Kiri

Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 pangaliit@pangaliit.ee pangaliit.ee

Pangaliidu ettepanekud Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks

Milline täpsemalt on jõukas Eesti, kui suuname pilgud aastasse 2035? See on ühiskond, mida iseloomustavad tark kasv ja suurenenud jõukus. Meie majanduse tootlikkus isiku kohta on tõusnud 120%-le Euroopa Liidu SKP-st. Selleni viib mõistmine, et arenenud ettevõtlusmaastik, haritud elanikkond ning tugev ettevõtja on peamised võtmed jõukuse kasvatamiseks.

Pangaliit toetab igati Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi plaani Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks aastani 2035. Eriti olulised on meie hinnangul stabiilise õigusruumi loomine ja ebavajaliku bürokraatia vähendamine. Samuti peame vajalikuks ning käsitleme ka oma ettepanekutes investeeringute toetamise ja ligimeelitamise teemat. Järgmise sammuna on Eestis tegutsevate pankade arvates väga oluline konkreetsete rakenduskavade väljatöötamine, et panna paika konkreetsed tähtajad, vastutajad ja ressursid, mis kaasatakse plaani elluviimiseks.

Teine oluline dokument, mis haakub väga hästi Pangaliidu visiooniga, on Tööandjate Keskliidu majanduslepe „Ambitsioon on valik“. Selles on selgelt fikseeritud konkreetsed sammud, mida riik ja ettevõtjad peaksid järgneva kümne aasta jooksul tegema, et tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet. Pangaliidu arvates on kriitiline, et see lepe sõlmitaks parteideülese ühiskondliku kokkuleppena, mida toetavad kõik Eesti erakonnad.

Pangaliit ei sekku konkreetsesse maksudiskussiooni, sest see on poliitiliste valikute küsimus, kus ühe või teise valiku üle otsustab lõpuks valijate mandaat. Oleme veendunud, et stabiilse ettevõtluskeskkonna lahutamatu osa on efektiivne ja toimiv maksusüsteem, mida iga-aastaselt ei muudeta. Stabiilne maksusüsteem eeldab ühiskondlikku kokkulepet ja sellele eelnenud laipõhjalist diskussiooni ühiskonnas.

Oma visiooni realiseerimiseks pakub Pangaliit välja konkreetsed ettepanekud neljas valdkonnas: regionaalne areng, investeeringute toetamine, kohalik kapitaliturg ja üldine finantskirjaoskus, rohepöördega kohanemine.

1. Kogu ühiskonna huvides on tugev Eesti ja ühtlane areng üle kogu riigi. Selle eeldusteks on muu

hulgas regionaalne siduvus ja tugevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd). Nende eelduste toetamiseks teeme järgmised soovitused: 1.1. EISA toetusmeetmed VKEdele peaksid arvesse võtma regionaalse arengu eripära ja

toetama rohepööret. Väljaspool pealinna piirkonda (Tallinn ja Harju maakond) asuvatele ettevõtetele võiksid olla rakendatud madalamad omaosaluse määrad (näiteks VKE arenguprogrammis oleks omaosalus mitte 55%, vaid 25%). Lisaks peaksid tingimused olema soodsamad ja paindlikumad, kui plaanitud investeeringud lähevad rohepöörde toetuseks (nt taastuvenergia, ressursitõhususe, ringmajanduse vms projektidele).

1.2. EISA käendustingimuste atraktiivsemaks muutmine. Eelkõige aitab seda saavutada suurem paindlikkus, mis võimaldab pakkuda proportsionaalse käenduse kõrval ka fikseeritud käendust. Samuti peame vajalikuks EISA/MESi käendustasude alandamist.

1.3. Riigi jaoks olulise infrastruktuuri arendamisel (sh põhimaanteede neljarealiseks ehitamine ja energiataristu arendamine) toetame PPP-skeemide rakendamist.

1.4. Regionaalsete erisuste tasandamiseks tuleks EL struktuurifondide vahendeid kasutada senisest oluliselt suuremal määral. Selleks on vaja jagada Eesti kaheks piirkonnaks NUTS21 jaotuses, mis omakorda eeldab erandi taotlemist EL-lt.

2. Eesti on kaotamas investeeringute riiki meelitamisel ja hoidmisel oma eelist naabrite ees (sh

ka Lätile ja Leedule), mis pikemas perspektiivis pärsib arengut ja innovatsiooni. Olukorra parandamiseks soovitame: 2.1. Viia investorite ja suurettevõtete suhe riigiga üle põhimõttele „üks

kokkupuutekoht“ (single point of contact).

2.2. Kasvatada riigi (EISA) tuge suurettevõttele, mh suurendada väljastatavaid käendusi

suurettevõtetele (praegu max 1,5 mEUR, võiks tõsta tasemele 25 mEUR) ning lisada

paindlikkust investeeringute meelitamiseks Eestisse (nt erisused elektritariifides,

lisatoetoetused jm).

3. Pangaliit soovitab kohaliku kapitalituru elavdamist läbi võimaluste laiendamise ja üldise

finantskirjaoskuse parandamise. 3.1. Peame vajalikuks kohalikule jaeinvestorile suunatud riigi võlakirjade emiteerimist. 3.2. Leiame, et finantskirjaoskuse parandamiseks tuleks majandusõpe koolides tuua

alusharidusse ja välja töötada mängulised temaatilised programmid lasteaiaealiste tarbeks. Majandusõpe (ettevõtlusõpe) gümnaasiumis peaks olema kohustuslik õppeaine.

4. Soovitame riigil aidata ettevõtteid kohanemisel kliimamuutustest tulenevate uute regulatsioonide ning konkurentsiolukorraga. 4.1. Peame vajalikuks riigi tasandil rohepöörde kompetentsikeskuse loomist ettevõtjate

paremaks informeerimiseks (vajadusel koos kohalike esindustega). Keskuse töö eesmärk on selgitada rohujuure tasandil mängureegleid ja võimalusi, mis tulenevad rohepöördest.

4.2. Rohepöörde ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse printsiipide kokkuleppimine riigihangete

jaoks. Võimalikeks näideteks on kohalike materjalide ja toodete eelistamine,

lühikesed transporditeed, materjalide võimalikult madal jalajälg, materjalide

hierarhia, õiglaselt toodetud toodete eelistamine, kohalike integratsiooniinitsiatiivide

toetamine (nt nende toodete eelistamine, mille on tootnud ettevõtted, kes loovad

puuetega inimestele töökohti).

1 NUTS (Nomenclature des unites territoriales statistiques) on EL statistikas territoriaalne ühik. NUTS 1 on kõige suurem ja n-ö peamine sotsiaalmajanduslik regioon, NUTS

2 on baasregioon, mis on aluseks regionaalpoliitikale ja vastavate rahaliste vahendite jaotusele ning NUTS 3 on kõige väiksem, kuid oma erisustega regioon.

NUTS 1 ja NUTS 2 jaotuses on Eesti täna üks piirkond. NUTS 3 jaotuses on Eestis viis regiooni. Enamikus ELi riikides on pealinnapiirkond eraldi regioon, sest

seal on elatustase muudest regioonidest kõrgem. Ainsad, kes seda erisust EL-s ei ole kasutanud, on Läti ja Eesti (lisaks Malta, Küpros ja Luksembourg).