| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 13-4/4244 |
| Registreeritud | 16.05.2024 |
| Sünkroonitud | 17.05.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Kohtute tegevus. Riigi esindamine kohtus |
| Sari | 13-4 Kirjavahetus riigi õigusabi ja advokaadi töö küsimustes (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 13-4/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Advokatuur |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Advokatuur |
| Vastutaja | Mari Kirs (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Justiitshalduspoliitika valdkond, Justiitshalduspoliitika osakond, Kohtute talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Edastame advokatuuri ettepanekud 2024. ja 2025. aastal riigi õigusabi osutamiseks eraldatavate vahendite suuruse kohta (manuses).
Lugupidamisega
Kersti Puuri
jurist
Eesti Advokatuur
Rävala pst 3
10143 Tallinn
Tel 697 9093
[email protected]
EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION
Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
ADVOKATUURI ETTEPANEKUD 2024. ja 2025. AASTAL RIIGI ÕIGUSABI
OSUTAMISEKS ERALDATAVATE VAHENDITE SUURUSE KOHTA
Lugupeetud justiitsminister Madis Timpson
Eesti Advokatuur edastas 03.05.2024 kirjaga nr 1-2/329 Justiitsministeeriumile riigi õigusabi
osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise aastaaruande 2023. aasta kohta. Märkisime
aruande kaaskirjas, et advokatuur ei pea riigi õigusabiks (edaspidi RÕA) eraldatud rahaliste
vahendite suurust jätkuvalt piisavaks, et tagada RÕA jätkusuutlikkus, mõistlik kättesaadavus ja
kvaliteet. Käesolevaga esitab advokatuur kooskõlas Justiitsministri 20.12.2011. a määruse nr
57 „Riigi õigusabi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise aruandluse kord“ § 3 lg-ga 3
ettepanekud 2024. ja 2025. aasta vahendite suuruse kohta koos ettepanekutega tõsta RÕA
tasumäärasid kõikides RÕA liikides.
1. Advokatuur teeb ettepaneku tõsta RÕA tasumäärasid kõikides RÕA liikides vähemalt
66 euroni pooltunnis (käibemaksuta).
Eesti Advokatuur esitas Justiitsministeeriumile 20.06.2022 kirjaga nr 1-2/364-1 CIVITTA Eesti
AS poolt 31.05.2022 koostatud analüüsi „RÕA turu ülevaade ning RÕA advokaadi õigustatud
tunnitasu analüüs” (edaspidi: Civitta analüüs), milles jõuti järeldusele, et RÕA tasumäära tuleb
tõsta 120 - 147 euroni tunnis. Civitta analüüs valmis 2022. aasta mais ning lähtus 2021. ja
varasemate aastate andmetest.
Civitta analüüsi valmimisest käesoleva ajani on aga aset leidnud märkimisväärne inflatsioon.
Tarbijahinnaindeks tõusis 2023. aastal võrreldes 2021. aastaga lausa 30,3%. Elukallidus tõuseb
jätkuvalt, näiteks on tarbijahinnaindeks 2024. aasta I kvartalis võrreldes 2023. aasta I kvartaliga
tõusnud 4,3%. See tähendab, et oluliselt on tõusnud kõik kulud, mis advokaadibüroo pidaja
peab kandma RÕA tasu arvelt: eelkõige töötasu, aga ka üür ja kommunaalteenuste kulud,
kontorikulud, transpordikulud jm.
Eelneva alusel ei pea advokatuur adekvaatseks eeldust, et 2023. aastal tehtud tasumäärade
tõstmine oleks toonud tuntavat leevendust RÕA süsteemi ja tagaks süsteemi toimimise
jätkusuutlikkuse. Civitta analüüsi koostamise käigus vaadati läbi kohtulahendeid aastatest
2020-2021, milles kohus andis hinnangu konkreetses asjas osalenud lepingulise advokaadi
2
põhjendatuks loetud tunnitasule. Keskmiseks põhjendatud tunnitasu määraks kujunes viidatud
aastate lõikes 137 eurot (käibemaksuga 164,40 eurot), mis ületas seega RÕA tunnitasu määra
kaks ja pool korda. Juba 2019. aastast leidub lahendeid, milles Riigikohus on lugenud
põhjendatuks 200-eurose ja ka suurema lepingulise esindaja tunnihinna. 2023. aastal on
Riigikohus lugenud põhjendatuks kaitsja töö eest ka 220 euro suurust tunnitasu (ilma
käibemaksuta)1. Kohtute poolt põhjendatuks loetud tasumäärad on parim avalikult täiendavate
päringuteta kättesaadav info õigusteenuse hinnataseme kohta. Tegelik õigusteenuse hinnatase
on eelnimetatust tänasel turul veelgi kõrgem, sest osa kliente on valmis kvaliteetse õigusteenuse
eest maksma oluliselt kõrgemat hinda kui kohtud keskmiselt põhjendatuks loevad.
01.02.2021 jõustus PankrS § 23 lg 3 muudatus, millega on kehtestatud ajutise halduri tunnitasu
ülemmääraks summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel
kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. See tähendab, et 2024. aastal on
pankrotimenetluses ajutise halduri ülesandeid täitva isiku tunnitasu ülemmäär 168 eurot.
Nimetatud ajutise halduri maksimaalse tunnihinna määramisel võeti arvesse, et halduri
kvalifikatsiooninõuded ja ülesannete keerukus vastavad osaliselt advokaadi töö iseloomule,
kuigi halduri töö sisaldab ka palju administratiivseid ülesandeid, mis on advokaadi tööst
lihtsama iseloomuga. Maksimaalse tunnimäära suuruse määramisel võeti arvesse, et aastatel
2017-2019 (s.o viis või enam aastat tagasi) pidas Riigikohus advokaadi mõistlikuks
tunnihinnaks kuni 165 eurot.2 On põhjendamatu pidada RÕA korras õigusteenuseid osutava
advokaadi mõistlikuks tunnitasuks 72 eurot tunnis (st 36 eurot pooltunni kohta) olukorras, kus
pankrotiseaduse alusel kohustusi täitva usaldusisiku või ajutise halduri puhul, kelle
tööülesandeid on seadusandja poolt peetud advokaadi töö ülesannetest mõnevõrra lihtsamaks,
peetakse mõistlikuks rohkem kui poole suuremat tunnihinda ehk kuni 168 eurot
(käibemaksuta).
2022. aastal esitatud põhjenduste kohaselt oli RÕAsüsteemi jätkusuutlikkuse ja uute RÕA
osutajate lisandumiseks vajalik tõsta RÕA tasumäär 55 eurole pooltunnist. Vahepealse kahe
aasta jooksul on indekseeritud kõrgemate riigiametnike kui sarnase kvalifikatsiooniga isikute
ametipalkasid alates 01.04.2023 13,9% ja 01.04.2024 veel 5,3% ehk kahe aasta peale kokku
19,9%. Kasutades sama indekseerimist, peaks tõstma 2024. aastal RÕA tasumäära 66 eurole
pooltunnis.
Advokatuur on eelnevat arvestades seisukohal, et tasumäärade tõstmine 66 euroni pooltunni
kohta ehk 132 euroni tunnist (käibemaksuta) on vältimatult vajalik, et tagada RÕA süsteemi
jätkusuutlikkus.
Seejuures tuleks muuta tasumäärust selliselt, et kõikides RÕA liikides kehtiks ühesugune
(vähemalt 66 euro suurune) tasumäär õigusabi osutamise pooltunni eest, ka nendes õigusabi
liikides, kus seni on diferentseeritud tasu. Advokatuur on viimase aja tellimuste jaotamise
praktika pinnalt teinud järelduse, et olukorras, kus vajadusel kohaldatakse tasu suurendavaid
esildisi tasumääruse § 2 lg 2 alusel, ei ole tasumäärade eelnev diferentseerimine enam nii
aktuaalne.
66 eurost madalam pooltunnitasu määr ei tekita muudatust RÕA osutajate ringis ega
motiveeri uusi tulijaid RÕA-d osutama.
1 Vt RKKKm 18.10.2023 1-22-7663, p 17 2 Seletuskiri RT I, 04.01.2021, 4- jõust. 01.02.2021, osaliselt 05.01.2021 ja 01.01.2022, PankrS § 23 lg 3
3
RÕA osutamine ei ole advokaatide seas atraktiivne, uusi advokaate turuhinnast oluliselt
madalama tasu tõttu juurde ei tule. Seda kinnitab näiteks asjaolu, et võrreldes 2022. aastaga on
18 advokaati väljunud RÕA süsteemist. 2023. aastal on RÕA osutamist alustanud 5 uut
advokaati, kes on 2023. aastal saanud advokatuuri liikmeks, lisaks on 2023. aastal ja 2024. aasta
esimestel kuudel RIS-iga taasliitunud mõned varem RÕA osutanud advokaadid, kes pole uusi
tellimusi vahepealsetel aastatel vastu võtnud3. Kokkuvõtvalt on RÕA osutavate advokaatide
arv arvates tasumäärade tõusust 2023. aasta alguses seega vähenenud. See näitab, et tasumäärad
on jätkuvalt liiga madalad ning 2023. aasta algul toimunud tõus ei ole olnud piisav, et tuua
kaasa süsteemi jätkusuutlikkust tagav advokaatide pealekasv.
Aktiivselt RÕA-d osutavaid advokaate on endiselt ligikaudu 100 ning nad on ülekoormatud.
Kõik see põhjustab aeglast ja pöördumatut RÕA osutajate vähenemist kuni hetkeni, mil
tellimustele ei ole enam võimalik leida õigusabi osutajaid kas piisavalt kiiresti või üldse enam
mitte. Sellisel juhul satuvad ohtu ka riigi poolt erinevate menetluste asjakohane ja õigeaegne
läbiviimine. Eelnevat kinnitab ka Euroopa Inimõiguste Kohtu 24.01.2023 avaldatud otsus
kohtuasjas Abuladze vs. Eesti, nr 12928/20, kus EIK tuvastas EIÕK artikli 5 lõike 3 rikkumise
ja märkis, et viivitused tulenesid muu hulgas ka mõne advokaadi osalemisest samaaegselt
rohkem kui ühes menetluses, vajadusest leida koostöös advokatuuriga uusi advokaate või
määrata õigusabi andvad advokaadid. Kuigi ei nähtu, et kaebaja oleks kohtus tõstatanud
probleemi seoses õigusabi osutamisega, siis juhtisid ka riigisisesed kohtud tähelepanu asjaolule,
et RÕA korras määratud advokaadid olid samaaegselt kaasatud teistesse mahukatesse
kriminaalmenetlustesse.
RÕA eest makstavat tasu ning seega kogu riigieelarvest advokatuurile avalik-õiguslike
ülesannete täitmiseks eraldatavat summat on 2025. aastal vaja oluliselt tõsta, et tagada RÕA
jätkusuutlikkus, kvaliteet, selle piisav, sh regionaalselt ühtlane kättesaadavus ning RÕA saajate
õiguste kaitse.
2. Justiitsministeeriumil on juba praegu olemas piisavad vahendid RÕA tasumäärade
koheseks tõstmiseks kõikides RÕA liikides vähemalt 45 euroni pooltunnis
(käibemaksuta).
Advokatuuri hinnangul puuduvad mistahes mõistlikud põhjendused RÕA tasumäärade
tõstmisest keeldumiseks juba 2024. aastal. Võttes arvesse, et 2024. aastaks on riigieelarveline
eraldis RÕA-ks ja avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks 5 675 000,00 eurot, millele lisandub
2023. aasta ülejääk summas 497 264,02 eurot, on 2024. aastal RÕA osutamiseks olemas kokku
6 172 264,02 eurot. Juhul, kui RÕA tasumäärade tõus 45 euroni pooltunnis jõustuks 1. juulist
2024, siis oleks prognoos järgmine:
Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2023 497 264
Riigieelarveline eraldis 5 675 000
Osutatava õigusabi prognoos -5 452 234
Avalik-õiguslikud ülesanded -288 633
Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2024 431 396
3 Siinkohal ei ole arvesse võetud advokaate, kes liituvad süsteemiga üksikute eelnevalt kokkulepitud klientide
esindamise jätkamiseks RÕA korras, kuna nende osalus RÕA süsteemis on väga juhuslik ja ühekordse
iseloomuga.
4
Eelnevast prognoosist nähtub, et kui RÕA tasumäärad tõuseks koheselt 45 euroni pooltunni
kohta kõikides RÕA liikides, siis on eelarves vahendeid sellises ulatuses, et ka 2024. aasta
lõppeb ülejäägiga. Prognoosis on arvestatud ka 2022. aasta ülejääki summas 80 113 eurot, mille
suhtes ei ole advokatuur saanud Justiitsministeeriumilt selget vastust, kas see summa kandub
edasi ka 2025. aastasse või kantakse see 2024. aasta lõpus reservi, kui seda 2024. aastal
kasutada ei ole vaja.
3. RÕA jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb riigil RÕS § 30 lg 1 täitmiseks eraldada
piisavad vahendid. Kui tõsta 2024. aasta 1. juulist tasumäärad suurust 45 euroni
pooltunni kohta ning alates 01.01.2025 hakkaks kõikides RÕA liikides kehtima tasumäär
suuruses 66 eurot pooltunnis (käibemaksuta), peaks minimaalne RÕA vahendite summa
2025. aastaks olema umbes 8 600 00 eurot.4
RÕA tasumäärade tõusu mõju prognoos eelarvele 2025. aastal ja 2026. aastal5 on sellisel juhul
alljärgnev:
Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2024 431 396
Riigieelarveline eraldis 8 600 000
Osutatava õigusabi prognoos -8 481 340
Avalik-õiguslikud ülesanded -303 064
Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2025 246 992
Riigieelarveline eraldis 8 600 000
Osutatava õigusabi prognoos -8 481 340
Avalik-õiguslikud ülesanded -317 496
Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2026 48 156
4. Ka sõiduki kasutamise kulude hüvitamiseks makstavat summat tuleb tõsta vähemalt
0,40 euroni läbitud kilomeetri kohta
Sõidukulu hüvitise taastamine 2023. aastal kolm aastat varem kehtinud tasemele ei kata
jätkuvaid tänaseid reaalseid sõidukulusid. Sõidukulu hüvitise määra muutmine 0,30 euroni
läbitud kilomeetri kohta, mis toimus tasumääruse muutmisega 2023. aasta veebruaris, on
pelgalt 2020. aasta septembrini kehtinud taseme taastamine. Käesolevaks ajaks on hüvitise
sisuline tõus muutunud hädavajalikuks. Advokatuur on korduvalt, sh 15.03.2022 toimunud
Eesti Advokatuuri ja Justiitsministeeriumi ümarlaual, ning Justiitsministeeriumile 20.06.2022
edastatud kirjas nr 1-2/364-1 juhtinud Justiitsministeeriumi tähelepanu sellele, et sõidukulude
hüvitamise määra tuleb tõsta vähemalt 0,40 euroni läbitud kilomeetri kohta.
Selgitame veelkord, et sõiduki kasutamine advokaadi poolt on enamikul juhtudel RÕA
osutamiseks vältimatu. Ühistranspordi kasutamine ei vähenda kulusid, kuna ühistranspordi
kasutamisel kaotab advokaat oluliselt väärtuslikku tööaega ning ühistranspordi graafik ei
võimalda advokaadil efektiivselt osaleda erinevatel menetlustoimingutel. See toob omakorda
kaasa olukorra, kus advokaatidel pole piisavalt ajaressurssi uute tellimuste vastuvõtmiseks, mis
omakorda tähendab, et RÕA tellimusi ei ole võimalik tavapärases korras laiali jaotada.
Advokaadi töö nõuab igapäevaselt liikumist mitme erineva koha vahel (erinevalt kohtust,
4 Summas on arvestatud ka avalik-õiguslike ülesannete kuludega. 5 2026. aasta prognoosis on arvestatud, et tellimuste arv langeb jätkuvalt 2-3%.
5
prokuratuurist ja politseist, kus enamus tööst toimub ühes asukohas). Näiteks Tallinnas töötava
kriminaalõiguse valdkonnas teguseva RÕA advokaadi puhul on tavaline tööpäev, mille jooksul
tuleb käia Harju Maakohtus (Tallinna kesklinnas), Tallinna Vanglas (Rae vallas) ja ka
politseiasutustes, mis paiknevad üle linna Lasnamäelt Koplini. Samuti peab advokaat käima
läbiotsimistel ja muudel toimingutel, mis toimuvad alati väljaspool advokaadi tööruume, nt ka
metsas, maakohtades, taludes, kuhu tuleb jõuda lühikese aja jooksul, et uurimisgrupp saaks
toiminguid teostama hakata. Ka tsiviilkohtumenetlusega seotud tellimused, millest enamus on
seotud alaealistega, isikute kinnisesse asutusse paigutamisega või eeskoste seadmisega,
eeldavad advokaadilt esindatavaga isiklikult kohtumist, mis toob advokaadile kaasa vajaduse
teostada tööülesandeid ka väljaspool advokaadi tööruume. Siinjuures tule tähele panna ka seda,
et sõltumata osutatava õigusabi liigist on advokaadi valduses olevad materjalid
konfidentsiaalsed (sisaldavad kliendiinfot, isikuandmeid, salastatud menetlusteavet,
riigisaladust), mistõttu nende toimetamine ühistranspordis on risk konfidentsiaalsusele.
Advokaatide sõitmine erinevate Eesti asulate vahel on hädavajalik, et tagada kõikides Eesti
paikades RÕA kättesaadavus, sest advokaatide hulk, kes tegutsevad väljaspool Tallinna ja
Tartut on viimastel aastatel väga oluliselt vähenenud. Kohtud, kohtueelsete menetlejate ruumid,
kinnipidamisasutused, raviasutused jm paigad, kus advokaadi osavõtt menetlustoimingutest on
hädavajalik, paiknevad aga üle Eesti. Seetõttu on üha enam vajalik, et eelkõige Tallinna ja Tartu
advokaadid sõidaksid RÕA osutama teistesse piirkondadesse.
Juhul kui tõsta sõiduki kasutamise eest makstavat hüvitist 0,40 euroni, suureneb RÕA
vahenditeks vajalik summa eelduslikult lisaks 92 000 euro võrra.
III MUUD ETTEPANEKUD
Eeltoodule lisaks kordab advokatuur 20.01.2023 kirjas nr 1-2/1086-2 tehtud ettepanekuid
Justiitsministri 26.07.2016. a määruse nr 16 "Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja
kulude hüvitamise kord" (määrus) muutmiseks. Justiitsministeerium andis viidatud
ettepanekutele mõnelauselise tagasiside 25.01.2023 e-kirjas, milles märkis, et ettepanekuteks
nimetatud muudatused oleksid olnud nii mahukad ja põhimõttelised, et oleksid vajanud
põhjalikumat analüüsi ja seega tinginud tasumäärade tõstmise viibimise 2023. aastal. Samas
märkis Justiitsministeerium, et ollakse valmis advokatuuri ettepanekutega edasi töötama ja
tegema koostööd, et leida võimalusi RÕA süsteemi ajakohastamiseks. Advokatuuril puudub
info, et viidatud ettepanekutega oleks pärast 2023. aasta jaanuari edasi tegeletud.
1. Määruse pealkiri peab kajastama RÕA tasu olemust õigesti
Määruse pealkiri „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ on
eksitav. Advokatuur on korduvalt oma kirjalikes ja suulistes pöördumistes
Justiitsministeeriumile selgitanud, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) ja määruse alusel makstav
RÕA tasu ei ole advokaadi töötasu. Advokatuuri 20.12.2022 e-kirjas vabakutsete talituse
juhatajale tegime ettepaneku muuta määruse pealkirja, kuna praegune pealkiri toetab
väärarusaama, et tegemist on advokaadile makstava töötasuga. Tegelikult makstakse RÕA tasu
advokaadibüroole ja sellest tuleb kanda kõik büroo ettevõtlusega seotud kulud. Vastavalt
advokatuuriseaduse § 49 lg-le 1 osutab advokaat õigusteenust advokaadibüroo kaudu. Seetõttu
peaks määruse pealkiri olema "Advokaadibüroole riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude
hüvitamise kord". Tegemist ei ole pseudoprobleemiga, vaid äärmiselt olulise osaga
selgitustööst, mis kummutab aastaid juurdunud väärarusaamu advokaadibüroo toimimisest.
6
Võrdsetel alustel dialoogi tekkimiseks RÕA tasustamise teemal on hädavajalik, et kõigile, kes
määrusega tutvuvad või seda kohaldavad, oleks üheselt selge, et määrusega kehtestatud tasu ei
ole advokaadi töötasu, vaid advokaadibüroole makstav tasu. Kõige olulisem eksiarvamus
seisneb selles, et ei arvestata, et advokaadibüroole makstavast RÕA tasust tuleb katta ka kõik
RÕA teenuse osutamisega seotud kulud (tööruumid, tehnilised vahendid, assistent, koolitused,
transport jne) ning tasu palgana väljamaksmisel tuleb tasuda ka kõik maksud (sotsiaal-, tulu-
jm tööjõumaksud). Isegi kui advokaadibüroo maksaks RÕA-d osutanud advokaadile kogu RÕA
tasu palgana välja ühtegi muud kulu arvestamata, tasutaks riigile maksudena tagasi vähemalt
50% RÕA tasust.
2. Summalise piirmäära asemel kehtestada ajaline piirmäär
Teeme ettepaneku muuta senist piirmäärade põhimõtet, s.o summalise piirmäära asemel tuleks
määratleda ja kehtestada menetlustoimingute tasustamisele ajaline piirmäär. See lihtsustaks
edasisi määruse muudatusi ja muudatuste tegemisel piisaks vaid pooltunni tasumäära või
piirmäära tunnimahu muutmisest. Vähetähtis ei ole ka see, et kõigile, eriti RÕA klientidele,
oleks sellise sõnastuse tulemusel arusaadav, millises ajamahus on advokaadi töö üldse
tasustatud.
3. Tõsta tasude piirmäärad kahekordseks
Teeme ettepaneku tõsta määruses sätestatud tasude piirmäärad kahekordseks, v.a üksikud
toimingud, mille puhul on põhjendatud piirmäära tõstmine 1,5 tunnilt 2 tunnile. RÕA tasu
taotlemise praktika näitab, et üldjuhul piirmäärani ei jõuta, kuid piirmäära suurendamise
taotluste esitamine ja menetlemine on nii advokaatide kui kohtu jaoks bürokraatlik ja
aeganõudev. Riigile on tasutaotlustes liialdamise vastu piisav tagatis, et faktilise tööaja
kontrollib menetleja või kohus igas konkreetses asjas üle. Samuti ei lase riigi õigusabi
infosüsteem tasu taotlemisel sisestada samaks kellaajaks mitut toimingut ja nii sama aja eest
mitmes menetluses tasu küsida.
4. Lisada toimikuga tutvumisele kulunud aja tasustamise põhimõte
Määrusesse tuleks lisada kriminaaltoimikuga tutvumise tasustamise põhimõte, mis ühtlustaks
tasude määramise praktikat erinevate menetlejate poolt. Praeguse praktika kohaselt jääb
kriminaaltoimikuga tutvumine sageli suurel määral tasustamata, kuid õigusabi osutamiseks on
toimikuga tutvumine vältimatult vajalik. Advokatuur teeb ettepaneku, et kriminaaltoimikuga
tutvumisel arvestatakse üks pooltund iga 30 lehekülje kohta (1 lk 1 min ehk 30 lk 30 min).
5. Sõidule kulutatud aja tasustamine
Teeme ettepaneku tõsta sõidule kulutatud aja eest makstavat tasu ja tagada tasustamine alates
esimesest kilomeetrist. Sõidule kulutatud aeg ei pea olema ega saagi olla tasustatud sama
tariifiga kui õigusteenuse osutamise aeg, kuid see ei saa olla ka tasuta võiebamõistlikult madal
nagu kehtivas määruses. Praegu ei ole kuni 40-kilomeetrisele sõidule (edasi-tagasi kuni 80-
kilomeetrisele sõidule) kulutatud aeg üldse tasustatud. Tasustada tuleks sõidule kulunud aeg
kilomeetripõhiselt (0,40 eurot/km). Selle arvestusega kompenseeritaks sõitmisele kulunud aega
maksimaalselt 17 eurot pooltunnis (arvestades, et linnas on üldiselt keskmine liikumiskiirus ca
30 km/h, asulavälisel teel ca 80 km/h). Näiteks kehtiva määruse alusel hüvitatakse Tallinnast
Pärnusse menetlustoimingule sõitmise ajakuluna 25 eurot, kuid aega kulub edasi-tagasi sõiduks
7
vähemalt 3 tundi (st. praegu tasustatakse selle aja eest 6,3 eurot tunnis). Advokatuuri
muudatusettepaneku kohaselt oleks sellise sõidule kulutatud aja eest tasu suuruseks 260 km x
0,4 = 104 eurot (s.o 34,7 eurot tunnis).
6. RÕA tasude ja kulude indekseerimine
Kehtestada RÕA tasude ja kulude indekseerimise põhimõte kas määruses või RÕS-s.
Indekseerimise alusena saab kaaluda RÕA tasude ja kulude sidumist kas tarbijahinnaindeksi
või Statistikaameti poolt arvutatava teenuse osutamise omahinnaindeksiga või valemiga, mida
kasutatakse kõrgemate riigiametnike palkade korrigeerimiseks, või muu sarnase indeksiga.
Indekseerimise eesmärk on tagada RÕA tasude ja kulude kaasaskäimine kulude tõusuga ning
vältida senist tasude ja kuluhüvitiste määrade paigalseisu olukorras, kus kõik teised kulud
kasvavad. Advokatuur eelistab indekseerimise alusena kõrgemate riigiametnike ametipalkade
indekserimise valemit, kuna see kajastab sarnase kvalifikatsiooniga isikute töötasu muutust.
Kokkuvõtvalt avaldab advokatuur jätkuvalt lootust, et RÕA süsteemi kaudu Eesti inimestele
vajaliku õigusabi andmist ja seda abi andvate advokaatide tööd väärtustatakse ning jätkub
dialoog RÕA süsteemi parendamiseks, lõhkumata toimivat süsteemi. Kinnitame, et advokatuur
panustab RÕA kvaliteedi tõstmisse. Näiteks läbi RÕA advokaatide täiendõppe - 2023. aastast
on advokatuuri koolituskavas täiendavad kohustuslikud tasuta koolitused advokaatidele, kes
osutavad RÕA alaealistele. Nende koolituste osakaal moodustas kogu advokatuuri
koolituskavast üle 30%. Spetsiifilises õigusvaldkonnas piisavalt kogenud õigusabi osutajaks
kujunemine on aga ajakulukas ja aastatepikkune protsess, mida ei ole võimalik kiirendatud
korras läbida. Samuti panustab advokatuur RÕA osutavate advokaatide järelevalvesse, et
tagada RÕA saajatele kvaliteetne õigusabi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Jürgen
Esimees
EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION
Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
ADVOKATUURI ETTEPANEKUD 2024. ja 2025. AASTAL RIIGI ÕIGUSABI
OSUTAMISEKS ERALDATAVATE VAHENDITE SUURUSE KOHTA
Lugupeetud justiitsminister Madis Timpson
Eesti Advokatuur edastas 03.05.2024 kirjaga nr 1-2/329 Justiitsministeeriumile riigi õigusabi
osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise aastaaruande 2023. aasta kohta. Märkisime
aruande kaaskirjas, et advokatuur ei pea riigi õigusabiks (edaspidi RÕA) eraldatud rahaliste
vahendite suurust jätkuvalt piisavaks, et tagada RÕA jätkusuutlikkus, mõistlik kättesaadavus ja
kvaliteet. Käesolevaga esitab advokatuur kooskõlas Justiitsministri 20.12.2011. a määruse nr
57 „Riigi õigusabi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise aruandluse kord“ § 3 lg-ga 3
ettepanekud 2024. ja 2025. aasta vahendite suuruse kohta koos ettepanekutega tõsta RÕA
tasumäärasid kõikides RÕA liikides.
1. Advokatuur teeb ettepaneku tõsta RÕA tasumäärasid kõikides RÕA liikides vähemalt
66 euroni pooltunnis (käibemaksuta).
Eesti Advokatuur esitas Justiitsministeeriumile 20.06.2022 kirjaga nr 1-2/364-1 CIVITTA Eesti
AS poolt 31.05.2022 koostatud analüüsi „RÕA turu ülevaade ning RÕA advokaadi õigustatud
tunnitasu analüüs” (edaspidi: Civitta analüüs), milles jõuti järeldusele, et RÕA tasumäära tuleb
tõsta 120 - 147 euroni tunnis. Civitta analüüs valmis 2022. aasta mais ning lähtus 2021. ja
varasemate aastate andmetest.
Civitta analüüsi valmimisest käesoleva ajani on aga aset leidnud märkimisväärne inflatsioon.
Tarbijahinnaindeks tõusis 2023. aastal võrreldes 2021. aastaga lausa 30,3%. Elukallidus tõuseb
jätkuvalt, näiteks on tarbijahinnaindeks 2024. aasta I kvartalis võrreldes 2023. aasta I kvartaliga
tõusnud 4,3%. See tähendab, et oluliselt on tõusnud kõik kulud, mis advokaadibüroo pidaja
peab kandma RÕA tasu arvelt: eelkõige töötasu, aga ka üür ja kommunaalteenuste kulud,
kontorikulud, transpordikulud jm.
Eelneva alusel ei pea advokatuur adekvaatseks eeldust, et 2023. aastal tehtud tasumäärade
tõstmine oleks toonud tuntavat leevendust RÕA süsteemi ja tagaks süsteemi toimimise
jätkusuutlikkuse. Civitta analüüsi koostamise käigus vaadati läbi kohtulahendeid aastatest
2020-2021, milles kohus andis hinnangu konkreetses asjas osalenud lepingulise advokaadi
2
põhjendatuks loetud tunnitasule. Keskmiseks põhjendatud tunnitasu määraks kujunes viidatud
aastate lõikes 137 eurot (käibemaksuga 164,40 eurot), mis ületas seega RÕA tunnitasu määra
kaks ja pool korda. Juba 2019. aastast leidub lahendeid, milles Riigikohus on lugenud
põhjendatuks 200-eurose ja ka suurema lepingulise esindaja tunnihinna. 2023. aastal on
Riigikohus lugenud põhjendatuks kaitsja töö eest ka 220 euro suurust tunnitasu (ilma
käibemaksuta)1. Kohtute poolt põhjendatuks loetud tasumäärad on parim avalikult täiendavate
päringuteta kättesaadav info õigusteenuse hinnataseme kohta. Tegelik õigusteenuse hinnatase
on eelnimetatust tänasel turul veelgi kõrgem, sest osa kliente on valmis kvaliteetse õigusteenuse
eest maksma oluliselt kõrgemat hinda kui kohtud keskmiselt põhjendatuks loevad.
01.02.2021 jõustus PankrS § 23 lg 3 muudatus, millega on kehtestatud ajutise halduri tunnitasu
ülemmääraks summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel
kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. See tähendab, et 2024. aastal on
pankrotimenetluses ajutise halduri ülesandeid täitva isiku tunnitasu ülemmäär 168 eurot.
Nimetatud ajutise halduri maksimaalse tunnihinna määramisel võeti arvesse, et halduri
kvalifikatsiooninõuded ja ülesannete keerukus vastavad osaliselt advokaadi töö iseloomule,
kuigi halduri töö sisaldab ka palju administratiivseid ülesandeid, mis on advokaadi tööst
lihtsama iseloomuga. Maksimaalse tunnimäära suuruse määramisel võeti arvesse, et aastatel
2017-2019 (s.o viis või enam aastat tagasi) pidas Riigikohus advokaadi mõistlikuks
tunnihinnaks kuni 165 eurot.2 On põhjendamatu pidada RÕA korras õigusteenuseid osutava
advokaadi mõistlikuks tunnitasuks 72 eurot tunnis (st 36 eurot pooltunni kohta) olukorras, kus
pankrotiseaduse alusel kohustusi täitva usaldusisiku või ajutise halduri puhul, kelle
tööülesandeid on seadusandja poolt peetud advokaadi töö ülesannetest mõnevõrra lihtsamaks,
peetakse mõistlikuks rohkem kui poole suuremat tunnihinda ehk kuni 168 eurot
(käibemaksuta).
2022. aastal esitatud põhjenduste kohaselt oli RÕAsüsteemi jätkusuutlikkuse ja uute RÕA
osutajate lisandumiseks vajalik tõsta RÕA tasumäär 55 eurole pooltunnist. Vahepealse kahe
aasta jooksul on indekseeritud kõrgemate riigiametnike kui sarnase kvalifikatsiooniga isikute
ametipalkasid alates 01.04.2023 13,9% ja 01.04.2024 veel 5,3% ehk kahe aasta peale kokku
19,9%. Kasutades sama indekseerimist, peaks tõstma 2024. aastal RÕA tasumäära 66 eurole
pooltunnis.
Advokatuur on eelnevat arvestades seisukohal, et tasumäärade tõstmine 66 euroni pooltunni
kohta ehk 132 euroni tunnist (käibemaksuta) on vältimatult vajalik, et tagada RÕA süsteemi
jätkusuutlikkus.
Seejuures tuleks muuta tasumäärust selliselt, et kõikides RÕA liikides kehtiks ühesugune
(vähemalt 66 euro suurune) tasumäär õigusabi osutamise pooltunni eest, ka nendes õigusabi
liikides, kus seni on diferentseeritud tasu. Advokatuur on viimase aja tellimuste jaotamise
praktika pinnalt teinud järelduse, et olukorras, kus vajadusel kohaldatakse tasu suurendavaid
esildisi tasumääruse § 2 lg 2 alusel, ei ole tasumäärade eelnev diferentseerimine enam nii
aktuaalne.
66 eurost madalam pooltunnitasu määr ei tekita muudatust RÕA osutajate ringis ega
motiveeri uusi tulijaid RÕA-d osutama.
1 Vt RKKKm 18.10.2023 1-22-7663, p 17 2 Seletuskiri RT I, 04.01.2021, 4- jõust. 01.02.2021, osaliselt 05.01.2021 ja 01.01.2022, PankrS § 23 lg 3
3
RÕA osutamine ei ole advokaatide seas atraktiivne, uusi advokaate turuhinnast oluliselt
madalama tasu tõttu juurde ei tule. Seda kinnitab näiteks asjaolu, et võrreldes 2022. aastaga on
18 advokaati väljunud RÕA süsteemist. 2023. aastal on RÕA osutamist alustanud 5 uut
advokaati, kes on 2023. aastal saanud advokatuuri liikmeks, lisaks on 2023. aastal ja 2024. aasta
esimestel kuudel RIS-iga taasliitunud mõned varem RÕA osutanud advokaadid, kes pole uusi
tellimusi vahepealsetel aastatel vastu võtnud3. Kokkuvõtvalt on RÕA osutavate advokaatide
arv arvates tasumäärade tõusust 2023. aasta alguses seega vähenenud. See näitab, et tasumäärad
on jätkuvalt liiga madalad ning 2023. aasta algul toimunud tõus ei ole olnud piisav, et tuua
kaasa süsteemi jätkusuutlikkust tagav advokaatide pealekasv.
Aktiivselt RÕA-d osutavaid advokaate on endiselt ligikaudu 100 ning nad on ülekoormatud.
Kõik see põhjustab aeglast ja pöördumatut RÕA osutajate vähenemist kuni hetkeni, mil
tellimustele ei ole enam võimalik leida õigusabi osutajaid kas piisavalt kiiresti või üldse enam
mitte. Sellisel juhul satuvad ohtu ka riigi poolt erinevate menetluste asjakohane ja õigeaegne
läbiviimine. Eelnevat kinnitab ka Euroopa Inimõiguste Kohtu 24.01.2023 avaldatud otsus
kohtuasjas Abuladze vs. Eesti, nr 12928/20, kus EIK tuvastas EIÕK artikli 5 lõike 3 rikkumise
ja märkis, et viivitused tulenesid muu hulgas ka mõne advokaadi osalemisest samaaegselt
rohkem kui ühes menetluses, vajadusest leida koostöös advokatuuriga uusi advokaate või
määrata õigusabi andvad advokaadid. Kuigi ei nähtu, et kaebaja oleks kohtus tõstatanud
probleemi seoses õigusabi osutamisega, siis juhtisid ka riigisisesed kohtud tähelepanu asjaolule,
et RÕA korras määratud advokaadid olid samaaegselt kaasatud teistesse mahukatesse
kriminaalmenetlustesse.
RÕA eest makstavat tasu ning seega kogu riigieelarvest advokatuurile avalik-õiguslike
ülesannete täitmiseks eraldatavat summat on 2025. aastal vaja oluliselt tõsta, et tagada RÕA
jätkusuutlikkus, kvaliteet, selle piisav, sh regionaalselt ühtlane kättesaadavus ning RÕA saajate
õiguste kaitse.
2. Justiitsministeeriumil on juba praegu olemas piisavad vahendid RÕA tasumäärade
koheseks tõstmiseks kõikides RÕA liikides vähemalt 45 euroni pooltunnis
(käibemaksuta).
Advokatuuri hinnangul puuduvad mistahes mõistlikud põhjendused RÕA tasumäärade
tõstmisest keeldumiseks juba 2024. aastal. Võttes arvesse, et 2024. aastaks on riigieelarveline
eraldis RÕA-ks ja avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks 5 675 000,00 eurot, millele lisandub
2023. aasta ülejääk summas 497 264,02 eurot, on 2024. aastal RÕA osutamiseks olemas kokku
6 172 264,02 eurot. Juhul, kui RÕA tasumäärade tõus 45 euroni pooltunnis jõustuks 1. juulist
2024, siis oleks prognoos järgmine:
Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2023 497 264
Riigieelarveline eraldis 5 675 000
Osutatava õigusabi prognoos -5 452 234
Avalik-õiguslikud ülesanded -288 633
Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2024 431 396
3 Siinkohal ei ole arvesse võetud advokaate, kes liituvad süsteemiga üksikute eelnevalt kokkulepitud klientide
esindamise jätkamiseks RÕA korras, kuna nende osalus RÕA süsteemis on väga juhuslik ja ühekordse
iseloomuga.
4
Eelnevast prognoosist nähtub, et kui RÕA tasumäärad tõuseks koheselt 45 euroni pooltunni
kohta kõikides RÕA liikides, siis on eelarves vahendeid sellises ulatuses, et ka 2024. aasta
lõppeb ülejäägiga. Prognoosis on arvestatud ka 2022. aasta ülejääki summas 80 113 eurot, mille
suhtes ei ole advokatuur saanud Justiitsministeeriumilt selget vastust, kas see summa kandub
edasi ka 2025. aastasse või kantakse see 2024. aasta lõpus reservi, kui seda 2024. aastal
kasutada ei ole vaja.
3. RÕA jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb riigil RÕS § 30 lg 1 täitmiseks eraldada
piisavad vahendid. Kui tõsta 2024. aasta 1. juulist tasumäärad suurust 45 euroni
pooltunni kohta ning alates 01.01.2025 hakkaks kõikides RÕA liikides kehtima tasumäär
suuruses 66 eurot pooltunnis (käibemaksuta), peaks minimaalne RÕA vahendite summa
2025. aastaks olema umbes 8 600 00 eurot.4
RÕA tasumäärade tõusu mõju prognoos eelarvele 2025. aastal ja 2026. aastal5 on sellisel juhul
alljärgnev:
Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2024 431 396
Riigieelarveline eraldis 8 600 000
Osutatava õigusabi prognoos -8 481 340
Avalik-õiguslikud ülesanded -303 064
Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2025 246 992
Riigieelarveline eraldis 8 600 000
Osutatava õigusabi prognoos -8 481 340
Avalik-õiguslikud ülesanded -317 496
Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2026 48 156
4. Ka sõiduki kasutamise kulude hüvitamiseks makstavat summat tuleb tõsta vähemalt
0,40 euroni läbitud kilomeetri kohta
Sõidukulu hüvitise taastamine 2023. aastal kolm aastat varem kehtinud tasemele ei kata
jätkuvaid tänaseid reaalseid sõidukulusid. Sõidukulu hüvitise määra muutmine 0,30 euroni
läbitud kilomeetri kohta, mis toimus tasumääruse muutmisega 2023. aasta veebruaris, on
pelgalt 2020. aasta septembrini kehtinud taseme taastamine. Käesolevaks ajaks on hüvitise
sisuline tõus muutunud hädavajalikuks. Advokatuur on korduvalt, sh 15.03.2022 toimunud
Eesti Advokatuuri ja Justiitsministeeriumi ümarlaual, ning Justiitsministeeriumile 20.06.2022
edastatud kirjas nr 1-2/364-1 juhtinud Justiitsministeeriumi tähelepanu sellele, et sõidukulude
hüvitamise määra tuleb tõsta vähemalt 0,40 euroni läbitud kilomeetri kohta.
Selgitame veelkord, et sõiduki kasutamine advokaadi poolt on enamikul juhtudel RÕA
osutamiseks vältimatu. Ühistranspordi kasutamine ei vähenda kulusid, kuna ühistranspordi
kasutamisel kaotab advokaat oluliselt väärtuslikku tööaega ning ühistranspordi graafik ei
võimalda advokaadil efektiivselt osaleda erinevatel menetlustoimingutel. See toob omakorda
kaasa olukorra, kus advokaatidel pole piisavalt ajaressurssi uute tellimuste vastuvõtmiseks, mis
omakorda tähendab, et RÕA tellimusi ei ole võimalik tavapärases korras laiali jaotada.
Advokaadi töö nõuab igapäevaselt liikumist mitme erineva koha vahel (erinevalt kohtust,
4 Summas on arvestatud ka avalik-õiguslike ülesannete kuludega. 5 2026. aasta prognoosis on arvestatud, et tellimuste arv langeb jätkuvalt 2-3%.
5
prokuratuurist ja politseist, kus enamus tööst toimub ühes asukohas). Näiteks Tallinnas töötava
kriminaalõiguse valdkonnas teguseva RÕA advokaadi puhul on tavaline tööpäev, mille jooksul
tuleb käia Harju Maakohtus (Tallinna kesklinnas), Tallinna Vanglas (Rae vallas) ja ka
politseiasutustes, mis paiknevad üle linna Lasnamäelt Koplini. Samuti peab advokaat käima
läbiotsimistel ja muudel toimingutel, mis toimuvad alati väljaspool advokaadi tööruume, nt ka
metsas, maakohtades, taludes, kuhu tuleb jõuda lühikese aja jooksul, et uurimisgrupp saaks
toiminguid teostama hakata. Ka tsiviilkohtumenetlusega seotud tellimused, millest enamus on
seotud alaealistega, isikute kinnisesse asutusse paigutamisega või eeskoste seadmisega,
eeldavad advokaadilt esindatavaga isiklikult kohtumist, mis toob advokaadile kaasa vajaduse
teostada tööülesandeid ka väljaspool advokaadi tööruume. Siinjuures tule tähele panna ka seda,
et sõltumata osutatava õigusabi liigist on advokaadi valduses olevad materjalid
konfidentsiaalsed (sisaldavad kliendiinfot, isikuandmeid, salastatud menetlusteavet,
riigisaladust), mistõttu nende toimetamine ühistranspordis on risk konfidentsiaalsusele.
Advokaatide sõitmine erinevate Eesti asulate vahel on hädavajalik, et tagada kõikides Eesti
paikades RÕA kättesaadavus, sest advokaatide hulk, kes tegutsevad väljaspool Tallinna ja
Tartut on viimastel aastatel väga oluliselt vähenenud. Kohtud, kohtueelsete menetlejate ruumid,
kinnipidamisasutused, raviasutused jm paigad, kus advokaadi osavõtt menetlustoimingutest on
hädavajalik, paiknevad aga üle Eesti. Seetõttu on üha enam vajalik, et eelkõige Tallinna ja Tartu
advokaadid sõidaksid RÕA osutama teistesse piirkondadesse.
Juhul kui tõsta sõiduki kasutamise eest makstavat hüvitist 0,40 euroni, suureneb RÕA
vahenditeks vajalik summa eelduslikult lisaks 92 000 euro võrra.
III MUUD ETTEPANEKUD
Eeltoodule lisaks kordab advokatuur 20.01.2023 kirjas nr 1-2/1086-2 tehtud ettepanekuid
Justiitsministri 26.07.2016. a määruse nr 16 "Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja
kulude hüvitamise kord" (määrus) muutmiseks. Justiitsministeerium andis viidatud
ettepanekutele mõnelauselise tagasiside 25.01.2023 e-kirjas, milles märkis, et ettepanekuteks
nimetatud muudatused oleksid olnud nii mahukad ja põhimõttelised, et oleksid vajanud
põhjalikumat analüüsi ja seega tinginud tasumäärade tõstmise viibimise 2023. aastal. Samas
märkis Justiitsministeerium, et ollakse valmis advokatuuri ettepanekutega edasi töötama ja
tegema koostööd, et leida võimalusi RÕA süsteemi ajakohastamiseks. Advokatuuril puudub
info, et viidatud ettepanekutega oleks pärast 2023. aasta jaanuari edasi tegeletud.
1. Määruse pealkiri peab kajastama RÕA tasu olemust õigesti
Määruse pealkiri „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ on
eksitav. Advokatuur on korduvalt oma kirjalikes ja suulistes pöördumistes
Justiitsministeeriumile selgitanud, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) ja määruse alusel makstav
RÕA tasu ei ole advokaadi töötasu. Advokatuuri 20.12.2022 e-kirjas vabakutsete talituse
juhatajale tegime ettepaneku muuta määruse pealkirja, kuna praegune pealkiri toetab
väärarusaama, et tegemist on advokaadile makstava töötasuga. Tegelikult makstakse RÕA tasu
advokaadibüroole ja sellest tuleb kanda kõik büroo ettevõtlusega seotud kulud. Vastavalt
advokatuuriseaduse § 49 lg-le 1 osutab advokaat õigusteenust advokaadibüroo kaudu. Seetõttu
peaks määruse pealkiri olema "Advokaadibüroole riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude
hüvitamise kord". Tegemist ei ole pseudoprobleemiga, vaid äärmiselt olulise osaga
selgitustööst, mis kummutab aastaid juurdunud väärarusaamu advokaadibüroo toimimisest.
6
Võrdsetel alustel dialoogi tekkimiseks RÕA tasustamise teemal on hädavajalik, et kõigile, kes
määrusega tutvuvad või seda kohaldavad, oleks üheselt selge, et määrusega kehtestatud tasu ei
ole advokaadi töötasu, vaid advokaadibüroole makstav tasu. Kõige olulisem eksiarvamus
seisneb selles, et ei arvestata, et advokaadibüroole makstavast RÕA tasust tuleb katta ka kõik
RÕA teenuse osutamisega seotud kulud (tööruumid, tehnilised vahendid, assistent, koolitused,
transport jne) ning tasu palgana väljamaksmisel tuleb tasuda ka kõik maksud (sotsiaal-, tulu-
jm tööjõumaksud). Isegi kui advokaadibüroo maksaks RÕA-d osutanud advokaadile kogu RÕA
tasu palgana välja ühtegi muud kulu arvestamata, tasutaks riigile maksudena tagasi vähemalt
50% RÕA tasust.
2. Summalise piirmäära asemel kehtestada ajaline piirmäär
Teeme ettepaneku muuta senist piirmäärade põhimõtet, s.o summalise piirmäära asemel tuleks
määratleda ja kehtestada menetlustoimingute tasustamisele ajaline piirmäär. See lihtsustaks
edasisi määruse muudatusi ja muudatuste tegemisel piisaks vaid pooltunni tasumäära või
piirmäära tunnimahu muutmisest. Vähetähtis ei ole ka see, et kõigile, eriti RÕA klientidele,
oleks sellise sõnastuse tulemusel arusaadav, millises ajamahus on advokaadi töö üldse
tasustatud.
3. Tõsta tasude piirmäärad kahekordseks
Teeme ettepaneku tõsta määruses sätestatud tasude piirmäärad kahekordseks, v.a üksikud
toimingud, mille puhul on põhjendatud piirmäära tõstmine 1,5 tunnilt 2 tunnile. RÕA tasu
taotlemise praktika näitab, et üldjuhul piirmäärani ei jõuta, kuid piirmäära suurendamise
taotluste esitamine ja menetlemine on nii advokaatide kui kohtu jaoks bürokraatlik ja
aeganõudev. Riigile on tasutaotlustes liialdamise vastu piisav tagatis, et faktilise tööaja
kontrollib menetleja või kohus igas konkreetses asjas üle. Samuti ei lase riigi õigusabi
infosüsteem tasu taotlemisel sisestada samaks kellaajaks mitut toimingut ja nii sama aja eest
mitmes menetluses tasu küsida.
4. Lisada toimikuga tutvumisele kulunud aja tasustamise põhimõte
Määrusesse tuleks lisada kriminaaltoimikuga tutvumise tasustamise põhimõte, mis ühtlustaks
tasude määramise praktikat erinevate menetlejate poolt. Praeguse praktika kohaselt jääb
kriminaaltoimikuga tutvumine sageli suurel määral tasustamata, kuid õigusabi osutamiseks on
toimikuga tutvumine vältimatult vajalik. Advokatuur teeb ettepaneku, et kriminaaltoimikuga
tutvumisel arvestatakse üks pooltund iga 30 lehekülje kohta (1 lk 1 min ehk 30 lk 30 min).
5. Sõidule kulutatud aja tasustamine
Teeme ettepaneku tõsta sõidule kulutatud aja eest makstavat tasu ja tagada tasustamine alates
esimesest kilomeetrist. Sõidule kulutatud aeg ei pea olema ega saagi olla tasustatud sama
tariifiga kui õigusteenuse osutamise aeg, kuid see ei saa olla ka tasuta võiebamõistlikult madal
nagu kehtivas määruses. Praegu ei ole kuni 40-kilomeetrisele sõidule (edasi-tagasi kuni 80-
kilomeetrisele sõidule) kulutatud aeg üldse tasustatud. Tasustada tuleks sõidule kulunud aeg
kilomeetripõhiselt (0,40 eurot/km). Selle arvestusega kompenseeritaks sõitmisele kulunud aega
maksimaalselt 17 eurot pooltunnis (arvestades, et linnas on üldiselt keskmine liikumiskiirus ca
30 km/h, asulavälisel teel ca 80 km/h). Näiteks kehtiva määruse alusel hüvitatakse Tallinnast
Pärnusse menetlustoimingule sõitmise ajakuluna 25 eurot, kuid aega kulub edasi-tagasi sõiduks
7
vähemalt 3 tundi (st. praegu tasustatakse selle aja eest 6,3 eurot tunnis). Advokatuuri
muudatusettepaneku kohaselt oleks sellise sõidule kulutatud aja eest tasu suuruseks 260 km x
0,4 = 104 eurot (s.o 34,7 eurot tunnis).
6. RÕA tasude ja kulude indekseerimine
Kehtestada RÕA tasude ja kulude indekseerimise põhimõte kas määruses või RÕS-s.
Indekseerimise alusena saab kaaluda RÕA tasude ja kulude sidumist kas tarbijahinnaindeksi
või Statistikaameti poolt arvutatava teenuse osutamise omahinnaindeksiga või valemiga, mida
kasutatakse kõrgemate riigiametnike palkade korrigeerimiseks, või muu sarnase indeksiga.
Indekseerimise eesmärk on tagada RÕA tasude ja kulude kaasaskäimine kulude tõusuga ning
vältida senist tasude ja kuluhüvitiste määrade paigalseisu olukorras, kus kõik teised kulud
kasvavad. Advokatuur eelistab indekseerimise alusena kõrgemate riigiametnike ametipalkade
indekserimise valemit, kuna see kajastab sarnase kvalifikatsiooniga isikute töötasu muutust.
Kokkuvõtvalt avaldab advokatuur jätkuvalt lootust, et RÕA süsteemi kaudu Eesti inimestele
vajaliku õigusabi andmist ja seda abi andvate advokaatide tööd väärtustatakse ning jätkub
dialoog RÕA süsteemi parendamiseks, lõhkumata toimivat süsteemi. Kinnitame, et advokatuur
panustab RÕA kvaliteedi tõstmisse. Näiteks läbi RÕA advokaatide täiendõppe - 2023. aastast
on advokatuuri koolituskavas täiendavad kohustuslikud tasuta koolitused advokaatidele, kes
osutavad RÕA alaealistele. Nende koolituste osakaal moodustas kogu advokatuuri
koolituskavast üle 30%. Spetsiifilises õigusvaldkonnas piisavalt kogenud õigusabi osutajaks
kujunemine on aga ajakulukas ja aastatepikkune protsess, mida ei ole võimalik kiirendatud
korras läbida. Samuti panustab advokatuur RÕA osutavate advokaatide järelevalvesse, et
tagada RÕA saajatele kvaliteetne õigusabi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Jürgen
Esimees