Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Julia Leontjeva

Keemikute Ametiühing

[email protected]

Teie: 22.03.2024 nr 23

Meie: 15.05.2024 nr 2.1-1/24/362-785-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Keemikute Ametiühingu pöördumise, milles juhtisite

tähelepanu ettevõtetes Viru Keemia Grupp AS, VKG Oil AS, VKG Logistika OÜ, OÜ Viru

RMT, OÜ VKG Energia ja OÜ VKG Kaevandused võimalikule isikuandmete kaitse nõuete

rikkumisele seoses ettevõtetes töötajate joobe kontrollimisega.

Pöördumise kohaselt on ettevõtete poolt jaanuaris 2024 kinnitatud „VKGj SVO1 Joobe

kontrollimise ja fikseerimise kord v4“ (edaspidi ka kord). Märtsis 2024 oli kord täiendatud

punktiga 3.3.2. Alates korra vastuvõtmisest muutusid oluliselt alkohoolse joobe kontrollimise

ja fikseerimise protseduurid. Pöördumise kohaselt ettevõtted kontrollivad suuremas mahus

töötajatel alkohoolse joobe olemasolu ettevõtete territooriumide pääslas kui töötajad saabuvad

tööle. Töötajatel puudub võimalus loobuda kontrollimisest, vastasel juhul töötajale ei lubata

minna töökohale ja temaga lõpetatakse tööleping. Alkohoolse joobe kontrollimist teostatakse

seadmega, mis ei ole kontrollitud EAK poolt akrediteeritud labori poolt.

Soovite Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta kirjeldatud asjaolude ja ettevõtete poolt

vastuvõetud korra suhtes. Kuivõrd ei ole Andmekaitse Inspektsiooni kontrollinud nimetatud

ettevõtetes joobe kontrolli teostamist, siis saan selgitada töökohal joobe kontrollimisele

kohalduvaid üldiseid reegleid, õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning inspektsiooni seisukohti.

Selgitan, et isikuandmete töötlemisel peab vastutav töötleja (antud juhul tööandja) alati

järgima isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklis 5 toodud põhimõtteid, milleks muu

hulgas on seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõte. IKÜM artikli 6 lõike 1 järgi on

isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks samas lõikes

loetletud tingimustest. Eriliiki isikuandmete puhul tuleb järgida ka IKÜM artiklis 9 sätestatut,

mille kohaselt on terviseandmete kui eriliiki isikuandmete töötlemine keelatud, v.a juhul kui

esineb üks sama artikli lõikes 2 loetletud asjaoludest.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lõige 1 punkt 15 paneb tööandjale

kohustuseks kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse

aine mõju all oleva töötaja. Sama seaduse § 14 lõige 2 keelab töötajal töötada alkoholi-,

narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. TTOS § 13 lg 2 kohaselt

võib tööandja kehtestada ettevõttes seadusega võrreldes rangemad töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded (ja kontrollida nende täitmist). Alkoholi ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keeld

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679.

2 (3)

(kui nõue) on iseenesest absoluutne – joobes või psühhotroopse aine mõju all olek tööl on

keelatud.

Joovet ja psühhotroopsete ainete kasutamist puudutavad nõuded on tööohutuse nõuded.

Joobeseisund kui terviseseisundi liik kuulub eriliiki isikuandmete hulka. Kuivõrd

psühhotroopne aine mõjutab samuti terviseseisundit, on andmed selle tarvitamise kohta

samamoodi eriliiki isikuandmed, sh ka sel juhul kui joobe tuvastamiseks on kasutusel

alkomeeter, mis ei näita joobeastet (promille). Seega peab õiguslik alus joobeseisundi

kontrollimiseks tulema IKÜM artiklist 9. Eriliiki isikuandmeid võib töödelda ainult seaduses

sätestatud juhtudel või isiku nõusolekul (aga mitte näiteks lepingu täitmiseks). Nõusolek ei

ole töösuhetes sobiv alus joobe kontrollimiseks, sest tööandja on jõupositsioonil ning

nõusoleku tegelikku vabatahtlikkust pole võimalik garanteerida.

IKÜM artikkel 9 lõige 2 punkt h annab tööandjale võimaluse töötaja joobeseisundi

kontrollimiseks, aga seda kontrolli võib teostada ainult tervishoiuteenuse osutaja, kellel on

seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus. Järelikult oleks võimalus, et tööandja saadab

töötaja arsti või õe juurde kontrolli, kes saab teha otsuse töötaja tööle lubamise kohta. Ka on

võimalik meditsiinipersonal töökohale kutsuda. Oluline on tähelepanu pöörata sellele, et

tööandja ei saa teada testi tulemust, vaid talle antakse ainult otsus selle kohta, kas isik võib

tööülesandeid täita või mitte. Samuti ei tohiks rakendada laus kontrolli – tööandja peab

oskama ära põhjendada, millised töötajad ning mis põhjusel tervishoiuteenuse osutaja juurde

minema peavad.

Rõhutan, et terviseandmed on oma olemuselt kõige delikaatsemad andmed, mida tuleb kaitsta

oluliselt hoolikamalt, kui tavalisi isikuandmeid. Seega tuleb ka nende andmete töötlemisele

pöörata tavapärasest rohkem tähelepanu. Nii ei ole ka võimalik tööandjatele joobe

kontrollimise õigust anda erinevate õigusaktides toodud kohustuste tõlgendamise teel, vaid

säte, mis näeb ette eriliigliste isikuandmete töötlemise (joobe kontrollimine), peab olema

seaduses välja toodud, selge, täpne ja ettenähtav. Ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muudatusest 2 jäeti see säte välja ja alust selleks ei loodud.

Seega, kui ettevõtted soovivad läbi viia igapäevast joobe kontrolli töötajatele enne nende tööle

asumist, tuleb esmalt töökoha riskianalüüsis see vajadus kaardistada ning töötajad

tervishoiuteenuse osutaja juurde saata või vastav meditsiinilise haridusega inimene asutusse

kohapeale kutsuda.

Kui aga on tekkinud situatsioon, kus on põhjendatud kahtlus, et töötaja ei ole töövõimeline

ning tuleb saata koju, peab see toimuma võimalikult delikaatselt ning kindlasti ei tohi selle

põhjustest informeerida kaastöötajaid. Vajadusel saaks tööandja tunnistajatena (nt hilisema

tõendamise eesmärgil), kasutada neid töötajaid, kes ise on joobes töötajaga kokku puutudes

tajunud, et kolleeg ei ole võimeline tööd tegema. Seega, ükskõik keda ei saa tunnistajaks

kutsuda, sest teiste töötajate kohale kutsumisega avaldatakse ühe töötaja kohta käivat

terviseinfot teistele, mis aga ei ole IKÜM-iga kooskõlas. Tervishoiuteenuse osutajal seevastu

on õigusaktidest tulenev saladuse hoidmise kohustus ning hilisema töövaidluse käigus, kui

tuleb tuvastada juhtunu asjaolud, saab vaidlust lahendav asutus küsida terviseandmed välja

otse testi või tervisekontrolli teinud meditsiinitöötaja käest.

Samas juhin tähelepanu ka sellele, et tööandja peab kõrvaldama töölt igasuguses joobes isiku,

kes ei ole töövõimeline. Üksnes alkoholijoobe tuvastamise võimalus ei annaks soovitud

tulemust, sest teisi joobeliike või psühhotroopse aine mõju all olemist sel viisil ei tuvastataks.

Samuti ei ole oluline mis on täpsemalt joobe põhjuseks või milline on joobeaste, kuna piisab

2 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste esimese lugemise versioonist võeti välja säte, mis sõnaselgelt lubas tööandjatel joovet kontrollida (jõustusid novembris 2022, eelnõu 615 SE).

3 (3)

tunnistajate ütlustest või meditsiinitöötaja teavitusest, et isik ei ole võimeline tööülesandeid

täitma. Tööandjal on oluline teada isiku töövõime, mitte mis joove ja millises ulatuses on

tuvastatud. Ise joobe kontrollimise puhul ei ole ka välistatud, et tekib olulord, kus tööandja

kahtluse või tunnistajate hinnangu alusel ei ole isik töövõimeline, aga joovet sellest hoolimata

ei tuvastata.

Täiendavalt toon välja, et kuivõrd antud asjast puudutatud ettevõtted on üsna suured ja

töötajaid on palju, siis on ka terviseandmete töötlemise riskid sellevõrra suuremad. Seega

soovitan, lähtudes töötajate kaitsest ja nende eraelu puutumatusest, kahtluse korral töötaja

siiski tervishoiuteenuse osutaja juurde saata. Välistamaks nt olukordi, kus kahtlus, et töötaja

võib olla joobes või mõnel muul põhjusel töövõimetu ja saadetakse koju, tugineb kellegi

subjektiivsele hinnangule. Sel viisil on kaitstud nii töötajate usaldus tööandja suhtes kui ka

nende õiguspärane ootus, et andmed on kindlaksmääratud isikute valduses. Tööandja kohustus

on tagada, et andmekaitsenõuded on täidetud.

Lugupidamisega

Mari-Liis Uprus

jurist

peadirektori volitusel