olema varustatud

piisaval hulgas tulekustutusvahenditega. Juhul kui ettevõte kasutab tehniliselt korras seadmeid

ning järgib tuleohutuse reegleid, on selliste õnnetuste juhtumine vähetõenäoline.

1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise

käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat

tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla

projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb

võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi

inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud.

Kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja

gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud

ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab

raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning

mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lõige 6). Samuti on KemSis defineeritud

mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju

inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja

jooksul või teatud asjaolude korral).

Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 2 ning selle all

mõistetakse eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu

samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või

pikaajaline katkestus.

Ettevõtte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete

mõjualasse. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Käitluskohaks oleva kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa. Ettevõtte kasutuses olev

territoorium piirneb põhjast ja idast maatulundusmaa ja transpordimaa kinnistutega ning lääne

ja lõuna suunal tootmismaa kinnistuga. Lähimad eluhooned asuvad käitise piirist lõuna suunas

umbes 260 m kaugusel. Puidujäätmete vastuvõtuplatsist ja purusti asukohast jäävad lähimad

elamud umbes 350 m kaugusele ida suunda.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei planeerita lähikonnas olulist maakasutuse muutust.

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Ettevõtte territooriumil ei esine loodusvarasid. Põhjavesi selles piirkonnas Eesti

Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) alusel on kaitsmata. Eesti

looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei esine käitluskohas maavarasid. Looduslikku

mitmekesisust käitluskohas ei esine.

2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kavandatava käitluskoha või selle mõjualas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid

loodusobjekte. Samuti ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid loodusobjekte

käitluskoha lähiümbrusesse.

Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Ontika loodusala (RAH0000542), jääb ettevõtte

käitluskohast ligikaudu 5,6 km kaugusele kirde suunda.

Tegevus ei toimu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndis.

Lähim kaitseala, Kukruse mõisa park (KLO1200444), jääb käitluskohast umbes 250 m

kaugusele ida suunda.

Lähim kaitsealune liik, rabakonn (Rana arvalis - KLO9121865), asub käitluskohast umbes 1,5

km kaugusel edela suunas.

Ettevõtte territooriumil ei paikne olulisi märgalasid, pinnavorme ja metsi, mis saaksid

kavandatava tegevuse tõttu oluliselt mõjutatud. Ettevõtte kavandatav tegevus (jäätmete

taaskasutamine) ei mõjuta kaitsealuseid liike.

Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud.

Maa-ameti kaardirakenduse alusel ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused

lähedal asuvatel kinnistutel teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud

väärtustele puudub.

Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast.

2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus

tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning lõike

2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli

mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga.

KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei

ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku

keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele

leevendusmeetmed.

Lähim elamu jääb käitluskohast umbes 260 meetri kaugusele lõuna suunda. Kui ettevõte võtab

häiringute vältimiseks kasutusele keskkonnaloas määratavad meetmed, on tegevuse mõjuala

lokaalne ning tegevusega ei kaasne eeldatavalt negatiivseid mõjusid elanikkonnale.

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.1. Mõju suurus

Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas

jäätmekäitluskohas ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid

keskkonnale. Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid,

ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju.

Taotletava tegevuse käigus ei teki lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega

võib kaasneda vibratsioon ja müra masinate töötamise ajal, kuid eeldatavalt ei ületa müra

kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra

normtasemeid.

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Tegevuse võimalik mõju on lokaalne ning eeldatavalt ei välju käitluskoha piiridest.

3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus

Tööde ajal võib esineda müra ja vibratsioon seoses masinate tööga, kuid mõju on lühiajaline

ning kestab tööde teostamise ajal. Tegevuse käigus võib tekkida tolmu. Ettevõte peab tagama,

et tekkiv tolm ei kanduks käitluskohast väljapoole. Tolmu tekitavaid jäätmekäitlustoiminguid

tuleb vältida ebasoodsate ilmastikutingimustega (nt tugev tuul jmt).

3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas

jäätmekäitluskohas ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid

keskkonnale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku,

mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale

eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning

keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju.

3.5. Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste

liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma

jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse

eesmärkide saavutamist.

3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega.

3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused-meetmed ei ole vajalikud.

4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

1. Jäätmekäitluskohal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte

kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat

mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele.

Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele.

2. Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule,

samuti ei ületata piirmäärasid vibratsiooni, müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei

kaasne koosmõju teiste tegevustega.

3. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Ettevõte ei ole KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet kavandatava

tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega ettevõte kavandab vältida

või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 61 lg 1 p 6 kohasest teabest puudub vajadus

kavandatava tegevuse erisuste või keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks.

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-521500

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Agricom Tehnika Osaühing

Registrikood / Isikukood 10871658

Tegevuskoha andmed

Nimetus Täkumetsa puidujäätmete käitluskoht

Aadress Aiandiklaasi, Täkumetsa küla, Toila vald, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 32002:002:0209

Territoriaalkood EHAK 8563

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Aiandiklaasi (32002:002:0209).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

13.05.2024

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Täkumetsa puidujäätmete käitluskoht

Keskkonnaregistrikood JKK4400398

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Toila vald, Täkumetsa küla, Aiandiklaasi 2594086 32002:002:0209 X: 6587181, Y: 690195

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul2/9

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Täkumetsa puidujäätmete käitluskoht

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 6 500 6 500 6 500 6 500 R12s

6 500 R12x

15 01 03 - Puitpakendid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s

1 000 R12x

17 02 01 - Puit 15 000 15 000 15 000 15 000 R12s

15 000 R12x

19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 800 800 800

03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*

90 90 90 90 R12x

02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 60 60 60 60 R12s

60 R12x

20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* 3 3 3 3 R12s

3 R12x

19 12 02 - Mustmetallid 10 10 10

17 02 04* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud puit, klaas ja plastid 1 1 1

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 3/9

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Puidujäätmetest hakkepuidu tegemine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Vastu võetakse valdavalt eelsorteeritud puidujäätmeid jämeda hakke kujul, mis pärinevad peamiselt koostööpartneritelt jäätmejaamadest ja millele on juba omistatud jäätmekoodid üleandmisel. Ohtlikuks jäätmeks kategoriseeruvaid jäätmeliike vastu ei võeta. Jäme hake purustatakse kohapeal peenemaks fraktsiooniks. Tegemist on tavajäätmetega ning ohtlikke jäätmeid ettevõte vastu ei võta.

Ehitus- ja lammutusprotsesside käigus tekkinud (purustamata kujul sisse tulnud) puidujäätmetele teostatakse täiendav visuaalne vaatlus, et välistada võimalike ohtlike puidujäätmete esinemine. Kemikaalidega töödeldud purustamata puidujäätmeid vastu ei võeta. Juhul kui vaatluse/sortimise käigus siiski leitakse ka kemikaalidega töödeldud puitu, siis need sorteeritakse käsitisi välja ja ladustatakse ajutiselt territooriumil asuvasse metallist vahetuskonteinerisse. Sellisele puidule omistatakse jäätmekood 17 02 04* ja need antakse üle edasiseks käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba omavale ettevõttele.

Hakkepuidu tootmine toimub eelsorditud puidujäätmetest. Peamiselt on eelsortimine toimunud juba eelmises käitluskohas (jäätmejaam). Puidujäätmeid purustatakse (eelpurustatud materjal peenpurustatakse) mobiilse puiduhakkuriga ning purustatakse fraktsiooni 40-120 mm, mis on võimalik müüa keskkonnaluba või registreeringut omavatele ettevõtetele edasiseks taaskasutamiseks küttematerjalina.

Puidu purustamine (loodusliku puhta puidu ja jäätmepuidu) toimub E-R kell 08.00 - 16.00.

23 363

2. Puidujäätmete segamine

R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine

Parima energeetilise tulemuse annab materjal, mille niiskus jääb vahemiku 30-40%. Seega peab kõrge niiskusega materjali aeg-ajalt segama madala niiskusega materjaliga, et saavutada optimaalne tulemus keskmise niiskuse osas. Erinevate puidujäätmete kokkusegamisel tekib uus jäätmekood 19 12 07.

800

J4. Jäätmete ladustamine 4/9

J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Täkumetsa puidujäätmete käitluskoht

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Põlev ​‐ materjal

Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

2,6 X: 6587277, Y: 690205; X: 6587205, Y: 690215; X: 6587224, Y: 690353; X: 6587295, Y: 690344; X: 6587277, Y: 690205

Purustatud puidujäätmete hoidmine aunas tihendatud killustikuga platsil või asfaltplatsil.

3 kuud 4 951 19 546 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed Jah 1 213 4 787

15 01 03 - Puitpakendid Jah 800 3 168

19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06*

Jah 633 2 501

20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37*

Jah 4 12

03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*

Jah 51 204

17 02 01 - Puit Jah 2 250 8 874

7 X: 6587210, Y: 690191 Purustamata puidujäätmete hoidmine aunas asfalteeritud platsil platsil. 3 kuud 3.10 18 17 02 01 - Puit Jah 3.10 18

8 X: 6587287, Y: 690318 Purustamata metsamajandusjäätmete hoidmine eraldi aunas tihendatud killustikuga platsil.

3 kuud 42 420 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) Jah 42 420

9 X: 6587204, Y: 690168 Vastu võetud materjalist välja sorteeritud (visuaalse vaatluse põhjal kemikaalidega töödeldud) puitmaterjal ladustatakse ajutiselt territooriumi asfaltkattega alal metallist vahetuskonteineris.

3 kuud 0.40 2 17 02 04* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud puit, klaas ja plastid

Jah 0.40 2

Seotud failid

Failid Lisa 1: Ladustamise_plaan.JPG

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine

5/9

Jäätmete käitlemine, küttesegude koostamine

Ettevõte peab käitlemisel eraldama kemikaalidega töödeldud puidu kemikaalidega töötlemata puidust.

Vajadusel tuleb analüüsida asjakohaste ainete ja ühendite (naftaproduktid jms) sisaldust, et veenduda, et tegemist ei ole ohtlike jäätmetega. Lisaks peab olema tagatud, et puidujäätmed (sh tavajäätmete hulka kuuluvad) ei sisaldaks halogeenitud orgaanilisi ühendeid üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta sätestatud piirväärtuste.

Ühes jäätmepartiis olev hakke kogus võib olla ka väiksem kui 1500 tonni, aga mitte kunagi suurem kui 1500 tonni.

Igast kemikaalidega töödeldud puidupartiist tuleb enne energiakasutamiseks üle andmist võtta proovid ning analüüsida väävli (S), lämmastiku (N), kaaliumi (K), naatriumi (Na), kloori (Cl), Arseeni (As), kroomi (Cr), vase (Cu), kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg), plii (Pb) ja tsingi (Zn) ja võõriste (metall, plast, mineraalne osa jm) sisaldust.

Puidujäätmed võib biomassiks lugeda ja põletamiseks üle anda jäätmepõletusnõuetele mittevastavatele põletusseadmetele ainult juhul kui ei ületata ühtegi järgnevalt toodud piirväärtust - S 0,2%, N 0,9%, Cl 0,05%, As 4 mg/kg, Cr 30 mg/kg, Cu 30 mg/kg, Cd 1,2 mg/kg, Hg 0,1 mg/kg, Pb 30 mg/kg, Zn 233 mg/kg, võõriseid <2% massist. Vastuvõtjal peab olema puidujäätmete põletamiseks jäätmevaldkonna registreering või keskkonnaluba jäätmete taaskasutamiseks

Puidujäätmete segust toodetud puiduhaket võib kasutada kütusena energia tootmiseks üksnes suurtes põletusseadmetes, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth, ja keskmise võimsusega põletusseadmetes, mis omavad paikse heiteallika käitaja õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba ja millele rakendatakse heite piirväärtusi, mis ei ületata ühtegi järgnevalt toodud piirväärtust - S 0,2%, N 0,9%, Cl 0,1%, As + Cr + Cu = 70 mg/kg (sh As väärtus ei tohi ületada 10 mg/kg), Cd 1,2 mg/kg, Hg 0,1 mg/kg, Pb 50 mg/kg, Zn 233 mg/kg, võõriseid <2% massist.

Jäätmepartiidest võetud proovide analüüsid tuleb teostada akrediteeritud laboris.

Puidujäätmeid ei tohi omavahel segada eesmärgiga liigitada ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks või muuta määruse nr 49 lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtustele mittevastavad puidujäätmed piirväärtustele vastavaks sel teel, et neid lahjendatakse muude puidujäätmete või materjalidega ning vähendatakse sellega ohtlike ainete algsisaldust allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise või määruse nr 49 lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste.

Käitluskohas olevad jäätmeid ei tohi põhjustada tuleohtu ning jäätmekäitluskoht peab olema varustatud piisaval hulgal tulekustutusvahenditega. Põlevmaterjale tuleb ladustada vastavalt päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaanile.

Tegevusega ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Õigusaktidega seatud müra normtasemete ületamine ei ole lubatud.

Jäätmete käitlemine (transport, laadimine, sorteerimine, segude koostamine) on lubatud E-R kell 08.00 - 17.00 ning purusti heiteallika tööaeg (nii loodusliku puidu kui ka jäätmepuidu purustamine) on E-R kell 08.00 - 16.00.

Ettevõte peab kogu oma tegevuses lähtuma korrakaitseseaduse § 56 lõikes 2 toodust, mille kohaselt on mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Ettevõte peab tagama, et tegevuse käigus ei tekiks keskkonnariske. Tegevuse käigus tekkiv tolm ei tohi levida jäätmete käitlemiseks kasutatava kinnistu piiridest väljapoole. Jäätmete transportimisel, sorteerimisel ja purustamisel tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid tolmu tekke vähendamiseks, vajadusel jäätmeid niisutades või kasutades muid vahendeid. Jäätmekäitlustoiminguid tuleb vältida ebasoodsate ilmastikutingimustega (näiteks tugev tuul jm). Kui tuvastatakse tolmu levik väljapoole kinnistu piire, tuleb tegevus koheselt peatada.

Ettevõte peab tagama, et sademevee kogumise tiikides ei läheks vesi roiskuma, vajadusel tuleb selleks tiike puhastada sinna kogunenud setetest ja risust.

Pidevalt

Jäätmete ladustamise finantstagatis

Keskkonnaametil on õigus kasutada ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode kooseisu pangakontole kantud finantsgarantii summat jäätmekäitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloale jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma jäätmekäitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Ettevõttel on õigus taotleda finantsgarantii osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantsgarantii tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud.

Vajadusel

Jäätmete ladustamise finantstagatise arvutustabeli esitamine

Ettevõttel on kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabel. Keskkonnaamet vaatab esitatud tabeli üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.

Iga kolme aasta tagant

Jäätmekäitluskoha kasutusõigus

Loa omaja on kohustatud Keskkonnaametit viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, jäätmekäitluskohaks olevate kinnistute kasutusõiguse lõppemisest, lepingu muutmisest või kokkuleppe sõlmimisest, sh ülesütlemisest, teavitama.

Loa andjal on õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lepingu lõppemisel keskkonnaluba vastava jäätmekäitluskoha osas kehtetuks.

Jäätmekäitluskohaks olevate kinnistute kasutusõiguse muutumisel

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse6/9

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Täkumetsa puidujäätmete käitluskoht

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Jäätmekäitluse alustamine

Ettevõte peab enne tegevuse alustamist rajama jäätmekäitlusmaalt sademevee kogumiseks kraavistikud ja veekindla aluspõhjaga tiigid vastavalt taotlusele lisatud projektlahendusele.

Territoorium varustatakse videovalvega. Sissepääsutee juurde paigutatakse käitluskoha infotahvel/plaan klientidele.

Enne jäätmekäitluse alustamist antud tegevuskohas

Jäätmekäitluse lõpetamine

Jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning territoorium korrastada viisil, mis tagab selle piisava puhtuse kasutamaks seda uuel otstarbel või teiste isikute poolt.

Enne jäätmekäitluse lõpetamist antud tegevuskohas

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 16109 - Muude puidutöötlemissaaduste tootmine, sh hakkepuit, puitvill jms

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

7/9

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0010011 V1 V1 Purusti X: 6587197, Y: 690182

X: 6587213, Y: 690198 HEIT0010014 V2 V2 Puidu hoiustamine X: 6587254, Y: 690183

X: 6587274, Y: 690234 HEIT0010015 V3 V3 Puidu hoiustamine X: 6587205, Y: 690259

X: 6587291, Y: 690278 HEIT0011787 V4 V4 Puidu hoiustamine X: 6587209, Y: 690288

X: 6587297, Y: 690310

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud aastane heitkogus saasteainele, mis on summeritud ka NMVOC või PM-sum heitkoguste all Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 2.302 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 1.607 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 0.152 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa8/9

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik V1 Purusti (V1) HEIT0010011 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.615 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.474 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.042 g/s

V2 Puidu hoiustamine (V2) HEIT0010014 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.016 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s

V3 Puidu hoiustamine (V3) HEIT0010015 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.036 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.002 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.002 g/s

V4 Puidu hoiustamine (V4) HEIT0011787 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.023 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 2: LHK projekt.pdf

LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Tehnoloogiline_kaart.pdf Lisa 3: Tehnoloogiline_kaart.pdf

LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Asukohakaart.pdf Lisa 4: Asukohakaart.pdf

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Asendiplaan.pdf Lisa 5: Asendiplaan.pdf

9/9

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi LEMMA OÜ

Registrikood/isikukood 11453673

Postiaadress Värvi tn 5, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Telefon 6007740

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

LHK projekti koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest: - Atmosfääriõhu kaitse seadus - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“

Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Tehnoloogiline_kaart.pdf

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Lähteandmed purustatava ja hoiustatava materjali, purusti võimsuse ja purustuskohtade kohta on saadud ettevõtte esindajalt.

Käitise asukoha kirjeldus

1/13

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

Tegevus toimub Aiandiklaasi (32002:002:0209) kinnistul asukohaga Täkumetsa külas, Toila vallas, Ida-Viru maakonnas. Kinnistu on 100% tootmismaa. Lähimad eluhooned asuvad (käitise piirist) lõuna suunas ca 260 m kaugusel. Puidujäätmete vastuvõtuplatsist (kus toimub ka purustamine ja ladustamine) ja purusti asukohast asuvad lähimad elamud ca 500 m kaugusel. Ettevõtte territooriumil ei asu loodusvarasid. Ettevõtte territooriumil ei paikne märgalasid, pinnavorme ega metsi, mis saaksid ettevõtte tegevuse tõttu mõjutatud. Ettevõtte territooriumi mõjualas puuduvad keskkonnaregistri andmetel looduskaitseliste piirangutega alad, Natura 2000 kaitsealad, kaitsealuste liikide kasvupaigad, väärtuslikud kooslused ning teised nähtused, millega kaasneksid looduskaitselised kitsendused. Lähim kaitstav ala on ca 200 m kaugusele ida ja kagu suunda jääv Kukruse mõisa park (KLO1200444). Mõisapargi ja ettevõtte territooriumi vahele jääb kaks kõrghaljastusega ala ja nende vahele omakorda haritav maa, mistõttu visuaalne mõju ja võimalik mõju käitisest lähtuva tuleohu näol on ebatõenäoline.

Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 2: Asukohakaart.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 3: Asendiplaan.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Hajuvusarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile (5 m täpsusega andmed) ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajuvustingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi. Eelnevalt lähtuvalt puuduvad piirkonnas hajuvustingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.

Ilmastikutingimuste iseloomustus Tuulte roos

Tuulteroos, fail Lisa 4: Tuulte_roos_Johvi.JPG

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

2/13

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas V1 Purusti (V1)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Puidu purustamine: Heitmete arvutamisel on kasutatud Keskkonnaameti kodulehel olevat juhendit Õhuheite arvutamise metoodika: puidu töötlemine, punkt 1.2 Puidu purustamine Puidu ladustamine (sh puidu laadimine): Heitmete arvutamisel on kasutatud Keskkonnaameti kodulehel olevat juhendit Õhuheite arvutamise metoodika: puidu töötlemine, punkt 1.2 1.3 Puiduhakke ja saepuru hoiustamine ning laadimine, 1.3.1 Hoiustamine ja laadimine kuhjas.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Arvutuskäik koos valemitega on lisatud exeli tabelis.

Manused Lisa 5: Arvutustabel_Agricom_Tehnika_OU_21.08.2023.xlsx

3/13

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 46 0 0

09 - 10 75 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 75 0 0

12 - 13 46 0 0

13 - 14 46 0 0

4/13

14 - 15 46 0 0

15 - 16 46 0 0

16 - 17 0 0 0

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas V2 Puidu hoiustamine (V2)

Koormus Täiskoormus E-P

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

5/13

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

Heiteallikas V3 Puidu hoiustamine (V3)

Koormus Täiskoormus E-P

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest 6/13

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

7/13

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

Heiteallikas V4 Puidu hoiustamine (V4)

Koormus Täiskoormus E-P

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

8/13

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

9/13

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane.

5.4.12. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Heite ​allikate numbrid plaanil või kaardil

Saasteaine Õhu ​kvaliteedi tase CAS nr

Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M

Ühik Keskmistamisaeg Õhu ​kvaliteedi piir- või siht ​väärtus

Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm

Suhe Cm / Keskmistamisaeg

V1, V2, V3, V4 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

0.043 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.403 0.016

V1, V2, V3, V4 PM10 Peened osakesed (PM10)

0.476 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 12.333 0.247 1 aasta 40 µg/m³ 3.565 0.089

Koosmõju kirjeldus Vastavalt KOTKAS registrile (seisuga 22.08.2023) lähemal kui 500 m koosmõjusse kaasatavaid käitisi ei ole. Seega koosmõju teiste ettevõtetega ei ole arvestatud, kuna foonisaaste kohta mõõtmisandmed puuduvad on saasteainete foonitase loetud nulliks. Koosmõjusse on arvestatud purusti (V1) töötamine ja laadimine ühte kuhja. Korraga mitmesse kuhja laadimist ei toimu.

10/13

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud infosüsteemi KOTKAS liidestust hajumisprogrammiga Airviro. Nimetatud programm vastab määruse nr 84 nõuetele.

Arvutamiseks valitud meteoaasta 2022

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Õhutemperatuur Õhuniiskus Õhurõhk Sademed Tuul: suund, kiirus Pilved: hulk, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Jõhvi meteoroloogiajaam

Puru tee 11, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond

Laius: N 59°19´44´´ Pikkus: E 27°23´54´´ Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 72,68 m (EH2000)

Viide meteroloogilise mudeli andmetele Kliimaandmetena kasutati hajumisprogrammist Airviro tulenevaid automaatseid andmeid.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati hajumisprogrammi Airviro automaatseid andmeid.

11/13

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Seireandmed puuduvad, mõjualas ei paikne teisi heiteallikaid, mis väljutavad samaseid saasteaineid (Kotkas register seisuga 22.08.2023), seega foonisaaste on loetud nulliks.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Arvestades kasutatava purustusmaterjali planeeritavat hulka ja nende kasutuse iseloomu, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumist pärast heiteallika töölerakendamist.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 84 §18` (27.12.2016), koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile. Hajumisarvutused näitavad, et ühegi saasteaine kontsentratsioon koosmõjus ei ole suurem kui 30%.

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Hajumissarvutuste kohaselt jäävad saasteainete kontsentratsioonid väljapool käitise tootmisterritooriumit ja lähima elamu juures alla kehtestatud piirväärtuste.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Kuna elamud paiknevad käitisest võrdlemisi kaugel ja tegevus toimub ainult päevasel ajal, siis ei ole oodata müra normtasemete ületamist.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Hajumisarvutuste tulemustest nähtub, et puidupurustist ja aunade laadimisel väljutatavate saasteainete heitkogused ei põhjusta õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ja välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase jääb oluliselt alla piirväärtust.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Ettepanek kehtestada õhusaaste heitkogused vastavalt koondabelis 5.6. toodud väärtustele. Meetmeid ei ole vaja rakendada, õhukvaliteedi piirväärtuste ületamise ohtu ei ole. Õhu saasteainete heitnormidest kinnipidamist kontrollitakse ettevõtte poolt olemas olevate võimaluste piires ja vahenditega. Arvestades saasteainete heitkoguseid, siis täiendavaid meetmeid heitmete vähendamiseks ei ole vaja ette näha.

12/13

5.4.18. Lisad Vorm ei ole asjakohane.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Seirejaama ei kavandata.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Ebasoodsateks ilmastikuoludeks on kuiv ja tuuline ilm. Puidu purustamise aeg valida eelistatavalt perioodi, kus ei esine tugevat tuult elamute suunas (üle 15 m/s) ning ei ole eelnenud pikka kuiva perioodi.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.

Muud heite vähendamise meetmed Muid heitmete vähendamis meetmeid ei rakendata.

Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa Kontrollimatuid heiteid ei teki.

13/13

Agricom Tehnika OÜ Aiandiklaasi, Täkumetsa küla, Toila vald, Ida-Viru maakond tehnoloogiline skeem

Heitallikas V4

Puiduaun 60*6*15m

Heitallikas V2

Puiduaun 40*6*15m

Heitallikas V3

Purusti

Autotransport puit aunadesse

Heitallikas V1

Autotransport purustatud puit

välja

Puiduaun 80*6*15m