Taotlus

EELNÕU

KORRALDUS

[kuupäev] nr [number]

Astangu tn 76 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas

Planeerimisseaduse § 124 lg 10 ja § 128 lg-te 1, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 4 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-tega 2 ja 3, Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga  ning tulenevalt Avala OÜ 21. juunil 2022 esitatud algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ning arvestades Keskkonnaameti (kuupäev) kirjas nr (kirja number) ja Terviseameti (kuupäev) kirjas nr (kirja number) esitatud seisukohti

1. Algatada Haabersti linnaosas Astangu tn 76 kinnistu ja lähiala detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Planeeritava maa-ala suurus on 1,32 ha. Detailplaneeringu maa-ala ja kontaktvööndi piiri skeem on korralduse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Astangu tn 76 sihtotstarbeta krundile äri- ja elamumaa sihtotstarve, krundi kasutamise tingimused ja ehitusõigus kuni 3 maapealse ning 1 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamute (sh ridaelamute ehitamiseks). Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõttelised lahendused.

2. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

3.1 kavandada kõrguslikult liigendatud, samuti liigendatud fassaadiga erinevat tüüpi hoonemahud, sh lõunapoolsed hooned kavandada ridaelamutüüpi;

3.2 korterelamute paksus näha ette maksimaalselt 14-15 m ja ca 3 m laiused terrassid maa- aluse korruse peal;

3.3 kavandada korteri suuruseks keskmisel 85 m2 elamumaa sihtotstarbega suletud brutopinnast;

3.4 pandus maa-alusele korrusele kavandada vähemalt 2/3 osas hoone mahus;

3.5 korterelamute maa-alune parkimiskorrus kavandada arvestades, et katusekatend võib ulatuda maa peale kuni 60 cm maastikku integreeritult;

3.6 planeeringu- ja haljastuslahendus peavad toetama piirneval alal kulgeva Putukaväila lineaarpargi eesmärke;

2

3.7 parkimise kavandamisel lähtuda planeeringu koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest. Parkimise vajadus tagada omal kinnistul, sh elektriauto laadimistaristu;

3.8 kavandada sõidu- ja kõnniteed, parkimiskohad ning muud liiklusrajatised vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.

3.9 liikluslahendus siduda üldplaneeringukohase teedevõrguga ja piirnevate muude detailplaneeringute lahendusega, et tagada üldplaneeringu elluviimine ning antud arendusele vajalikud juurdepääsud. Arenduse elluviimiseks tuleb rajada kinnistule juurdepääsuks teede ühendus kuni Astangu tänavani.

3.10 kavandada mugavaid ja turvalisi rattaparkimis- ja hoiustamiskohti. Ratastele ja lapsevankritele näha ette ruumid hoonete esimesele korrusele tänavaga samale tasapinnale, mugava juurdepääsuga ning trepikojaga seotud asukohta. Jalgrataste parkimiskohtade arv määrata vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 kinnitatud „Tallinna rattastrateegiale 2018-2028“;

3.11 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Vajadusel kasutada sademevee käitlemise innovaatilisi lahendusi (katusehaljastuse rajamine, kasutamine kastmiseks, olmes jne). Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele.

3.12 teostada Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine.

3.13 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale,

3.14 kaitstavate taimeliikide inventuuri välitööd teostada ajal, kui neile iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab teostama kaitstavaid taimeliike tundev ekspert;

3.15 säilitada alal maksimaalselt looduslikku kõrghaljastust;

3.16 tagada olemasoleva väärtusliku taimkatte säilimine ning rohevõrgustiku sidusus sihtliikidele (tolmeldajad), lähtudes teostatud uuringust „Tolmeldajate Lääne-Tallinna rohekoridori funktsionaalsuse analüüs“;

3.17 säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada;

3.18 parkla-alad liigendada haljastusega, vältida ulatuslike kõvakattega alade planeerimist;

3.19 näha ette hoonesisese parkla põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni;

3.20 teostada radooniuuringud detailplaneeringu staadiumis. Tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 "Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" toodule;

3.21 kavandada planeeritavate hoonete/kortermajade olmejäätmete kogumine kinnistu põhiselt ja jäätmemaja ning mahutite paigutamisel järgida Tallinna Linnavolikogu Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõudeid. Jäätmemahutite arvu arvestamisel 130 korterile jälgida Tallinna jäätmehoolduseeskirja lisa 3. Pakendimahutid (plast+metallpakend ja klaaspakend) arvestada segaolmemahutite arvelt. Detailplaneeringu koostamisel arvestada ringmajanduse põhimõtteid (sh hoonete mitmefunktsionaalsus, efektiivne ruumi kasutamine, ümberplaneerimise võimalused, ehitiste energiatõhusus, ressursside säästev planeerimine). Tuua välja tekkivate jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi koos nende edasise käitlemise ettepanekutega (tuua välja jäätmete võimalikud käitluskohad). Süvakogumismahutite puhul teha ümberarvutused.

3

Täpsema info süvamahutite kohta saab Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnast ([email protected]).

3.22 jäätmemahutite asukoht tähistada asendiplaanil;

3.23 detailplaneeringu materjalide hulka lisada planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang, kus on prognoositud jääkreostuse esinemise võimalikkus pinnases ja antud juhised edasisteks tegevusteks;

3.24 esitada rohefaktori metoodika arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke;

4. Ehitusprojekti nõuded:

4.1 lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus koostada terviklik väliruumi, sh uushaljastuse lahendus. Kaasata projekteerimistöödesse volitatud maastikuarhitekt tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt;

4.2 tagada haljastusprojektiga uute täisväärtuslike toitumisalade rajamine kaitsealustele kimalaseliikidele. Haljastusprojektiga vältida elustikuneutraalseid ja madala elustikuväärtusega taimeliike, eelistada täielikult või suuremas osas meetaimi (puud, põõsad, püsikud) ning kavandada sobivasse asukohta looduslikest mee- ja niidutaimedest kooslused;

4.3 ehitustööd tuleb teostada looduslikku haljastust säästvalt ja tööde käigus tagada, et rohekoridori taimestus (kõrghaljastus ja alustaimestik) säiliksid maksimaalselt looduslikul kujul;

4.4 vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks;

4.5 suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus. Kui tehnoseadmeid ei ole võimalik kavandada hoone mahtu tuleb tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust;

4.6 projekteerimisel ja materjalide valikul lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

4.7 hoonete projekteerimisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 määrusega nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030”;

4.8 kavandada kõigile korteritele rõdu või terrass, mis on klaasitud täielikult avatavate rõduklaasidega või võimalik tulevikus klaasida (klaasitud osa suurus mahutab mugavalt õuemööblit). Klaasitud rõdude ja verandade pind peab mahtuma maksimaalse maapealse brutopinna sisse. Lisaks on soovitav kavandada avatud (katuse)terrasse;

4.9 planeeringualal kasvava võõrliigi voolja pargitatra (Reynoutria japonica) kogumik hävitada. Kuna liik levib risoomidegatuleb jälgida, et ka välja kaevatud risoomid kuivaksid läbi;

4.10 kuna hoonetele on ette nähtud maa-alune parkimiskorruse rajamine siis tuleb tellida hüdrogeoloogiline ekspertiis, selgitamaks millised muutused toimuvad põhjaveerežiimis kavandatu elluviimisel ja kui kaugele see mõju ulatub ning anda hüdrogeoloogiline hinnang ehitusaegsest vundamendikaevistest väljapumbatava vee koguse ja eelvoolu vastuvõtuvõime kohta ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta. Kirjeldada kaitseabinõusid, mida tuleb kohaldada põhjaveekihtide reostusohu välistamiseks ja naaberhoonete püsivuse tagamiseks. Kui ehitustegevuse käigus maa-aluse korruste rajamiseks süvendi kaevamisel toimub põhjavee ümber juhtimine, siis on selleks tegevuseks vajalik veeseaduse § 187 p 12 kohane veeluba.

5. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

4

5.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

5.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 5.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

5.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 5.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

5.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 5.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

6. Detailplaneeringu koostamisse kaasata planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1‒3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet, Päästeamet, Maa-amet, Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskus ja vajadusel teised Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused.

7. Mitte algatada Astangu tn 76 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH). Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

7.1 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta hoonestamata kuid inimetegevusest mõjutatud alale korterelamute ja äripindadega korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

7.2 detailplaneeringuga ei kavandata planeeringualal eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist pikas perspektiivis, sh vee, pinnase, õhu saastatust, mürataseme suurenemist või vibratsiooni. Läheduses on olemas kõik piirkonna arenguks ja eluks vajalik infrastruktuur;

7.3 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, lähtuvalt ala kohta koostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohasele haljastuse inventeerimisele. Kaitsealuseid taimeliike planeeringualal ei leitud, väärtuslik ja oluline kõrghaljastus säilitatakse (üldplaneeringu kohane rohekoridor nihutatakse) ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele;

7.4 planeeringualast lõuna-edela suunda jääb potentsiaalselt oluline linnaline loodusreservuaar mille osas Tallinna Linnavalitsus algatas 15.06.2022. a korraldusega nr 569 „Astangu-Mäeküla looduskoosluste kohaliku kaitse alla võtmise“ menetluse. Kuna planeeringuala võib tulevikus

5

piirneda Astangu-Mäeküla kaitsealaga (PLO1001482) tuleb detailplaneeirngu koostamisel arvestada loodava kaitseala väärustega;

7.5 planeeirnguala looduslikud iseärasused on olnud piisavalt soodsad, et võimaldada alal ja selle ümbruskonnas sigida III kategooria kaitsealustel kimalaste liikidel ning kuklastel. Kuklaste pesa ei ole EELIS registrisse küll kandena registreeritud. Kuid looduskaitseseaduse § 48 lg 4 kohaselt III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse ning kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine on keelatud. Seega tuleb ehitustegevuse käigus jälgida, et alal ei oleks kimalaste pesasid ning taotleda kuklaste ümberasustamist enne ehitustegevuse alustamist. Kui detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel, haljastusprojekti ja väliruumi lahenduse koostamisel kaasatakse volitatud maastikuarhitekt tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt ning arvestatakse tolmeldajatele täiendavate toitumisalade ja talvitusmistingimuste säilitamise/loomisega siis ei tohiks kaasneda olulist negatiivset mõju kaitsealustele liikidele;

7.6 KSH eelhinnangu koostamise käigus kogutud teabe põhjal saab välja tuua, et kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid, pärandkultuuriobjekte, kultuurimälestisi ega ka muinsuskaitsealasid detailplaneeringualal või selle eeldatavas mõjutsoonis ei asu;

7.7 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale kui planeeringualal keskkonnaseisundi hinnanguga prognoositakse jääkreostuse esinemise võimalikkus pinnases. Kui selgub, et pinnas on reostunud, tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ning reostusuuriguga ja pinnase reostusanalüüsidega määrata reostuse maht ja ulatus. Võimalik reostus likvideerida enne ehitustööde algust nõuetekohaselt;

7.8 planeeritav ala ei asu strateegiliste mürakaartide alusel märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Uute korterelamute ehitamine võib mõnevõrra suurendada piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat mürataset. Seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat liikluse intensiivsuse suurenemist ning alal kujunevat müraolukorda. Mürauuringu koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 3. oktoobri 2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid;

7.9 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

7.10 kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas ning arvestades energiaturul valitsevat olukorda, lahendada soojusvarustus paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

7.11 detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest;

6

7.12 lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud mahus antud asukohas olulist täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse.

8. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel.

9. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

10. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavalitsus

Korralduse eelnõu „Astangu tn 76 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas” juurde

Korraldusega algatatakse Astangu tn 76 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Haabersti linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 1,32 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Astangu tn 76 sihtotstarbeta krundile äri- ja elamumaa sihtotstarve, krundi kasutamise tingimused ja ehitusõigus kuni 3 maapealse ning 1 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamute (sh ridaelamute ehitamiseks). Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

1. Olemasolev olukord

1.1 Astangu tn 76 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu maa-ala asub Tallinnas, Haabersti linnaosas, Astangu asumis, Astangu tänava ja Harkumetsa tee (ülelinnalise tähtsusega kergliiklustee) vahelisel alal.

1.2 Planeeritavale alale jääb sihtotstarbeta maa kinnistu Astangu tn 76, mis kinnistusraamatu andmetel kuulub Avala OÜ-le.

1.3 Ehitisregistri andmetel on Atangu tn 76 kinnistu hoonestamata.

1.4 Planeeritavale alale on juurdepääs kavandatud Astangu tänavalt.

2. Haabersti linnaosa üldplaneering

2.1 Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on maa-ala juhtotstarbeks määratud segahoonestusala kus võivad paikneda elamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon.

2.2 Lisaks paikneb planeeritav ala üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku arengualal. Need piirkonnad on olemasolevad rohealad, mis kavandatakse jätta osaliselt või täies ulatuses rohealadeks ka tulevikus. Ala hoonestamise võimalikkus ja ulatus määratakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus läbi viidavatest keskkonnaalastest (taimestiku, loomastiku, linnustiku, elupaigatüüpide jms) uuringutest lähtudes. Rohevõrgustiku arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel tagada toimiv rohevõrgustiku sidusus ümbritsevate rohestruktuuridega. Rohevõrgustiku arengualadel on prioriteediks loodusväärtuste säilitamine.

2.3 50 meetri laiuse rohekoridori vajadusega on arvestatud, kinnistu idapoolsele alale on planeeritud täiendava kõrghaljastuse rajamine. Rohekoridor jätkab põhjapoolsele alale kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud rohekoridori ala. Kavandatud lahenduse puhul on haljastuse protsent on 45%.

2.4 Detailplaneeringu algatamisettepanek on kooskõlas Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

4. Menetlus

4.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Avala OÜ 21. juunil 2022 registreeritud algatamisettepanekuga. Detailplaneeringu koostamine sooviti algatada eesmärgiga määrata Astangu tn 76 sihtotstarbeta krundile elamumaa sihtotstarve, krundi kasutamise tingimused ja ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse ning 1 maa-aluse korrusega korterelamu ehitamiseks. Vastavalt detailplaneeringu algatamisettepaneku tegija ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahelisele koostööle on korrigeeritud detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde esitatud eskiislahendust ja detailplaneeringu eesmärki. Viimane täiendatud eskiislahendus esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 2023. aasta oktoobris.

4.2 Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud eskiislahenduse ja illustreeriva materjali on koostanud K-Projekt Aktsiaselts.

4.3 Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 12 (redaktsioon kehtis kuni 1. novembrini 2021, alates 9. novembrist 2021 kehtib Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“) esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet planeeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Kaitseministeeriumile, Haabersti Linnaosa Valitsusele, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Linnavaraametile ja Tallinna Ettevõtlusametile (alates 1. jaanuarist 2021 Tallinna Strateegiakeskuse linna strateegilise planeerimise teenistuse ruumiloome osakond ja linna ettevõtlusteenistus).

4.4 Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ja Tallinna Strateegiakeskus esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud otsusesse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.5 Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

4.6 Planeerimisseaduse § 130 kohaselt on Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Avala OÜ ja K- Projekt Aktsiaselts sõlminud 16. novembril 2023 halduslepingu nr 3-6/58 detailplaneeringu koostamiseks.

4.7 Planeerimisseaduse § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ §-iga 1 on planeerimisseaduses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitjate määramine delegeeritud Tallinna Linnavalitsusele. Seega on detailplaneeringu algatamise otsustuspädevus Tallinna Linnavalitsusel.

4.8 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest Astangu tn 74, Astangu tn 78, Astangu tn 80 ja Kadaka tee 88f kinnistute omanikke.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud ka elurajooni arendamist.

5.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5.3 Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud korralduse seletuskirja punktides 1 ja 2. Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

6. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

6.1 Planeeringualale uute hoonete ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitamisega seonduvad mõjud, mille mõjuala ei ole eeldatavalt suur. Ehitusperioodil võivad mõjutatud olla planeeringuala ümbruses asuvad lähimad elamualad, kuna ehitustegevuse käigus esineb häiringutena müra, vibratsiooni ja õhusaastet nii ehitustöödest kui ehitusmasinate liikumisest. Seega tuleb arvestada ja jälgida, et ehitusaegsed müra- ja vibratsioonitasemed vastaksid kehtivatele normidele (sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 17. mai 2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“)

6.2 Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi alusel ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kuid Astangu tn 76 kinnistul on registreeritud järgnevate kimalaste liikide leiukohad: tume kimalane (Bombus ruderarius), põldkimalane (Bombus pascuorum), sorokimalane (Bombus soroeensis), kivikimalane (Bombus lapidarius), Schrencki kimalane (Bombus schrencki), maakimalane (Bombus lucorum), urukimalane (Bombus subterraneus), talukimalane (Bombus hypnorum) ning karukimalane (Bombus terrestris). Kimalaste suvepesadeks sobivad kuni 2 m sügavused urud, mädanenud kännud, kividevahelised praod, vanad lehed, puujuurte vaheline ala, kuiva rohu mättad, puualused, lindude pesakastid jne. Seega tuleb ehitustegevuse käigus jälgida, et alal ei oleks kimalaste pesasid. Samas arvestades kimalastega seotud ohutegureid ja toitumisala ulatust ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel mõju liikide soodsale seisundile.

6.3 Planeeirngualal viidi Keskkonnabüroo Grün-E OÜ poolt 2022 aastal läbi haljastuse inventeerimine. Vastava töö raames hinnati kõrghaljastuse väärtuslikkust ning siinkohal saab esile tuua, et ei tuvastatud ühtegi II klassi ega I klassi puud, millede puhul on tavapäraseks nende säilitamise kohustus. Protsessis ei tuvastatud ka suurte lindude pesapuid või ohualdiste liikidega asustatud puid. Samas leiti aga III kategooria kaitsealuse liigi kuklase pesa. Kui enne enitustegevuse alustamist taotletakse kuklaste ümberasustamine vähemalt 500 m kaugusele sarnaste kasvukohatingimustega alale vastavalt kehtivale korrale (Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2004 määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“) siis ei tohiks kaasneda olulist negatiivset mõju kaitsealustele liikidele.

6.4 Detailplaneeringualal ja ümbruskonnas ei ole pärandkultuuri objekte, maardlaid, maaparandussüsteeme ega ka ohtlike käitiseid või nende ohualasid. Kuid planeeringualal on väga invasiivse ja hea levikuvõimega voolja pargitatra (Reynoutria japonica) kasvupaik. Seega detailplaneeringu menetluse faasis või hiljemalt arednusfaasis tuleb võõrliigi kogumik hävitada ja veenduda kogumiku hävinemises.

6.5 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel lähtuda ning hoonete ehitamisel kasutada

radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele.

6.6 Maa-ameti mürakaardi alusel ei jää planeeringuala mürarikkasse piirkonda ning linnaliikluse müratasemed valdaval osal planeeringualast jäävad alla 45 db. Planeeringuala uushoonestamisel lisandub piirkonda ca 150 autot mis võib suurendada piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat liikluse intensiivsuse suurenemist ning alal kujunevat müraolukorda. Mürauuringu koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 3. oktoobri 2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid.

6.7 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb planeeringuala kaitstud alale ehk põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Samuti ei ohustata põhjavett ehituse järgse kasutusperioodi ajal, tulenevalt tiheasustusalal kasutuses olevast infrastruktuurist. Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava. Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse- ja õlilekete vältimisele.

6.8 Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" tingimustest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Puhastelt kõvakattega pindadelt kogutud sademevesi tuleb juhtida sademeveekanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava sademevee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ §-de 5 ja 7 nõuetele. Ühiskanalisatsiooni juhitav sademevesi tuleb puhastada eelnevalt liiva-õlipüüduris ning ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006 määrusele nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“. Järgides eespool nimetatud meetmeid ei ole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.

6.9 Haljasalale valguv sademevesi on soovitav immutada loomulikul viisil. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet juhib tähelepanu, et sademevee immutamisel kinnistul tuleb eelistada lahendusi, millega on võimalik vältida sademevee reostumist (veeseaduse § 129 lg 1). Veeseaduse tähenduses peab sademevee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (keskkonnaministri määruse nr 61 § 7 lg 3). Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil puuduvad täpsed teadmised põhjavee taseme kohta planeeritavate tööde piirkonnas, siis tuleb läbi viia geoloogiline uuring, mille raames välja selgitada, kas planeeringuala geoloogilised tingimused vastavad seaduses toodud nõuetele.

6.10 Astangu tn 66a kinnistu keskkonnaseisundi hindamise raames 2007 aastal vaadati naftasaaduste ja raskmetallide sisaldust antud piirkonna pinnases ja põhjavees. Uuritud krundi pinnases ja põhjavees piirarve ületavat reostust ei leitud. Mõnede saasteainete sisaldus jäi sihtarvu ja piirarvu vahele, mis teeb pinnase või põhjavee seisundi rahuldavaks. Seega peab arvestama, et antud piirkonnas võib olla reostust ning seetõttu tuleb detailplaneeringu materjalide hulka lisada planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang, kus on prognoositud jääkreostuse esinemise võimalikkus pinnases ja antud juhised edasisteks tegevusteks.

6.11 Planeeringuala on sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi (muld/pinnas) lokaalne häirimine (esmajärjekorras ehitus) ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid muutusi (mh niiskusrežiimis). Siinkohal on arvesse võetud ka asjaolu, et veestiku (veekogud) ökoloogilise mõjutamise oht puudub, lähtudes tegevuspaiga ümbrusest. Samuti ei ohustataks ka põhjavett (mh ehituse järgse kasutusperioodi ajal), tulenevalt juba ka tiheasustusalal kasutuses olevast infrastruktuurist.

6.12 Kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas siis soojusvarustus tuleb planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele.

6.13 Kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ning seetõttu ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Samuti ei kaasne planeeritu elluviimisega negatiivset riigipiiriülest mõju.

6.14 Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada peaministri 2. märtsi 2017 korraldusega nr 62 „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“ ning Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2021 määrusega nr 14 „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“. Mille kohaselt tuleb kliimariskide mõju leevendamiseks vältida suuri parklaid ja kõvakattega (asfalt) alasid, tuleb eelistada maa-aluseid parklaid ja rakendada rohekatuste kontseptsioone. Kui detailplaneeringutes rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid, võib eeldada, et olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

6.15 Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavasti olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kui esinevad ehitusaegsed häiringud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning kasutatakse töökorras seadmeid.

6.16 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud korralduse eelnõu punktis 7.

6.17 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Lammi tn 6 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu ja eelhinnangu.

6.18 Keskkonnaamet vastas ...

6.19 Terviseamet vastas ...

6.20 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja korralduse eelnõu punkti 7 kohaselt ei ole Astangu tn 76 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

6.21 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast korralduse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

1 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala

detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse algatamise vajaduse

üle otsustaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: Avala OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Tartu 2023

2 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 04.09.2023. a.

 Koostajad:

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ);

o Kätlin Pitman (Alkranel OÜ).

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ................................................................................................................................ 5 2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 7

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ........... 8 2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 11 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine ............................................................................................................. 13 3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 13 3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 14

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 14 3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 15 3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 15

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) .......................................................................................... 15 3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 16 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus ................................................................................................. 17 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............. 17 3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ........................................................................... 18

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KSH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................... 18

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 20 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 21 Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 22

4 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi EH) objekt on Tallinnas,

Haabersti linnaosas, Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala detailplaneeringu (DP)

kava. Eesmärk on taotleda ehitusõigust kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega

korterelamute (sh ridaelamud) ehitamiseks ning mh krundi kasutamise tingimuste määramist.

Hetkel sihtotstarbeta krundile kavandatakse äri- ja elamumaa sihtotstarbeid. Haabersti linnaosa

üldplaneeringu (2017) järgi asub kinnistu segahoonestusalal, kuhu on soov kavandada

äriruumidega korterelamuid.

Eelhinnangu tellija on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, arendaja on Avala OÜ ja

eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud muuhulgas

Osaühing HG ARHITEKTUURI poolt koostatud planeeringulahenduse illustratiivsest

materjalist, Keskkonnabüroo Grün-E osaühingu poolt koostatud haljastuse inventeerimise

aruandest ja Olev Abneri koostatud aruandest. Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik

omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga seonduvates

(detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel.

Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6),

kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib

olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ehk kavandatava

tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt on Harju maakonnas, Tallinnas, Haabersti linnaosas, Astangu

asumis, Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala detailplaneeringu (DP) kava.

Kinnistu asukoht Tallinnas on toodud joonisel 1.1. Astangu tn 76 pindala on 13178 m², millest

metsamaa on 866 m², õuemaa on 5785 m² ja muu maa on 6527 m². Kinnistu puhul on

maakatastri sihtotstarve 100% sihtotstarbeta maa.

Joonis 1.1. Astangu tn 76 kinnistu asukoht Tallinnas (märgitud sinise joone ja oranži asukoha tähisega).

Alus: Maa-amet, 2023.

DP kava eesmärgiks on määrata sihtotstarbeta kinnistulele äri- ja elamumaa sihtotstarve ning

taotleda ehitusõigust ja krundi edasise kasutamise tingimused. Olemasolevad vared on ette

nähtud lammutada. Algselt taotleti 3 hoone ehitust (sh maa-aluse osaga), mille maapealne

brutopind planeeriti umbes 10 360 m². DP kava on nüüdseks täpsustunud. Soovitakse ehitada 6

hoonet (sh maa-aluse osaga) 3 maa pealse korrusega (joonis 1.2. ja joonis 1.3.), mille maapealne

brutopind on samas samaväärne algsega ehk nüüd 10 300 m². Planeeritud on 130 korterit ja

parkimiskohtade arv on samuti 130 (parkimine valdavalt maa-all). Lisaks on DP kava avavas

dokumentatsioonis välja toodud, et parkimiskohti (vähemalt üks korteri kohta) kavandatakse

ka jalgratastele ehk on mõeldud ka kergliikluse toetamisele / edendamisele. Siinkoha võib veel

välja tuua, et senise protsessi käigus on tekkinud visioon ka hoonete katusehaljastuseks ja

päiksepaneelide paigaldamiseks katusele. Viimaseid nüansse täpsustataks hiljemalt DP

koostamise käigus, kui lahendatakse ka nt kinnistu tehnovõrkudega varustamine vastavalt

võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

Joonistel 1.2. ja 1.3. näidatud hoonete vahele on kavandatud hooviala jalgteede,

mänguväljakute ja puhkealadega. Sõidukite juurdepääs kinnistule on kavandatud Astangu

tänavalt. Nagu eelmisest lõigust nähtub, siis parkimine on korraldatud valdavalt maa-alustes

hoonete osades, kuid mõned peatumiskohad oleksid võimaldatud ka sissesõidutee äärde.

6 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Hoonetesse on kavandatud jalgrattaruumid ja hoovi eraldi jalgrattamaja. Kavandatud

hoonestustihedus on 0,78 ning haljastuse protsent vähemalt 45%.

Joonis 1.2. Planeeringu kava illustratiivne materjal, Osaühing HG ARHITEKTUUR (2023).

Olemasolevale Astangu tn jõudmiseks on eeldatud, et paikkonna arendustest (mh Astangu 78

arendus (DP009290), ärifunktsiooniga) huvitatud isikud ehitavad välja Astangu tänav T6

(78401:101:0322, transpordimaa) maaüksusele tänava (joonis 1.3, DP kava alast loodes), mis

külgneks teiselt poolt Astangu tn 66 hoonega. Seniselt Astangu tänavalt pääseb Järveotsa teele

ja Paldiski maanteele. Haabersti linnaosa üldplaneeringu (2017) teemakaardil nr 7 „Teed ja

parkimine“ toodu põhjal võib pikemas perspektiivis linna tänavate alade võrgustiku arendamine

/ väljaehitamine luua otseühendusi ka nt Kadaka pst jt suuremate teedega.

Joonis 1.3. Astangu tn 76 kinnistu eskiis visioon (K-Projekt Aktsiaselts, 2023).

7 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse

peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (18.07.2023. a)) ja Maa-

ameti kaardirakendusi (2023).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tallinnas Haabersti linnaosas, kus oli kohaliku omavalitsuse

andmetel 2023. a juuni seisuga 50033 elanikku. Astangu tn 76 (78401:101:2691) kinnistut

ümbritseb põhjast ärimaa, lõunast sihtotstarbeta maa, läänest ühiskondlike ehitiste maa, idast ja

loodest transpordimaa (Tabel 2.1.). Täiendavalt tabelis 2.1. esitatule võib välja tuua, et Astangu

tn 76 (78401:101:2691) kinnistule DP kavaga planeeritud hoonetest lähimad elu- või

ühiskondlike funktsioonidega kinnistud/hooned (ei piirne vahetult DP kava alaga) on

järgnevad:

 Astangu tn 66 kinnistu (78406:604:0460; 100% elamumaa) hoone ca 60 m kaugusel;

 Astangu tn 68 kinnistu (78406:604:0450; 95% elamu- ja 5% ärimaa) hoone ca 55 m

kaugusel;

 Astangu tn 72 kinnistu (78406:604:0008; 100% elamumaa) hoone ca 80 m kaugusel;

 Kassi tn 12 kinnistu (78405:502:0900; 75% äri- ja 25% transpordimaa) hoone ca 75 m

kaugusel;

 Kassi tn 17 kinnistu (78405:502:3260; 100% tootmismaa) hoone ca 60 m kaugusel.

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Astangu tn 76) alaga piirnevad katastriüksused.

Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala (m²)

Kadaka tee 88f 78401:101:2565 Sihtotstarbeta maa 100% 46103

Harkumetsa tee T5 78405:502:0248 Transpordimaa 100% 14122

Astangu tn 80 78401:101:3873 Ärimaa 100% 3832

Astangu tn 78 78401:101:3872 Ärimaa 100% 3076

Astangu tänav T8 78401:101:3871 Transpordimaa 100% 1229

Astangu tänav T6 78401:101:0322 Transpordimaa 100% 3327

Astangu tn 74 78401:101:2641 Ühiskondlike ehitiste maa 100% 7500

Astangu tn 76 maa-ala asub Haabersti linnaosa ääretsoonis, mis külgneb omakorda Mustamäe

linnaosaga. Tegemist on tiheasustusalaga, kus mh toimib korraldatud jäätmevedu. DP kava

ümbrus on linnaliselt polüfunktsionaalne. DP kava ala keskelt 500 m raadiusse jääb nt

riigihaldus ja hoolekande hoone Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (sh spordisaal ja ujula).

Samas ulatuses asuvad veel ka haridus asutused/spordirajatised: Jalgpallikool FC Ararat ja Irina

Kikkase VK Võimlemiskool ning Haabersti Astangu tn 74 multifunktsionaalne palliväljak /

korvpalliväljak / jõulinnak. Esitatud raadiuses ei asu aga pärandkultuuriobjekte,

kultuurimälestisi ega ka muinsuskaitsealasid, kuid umbes 400 m kaugusel kagus asub Utilitas

Tallinn AS Mustamäe Koostootmisjaam (B-kategooria suurõnnetuse ohuga tsoon ca 150 m).

Lisaks eelnevale võib välja tuua, et Astangu tn 76 kinnistust veidi üle 500 m põhja pool asuvad

Tallinna Lasteaed Pääsusilm, Tallinna Lasteaed Sinilill, Tallinna Järveotsa Lasteaed, Tallinna

Järveotsa Gümnaasium.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

8 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide

järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

(2012), kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Astangu tn 76 kinnistu

jääb linnalise asustusega alale (joonis 2.1.) ning sellel ei asunud 2018. a kaitstavaid

loodusobjekte ega ka Natura 2000 võrgustiku alasid (joonis 2.2.). Linnalise keskkonna

arendamise tingimustes on välja toodud, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks

üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inimmõõtmeline (soovituslikult kuni

neli korrust, üldjuhul orienteeritud tänavajoonele). Maakonnaplaneeringust nähtub ka suunis,

et hoonete projekteerimisel ja ehitamisel radooniohtlikes piirkondades tuleb järgida

asjakohaseid suuniseid ja standardeid, vastava ohu minimeerimiseks.

Joonis 2.1. Harju maakonnaplaneering ja Astangu tn 76 suhestumine sellega. Alus: Harju

maakonnaplaneering 2030+ (2018; interaktiivne veebikaart).

Joonis 2.2. Harju maakonnaplaneering teemakaardi „Ruumilised väärtused“ suhestumine Astangu tn 76

alaga. Alus: Harju maakonnaplaneering 2030+ (2018; interaktiivne veebikaart).

Haabersti linnaosa üldplaneering (ÜP; 2017) lähtub mh Tallinna üldplaneeringust (2001),

kus Astangu tn 76 ala asetses juba olemasolevate korruselamute ala ääres, olles ümbritsetud nii

hoonestuse reservalast (ehitusvõimalused perspektiivis endisel sõjaväe lõhkeainete lao alal),

haljasalast kui ka ettevõtlusalast (viimane jääb Mustamäe linnaosasse ning vastav funktsioon

9 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

on käsitlust leidnud ka Mustamäe linnaosa üldplaneeringus (2006)). Mustamäe ja Haabersti

linnaosade vahele ehk piirialale oli juba 2001. a näidatud ka haljaskoridor ehk liikumisala

(soovitavalt kuni 50 m haljasriba, hoonestuseta). Haabersti linnaosa üldplaneeringu (2017)

järgselt paikneb linnaosa Tallinna lääneosas ning DP kava ala astangu asumis. 2017. a määratud

maakasutuse juhtotstarbed on näidatud joonisel 2.3. Selle järgi asub Astangu tn 76 kinnistu

segahoonestusalal, jäädes rohevõrgustiku arengualale. Astangu tn 76 kinnistul on lubatud

hoonestustihedus 1 ja hoonete korruselisus 3 (maapealne) ning haljastuse osakaal minimaalselt

20%. Rohevõrgustiku arenguala piirneb omakorda (ida suunalt) ca 50 m rohekoridoriga.

Vastavat liikumiskoridori käsitleti juba 2001. a Tallinna üldplaneeringus.

Joonis 2.3. Haabersti maakasutuse suhestumine Astangu tn 76 arendusalaga (asupaiga indikatsioon -

sinine ovaal). Alus: Haabersti linnaosa üldplaneering, 2017 (Põhikaardid 1. Maakasutusplaan)).

Haabersti linnaosa üldplaneeringus on potentsiaalselt arendatavat maa-ala käsitletud kui

radooniohtlikku ala, kus tuleb võtta standardi EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone

projekteerimine” kohaselt kasutusele abinõud, et vältida radooni sattumist hoonetesse.

Linnaosa üldplaneeringu järgselt on DP kava arenduspaikkonnas olemas nii ühisvee kui ka

ühiskanalisatsiooni ning kaugkütte võrk, st asjakohase tarisuga liitumistingimused on

eeldatavalt soodsad, kuivõrd strateegilise dokumendi seletuskirjast nähtuvad mh ka

infrastruktuuri toimet / haldust ning arengut (asustuse tihendamisel) toetavad tegevused (nt

kaugkütte perspektiive illustreerib joonis 2.4.). Täiendavalt võib esile tuua, et ühisvee ja

ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab ka Tallinna linna

10 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 (2023). 2023. a

dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendist Tallinna sademevee strateegia

aastani 2030 nähtuvaid põhimõtteid – soosida katustelt formeeruva sadevee kogumist

kastmisveeks ning edendada katusehaljastust.

Joonis 2.4. Haabersti linnaosa kaugkütte lahendite suhestumine Astangu tn 76 alaga. Alus: Haabersti

linnaosa üldplaneering, 2017 (Teemakaardid 16. Soojusvarustus ja kaugkütte piirkonnad)).

Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht 50

m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimis-

koht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad

paigutada sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020) tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil sooviti sh parandada linna

keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. 2020. a arengustrateegial on 6

strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre,

heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Dokumentatsioon soosib kuni

neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste parkimiskorrustega. Eelistatult

tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude ja muude kergliiklusvahendite

hoiupaigad. Arengustrateegia kohaselt jääb Astangu tn 76 kinnistu rohelise liikumisvõrgustiku

(nimetatud varem juba nt 2001. a Tallinna üldplaneeringus ja 2017. a Haabersti linnaosa

üldplaneeringus) kõrvale.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgi välja töötada kogukondlike

taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi

ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid

11 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh

dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Näiteks on esile

toodud, et katusehaljastus aitab optimeerida ära juhitavat sademevee hulka ning sellega on

võimalik luua elupaigad mitmekesisele faunale ämblike ja putukate näol, mis omakorda toetab

ka lindude elukvaliteeti.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt

Tallinn asub Soome lahe lõunakaldal rannikumadaliku ja Harju lavamaa ning neid eraldava

Põhja-Eesti paekalda alal. Paekallast läbib neli pinnakattesse mattunud ürgorgu. Orud on

täitunud jääaja moreeni, glatsiofluviaalse liiva ja kruusa ning jääjärvelise savi ja mereliivaga

(Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034, 2023).

Käesolev arendusala asub ühe mattunud ürgoru servas, kus pinnakatte paksus on 20-30 m vahel

(Maa-amet, 2023). Piirkonna ehitusgeoloogilisi tingimusi avavad Maa-ameti (2023) alusel nt

tööd Tallinna I Toidukaubastu laomajand Kadaka teel (nr 24294; 1988) ja Tallinna

ehitusgeoloogiline kaart (leht 189(190)) M 1:5000 (nr 27755; 1996). Maa-ameti (2023)

järgselt on arendusala aluspõhjaline põhjavesi kaitstud alal (1:50 000 kaardistuse alusel).

Paikonna mullastik on tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik (sh täite pinnas), toetudes ka

viidatud ehitusgeoloogilistele töödele. Piirkonnas on rohkelt kõvakattega alasid, mistõttu on

ajalooliselt fikseeritud ka soojasaarte efekte (Maa-amet, 2023). Siinkohal võib täiendavalt esile

tuua, et potentsiaalse arendusala ümbruses (ca 100 m) ei asu soid ega märgalasid ning

maaparandussüsteeme, maaparandusehitisi ega ka maardlaid.

EELIS (18.07.2023. a) alusel on DP kava alal või selle ümbruskonnast asjakohane esile tuua

kimalaste (9 liiki; III looduskaitsekategooria) sigimisala (pesad enamjaol maapinnal või selle

sees). Dokumendist Eesti kimalased (Põllumajandusuuringute Keskus, 2012) nähtub, et

enamik neist ei ole inimasustust pelgavad. Kimalased on üheaastase elutsükliga. Talvituvad

(augustis, hiljemalt septembrist) noored paaritunud emasisendid. Talvitutakse nt mullas või

lehekihi all, puujuurte vahel, müüriõõnsustes, kõdupuidus. Ärgates hakkavad pesa rajama

(hiljemalt aprillis). Avamaa liigid eelistavad nt niite, puisniite ja ka aedasid. Lennuraadius

pesast on 500 m kuni 2 km. Suuremad ohutegurid - põllumajanduse intensiivistumine koos

maakasutuse muutustega ehk sobivate elu- ja pesitsuspaikade ning toiduressursi kadumine

(Kadaka pst 167b (78404:409:1170) kinnistu maakasutuspiirangute lühianalüüs (Alkranel OÜ,

2018)). Töö Tolmeldajate Lääne-Tallinna rohekoridori funktsionaalsuse analüüs (Sõber

jt, 2019) käsitleb DP kava ala piirkonnana, kus tolmeldajate koosluste seisund ja tolmeldajate

liigirikkus on keskmine. Alustaimestik on liigivaene, kasvab palju naati ja ka metsistunud

ilutaimi. Esitatud suuniste kokkuvõte, toetamaks Lääne-Tallinna tolmeldajate rohekoridori osa:

 Niita (mitte enam kui 1 kord aastas) rohurinnet väljaspool õitsemisaega (augusti lõpus

– septembris). Niita etapiti, nt ühel korral ühte kergliiklustee poolt ja teisel korral teist

poolt. Mitte kasutada agrokemikaale.

 Hoida olemasolevat haljastust (puudpõõsad-hekid). Kodumaiste puude ja põõsaste

istutamine (pajud-vahtrad) ning toidutaimede istutamine /seemnesegude külvamine.

 Hoida ja/või suurendada ala mikroheterogeensust (mitmekesistada linnaruumi nt

kivihunnikutega ning mitte alati eemaldada 100% langenud lehti ja oksarisu).

DP kava idee arendusega seonduvalt viidi 2022. a läbi maa-ala haljastuse inventeerimine

Keskkonnabüroo Grün-E OÜ poolt. Vastava töö raames hinnati kõrghaljastuse

väärtuslikkust ning siinkohal saab esile tuua, et ei tuvastatud ühtegi II klassi (väärtusliku) ega I

klassi (väga väärtusliku) puud, millede puhul on tavapäraseks nende säilitamise kohustus.

12 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Protsessis ei tuvastatud ka suurte lindude (nt kodukakk, toonekurg) pesapuid või ohualdiste

liikidega asustatud puid. Samas leiti aga kuklasepesa. Lisaks on DP kava menetluse käigus

koostatud O. Abner 2022. a dokumendi Astangu tn 76 kinnistu taimekooslustest,

kaitstavatest ja looduslikku tasakaalu ohustavatest taimeliikidest. Vastavas töös jaotati

kinnistu 3 kasvutüüpi (vt joonis 2.5.; kõik kolmandas väärtusklassis). Laoplatsi kasvukohatüübi

osas oli esile toodud, et tolmeldajatele õietolmu ja nektarit andvate taimede ohtrus mõõdukas

ja hiliseid õitsejaid on väga vähe. Tolmeldajate talvitumiskohana ala aga väärtuslik. Asjakohane

aruanne annab järgnevad soovitused (kokkuvõtvalt):

 Voolja pargitatra (Reynoutria japonica; võõrliik) kogumik hävitada. Liik levib

risoomidega. Seega tuleb jälgida, et ka välja kaevatud risoomid kuivaksid läbi.

 Ehituse ajal jälgida, et lõunapoolsele naaberkinnistule Kadaka tee 88f ei ladustataks

pinnast ega rajataks ajutisi sõiduteid idaraudrohu (Achillea salicifolia) kasvupaigale.

 Astangu tn 76 kinnistu idaserval ja/või piirneva kergliiklustee lõigu lääneservas jätta

alles mõned pinnasekuhilad, oksahunnikud ja maha vajunud puud, et säiliksid

tolmeldajate head talvitumistingimused.

 Uue haljastuse koosseisu planeerida nii, et tolmeldajatele oleks tagatud toit kevadest

sügiseni (haljastuse koosseisus erineva õitsemisajaga taimi).

DP kava alast lõuna-edela suunda jääb potentsiaalselt oluline linnaline loodusreservuaar. Seega Tallinna Linnavalitsus algatas 15.06.2022. a korraldusega nr 569 Astangu-Mäeküla

looduskoosluste kaitse alla võtmise menetluse, kohaliku omavalitsuse kaitsealana. Astangu-

Mäeküla kaitseala (PLO1001482) moodustaks Haabersti linnaosa territooriumist 162,1 ha alal,

mille valitsejaks oleks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Käesolevas eelhinnangus

käsitletav arendusala võib seega tulevikus piirneda kohaliku kaitsealaga. DP kava alast lõunasse

jäävaid loodusväärtusi on mh käsitletud ka töös Tallinn tolmeldajate rohekoridoride ja

astmelaudade keskkonnaseisundi ülevaade (Jürivete 2021).

Joonis 2.5. Taimestiku kasvukohatüübid (rohelisega) Astangu tn 76 kinnistul ja voolja pargitatra

(kollasega; võõrliik) ning maa-alast väljas idarohu kasvupaik (violetsega). Alus: Abner, 2022.

13 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist.

Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH

algatamisel või mitte algatamisel.

Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse

(alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Tallinnas, Haabersti linnaosas, Astangu asumis, Astangu

tn 76 kinnistul (78401:101:2691). Sellest lääne poole jääb rekreatiivne (spordiväljakud) ja

paneelmajadega korter elamute ala. Kavandatavast tegevusest ida poole jääb

kergliiklustee/rohekoridor, mille taga on ärimaad. Põhja on kavandatud ärimaa. Lõunasse on

algatatud Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamine. Seega jääb kavandatav tegevus nii

elamumaa kui ka ärimaa piirkonda, mis läheb kokku ptk. 1 kirjeldatud tegevusega, mis hõlmab

nii äri- kui ka elamumana maa-ala kasutamise kavandamist. Ptk 1 kirjeldatud kava kohaselt

arvestatakse sidususega rohealadega (mh haljastuse protsent on nõutust suurem kavandatud ja

mõeldud on ka katusehaljastusele). Haabersti linnaosa üldplaneeringu (2017) järgi saab vastava

14 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

ala hoonestamist kavandada, kui tuginetakse mh asjakohastele keskkonnauuringutele. DP kava

teostusprotsessis läbiviidud asjakohaseid uuringuid on kajastatud käesoleva töö ptk 2.2 ning

vastavate uuringute alusel ei ole kavaga ette nähtav paikkonda ega selle üldisi

maakasutuseesmärke ohustav.

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt

takistavaks teguriks.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja linnaosa ÜP

põhimõttelisi arengusuundi, toetades nii linna terviklikku ja mitte nö laiali valguvat arengut.

Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna

kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (üldplaneeringu järgse DP

menetlusena) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest ÜP

maakasutuslike eesmärkidega). DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast

teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

15 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust

ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust

ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval

hetkel on alal (sihtotstarbeta maa) varemed. Arvestades arendusala ümbritsevat maakasutust,

siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks. Sh planeeritavat

maakasutust on ette näinud ehk võimaldanud ka Haabersti linnaosa üldplaneering. Toetudes ptk

2.1, 2.2, 3.1 ja 3.2, siis elu- ja ärifunktsioone kandvata hoonete kavandamine vastavas asukohas

ja viisil (maa-aluse parklaga, maksimeerides haljastatavat pinda) on soositud.

Käesolev arendusala asub ühe mattunud ürgoru servas, kus pinnakatte paksus on 20-30 m vahel.

Paikonna mullastik on tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik (sh täite pinnas). Ala on sobiv

vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi (muld/pinnas) lokaalne

häirimine (esmajärjekorras ehitus) ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid muutusi

(mh niiskusrežiimis). Siinkohal on arvesse võetud ka asjaolu, et veestiku (veekogud)

ökoloogilise mõjutamise oht puudub, lähtudes tegevuspaiga ümbrusest. Samuti ei ohustataks

ka põhjavett (mh ehituse järgse kasutusperioodi ajal), tulenevalt juba ka tiheasustusalal

kasutuses olevast infrastruktuurist. Eelnevalt nimetatud aspektide osas on juhindutud ka ptk 2

ja 3.5.3 ja 3.5.4 nähtuvast teabest. Radooniohu temaatikat on puudutatud ptk 3.5.2.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Tiheasustuse ala maakasutuse efektiivsemaks muutmisel (võimaldab

minimeerida ka liikumisvajadus) jälgitakse samas haljastatud alade osatähtsuse parameetreid

ning ptk 1 esitatud lahendus on mh positiivsete mõjueeldustega lokaalsele kliimale

(minimeerides mh soojussaarte tekke ohte). Ka teadaolevad võimalikud küttelahendused on

piirkonda sobivad ning ei vaja märkimisväärseid ja negatiivsete mõjueeldustega ressursse (mh

kaugkütte arendamiseks vastava DP kava ala juurde). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

16 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Astangu asumis (Tallinn, Haabersti, ca

50 000 elanikuga linnaosa) oleva maaüksusega. Kavandatav tegevus asub nii elamumaa kui ka

ärimaa piirkonnas, mis läheb kokku ptk. 1 kirjeldatud tegevusega, mis hõlmab nii äri- kui ka

elamumana maa-ala kasutamise kavandamist. Ptk 2 sissejuhatavast osast on näha, et DP kava

arendusala ei piirne vahetult teiste elamutega (st minimeeritud on seega ehitusaegseid

häiringute eelduseid). DP kava ala on sobiv kavandatavaks (peamiselt elamufunktsioon) ning

selle ümbrus on linnaliselt polüfunktsionaalne. DP kava ala keskelt 500 m raadiusse jääb

ühiskondlike kasutusfunktsioonidega ehitisi ja veidi üle 500 m põhja pool asuvad Tallinna

Lasteaed Pääsusilm, Tallinna Lasteaed Sinilill, Tallinna Järveotsa Lasteaed, Tallinna Järveotsa

Gümnaasium. Seega pigem toetab ümbruskonna funktsionaalsus kavandatavat tegevust

positiivselt.

DP kava edasisel menetlemisel (DP protsessi algatamisel) on tõenäoline, et kehtivast ÜP-st

lähtuvalt (rõhutab mh piirkonna radooniohtlikust) sätestatakse ka detailplaneeringusse

radooniohu minimeerimise meetmed. Siiski esitatakse allpool (alamptk lõpus) ka asjakohane

suunis eraldi tingimusena.

Üle-eelmises lõigus esitatud teabe järgi on DP kava eeldatavad ehitustsoonid piisavalt eemal

olemasolevatest elamutest, et puudub vajadus eraldi suuniste tarbeks. Samas tuleb järgida, et

DP menetluse algatamise järgselt jõuaks DP rakendusosasse nõue, et elamute ehitamine /

kasutamine on võimaldatav peale Astangu tänav T6 (78401:101:0322, transpordimaa)

maaüksusele tänava (vt ka ptk 1) väljaehitamist, et liiklusvood (sh Astangu tn-i jõudmiseks) ei

häiriks senise paneelelamute piirkonna kasutatavust (sealseid siseseid tänavaid). Kuna DP kava

näeb ette ka ärifunktsioone, siis on soovitav kaaluda (peale DP menetluse algatamist) ka

parkimiskohtade (nii autod kui ka rattad) arvu suurendamist (ärifunktsiooni toetamiseks).

Autode puhul ei ole siiski soovitatav ületada 169 kohta (nimetatud DP algatustaotluses).

Rattaparklate puhul lähtuda Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 (2017) suunistest.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused / suunised, mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 radooni hoonesse sattumise vältimiseks sätestada tegevusi võimaldavas

dokumentatsioonis ajakohase ning asjakohase standardi juhiseid – tagamaks pinnase

radooniohtu arvestav ehituskvaliteedi ning nõuetekohased ventilatsiooni lahendused.

 DP menetluse algatamise järgselt jälgida, et DP rakendusosasse jõuaks nõue, et elamute

ehitamine / kasutamine on võimaldatav peale Astangu tänav T6 (78401:101:0322,

transpordimaa) maaüksusele tänava (vt ka ptk 1) väljaehitamist.

 kuna DP kava näeb ette ka ärifunktsioone, siis on soovitav kaaluda (peale DP menetluse

algatamist) ka parkimiskohtade (nii autod kui ka rattad) arvu suurendamist

(ärifunktsiooni toetamiseks). Autode puhul ei ole siiski soovitatav ületada 169 kohta

(nimetatud DP algatustaotluses). Rattaparklate puhul lähtuda Tallinna Rattastrateegia

2018-2028 (2017) suunistest.

17 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks.

Samuti ei esine kultuuripärandit, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks

omakorda mõju olla. DP kava ala piirneb idast Harkumetsa tee T5 (78405:502:0248)

maaüksusega, mille funktsionaalsus toetab nii kergliiklust, kui ka linnalist looduskeskkonda

(ptk 2.1 alusel vähemalt aastast 2001). Haabersti linnaosa ÜP-st nähtub, et vastava koridori

haljastatud ala laius võiks vastavas asupaigas olla ca 50 m ning vastavat laiust aitab tagada ka

DP kavas esitatud visioon. Seega ei ole ka siinkohal esile tuua võimalikke ohte

konfliktsituatsioonide tekkeks (ala pikaajalises kasutusvaates). Ptk 3.1 leidis käsitlus asjaolu, et

hoonestuse kavandamise eeldused vastavas alas eeldavad tuginemist asjakohastel

keskkonnaalastel uuringutel ja sedagi on juba teadaolevalt piisavalt tehtud. Mh võimaldatakse

elamute sisehoovide kasutust muudel eesmärkidel kui parkimine – minimeerides nii ka

ümbruskonna (eelkõige DP kava alast lõunas asuvad väärtused, vt ka ptk 2.2) tallumiskoormust.

DP kavaga seonduvaid looduslikke iseärasusi on avatud ka ptk 3.5.4.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

DP kava alal ei paikne DP kava ala looduslikud iseärasused (vt ptk 2.2) on olnud piisavalt

soodsad, et võimaldada alal ja selle ümbruskonnas sigida III kategooria kaitsealuse kimalaste

liikidel ning kuklastel (viimastel pesa fikseeritud alal 2022. a Grün-E OÜ poolt). Kuklaste pesa

ei ole EELIS registrisse küll kandena registreeritud, kuid nende esinemisega alal tuleb siiski

arvestada. Kimalastele on soodne eelkõige DP kava tsoon, mis külgneb idasuunas asuva

kergliikluse tsooniga (haljastatud) ning nagu ka ptk 1 ja 3.5.3 nähtub, siis on DP kavaga vastavat

tsooni ning selle väärtuslikkust oluliseks peetud. Samuti on rõhku pööratud haljastuse

osakaalule, mis ei toeta vaid elustikku vaid ka võimaldab reguleerida paremini lokaalseid

kliimaparameetreid. Seni kogutud teabe põhjal saab täiendavalt välja tuua, et muid kaitstavaid

loodusobjekte ega ka Natura 2000 võrgustiku alasid DP kava alal või selle eeldatavas

mõjutsoonis ei asu. St kaitse-eesmärkidele ei ole võimalikku ebasoodsat mõju ette näha.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused / suunised, mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 DP kava menetluse faasi või hiljemalt arendusfaasi (alus mh Abner, 2022) – DP kava

alal voolja pargitatra (Reynoutria japonica; võõrliik) kogumik hävitada / veenduda

kogumiku hävinemises. Jälgida, et ka välja kaevatud risoomid kuivaksid läbi.

 DP (menetluse toimumisel) järgsesse arendusfaasi (alus mh Grün-E OÜ ning Abner,

2022);

o taotleda kuklaste ümberasustamist (kui pesa jääb ehitustsooni) enne ehitust,

vähemalt 500 m kaugusele sarnaste kasvukohatingimustega alale vastavalt

kehtivale korrale (Vabariigi Valitsuse 15.04.2004 määrus nr 248 - Kaitsealuse

liigi isendi ümberasustamise kord). Oluline on üles leida sipelgate varuisendid

(kuhilaalustes pinnasekambrites) ja emad, et ei toimuks pesa taastamist.

o raietegevust on soovitatav DP kava alal läbi viia väljaspool haudelinnustiku

pesitsusperioodi (31.07-01.03 – st raietegevuseks sobilikum ajavahemik).

o varede lammutus ja maa-aluse korruse rajamise töid kavandada perioodi 31.07-

01.04. Muul ajal on soovitatav kaasata vastavatesse töödesse kimalaste ekspert

18 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

(asjakohaste tööjuhiste väljatöötamiseks, arvestades ka naabruskonna aktiivseid

/ aktuaalseid tegevusi), vältimaks mh ehitustööliste heaolu kahjustamist.

o ehituse ajal jälgida, et lõunapoolsele naaberkinnistule Kadaka tee 88f ei

ladustataks pinnast ega rajataks ajutisi sõiduteid idaraudrohu (Achillea

salicifolia) kasvupaigale.

o Astangu tn 76 kinnistu idaserval ja/või piirneva kergliiklustee lõigu lääneservas

jätta alles mõned pinnasekuhilad, oksahunnikud ja maha vajunud puud, et

säiliksid tolmeldajate head talvitumistingimused.

 arenduse järgsesse (eelnevalt DP menetlus toimunud) korrastus ja kasutusfaasi (alus mh

Sõber jt, 2019 ning Abner, 2022);

o DP kava ala idasuunalises tsoonis soovitatav niita (mitte enam kui 1 kord aastas)

rohurinnet väljaspool õitsemisaega (augusti lõpus – septembris). Niita etapiti

ehk mitte samal ajal kui niidetakse naabrusalasid kergliiklustee ääres. Mitte

kasutada agrokemikaale.

o uue haljastuse koosseisu planeerida nii, et tolmeldajatele oleks tagatud toit

kevadest sügiseni (haljastuse koosseisus erineva õitsemisajaga taimi). Mh

soodustada kodumaiste puude ja põõsaste istutamist (pajud-vahtrad) ning

toidutaimede istutamist /seemnesegude külvamist.

o hoida ja/või suurendada ala mikroheterogeensust (mitmekesistada linnaruumi nt

kivihunnikutega ning mitte alati eemaldada 100% langenud lehti ja oksarisu).

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe).

Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeritu

elluviimisega ei kaasne negatiivset riigipiiriülest mõju.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KSH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada).

Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad

mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude

(ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

19 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud teabe

alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.2 ja 3.5.4 seatud

meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste eelduste minimeerimiseks/vältimiseks (mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Märgalad – ptk 1 ja 2 kogutud andmed näitavad, et märgalade kui sellistega seosed puuduvad.

Ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed ning rannad ja/või kaldad – ptk 1 ja 2 kogutud andmed

näitavad, et seosed jõesuudmetega, randade ja/või kallastega puuduvad. Ebasoodsate mõjude

eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – kirjeldatud alal

ei ole seotust merekeskkonnaga (vt ka ptk 1 ja 2). Olulise ebasoodsa mõju avaldumist alaga

seotud veestikule ei ole alust eeldada, tuginedes ptk 3.5.1.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba ptk

3.5.1 ja 3.5.2. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida ptk 3.5.2

seatud meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste eelduste minimeerimiseks/vältimiseks (mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus

(ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte,

negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.2). Muuhulgas on juba arvesse võetud või

arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine kehtivate normide

alusel.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1).

Looduslik mitmekesisus ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) –

vastavat teemat on põhjalikult kajastatud juba nt ptk 2.2, 3.1, 3.5.1 ja 3.5.4. Kogutud andmed

näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida

ptk 3.5.4 seatud meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks (tagamaks mh loodusliku mitmekesisuse võimalikult tõhusat

taastumist ka arendusalal, väljaspool intensiivse maakasutusega alasid).

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

20 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus

puudub. Siiski järgida ptk 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust).

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodne mõju.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk 3.5.2 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi / suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust). Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Haabersti Linnaosavalitsuse ning Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on

siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava

DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

21 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kokkuvõte

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Tallinnas, Haabersti linnaosas, Astangu tn 76

kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala detailplaneeringu (DP) kava. Eesmärk on taotleda

ehitusõigust kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamute (sh ridaelamud)

ehitamiseks ning mh krundi kasutamise tingimuste määramist. Hetkel sihtotstarbeta krundile

kavandatakse äri- ja elamumaa sihtotstarbeid. Haabersti linnaosa üldplaneeringu (2017) järgi

asub kinnistu segahoonestusalal, kuhu on soov kavandada äriruumidega korterelamuid.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk 3.5.2 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi / suuniseid mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust). Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Haabersti Linnaosavalitsuse ning Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on

siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava

DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

22 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2006.

 Astangu tn 76 kinnistu detailplaneering (algatamisettepaneku eskiisjoonis ja

seletuskiri). K-Projekt AS, 2022.

 Astangu tn 76 kinnistu taimekooslustest, kaitstavatest ja looduslikku tasakaalu

ohustavatest taimeliikidest. O. Abner, 2022.

 Astangu VI ehituspiirkonna taimestiku, taimekoosluste ja maastiku hinnang. Artes

Terrae OÜ, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2007.

 Astangu-Mäeküla kaitseala põhjendatuse looduskaitseline ekspertiis. OÜ Tirts&Tigu,

2021.

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. R. Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R.

Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur 18.07.2023.

 Eesti kimalased. Põllumajandusuuringute Keskus, 2012.

 Haabersti linnaosa üldplaneering (kehtestatud), 2017.

 Haljastuse inventeerimise aruanne, Keskkonnabüroo Grün-E osaühing, 2022.

 Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018.

 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. Eesti

Standardikeskus, 2017.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2023.

 Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030, 2021.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee ), 2023.

 Mustamäe linnaosa üldplaneering, 2006.

 Tallinn tolmeldajate rohekoridoride ja astmelaudade keskkonnaseisundi ülevaade. U.

Jürivete, 2021.

 Tallinna arengustrateegia 2035, 2020.

 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.

 Tallinna linna koduleht (https://www.tallinn.ee/), 18.07.2023.

 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

 Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 19.07.2023.

 Tallinna Rattastrateegia 2018-2028. Tallinna Kommunaalamet, 2017.

 Tallinna sademevee strateegia aastani 2030, 2012.

 Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.

 Tolmeldajate Lääne-Tallinna rohekoridori funktsionaalsuse analüüs. V. Sõber jt 2019.

 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Rahandusministeerium, 2012.

EELNÕU

KORRALDUS

[kuupäev] nr [number]

Astangu tn 76 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas

Planeerimisseaduse § 124 lg 10 ja § 128 lg-te 1, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 4 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-tega 2 ja 3, Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga  ning tulenevalt Avala OÜ 21. juunil 2022 esitatud algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ning arvestades Keskkonnaameti (kuupäev) kirjas nr (kirja number) ja Terviseameti (kuupäev) kirjas nr (kirja number) esitatud seisukohti

1. Algatada Haabersti linnaosas Astangu tn 76 kinnistu ja lähiala detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Planeeritava maa-ala suurus on 1,32 ha. Detailplaneeringu maa-ala ja kontaktvööndi piiri skeem on korralduse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Astangu tn 76 sihtotstarbeta krundile äri- ja elamumaa sihtotstarve, krundi kasutamise tingimused ja ehitusõigus kuni 3 maapealse ning 1 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamute (sh ridaelamute ehitamiseks). Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõttelised lahendused.

2. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

3.1 kavandada kõrguslikult liigendatud, samuti liigendatud fassaadiga erinevat tüüpi hoonemahud, sh lõunapoolsed hooned kavandada ridaelamutüüpi;

3.2 korterelamute paksus näha ette maksimaalselt 14-15 m ja ca 3 m laiused terrassid maa- aluse korruse peal;

3.3 kavandada korteri suuruseks keskmisel 85 m2 elamumaa sihtotstarbega suletud brutopinnast;

3.4 pandus maa-alusele korrusele kavandada vähemalt 2/3 osas hoone mahus;

3.5 korterelamute maa-alune parkimiskorrus kavandada arvestades, et katusekatend võib ulatuda maa peale kuni 60 cm maastikku integreeritult;

3.6 planeeringu- ja haljastuslahendus peavad toetama piirneval alal kulgeva Putukaväila lineaarpargi eesmärke;

2

3.7 parkimise kavandamisel lähtuda planeeringu koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest. Parkimise vajadus tagada omal kinnistul, sh elektriauto laadimistaristu;

3.8 kavandada sõidu- ja kõnniteed, parkimiskohad ning muud liiklusrajatised vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.

3.9 liikluslahendus siduda üldplaneeringukohase teedevõrguga ja piirnevate muude detailplaneeringute lahendusega, et tagada üldplaneeringu elluviimine ning antud arendusele vajalikud juurdepääsud. Arenduse elluviimiseks tuleb rajada kinnistule juurdepääsuks teede ühendus kuni Astangu tänavani.

3.10 kavandada mugavaid ja turvalisi rattaparkimis- ja hoiustamiskohti. Ratastele ja lapsevankritele näha ette ruumid hoonete esimesele korrusele tänavaga samale tasapinnale, mugava juurdepääsuga ning trepikojaga seotud asukohta. Jalgrataste parkimiskohtade arv määrata vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 kinnitatud „Tallinna rattastrateegiale 2018-2028“;

3.11 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Vajadusel kasutada sademevee käitlemise innovaatilisi lahendusi (katusehaljastuse rajamine, kasutamine kastmiseks, olmes jne). Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele.

3.12 teostada Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine.

3.13 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale,

3.14 kaitstavate taimeliikide inventuuri välitööd teostada ajal, kui neile iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab teostama kaitstavaid taimeliike tundev ekspert;

3.15 säilitada alal maksimaalselt looduslikku kõrghaljastust;

3.16 tagada olemasoleva väärtusliku taimkatte säilimine ning rohevõrgustiku sidusus sihtliikidele (tolmeldajad), lähtudes teostatud uuringust „Tolmeldajate Lääne-Tallinna rohekoridori funktsionaalsuse analüüs“;

3.17 säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada;

3.18 parkla-alad liigendada haljastusega, vältida ulatuslike kõvakattega alade planeerimist;

3.19 näha ette hoonesisese parkla põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni;

3.20 teostada radooniuuringud detailplaneeringu staadiumis. Tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 "Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" toodule;

3.21 kavandada planeeritavate hoonete/kortermajade olmejäätmete kogumine kinnistu põhiselt ja jäätmemaja ning mahutite paigutamisel järgida Tallinna Linnavolikogu Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõudeid. Jäätmemahutite arvu arvestamisel 130 korterile jälgida Tallinna jäätmehoolduseeskirja lisa 3. Pakendimahutid (plast+metallpakend ja klaaspakend) arvestada segaolmemahutite arvelt. Detailplaneeringu koostamisel arvestada ringmajanduse põhimõtteid (sh hoonete mitmefunktsionaalsus, efektiivne ruumi kasutamine, ümberplaneerimise võimalused, ehitiste energiatõhusus, ressursside säästev planeerimine). Tuua välja tekkivate jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi koos nende edasise käitlemise ettepanekutega (tuua välja jäätmete võimalikud käitluskohad). Süvakogumismahutite puhul teha ümberarvutused.

3

Täpsema info süvamahutite kohta saab Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnast ([email protected]).

3.22 jäätmemahutite asukoht tähistada asendiplaanil;

3.23 detailplaneeringu materjalide hulka lisada planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang, kus on prognoositud jääkreostuse esinemise võimalikkus pinnases ja antud juhised edasisteks tegevusteks;

3.24 esitada rohefaktori metoodika arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke;

4. Ehitusprojekti nõuded:

4.1 lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus koostada terviklik väliruumi, sh uushaljastuse lahendus. Kaasata projekteerimistöödesse volitatud maastikuarhitekt tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt;

4.2 tagada haljastusprojektiga uute täisväärtuslike toitumisalade rajamine kaitsealustele kimalaseliikidele. Haljastusprojektiga vältida elustikuneutraalseid ja madala elustikuväärtusega taimeliike, eelistada täielikult või suuremas osas meetaimi (puud, põõsad, püsikud) ning kavandada sobivasse asukohta looduslikest mee- ja niidutaimedest kooslused;

4.3 ehitustööd tuleb teostada looduslikku haljastust säästvalt ja tööde käigus tagada, et rohekoridori taimestus (kõrghaljastus ja alustaimestik) säiliksid maksimaalselt looduslikul kujul;

4.4 vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks;

4.5 suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus. Kui tehnoseadmeid ei ole võimalik kavandada hoone mahtu tuleb tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust;

4.6 projekteerimisel ja materjalide valikul lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

4.7 hoonete projekteerimisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 määrusega nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030”;

4.8 kavandada kõigile korteritele rõdu või terrass, mis on klaasitud täielikult avatavate rõduklaasidega või võimalik tulevikus klaasida (klaasitud osa suurus mahutab mugavalt õuemööblit). Klaasitud rõdude ja verandade pind peab mahtuma maksimaalse maapealse brutopinna sisse. Lisaks on soovitav kavandada avatud (katuse)terrasse;

4.9 planeeringualal kasvava võõrliigi voolja pargitatra (Reynoutria japonica) kogumik hävitada. Kuna liik levib risoomidegatuleb jälgida, et ka välja kaevatud risoomid kuivaksid läbi;

4.10 kuna hoonetele on ette nähtud maa-alune parkimiskorruse rajamine siis tuleb tellida hüdrogeoloogiline ekspertiis, selgitamaks millised muutused toimuvad põhjaveerežiimis kavandatu elluviimisel ja kui kaugele see mõju ulatub ning anda hüdrogeoloogiline hinnang ehitusaegsest vundamendikaevistest väljapumbatava vee koguse ja eelvoolu vastuvõtuvõime kohta ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta. Kirjeldada kaitseabinõusid, mida tuleb kohaldada põhjaveekihtide reostusohu välistamiseks ja naaberhoonete püsivuse tagamiseks. Kui ehitustegevuse käigus maa-aluse korruste rajamiseks süvendi kaevamisel toimub põhjavee ümber juhtimine, siis on selleks tegevuseks vajalik veeseaduse § 187 p 12 kohane veeluba.

5. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

4

5.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

5.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 5.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

5.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 5.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

5.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 5.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

6. Detailplaneeringu koostamisse kaasata planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1‒3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet, Päästeamet, Maa-amet, Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskus ja vajadusel teised Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused.

7. Mitte algatada Astangu tn 76 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH). Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

7.1 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta hoonestamata kuid inimetegevusest mõjutatud alale korterelamute ja äripindadega korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

7.2 detailplaneeringuga ei kavandata planeeringualal eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist pikas perspektiivis, sh vee, pinnase, õhu saastatust, mürataseme suurenemist või vibratsiooni. Läheduses on olemas kõik piirkonna arenguks ja eluks vajalik infrastruktuur;

7.3 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, lähtuvalt ala kohta koostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohasele haljastuse inventeerimisele. Kaitsealuseid taimeliike planeeringualal ei leitud, väärtuslik ja oluline kõrghaljastus säilitatakse (üldplaneeringu kohane rohekoridor nihutatakse) ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele;

7.4 planeeringualast lõuna-edela suunda jääb potentsiaalselt oluline linnaline loodusreservuaar mille osas Tallinna Linnavalitsus algatas 15.06.2022. a korraldusega nr 569 „Astangu-Mäeküla looduskoosluste kohaliku kaitse alla võtmise“ menetluse. Kuna planeeringuala võib tulevikus

5

piirneda Astangu-Mäeküla kaitsealaga (PLO1001482) tuleb detailplaneeirngu koostamisel arvestada loodava kaitseala väärustega;

7.5 planeeirnguala looduslikud iseärasused on olnud piisavalt soodsad, et võimaldada alal ja selle ümbruskonnas sigida III kategooria kaitsealustel kimalaste liikidel ning kuklastel. Kuklaste pesa ei ole EELIS registrisse küll kandena registreeritud. Kuid looduskaitseseaduse § 48 lg 4 kohaselt III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse ning kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine on keelatud. Seega tuleb ehitustegevuse käigus jälgida, et alal ei oleks kimalaste pesasid ning taotleda kuklaste ümberasustamist enne ehitustegevuse alustamist. Kui detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel, haljastusprojekti ja väliruumi lahenduse koostamisel kaasatakse volitatud maastikuarhitekt tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt ning arvestatakse tolmeldajatele täiendavate toitumisalade ja talvitusmistingimuste säilitamise/loomisega siis ei tohiks kaasneda olulist negatiivset mõju kaitsealustele liikidele;

7.6 KSH eelhinnangu koostamise käigus kogutud teabe põhjal saab välja tuua, et kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid, pärandkultuuriobjekte, kultuurimälestisi ega ka muinsuskaitsealasid detailplaneeringualal või selle eeldatavas mõjutsoonis ei asu;

7.7 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale kui planeeringualal keskkonnaseisundi hinnanguga prognoositakse jääkreostuse esinemise võimalikkus pinnases. Kui selgub, et pinnas on reostunud, tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ning reostusuuriguga ja pinnase reostusanalüüsidega määrata reostuse maht ja ulatus. Võimalik reostus likvideerida enne ehitustööde algust nõuetekohaselt;

7.8 planeeritav ala ei asu strateegiliste mürakaartide alusel märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Uute korterelamute ehitamine võib mõnevõrra suurendada piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat mürataset. Seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat liikluse intensiivsuse suurenemist ning alal kujunevat müraolukorda. Mürauuringu koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 3. oktoobri 2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid;

7.9 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

7.10 kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas ning arvestades energiaturul valitsevat olukorda, lahendada soojusvarustus paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

7.11 detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest;

6

7.12 lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud mahus antud asukohas olulist täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse.

8. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel.

9. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

10. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavalitsus

Korralduse eelnõu „Astangu tn 76 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas” juurde

Korraldusega algatatakse Astangu tn 76 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Haabersti linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 1,32 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Astangu tn 76 sihtotstarbeta krundile äri- ja elamumaa sihtotstarve, krundi kasutamise tingimused ja ehitusõigus kuni 3 maapealse ning 1 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamute (sh ridaelamute ehitamiseks). Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

1. Olemasolev olukord

1.1 Astangu tn 76 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu maa-ala asub Tallinnas, Haabersti linnaosas, Astangu asumis, Astangu tänava ja Harkumetsa tee (ülelinnalise tähtsusega kergliiklustee) vahelisel alal.

1.2 Planeeritavale alale jääb sihtotstarbeta maa kinnistu Astangu tn 76, mis kinnistusraamatu andmetel kuulub Avala OÜ-le.

1.3 Ehitisregistri andmetel on Atangu tn 76 kinnistu hoonestamata.

1.4 Planeeritavale alale on juurdepääs kavandatud Astangu tänavalt.

2. Haabersti linnaosa üldplaneering

2.1 Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on maa-ala juhtotstarbeks määratud segahoonestusala kus võivad paikneda elamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon.

2.2 Lisaks paikneb planeeritav ala üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku arengualal. Need piirkonnad on olemasolevad rohealad, mis kavandatakse jätta osaliselt või täies ulatuses rohealadeks ka tulevikus. Ala hoonestamise võimalikkus ja ulatus määratakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus läbi viidavatest keskkonnaalastest (taimestiku, loomastiku, linnustiku, elupaigatüüpide jms) uuringutest lähtudes. Rohevõrgustiku arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel tagada toimiv rohevõrgustiku sidusus ümbritsevate rohestruktuuridega. Rohevõrgustiku arengualadel on prioriteediks loodusväärtuste säilitamine.

2.3 50 meetri laiuse rohekoridori vajadusega on arvestatud, kinnistu idapoolsele alale on planeeritud täiendava kõrghaljastuse rajamine. Rohekoridor jätkab põhjapoolsele alale kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud rohekoridori ala. Kavandatud lahenduse puhul on haljastuse protsent on 45%.

2.4 Detailplaneeringu algatamisettepanek on kooskõlas Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

4. Menetlus

4.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Avala OÜ 21. juunil 2022 registreeritud algatamisettepanekuga. Detailplaneeringu koostamine sooviti algatada eesmärgiga määrata Astangu tn 76 sihtotstarbeta krundile elamumaa sihtotstarve, krundi kasutamise tingimused ja ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse ning 1 maa-aluse korrusega korterelamu ehitamiseks. Vastavalt detailplaneeringu algatamisettepaneku tegija ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahelisele koostööle on korrigeeritud detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde esitatud eskiislahendust ja detailplaneeringu eesmärki. Viimane täiendatud eskiislahendus esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 2023. aasta oktoobris.

4.2 Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud eskiislahenduse ja illustreeriva materjali on koostanud K-Projekt Aktsiaselts.

4.3 Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 12 (redaktsioon kehtis kuni 1. novembrini 2021, alates 9. novembrist 2021 kehtib Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“) esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet planeeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Kaitseministeeriumile, Haabersti Linnaosa Valitsusele, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Linnavaraametile ja Tallinna Ettevõtlusametile (alates 1. jaanuarist 2021 Tallinna Strateegiakeskuse linna strateegilise planeerimise teenistuse ruumiloome osakond ja linna ettevõtlusteenistus).

4.4 Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ja Tallinna Strateegiakeskus esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud otsusesse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.5 Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

4.6 Planeerimisseaduse § 130 kohaselt on Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Avala OÜ ja K- Projekt Aktsiaselts sõlminud 16. novembril 2023 halduslepingu nr 3-6/58 detailplaneeringu koostamiseks.

4.7 Planeerimisseaduse § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ §-iga 1 on planeerimisseaduses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitjate määramine delegeeritud Tallinna Linnavalitsusele. Seega on detailplaneeringu algatamise otsustuspädevus Tallinna Linnavalitsusel.

4.8 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest Astangu tn 74, Astangu tn 78, Astangu tn 80 ja Kadaka tee 88f kinnistute omanikke.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud ka elurajooni arendamist.

5.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5.3 Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud korralduse seletuskirja punktides 1 ja 2. Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

6. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

6.1 Planeeringualale uute hoonete ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitamisega seonduvad mõjud, mille mõjuala ei ole eeldatavalt suur. Ehitusperioodil võivad mõjutatud olla planeeringuala ümbruses asuvad lähimad elamualad, kuna ehitustegevuse käigus esineb häiringutena müra, vibratsiooni ja õhusaastet nii ehitustöödest kui ehitusmasinate liikumisest. Seega tuleb arvestada ja jälgida, et ehitusaegsed müra- ja vibratsioonitasemed vastaksid kehtivatele normidele (sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 17. mai 2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“)

6.2 Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi alusel ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kuid Astangu tn 76 kinnistul on registreeritud järgnevate kimalaste liikide leiukohad: tume kimalane (Bombus ruderarius), põldkimalane (Bombus pascuorum), sorokimalane (Bombus soroeensis), kivikimalane (Bombus lapidarius), Schrencki kimalane (Bombus schrencki), maakimalane (Bombus lucorum), urukimalane (Bombus subterraneus), talukimalane (Bombus hypnorum) ning karukimalane (Bombus terrestris). Kimalaste suvepesadeks sobivad kuni 2 m sügavused urud, mädanenud kännud, kividevahelised praod, vanad lehed, puujuurte vaheline ala, kuiva rohu mättad, puualused, lindude pesakastid jne. Seega tuleb ehitustegevuse käigus jälgida, et alal ei oleks kimalaste pesasid. Samas arvestades kimalastega seotud ohutegureid ja toitumisala ulatust ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel mõju liikide soodsale seisundile.

6.3 Planeeirngualal viidi Keskkonnabüroo Grün-E OÜ poolt 2022 aastal läbi haljastuse inventeerimine. Vastava töö raames hinnati kõrghaljastuse väärtuslikkust ning siinkohal saab esile tuua, et ei tuvastatud ühtegi II klassi ega I klassi puud, millede puhul on tavapäraseks nende säilitamise kohustus. Protsessis ei tuvastatud ka suurte lindude pesapuid või ohualdiste liikidega asustatud puid. Samas leiti aga III kategooria kaitsealuse liigi kuklase pesa. Kui enne enitustegevuse alustamist taotletakse kuklaste ümberasustamine vähemalt 500 m kaugusele sarnaste kasvukohatingimustega alale vastavalt kehtivale korrale (Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2004 määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“) siis ei tohiks kaasneda olulist negatiivset mõju kaitsealustele liikidele.

6.4 Detailplaneeringualal ja ümbruskonnas ei ole pärandkultuuri objekte, maardlaid, maaparandussüsteeme ega ka ohtlike käitiseid või nende ohualasid. Kuid planeeringualal on väga invasiivse ja hea levikuvõimega voolja pargitatra (Reynoutria japonica) kasvupaik. Seega detailplaneeringu menetluse faasis või hiljemalt arednusfaasis tuleb võõrliigi kogumik hävitada ja veenduda kogumiku hävinemises.

6.5 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel lähtuda ning hoonete ehitamisel kasutada

radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele.

6.6 Maa-ameti mürakaardi alusel ei jää planeeringuala mürarikkasse piirkonda ning linnaliikluse müratasemed valdaval osal planeeringualast jäävad alla 45 db. Planeeringuala uushoonestamisel lisandub piirkonda ca 150 autot mis võib suurendada piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat liikluse intensiivsuse suurenemist ning alal kujunevat müraolukorda. Mürauuringu koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 3. oktoobri 2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid.

6.7 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb planeeringuala kaitstud alale ehk põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Samuti ei ohustata põhjavett ehituse järgse kasutusperioodi ajal, tulenevalt tiheasustusalal kasutuses olevast infrastruktuurist. Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava. Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse- ja õlilekete vältimisele.

6.8 Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" tingimustest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Puhastelt kõvakattega pindadelt kogutud sademevesi tuleb juhtida sademeveekanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava sademevee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ §-de 5 ja 7 nõuetele. Ühiskanalisatsiooni juhitav sademevesi tuleb puhastada eelnevalt liiva-õlipüüduris ning ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006 määrusele nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“. Järgides eespool nimetatud meetmeid ei ole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.

6.9 Haljasalale valguv sademevesi on soovitav immutada loomulikul viisil. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet juhib tähelepanu, et sademevee immutamisel kinnistul tuleb eelistada lahendusi, millega on võimalik vältida sademevee reostumist (veeseaduse § 129 lg 1). Veeseaduse tähenduses peab sademevee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (keskkonnaministri määruse nr 61 § 7 lg 3). Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil puuduvad täpsed teadmised põhjavee taseme kohta planeeritavate tööde piirkonnas, siis tuleb läbi viia geoloogiline uuring, mille raames välja selgitada, kas planeeringuala geoloogilised tingimused vastavad seaduses toodud nõuetele.

6.10 Astangu tn 66a kinnistu keskkonnaseisundi hindamise raames 2007 aastal vaadati naftasaaduste ja raskmetallide sisaldust antud piirkonna pinnases ja põhjavees. Uuritud krundi pinnases ja põhjavees piirarve ületavat reostust ei leitud. Mõnede saasteainete sisaldus jäi sihtarvu ja piirarvu vahele, mis teeb pinnase või põhjavee seisundi rahuldavaks. Seega peab arvestama, et antud piirkonnas võib olla reostust ning seetõttu tuleb detailplaneeringu materjalide hulka lisada planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang, kus on prognoositud jääkreostuse esinemise võimalikkus pinnases ja antud juhised edasisteks tegevusteks.

6.11 Planeeringuala on sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi (muld/pinnas) lokaalne häirimine (esmajärjekorras ehitus) ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid muutusi (mh niiskusrežiimis). Siinkohal on arvesse võetud ka asjaolu, et veestiku (veekogud) ökoloogilise mõjutamise oht puudub, lähtudes tegevuspaiga ümbrusest. Samuti ei ohustataks ka põhjavett (mh ehituse järgse kasutusperioodi ajal), tulenevalt juba ka tiheasustusalal kasutuses olevast infrastruktuurist.

6.12 Kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas siis soojusvarustus tuleb planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele.

6.13 Kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ning seetõttu ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Samuti ei kaasne planeeritu elluviimisega negatiivset riigipiiriülest mõju.

6.14 Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada peaministri 2. märtsi 2017 korraldusega nr 62 „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“ ning Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2021 määrusega nr 14 „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“. Mille kohaselt tuleb kliimariskide mõju leevendamiseks vältida suuri parklaid ja kõvakattega (asfalt) alasid, tuleb eelistada maa-aluseid parklaid ja rakendada rohekatuste kontseptsioone. Kui detailplaneeringutes rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid, võib eeldada, et olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

6.15 Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavasti olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kui esinevad ehitusaegsed häiringud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning kasutatakse töökorras seadmeid.

6.16 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud korralduse eelnõu punktis 7.

6.17 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Lammi tn 6 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu ja eelhinnangu.

6.18 Keskkonnaamet vastas ...

6.19 Terviseamet vastas ...

6.20 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja korralduse eelnõu punkti 7 kohaselt ei ole Astangu tn 76 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

6.21 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast korralduse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

1 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala

detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse algatamise vajaduse

üle otsustaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: Avala OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Tartu 2023

2 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 04.09.2023. a.

 Koostajad:

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ);

o Kätlin Pitman (Alkranel OÜ).

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ................................................................................................................................ 5 2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 7

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ........... 8 2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 11 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine ............................................................................................................. 13 3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 13 3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 14

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 14 3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 15 3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 15

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) .......................................................................................... 15 3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 16 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus ................................................................................................. 17 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............. 17 3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ........................................................................... 18

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KSH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................... 18

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 20 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 21 Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 22

4 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi EH) objekt on Tallinnas,

Haabersti linnaosas, Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala detailplaneeringu (DP)

kava. Eesmärk on taotleda ehitusõigust kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega

korterelamute (sh ridaelamud) ehitamiseks ning mh krundi kasutamise tingimuste määramist.

Hetkel sihtotstarbeta krundile kavandatakse äri- ja elamumaa sihtotstarbeid. Haabersti linnaosa

üldplaneeringu (2017) järgi asub kinnistu segahoonestusalal, kuhu on soov kavandada

äriruumidega korterelamuid.

Eelhinnangu tellija on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, arendaja on Avala OÜ ja

eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud muuhulgas

Osaühing HG ARHITEKTUURI poolt koostatud planeeringulahenduse illustratiivsest

materjalist, Keskkonnabüroo Grün-E osaühingu poolt koostatud haljastuse inventeerimise

aruandest ja Olev Abneri koostatud aruandest. Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik

omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga seonduvates

(detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel.

Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6),

kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib

olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ehk kavandatava

tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt on Harju maakonnas, Tallinnas, Haabersti linnaosas, Astangu

asumis, Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala detailplaneeringu (DP) kava.

Kinnistu asukoht Tallinnas on toodud joonisel 1.1. Astangu tn 76 pindala on 13178 m², millest

metsamaa on 866 m², õuemaa on 5785 m² ja muu maa on 6527 m². Kinnistu puhul on

maakatastri sihtotstarve 100% sihtotstarbeta maa.

Joonis 1.1. Astangu tn 76 kinnistu asukoht Tallinnas (märgitud sinise joone ja oranži asukoha tähisega).

Alus: Maa-amet, 2023.

DP kava eesmärgiks on määrata sihtotstarbeta kinnistulele äri- ja elamumaa sihtotstarve ning

taotleda ehitusõigust ja krundi edasise kasutamise tingimused. Olemasolevad vared on ette

nähtud lammutada. Algselt taotleti 3 hoone ehitust (sh maa-aluse osaga), mille maapealne

brutopind planeeriti umbes 10 360 m². DP kava on nüüdseks täpsustunud. Soovitakse ehitada 6

hoonet (sh maa-aluse osaga) 3 maa pealse korrusega (joonis 1.2. ja joonis 1.3.), mille maapealne

brutopind on samas samaväärne algsega ehk nüüd 10 300 m². Planeeritud on 130 korterit ja

parkimiskohtade arv on samuti 130 (parkimine valdavalt maa-all). Lisaks on DP kava avavas

dokumentatsioonis välja toodud, et parkimiskohti (vähemalt üks korteri kohta) kavandatakse

ka jalgratastele ehk on mõeldud ka kergliikluse toetamisele / edendamisele. Siinkoha võib veel

välja tuua, et senise protsessi käigus on tekkinud visioon ka hoonete katusehaljastuseks ja

päiksepaneelide paigaldamiseks katusele. Viimaseid nüansse täpsustataks hiljemalt DP

koostamise käigus, kui lahendatakse ka nt kinnistu tehnovõrkudega varustamine vastavalt

võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

Joonistel 1.2. ja 1.3. näidatud hoonete vahele on kavandatud hooviala jalgteede,

mänguväljakute ja puhkealadega. Sõidukite juurdepääs kinnistule on kavandatud Astangu

tänavalt. Nagu eelmisest lõigust nähtub, siis parkimine on korraldatud valdavalt maa-alustes

hoonete osades, kuid mõned peatumiskohad oleksid võimaldatud ka sissesõidutee äärde.

6 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Hoonetesse on kavandatud jalgrattaruumid ja hoovi eraldi jalgrattamaja. Kavandatud

hoonestustihedus on 0,78 ning haljastuse protsent vähemalt 45%.

Joonis 1.2. Planeeringu kava illustratiivne materjal, Osaühing HG ARHITEKTUUR (2023).

Olemasolevale Astangu tn jõudmiseks on eeldatud, et paikkonna arendustest (mh Astangu 78

arendus (DP009290), ärifunktsiooniga) huvitatud isikud ehitavad välja Astangu tänav T6

(78401:101:0322, transpordimaa) maaüksusele tänava (joonis 1.3, DP kava alast loodes), mis

külgneks teiselt poolt Astangu tn 66 hoonega. Seniselt Astangu tänavalt pääseb Järveotsa teele

ja Paldiski maanteele. Haabersti linnaosa üldplaneeringu (2017) teemakaardil nr 7 „Teed ja

parkimine“ toodu põhjal võib pikemas perspektiivis linna tänavate alade võrgustiku arendamine

/ väljaehitamine luua otseühendusi ka nt Kadaka pst jt suuremate teedega.

Joonis 1.3. Astangu tn 76 kinnistu eskiis visioon (K-Projekt Aktsiaselts, 2023).

7 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse

peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (18.07.2023. a)) ja Maa-

ameti kaardirakendusi (2023).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tallinnas Haabersti linnaosas, kus oli kohaliku omavalitsuse

andmetel 2023. a juuni seisuga 50033 elanikku. Astangu tn 76 (78401:101:2691) kinnistut

ümbritseb põhjast ärimaa, lõunast sihtotstarbeta maa, läänest ühiskondlike ehitiste maa, idast ja

loodest transpordimaa (Tabel 2.1.). Täiendavalt tabelis 2.1. esitatule võib välja tuua, et Astangu

tn 76 (78401:101:2691) kinnistule DP kavaga planeeritud hoonetest lähimad elu- või

ühiskondlike funktsioonidega kinnistud/hooned (ei piirne vahetult DP kava alaga) on

järgnevad:

 Astangu tn 66 kinnistu (78406:604:0460; 100% elamumaa) hoone ca 60 m kaugusel;

 Astangu tn 68 kinnistu (78406:604:0450; 95% elamu- ja 5% ärimaa) hoone ca 55 m

kaugusel;

 Astangu tn 72 kinnistu (78406:604:0008; 100% elamumaa) hoone ca 80 m kaugusel;

 Kassi tn 12 kinnistu (78405:502:0900; 75% äri- ja 25% transpordimaa) hoone ca 75 m

kaugusel;

 Kassi tn 17 kinnistu (78405:502:3260; 100% tootmismaa) hoone ca 60 m kaugusel.

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Astangu tn 76) alaga piirnevad katastriüksused.

Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala (m²)

Kadaka tee 88f 78401:101:2565 Sihtotstarbeta maa 100% 46103

Harkumetsa tee T5 78405:502:0248 Transpordimaa 100% 14122

Astangu tn 80 78401:101:3873 Ärimaa 100% 3832

Astangu tn 78 78401:101:3872 Ärimaa 100% 3076

Astangu tänav T8 78401:101:3871 Transpordimaa 100% 1229

Astangu tänav T6 78401:101:0322 Transpordimaa 100% 3327

Astangu tn 74 78401:101:2641 Ühiskondlike ehitiste maa 100% 7500

Astangu tn 76 maa-ala asub Haabersti linnaosa ääretsoonis, mis külgneb omakorda Mustamäe

linnaosaga. Tegemist on tiheasustusalaga, kus mh toimib korraldatud jäätmevedu. DP kava

ümbrus on linnaliselt polüfunktsionaalne. DP kava ala keskelt 500 m raadiusse jääb nt

riigihaldus ja hoolekande hoone Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (sh spordisaal ja ujula).

Samas ulatuses asuvad veel ka haridus asutused/spordirajatised: Jalgpallikool FC Ararat ja Irina

Kikkase VK Võimlemiskool ning Haabersti Astangu tn 74 multifunktsionaalne palliväljak /

korvpalliväljak / jõulinnak. Esitatud raadiuses ei asu aga pärandkultuuriobjekte,

kultuurimälestisi ega ka muinsuskaitsealasid, kuid umbes 400 m kaugusel kagus asub Utilitas

Tallinn AS Mustamäe Koostootmisjaam (B-kategooria suurõnnetuse ohuga tsoon ca 150 m).

Lisaks eelnevale võib välja tuua, et Astangu tn 76 kinnistust veidi üle 500 m põhja pool asuvad

Tallinna Lasteaed Pääsusilm, Tallinna Lasteaed Sinilill, Tallinna Järveotsa Lasteaed, Tallinna

Järveotsa Gümnaasium.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

8 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide

järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

(2012), kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Astangu tn 76 kinnistu

jääb linnalise asustusega alale (joonis 2.1.) ning sellel ei asunud 2018. a kaitstavaid

loodusobjekte ega ka Natura 2000 võrgustiku alasid (joonis 2.2.). Linnalise keskkonna

arendamise tingimustes on välja toodud, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks

üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inimmõõtmeline (soovituslikult kuni

neli korrust, üldjuhul orienteeritud tänavajoonele). Maakonnaplaneeringust nähtub ka suunis,

et hoonete projekteerimisel ja ehitamisel radooniohtlikes piirkondades tuleb järgida

asjakohaseid suuniseid ja standardeid, vastava ohu minimeerimiseks.

Joonis 2.1. Harju maakonnaplaneering ja Astangu tn 76 suhestumine sellega. Alus: Harju

maakonnaplaneering 2030+ (2018; interaktiivne veebikaart).

Joonis 2.2. Harju maakonnaplaneering teemakaardi „Ruumilised väärtused“ suhestumine Astangu tn 76

alaga. Alus: Harju maakonnaplaneering 2030+ (2018; interaktiivne veebikaart).

Haabersti linnaosa üldplaneering (ÜP; 2017) lähtub mh Tallinna üldplaneeringust (2001),

kus Astangu tn 76 ala asetses juba olemasolevate korruselamute ala ääres, olles ümbritsetud nii

hoonestuse reservalast (ehitusvõimalused perspektiivis endisel sõjaväe lõhkeainete lao alal),

haljasalast kui ka ettevõtlusalast (viimane jääb Mustamäe linnaosasse ning vastav funktsioon

9 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

on käsitlust leidnud ka Mustamäe linnaosa üldplaneeringus (2006)). Mustamäe ja Haabersti

linnaosade vahele ehk piirialale oli juba 2001. a näidatud ka haljaskoridor ehk liikumisala

(soovitavalt kuni 50 m haljasriba, hoonestuseta). Haabersti linnaosa üldplaneeringu (2017)

järgselt paikneb linnaosa Tallinna lääneosas ning DP kava ala astangu asumis. 2017. a määratud

maakasutuse juhtotstarbed on näidatud joonisel 2.3. Selle järgi asub Astangu tn 76 kinnistu

segahoonestusalal, jäädes rohevõrgustiku arengualale. Astangu tn 76 kinnistul on lubatud

hoonestustihedus 1 ja hoonete korruselisus 3 (maapealne) ning haljastuse osakaal minimaalselt

20%. Rohevõrgustiku arenguala piirneb omakorda (ida suunalt) ca 50 m rohekoridoriga.

Vastavat liikumiskoridori käsitleti juba 2001. a Tallinna üldplaneeringus.

Joonis 2.3. Haabersti maakasutuse suhestumine Astangu tn 76 arendusalaga (asupaiga indikatsioon -

sinine ovaal). Alus: Haabersti linnaosa üldplaneering, 2017 (Põhikaardid 1. Maakasutusplaan)).

Haabersti linnaosa üldplaneeringus on potentsiaalselt arendatavat maa-ala käsitletud kui

radooniohtlikku ala, kus tuleb võtta standardi EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone

projekteerimine” kohaselt kasutusele abinõud, et vältida radooni sattumist hoonetesse.

Linnaosa üldplaneeringu järgselt on DP kava arenduspaikkonnas olemas nii ühisvee kui ka

ühiskanalisatsiooni ning kaugkütte võrk, st asjakohase tarisuga liitumistingimused on

eeldatavalt soodsad, kuivõrd strateegilise dokumendi seletuskirjast nähtuvad mh ka

infrastruktuuri toimet / haldust ning arengut (asustuse tihendamisel) toetavad tegevused (nt

kaugkütte perspektiive illustreerib joonis 2.4.). Täiendavalt võib esile tuua, et ühisvee ja

ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab ka Tallinna linna

10 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 (2023). 2023. a

dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendist Tallinna sademevee strateegia

aastani 2030 nähtuvaid põhimõtteid – soosida katustelt formeeruva sadevee kogumist

kastmisveeks ning edendada katusehaljastust.

Joonis 2.4. Haabersti linnaosa kaugkütte lahendite suhestumine Astangu tn 76 alaga. Alus: Haabersti

linnaosa üldplaneering, 2017 (Teemakaardid 16. Soojusvarustus ja kaugkütte piirkonnad)).

Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht 50

m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimis-

koht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad

paigutada sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020) tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil sooviti sh parandada linna

keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. 2020. a arengustrateegial on 6

strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre,

heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Dokumentatsioon soosib kuni

neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste parkimiskorrustega. Eelistatult

tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude ja muude kergliiklusvahendite

hoiupaigad. Arengustrateegia kohaselt jääb Astangu tn 76 kinnistu rohelise liikumisvõrgustiku

(nimetatud varem juba nt 2001. a Tallinna üldplaneeringus ja 2017. a Haabersti linnaosa

üldplaneeringus) kõrvale.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgi välja töötada kogukondlike

taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi

ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid

11 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh

dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Näiteks on esile

toodud, et katusehaljastus aitab optimeerida ära juhitavat sademevee hulka ning sellega on

võimalik luua elupaigad mitmekesisele faunale ämblike ja putukate näol, mis omakorda toetab

ka lindude elukvaliteeti.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt

Tallinn asub Soome lahe lõunakaldal rannikumadaliku ja Harju lavamaa ning neid eraldava

Põhja-Eesti paekalda alal. Paekallast läbib neli pinnakattesse mattunud ürgorgu. Orud on

täitunud jääaja moreeni, glatsiofluviaalse liiva ja kruusa ning jääjärvelise savi ja mereliivaga

(Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034, 2023).

Käesolev arendusala asub ühe mattunud ürgoru servas, kus pinnakatte paksus on 20-30 m vahel

(Maa-amet, 2023). Piirkonna ehitusgeoloogilisi tingimusi avavad Maa-ameti (2023) alusel nt

tööd Tallinna I Toidukaubastu laomajand Kadaka teel (nr 24294; 1988) ja Tallinna

ehitusgeoloogiline kaart (leht 189(190)) M 1:5000 (nr 27755; 1996). Maa-ameti (2023)

järgselt on arendusala aluspõhjaline põhjavesi kaitstud alal (1:50 000 kaardistuse alusel).

Paikonna mullastik on tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik (sh täite pinnas), toetudes ka

viidatud ehitusgeoloogilistele töödele. Piirkonnas on rohkelt kõvakattega alasid, mistõttu on

ajalooliselt fikseeritud ka soojasaarte efekte (Maa-amet, 2023). Siinkohal võib täiendavalt esile

tuua, et potentsiaalse arendusala ümbruses (ca 100 m) ei asu soid ega märgalasid ning

maaparandussüsteeme, maaparandusehitisi ega ka maardlaid.

EELIS (18.07.2023. a) alusel on DP kava alal või selle ümbruskonnast asjakohane esile tuua

kimalaste (9 liiki; III looduskaitsekategooria) sigimisala (pesad enamjaol maapinnal või selle

sees). Dokumendist Eesti kimalased (Põllumajandusuuringute Keskus, 2012) nähtub, et

enamik neist ei ole inimasustust pelgavad. Kimalased on üheaastase elutsükliga. Talvituvad

(augustis, hiljemalt septembrist) noored paaritunud emasisendid. Talvitutakse nt mullas või

lehekihi all, puujuurte vahel, müüriõõnsustes, kõdupuidus. Ärgates hakkavad pesa rajama

(hiljemalt aprillis). Avamaa liigid eelistavad nt niite, puisniite ja ka aedasid. Lennuraadius

pesast on 500 m kuni 2 km. Suuremad ohutegurid - põllumajanduse intensiivistumine koos

maakasutuse muutustega ehk sobivate elu- ja pesitsuspaikade ning toiduressursi kadumine

(Kadaka pst 167b (78404:409:1170) kinnistu maakasutuspiirangute lühianalüüs (Alkranel OÜ,

2018)). Töö Tolmeldajate Lääne-Tallinna rohekoridori funktsionaalsuse analüüs (Sõber

jt, 2019) käsitleb DP kava ala piirkonnana, kus tolmeldajate koosluste seisund ja tolmeldajate

liigirikkus on keskmine. Alustaimestik on liigivaene, kasvab palju naati ja ka metsistunud

ilutaimi. Esitatud suuniste kokkuvõte, toetamaks Lääne-Tallinna tolmeldajate rohekoridori osa:

 Niita (mitte enam kui 1 kord aastas) rohurinnet väljaspool õitsemisaega (augusti lõpus

– septembris). Niita etapiti, nt ühel korral ühte kergliiklustee poolt ja teisel korral teist

poolt. Mitte kasutada agrokemikaale.

 Hoida olemasolevat haljastust (puudpõõsad-hekid). Kodumaiste puude ja põõsaste

istutamine (pajud-vahtrad) ning toidutaimede istutamine /seemnesegude külvamine.

 Hoida ja/või suurendada ala mikroheterogeensust (mitmekesistada linnaruumi nt

kivihunnikutega ning mitte alati eemaldada 100% langenud lehti ja oksarisu).

DP kava idee arendusega seonduvalt viidi 2022. a läbi maa-ala haljastuse inventeerimine

Keskkonnabüroo Grün-E OÜ poolt. Vastava töö raames hinnati kõrghaljastuse

väärtuslikkust ning siinkohal saab esile tuua, et ei tuvastatud ühtegi II klassi (väärtusliku) ega I

klassi (väga väärtusliku) puud, millede puhul on tavapäraseks nende säilitamise kohustus.

12 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Protsessis ei tuvastatud ka suurte lindude (nt kodukakk, toonekurg) pesapuid või ohualdiste

liikidega asustatud puid. Samas leiti aga kuklasepesa. Lisaks on DP kava menetluse käigus

koostatud O. Abner 2022. a dokumendi Astangu tn 76 kinnistu taimekooslustest,

kaitstavatest ja looduslikku tasakaalu ohustavatest taimeliikidest. Vastavas töös jaotati

kinnistu 3 kasvutüüpi (vt joonis 2.5.; kõik kolmandas väärtusklassis). Laoplatsi kasvukohatüübi

osas oli esile toodud, et tolmeldajatele õietolmu ja nektarit andvate taimede ohtrus mõõdukas

ja hiliseid õitsejaid on väga vähe. Tolmeldajate talvitumiskohana ala aga väärtuslik. Asjakohane

aruanne annab järgnevad soovitused (kokkuvõtvalt):

 Voolja pargitatra (Reynoutria japonica; võõrliik) kogumik hävitada. Liik levib

risoomidega. Seega tuleb jälgida, et ka välja kaevatud risoomid kuivaksid läbi.

 Ehituse ajal jälgida, et lõunapoolsele naaberkinnistule Kadaka tee 88f ei ladustataks

pinnast ega rajataks ajutisi sõiduteid idaraudrohu (Achillea salicifolia) kasvupaigale.

 Astangu tn 76 kinnistu idaserval ja/või piirneva kergliiklustee lõigu lääneservas jätta

alles mõned pinnasekuhilad, oksahunnikud ja maha vajunud puud, et säiliksid

tolmeldajate head talvitumistingimused.

 Uue haljastuse koosseisu planeerida nii, et tolmeldajatele oleks tagatud toit kevadest

sügiseni (haljastuse koosseisus erineva õitsemisajaga taimi).

DP kava alast lõuna-edela suunda jääb potentsiaalselt oluline linnaline loodusreservuaar. Seega Tallinna Linnavalitsus algatas 15.06.2022. a korraldusega nr 569 Astangu-Mäeküla

looduskoosluste kaitse alla võtmise menetluse, kohaliku omavalitsuse kaitsealana. Astangu-

Mäeküla kaitseala (PLO1001482) moodustaks Haabersti linnaosa territooriumist 162,1 ha alal,

mille valitsejaks oleks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Käesolevas eelhinnangus

käsitletav arendusala võib seega tulevikus piirneda kohaliku kaitsealaga. DP kava alast lõunasse

jäävaid loodusväärtusi on mh käsitletud ka töös Tallinn tolmeldajate rohekoridoride ja

astmelaudade keskkonnaseisundi ülevaade (Jürivete 2021).

Joonis 2.5. Taimestiku kasvukohatüübid (rohelisega) Astangu tn 76 kinnistul ja voolja pargitatra

(kollasega; võõrliik) ning maa-alast väljas idarohu kasvupaik (violetsega). Alus: Abner, 2022.

13 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist.

Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH

algatamisel või mitte algatamisel.

Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse

(alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Tallinnas, Haabersti linnaosas, Astangu asumis, Astangu

tn 76 kinnistul (78401:101:2691). Sellest lääne poole jääb rekreatiivne (spordiväljakud) ja

paneelmajadega korter elamute ala. Kavandatavast tegevusest ida poole jääb

kergliiklustee/rohekoridor, mille taga on ärimaad. Põhja on kavandatud ärimaa. Lõunasse on

algatatud Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamine. Seega jääb kavandatav tegevus nii

elamumaa kui ka ärimaa piirkonda, mis läheb kokku ptk. 1 kirjeldatud tegevusega, mis hõlmab

nii äri- kui ka elamumana maa-ala kasutamise kavandamist. Ptk 1 kirjeldatud kava kohaselt

arvestatakse sidususega rohealadega (mh haljastuse protsent on nõutust suurem kavandatud ja

mõeldud on ka katusehaljastusele). Haabersti linnaosa üldplaneeringu (2017) järgi saab vastava

14 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

ala hoonestamist kavandada, kui tuginetakse mh asjakohastele keskkonnauuringutele. DP kava

teostusprotsessis läbiviidud asjakohaseid uuringuid on kajastatud käesoleva töö ptk 2.2 ning

vastavate uuringute alusel ei ole kavaga ette nähtav paikkonda ega selle üldisi

maakasutuseesmärke ohustav.

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt

takistavaks teguriks.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja linnaosa ÜP

põhimõttelisi arengusuundi, toetades nii linna terviklikku ja mitte nö laiali valguvat arengut.

Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna

kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (üldplaneeringu järgse DP

menetlusena) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest ÜP

maakasutuslike eesmärkidega). DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast

teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

15 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust

ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust

ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval

hetkel on alal (sihtotstarbeta maa) varemed. Arvestades arendusala ümbritsevat maakasutust,

siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks. Sh planeeritavat

maakasutust on ette näinud ehk võimaldanud ka Haabersti linnaosa üldplaneering. Toetudes ptk

2.1, 2.2, 3.1 ja 3.2, siis elu- ja ärifunktsioone kandvata hoonete kavandamine vastavas asukohas

ja viisil (maa-aluse parklaga, maksimeerides haljastatavat pinda) on soositud.

Käesolev arendusala asub ühe mattunud ürgoru servas, kus pinnakatte paksus on 20-30 m vahel.

Paikonna mullastik on tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik (sh täite pinnas). Ala on sobiv

vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi (muld/pinnas) lokaalne

häirimine (esmajärjekorras ehitus) ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid muutusi

(mh niiskusrežiimis). Siinkohal on arvesse võetud ka asjaolu, et veestiku (veekogud)

ökoloogilise mõjutamise oht puudub, lähtudes tegevuspaiga ümbrusest. Samuti ei ohustataks

ka põhjavett (mh ehituse järgse kasutusperioodi ajal), tulenevalt juba ka tiheasustusalal

kasutuses olevast infrastruktuurist. Eelnevalt nimetatud aspektide osas on juhindutud ka ptk 2

ja 3.5.3 ja 3.5.4 nähtuvast teabest. Radooniohu temaatikat on puudutatud ptk 3.5.2.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Tiheasustuse ala maakasutuse efektiivsemaks muutmisel (võimaldab

minimeerida ka liikumisvajadus) jälgitakse samas haljastatud alade osatähtsuse parameetreid

ning ptk 1 esitatud lahendus on mh positiivsete mõjueeldustega lokaalsele kliimale

(minimeerides mh soojussaarte tekke ohte). Ka teadaolevad võimalikud küttelahendused on

piirkonda sobivad ning ei vaja märkimisväärseid ja negatiivsete mõjueeldustega ressursse (mh

kaugkütte arendamiseks vastava DP kava ala juurde). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

16 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Astangu asumis (Tallinn, Haabersti, ca

50 000 elanikuga linnaosa) oleva maaüksusega. Kavandatav tegevus asub nii elamumaa kui ka

ärimaa piirkonnas, mis läheb kokku ptk. 1 kirjeldatud tegevusega, mis hõlmab nii äri- kui ka

elamumana maa-ala kasutamise kavandamist. Ptk 2 sissejuhatavast osast on näha, et DP kava

arendusala ei piirne vahetult teiste elamutega (st minimeeritud on seega ehitusaegseid

häiringute eelduseid). DP kava ala on sobiv kavandatavaks (peamiselt elamufunktsioon) ning

selle ümbrus on linnaliselt polüfunktsionaalne. DP kava ala keskelt 500 m raadiusse jääb

ühiskondlike kasutusfunktsioonidega ehitisi ja veidi üle 500 m põhja pool asuvad Tallinna

Lasteaed Pääsusilm, Tallinna Lasteaed Sinilill, Tallinna Järveotsa Lasteaed, Tallinna Järveotsa

Gümnaasium. Seega pigem toetab ümbruskonna funktsionaalsus kavandatavat tegevust

positiivselt.

DP kava edasisel menetlemisel (DP protsessi algatamisel) on tõenäoline, et kehtivast ÜP-st

lähtuvalt (rõhutab mh piirkonna radooniohtlikust) sätestatakse ka detailplaneeringusse

radooniohu minimeerimise meetmed. Siiski esitatakse allpool (alamptk lõpus) ka asjakohane

suunis eraldi tingimusena.

Üle-eelmises lõigus esitatud teabe järgi on DP kava eeldatavad ehitustsoonid piisavalt eemal

olemasolevatest elamutest, et puudub vajadus eraldi suuniste tarbeks. Samas tuleb järgida, et

DP menetluse algatamise järgselt jõuaks DP rakendusosasse nõue, et elamute ehitamine /

kasutamine on võimaldatav peale Astangu tänav T6 (78401:101:0322, transpordimaa)

maaüksusele tänava (vt ka ptk 1) väljaehitamist, et liiklusvood (sh Astangu tn-i jõudmiseks) ei

häiriks senise paneelelamute piirkonna kasutatavust (sealseid siseseid tänavaid). Kuna DP kava

näeb ette ka ärifunktsioone, siis on soovitav kaaluda (peale DP menetluse algatamist) ka

parkimiskohtade (nii autod kui ka rattad) arvu suurendamist (ärifunktsiooni toetamiseks).

Autode puhul ei ole siiski soovitatav ületada 169 kohta (nimetatud DP algatustaotluses).

Rattaparklate puhul lähtuda Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 (2017) suunistest.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused / suunised, mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 radooni hoonesse sattumise vältimiseks sätestada tegevusi võimaldavas

dokumentatsioonis ajakohase ning asjakohase standardi juhiseid – tagamaks pinnase

radooniohtu arvestav ehituskvaliteedi ning nõuetekohased ventilatsiooni lahendused.

 DP menetluse algatamise järgselt jälgida, et DP rakendusosasse jõuaks nõue, et elamute

ehitamine / kasutamine on võimaldatav peale Astangu tänav T6 (78401:101:0322,

transpordimaa) maaüksusele tänava (vt ka ptk 1) väljaehitamist.

 kuna DP kava näeb ette ka ärifunktsioone, siis on soovitav kaaluda (peale DP menetluse

algatamist) ka parkimiskohtade (nii autod kui ka rattad) arvu suurendamist

(ärifunktsiooni toetamiseks). Autode puhul ei ole siiski soovitatav ületada 169 kohta

(nimetatud DP algatustaotluses). Rattaparklate puhul lähtuda Tallinna Rattastrateegia

2018-2028 (2017) suunistest.

17 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks.

Samuti ei esine kultuuripärandit, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks

omakorda mõju olla. DP kava ala piirneb idast Harkumetsa tee T5 (78405:502:0248)

maaüksusega, mille funktsionaalsus toetab nii kergliiklust, kui ka linnalist looduskeskkonda

(ptk 2.1 alusel vähemalt aastast 2001). Haabersti linnaosa ÜP-st nähtub, et vastava koridori

haljastatud ala laius võiks vastavas asupaigas olla ca 50 m ning vastavat laiust aitab tagada ka

DP kavas esitatud visioon. Seega ei ole ka siinkohal esile tuua võimalikke ohte

konfliktsituatsioonide tekkeks (ala pikaajalises kasutusvaates). Ptk 3.1 leidis käsitlus asjaolu, et

hoonestuse kavandamise eeldused vastavas alas eeldavad tuginemist asjakohastel

keskkonnaalastel uuringutel ja sedagi on juba teadaolevalt piisavalt tehtud. Mh võimaldatakse

elamute sisehoovide kasutust muudel eesmärkidel kui parkimine – minimeerides nii ka

ümbruskonna (eelkõige DP kava alast lõunas asuvad väärtused, vt ka ptk 2.2) tallumiskoormust.

DP kavaga seonduvaid looduslikke iseärasusi on avatud ka ptk 3.5.4.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

DP kava alal ei paikne DP kava ala looduslikud iseärasused (vt ptk 2.2) on olnud piisavalt

soodsad, et võimaldada alal ja selle ümbruskonnas sigida III kategooria kaitsealuse kimalaste

liikidel ning kuklastel (viimastel pesa fikseeritud alal 2022. a Grün-E OÜ poolt). Kuklaste pesa

ei ole EELIS registrisse küll kandena registreeritud, kuid nende esinemisega alal tuleb siiski

arvestada. Kimalastele on soodne eelkõige DP kava tsoon, mis külgneb idasuunas asuva

kergliikluse tsooniga (haljastatud) ning nagu ka ptk 1 ja 3.5.3 nähtub, siis on DP kavaga vastavat

tsooni ning selle väärtuslikkust oluliseks peetud. Samuti on rõhku pööratud haljastuse

osakaalule, mis ei toeta vaid elustikku vaid ka võimaldab reguleerida paremini lokaalseid

kliimaparameetreid. Seni kogutud teabe põhjal saab täiendavalt välja tuua, et muid kaitstavaid

loodusobjekte ega ka Natura 2000 võrgustiku alasid DP kava alal või selle eeldatavas

mõjutsoonis ei asu. St kaitse-eesmärkidele ei ole võimalikku ebasoodsat mõju ette näha.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused / suunised, mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 DP kava menetluse faasi või hiljemalt arendusfaasi (alus mh Abner, 2022) – DP kava

alal voolja pargitatra (Reynoutria japonica; võõrliik) kogumik hävitada / veenduda

kogumiku hävinemises. Jälgida, et ka välja kaevatud risoomid kuivaksid läbi.

 DP (menetluse toimumisel) järgsesse arendusfaasi (alus mh Grün-E OÜ ning Abner,

2022);

o taotleda kuklaste ümberasustamist (kui pesa jääb ehitustsooni) enne ehitust,

vähemalt 500 m kaugusele sarnaste kasvukohatingimustega alale vastavalt

kehtivale korrale (Vabariigi Valitsuse 15.04.2004 määrus nr 248 - Kaitsealuse

liigi isendi ümberasustamise kord). Oluline on üles leida sipelgate varuisendid

(kuhilaalustes pinnasekambrites) ja emad, et ei toimuks pesa taastamist.

o raietegevust on soovitatav DP kava alal läbi viia väljaspool haudelinnustiku

pesitsusperioodi (31.07-01.03 – st raietegevuseks sobilikum ajavahemik).

o varede lammutus ja maa-aluse korruse rajamise töid kavandada perioodi 31.07-

01.04. Muul ajal on soovitatav kaasata vastavatesse töödesse kimalaste ekspert

18 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

(asjakohaste tööjuhiste väljatöötamiseks, arvestades ka naabruskonna aktiivseid

/ aktuaalseid tegevusi), vältimaks mh ehitustööliste heaolu kahjustamist.

o ehituse ajal jälgida, et lõunapoolsele naaberkinnistule Kadaka tee 88f ei

ladustataks pinnast ega rajataks ajutisi sõiduteid idaraudrohu (Achillea

salicifolia) kasvupaigale.

o Astangu tn 76 kinnistu idaserval ja/või piirneva kergliiklustee lõigu lääneservas

jätta alles mõned pinnasekuhilad, oksahunnikud ja maha vajunud puud, et

säiliksid tolmeldajate head talvitumistingimused.

 arenduse järgsesse (eelnevalt DP menetlus toimunud) korrastus ja kasutusfaasi (alus mh

Sõber jt, 2019 ning Abner, 2022);

o DP kava ala idasuunalises tsoonis soovitatav niita (mitte enam kui 1 kord aastas)

rohurinnet väljaspool õitsemisaega (augusti lõpus – septembris). Niita etapiti

ehk mitte samal ajal kui niidetakse naabrusalasid kergliiklustee ääres. Mitte

kasutada agrokemikaale.

o uue haljastuse koosseisu planeerida nii, et tolmeldajatele oleks tagatud toit

kevadest sügiseni (haljastuse koosseisus erineva õitsemisajaga taimi). Mh

soodustada kodumaiste puude ja põõsaste istutamist (pajud-vahtrad) ning

toidutaimede istutamist /seemnesegude külvamist.

o hoida ja/või suurendada ala mikroheterogeensust (mitmekesistada linnaruumi nt

kivihunnikutega ning mitte alati eemaldada 100% langenud lehti ja oksarisu).

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe).

Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeritu

elluviimisega ei kaasne negatiivset riigipiiriülest mõju.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KSH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada).

Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad

mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude

(ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

19 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud teabe

alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.2 ja 3.5.4 seatud

meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste eelduste minimeerimiseks/vältimiseks (mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Märgalad – ptk 1 ja 2 kogutud andmed näitavad, et märgalade kui sellistega seosed puuduvad.

Ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed ning rannad ja/või kaldad – ptk 1 ja 2 kogutud andmed

näitavad, et seosed jõesuudmetega, randade ja/või kallastega puuduvad. Ebasoodsate mõjude

eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – kirjeldatud alal

ei ole seotust merekeskkonnaga (vt ka ptk 1 ja 2). Olulise ebasoodsa mõju avaldumist alaga

seotud veestikule ei ole alust eeldada, tuginedes ptk 3.5.1.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba ptk

3.5.1 ja 3.5.2. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida ptk 3.5.2

seatud meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste eelduste minimeerimiseks/vältimiseks (mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus

(ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte,

negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.2). Muuhulgas on juba arvesse võetud või

arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine kehtivate normide

alusel.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1).

Looduslik mitmekesisus ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) –

vastavat teemat on põhjalikult kajastatud juba nt ptk 2.2, 3.1, 3.5.1 ja 3.5.4. Kogutud andmed

näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida

ptk 3.5.4 seatud meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks (tagamaks mh loodusliku mitmekesisuse võimalikult tõhusat

taastumist ka arendusalal, väljaspool intensiivse maakasutusega alasid).

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

20 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus

puudub. Siiski järgida ptk 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust).

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodne mõju.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk 3.5.2 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi / suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust). Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Haabersti Linnaosavalitsuse ning Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on

siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava

DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

21 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kokkuvõte

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Tallinnas, Haabersti linnaosas, Astangu tn 76

kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala detailplaneeringu (DP) kava. Eesmärk on taotleda

ehitusõigust kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamute (sh ridaelamud)

ehitamiseks ning mh krundi kasutamise tingimuste määramist. Hetkel sihtotstarbeta krundile

kavandatakse äri- ja elamumaa sihtotstarbeid. Haabersti linnaosa üldplaneeringu (2017) järgi

asub kinnistu segahoonestusalal, kuhu on soov kavandada äriruumidega korterelamuid.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk 3.5.2 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi / suuniseid mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust). Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Haabersti Linnaosavalitsuse ning Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on

siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava

DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

22 Astangu tn 76 kinnistu (78401:101:2691) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2006.

 Astangu tn 76 kinnistu detailplaneering (algatamisettepaneku eskiisjoonis ja

seletuskiri). K-Projekt AS, 2022.

 Astangu tn 76 kinnistu taimekooslustest, kaitstavatest ja looduslikku tasakaalu

ohustavatest taimeliikidest. O. Abner, 2022.

 Astangu VI ehituspiirkonna taimestiku, taimekoosluste ja maastiku hinnang. Artes

Terrae OÜ, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2007.

 Astangu-Mäeküla kaitseala põhjendatuse looduskaitseline ekspertiis. OÜ Tirts&Tigu,

2021.

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. R. Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R.

Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur 18.07.2023.

 Eesti kimalased. Põllumajandusuuringute Keskus, 2012.

 Haabersti linnaosa üldplaneering (kehtestatud), 2017.

 Haljastuse inventeerimise aruanne, Keskkonnabüroo Grün-E osaühing, 2022.

 Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018.

 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. Eesti

Standardikeskus, 2017.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2023.

 Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030, 2021.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee ), 2023.

 Mustamäe linnaosa üldplaneering, 2006.

 Tallinn tolmeldajate rohekoridoride ja astmelaudade keskkonnaseisundi ülevaade. U.

Jürivete, 2021.

 Tallinna arengustrateegia 2035, 2020.

 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.

 Tallinna linna koduleht (https://www.tallinn.ee/), 18.07.2023.

 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

 Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 19.07.2023.

 Tallinna Rattastrateegia 2018-2028. Tallinna Kommunaalamet, 2017.

 Tallinna sademevee strateegia aastani 2030, 2012.

 Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.

 Tolmeldajate Lääne-Tallinna rohekoridori funktsionaalsuse analüüs. V. Sõber jt 2019.

 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Rahandusministeerium, 2012.