Kiri

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide

täitmise ülevaade 2023. aasta kohta

2

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Sisukord

1. ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAMINE .............................................................................................4

1.1. Riigi asutatud sihtasutuste nimekiri 30.04.2024 seisuga ..........................................................4 1.2. Muudatused valitsevates sihtasutustes .....................................................................................5 1.3. Sihtasutustes läbi viidud erikontrollid ......................................................................................6 1.4. Asutaja ootuste seadmine .........................................................................................................6 1.5. Kokkuvõtlik hinnang sihtasutuste majandustulemustele .........................................................7

2. SIHTASUTUSTE EESMÄRKIDE TÄITMINE ..............................................................................8 2.1. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ........................................................................................8 2.2. Integratsiooni Sihtasutus .........................................................................................................9 2.3. Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel ................................................................. 11 2.4. Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum ........................................................................................... 11 2.5. Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum ..................................................................................13 2.6. Sihtasutus Eesti Draamateater ................................................................................................13 2.7. Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor ..........................................................................14 2.8. Sihtasutus Eesti Filmi Instituut ..............................................................................................15 2.9. Sihtasutus Eesti Kontsert ........................................................................................................17 2.10. Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum ...........................................................................................19 2.11. Sihtasutus Eesti Meremuuseum .............................................................................................20 2.12. Sihtasutus Eesti Noorsooteater ...............................................................................................22 2.13. Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ...........................................................................24 2.14. Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum .......................................................................25 2.15. Sihtasutus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum .................................................................26 2.16. Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum ...................................................................................27 2.17. Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum ........................................................................................28 2.18. Sihtasutus Endla Teater ..........................................................................................................29 2.19. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ......................................................................30 2.20. Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid .............................................................................................31 2.21. Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus ..............................................................................33 2.22. Sihtasutus Kultuurileht ...........................................................................................................34 2.23. Sihtasutus Kunstihoone ..........................................................................................................35 2.24. Sihtasutus Kuressaare Teater ..................................................................................................37 2.25. Sihtasutus Narva Muuseum ....................................................................................................37 2.26. Sihtasutus Pärnu Muuseum ....................................................................................................39 2.27. Sihtasutus Rakvere Teatrimaja ...............................................................................................40 2.28. Sihtasutus Saaremaa Muuseum ..............................................................................................42 2.29. Sihtasutus Sakala Teatrimaja ..................................................................................................43 2.30. Sihtasutus Tartu Jaani Kirik ...................................................................................................44 2.31. Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum ...........................................................................................45 2.32. Sihtasutus Teater Vanemuine ..................................................................................................45 2.33. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus .........................................................................................46 2.34. Sihtasutus Ugala Teater ..........................................................................................................47 2.35. Sihtasutus Vene Teater ............................................................................................................49 2.36. Sihtasutus Virumaa Muuseumid .............................................................................................50 2.37. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus .....................................................................................51

3

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Sissejuhatus

Käesolev ülevaade on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõigetest 3 ja 5 ning rahandusministri

10. juuni 2022. a määrusest nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste

teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“. Nende kohaselt kujundab sihtasutuse asutajaõiguste teostaja

igal aastal pärast sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamist seisukoha riigi asutatud sihtasutusele

seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta ning esitab vastava teabe

Rahandusministeeriumile.

Ülevaade käsitleb peamiselt 2023. aastal ning osaliselt ka kuni 30.04.2024 toimunud arenguid 37-s riigi

asutatud sihtasutuses, mille asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium.

Ülevaade koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis on toodud Kultuuriministeeriumi valitsemisala

riigi sihtasutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste loetelu ning ülevaade nendes toimunud

muudatustest (asutamised, ühinemised, jagunemised, lõpetamised ja muud olulised asjaolud või

sündmused) ja sihtasutustes läbi viidud erikontrollidest. Lisaks on esimeses peatükis toodud kokkuvõtlik

hinnang sihtasutuste majandustulemustele.

Teises peatükis analüüsitakse sihtasutusi eraldi, andes ülevaate sihtasutuste tegevusest eelmisel

majandusaastal ja sellele järgnevate aastate olulisematest eesmärkidest. Lisaks on toodud iga sihtasutuse

kohta Kultuuriministeerium kui asutajaõiguste teostaja hinnang sihtasutuse eesmärkide saavutamisele

ja seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta.

4

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

1. ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAMINE

1.1. Riigi asutatud sihtasutuste nimekiri 30.04.2024 seisuga

30.04.2024. seisuga teostab Kultuuriministeerium asutajaõigusi 37 riigi asutatud sihtasutuses, neist 19

on riigi sihtasutused (sihtasutuse ainus asutaja on riik) ja 18 riigi osalusel asutatud sihtasutused (lisaks

riigile on sihtasutuse asutajaks kohaliku omavalitsuse üksus, valdkondlik MTÜ vms). Valdkondade

lõikes jagunevad sihtasutused järgnevalt: 16 muuseumi, kolm kontsertorganisatsiooni, üheksa teatrit,

kaks spordikeskust ja seitse muud kultuuri- ja spordivaldkonna sihtasutust.

Tabel 1. Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigi sihtasutused seisuga 30.04.2024.

Sihtasutuse nimi Asutajate

arv

Vabariigi Valitsuse

korralduse

kuupäev ja

number

Asutamise aeg

(esmakanne

registris)

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 1 - 25.03.1998

Integratsiooni Sihtasutus 1 31.03.1998 nr 263 15.06.1998

Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 1 10.01.2019 nr 13 31.01.2019

Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum 1 04.03.2024 nr 58 20.03.2024

Sihtasutus Eesti Draamateater 1 27.05.2003 nr 335 03.10.2003

Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 1 11.12.2014 nr 542 30.12.2014

Sihtasutus Eesti Filmi Instituut 1 08.05.1997 nr 345 28.08.1997

Sihtasutus Eesti Kontsert 1 28.11.2013 nr 522 03.01.2014

Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 1 19.05.2016 nr 168 13.06.2016

Sihtasutus Eesti Meremuuseum 1 26.01.2017 nr 9 28.02.2017

Sihtasutus Eesti Noorsooteater 1 18.10.2012 nr 443 30.11.2012

Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 1 28.11.2013 nr 521 13.01.2014

Sihtasutus Eesti Tarbekunsti- ja

Disainimuuseum

1 04.03.2024 nr 57 15.03.2024

Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 1 05.12.2013 nr 540 27.12.2013

Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus 1 03.04.2008 nr 168 28.04.2008

Sihtasutus Kultuurileht 1 12.01.1999 nr 23 30.03.1999

Sihtasutus Teater Vanemuine 1 18.10.2012 nr 442 06.11.2012

Sihtasutus Ugala Teater 1 14.12.2006 nr 702 23.01.2007

Sihtasutus Vene Teater 1 23.09.2004 nr 727 30.11.2004

Tabel 2. Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigi osalusel asutatud sihtasutused seisuga 30.04.2024.

Sihtasutuse nimi Asutajate

arv

Vabariigi Valitsuse

korralduse

kuupäev ja

number

Asutamise aeg

(esmakanne

registris)

Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum

Vargamäel

2 19.11.2002 nr 750 29.01.2003

Sihtasutus Eesti Spordi- ja

Olümpiamuuseum

2 08.04.2016 nr 120 04.05.2016

Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2 05.12.2013 nr 539 12.12.2013

Sihtasutus Endla Teater 2 26.01.2012 nr 34 01.03.2012

Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa

Muuseumid

2 23.05.2013 nr 240 05.07.2013

Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid 2 28.08.2014 nr 359 20.11.2014

5

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Sihtasutus Kunstihoone 2 16.11.2017 nr 337 12.12.2017

Sihtasutus Kuressaare Teater 2 11.04.2019 nr 106 13.06.2019

Sihtasutus Narva Muuseum 2 25.10.2012 nr 452 20.12.2012

Sihtasutus Pärnu Muuseum 2 11.06.2015 nr 245 05.08.2015

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2 23.09.2004 nr 726 09.11.2004

Sihtasutus Saaremaa Muuseum 2 20.07.2017 nr 217 18.08.2017

Sihtasutus Sakala Teatrimaja 3 08.10.1997 nr 757 25.02.1998

Sihtasutus Tartu Jaani Kirik 5 25.03.1998 nr 234 25.09.1998

Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum 2 21.12.2023 nr 302 06.02.2024

Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 3 10.11.2004 nr 806 21.12.2004

Sihtasutus Virumaa Muuseumid 3 23.04.2002 nr 276 11.06.2002

Spordikoolituse- ja Teabe Sihtasutus 2 09.10.2002 nr 669 12.03.2003

1.2. Muudatused valitsevates sihtasutustes

Sihtasutuste ühinemisi ega jagunemisi 2023. aastal ei toimunud.

2023. aastal jõudis lõpule Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon likvideerimine. Sihtasutus

on 25.04.2023 seisuga registrist kustutatud.

Vabariigi Valitsus andis 09.06.2022. a korraldusega nr 170 „Volitus Sihtasutuse UNESCO Eesti

Rahvuslik Komisjon lõpetamise otsustamiseks“ volituse kultuuriministrile otsustada Sihtasutuse

UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon lõpetamise üle. 22.06.2022. a käskkirjaga nr 108 otsustas

kultuuriminister sihtasutuse lõpetamise. Sellest tulenevalt liideti UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon

alates 01.01.2023. a Kultuuriministeeriumi koosseisu, kuhu moodustati iseseisva struktuuriüksusena

UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon ning toodi üle Komisjoniga seotud ülesanded ja ka töötajad, kelle

töökohad ühtlasi koliti ka Kultuuriministeeriumi hoonesse.

2023. aasta algusest kuni käesoleva aruande koostamiseni on asutatud kolm uut sihtasutust:

 Vabariigi Valitsuse 21.12.2023. a korraldusega nr 302 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit

asutama riigi osalusel asutatavat sihtasutust nimega Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum.

Sihtasutuse asutamisel osales lisaks riigile Tartu linn. Sihtasutuse asutamisleping allkirjastati

29.02.2024. a. Kultuuriministeerium andis sihtasutusele asutamisel mitterahalise sissemaksena

vallasvara väärtusega 30 551,25 eurot. Tartu linn tegi sihtasutusele asutamisel rahalise

sissemakse summas 2024 eurot.

Sihtasutus loodi Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum baasil.

Sihtasutus alustas sisulist tegevust 01.03.2024. a, mil likvideeritav riigiasutus andis asutatud

sihtasutusele üle muuseumi asjaajamise, varad ning töötajate töölepingud. Riigiasutus Tartu

Kunstimuuseum lõpetati 01.04.2024. a seisuga.

 Vabariigi Valitsuse 04.03.2024. a korraldusega nr 57 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit

asutama riigi sihtasutust nimega Sihtasutus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum.

Sihtasutuse asutamisotsus allkirjastati 12.03.2024. a. Kultuuriministeerium andis sihtasutusele

asutamisel mitterahalise sissemaksena vallasvara väärtusega 49 285,32 eurot.

Sihtasutus loodi Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Tarbekunsti- ja

Disainimuuseum baasil. Sihtasutus alustas sisulist tegevust 01.05.2024. a, mil likvideeritav

riigiasutus andis asutatud sihtasutusele üle muuseumi asjaajamise, varad ning töötajate

töölepingud. Riigiasutus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum lõpetatakse 01.06.2024. a

seisuga.

 Vabariigi Valitsuse 04.03.2024. a korraldusega nr 58 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit

asutama riigi sihtasutust nimega Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum. Sihtasutuse

asutamisotsus allkirjastati 12.03.2024. a. Kultuuriministeerium andis sihtasutusele asutamisel

6

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

mitterahalise sissemaksena vallasvara väärtusega 205 339,43 eurot.

Sihtasutus loodi Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum

baasil. Sihtasutus alustab sisulist tegevust 01.06.2024. a, mil likvideeritav riigiasutus annab

asutatud sihtasutusele üle muuseumi asjaajamise, varad ning töötajate töölepingud. Riigiasutus

Eesti Arhitektuurimuuseum lõpetatakse 01.07.2024. a seisuga.

1.3. Sihtasutustes läbi viidud erikontrollid

Kultuuriministeerium tellis 2023. aastal AS-ilt PricewaterhouseCoopers Advisors analüüsi Sihtasutuse

Eesti Kontsert juhtimismudeli toimimise kohta. Analüüs käsitles sihtasutuse toimemudelit läbi kolme

vaate: 1) keskne juhtimine riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamisel ja omatulu teenimise, 2)

kinnisvara haldamise praktika ja jätkusuutlikkus ning 3) juhtimise tõhusus halduslikus vaates. Analüüsi

tulemusena esitati Kultuuriministeeriumile valikuvariandid nimetatud teemadel, leidmaks kõige

mõistlikumad ning jätkusuutlikumad korraldusviisid lähtudes tänastest võimalustest, ressurssidest ja

alternatiividega kaasnevatest riskidest. Sh toetavad analüüsi tulemused ja tähelepanekud asutaja ootuste

sõnastamist.

1.4. Asutaja ootuste seadmine

2020. aastal valminud Kultuuriministeeriumi juhtimissüsteemi analüüsi raames töötati muu hulgas välja

asutaja ootuste põhimõtete kontseptsioon, mis tõi välja vajaduse fikseerida asutaja ootuste

kehtestamise ning ootuste täitmise perioodilise hindamise ja uuendamise protsessid, sh aruandlus

eelneva perioodi kohta ehk sisendi andmine asutajaõiguste teostamise aruandesse. Kultuuriministeerium

alustas selle protsessiga 2021. aastal eesmärgiga sõnastada asutaja ootused vähemalt ühele riigi

sihtasutusele ja sooviga seda raamistikku rakendada järk-järgult ka teistele valitsemisala riigi asutatud

sihtasutustele. Läbi asutaja ootuste kehtestamise loodab Kultuuriministeerium järgnevatel aastatel

parendada sihtasutustele eesmärkide seadmise ja nende täitmise hindamise protsessi, sh nende

kajastamist käesolevas ülevaates.

07.02.2023. a kehtestati Kultuuriministeeriumi haldusala riigi asutatud sihtasutustele asutaja ootuste

koostamise ja täitmise seiramise töökord, millega muuhulgas määrati sihtasutustele asutaja ootusega

seatavad üldised eesmärgid ja tulemusindikaatorid valdkondade kaupa (nt finantseesmärgid,

keskkonnajalajälje vähendamine, arendusprojektide investeerimispoliitika, juhtimiskvaliteet jne),

samuti tööprotsesside kirjeldused ning ka nõukogu liikme enesehindamise ja tagasisidestamise ankeet.

2024. a aprilli seisuga on asutaja ootused kinnitatud viiele sihtasutusele:

 Sihtasutus Eesti Meremuuseum (01.12.2022, asutaja ootuste esitamine sihtasutuse nõukogule ja

juhatusele);

 Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum (19.02.2022, asutaja ootuste kinnitamine asutatavale

sihtasutusele ühiste kavatsuste protokolliga);

 Sihtasutus Narva Muuseum (25.01.2023, asutaja ootuste kinnitamine sihtasutuse asutajate

otsusega);

 Sihtasutus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (12.03.2023, asutaja ootuste kinnitamine

sihtasutuse asutamisotsuse lisana);

 Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum (12.03.2023, asutaja ootuste kinnitamine sihtasutuse

asutamisotsuse lisana).

Asutaja ootuste koostamine on toimumas ka teistele Kultuuriministeeriumi haldusala riigi asutatud

sihtasutustele.

7

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

1.5. Kokkuvõtlik hinnang sihtasutuste majandustulemustele

Kultuuriministeeriumi haldusala sihtasutustest lõpetasid 2023. aasta positiivse tulemiga 23 sihtasutust.

2022. aastal oli majandusaasta finantstulemus positiivne üheksal sihtasutusel. Võrreldes 2022. aastaga

kasvatasid peaaegu kõik sihtasutused majandustegevusest laekuvat tulu, sealjuures kasvasid ka saadud

toetused. Etendusasutusi, kontsertorganisatsioone ja spordivaldkonna sihtasutusi iseloomustab

majandustegevusest laekuva tulu kasv, mis jäi võrreldes 2022. aastaga valdavalt vahemikku 15 kuni 30

protsenti. Kuigi kõik muuseumid ei suutnud 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga omatulu suurendada,

jäi kasv siiski valdavalt vahemikku 10 kuni 30 protsenti. Kuigi majandusaasta tegevustulemite alusel

saab öelda, et sihtasutustel läks 2023. aastal hästi, siis seda varjutab töötajate madal töötasu.

Vaadeldavate asutuste keskmine palk jääb 2023. aastal Eesti keskmisest brutopalgast ligikaudu 4,5

protsenti madalamaks.

8

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

2. SIHTASUTUSTE EESMÄRKIDE TÄITMINE1

2.1. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on tagada Eesti laulu- ja tantsupeo ning

noorte laulu- ja tantsupeo kui tsükliliselt kulmineeruvate kultuurisündmuste protsessipõhine ja

jätkusuutlik toimimine ning tagada laulu- ja tantsupidusid ettevalmistava õppeprotsessi süsteemne

toimimine ning laulu- ja tantsupidude kõrge kunstiline tase.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik laulu- ja tantsupidude traditsiooni

jätkamiseks ja edendamiseks. Laulu- ja tantsupidude püsimine ajas vajab tugiorganisatsiooni ja pidevat

protsessipõhist ettevalmistamist. Sihtasutus on sobiv lahendus pidude jätkusuutlikkuse ning laulu- ja

tantsupeo protsessi toimimise tagamisel. Peo planeerimine toimub tihedas sisulises koostöös valdkonna

erialaorganisatsioonidega – Eesti Kooriühinguga ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.

Riigi osalemine asutajana on antud valdkonnas vajalik ja juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on

põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

2023. aastal olid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (edaspidi sihtasutus) peamised tegevused seotud

2023. aastal toimunud XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ ettevalmistuse ja läbiviimisega.

Peo ettevalmistus algas 2020. aastal. Peoaasta 2023 algas noortepeo eelproovide läbiviimisega üle Eesti,

mis kestsid kuni kevadeni, mil kollektiivid peole akrediteeriti.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo nädal Tallinnas kestis 26. juunist kuni 2. juulini, kontserdid ja etendused

toimusid 30. juunist kuni 2. juulini 2023. Suurepäraseks saab lugeda peo ajal toiminud korduskasutus-

nõude teenust. Külastajate alal kaubanduse valdkonnas toimusid kauplejatele esimest korda infopäevad

keskkonna ja korralduse teemal ning neid tuleb jätkata. Ühekordseid nõusid jäi sel korral kasutamata

319 414, e ligikaudu 2,3 tonni plastjäätmeid jäi tekitamata.

Kokkuvõtlikult noorte laulu- ja tantsupeo osas:

- Kokku väljastati tantsupeole 38 755 piletit ja kutset ning laulupeole 58 404.

- Lauljaid, tantsijaid ja muusikuid koos saatjatega oli suurusjärgus 33 000. Nendele lisanduvad

kauplejad, toimkonnad ja teenusepakkujad suurusjärgus 3000 inimest.

- Laulupeo rongkäigu päeval viibis lauluväljakul hinnangute järgi 95 000 inimest.

- Vabatahtlike meditsiinipersonali kuulus 117 inimest, kellele lisandus välihaigla ja

kiirabiteenuse personalist 77 inimest ning majutuskoolidest 54 inimest.

- Majutuseks kasutatud koolimajade arv oli 46. Kokku majutus 16 510 esinejat, inimesi ööbis

kokku 47 663 korral ja majutusöid koolimajades oli 156.

- Majutuskoolides oli personali maakondadest enam kui 350 inimest, pidevalt toimkonnas 331.

- Sihtotstarbelise toetusena eraldati omavalitsustele 22 750 esineja eest transpordikompensat-

siooni.

- Vabatahtlikke oli kokku u 600, sh Naiskodukaitsest köögitoimkonnas u 175 inimest ja välitoit-

lustuses abistajaid u 130 inimest.

- Laulupeol kõlas 45 teost, osales 778 kollektiivi, 23 139 lauljat ja orkestranti. Kooride ja

orkestrite dirigente oli kokku 657.

- Tantsupeol oli 22 tantsunumbrit, osales 559 kollektiivi, 8342 tantsijat ja võimlejat ning 386

juhendajat.

- Rahvamuusika kontserdil oli teoseid 35, kollektiive 83, osales 752 pillimängijat ja 127

1 Hinnang sihtasutuse eesmärkide täitmisele on antud läbivalt 4-palli skaalal: „ootustele mittevastav“;

„rahuldav“; „hea“; „väga hea“.

9

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

juhendajat.

Selleaastase peo kaudu edendati laiemalt rohelist mõtteviisi. Kalevi staadion ja Tallinna lauluväljak said

Euroopa rohelise pealinna toel juurde kokku 6 joogiveevõtukohta. Tallinna kooliõpilasi toetati lillekas-

tide meisterdamiseks vajalike materjalide hankimise ja transpordiga. Samuti istutati Euroopa päeval

Tallinna linnaruumi juurde mitmeid puid. Tallinn pakkus tasuta parkimist ja kõigile tasuta ühistrans-

porti, milleks toodi liinile vajalikud lisabussid ja -trammid ning peo ajaks loodi uued liinid süstikbussi-

dena.

Sihtasutuse jaoks on väga oluline laiendada peo kättesaadavust erivajadustega inimestele. Nägemispuu-

dega inimesed said tantsupeost osa, kuna nende jaoks olid ette valmistatud nii taktiilsed tantsujoonised

kui ka kirjeldustõlge. Liikumispuuetega inimestele olid tantsuväljakul eraldi platvormid ratastoolidele,

samuti liikumise abivahendite hoiukoht, vajalikud tualetid ning loodud parkimisvõimalused. Erivaja-

dustega inimestele, kel oli tarvis saatja abi, oli loodud väljaku esimeste pingisektorite alale eraldi spet-

siaalne sektor. Kuulmispuuetega inimeste jaoks oli lauluväljakul ala, kus kontserti oli võimalik jälgida

viipekeele tõlgi abiga. Sama tõlget kasutas ka ERR oma programmi edastamisel.

Teisel poolaastal toimusid üle Eesti noortepeo tänupäevad ja koostati peoga seotud kokkuvõtted. Samal

ajal tehti kogu aasta jooksul ettevalmistusi 2025. aastal toimuvaks XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoks

„Iseoma“. Ettevalmistused said suurema hoo sisse alates septembrikuust, mil avanes võimalus uuele

peole registreeruda, toimusid ettevalmistused uut pidu tutvustavateks Terepäevadeks ning algas peo õp-

pematerjalide detailsem koostamine.

Mahuka protsessina toimusid septembrist detsembrikuuni iga-aastased laulu- ja tantsupeo liikumises

osalevate kollektiivide toetusprogrammi menetlustegevused. Hooajal 2023 jagati toetusteks kokku 999

991 eurot 1946-le laulu- ja tantsupeo kollektiivile.

Kokkuvõttes oli Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirjas seatud pikaajaliste eesmärkide ja aas-

taste tegevuseesmärkide, mis on vajalikud kogu laulu-ja tantsupeo protsessi järjepidevaks ning süsteem-

seks toimimiseks, saavutamine 2023. aastal väga hea. Nii arengukava, tegevuskava kui ka omatulu tee-

nimise eesmärgid täideti. Arvestades, et 2023. aastal peetud laulu- ja tantsupidu oli praeguse juhi ame-

tiaja esimene suur pidu, võib juhi tööd hinnata väga tulemuslikuks. Samuti toimus peo ettevalmistamine

äärmiselt keerulistes koroonakriisi tingimustes

2024. aastal on peamised tegevused järgmised:

- korraldada järgmist pidu tutvustavad Terepäevad;

- jätkata laulu- ja tantsupeo õppematerjalide koostamist, planeerida ja läbi viia seminarid, luua

eelproovide ajad ja logistikaplaanid;

- planeerida tuleteekond;

- leida peo toetajad, sõlmida maakondadest partneritega järgmise peo korralduseks lepingud,

korraldada maakondadest peo kuraatoritega peo ettevalmistust;

- luua meedia- ja kommunikatsiooniplaan, käivitada Tallinna Transpordiametiga koostöö liik-

lusplaanideks, korraldada riigihanked vastavalt hankeplaanile;

- organiseerida Balti koostöö konverents.

2.2. Integratsiooni Sihtasutus

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Integratsiooni Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste Eestis

ja eesti kultuuriruumis lõimumist, sh kohanemist toetavate tegevuste elluviimine ja Eestisse

tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine. Sihtasutuse tegevused on suunatud

neljale peamisele sihtrühmale: teistest rahvustest Eesti püsielanikud; Eestisse saabuvad

uussisserändajad; väljaspool Eestit elavad rahvuskaaslased; Eestisse tagasipöörduvad inimesed.

10

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Lõimumisele suunatud tegevuste eesmärgid on pikaajalised. Integratsiooni Sihtasutuse tegevuse

jätkamine on vajalik põhikirjaliste eesmärkidega seotud tegevuste elluviimiseks. Kuna lõimumine on

kahepoolne protsess, on sihtasutuse tegevused suunatud ka eesti emakeelega inimestele ja laiemale

avalikkusele eesmärgiga toetada lõimumist, sh kohanemist soodustavaid hoiakuid ning kõikide

ühiskonnagruppide kaasamisele. Oma tegevustega kaetakse terve Eesti. Eesti keele ja kultuuri õppe

toetamiseks on loodud Narva ja Tallinna eesti keele majad. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on

põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks sobiv.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Aasta jooksul andis sihtasutus enam kui 15 000 korral nõu keeleõppe, aga ka lõimumise teemal

üldisemalt. Süvanõustamist eesti keele õppe teemal viidi läbi Tallinna ja Narva eesti keele majas 770

korral, sh pakuti 3605 õppekohta eesti keele kursustele. Tallinna ja Narva eesti keele maja korraldatud

410 keeleõpet toetaval sündmusel osaleti 5113 korral. Eesti keele harjutamiseks loodud ,,Keelesõbra’’

programmis osales 1216 inimest.

Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga korraldas sihtasutus eesti keele kursusi haridustöötajatele,

milles osales 297 haridustöötajat.

INSA pakub võimalust sõlmida keeleõppeleping, kel on soov saada Eesti kodakondsus ja osata selleks

vajalikul tasemel eesti keelt. Aasta jooksul pakkusid sihtasutuse keeleõppepartnerid 33 õpperühmas 528

õppekohta.

Seoses Ukraina sõja eest Eestisse pagenud ukrainlaste suure arvuga pakub sihtasutus alates 2022. aastast

eesti keele A1-tasemel õpet ajutise kaitse saajatele. Selleks valitud keeleõppepartnerite juures said 2022.

aasta juunist 2023. aasta lõpuni eesti keele õpet ligi 11 000 inimest.

Aasta jooksul jagati Eestisse tagasipöördumise informatsiooni ligikaudu 800 inimesele. Eestisse

saabunud välismaalastel aitab siin end kergemini sisse seada kohanemisprogramm Settle in Estonia,

mille teemakoolitustest ja keeleõppest võttis osa 1391 uussisserändajat.

Sihtasutuse iseteenindussüsteemi kliendiandmebaas kasvas aastaga 9770 kliendi võrra, kokku oli

andmebaasis 2023. aasta lõpu seisuga ligi 22 000 klienti. Jätkuv on tööandjate huvi keeleõppe

korraldamise vastu oma töötajatele. Personaliseeritud tuge sai 16 tööandjat.

Kokkuvõttes on Integratsiooni Sihtasutus 2023. aastal oma eesmärke hästi ellu viinud.

2024. aasta olulisemad tegevused:

 Sihtasutuse strateegia uuendamine, mille käigus täpsustatakse strateegilisi eesmärke ja

tegevussuundi lähtuvalt uutest väljakutsetest lõimumisvaldkonnas.

 Kultuuririkkuse teema-aasta läbiviimine.

 Alates 2024. aastast pakutakse kohanemisprogrammi, sh keelekursusi rahvusvahelise kaitse

täiendava kaitse saajatele.

 Keeleõppe toetamiseks tehti koostööd muuseumidega, kes võiksid ette valmistada uudseid ja

keeleliselt lihtsalt haaratavaid haridusprogramme. Eesti kultuuririkkust tutvustavaid

haridusprogramme hakatakse muuseumides pakkuma 2024. aastal.

 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestel, uussisserändajatel ning tagasipöördujatel võib

kohanemine Eesti tööturul kujuneda keerukaks. Protsessi sujuvamaks muutmiseks pakub INSA

tööjõulähetus- ja praktikaprogrammi, mille käigus pakutakse avalikus sektoris töötavatele

ebapiisava eesti keele oskusega inimestele keelepraktikat sama valdkonna eestikeelses

organisatsioonis teises linnas või maakonnas. Programm stardib täies mahus 2024. aastal.

11

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

2.3. Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel (edaspidi ka sihtasutus või muuseum) põhikirjaline

eesmärk on A.H. Tammsaare loomingulise pärandi uurimine ja tutvustamine, tingimuste loomine

kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning üldsusele

teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel nende vahendamise võimaldamine, samuti

kultuuriürituste korraldamine oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning

toetuste ja annetuste kaudu ning sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine.

Sihtasutuse asutasid 2002. aastal riik ja Albu vald (praegu Järva vald). Muuseum on Vargamäe

kohavaimu kandja, mille missioon on uurida, koguda, säilitada ja tutvustada kirjanik A.H. Tammsaare

elu ja loominguga seotud vaimset ja füüsilist pärandit. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud

põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

2023. aastal külastas muuseumi 7 682 inimest: üksikkülastajaid 1 338, grupikülastajaid 3 847, eriprog-

rammis osalejaid (sh muuseumiöö, rahvamatk, muuseumitee jm) 2 497, nendest teatrikülastajaid 995.

2022. aastal 6 056 inimest.

30.01–04.02.2023 toimus Eesti kirjanduse pidunädal II, mis on ellu kutsutud eesti kirjanduse päeva toe-

tuseks. Esmakordselt tähistati pidunädalal ka Eesti kirjanduse päeva. 30. jaanuaril avati muuseumis aas-

tanäitus „Tammsaare reisid ja reietused“. Näitus tutvustab kaheksat paika, kus kirjanik Anton Hansen

Tammsaare on viibinud. Suvel toimus pärimuspidu Baltica, kus esinesid nii Eesti kui välismaa folkloo-

rirühmad. Suvel tegi muuseum mitmel korral koostööd Piibe teatriga. Uue sündmusena toimus Varga-

mäel dokumentaalfilmiõhtu (4.08) koostöös Põhja-Järva kultuurikeskusega. Sügishooaja sündmused

avas Järva valla muuseumitee, kus sel aastal pakuti külastuseks eraldi päeva kooliõpilastele ning päeva

kõikidele teistele huvilistele.

2023. aastal otsis sihtasutus uusi rahastamise võimalusi, et lõpetada muuseumi püsiekspositsiooni uuen-

damise projekt. Muinsuskaitseametilt tuli otsus toetuse saamise kohta – muuseumile eraldati püsiekspo-

sitsiooni uuendamise projekti elluviimiseks 110 000 eurot. Samuti koostab sihtasutus koostöös Kultuu-

riministeeriumiga tegevusplaani, kuidas kaasata muuseumi tegevustesse erarahastust ehk sponsorlust.

Kokkuvõttes võib öelda, et arvestades olukorda ja võimalusi, on Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum

Vargamäel oma eesmärke 2023. aastal hästi täitnud.

2024. aasta olulisemad eesmärgid on jätkamine Eesti kirjanduse pidunädala korraldamisega, aastanäi-

tuse avamise ja teiste traditsiooniliste sündmustega.

2.4. Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum (edaspidi ka sihtasutus või muuseum) põhikirjaline eesmärk on oma

vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Eesti rahva, maa ja riigi

ajalooga ning teatri, muusika ja filmipärandiga seotud kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja

elamuslikel eesmärkidel.

12

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

2019. aastal asutatud sihtasutus võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatavate riigiasutuste Eesti

Ajaloomuuseum funktsioonid Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjali ning Eesti Teatri- ja

Muusikamuuseum funktsioonid Eesti teatri- ja muusikaajalooga seotud materjali kogumisel,

säilitamisel, uurimisel ning vahendamisel. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud

põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum oli 2023. aasta lõpuni kehtinud arengukavas püstitanud neli

strateegilist eesmärki: 1) kõnetav ja elamuslik sisuprogramm, 2) mitmekülgne haridustegevus, 3)

aktiivses kasutuses esinduslikud kogud ning 4) ühtselt ja efektiivselt toimiv organisatsioon.

Sihtasutuse tegevuskohti (Maarjamäe keskus – loss ja tallihoone, Filmimuuseum, Teatri- ja

Muusikamuuseum, Särevi teatrituba, Suurgildi hoone) külastas kokku 71 057 külastajat (2022. a kokku

68 052), sh programmides osales 24 077 inimest.

Planeeritud tegevustest väärib esimesena märkimist sihtasutuse hariduskeskuse ja vastava osakonna asu-

tamine. Hariduskeskuse käivitamine laiapindse arenduskeskusena kätkeb endas lisaks muuseumihari-

dusele ka kohanemis- ja lõimumispoliitikaid toetavaid tegevusi. Jätkati Teatri- ja Muusikamuuseumi

arendustegevusi. Selle käigus toimus mahukas muuseumikogude konsolideeritud ümberpaigutamine, sh

tekstiilikogu kolimine peahoidlasse ja Teatri- ja Muusikamuuseumi kogude kolimine Maarjamäele. Va-

banesid Müürivahe 12 hoone hoidlaruumid, mis on 2024. aastal avatud külastajatele juubelinäituse raa-

mes, hiljem kujundatakse ruumid sisearhitektuurselt kaasaegseks Eesti teatri- ja muusikaajaloo külas-

tuskeskuseks. Uue tegevussuunana toimus eraraha kaasamise töörühma moodustamine koos Muinsus-

kaitseametiga.

Olulisim areng ajaloo valdkonnas toimus koostöös Tallinnas asuvate ülikoolidega, sh näitus “Miks Eesti

ei ole kuningriik?“. Seonduvalt näitusega toimus koostöös Tartu Ülikooli ja OÜ Osilianaga novembris

kahepäevane ajalookonverents „Eesti 1200-oma või võõras“. Sisuloomes saab esile tuua Balti rahaaja-

loo näituse, kataloogi Läti ja Leedu ajaloomuuseumitega ning Ukrainast varastatud esemete näituse, mis

valmis koostöös Muinsuskaitseameti ning Maksu- ja Tolliametiga. Püsinäituse ja muusikavaldkonna

fookuses hoidmisega jätkati Peeter Süda nimelise saali sisuprogrammi täiendamist ja juurutamist. Teat-

rivaldkonnas osaleti esimest korda Kirjandustänava festivalil, mille raames toimus publikurohke ring-

käik „Tina tänava lood“. Näitus „Unede torn“ kujunes kolme muuseumi koostööprojektiks „Unever-

sum“. Filmivaldkonnas tihendati koostööd BFMga, osaledes partnerina mitmes taotlusvoorus, tuues eri-

nevate õppeainete raames muuseumisse filmitudengeid ning ettevalmistades ühist näituseprojekti „Va-

nanemine ja sugu“ läbi TLÜ ELU projekti. Osaleti partnerina EU granti saanud rahvusvahelises filmi-

pärandi, -ajaloo ja -kultuuri MA õppekavas FilmMemory ja oldi kaasatud mitmesse BFMi uurimispro-

jekti. Käivitati uussisserändajatele suunatud rahvusvahelise filmiklubi TIFS (Tallinn International Film

Society), mille eesmärk on tutvustada filmide abil kõikidest kultuuridest ja rahvustest vaatajatele eesti

ajalugu, kultuuri, traditsioone, eluolu ja meelelaadi. 2023. aasta fookus oli muuseumikogude hoiutingi-

muste parendamisel. Kolimise käigus soetati uut ja parendati seni kasutusel olnud hoidlate inventari, et

tagada museaalidele nõuetekohased hoiutingimused. 2023. aasta seisuga on MuIS-i sisestatud kokku

639 381 museaali. Neist digikujutistega museaalide arv on 164 061 ja kirjeldusega museaalide arv on

268 915. Sihtasutuse põhikogusse võeti u 7 233 museaali. Digiteeriti u 28 387 museaali, mis omakorda

sisaldab u 121 787 faili. Keskkonnahoidliku muuseumina soovitakse mõtestatult ja süsteemselt taaska-

sutada vitriine, tehnikat, materjale ja muid elemente varasematest näitusprojektidest. Jätkuvalt hoitakse

fookust näitustele ligipääsetavuse tagamisel ja parendamisel. Tegevust alustas sihtasutuse Roherühm,

mille eesmärk on arendada muuseumis kestliku arengu põhimõtteid. Oma tegevuses lähtuti „Rohelise

muuseumi“ märgise eesmärkidest.

Kokkuvõttes oli Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum jaoks 2023. aasta hea. Seatud arengu- ja

tegevuseesmärgid saavutati. Lisaks saab oluliseks töövõiduks pidada muuseumi töötajate rahulolu

olulist tõusu kõikides valdkondades võrreldes 2020 aastaga. Kõige rohkem on tõusnud rahulolu

muuseumi juhtimisega.

13

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Aastaks 2024 seatud eesmärkide seas on külastajate arvu tõstmine, teadustrateegia uuendamine ja tu-

rundus- ja kommunikatsiooniosakonna töökorralduse tõhustamine. Jätkatakse Teatri- ja Muusikamuu-

seumi arendusprojektiga, suurendatakse jätkuvalt muuseumi digipädevusi, sh võimet juurutada tänapäe-

vaseid tehnoloogilisi lahendusi. Eesti Ajaloomuuseumi juubeliprogrammiga soovitakse pälvida suure-

mat ühiskondlikku tähelepanu ja sillutada teed saamaks vaba ajaloomõtte hinnatuimaks platvormiks.

2.5. Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum põhikirjaline eesmärk on vara valitsemise ja kasutamise kaudu

koguda, säilitada, uurida ja vahendada Eesti arhitektuuriga seotud materjali ning panustada seeläbi

valdkonna arengusse ja professionaalsesse mõtestamisse.

2024. aastal asutatud sihtasutus võtab üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti

Arhitektuurimuuseum ülesanded.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum asutati märtsis 2024 ning alustab sisulist tegevust juunist 2024.

Sellest tulenevalt saab esitada ülevaade sihtasutuse tegevusest ja eesmärkide täitmisest järgmisel aastal.

2.6. Sihtasutus Eesti Draamateater

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Eesti Draamateater põhikirjalised eesmärgid on:

 eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine

kutselise teatrikunsti viljelemise kaudu;

 ühiskonna muutuste ja inimeksistentsi igaveste küsimuste mõtestamine vaataja jaoks;

 eri vaatajarühmadele võimaluste loomine kultuurist osasaamiseks;

 võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale, Sihtasutuse Eesti

Draamateater ja eesti teatrikunsti tutvustamine väljaspool Eesti Vabariiki.

Teater täidab eesti kultuuris rahvusteatri missiooni. Eesti teatrikunst ja -kultuur vajavad jätkuvalt

Sihtasutuses Eesti Draamateater töötavate loome- ja muude töötajate ning teatriga koostööd tegevate

näitekirjanike professionaalset panust. Seetõttu on sihtasutuse tegevuse jätkamine vajalik ja teatri

toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on sobilik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Keerulisest majandusolukorrast hoolimata täitis teater jätkuvalt oma olulisi sisulisi eesmärke, nagu uue

eesti dramaturgia, klassika ja kõrgetasemelise kaasaegse maailmadramaturgia lavastamine, erinevate

vaatajagruppide kultuurivajaduste rahuldamine, kõrgetasemelise tänapäevase teatrikunsti loomine. Oli

mitmeid silmapaistvaid kunstilisi õnnestumisi. 2023. aastat iseloomustas kogu Eestis kõrge inflatsioon

ja hinnatõus, see mõjutas ka teatri tegevust. Taas, nagu mitmel viimatisel aastal, kasvasid teatri majan-

damiskulud. Kasvas surve omatulu teenimiseks ja piletihindu tõsteti.

2023. aastal toodi välja kümme uuslavastust (2022. aastal üheksa), millest materjali päritolu põhjal on

jaotus: 5 Eesti, 1 Iisraeli, 1 Itaalia, 1 Ameerika, 2 Briti näidendit. Taas põhinevad pooled uutest lavas-

14

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

tustest uuel Eesti algupärandil – Draamateater täidab väga hästi oma missiooni edendada eesti drama-

turgiat. Samuti on heas tasakaalus tõlkenäidendite valik, maailmadramaturgia kuldse klassika ehk Sha-

kespeare’i kõrval on silmapaistvad 20. sajandi ning kaasaegsed autorid eri maadest.

2023. aastal oli repertuaaris 25 lavastust. Pidevalt on repertuaaris vähemalt üks lastelavastus. 2023.

aastal anti 542 etendust ja korraldati lisaks 24 muud üritust. Statsionaaris anti 427 etendust ja väljas-

pool teatrimaja 115 etendust.

Piletiga külastajaid oli 132 131 (2022. a 103 740). Saalide keskmine täituvus oli 92% ja keskmine

piletihind 21,13 € (ilma käibemaksuta). Piletitulu kogunes 2 811 956 eurot (ilma käibemaksuta).

Külalisetendusi anti Eestis Tartus – „Café Théâtral“ (2 etendust), „Lehman Brothers“ (2 etendust),

„Linnade põletamine“ (3 etendust), „Oh jumal“ (1 etendus) Vanemuises ja „Solist“ (3 etendust) Heino

Elleri muusikakoolis, Narvas – lavastatud lugemine „Totalitaarne Romanss“ (1 etendus) ning Pärnus –

„Oh jumal“ (1 etendus).

2023, toimus traditsiooniline Koolinoorte teatripäev – ajaloo suurima Koolinoorte teatripäeva korral-

damiseks olid seljad kokku pannud Eesti Noorsooteater, Eesti Draamateater ja Rahvusooper Estonia,

kuid kaasa lõi enamik Tallinnas tegutsevatest teatrivaldkonnaga lähemalt ja kaugemalt seotud asutustest

ning külla sõitsid ka kõik maakonnateatrid. Teatripäeva sisse mahtus 54 erinevat sündmust ja 85 toimu-

miskorda. Draamateatri 10 töötoas osales 265 koolinoort. 2023. aasta sügisest alustas Üle Rambi Labo-

ratooriumi kolmanda lennu 12 gümnaasiuminoort Tallinna eri koolidest. Paar korda kuus toimuvad koh-

tumised ja ühised lavastuste vaatamised, et lähemalt tundma õppida etenduse analüüsimist ning teatri-

maailma toimimist. Koolinoortele toimus lisaks veel 7 töötuba, osalesid 156 õpilast. Arvustuste võist-

lusele laekus 23 gümnaasiuminoore (Tallinna, Tartu ja Kiviõli õpilastelt) arvustused erinevate mängu-

kavas olevate Draamateatri lavastuste kohta. Ehitus- ja remonttöödest jätkati 2022. aastal alustatud töö-

ruumide valgustuse parandamisega.

Tervikuna täitis SA Eesti Draamateater 2023. a oma olulisi sisulisi eesmärke väga hästi.

2.7. Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Eesti Filharmoonia kammerkoor põhikirjaline eesmärk on muusikakultuuri edendamine,

tutvustamine, salvestamine ja propageerimine.

2014. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor (edaspidi ka EFK ja sihtasutus) võttis

üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor funktsioonid

kontsertide, festivalide, seminaride, konkursside ja muude kultuuriürituste korraldaja ning eesti

helikultuuri jäädvustajana. Eesti Filharmoonia Kammerkoori näol on tegemist rahvusvaheliselt

tunnustatud muusikakollektiiviga, kes pakub Eesti publikule võimalust saada osa eesti ja maailma

muusikakultuuri paremikust ning samal ajal on nii eesti heliloojate kui Eesti riigi tutvustaja kogu

maailmas. Koor on tööandjaks professionaalsetele eesti muusikutele. Sihtasutus tegutseb nende

eesmärkide saavutamise nimel ning koori tegevuse jätkumine on vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

EFK andis 2023. aastal kokku 45 kontserti 32 252 külastajale (2022. a kokku 49 kontserti 29 310

külastajale, 2021. 45 kontserti (koos striimidega) kokku 22 682 külastajale, 2020. aastal 31 kontserti 14

486 külastajale). Nendest Eestis toimus 21 kontserti 7922 külastajale (2022. a 28 kontserti 10 280

külastajale, 2021. a 30 kontserti 6620 külastajale ja 2020. aastal 23 kontserti 6986 külastajale) ning

välisriikides 24 kontserti 24 330 külastajale (2022. 21 kontserti 19030 külastajale, 2021. a 15 kontserti

15

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

15 150 külastajale ja 2020. aastal 8 kontserti 7500 külastajale).

Eestis esineti: Tallinnas (12), Tartus (4), Kärdlas, Viimsis, Laulasmaal, Vändras ja Pärnus. Väliskont-

serdid toimusid 9 riigis: Leedu (1), Luxemburg (3), Itaalia (5), Saksamaa (2), Hollandis (2), Türgi (2),

Soome (1), Prantsusmaa (6), Poola (2).

Suurejooneliste sündmustega tähistati Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva. EFK osales Tõnu Kaljuste

juhatusel mais Kärdla kirikus toimunud festivalil "Eesti muusika pidupäevad Hiiumaal" ning otoobris

Tallinna Metodisti kirikus oratooriumi „Joonas“ eestikeelsel ettekandel. Välisesinemistest oli üks oluli-

semaid osalemine juulis mainekal Aix-en-Provence’i ooperifestivalil, kus koor tegi kaasa maailmas ühe

enim hinnatud dirigendi Sir Simon Rattle’i käe all Alban Bergi ooperis „Wozzeck“. Viis etendust toi-

musid kõrgetasemeline muusikutekoosluse ja Londoni sümfooniaorkestri osalusel Grand Théâtre de

Provence’is.

Eesti raadiokuulajateni jõudsid Klassikaraadio vahendusel 11 EFK kontserti (sh üks varasem kontserdi-

salvestus). Voogedastuskanalis Spotify on EFK kontol umbes 3,2 miljonit kuulamist (2022.a. 2 mln,

2021. a 2 mln ja 2020. aastal 1,7 miljonit). Kuulajaid on 178 riigist (2022. 175 riigist, 2021. 154 riigist

ja 2020. aastal 92 riigist). EFK sisenes NFT ja Metaversumi maailma sooviga kasvatada oma kogukonda

globaalses digiühiskonnas. EFK tuli välja „Joonase“ NFT kollektsiooniga Patron-of-Art.com platvor-

mil. Jätkub koostöö Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega. Eesti Filharmoonia Kammerkoor salvestas

XXVIII laulupeo „Iseoma“ repertuaari, mis aitab kooridel valmistuda 2025. aastal toimuvaks suureks

peoks ja omandada oma häälepartiid.

Kokkuvõtvalt on Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2023. aastal eesmärke täitnud väga hästi.

2.8. Sihtasutus Eesti Filmi Instituut

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvusliku filmikultuuri säilitamine ja

arendamine.

Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut peamised ülesanded on toetada eesti rahvusliku filmi tootmist ja

turundamist ning pärandi haldamist. Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut olemasolu on filmivaldkonna

esmavajadus ja arengule kasulik. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on seatud pikaajalise

põhikirjalise eesmärgi täitmiseks sobilik ja jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

SA Eesti Filmi Instituudi tegevused jagunesid 2023. aastal järgnevalt: filmide tootmise ja turunduse

toetamine; filmikirjaoskuse ja pärandi propageerimine, voogedastusplatvormi Arkaader haldamine, vä-

lisprojektidele suunatud tagasimakse toetuskava Film Estonia administreerimine, Loov Euroopa Media

Eesti ning kino Artis tegevus.

Suurim välisüritus oli Balti riikide fookus Berlinale ajal toimuval Euroopa filmiturul (EFM). Suurima

rahvusvahelise tähelepanu osaliseks sai Anna Hintsi dokumentaalfilm „Savvusanna sōsarad“, mis võitis

Euroopa Filmiakadeemia (EFA) parima dokumentaalfilmi auhinna. Samuti on tähelepanuväärne, et Rai-

ner Sarneti mängufilm „Nähtamatu võitlus“ esilinastus maineka Locarno filmifestivali võistlusprogram-

mis. Välja toomist väärib ka kahe lühianimatsiooni – „Koerkorter“ ja “Eva” jõudmine Oscarite lühini-

mekirja.

2023. aastal vaatas kinodes filme 2,82 miljonit piletiga vaatajat (2022 oli vaatajate arv 2,33 miljonit) ja

kassatulu oli 20, 98 miljonit eurot (2022 oli kassatulu 16,3 miljonit). Eesti filmide turuosa tõusis ka

16

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

veidi, moodustades 21,7% kogu vaatajate arvust (2022. a oli see 20,7 %). 2023. aastal oli Eesti kinolevis

kokku rohkem filme kui eelmisel aastal – 424 filmi (349 2022.), millest 282 olid uued. Eesti filme esi-

linastus rohkem – 54 filmi (30 aastal 2022) ning neist uusi filme oli 31. Eesti filmid kogusid kokku 613

227 vaatajat (481 585 aastal 2022) ja piletitulu 4,2 miljonit eurot (3,2 miljonit aastal 2022). Keskmine

piletihind tõusis 7,44 euroni, 2022. oli see 6,99 eurot. Kinokülastusi inimese kohta oli 2,06.

EFI tootmisosakond toetab ja suunab filmivaldkonna arengut filmide arendamise ja tootmise rahasta-

mise ning nõustamise kaudu. Toetuste jagamisel lähtutakse eesmärgist, et eesti filmilooming oleks mit-

mekülgne, kõrge kunstilise tasemega ja publikut kõnetav ning oluline nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt,

selleks siht-toetuste 2023. aasta eelarve oli 6 117 000 eurot (samas suuruses ka 2022. a). Tootmisosa-

konna antavad toetusliigid on stsenaariumitoetus, arendustoetus ja tootmistoetus, dokumentaalsarja pu-

hul ka järeltootmise toetus.

 Stsenaariumitoetuse taotlusi esitati 27 (2022. a 36) ja toetus eraldati 6 (2022. 15) stsenaariumi

kirjutamiseks.

 Arengutoetustest esitati 11 ( 2022. 11) mängufilmi arendustoetuse taotlust, millest toetus anti

kuuele (2022. 6) filmile.

 Dokumentaalfilmide arendustoetuse taotlusi esitati 21 (2022. 13) ja toetused anti 9 (2022. 9)

filmile.

 Animafilmide arendustoetuse taotlusi esitati 19 (2022. 12) ja toetused eraldati kaheksale (2022.

8) lühianimafilmile.

 TV-minisarja toetuse taotlusi esitati 8 (2022. 9), millest toetus eraldati neljale (2022. aastal 9

taotlust).

 Mängufilmide tootmistoetuste taotlusvooru esitati 15 mängufilmi tootmistoetuse taotlust,

millest toetused anti kuuele projektile (2022. 15 taotlust ja toetati 4).

 Dokumentaalfilmide tootmistoetuse taotlusi esitati 16 (2022. 22), toetuse sai neist 7 (2022. 10

projekti).

 Animafilmide tootmistoetuse taotlusi esitati 11 (2022. 12) ning toetused eraldati 8 (2022. 8)

filmile.

 Lühimängufilmide tootmistoetuste taotlusi 10 (2022. 15) ning toetuse sai 3 (2022. 4) filmi.

 Eksperimentaalfilmide tootmistoetuste taotlusi esitati 2023. aastal 8 filmiprojektile ning toetuse

sai 3 filmi (2022. 15 taotlust ja 4 toetust).

 Vähemuskaastootmiste puhul esitati 19 (2022. 23) taotlust ja toetuse said 7 (2022. 7). Filmide

peatootjamaad on Saksamaa, Rootsi, Läti, Gruusia, USA ja Armeenia.

Kokkuvõtteks, filmiliikide võrdluses oli kõige kõrgem konkurents mängufilmide ja dokumentaalfilmide

osas ja eriti puudutab see tootmistoetusi.

Levitoetust eraldati 4 täispikale mängufilmile, 1 vähemuskaastootmises valminud animafilmile ja 1 täis-

pikale vähemuskaastootmises valminud dokumentaalfilmile, 1 lühifilmide kassetile ja 7 täispikale do-

kumentaalfilmile. Lisaks said 5 filmi toetust ka vaegkuuljate subtiitrite ja kirjeldustõlgete tegemiseks.

Euroopa väärtfilmi levitoetused eraldati kuuele väärtfimilevitajale – A One Estonia, BestFilm, Estin-

film, Filmstop, Unlimited Media ja MTÜ Otaku. 2023. eraldas EFI toetust väärtfilmikinodele, mille said

Elektriteater, Võru kino Kannel, Thule kino Kuressaares ja kino Sõprus.

2023. aastal taastus tavapärane festivalide ja filmiturgude rutiin. Aasta algas Berliini filmituruga, kus

seekord olid fookusmaad Eesti, Läti ja Leedu. Fookusega kaasnes tavapärasest rohkem tegevusi ja ka

tähelepanu meile oli suurem. Kui tootmisrahastuse vajadus on leidnud teatud määral leevendust, siis

vähene toetus turundamisele tõkestab Eesti filmi jõudmist vaatajani nii kodu- kui ka välismaal.

Aasta jooksul eraldati toetus kaastootmisturule Baltic Event ja toetusi filmitegijatele koolitusteks välis-

maal ning turgudel, festivalidel ning foorumitel osalemiseks. 2023. a. toetati järgmisi Eestis toimuvaid

filmifestivale: DocPoint Tallinn, Soome-ugri filmifestival FUFF, Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide

festival ehk HÕFF, Matsalu loodusfilmide festival, Pärnu dokumentaal- ja teadusfilmide festival ja mit-

meid teisi.

17

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Väga suur läbimurre on seotud pärandifilmide osalemisega festivalidel, eesmärgiga suurendada Eesti

filmi nähtavust rahvusvahelisel tasandil. Olulisematest festivalidest Euroopas linastus „Varastatud koh-

tumine“ Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivali programmis "Out of the Past" ning Budapest Cals-

sics Film Marathonil. Eesti filmide, filmipärandi ja filmihariduse kättesaadavuse suurendamise eesmär-

gil koostöös Rahvusarhiiviga ellu kutsutud voogedastusplatvorm Arkaader leiab ka üha laiemat kasutust

ja tuntust. Kokkuvõtteks, pärandifilmid koguvad populaarsust, on nõutud ja vajavad suuremat tähele-

panu.

Lisaks toetati Eesti Filmi Andmebaasi tegevust. 2023. aastal arendati Eesti Filmi Instituudi ja Rahvu-

sarhiivi Filmiarhiivi voogedastus platvormile Arkaader juurde filmiõppe ja filmi kasutamiseks hariduses

külgnev keskkond edu.arkaader.ee, mis on kasutuses beeta-versioonina – keskkond on kasutamiskõlb-

lik, kuid mitte valmis ning arendatakse koostöös kasutajatega paremaks. 2023. aastal sai hoo sisse Mee-

diapädevuse Võrgustik, eestvedajate asutustena HTM ja Riigikantselei ning see ühendab väga eriilmelisi

organisatsioone ministeeriumite, ülikoolide, avalik-õiguslike asutuste, riiklike sihtasutuste ning mitte-

tulundusühingute näol. Võrgustiku ülesanne on meediapädevuse arendamine läbi selle defineerimise,

kulgemise tajumise, programmide ehitamise ja avalikku ruumi ning koolidesse kasutusse suunamise jms

moel.

Aastal 2023 esitati Film Estoniale 16 taotlust: 9 mängufilmi, 1 teleseriaal, 2 animasarja ja 4 täispikka

animafilmi. Taotlejate tootmispartneriteks on Prantsusmaa, Hollandi, Taani, Soome, Poola, Norra, Bel-

gia, UK ja USA filmitegijad. 2023.aastal oli Film Estonia eelarve 4 miljonit eurot. Plaanilisi Film Esto-

nia tagasimakseid tehti 14 projektile. Kokku tehti Film Estonia väljamakseid 3 713 921,30 eurot.

MEDIA programm on jõudnud oma praeguse programmi (2021–2027) keskpaika. Kolme aastaga on

Eesti audiovisuaalvaldkonnale eraldatud märkimisväärne hulk eurotoetusi. 2021. aastal – 505 085 eurot,

2022. aastal – 1 270 495,57 eurot ja 2023. aastal – 985 047,10 eurot.

OÜ Tallinnfilm tegevusest saab märkida, et 2023. aastal toimus Artise kinos tavarepertuaari ja eriprog-

rammidega kokku 4039 avalikku seanssi 495 filmiga, mis kogusid 77 588 vaatajat.

Sihtasutus Eesti Filmi Instituut täitis 2023. aastal oma põhikirjalisi eesmärke erinevate filmiliikide

tootmise toetamisel hästi. Eesti filmide turuosa kinolevis tervikuna kasvas. Kultuuri

rahvusvahelistumise eesmärgist lähtudes oli erakordne laialdast rahvusvahelist tähelepanu pälvinud

dokumentaalfilmi linastumine, mis võitis Euroopa filmiauhinna. Rahvusvaheliselt oli aasta silmapaistev

ka fookusriigi staatuse tõttu maailma ühel suuremal filmiturul. Film Estonia meetme kasutamise vastu

valitseb jätkuvalt kasvav huvi, kuid Ameerika filmitööstuse valdkondlike streikide tõttu oli täpne

planeerimine eelarveaasta raamides keeruline.

Kokkuvõtvalt, Eesti Filmi Instituudi tegevusele 2023. aastal võib anda hinnangu väga hea.

2.9. Sihtasutus Eesti Kontsert

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Eesti Kontsert põhikirjaline eesmärk on eesti muusikakultuuri säilitamine ja arendamine

ning erinevate võimaluste loomine kõrgetasemelisest kultuurielust osasaamiseks.

2014. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Kontsert (edaspidi ka Eesti Kontsert ja sihtasutus) võttis üle seni

Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Kontsert funktsioonid muusikakultuuri arendamisel

ja mitmekesistamisel. Eesti Kontsert on kontserdiorganisatsioon, kes haldab unikaalset kontserdisaalide

võrgustikku, mis koosneb Tallinnas, Pärnus, Jõhvis, Tartus ja Peterburis asuvatest kontserdisaalidest.

Samuti kuuluvad Eesti Kontserdi koosseisu nii Eesti Rahvusmeeskoor kui ka vanamuusikaansambel

Hortus Musicus.

Riigi osalemise vajadus Sihtasutuses Eesti Kontsert tuleneb vajadusest tagada kultuurist, sh

kõrgetasemelisest muusikaelust osasaamise võimalus üle Eesti, samuti tagada noore muusikapubliku

pealekasv ning luua siinsetele interpreetidele esinemisvõimalusi nii Eestis kui välismaal ja rikastada

Eesti kultuuripilti rahvusvahelise muusikaelu paremikuga. Sihtasutus tegutseb nende eesmärkide

saavutamise nimel ning kontsertorganisatsiooni tegevuse jätkumine sihtasutuse vormis on vajalik.

18

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Viimastel aastakümnetel on Eesti muusikavaldkonnas toimunud märkimisväärne areng, mis on toonud

kaasa nii kohalike kui ka rahvusvaheliste artistide tõusu ja tunnustuse. Sellele on kaasa aidanud mitmed

tegurid, sealhulgas digitaliseerimine, globaliseerumine ja tihenev koostöö välismaiste muusikutega.

Eesti Kontserdil on selles arengus ning kõnealustes protsessides kaalukas roll, mille teadvustamine ka-

jastub ka Eesti Kontserdi strateegilistes eesmärkides. Samuti on märkimisväärse panuse Eesti muusika-

valdkonda teinud mitmed Eesti Kontserdi festivalid (Saaremaa ooperipäevad, Pärnu ooperipäevad,

Jõhvi balletifestival, rahvusvaheline festival KLAVER, Haapsalu Valgete Ööde Festival jt), mis on ai-

danud tutvustada nii kohalikke kui ka välismaiseid artiste ning ergutanud muusikaturu arengut. Korral-

dades aastas üle Eesti u 400 koolikontserti, täidetakse üht osa oma missioonist, mis on ka ühe strateegi-

lise eesmärgina fookuses.

Majandusmaastikul oli 2023. aasta jätkuvalt ebakindel ja keerukas. Ukraina sõjast ja pandeemia järel-

mõjudest tingitud geopoliitilised pinged ning turu ebastabiilsus on mõjutanud ka Eesti Kontserdi tege-

vuskeskkonda, püstitades ülesandeid, mille lahendamine on nõudnud tõhusat strateegilist juhtimist. Sih-

tasutusel on õnnestunud hoida finantsstabiilsust ja leida ka uusi viise organisatsiooni kestlikkuse taga-

miseks, täidetakse jätkuvalt oma eesmärke ja missiooni.

Eesti Kontsert korraldas 2023. aastal 743 kontserti (417 koolikontserti ja 326 nn tavapärast kontserti).

Kontserte külastas 202 037 inimest (vastavalt 77 660 külastajat ja 124 377 külastajat). 2022. a kontserte

oli kokku 801, 2021. a 497 ja kuulajaid 170 246, 2021. a 92 267).

2023. aasta keskmine publikuarv kontserdi kohta oli 272 inimest. Eesti Kontserdi kontsertidel oli kesk-

mine publikuarv 381 ning koolikontserdi puhul 186 inimest. Võrreldes 2022. aastaga on keskmine pub-

likuarv tõusnud 28%. Piletihindu on tõstetud keskmiselt 10%.

Kohe hooaja alguses õnnestus teoks teha kolme suure asutuse – Eesti Draamateatri, Eesti Riikliku Süm-

fooniaorkestri ning Eesti Kontserdi ühisprojekt „Macbeth“, mis ei pälvinud mitte ainult publiku heaks-

kiitu, vaid ka arvukalt preemiaid.

Seejuures on Eesti Kontserdi jaoks oluline ka publiku teadlik juurdekasvatamine ning sellega tegele-

takse süstemaatiliselt. Möödunud aasta suurim uussaavutus oli noore muusiku mentorprogrammi

„Lift“ käimalükkamine. Mentorprogrammi sihtrühmaks on 18-26 aastased muusikud, kellel on muusi-

kaline kõrgharidus või kes seda kandideerimise hetkel omandavad. Lisaks „Liftile“ on käesolevaks

aastaks noortele muusikahuvilistele plaanitud mitmekülgne tegevus meie põhisuundadel: jätkame tele-

konkurssi „Klassikatähed“, jätkub UNESCO muusikalinna sari Tallinna koolides, mille programm kogu

aeg täiustub, ning jätkub ka koostöö festivaliga KRATT ning ülipopulaarsed koolikontserdid üle kogu

Eesti.

Lisaks Saaremaa ooperipäevadele pälvisid märkimisväärset meediatähelepanu ka Eesti Kontserdi tei-

sed festivalid: Haapsalu Valgete Ööde festival, „Seitsme linna muusika“, Jõhvi balletifestival ning fes-

tival TubIN.

Eesti Rahvusmeeskoor pakkus meediale huvi kontserdituuriga Saksamaal, kus tuuritas koos Saksamaa

ringhäälinguorkestrite eliiti kuuluva SWR Sümfooniaorkestriga Saksamaal ning esitas kuuel kontserdil

Šostakovitši 13. sümfooniat „Babõn Jar”. Eesti Rahvusmeeskoor andis 51 kontserti, sh 14 kontserti

välismaal (2022: kokku 53 kontserti). Publikuarv on aga kavamuudatustest tingituna jõudsalt kasvanud.

Aasta vältel jätkati fookustatud kontserditegevust kontserdimajades, keskendudes potentsiaalselt suu-

rema publikuarvuga kontsertidele. Selleks, et rikkalikust kontserdivalikust saaksid osa ka Harjumaast

kaugemate regioonide elanikud, on kontsertide mitmekülgse valiku printsiipi järgitud ka Vanemuise,

Pärnu ja Jõhvi kontserdimaja programmi koostades. Vanemuise kontserdimajas oli kontsertide arv va-

rasema aasta sama perioodiga võrreldes pisut väiksem, kuid seejuures kaasati 41% rohkem külastajaid.

Pärnu kontserdimajas korraldatud kontsertide arv oli varasema aastaga võrreldes sarnane (+1 üritus),

19

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

kuid külastajate arv kasvas 2/3 võrra. Kontsertide arv Jõhvi kontserdimajas oli pisut väiksem (-2 üritust),

kuid suudeti publikuarvu kahekordistada. Peterburi Jaani kirikus 2023. aastal kontserte ei toimunud.

Eesti Kontserdil puudub endiselt ligipääs nii kiriku ruumidele kui ka oma dokumentatsioonile.

2023. aasta jooksul andis ansambel Hortus Musicus 29 kontserti (2022: 48 kontserti, sh 7 kontserti

välismaal), publikuarv kahanes seejuures vaid 15%. Väiksem kontsertide arv on vastavuses vähendatud

töökoormusega (2022: täiskoormus; 2023: osakoormus 0,5).

2023. aastal jätkati sihtasutuse kontserdimajade renoveerimist ja parendamist. Investeeringute maht oli

616 000 eur ning selleks kasutati nii kultuuriministeeriumi sihttoetust kui ka omavahendeid.

Keskkonnajälje vähendamiseks viidi 2023. aastal trükised – muusikaajakirja „Aplaus“ ja kontsertide

kavad – kodulehe keskkonda ning suuname järjepidevalt kontserdipublikut laadima QR-koodiga kodu-

lehelt alla kontserdikava. Nii Haapsalu Valgete Ööde festivali kui Saaremaa ooperipäevade puhul järgi-

takse kestliku ürituskorralduse põhimõtteid jäätmete sorteerimisel, toitlustuses ei kasuta ühekordseid

nõusid, materjalide kasutuses eelistame korduvkasutust või keskkonnasõbralikumaid tooteid, partnerite

valikul on eelistuskriteeriumiks kohalikud ettevõtted ning kestliku tegutsemisviisiga firmad.

Aastal 2023 on sihtasutus täitnud ja ületanud eelarvelisi ja majanduslike eesmärke, suutnud olulisel

määral kasvatada tegevustulusid ning kindlustada planeeritust parema põhitegevuse tulemi ja positiivse

rahavoo.

Kokkuvõttes, täitis Sihtasutus Eesti Kontsert 2023. aastal oma põhikirjalisi eesmärke ning aastaseid

tegevuseesmärke väga hästi ja targalt majandades. Eraldi väärib esiletoomist tegevus seoses Peterburi

Jaani kirikuga, mille varade eest hoolitsemine muutub Ukraina suhtes täiemahulise Venemaa agressiooni

ajal üha keerulisemaks, kuid sihtasutus üritab jätkuvalt sidet kiriku ja seal tegutseva Eesti kogukonnaga

hoida.

2.10. Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum (edaspidi ka sihtasutus või EKM või muuseum) põhikirjaline eesmärk

on Eesti professionaalse kunsti ja väliskunsti ning sellega seotud materjali kogumine, säilitamine,

uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.

2016. aastal asutatud sihtasutus võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti

Kunstimuuseumi funktsioonid Eesti professionaalse kunsti ja väliskunsti kultuuripärandi uurijana,

kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseum haldab ja täiendab Eesti suurimat kunstikogu alates

keskajast tänapäevani. Väga oluline on seejuures ka Eesti kunsti tutvustamine välismaal ja teiste riikide

kunsti toomine Eestisse . Sihtasutus on ühendav institutsioon, mille alla kuuluvad Kumu

kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu

muuseum. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on

sobilik ja jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

2023. aasta külastajate üldarv oli oluliselt suurem kui 2022. aastal ehk 354 032, 2022. aastal 213 934.

EKM-i filiaalides avati kokku 17 uut näitust: Kumus 10 (sh 4 projektiruumi näitust), Kadrioru kunsti-

muuseumis 2, Mikkeli muuseumis 2, Adamson-Ericu muuseumis 2, Niguliste muuseumis 1. Nendest 6

20

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

näitust valmisid rahvusvahelises koostöös. Avatud oli 8 püsiekspositsiooni. Lisaks avati 1 näitus väljas-

pool Eestit (“Michel Sittow ja püha hõimkond” Rootsis) ja 1 näitus väljaspool filiaale Eestis (“Kunst

või teadus” TÜ muuseumis ja TÜ kunstimuuseumis).

Rahvusvahelisel suunal toimusid 2023.–2026. a ühisprojektide läbirääkimised (Itaalia, Holland, Rootsi,

Soome, Hispaania, Poola, Norra, Ameerika Ühendriigid, Leedu, Läti, Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina,

Šveits, Belgia, Kanada).

EKM-i näitustel ja püsiekspositsioonis oli esindatud 3799 teost (sh 95 arhiivisäilikut), väljapool EKM-

i 1041 teost (sh 3 arhiivisäilikut), neist välisnäitustel 113 teost (8 näitust).

Digiteeritud teoste fotosid oli kokku 32 395, neist unikaalseid teoste fotosid 29 797. 2023. a sisestati

digikogu andmebaasi 3930 teoste fotot. Kogudesse lisandus 1113 tööd (sh arhiivi 134 säilikut).

Viies filiaalis toimus kokku 1763 muuseumitundi, milles osales 26 668 õpilast eelkoolist gümnaasiu-

mini. Seitsmes üle-eestiline muuseumihariduse infopäev „Mitmekesisus“ toimus Kumu kunstimuuseu-

mis, osales 20 muuseumi üle Eesti, kontaktsest messist võttis osa 196 õpetajat; toimus 23 töötuba, kus

muuseumid tutvustasid oma programme. Aitan Lapsi Fondi toel jõudis EKM-i viide filiaali 4173 õpilast,

kes osalesid 222 muuseumitunnis.Programmi raames tehti Kumus, Kadrioru kunstimuuseumis ja Nigu-

liste muuseumis hulgaliselt tunde ka erivajadustega lastele. 2023. aastal käis muuseumis palju koole

Kultuuriranitsa toetusega, eriti Lõuna- ja Lääne Eestist. Kõikides filiaalides toimus hulgaliselt publi-

kuprogramme. Kumu stuudiotes toimus aasta jooksul 458 programmi/õpituba, kus osales 3336 külasta-

jat. Kumu kunstimuuseumis toimus näitustega seotult 181 üksiküritust 5805 osalejale. Sarjades toimus

kokku 119 programmi, kus osales 1648 last, täiskasvanut või erivajadusega inimest.

Teadustöö keskendub neljale peamisele uurimissuunale ning töös on neli suuremat teadusprojekti ja

mitmed teadustööle põhinevad näitused. EKM korraldas ise ühe rahvusvahelise konverentsi ja kaks rah-

vusvahelist seminari, lisaks arvukalt töötubasid, loengusarju ning näitustega kaasnevaid vestlusringe.

Sihtasutuse poodide, sh e-poe, eesmärgiks seatud käibenumbrid ületati. 2023. a käibeks kujunes 337

906 eurot (eelmisel aastal 277 414 eurot). Hüppeline kasv saavutati eeskätt tänu uute toodete arendusele

ja promokampaaniatele Metas ning Google’is.

Märtsis avati Niguliste muuseumi torn ja väike kabel külastajatele.

Jätkusid rohepöördega seotud tegevused muuseumi keskkonnahoiu töögrupi eestvedamisel. 2023. aas-

tal kasutusele võetud digitaalne andmeait Power BI on kasulikuks tööriistaks majandus- ja külastusand-

mete analüüsimisel.

Kokkuvõtvalt on Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2023. aastal täitnud oma eesmärke väga hästi. Pla-

neeritud külastajate arv ületati mitmekordselt. Äärmiselt edukad olid näitus ”teamLab. Hõljuvad õied

igavikumeres“ ja Niguliste muuseumi taasavamine.

2.11. Sihtasutus Eesti Meremuuseum

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Eesti Meremuuseum (edaspidi ka muuseum või sihtasutus või Meremuuseum) põhikirjaline

eesmärk on Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning

vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.

2017. aastal asutatud sihtasutus võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti

Meremuuseumi funktsioonid Eesti merenduse ajalooga seotud kultuuripärandi uurijana, kogujana,

säilitajana ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide

täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.

21

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Külastajaid oli 2023. a Lennusadamas kokku 198 269 (2022. a 165 774) ja Paksus Margareetas 52 887

(2022. a 53 705), kokku seega 251 156 (2022. a 219 479), sh nii piletiga kui ka piletita külastajad.

Teadusvaldkonnas uurimistulemuste publitseerimisel ilmusid eelretsenseeritud artiklid meresõjanduse

ja merearheoloogia suunal, kajastades nii arhiivitööd kui ka arheoloogilisi (sh allveearheoloogilisi) vä-

litöid laevavrakkidel.

Doktoritööga seonduv uurimuse koostamine jätkub merearheoloogia suunal „Merenduslik aines Eesti

rannikulinnade arheoloogilises materjalis“, samuti reisilaevaliikluse ning mobiilsuse teemal „Aurulae-

valiikluse roll reisijate mobiilsuse suurenemises. Reisilaevaliinid Eesti rannikul 1837–1870“. Arhiivitöö

jätkus uurimisteemal „Baltisaksa päritolu maadeavastajad ja Vaikne ookean 19. sajandi I pooles“, mille

tulemusena ilmub 2025. aastal raamat „Adam Johann von Krusensternist (1770–1846)“. Ilmus muu-

seumi eelretsenseeritud artiklikogumik merearheoloogia teemal „New Perspectives in Maritime

Archaeology“ (Toimetised nr 9), ette valmistati ja koostati meresõjanduse teemal „Naval Histroy“ eel-

retsenseeritud artiklikogumik (Toimetised nr 10). Uurimistegevused jätkusid Lootsi tänava vrakil. 2022.

aasta sügisest on Eesti Meremuuseum olnud partneriks Horizon Europe innovatsiooniprojektis

RECHARGE, mille eesmärk on viia kultuuripärandiga tegelevad organisatsioonid kokku erinevate võr-

gustike ja kogukondadega, et katsetada eluslabori formaadis kestlikke osalusärimudeleid.

Kogumistegevuses oli 2023. aastal suurem fookus polaarteemadel, lisaks viidi edukalt läbi suurem ko-

gumiskampaania Naissaare teemal seoses Nargen Nord projektiga. Kogude täienemisel jätkati suurema-

huliste eeltöödega Lootsi tänava vraki leidude pikaajaliseks säilitamiseks, sh tingimuste loomisega.

2023. aastal oli avatud kaks suuremat näitust Lennusadama angaaris: „Veneetsia – merede kunin-

ganna“ ühes Eesti ja Veneetsia suhteid kajastava satelliitnäitusega ning Saaremaa Muuseumi rändnäitus

„Viikingid enne viikingeid“. Lisaks oli avatud mitmeid väikenäitusi nii Lennusadama angaaris ja Paksus

Margareetas kui ka välikeskkonnas (Naissaarel, Lennusadama jahisadamas ning Tammsaare pargis),

samuti partnerite juures (WOW keskus Kuressaares, Sillamäe raamatukogus, Alutaguse kultuurimajas).

Suure projektina toimus Lennusadama angaari püsiekspositsiooni uuenduse projekteerimine ning ette-

valmistused.

2023. aastal on taastunud muuseumitundide külastatavus pandeemiaeelsele tasemele (2023. a külastas

muuseumi muuseumitundide raames u 9300 õpilast, toimus üle 450 õppeprogrammi). Erilist tähelepanu

on viimastel aastatel pööratud õpetajate võrgustiku laiendamisele (nt koostööprojektid ajaloo- ja ühis-

konnaõpetuse õpetajate seltsiga), erivajadusega õppijate kaasamisele (nt koostöö Käo Põhikooliga) ning

eestikeelsele õppele ülemineku toetamisele (külastusjuhtide koolitamine lõimitud aine- ja keeleõppe

teemadel; uus õppeprogramm keeleõppijatele „Keelega merele“ jms). Kokku osales haridustegevuses

11 888 last.

Turundustegevuses on eesmärk hoida arvamusliidri positsiooni muuseumimaastikul tagatud erinevate

koostöösuhete abil. Vaatamata aktiivsele koostööle Soome ja Läti reisibüroodega ei ole välisturg muu-

seumi jaoks veel taastunud.

Investeeringutest on arendanud Paksu Margareeta ekspositsiooni, korrastatud muuseumilaevu, arenda-

tud

Lennusadama väliala, ehitatud Lootsi vraki konserveerimiseks laevahalli ning jätkatud Nargen Nord

projektiga Naissaarel. Valminud on Naissaarel taastatava kitsarööpmelise raudtee projekt. Meremuu-

seumi eestvedamisel ja koostöös Kaitseministeeriumiga viiakse Naissaarele lähiaastatel püsielekter ja

side.

Meremuuseum on ligipääsetavuse eestkõnelejaks Eesti muuseumide seas ning koostöös erinevate esin-

dusorganisatsioonidega töötatakse selle nimel, et iga külastaja tunneks, et temaga on arvestatud ja ta on

22

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

muuseumisse oodatud. Meremuuseum on võtnud eesmärgiks vähendada muuseumi tegevuse keskkon-

namõju läbi keskkonnateadlikkuse tõstmise, ringmajanduse põhimõtete rakendamise, kultuuriväärtus-

like hoonete kasutuselevõtu, vananenud tehnilise taristu välja vahetamise, paberivabaduse saavutamise,

fossiilkütuste vähendamise ning loodushoidliku käitumise. Suurendatakse taaskasutatud paberi osakaalu

õppematerjalides ja ümbertöödeldud materjale kasutavate toodete osakaalu poe sortimendis, jätkatakse

prügisorteerimise lahenduste arendamist ja seatakse eesmärgiks roheenergia kasutamise hoonetes lisaks

juba praegu kasutatavale mereküttelahendusele. Lennusadama jahisadam pälvis 2023. aastal sinilipu

kvaliteedimärgi ja Paks Margareeta sai Green Key kvaliteedimärgise.

Meremuuseumile on kultuuriminister kinnitanud asutaja ootused, milles olevate mõõdikute täitmise

kohta on täpsem aruandlus esitatud muuseumi 2023. a majandusaasta aruandes.

Kokkuvõtlikult on sihtasutus täitnud enamus asutaja ootustes määratud eesmärgid.

Võtmenäitajatest suurenes:

1) omatulu, mis moodustab kogutuludest 31%;

2) külastajate rahulolu on 8,4 (soovitusindeks, 2022 oli vastavalt 8,3). Ootus on saavutada 8,8.

3) Töötajate rahulolu kasvas 79%-ni (TRIPODi terviseuuring max 100%, 2022. a oli 76%). Ootus on

jõuda 80%-ni.

Kogude hoidmine vastab nõuetele ja toimus 3 uurimis-teadusprojekti.

Kõrvalekaldumised asutaja seatud sihttasemetest olid seotud museaalide ja digikujutiste vaatamiste ning

allalaadimiste arvuga avalikus infosüsteemis MuIS. Võrreldes eelneva aastaga vaatamiste arv suurenes

(+30 463 vaatamist), kuid seatud sihttaset ei suudetud saavutada (-337 000 vaatamist). Vähenes

digikujutiste allalaadimiste arv (-741 tk). Külastajate arv kasvas Lennusadamas (+ 32 495), kuid vähenes

veidi Paksus Margareetas (-818). Võrreldes seatud sihttasemega oli ootus, et Paks Margareeta kasvatab

külastajate arvu veel 8800 külastaja võrra. Seega Paksu Margareeta näituste tutvustamisega on veel

arenguruumi.

Nõukogu hinnang muuseumi tööle on hea.

Lähiaastate kolm prioriteeti:

1. Tuua inimesed korduvalt muuseumisse tagasi ja pakkuda neile kvaliteetset külastuskogemust. 2024.

aasta alguses uuendatakse suuremahuliselt Lennusadama ekspositsioon.

2. Arendada Meremuuseumi teadustegevust uurimuspõhisemaks.

3. Suurendada Meremuuseumi organisatsioonilist ja majanduslikku efektiivsust.

2.12. Sihtasutus Eesti Noorsooteater

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Eesti Noorsooteater põhikirjalised eesmärgid on:

 toetada mitmekülgsete ja kunstiliselt kõrgetasemeliste tegevuste abil õnneliku, terve ja

harmoonilise inimese ning ühiskonna kujunemist Eestis luues ning esitades lastele, noortele ja

täiskasvanutele kunstiväärtuslikke lavastusi ning korraldades muid sündmusi;

 hoida, arendada ja levitada nukukunste ning tutvustada nii Eesti kui maailma nukuteatrikunsti

ajalugu (sh erinevaid nukutehnoloogiaid).

2012. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Noorsooteater (algselt nimega Sihtasutus NUKU) (edaspidi ka

sihtasutus) võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Riikliku Nukuteatri

funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana. Teatri eesmärk on mitmekülgne ja professionaalne

teatritegevus – omanäoliste, kunstiliselt kõrgel tasemel, harivate ja silmaringi avardavate ning

väärtuslikku elamust pakkuvate nuku- ja visuaalteatri lavastuste loomine erinevatele vanuse- ja

sihtgruppidele. Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on sobilik

ja jätkuvalt vajalik.

23

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Tänu kogu kollektiivi heale sisulisele ning korralduslikule tegevusele, nutikusele, paindlikkusele, ühte-

hoidmisele ja hoolivusele, samuti toetajatele ja publikuhuvi säilimisele, said 2023. aastaks seatud ees-

märgid suuresti täidetud. Jätkati repertuaari pikaperspektiivilist, terviklikku, sisulist, heatasemelist ja

igakülgselt tasakaalus kujundamist ja rakendamist. Pakuti võimalikult mitmekülgset repertuaari hulgale

erinevatele sihtgruppidele, andes nii palju etendusi kui võimalik. Tagati hea toimetulemine, stabiilsus

ning areng. Kui varasemate kriiside, mastaapse hinnatõusu ning majandusliku ebastabiilsuse järsul koos-

mõjul leidis sihtasutus end vaadeldava aasta alguses netovara miinusega, siis võeti eesmärgiks vähen-

dada aastaga nimetatud miinust poole ulatuses. Ambitsioonikas eesmärk sai nii sisuliselt kui ka majan-

duslikult mitmekordselt täidetud (jõuti positiivse tulemini) tänu ühtsele, targale ning motiveeritud mees-

konnale, ja tänu aina paremale repertuaarile ning suurele publikuhuvile.

2023. aastal esietendus 7 uuslavastust. Aasta jooksul anti 500 etendust, mida külastas 69 292 külastajat.

Saalide täituvus, oli 86,7%. 2022. a 7 uuslavastust, anti 481 etendust ja koguti 62 967 külastajat, saalide

täituvus oli 79,9%.

Sihtasutus korraldab iga kahe aasta tagant toimuvat rahvusvahelist visuaalteatrifestivali Tallinn Treff.

Aasta 2023 oli festivali aasta ja tähistati arvult kolmeteistkümnendat toimumiskorda. Programm oli

koostatud nii, et sellest võis leida ja kokku panna erinevaid alaprogramme: lastele, noortele ja täiskas-

vanutele, spetsiifiliste visuaalteatri liikide huvilistele. Publiku ette jõudis 17 lavastust ja visuaalteatriga

seotud aktsiooni, neist 4 Eestist ja 13 mujalt maailmast (Saksamaa, Itaalia, Soome, Taani, Belgia, Hol-

land, Iisrael, Inglismaa, Sloveenia), 7 lastele ning 10 noortele ja täiskasvanutele. Festivali raames anti

34 etendust, mida külastas 3293 külastajat.

Iganädalaselt tegeletakse uue põlvkonna kasvatamise ja harimisega Noortestuudios (12 osalejat) ja teat-

riringides (kahes erinevale vanuseastmele mõeldud ringis kokku 21 osalejat). Koostöös Eesti Draama-

teatri ja

Rahvusooper Estoniaga korraldati Koolinoorte Teatripäeva. Pakuti erinevaid haridusprogramme ja al-

gatati ning viidi läbi erinevaid üritusi.

Aastal 2023 jätkati Nukuteatrimuuseumi püsiekspositsiooni uuendamisega ja valmis nukuteatrit, kui

teatriliiki tutvustav rändnäitus. 2023. aastal kogus muuseum 19 432 külastajat (2022. 16 523 külasta-

jat).

Riigi Kinnisvara AS-i abil parendati erinevat infrastruktuuri ja publiku ning töötajate tingimusi. Kest-

likkuse eesmärgil jätkati muuseumi erilahendusvalguse energiasäästlikumaks ehitamist. Ettevalmista-

misel on ülejäänud maja energiasäästlikele lahendustele üleviimine. Välja on töötatud terviklik jäätmete

liigiti kogumise süsteem, sh jäätmete hulka vähendatakse võimalikult palju taaskasutades.

Kokkuvõtvalt tuli Sihtasutus Eesti Noorsooteater 2023. aastal eesmärkide täitmisega väga hästi toime.

Sihtasutus ületas oma 2023. aastaks seatud eesmärkide sihttasemed: 2023. aastaks seati eesmärgiks

vähemalt 60 000 teatrikülastajat, kuid tegelikuks teatrikülastajate arvuks kujunes 69 292 külastajat.

Samuti alustas sihtasutus 2023. aastat negatiivse netovaraga (-113 000). Eesmärgiks seati netovara

miinuse vähendamine 50 000 euro võrra. Eesmärk ületati mitmekordselt ja majandusaasta lõpetati

positiivse netovaraga (127 000).

2024. aasta osas teevad muret madalad töötasud ja konkurentsivõime tööturul ning madal investeerimis-

võimekus. Kompleksi osas on suureks toeks maja omaniku panustamine – planeeritav suuremahuline

lavatehnoloogia renoveerimine ja küttesüsteemi kaasaajastamise ettevalmistamine. Teatritehnilisteks in-

vesteeringuteks on võimalused paraku jätkuvalt piiratud. Aastate jooksul oleme vastavat sisseseadet

siiski võimaluste piires pidevalt täiendanud ja uuendanud. Sellest hoolimata vaatame alanud aastat po-

sitiivselt ning oleme veendunud, et areng jätkub.

24

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

2.13. Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvusorkestrina eesti

muusikakultuuri ja ennekõike sümfoonilise muusikakultuuri säilitamine ja arendamine.

2014. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester võttis üle Kultuuriministeeriumi

hallatava riigiasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester funktsioonid muusikakultuuri arendamisel ja

mitmekesistamisel. Tegemist on vanima ja mainekaima regulaarselt tegutseva sümfooniaorkestriga

Eestis (orkestri ajalugu ulatub 1926. aastasse). Riigi osalemise kaudu sihtasutuses tagatakse muuhulgas

Eesti muusikakultuuri tippkollektiividele kaasaegsed ja konkurentsivõimelised tingimused tööks ja

arenguks. Orkester on tööandjaks suurele hulgale professionaalsetele eesti muusikutele. Sihtasutus

tegutseb nende eesmärkide saavutamise nimel ning orkestri tegevuse jätkumine sihtasutuse vormis on

jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja asutajaõiguste teostaja seisukoht sihtasutusele seatud

eesmärkide saavutamise kohta

Aastal 2023 andis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) kokku 119 kontserti (2022. aastal 81 kont-

serti), kuulajate arv kokku 102 945 (2022. 77 806).

Toimus kolm salvestusperioodi (2022. aastal samuti kolm salvestusperioodi). 2023. aastal jätkusid

ERSO hooajapõhised kontserdisarjad, koostööprojektid erinevate festivalidega ning jätkati läbirääki-

misi kontsedireiside osas. ERSO käis pikal turneel Suurbritannias. Aasta tippsündmuseks olid Mahleri

kaheksanda sümfoonia ettekanded Estonia kontserdisaalis.

Tegevusvaldkonna üldist olukorda, arengut ja mõju arvestades jätkus trend, kus pileteid eelistati osta

pigem kontserdinädalal, kuid kultuuritarbimine on üha kasvamas ning seda näitas ka sarjamüük, mis

saavutas 2019. aasta taseme (koroona eelne aeg). Kontsertide arv üldiselt on suurenemas ning üha roh-

kem tekib võimalusi anda kontserte väiksematele koosseisudele mõeldud kontserdikohtades. Sotsiaal-

mõjuna võib välja tuua, et kui muidu on maailmas traditsiooniline publik pigem vanem generatsioon,

siis Eestis on see muutumas ning ERSO näitel saame välja tuua, et meie publiku keskmine vanus on üha

noorenev.

Suurim koostööprojekt oli ülimenukas lavastus „Macbeth“, mille lavastajad olid Ene-Liis Semper ja Tiit

Ojasoo, muusikaline juht Olari Elts. Projekt valmis koostöös Draamateatri ja Eesti Kontserdiga ning

seda esitati kolmel perioodil. Lavastus on kavas ka 2024. aastal.

2023. aastal astus ERSO ees nii solistide kui ka dirigentidena üles 38 Eesti artisti (2022. aastal 24) ning

esitati 11 Eesti helilooja loomingut (2022. aastal 20). Kontserte anti lisaks Tallinnale ka Tartus, Pärnus,

Haapsalus, Kärdlas, Laulasmaal, Avinurmes, Tabiveres, Palamusel ja Jõgeval. Selleks, et festivali tra-

ditsioon ei katkeks, toimus 2023. Tallinnas, Tartus ja Laulasmaal juba teist korda festival „Odessa Clas-

sics Tallinn“. Jätkus laiemale publikule suunatud päevane kontserdisari „Sümfoonilised lõunad“ (9

kontserti, 2022. aastal 10 kontserti) ning kümnel (2022. aastal 11 kontserti) korral korraldati sissejuha-

tavad eelkontserdid tund aega enne tavapärase kontserdi algust. Eelkontsertidel kõnelesid oma ala eks-

perdid erinevatest valdkondadest.

25

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

2023. aasta sügisest alustas ERSO uue kammermuusikakontsertide sarjaga, mille eesmärgiks on viia

ERSO muusikuid kontserdipaikadesse üle Eesti. Oma tegevust jätkas ERSO TV – internetiplatvorm,

mille kaudu on võimalik vaadata kõiki ERSO live-kontserte või juba toimunud esinemisi. 2023. aastal

oli ERSO TV-l 46819 vaatajat.

ERSO jätkas hooajal 2016/17 alustatud kontsertidega kõigile muusika-aastal (2015) sündinud lastele.

ERSO turundustöö 2023. aasta eesmärgiks oli taastada koroonaeelne (2019) müügiseis, pakkuda publi-

kule kuulamiseks põnevaid ja kõrgetasemelisi kontserte ning julgustada publikut rohkem kontserdisaali

tulema. Nii kontserdisarjade müük kui ka õhtuste kontsertide külastajate arv jõudis 2019. aasta tasemele.

2023 oli esimene koostööaasta uue ERSO peasponsoriga. Eesti fintech ettevõtte Iute toetab Eesti esin-

dusorkestrit kolme, võimalusel isegi viie aasta jooksul erakordselt suure summaga – 360 000 kuni 600

000 euroga.

ERSO jätkab endiselt tööd ning panustab energiat, et edendada ja jätkata uue kontserdimaja visiooni

ning võimaliku teostusega.

Tähelepanu suunatakse keskkonnahoiu tegevustele. Koostöös Stockholmi Kuningliku Filharmooniaor-

kestri ja Helsingi Linnaorkestriga tõi ERSO ettekandele lasteprojekti „Läänemere robot“, milles esitati

erinevate Läänemere-äärsete heliloojate loomingut ning taustaks esitati animatsioone ning videolõike

sellest, kuidas säästa ja hoida Läänemerd.

Kokkuvõttes võib hinnata Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester põhikirjalist eesmärkide täitmist

2023. aastal väga heaks. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester viis hooaja sees edukalt läbi kaks suurt

projekti, 11 kontserdiga turnee Ühendkunigriikides ja Mahleri 8 sümfoonia ettekande Estonia

kontserdisaalis. Vaatamata suurtele ja mahukatele tegevustele suutis sihtasutus säilitada hea finantsseisu.

Oluline tähelepanu saavutati kolme sihtasutuse koostööprojektiga Macbeth.

Suuremate tulevaste projektidena, mis võivad mõjutada ka järgmiste majandusaastate tulemusi on pla-

neeritavad turneed aastatel 2025 ja 2026 (sh. turnee Aasias) ning ERSO 100. sünnipäeva tähistamine

aastal 2026.

2.14. Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum (edaspidi ka sihtasutus või muuseum) põhikirjaline

eesmärk on Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali kogumine,

säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning

olümpismi aadete ja sportlike väärtuste hoidmisele ja levitamisele kaasaaitamine.

2016. aastal riigi ning Eesti Olümpiakomitee asutatud sihtasutus võttis üle Kultuuriministeeriumi

hallatava riigiasutuse Eesti Spordimuuseumi funktsioonid Eesti ajalooga seotud kehakultuuri- ja

spordialase materjali kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseumi

tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt

vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

2023. aasta olulisemad tulemused

2023. aasta oli Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi üks kõigi aegade edukaim. Muuseum

suutis hüppeliselt suurendada varasemalt uuele tasemele jõudnud külastaja- ja tulunumbrid.

26

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Sihtasutuse külastajate arv oli 2023. aastal 30 755 (2022. a 22 624, 2021. a 11 540 ja 2020. a 6389).

Lisaks tööle spordipärandiga uuenesid muuseumi haridus- ja turundustegevused, toimusid

koostööprojektid, valmisid mitmed väiksemad näitused, toimusid traditsioonilised sündmused

(spordifilmide festival SOFF, muuseum Tartu autovabaduse puiesteel jt) ning tegevused

koolivaheaegadel. Jätkati aktiivset tegevust Rahvusvahelise Olümpiakomitee ellu kutsutud

olümpiamuuseumide koostöövõrgustikus.

Muuseumikeskkonna vaates uuendati muuseumi sisehoov atraktiivseks tegevuskeskkonnaks ning

värskendati parema külastajakogemuse jaoks keldrikorruse ruume.

Seoses Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi 60. juubeli ja Eesti Olümpiakomitee 100. aastapäevaga

toimus erinevaid koostööprojekte üle Eesti. Suurimana saab välja tuua Tallinna lennujaamas kevadel

avatud olümpiateemalise lennuvärava, mis annab lennu ootajatele põhjaliku ja atraktiivse ülevaate Eesti

olümpialoost, olümpiaesemetest ning tegevusvõimalusi. Arvestades, et Tallinna lennujaama külastas

eelmisel aastal ligikaudu 3 miljonit reisijat, on see väga hea võimalus spordipärandi ja muuseumi

tutvustamiseks väljaspool Tartut.

Seoses muuseumi juubeliaastaga toimus suvel Tartus spordiajaloo teemaline konverents ning koostöös

olümpiakomiteega avati fotonäitus „Igihaljad“, mille raames pildistati üles Eesti tippsportlaste

medalikimbud. Näitus liikus üle Eesti erinevatel kaubanduskeskustes ning selle väiksem versioon oli

üleval muuseumis aga ka näiteks Riigikogus.

Mitmeaastase projektina jõudis finišisse mahuka olümpiaajaloo ülevaateteose „Olümpia

lugu“ koostamine. Koostöös Kääriku spordikeskusega said keskuse hotellitoad ümber kujundatud

olümpiateemalisteks, andmaks külastajatele nii sisulisi teadmisi, emotsioone kui ka aitamaks

spordimuuseumi inimestele lähemale viia.

Kokkuvõtvalt täitis Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 2023. aastaks seatud eesmärgid väga

hästi. Sihtasutuse tegevus on jätkusuutlik ning loodud on eeldused arenguteks järgnevatel aastatel.

2024. aasta peamiseks eesmärgiks on suurenenud külastajahuvi säilitamine ja järjepidev kasvatamine.

Selleks avab sihtasutus kevadel muuseumis uue suurnäituse, osaleb Tartu2024 programmis ning

korraldab Soome suunalise turunduskampaania. Kaugema tuleviku osas alustab muuseum eeltööd

jalgpalliteemalise filiaali loomise võimalikkuse analüüsimiseks.

2.15. Sihtasutus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum põhikirjaline eesmärk on vara valitsemise ja

kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning vahendada Eesti tarbekunsti ja disaini ning nendega

seotud materjali ning panustada seeläbi valdkondade arengusse ja professionaalsesse mõtestamisse.

2024. aastal asutatud sihtasutus võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti

Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ülesanded.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Sihtasutus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asutati märtsis 2024 ning alustas sisulist tegevust maist

2024. Sellest tulenevalt saab esitada ülevaade sihtasutuse tegevusest ja eesmärkide täitmisest järgmisel

aastal.

27

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

2.16. Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum (edaspidi ka sihtasutus või muuseum või Tervisemuuseum)

põhikirjalised eesmärgid on:

 pakkuda lastele ja täiskasvanutele elamuslikult anatoomia ja füsioloogia alaseid teadmisi;

 korraldada tervishoiu-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna töötubasid, kursuseid ning muid

üritusi üldhariduskoolide õpilastele ja üliõpilastele;

 talletada ja eksponeerida Eesti meditsiini kaasaegset ja ajaloolist pärandit;

 kujundada väärtushinnanguid tervislikust eluviisist.

2013. aastal riigi ja Tallinna Tehnikaülikooli asutatud sihtasutus võttis üle Kultuuriministeeriumi

hallatava riigiasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum funktsiooni Eesti meditsiini ja tervishoiuga seotud

materjali kogumisel, säilitamisel, uurimisel ning vahendamisel hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel

eesmärkidel ning tervislikku eluviisi kandvate väärtushinnangute kujundamisel. Muuseumi tegutsemine

sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

2023. aasta oli Tervisemuuseumi võtmenäitajate osas väga hea aasta. Muuseumi külastas rekordarv ini-

mesi – 50 273 külastajat (2022. aastal 46 619 külastajat). Kõige rohkem käib muuseumis õpilasi – 39%

külastajatest, täispileti ostis 14%, perepileti ligi 7%, tasuta külastab muuseumi üle 26% külastajatest

(kuni 8-aastased lapsed, gruppi saatvad õpetajad, sõjapõgenikud jt). Õpetajate soovitusindeks on püsi-

nud pikaaegselt stabiilselt üle 9 palli 10st. 2023. aastal osales muuseumitundides, töötubades ja -tuuridel

kokku 20 394 inimest. Toimus 1121 muuseumitundi ja -tuuri.

14. aprillil avati teemanäitus „Uneversum. Näitus unest ja magamisest“. Näitus räägib magamise

füsioloogiast ja une hügieenist. Näitust täiendavad publikuprogramm ja muuseumitunnid ning töötoad

õpilastele ja ka täiskasvanutele. Tegemist on esmakordselt kolme muuseumi koostööprojektiga, kus kü-

lastajal on võimalus üheaegselt külastada kolme uneteemalist näitust.

Varasem vaimse tervise näitus „Palju õnne!?“ jätkas 2023. aastal Eestis ringirändamist. Mööda Eesti

raamatukogusid rändab ka muuseumi külastajatega koosloomes sündinud näitus „Lapsesuu“. Tallinna

Sadama territooriumil on üleval muuseumi kogudel põhinev alkoholipoliitikat ja karskusliikumisest kä-

sitlev välinäitus „Karskelt, kultuurselt või põhjani?“. Tervisemuuseumi taskuhääling „Sünaps“ sai

aasta jooksul juurde 10 uut episoodi. 2023. aasta lõpu seisuga on kokku valminud 73 episoodi, mida on

kokku kuulatud üle 23 000 korra.

Muuseumi kui organisatsiooni arendamisel väärib 2023. aasta raames märkimist „Rohelise muu-

seumi“ märgise tegevusplaani elluviimine.

Kokkuvõtvalt täitis Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum aastaseid tegevuseesmärke 2023. aastal väga

hästi. Ületati nii omatulu kui ka külastajate arvu plaan, mõlemad numbrid on muuseumi ajaloo

suurimad. Töötajate rahulolu-uuringu tulemused olid head (rahuolu koondindeks 5,06 palli 6 palli

süsteemis). Muuseumi likviidsus on väga hea, mis annab võimaluse investeerida omavahenditest

püsiekspositsiooni uuendamisse.

2024. aasta peamised eesmärgid on uue teemanäituse ettevalmistused, 100 aastat tagasi loodud Tervise-

muuseumi ja Eesti rahva terviseloo arengut kajastava raamatu koostamine, hariduse ja näituste stratee-

giate koostamine, kõrge külastaja- ja töötajakogemuse hoidmine ja ning võimaluse uurimine asutada

28

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Tartusse oma filiaal TEMU hariduskeskuse näol, et olla lähemal Lõuna-Eesti külastajate jaoks. Muu-

seumi praegune püsinäitus saab 2025. aastal 10-aastaseks, seega on lähiaastatel plaanis suurem inves-

teering selle uuendamisse.

2.17. Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum (edaspidi ka sihtasutus või muuseum) põhikirjaline eesmärk on oma

vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada kultuuripärandit, sh:

 Eesti maa-arhitektuuri ja -maastike ainevaldkonna muuseumi funktsiooni täitmine;

 kõigi mäluasutuste, Kultuuriministeeriumi hallatavate riigimuuseumide ning riigile kuuluvat

muuseumikogu kasutavate muuseumide teenindamine sihtasutuse tegevusvaldkonnas;

 Eesti Vabaõhumuuseumi muuseumikogu hoidmine ja täiendamine;

 ainelise ja vaimse kultuuripärandi, sh kultuurimälestiste uurimine, kogumine, hindamine,

konserveerimine, restaureerimine ja digiteerimine, olles nimetatud valdkondade arendaja,

oskusteabe haldaja, vahendaja ja populariseerija ning laiapõhjaliste teenuste osutaja –

kompetentsuskeskus;

 Eesti miljööväärtuslike piirkondade turismialase konkurentsivõime tugevdamine.

2013. aastal asutatud sihtasutus võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatavate riigiasutuste Eesti

Vabaõhumuuseumi funktsiooni Eesti maa-arhitektuuri muuseumina ning Ennistuskoja

„Kanut“ funktsioonid kultuuriväärtusega asjade uurimisel, konserveerimisel, restaureerimisel ja

digiteerimisel. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks

on sobilik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Arengukava järgi on sihtasutusel neli töösuunda: 1) külastuskeskkond ja haridus, 2) teadus- ja kogud 3)

konserveerimine ja digimine ning 4) organisatsiooni arendamine.

Suuremat mõju avaldas 2023. aasta tulemustele 2022. aasta veebruaris alanud sõda Ukrainas, mis mõ-

jutas eriti tugevalt siinse piirkonna turismi (peamiselt kruiisiturism). Välisturistide arv 2023. aastal oli

umbes 50% koroonapandeemiale ja sõjale eelnenud 2019. aasta tulemusest.

Külastuste koguarv 2023. a oli 113 010 (2022. a 96 331, 2021. a 80 855).

1. TÖÖSUUND: KÜLASTUSKESKKOND JA HARIDUS, mille eesmärk on elamusliku,

sisuka ja peresõbraliku muuseumi külastuskogemuse pakkumine.

Haridusprogrammides osalejaid oli 17 597 (2022. a 15 040, 2021. a 11 247).

Koroonaeelsest külastatavusest ollakse maas umbes 30 000 külastajaga ja seda just välisturistide vähe-

suse tõttu. Seega on oluline tõsta kohalikku külastatavust ning see nõuab ekspositsiooni arendamist.

2023. aastal avati selleks lastega peredele suunatud Kolga aida-lauda-raida hoone, mis on osa arenduses

olevast Talulapse maailma projektist, mille valmimine on planeeritud 2024. aasta suvehooaja alguseks.

2. TÖÖSUUND: TEADUS- JA KOGUD, mille eesmärk on olla unikaalsete ja hästi hoitud

kogudega Eesti juhtiv maa-arhitektuuri teadus ja kompetentsikeskus.

Maa-arhitektuuri valdkonnas korraldati 2023. aasta jooksul kokku 10 üritust. Erinevate koolitus- ja

nõustamisprogrammides osalenute rahulolu oli väga kõrge (94% - 96%). Avaldati 2 muuseumipublikat-

siooni ja 32 populaarteaduslikku artiklit. Jätkati aastal 2022 Suur-Sõjamäel asuvasse Hoiuraamatuko-

gusse kolitud museaalide korrastamist ning museaalhoonete remonttöid nende säilimise tagamiseks. Di-

giteeritud museaalide osakaal on 86% – protsendi viis planeeritust veidi allapoole uute museaalide li-

sandumine.

29

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

3. TÖÖSUUND: KONSERVEERIMINE JA DIGITEERIMINE, mille eesmärk on pakkuda

Eestis kättesaadavaid tipptasemel kultuuripärandi konserveerimis- ja digiteerimisteenuseid.

Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanuti tööd toimusid 2023. aastal vastavalt esialgsele raken-

duskavale ja plaanid said pea maksimaalselt täidetud. Rahulolu Kanuti pakutavate teenustega on kõrge

(2023. a 97,8%, 2022. a 94,8%).

4. TÖÖSUUND: ORGANISATSIOONI ARENDAMINE, mille eesmärk on töötajate kõrge

rahulolu ning et sihtasutus on valdkonnas hinnatud tööandja.

2023. aastal viidi läbi töötajate vaimse tervise uuring, mille üldised tulemused olid head. Töötingimuste

parandamiseks 2023. aastal koopiahoonena Kolga aida-lauda-rait ning renoveeriti Rocca al Mare suve-

mõisa kompleksi kuuluv Hagemeisteri maja. Töötajate Hagemeisteri majja kolimine toimub aastal 2024.

Kokkuvõttes, Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum täitis endale 2023. aastaks püstitatud eesmärgid hästi.

2024. aasta peamised fookused eesmärkide täitmisel on:

 talulapse maailma projekti edasi arendamine, sh karjalapse rada ja käed-külge tegevused Kolga

õueajal, mis võiksid tuua kaasa pere- ja korduvkülastatavuse kasvu (2024. aasta külastatavuse

prognoos on 118 000);

 ekspositsiooni arendused ja ettevalmistused (puhkamise kultuur, vaene kolhoosiaeg Sepa talus,

Tehasemaja, ligipääsetavuse parendamine);

 museaalhoonete seisukorra parendamine (kuivendustööd, elektritööd, katuste remonttööd) ja

museaalide hoiutingimuste parandamine II viilhallis;

 töötingimuste parandamine (Šveitsi villa ja kõrtsi WC-de remont);

 kõrtsi pakutavate teenuste ja kaubanduse arendamine (sh suvekohvik ja e-pood);

 Kanuti teenuste pakkumine muuseumidele ja aadlivappide konserveerimine;

 vabatahtlike süsteemi arendamine.

2.18. Sihtasutus Endla Teater

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Endla Teater põhikirjaline eesmärk on eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte

edendamine ja eesti keele hoidmine kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuse loomise ja esitamise

kaudu.

2012. aastal riigi, Pärnu linna ja Paikuse valla (2017. aastal ühinenud Pärnu linnaga) asutatud sihtasutus

võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Pärnu Teater „Endla“ funktsioonid

teatrikultuuri edendaja ja kandjana ning riigilt saadud hoonekompleksi haldajana. Endla Teater osaleb

aktiivselt Pärnu linna kultuuriruumis, olles piirkonnas professionaalne kultuuriasutus, huvipakkuva ja

mitmekülgse mängukavaga ning võimalustega erinevateks lisategevusteks. Teatri toimimine sihtasutuse

vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

2023. aasta osutus sihtasutusele Endla Teater (edaspidi ka teater või Endla) normaalse töörütmi saavu-

tamise aastaks. 2022. a lõpus alanud külastatavuse hoogustumine jätkus ka käsitletava aasta I pooles,

kuid kahjuks rauges see novembris- detsembris kui viiruste laine hakkas mõjutama halvavalt nii perso-

nali ja publikut. Piiranguid küll polnud, kuid tõsiselt oli mõjutatud etendustegevus ja osaliselt ka uusla-

vastuste proovide läbiviimine. Samas hakkas külastatavust kaudselt mõjutama nii uueks aastaks lubatud

maksumuudatuste suur mõju kui ka sõjalise konflikti jätkumine Ukrainas. Kokkuvõtvalt on aasta väga

30

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

positiivne, sest võrreldes eelnevaga anti ligi 40 etendust rohkem ja suudeti kasvatada publikuarvu 25

tuhande võrra.

2023.aastal uuendati ka Endla Teatri visuaalset identiteeti ja ollakse nüüd mitmes mõttes värskema

näoga publiku poole avatud ning liigutakse uuendatud arengukavas võetud eesmärkide suunas.

Kokku esietendus 2023. aastal Endla Teatris 9 uuslavastust. 2023. aasta jooksul toimus Endla Teatris

343 etendust ja 26 muud sündmust, mida käis vaatamas 87 173 külastajat (s.h. teatrietendustel 85

010, hooaja avapeol 492, kinoseanssidel 482 ja jazzklubi kontsertidel 1189 külastajat).

Lisategevustena korraldas teater koolinoortele Õpitubasid ja Teatrireise Eesti teatrite erinevatele eten-

dustele. Võimaluste piires jätkus ka Teatrikino, Jazzklubi ja Teatrigalerii tegevus. Koostöös Tartu

Ülikooli Pärnu Kolledžiga viis teater läbi senistest mahukama publiku-uuringu.

Gulliveri mängud pakuvad jätkuvalt tegevust erinevas vanuserühmas koolinoortele ja nüüdsest ka õpe-

tajatele. Endla Teatri õpitoad on koostöös Pärnu Linna haridusametiga jätkunud ka 2023.aastal ning

Endla pakub siin teatrispetsiifilist praktilist õpikogemust linna koolinoortele, lisandunud on ka täiskas-

vanud õppijaid ning õpetajaid. Korraldati kokku 58 õpituba ja õppekäiku, kokku 1 148 osalejale.

Üha enam panustatakse oma tegevustes säästvale arengule ning ollakse üle vaatamas kogu jäätmeahe-

lat, et analüüsida, kuidas seda tõhusamaks muuta ja ringlahendustele üle liikuda. Juba praegu suudetakse

oma tegevusahelas tekkivaid jäätmeid üha rohkem sorteerida.

Kokkuvõtlikult täitis Sihtasutus Endla Teater 2023. aastal oma eesmärke väga hästi. Võrreldes 2022.

aastaga anti ca 40 etendust rohkem, samuti suurendati publiku arvu pea rekordiliselt 25 000 inimese

võrra. Uuslavastusi toodi välja 9. Edukad oldi ka arengukava teiste sihtide saavutamises – nt uuendati

teatri visuaalset identiteeti; loodi teatrikohvikule uus kontseptsioon ja kohvik viidi üle rendimudelile;

Pärnu partneritega parema koostöö tegemiseks liituti MTÜ-ga Destination Pärnu ja osaleti aktiivselt

projektis „Tere Pärnu suvi!“. Viidi läbi Endla Teatri publiku uuring. Seega saab öelda, et Endla Teater

liigub oma tegevustega kindlalt teatri arengukavas kokku lepitud sihtide suunas ja enamik 2023. aastaks

kokku lepitud eesmärkidest sai täidetud.

2.19. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (edaspidi ka sihtasutus ja muuseum) põhikirjalised

eesmärgid on:

 Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo

tutvustamine ja populariseerimine;

 Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine.

2013. aastal riigi ja Haapsalu linna asutatud sihtasutus võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava

riigiasutuse Läänemaa Muuseumi ning Haapsalu linna asutuse Eesti Raudteemuuseumi funktsioonid

kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis

seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Kokku külastas sihtasutuse muuseume 61 016 külastajat (2022. a 54 716).

Kevadistes kooligruppides osales programmides 5874 õpilast; muuseumikaardiga külastusi oli 2139 ehk

3%. Välismaalaste osakaal oli 18%; populaarseimaks osutus linnusemuuseum 34%-ga. Kokku koostati

17 näitust.

31

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

MuIS-i on sisestatud 96% kogu sihtasutuse muuseumikogust, raudteekogust 75%. Digiteeritud on ko-

gust 68%; raudteekogust 48%. Raudtee- ja sidekogu kirjeldamine olnud ajamahukam seoses nii kogude

üleviimisega uutele pindadele kui ka paralleelselt toimuvale inventuurile.

Majandusaastal piirduti avariilist olukorda likvideerivate ja ennetavate remontidega. Algselt 2023. aas-

taks kavandatud Imedemaa õuealal uue atraktsioonina tädi Bergi maja avamine ja Raekoja treppide re-

mont (paigaldati käsipuu) lükati edasi seoses linnuse sissepääsupaviljoni katusekatte täiendavate remon-

tide tõttu.

2023. majandusaasta oli sihtasutusele COVID 19 kriisi järgselt teine täis tööaasta, kuna 2018. aastal

suletud linnusemuuseum avati uuendatuna 2019. aasta juunis. Nii 2022. kui ka 2023. aastal ületati ka-

vandatud omateenitud vahendid summas. Tõusule vaatamata pole asutuse majandustulemused COVID

19 kriisi järgselt taastunud. Näitusetegevusest väärib esiletõstmist Ilon Wiklandi pärandi tutvustamine

välismaal. COVID 19 järgsed näitused Saksamaal 2022. aastal Hannoveris (Alam-Saksi) ja 2023. aastal

Weiblingenis (Baden-Württemberg) jätkuvad 2024–2025 näitustega Rootsis. Välisnäitused tõstatasid

nõudluse Ilon Wiklandi loomingut tutvustava kataloogi vastu, mille koostamine algatati 2023. aastal.

Arvestades Ilon Wiklandi ja Astrid Lindgreni koostöö suurt rahvusvahelist tuntust, on trükisel potent-

siaal leida täiendavat ostuhuvi väliskirjastustelt (eeskätt Rootsi, Saksamaa, Soome).

Uue tegevusena käivitusid ettevalmistused „Rohelise muuseumi“ kriteeriumide täitmiseks. Kõigis muu-

seumi struktuuriüksustes toimus jäätmete kogumine liigiti, selleks mindi üle eraldi jaotusega prügikas-

tidele. Kõigil muuseumiürituste korraldamisel lähtuti keskkonnahoidlikest põhimõtetest. Näitusetege-

vuses on asutus aastaid järginud materjalide korduvkasutuse printsiipi.

Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid asutatud on Sihtasutus Rannarootsi Muuseum, mille

Haapsalus asuvat filiaali külastas 2023. aastal kokku 10 543 ja Ruhnu muuseumi 1662 külastajat.

Kokkuvõttes oli 2023 majandusaasta sihtasutusele kõigis näitajates tõusuaasta, mil parendati muuseu-

mide külastuskeskkonda ja oldi edukad nii sisutegevuste arendamisel kui ka välisnäituste korraldamisel.

Tulemuse tagas panustamine kollektiivi ühtekuuluvusse ja suund vastutuse delegeerimisele.

Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseum tuli 2023. aastal eesmärkide täitmisega hästi toime.

Arvestades tarbimiskeskkonna langustrende võib järgmisel, 2024. majandusaastal muuseumide külas-

tushuvi jääda võrreldes varasemaga tagasihoidlikumaks. Ka järgmisel 2024. majandusaastal jääb prio-

riteediks külastajate arvu taastamine, mistõttu piletihindade tõstmist üldjuhul ei kavandata. Sihtasutusel

on kavas taotleda „Rohelise muuseumi“ märgist 2024. aastal.

2.20. Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid (edaspidi ka sihtasutus või muuseum) põhikirjaline eesmärk on oma

vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Hiiumaa kultuuripärandit ning

tugevdada Hiiumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet.

2014. aastal riigi ning Hiiu, Emmaste ja Käina valla (2017. aastal ühinenud Hiiumaa vallaks) asutatud

sihtasutus võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Hiiumaa Muuseumi funktsioonid

Hiiumaa kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Hiiumaa Muuseumidest on aastatega

kujunenud hiidlaste peamine mäluasutus. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud

põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

32

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

2023. aastal jätkas muuseum kultuuripärandi jäädvustamist, uurimist ja eksponeerimist, muuseumikogu

hooldamist ja säilitamist, muuseumi taristu kaasajastamist, hariduslikku ja teavitavat tööd. 2023. aastal

külastas Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid kõiki filiaale kokku 13 543 inimest, tõus võrreldes eelmise

aastaga 24,8% ehk üle 2400 külastaja.

Jätkati paljude 2022. aastal alustatud üritusesarjadega, mis on märkimisväärselt aidanud külastatavust

kasvatada. Ürituste tegemine on oluline kohalike muuseumi kutsumiseks ning tutvustavad Hiiumaad ja

selle kultuuri kohalikule, külalisele nii mujalt Eestist kui välismaalasele. Nii on traditsiooniks saanud

suvised Triibuseelikute keerutamised Mihkli talumuuseumis, Salongiõhtud Pikas Majas ja perepäevad

erinevates filiaalides.

Sihtasutus on alustanud uue hoidla rajamise ettevalmistusi, 2018. aastal sai valmis arhitektuuribüroo

DagoPEN koostatud hoidla põhiprojekt, mida asuti Muinsuskaitseameti eestvedamisel 2023. aasta I

pooles kaasajastama. 2023. aasta II pooles seisati ajutiselt tööd hoidlaprojekti uuendamiseks, seoses riigi

keerulise rahalise seisuga. Sihtasutus avaldab lootust, et pärandihoidlate projektiga minnakse rahalise

olukorra paranemisel edasi, sest teema on muuseumi jaoks äärmiselt prioriteetne.

2023. aastal lõpu seisuga on kogu suuruseks 35 390 (+699 museaali) museaali ja neist on digigeeritud

34 880, mis on 98,56% muuseumikogust. Kogud on nõuetekohaselt hooldatud, kuid hoiutingimused

ei vasta pikaajalise säilitamise nõuetele.

2023. aastal esitleti Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid filiaalides kokku 11 näitust, millest kaks olid Tartu

Loodusmaja rändnäitused keskkonna teemadel, Eesti Arheoloogide Liidu rändnäitus arheoloogilised vä-

litööd Eestis 2022 ja üks oli Eesti Vabaõhumuuseumi külalisnäitus.

Lisaks neile oli avatud Kassari majas püsinäitus „Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa.“ ja kappide avahoidla.

Rudolf Tobiase majamuuseumis eksponeeriti püsinäitust ja R. Tobiase maja aidas Eesti Vabaõhumuu-

seumi näitust „Alevist linnaks“. Mihkli talumuuseumis kohandati ja taaskasutati 2022. aasta Pika Maja

aastanäitust „Lapsepõlves…“.

Muuseum annab avalikke konsultatsioone Hiiumaa pärandi osas, mida oli 2023. aastal 159. Eraldi tee-

mana tehakse eeltööd Hiiumaa Rahvariidekooli tegevuse käivitamiseks 2025. aastal. Rahvariideteemal

anti konsultatsioone 68 korral. Lisaks õpilastele suunatud muuseumitundidele on asutud tegutsema roh-

kem harivate avalike ürituste korraldamisega. Muuseumi õpilasprogrammidest võttis osa 482, elamus-

programmides 490 ja töötubades 145 osalejat. Aasta jooksul toimus muuseumi filiaalides 53 sündmust

2277 osalejaga. Lisaks neile toimus viis loengut kokku 71 osalejaga.

2023. a negatiivse tulemi põhjusena võib välja tuua kiire kulude kasvu 2023. aastal, millest suurimaks

kujunes tööjõukulu kasv. Kahjumi katmise võimalusetena nähakse kulude hoolikamat kontrollimist,

muuseumipoodides müüdavate kaupade hindade ja juurdehindluse ülevaatamist, ürituste ja näituste

korraldamise kulude paremat kontrolli, eriti projektipõhiste ürituste puhul omaosaluste suurust.

Kuigi sihtasutuse majanduslik seis on murettekitav, on kokkuvõtvalt sihtasutus Hiiumaa Muuseumid

oma sisuliste eesmärkide täitmisega 2023. aastal hästi toime tulnud. Arvestades Hiiumaa elanike väikest

arvu (alla 9800) ning lühikest turismihooaega, on muuseumi saavutatud aastane külastuste arv – 13 543

– hea tulemus.

2024. aastal on uue tegevusena kavas Tahkuna tuletornis operaatorteenuse pakkumine. Seoses Hiiumaa

kunstiaastaga on ka sihtasutuse 2024. aasta näitused suures osas kunstile pühendatud.

Organisatsiooniliselt on fookus sihtasutuse uue arengukava koostamisel, tulude suurendamise

võimaluste leidmisel ja kokkuhoiuvõimaluste analüüsil.

33

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

2.21. Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus põhikirjaline eesmärk on liikumisharrastus-,

vabaajaveetmis-, harrastus-, treening-, võistlus- ja koolituskeskuse arendamine ning haldamine,

pakkumaks võimalusi loodushariduslikuks tegevuseks, harrastus- ja tippspordiga tegelemiseks ning

aktiivse puhkuse veetmiseks looduses.

Sihtasutuse tegevuse eesmärk on kujundada elanikkonna liikumisaktiivsuse arengut soodustav

keskkond edendamaks sportlikke ja tervislikke eluviise, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea

pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu. Sihtasutus loob ja hoiab heal tasemel tingimused

liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, treening-, võistlus-, harrastus- ja koolituskeskuse tegutsemiseks.

Keskus on treeninglaagrite, koolituste ja kultuuriürituste läbiviimiseks tugev, jätkusuutlik, tunnustatud,

hinnatud ning arvestatav koostööpartner aidates kaasa keskuses korraldatavate ürituste kõrgel tasemel

läbiviimisele. Loodud on tingimused erinevate valdkondade riigisiseste võistluste sh tiitlivõistluste,

ürituste ettevalmistuseks ja läbiviimiseks ning rahvusvaheliste võistluste ja ürituste ettevalmistamiseks

ning läbiviimiseks.

Keskus on hästi toimiv, kompleksselt väljaarendatud tervisespordikeskus. Riigi osalemine sihtasutuse

asutajana on vajalik sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmise tagamiseks, milleks on tervisesportlikuks

tegevuseks tingimuste loomine ning ühtlasi säilib võimalus taotleda olulisi investeeringuid. Juriidilise

isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks sobilik ja jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Ürituste korraldamine ja koostöö

Loodud on tingimused treeninglaagrite ja koolituste tänapäevasel tasemel läbiviimiseks. Keskus on

treeninglaagrite, koolituste ja kultuuriürituste läbiviimiseks jätkusuutlik, tunnustatud, hinnatud ning

arvestatav koostööpartner aidates kaasa keskuses korraldatavate ürituste kõrgel tasemel läbiviimisele.

Koostööd tehakse paljude spordi- jt organisatsioonidega.

06. oktoobril 2023. aastal avati aastaringselt kasutatav liivahall erinevate rannaliival mängitavate

pallimängude (rannajalgpall, rannavõrkpall, rannatennis, rannakäsipall) ja muude alade (rannamaadlus

jm) harrastamiseks tervisespordi ja tippspordi tasemel. Liivahalli valmimine on Jõulumäe jätkusuutliku

arengu tegevuskava realiseerimise üks oluline etapp, mis aitab kaasa turismi- ja tervisevaldkonna

konkurentsivõime tõusule ja rahvusvahelistumisele kogu Pärnu ja Lääne-Eesti turismipiirkonnas.

Projekt sai toetust Euroopa Liidu struktuurivahendite Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise

toetusmeetmest.

Jõulumäe Tervisespordikeskusel täitus 2023. aastal 47 tegutsemisaastat. 2023. aastal toimus keskuses

23 rahvusvahelise osalusega võistlust/üritust. Üleriigilisi võistlusi/üritusi korraldati 90 erinevat

sündmust. Maakondlikke ja kohalikke avatud võistlusi/üritusi kogunes kalendrisse 29. Keskuse

spordirajatisi, treening-, võistlus- ja koolitusvõimalusi kasutasid 2023. aastal vähemalt 70 erineva

üleriigilise alaliidu või organisatsiooni esindajad, spordi- ja kultuurivaldkonna ala harrastajad lastest

seenioriteni.

Keskusesse paigaldatud elektrooniline loendur registreeris 2023. aasta 12 kuu jooksul ligikaudu 175 000

kasutuskorda. Tervisespordikeskuses loetud kasutuskordadest on u 30 000 unikaalsed registreeritud

külastajad. Keskuse kasutuspäevi kokku 2023. aastal oli 365, mis on 100% aastast.

Liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, treening-, võistlus ja koolituskeskuse tegutsemiseks tingimuste

34

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

loomine

Eesmärgi elluviimise toetamiseks renoveerisid ja ehitasid valdavalt sihtasutuse enda töötajad mitmeid

keskuse spordirajatisi, et tagada tegevuseesmärkide täitmine heal ja väga heal tasemel.

 Jõulumäe Tervisespordikeskuses on erinevaid püsitähistusega liikumisradu kokku 135 km,

lisaks väga mitmekesine valik treening- ja sportimispaiku, rekreatsiooni- ja puhkealasid.

 Suusahooaeg 2023/2024 algas juba 25. novembril 2023. Kunstlumega on kaetud 2,5 km pikkune

suusarada ja üks kelgunõlv. Suusarajad ja kelgumägi on hooajal valgustatud seitsmel õhtul

nädalas kella 21-ni.

 Kõik muud spordirajatised olid ette valmistatud ja avatud vastavalt aastaajale omaalgatuslikuks

sportlikuks tegevuseks, spordivarustuse laenutus töötas aastaringselt.

2023. aastaks said eesmärgid seatud oluliselt kõrgemale kui eelnevatel aastatel (majandustegevustulude

prognoos 469 962 eurot) ning isegi aasta jooksul korrigeeritud siht (so 488 162 eurot) täideti 103%.

2023. aasta majandustegevuse tuludeks ettevõtlusest kujunes 502 042 eurot, võrreldes 2022. aastaga

kasv 35 462 eurot so 7,6%.

Kokkuvõtvalt võib arvestades olukorda ja võimalusi Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus 2023.

aasta tegevuse tulemuste ning põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tegevuseesmärkide täitmist

hinnata väga heaks.

 2024. aastaks on sihtasutus sõlminud toetuslepingud, mis tagavad keskuse jätkusuutliku

majandustegevuse. Jätkatakse elanikkonnale sportimis- ja aktiivse puhkuse võimaluste

pakkumist.

 2024. aastal on planeeritud rajada välirannatenniseväljakud ja -padeliväljak, pikendada

kunstlumetootmise trassi, soetada generaator ootamatute elektrikatkestuste puhuks ja elektri

tootmiseks lumekahuritele kunstlume tootmisel, renoveerida kergejõustikusektorid.

 2024. aastal on plaanis korraldada ja vastu võtta mitmesuguseid treeninglaagreid, spordi- ja

kultuuriüritusi ning nende kalenderplaan on aktiivselt avatud. Sihtasutus seisab hea selle eest,

et keskuse territoorium, hooned, ruumid ja sisustus, liikumisrajad, spordi- ja teenindusrajatised

vastaksid tegevuseks kohaldatud tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele.

 Personal on pädev ning vajalikul tasemel koolitatud.

 Ürituste ettevalmistus, vastuvõtt ja läbiviimine on tagatud ning keskus on jätkusuutlik,

tunnustatud ning hinnatud koostööpartner ürituste korraldamisel.

 Jätkatakse ka keskkonnasõbralike ja energiatõhusate lahenduste rakendamist.

 2024. aastal on plaanis muuta teenuste kasutamine külastajatele paremaks ja mugavamaks ning

suurendada keskuse efektiivsust ja konkurentsivõimet. Sihtasutuse eesmärk on tagada Jõulumäe

Tervisespordikeskuse jätkusuutlik tegevus ning pakkuda elanikkonnale ja sportlastele

mitmekülgseid ja kvaliteetseid liikumisvõimalusi oodates kõiki huvilisi külastama keskust ning

osalema üritustel ja treeningutel.

2.22. Sihtasutus Kultuurileht

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Kultuurileht põhikirjaline eesmärk on kultuuriajakirjanduse väljaannete kirjastamine ja

levitamine.

Sihtasutuse kirjastatavad väljaanded omavad olulist rolli Eesti kultuuriruumis. Sihtasutuse tegevuse

jätkamine ning põhikirjalise eesmärgi täitmine on olulised ka järgnevatel aastatel.

35

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

2023. aastal jätkas sihtasutus oma põhitegevust, st. 15 kultuuriväljaande kirjastamist (ajakirjad Loo-

ming, Loomingu Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Akadeemia, Teater.Muusika.Kino, Vikerkaar,

Värske Rõhk, Kunst.ee, Muusika, Hea Laps, Täheke; ajalehtede Sirp, Uma Leht, Müürileht ja Õpetajate

Leht). Jätkati Sirbi teaduskülgede ilmutamist.

Peamised sihtasutuse tegevust iseloomustavad näitajad on tellijate arv, üksikmüügi numbrite ja veebis

lugejate arv. 2023. a. ajakirjade ettetellijate arv kahanes võrreldes 2022 aastaga ja 2024 aasta jaanuari

algusega oli neid 13 845. E-ajakirjade tellijaid oli enim Loomingu raamatukogul (32), Loomingul (27)

ja Vikerkaarel (24), kokku oli e ajakirjade tellijaid 120, mis on kogutellijate arvu suhtes väga väike. SA

Kultuurileht väljaannete loetavusnumbrid veebis on aasta aastalt tõusvad.

Keskkonnahoiule suunatud tegevustest saab sihtasutus silmas pidada eelkõige täpset planeerimist väl-

jaannete trükiarvu osas, kus tuleb hoida mõistliku tasakaalu ajakirjade kättesaadavust silmas pidades.

Igapäevases töös lähtub sihtasutus mõistlikust ja keskkonda säästvast majandamisest alates prügi sor-

teerimisest kuni energia tarbimiseni.

Elron, Rahvusooper Estonia, Eesti Kontsert, Tallinna Linnateater ja paljud teised ettevõtted olid jätku-

valt sihtasutuse koostööpartnerid sihtasutuse väljaannete turundamisel.

Jätkuvalt ilmus Loomingu raamatukogu kuldsari 6 teosega ja nimetatud sarjal on püsiv ostjaskond. Siht-

asutus andis 2023 aastal välja ukrainakeelse Tähekese, mida jagati tasuta üle Eesti kõigile koolidele ja

lasteaedadele, kus tegeleti ukraina lastega. Samuti ilmusid Tähekese Võru, Seto ja Mulgi erinumbrid.

2023. aastal jätkus sihtasutuse väljaannete kirjastamine e-ajakirjadena. Jätkuvalt oli sihtasutus koostöös

Rahvusraamatukoguga ja kõik sihtasutuse väljaannete aastakäigud on digitaalselt kättesaadavad Rah-

vusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. 2023 aastast on sihtasutuse väljaanded Rahvusraamatukogu

uuel e-laenutuse platvormil lugejatele kasutada.

2023. aasta lõpus valmis koostöös kultuuriministeeriumiga sihtasutuse uus kodulehtede prototüüp, mis

jätkub 2024. aastal juba väljaannete kodulehtede uuendamisega.

2023. aastal tegutses sihtasutus oma asutamise eesmärkidele vastavalt ja aastatulem oli positiivne.

Kokkuvõtvalt on sihtasutus Kultuurileht oma eesmärkide täitmisega 2023. a hästi toime tulnud.

2024. korraldab sihtasutus 2025. aasta väljaannete trükkimise hanke. Kuna kogu majanduskeskkond on

labiilne, siis katab hange vaid ühte aastat.

2.23. Sihtasutus Kunstihoone

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Kunstihoone põhikirjalisteks eesmärkideks on kaasaegse kunsti edendamine Eestis ning

professionaalse näitusetegevuse ja seda toetavate programmide ja tegevuste läbi viimine.

2017. aasta detsembris riigi ja Eesti Kunstnike Liidu asutatud Sihtasutus Kunstihoone täitab talle

põhikirjaga seatud tipptasemel kohalike ja rahvusvaheliste kunstinäituste ja -sündmuste korraldamise

eesmärke hetkel asenduspinnal näitusepaviljonis Lasnamäel – ning Tallinna linnalt renditud

Linnagalerii ruumides. Tallinna esindusväljakul asuvas Eesti vanimas, 1934. aastal Eesti Kultuurkapitali

poolt sihtotstarbeliselt rajatud näitusemajas ja galeriis on tegevus renoveerimise ootel peatatud, hoones

on välja lülitatud vesi ja küte. Ehitustööd on ette valmistatud, aga rahastus hetkeseisuga puudub.

Riigi kaasamine vähemalt ühe kujutava kunsti valdkonna asutuse strateegilisse juhtimisse on oluline

riikliku kultuurikorralduse ühtsuse ja loomevaldkondade võrdsete arenguvõimaluste tagamiseks ning

36

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

kannab ka valdkonna stabiilse arengu tagamise eesmärki. Võttes kaasvastutuse kunsti avalikkusele

vahendaval ajaloolise väärtusega esinduspinnal Tallinnas, toob riik valdkonda juurde juhtimispädevust

ja strateegilise planeerimise kogemust. Kunstihoone tegutsemine sihtasutuse vormis seatud

põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Näitusetegevuse osas toodi 2023. a välja kokku 10 näitust (2022. 15 näitust, 2021. 15 ja 2020. 16

näitust), mida külastas kokku 23 649 külastajat (2022. 33 146, 2021. 32 777 külastajat ja 2020. 38 291).

Näituste arvu ja külastatavuse langus on seotud tegevusega asenduspinnal.

2023 oli esimene aasta, kus tegevus toimus renoveerimise ootel ainult Lasnamäe paviljonis ja Linnaga-

leriis. Kunstihoone Galeriid Vabaduse väljak 6 hoone esimesel korrusel Kunstihoone ei kasutanud (an-

tud ruume anti tasuta kasutada paari tudengiprojekti jaoks). Kunstihoone peamajas leidis aset Kunstia-

kadeemia lõputööde näitus TASE. Enamikul sihtasutuse näitustest on oluline rahvusvaheline aspekt —

osalevad väliskunstnikud või on kaasatud väliskuraator. 2023 aastal leidis aset 6 rahvusvahelist näitust,

milledest 3 toimus Lasnamäe paviljonis ja 1 Linnagaleriis. Näitusega kulmineerus 3 aastat kestnud rah-

vusvaheline koostööprojekt Beyond Matter, kus koostööpartneriteks olid ZKM Karlsruhest, Pompidou

keskus Pariisist, Aalto Ülikool Helsinkist ja Ludwig Museum Budapestist. Lisaks tuuakse keskmiselt

kord aastas välja ka suur Eesti kunstniku isikunäitus, 2023 aastal oli selleks Hanna Samosoni „Võlukunst

on mõnikord väga lähedal eimillelegi“ Lasnamäe paviljonis.

2023. aastal investeeriti 797 238 eurot, mis kulus vabaduse väljak 8 hoone eelseisva renoveerimise et-

tevalmistamiseks, projekteerimistöödeks ja ajutise tegevuspinna Lasnamäe paviljoni näitusetegevuseks

kohaldamiseks. Kunstihoone jätkas haridusprogrammide osas koostööd Sally Stuudioga ning lisaks pak-

kus haridusprogramme Kunstihoones täiskohaga venekeele suunaga haridustöötaja. Haridusprogram-

mides osales kokku 3253 inimest, mis on 2022 aastaga võrreldes 15% rohkem. Osalejatest 40% olid

vene emakeelega. (2022 aastal 29%). Uue haridusprogrammi „Vaatamise kool“ on õpetajad ja õpilased

väga hästi vastu võtnud ning soovitakse jätkata selle pakkumist täiel võimsusel. Lisaks töötati aasta

jooksul välja kaasaegse kunsti baasil modernismist rääkiv haridusprogramm keskkoolinoortele. Jätkusid

kunstnikuvestlused, loengud, kontserdid, ringkäigud kuraatoriga ja teised publikuprogrammid. Lasna-

mäe paviljoni külastatavus on võrreldav Vabaduse väljaku suure saali näituste külastatavusega enne

Covid pandeemiat ning külastajate arv näituse kohta on tõusnud 7%. 2023 aasta jooksul korraldas Kuns-

tihoone 48 erisündmust publikuprogrammis, 1 kinoõhtu, 3 kontserti ja 3 „Süvenemise kunsti“ noortek-

lubi kohtumist.

Kunstihoone on juba aastaid näituste korraldamisel taaskasutanud võimalikult palju materjale. Kõik näi-

tustel kasutatavad lisaseinad on modulaarsed ja korduvkasutatavad ning ka neid näitusekujunduste ele-

mente, mida endal ei ole olemas, hangitakse võimalusel kasutatuna. SA Kunstihoone tegutseb kaasaegse

kunsti valdkonnas, mis on Eestis äärmiselt õhuke ja vaene. Suurem osa näitusekorraldajaid sõltuvad

Kultuurkapitali toetustest, valdkond püsib Eestis suures osas elus ainult tänu tegijate entusiasmile. Seda

enam on tähtis, et valdkonna keskne organisatsioon Kunstihoone püsiks tugev, tegus ja korralikult fi-

nantseeritud.

Kokkuvõttes võib öelda, et arvestades 2023. aasta võimalusi on sihtasutus Kunstihoone oma eesmärkide

täitmisega väga hästi toime tulnud.

Edasiste aastate kohta tuleb välja tuua, et kuna kõikide teenuste hinnad on tugevalt kallinenud ning

palgasurve kõrgharitud tippspetsialistide osas väga tugev, siis muutunud oludes toimetulemiseks pidi

Kunstihoone koondama 2023 ühe kuraatoritest ning 2024 aastal loobutakse ühe haridustöötaja teenus-

test, mis vähendab haridusprogrammide pakkumise võimekust kolmandiku võrra. Lisaks loobutakse

igasugusest rahvusvahelisest kommunikatsioonist ning vähendatakse Eestis tehtavat kommunikatsioo-

nitööd. Kui Kultuuriministeeriumi toetus jääb samaks ka 2025 aastal, muutub SA Kunstihoone põhikir-

jaliste eesmärkide täitmine erakordselt keeruliseks. Renoveerimise venimisega seotud teadmatus ning

ruumikitsikus vähendab oluliselt ka sihtasutuse võimalusi publikuni jõudmiseks. Kultuuriministeerium

37

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

on otsustanud oodata SA Kunstihoonele asutaja ootuste seadmisega kuni on selgem Vabaduse väljak 8

hoone renoveerimise ajakava.

2.24. Sihtasutus Kuressaare Teater

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Kuressaare Teater põhikirjalisteks eesmärkideks on:

 luua ja esitada professionaalseid lavastusi;

 koguda, hoida ja talletada kohapärimust erinevate teatritekstide kujul teatri repertuaaris;

 tutvustada valminud lavastusi teistes teatrilinnades ja maakondades;

 korraldada mistahes teatrikunsti ja kultuuri populariseerivaid sündmusi lisaks teatrietendustele

(näitused, festivalid, koostööprojektid, seminarid, tegutsemist jätkab TeatriKino).

2019. aastal riigi ja Saaremaa valla asutatud Sihtasutus Kuressaare Teater võttis üle Saaremaa valla

munitsipaaletendusasutuse Kuressaare Linnateater funktsioonid piirkondliku etendusasutusena. Riigi

sihtasutuse asutamisel osalemise eesmärk täita sihtasutuse avalikku funktsiooni, milleks on Saaremaa

elanikele parimate võimaluste pakkumine, et nad saaksid osa kvaliteetsest lavakunstist ning et

etendustegevusse oleksid kaasatud kohalik kogukond ja kohapärimus. Samuti teatrivõrgustiku

korrastamise lõpuleviimine ja riigi osalusel etendusasutuste toetamine kõikides Eestimaa piirkondades

(sh saartel). Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik

ja jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Aastal 2023. andis Kuressaare Teater 100 etendust, külastajaid oli kokku 12 713 (2022. a 11 321).

Aastal 2023. taastus koroonaeelne etendustegevus. Samas oli 2023. turbulentne ja ootamatu hinnatõuse

silmas pidades. Uuslavastused olid 2023. kõik algupärandid, kõik lavale jõudnud näidendid on loodud

Kuressaare Teatrile ja valdavalt truppi silmas pidades.

Repertuaaris oli 9 lavastust, 5 nendest lastelavastused. Etendusi anti muudes etenduspaikades üle Eesti.

Kokku külastas Kuressaare Teatrimaja erinevatel sündmustel 20 485 inimest. Teostati publiku

garderoobi remont.

Kokkuvõttes on hinnang Sihtasutus Kuressaare Teatri 2023. a eesmärkide saavutamisele väga hea.

2.25. Sihtasutus Narva Muuseum

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Narva Muuseum põhikirjalised eesmärgid on:

 Narva linna ja piirkonna ajaloo ning arhitektuuri-, kultuuri- ja looduspärandi tutvustamine ja

populariseerimine ning seeläbi Eesti ajaloo tundmise kasvatamine;

 Narva linnuse ja bastionide säilimise ja arendamise tagamine;

 Narva linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine.

2012. aastal riigi ja Narva linna asutatud Sihtasutus Narva Muuseum (edaspidi ka sihtasutus ja

muuseum) võttis üle varasemalt Narva linna asutusena tegutsenud Narva Muuseumi funktsioonid

kohaliku kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana ning linnalt saadud kinnistute

haldajana. Riigi osalemine sihtasutuses asutajana on vajalik nimetatud avaliku funktsiooni täitmise

tagamiseks, samuti suurendamaks riigi kohalolekut Eesti piirialal, valdavalt mitte-eestikeelses

38

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

keskkonnas. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on

sobilik ja jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Narva muuseumi külastas 2023. a 59 947 külastajat (2022. a 82 706).

Muuseumi külastajate arvu, sh piletiga külastajate arvu langus võrreldes 2022. aastaga on tingitud Lää-

nehoovi projekti laiamahulistest ehitustöödest. Oluline põhjus on ka välisturismi madalseis regioonis,

mis on seotud välispoliitilise olukorraga. Samuti oli 2022. aasta statistikas kajastatud Narva linnuses

linna organiseeritud tasuta ürituste külastajate arv, mida 2023. aasta statistikas ei ole kajastatud. Eestist

pärit külastajate arv on veidi vähenenud. Seevastu aga on tõusnud Soome ja Saksamaa turg, samuti

külastajad USA-st. Teiste hulgas on mõningane kasv Poola, Skandinaavia ja Ühendkuningriigi klientide

seas.

Toimus 9 uurimisprojekti. „Eesti EL välispiiri programm“ projekti raames toimunud uurimistöö võeti

kokku muuseumis toimunud lõpukonverentsil, kus räägiti nii projekti kulgemisest, linnuse restaureeri-

mise ajaloost kui ka uutest leidudest. Lõppes edukalt rahvusvaheline koostööprojekt „PATTERNS:

Erasmus+“ Rumeenia, Poola, Eesti ja Soome kultuuripärandi organisatsioonide vahel. Algatati uurimis-

ja restaureerimisprojekti „Narva puitbarokk“.

Sisemiste ressursside optimeerimise abil parandati ja jätkati museaalide hoiutingimuste parendamist.

Passiivse kogumistöö raames jõudis muuseumi ligi 200 objekti, mis kajastavad sõdadevahelise Eesti

aja- ja kultuurilugu. Muuseumi enda näitused tuginevad Narva Muuseumi kogudel ja seeläbi on suure-

nenud kogude nähtavus ja juurdepääs.

2023. aastal korraldas muuseum kokku 15 näitust, neist seitse Kunstigaleriis ja kaks välinäitust.

Muuseum pakub laialdast muuseumitundide valikut. Programmid on välja töötatud kooskõlas Eesti riik-

liku õppekavaga ning on suunatud erinevas vanusegrupis sihtrühmadele (koolieelikud, keskkooliõpila-

sed, gümnasistid ja täiskasvanud). Lisaks muuseumitundidele pakub muuseum mitmekülgseid elamus-

hariduse programme (sh lastelaagrid, perepäevad jne). Muuseumi uueks algatuseks oli noortelaager, mis

oli pühendatud muuseumitöötajate ametite populariseerimisele ning muuseumitöö tutvustamisele.

Meistriklassid on haridusliku kontekstiga ning on seotud Eesti ajaloo, traditsioonide ja tavadega. Hari-

dustegevustes osales 2023. a 4430 õpilast.

Turundusvaldkonnas toimus koostöös Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ametiga projekt „ER 190

Narva projects towards to Capitalisation“. Projekti käigus loodi muuseumis 8 lühikest videoklippi „Pii-

rilinnus“, eesmärgiga pöörata tähelepanu Narva linna ajaloolisele pärandile ja Euroopa projekti raames

tehtud tööle.

2023. aasta lõpus lõppes Narva Muuseumis Eesti EL välispiiri programmi toetusel suuremahuline pro-

jekt ER3, mille juhtpartner oli Narva Muuseum. Projekti tulemusel restaureeriti põhimahus kogu Narva

linnuse territoorium ning muudeti Narva linnus avalikkusele paremini ligipääsetavaks, mis aitab kaasa

turistide arvu kasvule piirkonnas ning elavdab kohalikku ettevõtlust.

2023. aasta üheks eesmärgiks oli vähendada energiatarbimist muuseumis 4500 MWh-ni, lõppkokkuvõt-

tes vähenes tarbimine aga kuni 4284 MWh-ni. 2023. aastal osalesid muuseumi töötajad „Rohelise muu-

seumi“ koolitustel ning alustati rohelise strateegia ja dokumentatsiooni ettevalmistamist 2024. aastaks.

Asutajad on sihtasutusele kinnitatud asutajate ootused, mille raames olevate mõõdikute täitmise kohta

on täpsem aruandlus esitatud muuseumi 2023. a majandusaasta aruandes.

Kokkuvõtlikult on sihtasutus liikunud asutajate ootustes fikseeritud eesmärkide suunas. Võtmenäitaja-

test oldi täitmisele väga lähedal ja/või täideti, ületati:

1) külastajate rahulolu oli 8,3 (10-palli skaala), eesmärk 8,5;

39

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

2) kasvanud on Eesti identiteedi ja rahvuskultuuriga seonduvate ürituste osakaal (+7% võrreldes sihtta-

semega), iseäranis Narva linna ja piirkonna ajaloo tutvustavate näituste osakaal osakaal koguarvust (+

43%);

3) haldusala küberhügieeni e-testis osales 76 % töötajatest (ootus oli 70%);

4) vähenes elektri tarbimine (-525 mwh) ja vee kasutus (-315 m3) aastas võrreldes eelneva aastaga.

Rakendati keskkonnahoiu säästmise meetmeid, s.o prügi sorteerimine, keskkonnahoidlikud hanked jmt;

5) edukalt viidi ellu 9 uurimis- ja koostööprojekti (+ 6 projekti võrreldes sihttasemega) ja avaldati 2

Narva linna ajalooga seonduvat publikatsiooni.

Suuremad langused ja/või kõrvalekaldumised asutajate seatud sihttasemetest olid seotud alljärgne-

vaga:

1) külastatavus vähenes – kokku külastas Linnust ja Kunstigaleriid kokku 59 947 617 isikut (võrreldes

sihttasemega -15 053) isikut; vähenes ka haridustegevusest osa saanud õpilaste arv, kokku 4430 õpilast

(võrreldes sihttasemega –1570 õpilast);

2) omatulu osas toimus võrreldes eelmise aastaga langus, moodustades kokku 33% kogutuludest. Pea-

miselt seotud restorani kahjumiga, mille tegevus lõpetati. Sihttasemest puudu -10%, eesmärgi saavuta-

mine praegustes oludes on ebarealistlik;

3) töötajate eesti keele oskuse tase ei paranenud, sihttaset ei saavutatud. Suurenes eesti keelt emakeelena

kõnelejate arv (+3%), A1 ja A2 tasemel kõnelejate osas oli eesmärk, et nad parandavad oma keeleoskust

ja seeläbi väheneb nende osakaal, kuid see hoopis suurenes (+4%). B ja C tasemel kõnelejate arv pidi

suurenema, kuid tervikuna hoopis vähenes (-11%). Eesti keelt mitte valdavate töötajate grupis muutusi

polnud. Peamised põhjused, miks keeleoskus ei paranenud, on see, et töötajate arv tervikuna vähenes

ning enamike töötajate haldusosakonna (valvurid, heakorratöötajad) eesti keele valdamise tase on vä-

hene.

Nõukogu hindab muuseumi tööd heaks.

2.26. Sihtasutus Pärnu Muuseum

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Pärnu Muuseum (edaspidi ka sihtasutus või muuseum või Pärnu muuseum) põhikirjaline

eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Pärnumaa

kultuuripärandit ning tugevdada Pärnumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet.

2015. aastal riigi ja Pärnu linna asutatud sihtasutus võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava

riigiasutuse Pärnu Muuseumi funktsioonid kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana.

Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja

jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Aasta 2023 oli Pärnu muuseumile väga sisutihe ja teguderohke.

Pärnu muuseumi näituste ja haridusprogrammide külastajate üldarvud on järgmised: Aidahoones 19

061, Koidula muuseumis 9210 ja Punases tornis 9753, kokku 38 024 külastajat (aastal 2022: Aidahoones

21 450, Koidula Muuseumis 4785 ja Punases Tornis 6543, seega kokku 32 688 külastajat).

Erilise hõngu andsid Lydia Koidula 180. sünniaastapäeva tähistamiseks loodud siinset kultuuriruumi

rikastavad näitused ja tegevused, sealhulgas uuslavastuse „Koidul hing“ loomine. Samuti kolmandat

suve toodi kohalikele ja linnakülalistele suurepärane suvenäitus – sel korral „Kings and Guards“, mis

aitas eestimaalastel leida tee Pärnu muuseumisse. Olulist rolli mängisid muuseumi teostatud parendus-

tööd: Punase torni piirdeaia ja värava remonttööd ja Koidula muuseumi ekspositsioonile suurema ligi-

pääsetavuse loomine.

40

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Muuseumikogu hoidmine ja täiendamine kulges 2023. aastal plaanipäraselt. Kogudega seotud tegevused

viidi enamjaolt kavandatud tulemuseni. Inventeeriti 12 370 eset ühes kogus (arhiivraamatukogu). Jätkus

foto- ja arhiivkogu museaalide digiteerimine, neile failinimede loomine ja üleslaadimine MuIS-i digi-

hoidlasse. Muuseumi hallatavat muuseumikogu täiendati 2023. aasta jooksul 1 696 museaali võrra ning

selle suuruseks seisuga 31.12.2023 jäi 196 320 museaali. Kokku kirjeldati muuseumikogu 2 137 mu-

seaali ja digiteeriti 20 988 museaali.

Endiselt on Punane torn väga atraktiivne just välisturistidele, torni sisehoov on omakorda väga popu-

laarne Pärnut läbivatele turismigruppidele. Seetõttu saab kõigi Punase torni eksponaatidega (maketid,

ringpanoraamkino, näitused) tutvuda neljas keeles (eesti, inglise, vene ja soome). Torn võttis peamiselt

vastu üksikkülastajaid (81% torni külastajate arvust), kuid võõrustati ka laste- ning täiskasvanute

gruppe. Katsetati uusi külastusprogrammide formaate, nt koostöös Pärnu Private Tour OÜ-ga linna-

ruumi ning Punast torni haaravat kummitustuuri.

Pärast Koidula muuseumi täielikku renoveerimist 2020. aastal avati püsiekspositsioon eesti ja inglise

keeles. Väliskülaliste osakaal külastuste koguarvust on aastatega kasvanud. Mullu, Koidula 180. sün-

niaastapäeval tõusis see 25 protsenti, enim just tänu Soomest, kuid ka Lätist ja Leedust ning Ukrainast

tulnud külalistele. 2023. aasta kevadel paigaldati ekspositsiooni audiogiididele silmusvõimendid, et pa-

rendada vaegkuuljate muuseumikogemust. Samuti tõlgiti ekspositsiooni tekstid ja audiofailid soome

ning vene keelde ning J. V. Jannseni ning L. Koidula elu ja tegevusega saab nüüdsest tutvuda neljas

keeles.

Kolme filiaali peale kokku osales muuseumi harivates programmides (külastusprogrammid, loengud,

konverentsid jmt) 5618 last ning 2701 täiskasvanut. Koostöös Pärnu linnavalitsusega toimus Pärnu linna

kooliõpilastele 101 muuseumitundi 2721 õpilasele.

Väike, aga loov ja oskuslikult kokkuhoidlik meeskond saavutas aasta jooksul häid kunstilisi tulemusi,

mille põhjal saab väita, et Pärnu muuseum on igati jätkusuutlik ja hästi toimiv meie kultuuriruumile

oluline organism.

Sihtasutuse Pärnu muuseum tegevust eesmärkide täitmisel 2023. a võib hinnata väga heaks. Nii

tegevuskava, arengukava kui ka finantseesmärgid said täidetud. Lisaks pälvis muuseum kaks suurt

tunnustust: Pärnu linna 2023.a. kultuuri preemia muuseumi kollektiivile ja maakondlik tunnustus: 2023.

aasta turismiarendaja – Pärnu muuseum.

2.27. Sihtasutus Rakvere Teatrimaja

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja põhikirjalised eesmärgid on:

 luua kunstiliselt väärtuslikke professionaalseid lavastusi;

 arendada loomingulist meeskonda läbi novaatorliku teatrikeele kasutamise, rakendades selleks

lavastusmeeskondi nii Eestist kui välismaalt;

 omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele;

 tekitada dialoog publikuga läbi sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise

lavastustes;

 jätkata professionaalse teatrikunsti viimist maakondadesse, tehes selleks spetsiaalselt

ringreisitingimustele vastavaid lavastusi;

 korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri populariseerivaid üritusi lisaks etendustele:

kino, festivalid, koolitused, rahvusvahelised koostööprojektid, näitused, seminarid, erinevaid

kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms;

 luua rahvakultuuri ja seltsielu viljelemiseks ja arendamiseks vajalikud (materiaalsed ja

41

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

organisatsioonilised) võimalused;

 renoveerida sihtasutusele kuuluv kinnisvara ja tagada edaspidi selle korrashoid.

Rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutuse Rakvere

Teatrimaja tegevuse jätkamine Lääne-Virumaa ja mitmete ümbritsevate maakondade ainsa

professionaalse, väljasõidu-etendusi andva teatrina ja rahvakultuurile tingimuste loojana (ka Rakvere

linna tasandil) vajalik. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks

on sobilik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

2023. aastale mindi vastu ebakindlusega energiahindade ja üleüldise hinnatõusu osas, kartused ei osu-

tunud aga tõeks ja 2023. aasta eelarve tulem kujunes positiivseks.

Eesmärkide täitmine oli 2023. a järgmine:

- publikuarv oli 64 432 (2022. a 48 870);

- 8 uuslavastust;

- 331 etendust;

- žanriline ja vormiline mitmekesisus; 2 komöödiat, 1 lastelavastus, 1 klassikalavastus, 2 20. sa-

jandi klassikal põhinevat lavastust, 2 kaasaegse dramaturgia lavastust;

- väljasõitudes anti 331-st etendusest 164 etendust ehk 49,6% etendustest. Maarahvamajades anti

93 etendust, mis on etenduste koguarvust 28%.

2023. aasta oli lõppkokkuvõttes parem kui eelnenu, aga nakkushaiguste levik jättis Rakvere Teatris väl-

jakuulutatud kuupäeval ära 20 etendust. Osa neist õnnestus ümber planeerida muudele kuupäevadele,

osade publik paigutada juba välja kuulutatud etendustele.

Õpetajate infopäev toimus 2023. aasta õpetajate päeval, mil ligi 150 õpetajale toimusid teatrimajas eks-

kursioonid, kohtumised loomingulise juhi, kirjandustoimetaja ja dramaturg-lavastajaga ning avatud

proovide külastus. 2023. aasta jooksul külastasid trupijuht, etendusteenistuse juht ja korraldusjuht män-

gukõlbulikke rahvamajasid 12 maakonnas. Uuesti mõõdistati ja pildistati üles 42 rahvamaja.

2023. aastal oli kino avatud viis päeva nädalas ja koolivaheaegadel kuus päeva. Kogu aasta jooksul

linastus 198 erinevat filmi, mida külastas kokku 57 344 inimest, moodustades 2,05% (kõik Apollo kinod

kokku moodustasid 73,78%) vaatajate turuosast üle Eesti.

Festivali Baltoscandal puudutavad 2023. aasta põhitegevused olid seotud 2024. aasta festivali

ettevalmistamisega.

2023. aasta moodustati sihtasutuses keskkonnategevuse töörühma, kuhu kuuluvad allüksuste alajuhid ja

need töötajad, kes avaldasid soovi töörühma kuuluda ning keskkonnategevusse panustada. Ühtlasi pandi

paika sihtasutuse keskkonnahoiu põhimõtted, koostati jätkusuutliku töötaja ja digiprügi vältimise mee-

lespea ning töötati välja keskkonnasäästlike tegevuste strateegia 2024 planeeritavate tegevuste, vastuta-

jate ja tähtaegadega. Toimus väljasõidutruppidele ringlusnõude kasutussevõtmine ja käivitus ressursse

säästev e-pood õhtusöögipakkumiste ja vaheajalaudade tellimiseks. Pöörati kõigis oma tegevustes vara-

semast veelgi enam tähelepanu taaskasutusele ja materjalide lõpuni tarvitamisele. Alustati energiama-

hukate köögiseadmete väljavahetamise ja teatrikompleksi sorteeritavate prügikastide vajaduse kaardis-

tamise ning 2024. aastal soetamiseks ettevalmistustega. Tõsteti varasemast enam töötajate teadlikkust

digiprügi vähendamisel. Suuremahulistest energiasäästu tagavatest töödest oli 2023. aastal väikese maja

katuse vahetus ja katusealuse soojustamine

Kokkuvõtvalt täitis Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2023. aastal oma eesmärke väga hästi, ületati

planeeritud publikuarv, planeeritud piletitulu nii teatrisaalides kui kinosaalis ning pea pooled etendused

anti väljaspool oma kodusaali, millega Rakvere Teatrimaja on jätkuvalt enim regionaalset kättesaadavust

tagav etendusasutus. Samuti lõpetati oluline väikese saali remont ning tegutses edukalt

keskkonnategevuse töörühm.

42

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Aasta 2024 tegevused on jätkuvalt kaetud ebakindluse looriga ja tuleb arvestada ootamatustega kõiges.

Tegevuskava täitmisel on sisutegevuse suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus

või vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2024. aastal tulipunktis jätkuvalt publik, et 2025. aastaks

jõuda Rakvere Teatri koroonaeelsele 63 tuhande külastuse tasemele.

2.28. Sihtasutus Saaremaa Muuseum

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Saaremaa Muuseum (edaspidi ka sihtasutus või muuseum või Saaremaa Muuseum)

põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja

vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning

tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet.

2017. aastal riigi ja Kuressaare linna (tänaseks Saaremaa vald) asutatud sihtasutus võttis üle seni

Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Saaremaa Muuseum funktsioonid Saare maakonnaga

seotud kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine

sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Muuseumi külastas 2023. a kokku 97 651 (2022. a kokku 97 403 külastajat, 2021. 80 118, 2020. 60 933).

Haridusprogrammides osales 3183 inimest (2022. aastal 5708).

Olulisemad põhitegevuse sündmused Saaremaa Muuseumis 2023. aastal:

• Saaremaa Muuseumi toimetiste sarja 14. trükisena ilmus Jaan Tamme raamat „Saaremaa ja Muhu

linnused ja maalinnad“ ja ilmus Saaremaa Muuseumi Kaheaastaraamat 2021-2022;

• Osaleti ja juhendati Maasilinna uurimis- ja konserveerimistöid;

• Aktiivselt osaleti Kuressaare lossi arhitektuuri-ajaloolistes uuringutes, remonditööde käigus leitud

kaevu teemaline artikkel avaldati muuseumi kaheaastaraamatus;

• Osaleti Eesti Rahva Muuseumi kureeritavas esemepärandi massdigiteerimise jätkuprojektis, mille

käigus digiteeriti 1178 peamiselt suuremõõtmelist museaali ja tehti kõik need MuIS-i kaudu ava-

likkusele kättesaadavaks;

• Digiteeriti ja kirjeldati museaale, mille tulemusel 100% museaalidest on MuIS-is, neist 56% digi-

teeritud;

• Valik Salme laevmatuste leide on 3-D’s kättesaadavad rahvusvahelises internetikeskkonnas

Sketchfab;

• Toimusid ettekanded Saaremaa Muuseumi kogusse kuuluvatest Salme laevmatuste leidudest Nor-

ras Gudvangenis ja Tonsbergis;

• Saaremaa Muuseumi filiaalides toimusid iganädalased giidituurid, temaatilised perepäevad, erine-

vad näitused ja tähtpäevade tähistamised;

• Saaremaa Muuseumi omanäitus „Viikingid enne viikingeid“ eksponeeriti Eesti Meremuuseumis ja

omanäitus „Elu piimanõus. Uudne pilk Saaremaa metsavendlusele“ eksponeeriti Eesti Sõjamuu-

seumis.

Sihtasutuse tellimusel valmis Piirkondade konkurentsivõime tagamise toetusmeetme abil projekt „Saa-

remaa muuseumi kaasajastamise I etapp – piiskopilinnuse konvendihoone sissepääsu ja esimese korruse

välja arendamine“, millega muuhulgas uuendati osaliselt lossi püsiekspositsiooni ja loodi juurde kaa-

saegsetele tingimustele vastavad ajutiste näituste pinnad, samuti parandati erivajadustega külastajate

juurdepääsuvõimalusi.

Kokkuvõtvalt täitis Sihtasutus Saaremaa Muuseum 2022. aastaks seatud eesmärke hästi.

43

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Saaremaa Muuseum on ette valmistanud tegevuskava aastaks 2024 ja arengukava 2024–2028, mis kät-

kevad endas olulisimaid arengusuundi, lähtudes muuseumi põhiväärtustest.

2024. eesmärkidest väljavõte:

 Kuressaare kindluse kui fortifikatsiooniajaloo teemapargi arendamine.

 Kindluse kui puhkeala atraktiivsuse tõstmine ja uute tegevusvõimaluste loomine.

 Konvendihoone kui muuseumikeskkonna parandamine ja atraktiivsuse tõstmine.

 Uue ekspositsiooni rajamine.

2.29. Sihtasutus Sakala Teatrimaja

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Sakala Teatrimaja põhikirjalised eesmärgid on:

 sihtasutuse valduses ja kasutuses olevate hoonete remont ja rekonstrueerimine ning valminud

hoonekompleksi haldamine;

 Eesti teatrikunsti edendamine ning võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks

eesti vaatajatele;

 sihtasutuse sissetulekute ja kapitali kasutamine, maksmine või annetamine sihtasutuse

halduskulude ning teatrihoones näidatavate lavastustega seotud kulutuste katteks.

Sihtasutus peamine põhikirjaline eesmärk on sihtasutuse valduses ja kasutuses olevate hoonete remont

ja rekonstrueerimine ning haldamine. Sihtasutuse hoone paikneb Tallinnas Sakala tn 3 kinnistul, mille

omanikuks on Eesti Vabariik ja riigivara valitsejaks Kultuuriministeerium. Sihtasutuse kasuks on seatud

2000. aastal tasuta hoonestusõigus tähtajaga 36 aastat. Pärast Sihtasutuse Teater NO99 tegevuse

lõpetamist Sakala 3 hoones on muutunud ka Sihtasutuse Sakala Teatrimaja roll ja tegevus. Endisest

hoone haldamisega tegelenud sihtasutusest (Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja) on saanud hoone tegevust

sisuliselt juhtiv sihtasutus.

Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, sh hoone

heaperemeheliku kasutamise tagamiseks, ning hoonestusõiguse lepingust tulenevate hoone

omanikupoolsete kohustuste täitmiseks ja kinnisvara hooldamiseks.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Nii nagu eelnenud aastatelgi, jätkas sihtasutus 2023. aastal maja haldamisega. Sihtasutuse jätkuvaks ee

märgiks on tagada ning suurendada võimalusi ruumide rentimiseks etenduskunstidega tegelevatele kol-

lektiividele.

2023. aasta jooksul toimus Sakala 3 Teatrimajas kokku 198 avalikku teatrietendust, millest 115 olid

VAT Teater MTÜ produktsioonid ning 83 teiste produktsioonide läbi viidud etendused (sh Ekspedit-

sioon OÜ, SA Fine5, EMTA Lavakunstikool, Oliivipuu OÜ, Rakvere Teater, Aurinkobaletti (Turku,

Soome), nüüdistsirkuse festival Epicirq). Teatrimaja erinevates saalides toimus kokku 739 proovipäeva,

millest 252 moodustasid VAT Teatri proovipäevad ning 487 proovipäeva teised produktsioonid.

Aastal 2023. tehti investeeringuid Kammersaali kohandamisele etenduskunstide eripäradest lähtuvalt.

Otseseks tulemuseks on senisest olulisemalt laiemad võimalused etenduste läbiviimiseks.

Sihtasutus peab oluliseks keskkonnahoiule suunatud tegevusi. Olulisemate tegevustena väärivad välja-

toomist: a) tehnosüsteemide remont ja seadistamine, et tagada senisest säästlikum energiakasutus hoo-

nes sh ventilatsioonisüsteemide töö optimeerimine ning selle töötamisgraafikute seadistamine, kütte-

sõlme automaatika kestev seadistamine; b) akende jooksev korrashoid ja hooldus, mida saadab ka põhi-

mõte mitte avada aknaid tuulutamiseks; c) prügisorteerimise tagamine vastavalt kehtivatele nõuetele;

44

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

d)majas ei kasutata ühekordseid nõusid ega plastist joogikõrsi, e)sihtasutus ei telli plasttaaras joogivett

vaid kasutab joogiveeks Tallinna veevärgi vett.

Kokkuvõtvalt täitis Sihtasutus Sakala Teatrimaja 2023. aastaks seatud eesmärke väga hästi,

olulisimateks on Kammersaali kasutuselevõtt teise paralleelis töötava saalina, majahaldamise

süstematiseerimine ning edukas uue kohvikupidaja hange.

2024. aastal on plaanis jätkata vastavalt võimalustele väikeste investeeringutega Kammersaali jätkuvaks

arendamiseks, et paremini tagada vastavus etenduskunstide vajadustele. Samuti vajab jooksvaid inves-

teeringuid olemasolevate teatrietendusi teenindavate tehnosüsteemide korrashoid ja parendamine. Sih-

tasutuse eesmärgiks nende tegevuste läbiviimisel on luua võimalusi suuremale ringile teatriproduktsioo-

nidele etenduste läbiviimiseks mainekas Tallinna teatrimajas. Tulenevalt teatrimaja asukohast ning heast

vastavusest etenduskunstide spetsiifikale, on meie saalide järele valdkonnas väga kõrge nõudlus. Meie

eesmärgiks on laiendada võimalusi saalide kättesaadavuseks etenduste andmisel.

2.30. Sihtasutus Tartu Jaani Kirik

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutus on asutatud Tartu Jaani kiriku taastamise, selle hilisema kasutamise ja säilitamise projektide

rahastamiseks. SA Tartu Jaani Kirik asutajad on Eesti Vabariik, Tartu linn ja EELK Tartu Ülikooli-Jaani

Kogudus

Jaani kirik on üks Tartu olulisemaid pühakodasid, kultuuriobjekte ja kodukonnakeskusi. Sihtasutuse

peamise põhikirjalise eesmärgi osas lõppes kiriku taastamine kapitaalehituslikus mõttes 2005. aastal.

Hiljem on tehtud väiksemaid ehituslikke täiendusi ning teostatud garantii- ja remonditöid. Kiriku

taastamine on pooleli peaoreli ehitamise osas. Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik vähemalt seni,

kuni Jaani kirik on täielikult taastatud, s.t soetatud on peaorel ning restaureeritud valdav osa

terrakotaskulptuuridest.

Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

2023. aastal väisas kirikut hulgaliselt gruppe ning 30 000 külastajat. Toimusid plaanipärased jumalatee-

nistused.

Jaani kiriku populaarsus kontsertide ja muude kultuurisündmuste läbiviimise paigana on ligilähedaselt

optimaalsel tasemel – u 100 õhtust kultuurisündmust aastas. Lisanduvad jumalateenistused ja mitmesu-

gused näitused. Viimaste osas näeb sihtasutus arenguvõimalust, mis peaks esmajoones suurendama ki-

riku külastatavust ning seeläbi ka tulusid.

Kontsert-tegevuse osas on sihtasutuse olulisemateks koostööpartneriteks Eesti Kontsert, festval Klaas-

pärlimäng, kontserdisari Tornimuusika, Musica Sacra ning Hingede öömuusika.

Jätkus vahendite kogumine pikaajalisele arendusprojektile, mis näeb ette Eesti esimese barokkoreli ehi-

tamist Tartu Jaani kirikusse. Täna kirikul peaorel puudub. Kasutusel on 2005. aastal välisabi korras

saadud väike kooriorel. Uue oreli ehitamiseks on laekunud annetusi eraisikutelt ja ettevõtetelt ning toe-

tus Eesti Kultuurkapitalilt.

Sihtasutus Tartu Jaani Kirik on oma eesmärke saavutanud 2022. aastal hästi.

45

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

2.31. Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Tartu Kunstimuuseum põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu

koguda, säilitada, uurida ning vahendada Eesti kultuuriloo seisukohalt olulist kunsti ja sellega seotud

materjali, aidates seeläbi kaasa kunsti väärtustamisele ühiskonnas ning Tartu kui inspireeriva

elukeskkonnaga linna ja atraktiivse reisisihi arengule.

2024. aastal koos Tartu linnaga asutatud sihtasutus võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava

riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum ülesanded.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum asutati jaanuaris 2024 ning alustas sisulist tegevust märtsist 2024.

Sellest tulenevalt saab esitada ülevaade sihtasutuse tegevusest ja eesmärkide täitmisest järgmisel aastal.

2.32. Sihtasutus Teater Vanemuine

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Teater Vanemuine põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti

kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine luues ning esitades kunstiväärtuslikke sõna-,

muusika- ja tantsulavastusi ning korraldades muid etenduskunstisündmusi. Teatri arengukava viitab

eraldi vajadusele tutvustada ja säilitada teatrikunsti kaudu Lõuna-Eesti piirkondlikku pärandit.

2012. aastal asutatud Sihtasutus Teater Vanemuine võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava

riigiasutuse Teater „Vanemuine“ funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana ning riigilt saadud

hoonete kompleksi haldajana eesmärgiga jätkuvalt kanda professionaalse kolmežanrilise (draama,

muusika ja tants) teatri, laia ja mitmekesise repertuaarivalikuga suurima kultuurikeskuse rolli Lõuna-

Eestis. Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on sobilik ning

rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Aasta 2023 oli Vanemuise teatrile edukas aasta, mida saatis aktiivne etendustegevus ja suur publikuhuvi.

Vanemuises toimus 2023. aastal kokku 749 etendust, kontserti ja noortetöö üritust, mida külastas 165

751 inimest (2022. a 134 960 külastajat). Sellest piletitega üritustel 460 etendusest ja kontserdist sai

osa 150 390 kultuurisõpra ja lisaks osales 289 noortetöö ja muul üritusel 15 361 inimest.

Etendused ja kontserdid jagunesid: 282 draamaetendust (külastajaid 77 175), 122 muusikaetendust või

kontserti (külastajaid 55 888), 55 tantsuetendust (külastajaid 16 525), 1 ball (külastajaid 802). 2023.

aastal esietendus Vanemuise teatris 14 uuslavastust, nende seas kaheksa draama-, kaks balleti-, kaks

ooperilavastust, 1 lastemuusikal ja 1 haridusprojekt. Möödunud aastal jõudis Tartu linna toel vaegkuul-

jate ja -nägijate ette kuus ligipääsetavat etendust.

Toimus 4 kontserti, 2 teatri suures majas, 1 Pärnu kontserdimajas ja 1 Paide muusika-ja teatrimajas. 30.

juulil toimus traditsiooniline Vanemuise sümfooniaorkestri suvekontsert Kassitoome orus. Toimusid

näitused Vanemuise väikese maja publikugaleriis.

Jätkusuutlikkuse ja vastutustundliku tegevuse põhimõtted, sh keskkonnaalased on sõnastatud. Juba

praegu on rakendatud erisuguseid tegevusi, et vähendada energiakulu: teatri valguspark on suures osas

46

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

vahetatud säästvamate LED-valgustite vastu, kuid protsess jätkub. Hoonete üldruumid on varustatud

liikumisanduritega. Teatri kütte- ja ventilatsioonisüsteemid on digitaalselt juhitavad ja seadistatakse vas-

tavalt reaalsele tarbimisvajadusele.

Kokkuvõtvalt täitis Sihtasutus Teater Vanemuine 2023. aastal seatud eesmärke väga hästi.

2024. aasta plaanid on järgmised. Teater soovib kasvatada piletimüügitulu 10%. Plaanis on suurendada

etenduste koguarvu. Oluliselt rohkem toimub ringreise Eesti eri paigus. Läbirääkimiste etapis on ring-

reisid Balti- ja Põhjamaade ooperi- ja kontserdimajadega. Planeeritud on 13 esietendust. Toimub suve-

lavastus Toomkiriku varemetes. Toimuvad tavapärased Kassitoome kontsert, hooaja lõppkontsert ja

hooaja avakontsert. Tartu 2024 programmis oleval hooaja avakontserdil kõlab suurejooneline Gustav

Mahleri sümfoonia nr. 8 (Tuhande sümfoonia) juhtivate solistide osalusel. Teatri koosseisuline töötajate

arv ei muutu. 2024. aastal on eesmärk jätkata töötajate füüsilise töökeskkonna (garderoobid jm) paran-

damist ning liikuda edasi muusikaosakonna proovitingimuste parendamise vajadusega.

2.33. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus põhikirjalised eesmärgid on:

 rahvusvahelistele nõuetele vastavate komplektsete spordikeskuste (sh olümpiaettevalmistus- ja

koolituskeskuste) väljaarendamine, haldamine ja vastavate teenuste pakkumine;

 suve- ja talispordialade ning laskespordi treeninguteks, spordilaagriteks ning riigisiseste ja

rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine;

 konverentside ja seminaride korraldamiseks ja koolituseks tingimuste loomine ja vastavate

teenuste pakkumine;

 puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine.

Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus tegevuse jätkamine on vajalik, kuna keskus on arenev ja omab nii

rahvusvahelist kui riiklikku tuntust. Sihtasutus haldab kolme Lõuna-Eesti spordikeskust: Tehvandi

Spordikeskus (talialade tippspordi treening- ja võistluskeskus), Kääriku Spordikeskus (multispordi- ja

spordilaagrikeskus, sihtasutus haldab alates 2012. aastast) ning Tartumaa Tervisespordikeskus

(laskespordi- ja harrastusspordikeskus, sihtasutuse struktuuriüksus alates 2014. aastast).

Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol seatud pikaajaliste põhikirjalise eesmärkide täitmiseks on sobilik

ja jätkuvalt vajalik. Riigi osalus sihtasutuse asutajana on oluline tagamaks teostatud ja teostatavate

spordi-investeeringute sihipärane kasutus ka tulevikus.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

2023. aastal jätkas sihtasutus oma põhitegevust s.t. pakuti spordirajatiste, konverentsi- ja

võistluskeskuse, majutus- ja toitlustusteenust. Võrreldes 2022. aastaga suurenes Riigitoetuse osakaal

Kultuuriministeeriumi vahendusel tegevustoetusteks 37% võrra. Toetuse suurenemine on seotud

töötajate palga kasvuga ja energia kulude hinna tõusuga. 2023. aastal saadi Kultuuriministeeriumi

vahendusel sihtotstarbelist toetust remondifondist summas 55 000 eurot.

2023. aastal oli näha sihtasutuse tegevuskeskkonnas, milleks on laias laastus sporditurism (sport,

majutus, toitlustus) mõningast elavnemist võrreldes varasema aastaga. Lisaks elavnenud siseturismile

võis tänu piirangute leevenemisele näha mõningast kasvu sporditurismile lähiriikidest ning rohkemate

spordiürituste toimumist. Alates 2022. aasta veebruarist kui Vene Föderatsioon alustas sõda Ukrainas

võttis sihtasutus vastu otsuse mitte lubada teenuseid kasutama Vene Föderatsiooni klubisid ja alaliite.

Investeerimistegevustes oli sihtasutuses tunda olulist ehitusmaterjalide ning ka ehitushindade

kallinemist oluliselt kiiremas tempos koos keskmise inflatsiooniga.

47

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Sihtasutuste majandustegevuse käive tõusis võrreldes 2022. aastaga 18 %. Tehvandi Spordikeskuse

käive kasvas võrreldes 2022. aastaga 7 % võrra. Tartumaa Tervisespordikeskuse käive langes võrreldes

2022. aastaga 16 %, siinjuures tuleb arvestada, et 2022. a käive oli seotud eelkõige Ukraina põgenike

majutusega. Kääriku Spordikeskuse käive kasvas võrreldes 2022. aastaga 33% võrra ja võrreldes 2021.

aastaga 76%. Kääriku Spordikeskuse käibe tõusu saame eelkõige seostada Kääriku hotelli, toitlustuse ja

konverentsikeskuse rekonstrueerimistööde lõppemisega. Käibe kasv ja Kääriku SK populaarsus näitab

ka investeeringu olulisust Lõuna Eestis.

Investeeringute kava täituvus 2023. aastal:

Tehvandi

 2023 aastal sõlmiti leping arhitektuurikonkurssi võitja Kauss Arhitektuuribürooga tugiteenuste

keskuse hoone eelprojekti koostamiseks;

 Viidi ellu mitmeid remondi- ja renoveerimistöid.

Kääriku

 Spordikeskuse energiasäästu tegevuste elluviimise käigus uuendati automaatikasüsteeme,

asendati liikumisradadel valgustid energiasäästlikute LED-valgustite vastu, soetati

olemasolevasse katlamajja uus katel ning algatati päikeseelektrijaama ehitustegevus.

Tartumaa tervisespordikeskus

 Jätkati keskuse väljaehitamise arhitektuurikonkursi võitjaga eskiisprojekti ja eelprojekti

koostamist;

 Koostati olemasolevate hoonete rekonstrueerimise tarbeks eskiisprojektid;

 Alustati tegevusi hoonete katuste rekonstrueerimiseks, viidi ellu tegevusi lasketiirude ohutuse

tagamiseks ning teostati tegevusi seoses tormikahjude likvideerimisega.

2023. aastal korraldati Sihtasutuse keskustes üle 70 erineva mastaabiga võistluse, millest olulisemad oli

FIS MK etapp kahevõistluses; Tartu Kuubiku erinevad võistlused; Eesti MV murdmaasuusatamises,

suusahüpetes, kahevõistluses, ja laskesuusatamises; Kekkose raja võistlused; Firmaspordi ja Eesti

Akadeemilise Spordiliidu erinevad üritused , EMV III liiga võistlused; Tennis Europe võistlused

noortele; erinevad laskespordivõistlused (liikuv märk, Heli Rass, EMV jne).

Kokkuvõtvalt võib Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus tegevust eesmärkide täitmisel 2023. aastal

hinnata heaks. Tegevused on ellu viidud vastavalt arengukavale ning seatud eesmärkidele.

2024. aasta olulisemad tegevused:

 Läbi spordimajutuse täituvuse ja spordirajatiste kasutuse suurendamise tuleb käivet kasvatada

nii olemasolevate klientide hulgas kui laiendada kliendibaasi uutel veel kasutamata turgudel;

 Klientidega tegelemise intensiivistamine (tõhusam turundus, täislahenduste pakkumine);

 Koostööpartneritega (edasimüüjate ja vahendajatega) tihedam koostöö Sihtasutuse tegevuse

finantseerimine.

2.34. Sihtasutus Ugala Teater

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutus Ugala Teater põhikirjalised eesmärgid on:

 kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuste loomine ja esitamine;

 eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine;

 teatri loomingulise kollektiivi liikmetele võimetekohase ja nende andeid arendava töö

48

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

pakkumine;

 erinevatele sihtgruppidele suunatud mitmekesise ning vaatajaid vaimselt rikastava

repertuaarivaliku koostamine;

 valminud lavastuste tutvustamine teatrihuvilistele üle kogu Eesti;

 teatrikunsti ja kultuuri populariseerivate ürituste (festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid

kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms) korraldamine;

 sihtasutuse lavastuste tutvustamine väljaspool Eesti Vabariiki ja võimaluste loomine maailma

teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale;

 sihtasutusele kuuluva kinnisvara renoveerimine ja selle korrashoiu tagamine.

Rahvuskultuurist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutus Ugala Teater

tegevuse jätkamine regiooni kultuurielu elavdajana elukeskkonna kvaliteeti tõstmise eesmärgil vajalik.

Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Lõppenud 2023. aasta pakkus taaskord pinget ja erinevaid väljakutseid, kuid aastale tervikuna

läbi numbrite tagasi vaadates võib julgelt väita, et saadi hakkama.

Aasta jooksul anti kokku 326 etendust (2022. 279 etendust) enam kui 85 000 külastajale (2022.

75 600) ning teenitud piletitulu enam kui 1,3 miljonit eurot. Taaskord tuleb tunnistada tõsiasja, et erine-

vatel põhjustel pole olnud võimalik kõike planeeritut ellu viia – ära on jäänud kokku 25 etendust ning

tagasi on ostetud kokku 714 piletit.

2023. a esietendus kokku 8 uuslavastust (2022. 9). 17% etendustest anti väljasõitudes (kokku 55 kor-

ral).

Ugala teater on oma põhitegevuses - lavastuste kujunduste loomisel ja väljatoomisel – valinud jätku-

suutliku arengutee, milline peaks rahuldama praeguse põlvkonna soovid ja vajadused, kuid on ohutu ka

tulevaste põlvkondade huve silmas pidades. 2023.a. esietendunud 3 uuslavastuse kunstnikutöö teinud

Kristjan Suits on oma töödes seadnud eesmärgiks taaskasutuse – dekoratsioonidena on kasutusel nii

teiste teatrite repertuaarist välja arvatud lavastustes kasutatud lavakonstruktsioonid kui ka oma maja

repertuaarist maha kantud lavastuste dekoratsioonimaterjalid. Keskkonnavaldkonnas on jätkuvalt päe-

vakorras luminofoortorudega valgustite asendamine ledvalgustitega. Roheenergia kasutuselevõtu eel-

duseks on vajalik päikesepaneelide paigaldamine – paraku on selleks vajalik teha suurem investeering

ja keeruliseks probleemiks on kujunenud ka ülejääva energia võrku tagasi suunamine.

Aasta esimese uuslavastuse „Laste hotell“ tutvustamiseks ning uue teatripubliku kasvatamiseks kohtusid

perehommikul väiksed ja suured teatrisõbrad Laste hotelli rahvaga. Noortele vaatajale mõeldes on Eesti

Etendusasutuste Liit ellu kutsunud Koolinoorte teatripäeva, mis tõi üheks päevaks kokku erinevad teat-

rid üle eesti, eesmärgiga pakkuda Harjumaa õpilastele mitmekesiseid võimalusi teatritegemisega tutvu-

miseks. Ugala teater viis läbi mitmeid põnevaid töötubasid – sissevaated tehti näitlejatöösse, valgus-

meistri tööpäeva, keskkonnasäästliku lavakujunduse loomisesse ja projektikirjutamisse. Maikuus toi-

mus Ugala teatrikohvikus ja terrassil eksklusiivse erisündmusena Eesti-Läti disko: retrost tänapäeva.

Teatrite ühisprojekt on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

Pirita Majandusgümnaasiumi lõpetanud Liisi Viirmaa lõi koos VAT Teatri dramaturgi ja haridustege-

vuste juhiga videod, mis juhatavad sisse „Märka, et oled teatris” kampaania, millisega ühines ka Ugala

teater. „Märka, et oled teatris” kutsub üles pöörama tähelepanu teatris käitumisele. Ühise sõnumi

„Märka, et oled teatris” eesmärk on meelde tuletada teatrikülastuse elementaarsed tõed ning tõsta esile

viisaka ja austava käitumise olulisust teatrisaalides. Ugala teatrigaleriis olid avatud erinevad näitused.

Kokkuvõtvalt tuli Sihtasutus Ugala Teater 2023. aastal eesmärkide täitmisega hästi toime.

49

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

2024. majandusaastaks on seatud eesmärk anda kokku 324 etendust 85 200-le külastajale ning teenida

piletitulu kokku 1 412 600 eurot. Repertuaari uuendamiseks on 2024. aasta repertuaariplaani kavandatud

9 uuslavastuse väljatoomine. Trupi loomingulisuse ja professionaalse arengu toetamiseks on kavandatud

osalemine välisfestivalil, võimaldatud loomingulistel töötajatel külastada etendusi ja õpitubasid välis-

maal. Haldusvaldkonnas on kavandatud lavaseadmete- ja lavapõrandate hooldus ning publikugarde-

roobi disainiistmete uuendusremont. Suvekuudeks on kavandatud teatrihoone fassaadi ning tugimüüride

parandus.

2.35. Sihtasutus Vene Teater

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Vene Teater põhikirjalised eesmärgid on:

 kunstiliselt ja tehniliselt kõrgetasemeliste etenduste loomine ja muude kultuuriürituste

korraldamine vene- ja eestikeelsele elanikkonnale;

 omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele.

Tutvustada nii klassikalist kui ka nüüdisaegset vene, eesti ja maailma dramaturgiat;

 tekitada dialoog publikuga sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise abil;

 viia professionaalne teatrikunst Tallinna ja Eesti piirest väljas, tehes selleks

ringreisitingimustele vastavaid lavastusi;

 lisaks teatrietendustele korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri populariseerivaid

üritusi: kino, festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised

jms;

 arendada ja hoida sihtasutusele kuuluvat kinnisvara, pidades silmas nüüdisaegse

teatrikeskkonna vajadusi.

Sihtasutuse Vene Teater missiooniks on olla venekeelse kõrgetasemelise teatritraditsiooni hoidja ja

arendaja Eestis. Teatri tegevuse eesmärk on olla venekeelse teatrikunsti eestkõneleja, suunanäitaja ning

kvaliteedi kandja, kes on teatud ja tunnustatud Eestis, Venemaal ning mujal maailmas.

Rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutuse Vene Teater

tegevuse jätkamine ainsa kutselise venekeelse teatrina Eestis põhjendatud ja vajalik. Teatri toimimine

sihtasutuse vormis seatud eesmärkide täitmiseks on sobilik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Venemaa agressioon Ukraina vastu on mõjutanud SA Vene Teater tegevust viimaste aastate jooksul

kindlasti suuremal määral kui teisi Eesti teatreid. SA Vene Teater on Venemaa sõjalise rünnaku Ukraina

vastu ühemõtteliselt hukka mõistnud.

2023. aasta oli SA Vene Teater jaoks väga edukas. Aasta kokkuvõttes ületati planeeritud külastuste arv

suurelt: kavandatud 62 600 vaataja asemel käis teatris 77 803 vaatajat (2022. 67 180), mis on viimase

viie aasta kõrgeim näitaja. Piletimüük saavutas kõigi aegade kõrgeima taseme. Keskmine teatripileti

hind tõusis 16,0 eurole. Uuslavastuste arv kujunes plaanitust suuremaks. Plaan nägi ette 10 uuslavastust,

kuid tegelikult toodeti 14 lavastust ja 1 kontsert Narvas. Teater tuli möödunud aastal välja 160 lavastu-

sega suurel laval, 202 uuslavastusega väikesel laval, 23 l vastusega RINGlaval, 12 suvelavastusega Eesti

Vabaõhumuuseumis, 6 külalisetendusega Riias ja 6 väljasõiduga Ida-Virumaale. Siia kulub ka 3 audio-

visuaaletendust Composter festivali raames terves teatrimajas, üks etenduskontsert Narvas ja sõbrapäe-

vakontsert RINGlaval. Lisaks toimus kirsiaia installatsioon Turu platsil Tallinnas ja teatri suurel laval

esines Gesher teater.

Möödunud aastal viis Vene Teater oma põhitegevuse kõrval läbi mitmeid projekte, millest kujunesid

tähelepanuväärsed sündmused ning mis laiendasid osalejate loomingulist ampluaad. Jaanuaris korraldati

50

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

talvisel koolivaheajal koos Avatud kooli õpetajatega teatris laager, mille käigus õpetati lastele teatri-

kunsti eripära, anti võimalus end loovalt väljendada ja loomulikult ka etendusi vaadata. Kunstiline juht

ja arendusjuht pidasid loenguid ka Taliinna Läänemere Gümnaasiumis, et tutvustada SA Vene Teater

tööd. Eestis on endiselt palju sõjapõgenikke, kelle sunnitud pikaajaline siinviibimine eeldab põhjaliku-

mat eesti keele õppimist ja keelekeskkonda sisenemist. SA Vene Teater võimaldas „Keelekohviku“ pro-

jekti raames sõjapõgenikest lastele suhtlemist eesti keelt kõnelevate eakaaslastega.

2023. aastal leidis aktiivset kasutamist RINGlava, mis on osutunud tõmbenumbriks nii uutele vaatajatele

kui ka avatud platvormiks teistele Eesti teatritruppidele.

Kokkuvõtlikult võib Sihtasutuse Vene Teater tegevust eesmärkide täitmisel 2023. aastal pidada väga

heaks.

2024. aastaks koostatud kavades on arvesse võetud asjaolu, et sõda Ukrainas jätkub, elatustase langeb

ja palgakasv on peatunud. Elektrienergia ja seega ka kõigi teiste teatri eluks vajalike kaupade ja teenuste

hinnad tõusevad. Järgmiseks aastaks oleme optimistlikult planeerinud veidi rohkem teatrikülastusi kui

2023. aastal. Oleme mõnevõrra suurendanud etenduste arvu ja plaanime välja tulla 11 uuslavastusega.

Külastajate arvuks on teater planeerinud 78 630. Plaanitav etenduste arv on 385.

2.36. Sihtasutus Virumaa Muuseumid

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Sihtasutuse Virumaa Muuseumid (edaspidi ka sihtasutus või muuseum) põhikirjalised eesmärgid on

sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine, et luua tingimused kultuuri-, loodus- ja

keskkonnakaitse väärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilimiseks ning

üldsusele vahendamiseks.

Sihtasutus on tegutsenud alates 2002. aastast. Tulenevalt sihtasutuse eesmärkidest – tagada Palmse

mõisa, Rakvere linnuse, Politseimuuseumi, Rehbinderi maja, Linnakodaniku majamuuseumi, Altja

kõrtsi ja võrgukuuride, Toolse linnuse ning Karepa Kalame Talumuuseumi jätkusuutlik tegevus – on

vajalik sihtasutuse tegevuse jätkamine. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol seatud põhikirjalise

eesmärkide täitmiseks on sobilik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Külastuste arv 2023. a oli 83 570 (2022. 84 450). Haridusprogrammides osales kokku 4144 osalejat.

2023. aastal arendati ja täiustati muuseumi tegevusi kajastavaid ja ajalugu populariseerivaid loen-

guprogramme.

Rakveres asuva Linnakodaniku majamuuseumi ärklikorrusel oleva tegevuste ruumi arendusprojekt an-

dis võimaluse teemaloenguid senisest paremini korraldada. Ruumi loodud mobiilse näitusepinna abil

saavutati loenguid raamistav lisandväärtuse, millel on oluline roll senisele osalemisarvu tõusule.

Rehbinderi majas eelnevatel aastatel alanud püsinäituse ja hoone korrastamise suurarendus on samm-

sammult läbi projektide rahastuse ning hoolikalt omatulude kasutust paigutades valmimas. 2024. aasta

kevadel on peakorrusel planeeritud uus mööblinäitust kajastav ekspositsioon avada.

Varasemalt koos mööblinäitusega projekteeritud Virumaa ajalugu kajastav püsiekspositsioonipind sok-

likorrusel on lähima kahe aasta plaanides. Kogu hoone taristu terviklikkust arvestades on korrastatud ka

soklikorrus ja elementaarsed tööd on tehtud.

Palmse mõisa vabaõhumuuseumi arendustegevuse jätkuv suurim uuendus on koostöös baltisaksa kogu-

konna ja institutsioonidega luua Baltisaksa keskus, mis seoks omavahel teadustöö ja ajalugu populari-

seerivad tegevused Eesti, Läti, Saksamaa ja Austria vahel.

51

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

Rakvere linnuse müüride konserveerimistööd on märgiliselt olulise sümbolehitise korrastamisel iga-

aastane tegevus. Regulaarselt korrastatakse amortiseerunud puittarindeid ja likvideerime sadevee läbi-

jooksu probleeme. Olemasolevate ehitustehniliste probleemide likvideerimise lahendamiseks on planee-

rimisel linnuse restaureerimise ja osalise rekonstrueerimise projekti algatamine.

Ekspositsiooni uuendati lisaks Linnakodaniku Majamuuseumile ka Karepa Kalame talus, Palmse mõi-

sas ja Politseimuuseumis. Loodud ajutised näitused tõstsid külastajate arvu.

Kokkuvõtvalt täitis Sihtasutus Virumaa Muuseumid 2023. aastaks seatud eesmärke rahuldavalt.

2.37. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk on võimaluste loomine spordi toetamiseks

ja arendamiseks järgmiste tegevuste kaudu:

 heategevuslik hariduse ja spordi toetamine avalikes huvides, toetuste ning stipendiumite

maksmine;

 treenerikutse arendamine Eesti Kutsekvalifikatsiooni Raamistikus (EKR), koolituste,

hindamiste ja kutseandmise koordineerimine ning korraldamine, tegutsemine eksami- ja

testikeskusena;

 spordiharrastuse ja treenerikutse toetuseks rakendatud treenerite tööjõukulude meetme

elluviimine;

 tõenduspõhise ja laiapõhjalise Eesti spordi andmekogu (Eesti Spordiregister) volitatud töötleja

ülesannete täitmine, spordialase teabe kogumine, töötlemine, analüüsimine, haldamine ning

levitamine. Spordialaste trükiste kirjastamine, spordiveebi haldamine ning arendamine,

Euroopa Liidu spordialaste projektide kohta teabe levitamine, asjakohaste teabeürituste

(seminarid, konverentsid, messid jms) korraldamine;

 spordi- ja liikumisharrastuse alaste uuringute korraldamine, spordialane nõustamistegevus;

 muud toimingud ja tegevused, mis on vajalikud sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks.

Oma tegevuste kaudu on sihtasutus kujunenud kompetentsikeskuseks, kuhu on koondunud

spordivaldkonnaga seotud oskusteave ja info ning tõenduspõhised spordi andmekogud. Juriidilise isiku

vorm sihtasutuse näol seatud eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.

Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta

Eesti spordiliikumist kõige mõjutavamaks tegevuseks 2023. aastal oli laste ja noortega tegelevate

treenerite tööjõukulude toetamine. Toetusmeetme rakendamise üheksas aasta oli edukas, tasustati kokku

1 288 630 treeningtundi, toetatavaid treenereid oli 1 423 kokku 425 spordiorganisatsioonist ja

spordikoolist. Nende juhendatud laste ja noorte arv oli 44 753.

2023. aastal oli olulise mõjuga tegevuseks treenerite kutseandmise ja treenerite tasemekoolituste

koordineerimine, samuti viiendat aastat panustamine treenerite erialase taseme ja täiendkoolituse

valdkonda. Kutsete taotlemine ja andmine on täielikult viidud veebikeskkonda. Pideva treenerikutse

väärtustamise, erinevate toetusmeetmete, laiaulatuslikemate koolituste ning sujuvama

administreerimise tulemusel kasvas olulisel määral kutsega treenerite arv. 31.12.2023 aasta seisuga oli

registris kutsega treenereid 4200.

Jätkus spordiregistri organisatsioonide, spordikoolide, treenerite ja spordiehitiste alamregistri ning

spordistipendiumite ja sporditoetuste keskkonna arendamine, põhimääruses sätestatud andmete

52

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade

kogumine ja spordiregistri alusdokumentide uuendamine.

Sihtasutus jätkas Eesti Spordi Harta teksti uuendamist Euroopa Spordi Harta eeskujul ja see oli arutlusel

Eesti Spordi kongressil 26.05.2023.

Sihtasutus uuendas Eesti Spordibiograafilist Leksikoni, ESBL kolleegium tegutses regulaarselt.

Sihtasutus kogus ja süstematiseeris Eesti sportlaste võistlustulemusi, hoidis ajakohastatuna

spordikalendrit ja digitaliseeris varasemate aastate sporditulemusi.

Sihtasutus on läbi viinud regulaarselt mitmeid uuringuid ja küsitlusi – spordi rahastamine kohalikes

omavalitsustes, treenerite tööhõive , spordiorganisatsioonide rahastamine , treenerikutse andmine jpt.

SA on osalenud Euroopa Liidu ekspertrühmades, spordiprojektides ja rahvusvaheliste organisatsioonide

töös.

Kokkuvõttes võib sihtasutuse tegevust 2023. aastal hinnata väga heaks.

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus on täitnud kõik 2023. aastaks püstitatud tegevuseesmärgid ja

tulemusindikaatorid. Oma tegevuste kaudu on sihtasutus kujunenud kompetentsikeskuseks, kuhu on

koondunud spordivaldkonnaga seotud oskusteave ja info ning tõenduspõhised spordi andmekogud.

2024. aasta olulisemad tegevused

 Treenerite tööjõukulude toetusmeetme realiseerimine;

 Treenerite kutseandmise protsessi juhtimine;

 Eesti spordiregistri volitatud töötleja ülesannete täitmine;

 IT keskkonna arendamine;

 Spordiuuringute ja -analüüside koostamine;

 Osalemine Euroopa Liidu ekspertrühmades, spordiprojektides ja rahvusvaheliste

organisatsioonide töös; ja Euroopa Liidu Erasmus + spordiprojektides.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

[email protected] 15.05.2024 nr 3-3/616-1

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste

teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise

2023. aasta ülevaade

Kultuuriministeerium esitab riigivaraseaduse § 98 lõike 3 alusel enda seisukohad riigi asutatud

sihtasutustele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2023. aasta vaates.

Aruandes on kajastatud sihtasutused, mille asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar

kantsler

Lisa: Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise

ülevaade 2023. aasta kohta 53 lehel

Karin Närep 628 2230

[email protected]