Vaideotsus

Sihtasutus Hiiumaa Haigla

[email protected] 14.05.2024 nr 11.2-5/24/472

Rahu tn 2b

Kärdla linn

92414, Hiiu maakond

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõigetele 2 ja 3, tervise- ja

tööministri 26.10.2022 käskkirjaga nr 131 toetuse andmise tingimuste „Hiiumaa haigla

rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“ punktile 7.10 ning haldusmenetluse

seaduse § 85 punktile 4, Riigi Tugiteenuste Keskus

otsustab:

jätta Sihtasutus Hiiumaa Haigla vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 08.03.2024

otsus finantskorrektsiooni tegemise kohta nr 11.2-5/24/176 kehtetuks tunnistamata.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

Tulenevalt Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) 08.03.2024 otsusest finantskorrektsiooni

tegemise kohta nr 11.2-5/24/176ja lähtudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 73,

perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõikest 2 ja tervise- ja

tööministri 26.10.2022 käskkirjaga nr 131 toetuse andmise tingimuste „Hiiumaa haigla

rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“ punktist 7.10 vaatas RTK läbi

Sihtasutus Hiiumaa Haigla (edaspidi toetuse saaja või vaide esitaja) 04.04.2024 esitatud vaidest,

milles vaide esitaja taotleb RTK 08.03.2024 otsuse finantskorrektsiooni tegemise kohta nr 11.2-

5/24/176 (edaspidi FKO)tühistamist ning korrektsioonist loobumist.

2. Asjaolud

Tervise- ja tööministri 26.10.2022 käskkirja nr 131 alusel on rahastatud meetme 2.4.

„Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse

naasmise suurendamiseks“ tegevuse 2.4.2. „Investeeringute toetamine tervisekeskuste

infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“

raames Sihtasutus Hiiumaa Haigla projekt nr 2014-2020.2.04.22-0089 „Hiiumaa haigla

rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“.

Eelkirjeldatud projekti raames viis toetuse saaja avatud hankemenetlusena läbi riigihanke

„Hiiumaa esmatasandi tervisekeskuse Käina filiaali ehitustööd“ (viitenumber 266747), mille

raames sõlmiti 01.09.2023 OÜ-ga Wolkar töövõtuleping nr 187.2/TVL-2023 (edaspidi

hankeleping).

RTK tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et hankes nr 266747 on kvalifitseeritud ja tunnistatud

edukaks pakkuja, kes ei vastanud kvalifitseerimise tingimusele, mistõttu on toetuse saaja rikkunud

RHS § 98 lg-t 5¹ ja RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

04.04.2024 esitas toetuse saaja FKO peale vaide, milles leiab, et FKO-s toodud järeldused on

vastuolus kehtiva riigihangete seaduse, kohtupraktikaga ning palub tühistada korrektsiooniotsuse

ja loobuda korrektsioonist. Toetuse saaja leiab, et ta ei ole rikkunud riigihangete seadust ning

seetõttu puudub alus korrektsiooniotsuseks.

RTK (edaspidi ka vaide lahendaja) kontrollis vaide esitamise tähtaegsust HMS §-le 75 ning

vastavust HMS § 76 ning leidis, et vaie esitati tähtaegselt ning see vastas nõuetele.

3. RTK seisukohad

3.1 Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ja kooskõlas HMS § 83 lõikega 1 kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Haldusmenetluse seaduse §-i 54 kohaselt on

haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse

alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

3.2 Vaide asjaoludest nähtub, et vaide esitaja on seadnud kahtluse alla FKO kui haldusakti

õiguspärasuse, kuivõrd vaide esitaja ei ole nõus RTK järeldusega, et rikutud on RHS § 98 lg-t 5¹

ja RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, leides, et hankija

võib kvalifitseerimisel nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue

puudutab selliseid dokumente või andmeid, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on

varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg. Muuhulgas ei pea vaide esitaja FKO-d

õiguspäraseks põhjendusel, et FKO-s ei ole võetud arvesse edukaks tunnistatud pakkuja OÜ

Wolkar faktilist seisundit, et tingimuste täitmiseks nõutav kvalifikatsioon oli pakkujal olemas nii

enne hankemenetluse alustamist, hankemenetluse ajal kui ka lepingu täitmise jooksul. Lisaks jääb

vaide esitaja endale kindlaks, et kvalifitseerimistingimust ei ole valesti kohaldatud, sest

kvalifitseeritud on pakkuja, kelle vastavus kvalifitseerimistingimusele on tõendatud ja kes vastab

kõigile tingimustele. Niisamuti leiab vaide esitaja, et riigihangete korraldamise üldpõhimõtete

käsitlus RTK-l ei ole korrektne ning et vaide esitaja eelkirjeldatud seisukohti toetab ka

kohtupraktika.

3.3 Vaide esitaja toob vaide punktis 2.1 välja asjaolu, et valitseva arusaama kvalifitseerimisest,

mida on kohtupraktika mitmeid kordi üle kinnitanud, kohaselt tuleks kvalifikatsiooni kontrollimisel

hinnata sisulist kvalifikatsiooni, mitte eksitada end vormistuslikest vigadest. Ehk hankija võib

nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente

või andmeid, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste

esitamise tähtaeg. Selle kinnituseks on vaides viidatud kolmele Tallinna Ringkonnakohtu

lahendile 3-20-1227, 3-21-2664 ja 3-22-332. Vaide lahendaja hinnangul ei saa antud otsustest

käesoleva rikkumise osas mingeid järeldusi teha, kuivõrd viidatud Tallinna Ringkonnakohtu

otsustes käsitletud rikkumise asjaolud on antud juhtumiga võrreldes liiga erinevad. Tallinna

Ringkonnakohtu otsuses nr 3-20-1227 oli vaidlusaluseks küsimuseks see, et kas olukorras, kus

hankija on küsinud majandustegevuse netokäibe andmeid 2017–2019 aastate kohta ning pakkuja

esitas andmed 2016–2018 kohta, võis hankija selgituste küsimise käigus küsida ka 2019.a. kohta

andmeid, kuivõrd sellised andmed olid pakkumuse esitamise ajal olemas. Tallinna

Ringkonnakohtu otsuses nr 3-21-2664 luges kohus õiguspäraseks olukorra, kus hankija oli küsinud

täiendavaid andmeid pakkuja poolt esitatud referentslepingute kohta ning otsuses nr 3-22-332

käsitles kohus juhtumit, kus hankija jättis pakkuja kvalifitseerimata, sest ta ei esitanud hankija

nõudmisel täiendavaid tõendeid hankes pakutud masinate kasutusõiguse kohta. Eelkirjeldatud

lahendeid hoolikalt lugedes joonistub välja muster, mille kohaselt on kohtud aktsepteerinud

selgituste käigus esitatud täiendavaid andmeid vaid juhul, kui need puudutavad hankija poolt

nõutud konkreetset infot (netokäibe andmed 2017–2019. aasta kohta) või pakkuja esialgses

pakkumuses juba esitatud infot (referentslepingud/kasutatavate masinate andmed). Vaide

lahendaja hinnangul ei ole vaidlusaluse rikkumise puhul tegemist kummagi olukorraga, kuivõrd

antud juhul jättis pakkuja üleüldse nõutud andmed esitamata ning tegemist ei ole ka, nagu vaide

esitaja on vaides märkinud, faktilise, pakkuja staatust iseloomustava tingimusega (näiteks load ja

registreeringud jms majanduslikud näitajad), mida on võimalik kontrollida ilma pakkumust

muutmata. Kuna tegemist ei olnud vaidlusaluse küsimuse lahendamise seisukohalt asjakohaste

kohtuotsustega, siis on need finantskorrektsiooni otsuses õigustatult kõrvale jäetud ning selles osas

ei ole rikutud vaide esitaja ärakuulamisõigust.

3.4 Ekslik on vaide esitaja seisukoht, et tugineda ei saa FKO-s viidatud Tallinna Ringkonnakohtu

08.07.2019 otsusele nr 3-19-631, kuivõrd antud kohtulahendis on vaidlusalune küsimus väga

sarnane antud juhtumiga. Mõlemal juhul on jätnud pakkuja hankepassis märkimata hankija poolt

kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks nõutud andmed, otsuses nr 3-19-631 käsitletud hankes

nõudis hankija hankepassis konkreetse veokorraldaja nime, kellele pakkuja soovib tugineda ning

vaidlusalusel juhtumil on hankija muuhulgas nõudnud hankepassis ehitustööde teostamisel

kaasatava ehitustööde projektijuhinime. Sealjuures järeldas Ringkonnakohus otsuse nr 3-19-631

punktis 16, et veokorraldaja nimi ei kuulu selliste andmete hulka, mida hankija saaks ise avalikust

andmekogust vaadata, kuivõrd 1) pakkujal võib olla mitu veokorraldajat ja kõik neist ei pruugi

olla kantud tegevusloale; 2)

hankijale pole teada, kas pakkuja soovib tugineda just tegevusloal kirjas olevale veokorraldajale.

Ka vaidlusalusel juhul võis pakkujal olla mitu projektijuhti ning hankija ei saanud kuidagi teada

seda, et pakkujal oli pakkumuse esitamise hetkel plaanis hankelepingu täitmisel kasutada just

majandustegevuse registrisse kantud vastutavat spetsialisti. Kokkuvõtvalt jõudis Tallinna

Ringkonnakohus otsuse nr 3-19-631 punktis 16 järeldusele, et hankija ei saa pakkuja eest

kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke

ressursse ja näitajaid.

Eeltoodust tulenevalt on vaide lahendaja seisukohal, et olukorras, kus pakkuja jätab üleüldse

kvalifitseerimistingimusena nõutud andmed esitamata, ei saa hankija hakata ise pakkuja eest tema

pakkumust sisustama, eeldades, et pakkuja soovis tugineda nendele andmetele. Kuivõrd

hankepassis esitatavaid andmeid käsitletakse esialgsete tõenditena pakkuja kvalifitseerimise

tingimustele vastamise kohta (RHS § 104 lg 1 ja lg 2 punkt 2) ja tulenevalt RHS § 104 lõikest 6

baseerub kvalifitseerimise otsus ainult hankepassis sisalduvatel kinnitustel ja andmetel, siis ei

saanud hankija hankepassis nõutud andmete esitamata jätmisel pakkujat kvalifitseerida.

3.5 Vaide punktis 2.2 heidab vaide esitaja RTK-le ette seda, et FKO-s ei ole võetud arvesse

edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Wolkar faktilist seisundit, et tingimuste täitmiseks nõutav

kvalifikatsioon oli pakkujal olemas nii enne hankemenetluse alustamist, hankemenetluse ajal kui

ka lepingu täitmise jooksul. Vaide lahendaja märgib, et vastavalt RHS § 98 lõikele 5¹ ei osale

kvalifitseerimata jäetud pakkuja edasises riigihankes, seega saab hankija pärast RHS § 104 lõikes

6 sätestatud otsuse tegemist alustada kvalifikatsiooni sisulist kontrolli ainult nende pakkujate

suhtes, kes hankepassis esitatud andmete alusel kvalifitseerusid. Antud juhul OÜ Wolkar ei

kvalifitseerunud, mistõttu ei saanud vaide esitaja ka tema kvalifikatsiooni osas sisulist kontrolli

teha. Seetõttu ei mõjutanud kuidagi rikkumist asjaolu, kas OÜ Wolkar tegelikult omas nõutud

kvalifikatsiooni või mitte ja finantskorrektsioonis puudus vajadus seda täiendavalt analüüsida.

3.6 Eeltoodust tulenevalt ei saa vaide lahendaja, kuidagi nõustuda ka vaide punktis 2.3 toodud

väitega, et kvalifitseerimistingimust ei ole kohaldatud valesti. Arvestades asjaolu, et kehtestatud

kvalifitseerimistingimuses nr 1 (osa c) oli nõutud muuhulgas, et pakkuja esitaks hankepassis

projektijuhi nime, siis oli võimalik vaide esitajal tulenevalt RHS § 104 lõigetest 1 ja 6

kvalifitseerida ainult sellised pakkujad, kes märkisid hankepassi vähemalt projektijuhi nime.

Olukorras, kus vaide esitaja on kvalifitseerinud pakkuja, kes nõutud projektijuhi nime hankepassi

ei märkinud, on seega kohaldanud valesti kvalifitseerimistingimust. Sealjuures, nagu vaide

lahendaja on eespool selgitanud, ei muuda sellise pakkuja kvalifitseerimist õiguspäraseks asjaolu,

et ta tegelikult nõutud kvalifikatsiooni omas. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr

143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 22³

lg 5 rakendamise eelduseks on see, et pärast pakkumuste avamist on kohaldatud valesti riigihanke

alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimistingimust, siis on FKO-s rakendatud

finantskorrektsiooni õiguspäraselt.

3.7 Vaide esitaja leiab vaide punktis 2.4, et FKO-s toodud põhjendustest lähtuv hankija käitumine

tekitaks rikkumisi omakorda järgmiste üldpõhimõtete osas: rahaliste vahendite säästlik ja

otstarbekas kasutamine, konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning proportsionaalsuse printsiip.

Kuigi OÜ Wolker kui soodsaima pakkumuse teinud pakkuja kvalifitseerimata jätmise tulemusel

ei saa vaide esitaja esitatud pakkumuste hulgast kõige soodsamat pakkumust, mida võib

tõlgendada vastuoluna rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttega, ei saa

sellega siiski õigustada teiste riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumisi. Samasugusele

järeldusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 28.06.2018 haldusasjas nr 3-18-657 (punkt

14): hankija rahaliste vahendite säästliku kasutamise eesmärk ei ole iseenesest kaalukam teistest

riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (nt läbipaistvus ja kontrollitavus ning võrdne

kohtlemine). Lisaks ei olevaide lahendaja hinnangul OÜ Wolker õiguspärane kvalifitseerimata

jätmine toonud kuidagi kaasa riive konkurentsi efektiivse ärakasutamise või proportsionaalsuse

printsiibile, kuivõrd need printsiibid on tagatud läbi hankija poolt kehtestatud asjakohaste ja

põhjendatud hankes osalemise tingimustega, mitte aga nende tingimuste kohaldamisest lubamatu

kõrvale kaldumisega. Seega isegi kui vaadelda kõiki riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid

kogumis, siis ei muutu sellest FKO-s toodud järeldus, et OÜ Wolker kvalifitseerimine ei olnud

kooskõlas RHS § 3 p-s 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega st riigihanke

korraldamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamise ning isikute võrdse kohtlemise nõudega.

3.8 Vaide lahendaja nõustub vaide punktis 2.4 toodud seisukohaga, et ilmne pakkuja vormistuslik

eksimus ei too automaatselt kaasa kohustuse pakkuja riigihankest kõrvaldada, kuid jääb

eriarvamusele selles osas, et antud juhul on tegemist just sellise olukorraga. Vaide lahendaja

hinnangul ei ole vaide punktis 2.4 viidatud kohtulahend nr 3-22-1489 praeguses asjas kohalduv,

kuna käsitles küsimust, kus hankija viis ekslikult pakkujate vahel läbi liisuheitmise enne kui oli

allkirjastanud nende pakkujate vastavaks tunnistamise otsuse ning kus kohus tuvastas, et selline

eksimus ei mõjutanud sisuliselt hanke tulemust. Kuna viidatud lahendis on vaidlusalune küsimus

sootuks erinev, siis ei saa sellest kuidagi mõistlikult järeldada, et ka antud juhul, isegi kui tegemist

oli pakkujapoolse eksimusega, ei too see kaasa pakkuja kõrvaldamist hankemenetlusest, liiatigi

olukorras, kus on ilmne, et vaidlusalune eksimus hanketulemust mõjutab. Niisamuti ei kohaldu

antud eksimusele ka vaide esitaja poolt viidatud kohtulahend nr 3-21-2664, mida on vaide

lahendaja käesoleva otsuse punktis 3.3 selgitanud. Kohtulahendi nr 3-21-2664 hoolikamal

lugemisel (vt punkt 34) nähtub, et Tallinna Ringkonnakohus on arvestanud otsuse tegemisel

asjaolu, et tegemist ei olnud olukorraga, kus vajalik teave oleks jäänud õigel ajal üldse esitamata.

Seega saaks antud juhul pakkuja kvalifitseerimist tema eksimusest hoolimata pidada

õiguspäraseks vaid juhul, kui see eksimus hõlmaks tema poolt pakkumuses esitatud andmeid, mitte

andmete esitamata jätmist tervikuna. Eelkirjeldatud praktikast on RTK lähtunud ka varasemalt.

3.9 Kokkuvõttes leiab vaide lahendaja, et vaides toodud põhjendused ning viidatud kohtupraktika

ei anna alust FKO-s rakendatud finantskorrektsiooni tühistamiseks. Tegemist ei ole ka pelgalt

formaalse rikkumisega, kuivõrd vaide esitaja on tunnistanud edukaks pakkuja, kes tulnuks RHS §

98 lõike 5¹ alusel hankemenetlusest kõrvale jätta, mistõttu oleks hanke tulemus tõestatult olnud

teistsugune. Lisaks pole võimalik välistada, et hankes osalenuks rohkem pakkujaid, kui neile oleks

olnud teada, et hankepassis nõutud projektijuhi kohta andmeid võib esitada ka hiljem - peale

pakkumuste esitamise tähtaega.

Eeltoodust tulenevalt on vaide lahendaja seisukohal, et RTK 08.03.2024 otsus finantskorrektsiooni

tegemise kohta nr 11.2-5/24/176 on HMS § 54 mõttes õiguspärane ning jätab eeltoodud

põhjendusel vaide rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Kathy Tätte

663 2029

[email protected]