Justiitsministri 13. novembri 2013. a määruse nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS

Justiitsministri 13. novembri 2013. a määruse

nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja

täitmise kord ning tasumäärad“ muutmine

Määrus kehtestatakse vandetõlgi seaduse § 14 lõike 3 alusel. § 1. Justiitsministri 13. novembri 2013. a määruse nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ muutmine Justiitsministri 13. novembri 2013. a määruses nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) muu õigusakti tõlkimist ja toimetamist § 4 lõikes 2 nimetatud tõlketöö tellija ja vandetõlgi kokkuleppe alusel.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:

„§ 11. Tõlkeandmekogu kasutamine

(1) Tõlkeandmekogusse (edaspidi Tõlkevärav) koondatakse tõlketööde määramise ja täitmise andmed ning tõlketööks vajalikud keeletehnoloogilised vahendid. (2) Tõlkeväravat kasutatakse tõlketöö määramisel, täitmisel ja vastuvõtmisel.“; 3) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tõlketöö tellija määrab vandetõlgile Tõlkevärava kaudu tõlketöö, edastab tõlkimist vajava teksti ning märgib juurde tõlke esitamise tähtpäeva ja muud vajalikud andmed.“; 4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Välislepingu tõlkimisel võib tõlketöö tellija kooskõlastatult välislepingut tõlkiva vandetõlgiga anda

erialast terminoloogiat sisaldava välislepingu lisa tõlkida eriala asjatundjale. Tööjaotuse otsustab tõlketöö tellija.“; 5) paragrahvi 5 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tõlkeväravas tõlketööd täites tagab vandetõlk, et loodud tõlkemälu jõuab selleks ettenähtud andmebaasi.“; 6) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Vandetõlk kajastab tõlkimise või toimetamise käigus kasutusele võetud uued ja muudetud terminid terminite andmebaasis andmebaasi pidaja juhiste kohaselt, talletades mõistekirje või muutes seda; 7) paragrahvi 5 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Eesti Keele Instituut haldab vandetõlkide poolt Tõlkeväravas talletatud tõlkemälude ja terminibaasisüsteemi lisatud terminite andmebaase ning tagab nende kasutatavuse Tõlkeväravas.“; 8) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

15.05.2024 nr 14

„(1) Vandetõlk esitab tõlke tellija juhiste kohaselt ja määratud tähtpäevaks, autentides end Tõlkeväravas või allkirjastades tõlke digitaalselt.“; 9) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Tõlketöö tellijal on õigus võtta tõlge vastu, kui ekspertide tagasiside viibib.“; 11) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ühe sõna tasumäär lähtekeele alusel on: 1) 0,12 eurot seaduse ja välislepingu tõlkimise eest minimaalse tõlketöö tasumääraga 15 eurot; 2) 0,08 eurot olemasoleva seaduse ja välislepingu tõlke toimetamise eest minimaalse tõlketöö tasumääraga 10 eurot; 3) 0,14 eurot seaduse muudatuste tõlkimise ja nende tervikteksti lisamise eest minimaalse tõlketöö tasumääraga 17,5 eurot.“; 12) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Terminitöö tasumäär on: 1) 3 eurot uue mõistekirje terminite andmebaasi lisamise eest; 2) 1,5 eurot mõistekirje terminite andmebaasis muutmise eest.“; 13) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 sätestatud tasumäärad ei sisalda käibemaksu.“; 14) paragrahvi 8 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 15) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Üleminek Tõlkevärava kasutamisele (1) Tõlkevärav võetakse ministeeriumites ja Riigikantseleis kasutusele hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuaril. (2) Enne käesoleva määruse jõustumist määratud ja väljaspool Tõlkeväravat täidetavale tõlketööle rakendatakse varem kehtinud tasumise korda ja koos tühikutega 1800 tähemärki sisaldava ühe standardlehekülje tasumäärasid: 1) 20 eurot seaduse ja välislepingu tõlkimise eest; 2) 10 eurot seaduse ja välislepingu olemasoleva tõlke toimetamise eest; 3) 22 eurot seaduse muudatuste tõlkimise ja nende tervikteksti lisamise eest.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 1. juunil. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar kantsler

Justiitsministri 13. novembri 2013. a määruse nr 36 „Vandetõlgile tõlketööde määramise

ja täitmise kord ning tasumäärad“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse justiitsministri 2013. aasta 13. novembri määruses nr 36 „Vandetõlgile

tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ (edaspidi määrus) vandetõlkide

tõlketöö korraldust, tasumäärasid ja mahuarvestust. Vandetõlkidele sätestatakse Tõlkevärava

kasutamise kohustus, mille tulemusel muutuvad nende tõlketöö määramise ja täitmise korraldus

ning kasutatavad tõlketehnoloogilised vahendid. Lisandub terminitöö kohustus.

Eelnõu eesmärk on sätestada määruse muudatused, millega luuakse eeldused Tõlkevärava

kasutuselevõtmiseks Riigi Teatajas avaldatavate seaduste ja välislepingute tõlkimisel

vandetõlkide poolt.

2019. aastal valmis Justiitsministeeriumi juhtimisel keskse tõlkekeskkonna kontseptsioon1 ning

2021. aasta juuniks keskse tõlkemooduli ärianalüüs ja prototüüp,2 mis said Vabariigi Valitsuse

heakskiidu. Projekti eesmärk oli koondada ühele platvormile seni väljaarendatud

keeletehnoloogilised lahendused ja tõlketööriistad, et võimaldada avalikul sektoril tulevikus

tõhusamalt ja kvaliteetsemalt tõlkida. Kontseptsiooni ja prototüübi alusel valmib 2024. aastal

Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldamisel ja Eesti Keele Instituudi juhtimisel keskse

tõlkekeskkonna Tõlkevärava arendustööde esimene etapp.

Esimeses etapis koondatakse Tõlkeväravasse tõlkekorralduslikud ja keeletehnoloogilised

võimalused tõlketööde määramiseks, täitmiseks ja vastuvõtmiseks ning tasu arvestamiseks.

Samuti koondatakse Tõlkeväravasse tõlkemälud, sh seaduste tõlkimisel loodud tõlkemälud ja

masintõlkevahendite kasutamise võimalused, ning liidestatakse tõlketermineid sisaldav

Ekilexi sõnastiku- ja terminibaasisüsteem (edaspidi Ekilex). Tõlkevärav toetab ka muudatuste

tõlkimist olemasolevasse õigusakti tõlke tervikteksti ja tõlke vormindamist Riigi Teatajas

avaldamiseks vajalikus XML-vormingus.

Määrus on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. juunil.

1.2. Ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna Riigi

Teataja talituse juhataja Jüri Heinla ([email protected]) ja sama talituse nõunik Mari Peetris

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Merike Koppel

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse justiitsministri 2013. aasta 13. novembri määruse nr 36 „Vandetõlgile

tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ sõnastust avaldamismärkega RT I,

23.12.2013, 8.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1Justiitsministeerium. Ettepanekud ühtse tõlkemälu ja automaattõlke loomiseks. https://www.just.ee/media/4735/download 2Justiitsministeerium. Keskse tõlkekeskkonna ärianalüüsi ja prototüübi tulemused. https://www.just.ee/media/504/download

2 (9)

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse § 1 lõiget 2 punktiga 4, mille kohaselt

reguleeritakse määrusega lisaks seadusele ja välislepingule ka muu õigusakti tõlkimist ja

toimetamist, kui tellija ja vandetõlk on sõlminud vastavasisulise kokkuleppe.

Riigi Teataja seaduse § 6 lõige 3 sätestab vandetõlgi pädevusena seaduse ja välislepingu

tõlkimise. Vandetõlgi seaduse § 5 lõige 2 sätestab vandetõlgi avaliku ülesandena seaduse ja

välislepingu tõlkimise. Määrus on seni sätestanud üksnes seaduse ja välislepingu

vandetõlgipoolse tõlkimise. Ülejäänud õigusaktide tõlkimine ei ole vandetõlgi avalik ülesanne.

Riigi Teataja seaduse § 6 lõike 4 kohaselt on muude Riigi Teatajas avaldatavate õigusaktide

tõlkimise korraldamine valdkonna eest vastutava ministeeriumi või Riigikantselei pädevuses.

Kuna Riigi Teatajas avaldatava muu õigusakti tõlkimine ja toimetamine ei ole vandetõlgi avalik

ülesanne, siis tõlgib ja toimetab vandetõlk seda kokkuleppe alusel. Mõistlik on ka muu

õigusakti tõlkimise ja toimetamise korral rakendada määrust, mis võimaldab kasutada

Tõlkeväravasse koondatud korralduslikke ja tõlketehnoloogilisi vahendeid ning tagab tõlke

kvaliteedi ja tõlkimise tõhususe.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määrust uue §-ga 11, milles sätestatakse Tõlkevärava olemus

ning kohustus kasutada seda tõlketööde määramisel, täitmisel ja vastuvõtmisel. Tõlkevärava

kasutamise kohustus tagab tõlkekorraldajale ehk tõlketöö tellijale ja vandetõlgile

Tõlkeväravas loodud tõhusad ning tõlkekvaliteeti tagavad korraldus- ja tõlkimisvõimalused.

Tõlkevärav võimaldab ka säilitada tõlkimisel õigusakti tekst Riigi Teatajas avaldamiseks

vajalikus XML-vormingus, seda ka juhul, kui tegemist ei ole seaduse XML-struktuuriga ja

õigusakt ei ole paragrahvisüsteemis. Tõlkeabitarkvara loeb failist välja need tekstiosad, mida ei

ole veel tõlgitud, ja juhatab tõlkija tõlkeabiprogrammis nende segmentideni, mis vajavad

tõlkimist, peites ära faili ülesehituslikud struktuurimärgendid. Sellega muutub tõlkekorraldus

tõhusamaks, sest pärast tõlke valmimist langeb ära vajadus faile vajalikku vormingusse tagasi

konverteerida.

Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatakse määruse § 4 lõike 3 muudatus, millega jäetakse välja tellija

kohustus määrata tõlketöö e-kirja teel ja sätestatakse tõlketöö määramine Tõlkeväravas. Muud

vajalikud andmed, mis lisatakse tõlketööle, on näiteks tõlke esitamise tähtpäev, abimaterjalid,

teave arve esitamiseks, lisajuhised. Kuna Tõlkevärav võimaldab tõlketöö määramist,

määratakse tõlketöö e-kirja saatmise asemel edaspidi Tõlkevärava kaudu. Selleks peab

vandetõlk liituma Tõlkeväravaga, mille tarbeks loob tõlketöö tellija esindaja vandetõlgile

Tõlkeväravas isikliku konto.

Eelnõu § 1 punktis 4 sätestatakse määruse § 4 täiendamine lõikega 61, mis võimaldab tellijal

teha välislepingu tehnilise lisa tõlkimise kooskõlastatult vandetõlgiga ülesandeks mõnele

asjatundjale, kes võib lisas kasutatud terminoloogiat vandetõlgist paremini tunda. Sellised

erialast terminoloogiat sisaldavad lisad on näiteks mitmel välislepingul. Sageli on sellised

erialast terminoloogiat sisaldavad lisad välislepingutel, näiteks ohtlike kaupade

rahvusvahelise raudteeveo määruse lisad või spordis dopingu kasutamise vastase

rahvusvahelise konventsiooni lisad, mis sisaldavad rohkelt asjaomase valdkonna

terminoloogiat. Otstarbekas on lasta sellised lisad tõlkida näiteks vastava valdkonna ametnikel.

Kas vandetõlk peab sel viisil tõlgitud lisad üle vaatama, jääb valdkonna eest vastutava

ministeeriumi ja välislepingu tõlke põhiteksti tõlkimise eest vastutava vandetõlgi ühisotsustada.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 lõiget 5, täpsustades, et Tõlkeväravas tõlketööd

tehes tagab vandetõlk, et tõlkemälu jõuab selleks ettenähtud andmebaasi. Ka seni oli

3 (9)

vandetõlkidel kohustus lisada tõlkemälu andmebaasi, kuid nii tõlkemälu loomiseks kui ka

talletamiseks puudusid kesksed tehnoloogilised vahendid.

Tõlkemälu on fail või andmebaas, mis talletab varem tõlgitud segmente. Segmentideks on

laused ja lausesarnased ühikud, näiteks pealkirjad või loeteluelemendid. Tõlkemälu talletab

lähteteksti ja sellele vastava tõlke vastepaarides. Tõlkemälu kasutatakse tavaliselt

tõlkeabiprogrammides, kus on lisaks tõlkemälule ka tekstitöötlusprogramm, terminisõnastikud

ning sageli võimalus kasutada masintõlget. Programm jaotab tõlgitava teksti segmentideks,

seejärel otsib kattuvusi nende segmentide ja varem tõlkemällu salvestatud tõlgitud vastepaaride

vahel. Tõlkija võib pakutuga nõustuda, asendada selle uue tõlkega või pakutut muuta, et see

lähtetekstiga sobituks. Viimasel kahel juhul talletub uus või muudetud tõlge mällu.

Tõlkeväravas on loodud võimalus luua tõlgitud tekstist tõlkemälu ja salvestada see andmebaasi.

Tõlkemälu talletamine võimaldab seda edaspidi tõlkimisel kasutada. Seetõttu on vandetõlk

kohustatud tõlkima muudatused tõlkemälu abil juba olemasolevas tõlke terviktekstis.

Tõlkeväravas on võimalik tõlkida üksnes neid tekstiosi, mida on muudetud, kasutades

masintõlget ja senist tõlkemälu. Vandetõlgid võisid seni kasutada mitmesuguseid

tõlkeabitööriistu, mis seda võimalust pakuvad, kuid varem ei olnud keskse tõlkeabitööriista

kasutusvõimalust.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse § 5 uue lõikega 51, milles sätestatakse

vandetõlgile uus kohustus kanda tõlkimise või toimetamise käigus kasutusele võetud uued või

muudetud tõlketerminid Ekilexi. Terminitöö on õigusaktide tõlkimise ja toimetamise osa.

Õigustekstide tõlkimisel on ühtse terminoloogia ja selle järjepidev trafaretne kasutamine

oluline, et tagada tõlgete üheselt mõistetavus. Seetõttu on oluline, et kõik õigusterminid oleksid

kättesaadavad ja et neid kasutataks üldjuhul kõikide õigusaktide tõlkimisel.

Kuna Ekilexi täiendamine on detsentraliseeritud, st kasutajad peavad ise sinna termineid lisama

või sealseid terminikirjeid uuendama, on just vandetõlkide osa selle ülesande täitmisel

tõlkekvaliteedi tagamise eesmärgil suur, sest nemad on esmased terminiloojad.

Mõistekirje koosneb lähtekeele terminist, sihtkeele terminist, allikaviidetest, näiteks viitest

õigusaktile, kus seda terminit kasutatakse, määratlusest ehk definitsioonist ja väärtusolekust,

milleks võib olla vaikimisi „eelistatud“, „endine“, „väldi“ jm. Uue mõistekirje sisestamiseks

tuleb esmalt luua kirje allika kohta, kus termin sisaldub või mille kaudu on see käibele tulnud

(st allikakirje). Seejärel tuleb lisada eestikeelse ja kasutusele võetud võõrkeelse termini paar ja

need loodud allikakirjega siduda. Võimaluse korral tuleb mõlemas keeles terminitele lisada

juurde säte, kus on termini kasutus kontekstist näha. Seejärel tuleb lisada täiendavad

võõrkeelsed terminid ja määrata neile väärtusolek, näiteks tuleb lisada, kas tegemist on endise

või välditava terminiga või mõnes muus kontekstis lubatava sünonüümiga. Samuti tuleb

mõistekirje juurde lisada lisateavet, mis näiteks juhendab tõlkijat terminivaste valimisel, kui

tegemist on keerulisema mõistega, või sisaldab selle eksperdi nime, kellega terminiküsimuses

konsulteeriti. Kui on vaja mõistekirjet täiendada, tuleb samuti alustada allikakirjest, kuid

üldjuhul on siis läbitavaid samme vähem ja tegemist on pigem endiste või välditavate terminite

ja lubatavate sünonüümide lisamisega.

Vastavad juhised ja nõuded leiab Ekilexi kasutusjuhendist. Vajaduse korral annab sõnastiku

pidaja, s.o Eesti Keele Instituut, lisajuhiseid.

Lisaks tõlkimise ja toimetamise tasustamisele sätestatakse määruse § 8 uues lõikes 11, mis

lisatakse määrusele eelnõu § 1 punktiga 12, ka terminitöö tasustamine.

4 (9)

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 5 lõiget 6, sätestades, et vandetõlkide töös

kasutatavaid tõlkemälusid ja termineid hoitakse edaspidi Eesti Keele Instituudi andmebaasides.

Seni oli see ülesanne Registrite ja Infosüsteemide Keskusel, kes aga seda ei täitnud, kuna

terminite andmebaas anti Eesti Keele Instituudi valdusse, mis oli üks Ekilexi loomise alus.

Samuti ei olnud tõlkemälud keskselt koondatud, kuna selleks ei olnud tehnilisi võimalusi ja

vandetõlgid kasutasid tõlkimiseks erinevaid tõlkeabiprogramme, mida ei olnud tehnoloogiliselt

võimalik kesksete andmebaasidega ühendada. Edaspidi toimub tõlkimine Tõlkevärava abil

ühtses tehnoloogilises ahelas koos tõlkemälude talletamise ja säilitamisega ning nende

edaspidise ühise kasutamisega. Tõlkemälude ja terminite ühiskasutus võimaldab tõlkimisel

aega ja raha kokku hoida, välistades vajaduse juba tõlgitud lauseid või nende osi uuesti tõlkida

või terminitele tähendusi otsida. Samuti tagab ühiskasutus edaspidi avaliku sektori tõlgete

ühtluse ja kvaliteedi, mis kandub üle ka erasektorisse, ning toetab eesti keeletehnoloogia

arengut. Automaatika ja keeletehnoloogia pakutavaid eeliseid arvestades seadusi väljaspool

Tõlkeväravat edaspidi ei tõlgita.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 6 lõiget 1, võrdsustades digitaalselt allkirjastatud

tõlke esitamise tõlkeülesande täitmisega Tõlkeväravas. Kuna vandetõlk on oma isikut

Tõlkeväravasse riigi autentimisteenuse kaudu sisenemisel tõendanud, ei ole vaja tõlketööd

digiallkirjastada. Samas säilitatakse võimalus tõlketöö digiallkirjastada, kui tõlketöö

Tõlkevärava kaudu tellijale esitamisel peaks tekkima tehnilisi tõrkeid või tõlketöö täidetakse

üleminekuperioodil väljaspool Tõlkeväravat.

Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6 lõige 2, mis näeb ette tõlketöö

esitamise üksnes e-postiga. Edaspidi esitatakse tõlketöö Tõlkeväravas või kui tõlketöö

täidetakse väljaspool Tõlkeväravat, siis saavad tellija ja vandetõlk ise omavahel kokku leppida,

milliseid elektroonilisi kanaleid tõlketöö esitamiseks kasutada. Määruse kehtestamise ajal oli

e-posti kasutamine otstarbekas, kuna tagas tõlketöö esitamise elektroonilises vormis ja muid

võimalusi elektrooniliseks esitamiseks ei olnud.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse määruse § 7 lõikega 61, mis annab tõlketöö tellijale

õiguse võtta tõlge vastu, kui ekspertide tagasiside viibib. Lõige lisatakse vandetõlkide esitatud

arvamuse põhjal, et piiritleda paremini vandetõlke esitamist ja vältida tekstide ülemäärast

töötlemist isiklikest stiilieelistustest lähtudes.

Eelnõu § 1 punktiga 11 kehtestatakse määruse § 8 lõige 1 uues sõnastuses, muutes tasumäärad

sõnapõhiseks. Koos sõnapõhiste tasumääradega sätestatakse ka minimaalsed tasumäärad,

millest väiksemat tasu ühe tõlketöö eest ei maksta. Seni olid minimaalsed tasumäärad sätestatud

sama paragrahvi lõikes 4, mis tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 14 kehtetuks. Tõlketöö

tasumäär ei sisalda selle tõlketööga seoses tehtud terminitöö tasumäära, viimane võib sellele

lisanduda.

Seni oli uue tervikteksti tõlkimise tasu arvestamise alus tõlke sihtkeele standardlehekülg ja

muudatuste tõlkimise alus lähtekeele standardlehekülg, mis mõlemad on 1800 tähemärki koos

tühikutega. Edaspidi arvestatakse tõlketöö mahtu üksnes lähtekeele alusel. Uue mahuarvestuse

aluseks on sõna ja üks tõlke lähtekeele standardlehekülg on 250 sõna. Tõlkeabitarkvarad ei

arvesta tähemärkide arvu koos tühikutega ja üldiselt on ülemaailmsel tõlkekorraldusturul üle

mindud sõnapõhisele arvestusele. Samuti ei võimalda tõlkeabitarkvara arvestada sihtkeelselt

tekstilt saadavat säästu. See tähendab, et kordusi ja tõlkemälust tulenevat kasu ehk varem

tõlgitud sarnaseid lauseid automaatselt ei arvestata, vaid analüüsitakse üksnes lähteteksti.

Lähteteksti all mõistetakse teksti, mis edastatakse vandetõlgile tööfailina Tõlkevärava kaudu,

5 (9)

ja seega on lähtekeel töösse saadetud failis kasutatav keel.

Kuna tõlkeabitööriistad arvestavad mahtu üksnes lähtekeele põhjal, tuleb

automaatfunktsioonide kasutamiseks minna üle lähtekeelepõhisele mahuarvestusele ja kaotada

seejuures tõlgitud teksti mahu käsitsi arvestamine. Sõnapõhise arvestuse puhul ei ole tavaks

arvestada tõlgitud teksti suuremat mahtu ega maksta tasu tõlgitud teksti alusel nagu seni.

Eesti Tõlkebüroode Liit on seisukohal, et „kui tõlkemahtu arvestatakse tähemärkide järgi,

arvestatakse tõlketöö hinda valmistõlke eeldatava mahu põhjal. Eesti keelest teise keelde

tõlkides laieneb tekst enamasti umbes 20 protsenti ja lõppmahu saamiseks tuleb teksti algmaht

1,2-ga korrutada. Kui mahtu arvestatakse sõnade põhjal, siis laienemist ei arvestata“.3

Uued tasumäärad on võrreldes seniste tasumääradega lähtekeele alusel järgmised:

1) tervikteksti tõlkimise puhul 0,12 eurot sõna eest, mis võrdub 30 euroga lehekülje eest,

seni 20 eurot lehekülje eest sihtkeele alusel;

2) toimetamise puhul 0,08 eurot sõna eest, mis võrdub 20 euroga lehekülje eest, seni 10

eurot lehekülje eest algse tõlketeksti alusel ja

3) muudatuste tõlkimise ja tervikteksti lisamise puhul 0,14 eurot sõna eest, mis võrdub 35

euroga lehekülje eest, seni 22 eurot lehekülje eest lähtekeele alusel.

Sätestatava miinimumtasu aluseks on ümberarvestatult 125 sõna. Seega tervikteksti tõlkimise

minimaalne tasumäär on 15 eurot, olemasoleva tõlke toimetamise puhul 10 eurot ning

muudatuste tõlkimise ja tervikteksti lisamise puhul 17,5 eurot.

Vandetõlkide tasumäärasid ei ole muudetud alates määruse jõustumisest 2014. aastal. Võrreldes

teiste avalik-õiguslike ametitega on vandetõlkide tasu püsinud muutumatuna. Patendivolinike

tasu ja advokaaditasud ei ole õigusaktiga sätestatud ja lepitakse kokku kliendiga, seega on neil

võimalik tasumäär kokku leppida vastavalt võimalustele ja turuolukorrale. Kohtutäiturite ja

notarite tasusid on selles ajavahemikus korduvalt üle vaadatud ning pankrotihaldurite tasud

vaadati üle 2021. aastal.

22 euro ostujõud oli 2014. aastal sama mis 33 euro ostujõud 2023. aastal. Tarbijahinnaindeks

tõusis alates 2014. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta oktoobrini 49,8%.4 Senised tasumäärad on

seda arvestades maha jäänud, kuigi tavatõlketuru hinnad on vandetõlgiteenuse hindadest

endiselt madalamad, jäädes keskmiselt vahemikku 16–17 eurot lehekülje eest. Vandetõlkidele

kohalduvad kõrgemad tasumäärad on määruse eelnõu 2013. aasta seletuskirjas5 kajastatud ja

need ei ole muutunud. Vandetõlk täidab avalikku ülesannet ning tal ei ole võimalik selle

täitmiseks kokkuleppeid sõlmida. Vandetõlk on kohustatud seadusi ja välislepinguid tõlkima ja

vandetõlgi tehtud tõlge peab vastama rangetele kvaliteedinõuetele. Riigi Teatajas avaldatud

seadusetõlkeid loetakse kõikjal maailmas ja need peavad olema võimalikult kvaliteetsed.

Praegu on Euroopas vandetõlkide tasumäär Justiitsministeeriumile teadaolevalt keskmiselt

3Eesti Tõlkebüroode Liit. Mida silmas pidada tõlke tellimisel. https://www.etbl.ee/mida-silmas-pidada-tolke- tellimisel/ 4Statistikaamet. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 5Eelnõude infosüsteem. Vandetõlgile Riigi Teatajas avaldatavate tõlgete määramise ja täitmise kord ning tasumäärad. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/61c652fe-cbc9-4b1d-bf7c- 52ccb67e0833#b1uOsbpD

6 (9)

50–60 eurot lehekülje eest6.

Samuti kirjutatakse määrusega ette kasutatavate töövahendite, eelkõige Tõlkevärava

kasutamise kohustus. Tasumäärade tõstmise üks põhjus on vandetõlkidele avaliku ülesande

täitmisel kehtestatav uus kohustus kasutada keeleabitööriistu.

Hinnangute järgi tõlkekulud tellija jaoks ei suurene,7 pigem on näha aina suuremat säästu

tulevikus tänu täienevatele tõlkemäludele ja pidevalt arenevale masintõlkele.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse määruse § 8 lõikega 11, sätestades terminitöö tasumäärad

mõistekirjete alusel. Terminitöö tasumäär põhineb Justiitsministeeriumi poolt 2023. aastal

korraldatud terminitöö väikehangetel, mille pakkumustes oli kirje loomise hind keskmiselt 1,5–

2 eurot.

Terminitöö tasumäärad on diferentseeritud, kuna mõistekirje lisamine on mahukam töö kui juba

olemasoleva mõistekirje täiendamine.

Terminitöö sisu, millest tuleneb ka töö maht, on kirjeldatud eelnõu § 1 punktis 6.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse määruse § 8 lõiget 2, lisades käibemaksu mittesisaldavate

tasumäärade loetellu terminitöö tasumäära.

Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse määruse § 8 lõiked 3 ja 4 kehtetuks.

Lõikes 3 on sätestatud standardlehekülje tähemärkide arv ning sihtkeele ja lähtekeele aluseks

võtmine vastavalt tervikteksti või muudatuste tõlkimisel. Kuna tõlketasu arvutamisel

tähemärgipõhisest arvestusest edaspidi enam ei lähtuta ning tasumäärasid lähte- ja sihtkeele

järgi ei eristata, ei ole lõike 3 regulatsioon enam vajalik. Sõnapõhisele mahuarvestusele

ülemineku põhjendused on esitatud eelnõu § 1 punktiga 10 muudetava määruse § 8 lõikes 1.

Lõikes 4 sätestatud minimaalsed tasumäärad on nüüd sätestatud määruse § 8 lõikes 1, mistõttu

ei ole see säte enam vajalik.

6 Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus. Prices applicable in 2023, lk 1.

https://cdt.europa.eu/sites/default/files/documentation/pdf/0030_2022_Budget_2023_Adp_EN.pdf.

Translated. Official translations. https://translated.com/sworn-certified-official-translation.

ICG. How much do certified translation services cost? https://theicg.co.uk/how-much-do-certified-translation-

services-cost/ 7Kui võtta näitena ohvriabi seaduse ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse viimatised muudatused, siis seniste

tasumäärade ja töökorralduse juures kujunes esimesena nimetatud seaduse muudatuste tõlkimise hinnaks 748 eurot

ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatuste tõlkimise hinnaks 1110 eurot. Sõnapõhise mahuarvestuse

puhul oleks nende tõlkimise hind lähtekeele alusel olnud märgatavalt madalam, vastavalt 533,44 eurot ja 746,24

eurot. Uue tasumäära alusel oleks nende tõlkimise hind vastavalt 800,16 eurot ja 1119,36 eurot. Siinkohal ei ole

arvestatud tõlkeabitarkvara pakutavat säästu, vaid keskendutud sõnapõhisele arvestusele ülemineku

näitlikustamisele.

Järgmises näites on kaasatud arvutusse tõlkeabitarkvara pakutav võimalik sääst. Kui võtta näitena äriseadustiku

viimased suuremad muudatused, siis seniste tasumääradega maksis 54,8 lehekülje muudatuste tõlkimine 1205,60

eurot. Võttes aluseks Tõlkevärava kui avaliku veebisaidi tõlkeabitööriista aluseks oleva tarkvara vaikeväärtused,

selgub, et nimetatud tekstis kordub üle 2000 sõna ning 12 446 sõna asemel tuleb tasuda 7686 kaalutud sõna eest.

Korrutades selle uue tasumääraga, saaksime uute hindadega Tõlkeväravat kasutades äriseadustiku muudatuste

tõlkimise kuluks 1076,04 eurot. Seega oleks muudatuste tõlkimine uusi nutikaid Tõlkevärava võimalusi ja uusi

sätestatavaid hindu kasutades esitatud näite puhul ja prognooside kohaselt kokkuvõttes 11% soodsam ning

tõlgitavate sõnade hulga 38% vähenemisega märgatavalt kiirem.

7 (9)

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse määrust §-ga 81, mis on üleminekusäte. Lisatava § 81

lõige 1 võimaldab teha erandi välislepingute tõlketööde määramisel, kuni vastav ministeerium

Tõlkeväravaga liitub, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 1. jaanuarini.

Välislepingute tõlkimist korraldavad asjaomased ministeeriumid ning määruses sätestatud uued

tasumäärad ja regulatsioon laienevad välislepingute tõlkimisele niipea, kui ministeeriumid

Tõlkeväravaga liituvad. Ministeeriumite kaasamine on Eesti Keele Instituudi korraldada ja see

on Tõlkevärava projekti üks etapp.

Lõikes 2 sätestatakse, et varem kehtinud tasumäärasid rakendatakse juhul, kui tõlketöö on

määratud enne uute tasumäärade jõustumist või kui tõlketöö täidetakse väljaspool

Tõlkeväravat. Õigusselguse huvides sätestatakse lõikes 2 ka endised tasumäärad. Need sätted

võimaldavad järkjärgulist üleminekut Tõlkevärava kasutamisele. Tõlkevärava kasutamisele

seaduste tõlkimisel on kavandatud üle minna kohe pärast määruse jõustumist. Selle tarbeks

loob tõlketöö tellija vandetõlgile konto ja juhendab vandetõlki tõlketöö ülesande täitmise

algul. Seejuures peab arvestama vandetõlkide valmisolekut ja tööde mahtu, mistõttu jäetakse

võimalus uuele korrale sujuvalt üle minna.

Tõlkevärav on oma olemuselt kohandatav ja aja jooksul muudetav iga asutuse vajadusi

arvestades. Tõlkeväravaga liitumist koordineerib Eesti Keele Instituut ja kasutajakoolitusi

pakub Tõlkevärava arendaja ning keskkonna kasutusjuhendid on põhjalikud ja

kasutajasõbralikud.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse mõju ministeeriumitele

Tõlkevärav võimaldab asutustel säästa tõlkimisel raha ja aega, parandada tekstide ühtlust ja

kvaliteeti, hoida kokku tõlkekorralduslike tarkvaralitsentside hankimise pealt, säilitada teavet

tõlketellimuste ajaloo ja kulude kohta ning koondada tõlkestatistikat. Arvestades ka avalikus

sektoris täheldatavat tõlketööde mahu järjepidevat suurenemist, on tõlkeabitarkvara ja

keeletehnoloogia kasutuselevõtt ilmselgelt vajalik. See on vajadus, mille rahuldamisel on

erasektor ammu ette jõudnud. Asutustel ei ole mõjuvat põhjust tõlkeabitehnoloogiaid nende

pakutava ressursisäästu ja kvaliteedi parandamise juures mitte kasutada.

Seaduste ja välislepingute tõlkimise kulu katab asjaomane ministeerium. Seega tuleb selgitada,

kas ja kuidas vandetõlkide tasumäärade muutmine mõjutab ministeeriumite eelarvet.

Riigi Teataja korraldab RTS § 6 alusel seaduste ja erandkorras muude õigusaktide tõlkimist,

näiteks määruste tõlkimist ministeeriumite tellimisel ja kasutajate vajadusest lähtudes.

Aastatel 2018–2022 oli eesti-inglise seadusetõlgete kogumaksumus keskmiselt ligikaudu 30

000 eurot aastas. Ministeeriumite ingliskeelsetele seadusetõlgetele kulunud summa erineb,

jäädes seni lähtudes mahust vahemikku 200–8200 eurot aastas.

Tasumäärade muutumise korral suureneks keskmine aastane seaduste tõlkimise kulu 56% ja

lisakulu oleks seega kõigi ministeeriumite peale kokku 17 000 eurot, kui tõlkeabitööriistade

kasutamine ei tooks kaasa säästu. Tõlkevärava tõlkeabitööriista pakutav sääst on teiste keelte

põhjal keskmiselt 40%, mõnes valdkonnas isegi kuni 80%. Seega mahub võimalik lisakulu laias

laastus tõlkeabitööriista võimaldatavate säästuprotsentide vahemikku ega koorma

8 (9)

ministeeriumite tõlke-eelarveid. Samas ei ole eesti keeletehnoloogia kasutamisel seni

konkreetset säästuprotsenti teaduslikult välja selgitatud. Küll aga on välja uuritud, et tänu

masintõlke ja tõlkemälude kasutuselevõtule suureneb töötempo 15–20%.8 Pidades siiski silmas

tõlketööde mahu ülemaailmset järkjärgulist, kuid pidevat suurenemist, on keeletehnoloogia

kasutuselevõtmine möödapääsmatu ja tulevikus kindlasti säästu võimaldav areng.

Tõlkevärava tõlkeabitööriistad võimaldavad liigseid kordustõlgete kulusid kärpida, parandades

ühtlasi tõlgete kvaliteeti. Prognoositavat mõju eelarvetele ei ole, aja jooksul võib prognooside

kohaselt säästa.

Ministeeriumid peavad arvestama oma tõlke-eelarves sellega, millises mahus on kavas

eelarveaastal seadusi vastu võtta. Uute suuremahuliste seaduste tõlkekulu võib mõnel

eelarveaastal olla suurem.

Määruse mõju vandetõlkidele

Eestis on 109 vandetõlki. Seadusi tõlgivad 33 vandetõlki.

Uute terviktekstide tõlkimise tasu kindlaksmääramisel sihtkeelepõhiselt arvestuselt

lähtekeelepõhisele arvestusele üleminekuga kaasnev mõju võib esmalt tunduda suur, kuid uute

terviktekstide osa tõlgitavate seaduste hulgas on väga väike. Enamasti on siiski tegu muudatuste

tõlkimisega, millele on kehtestatud suurem tasumäär.

Tõlgitavat teksti jääb korduste arvelt üha vähemaks ja tõlkimine muutub lihtsamaks. Samuti

võimaldab tõlkeabiprogramm tõlkida otse tervikteksti, mis tähendab, et langeb ära vajadus

tõlgitud muudatused käsitsi tervikteksti lisada, nagu seda on seni tehtud. Seega aitavad

tõlkemälud ja masintõlge säästa aega käsitsi tehtava töö pealt.

Tõlkevärava tõlkekorraldusmoodul esitab vandetõlgile kogu vajaliku teabe arvestuse

pidamiseks ja arvete esitamiseks, ilma et oleks vaja e-postkastis tellitud töid sirvida ja nende

täitmist või tähtpäevi kontrollida. Vandetõlgi tootlikkus tõuseb ja seega olulist mõju tuludele

näha ei ole. Samuti on terminitöö uue ülesandena tasustatav. Terminitöö mahtu on raske

prognoosida.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega seoses ei ole kavandatud lisakulusid, eelarvemõju on analüüsitud

eespool.

2023. aasta oktoobris esitles projektimeeskond vandetõlkide konverentsil Tõlkeväravat ja

määruse muutmise kavatsust. Seadusi tõlkivatele vandetõlkidele korraldati Tõlkevärava

koolitus, mille salvestus on veebis järelvaadatav. Kui vaja, korraldatakse lisateabepäevi.

Tõlkevärava projekt näeb ette tõlgete korraldamisega seotud ministeeriumite esindajate

kaasamise. Tõlkevärava kasutajakoolituste eest kannab hoolt Tõlkevärava arendaja. Koostöös

Eesti Keele Instituudi ja Välisministeeriumiga on kavas ametiülesande korras korraldada

teabepäev ministeeriumite esindajatele.

8K. Saak. Tõlkemälu ja masintõlke vastete mõju kognitiivsele koormusele tõlkimisprotsessis. Magistritöö. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cc531f3c-61b5-4c3b-847c-2b9e4066b87d/content

9 (9)

Tõlkeväravale pääseb ligi veebibrauseri kaudu, mistõttu ei ole vaja paigaldada lisatarkvara või

tellida täiendavaid asutusesiseseid IT-arendusi.

Kogu avaliku sektori tõlkekulu on umbes üle kahe miljoni euro aastas. Eeldades, et

Tõlkeväravat hakkab kasutama kogu avalik sektor, on Justiitsministeeriumi tellitud

analüüsihanke tasuvusarvutuste järgi (vt allmärkus 2 ülalpool) võimalik tõlkekuludelt säästa

umbes 1,3 miljonit eurot aastas.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2024. aasta 1. juunil. Eeltöö määruse jõustumiseks on tehtud ja

tehnoloogilised eeldused loodud: seadustest on eesti-inglise, eesti-vene ja eesti-ukraina

tõlkemälud koostatud ning õigusterminite sõnastikud Ekilexis loodud ja Tõlkeväravaga

liidestatud. Pärast määruse jõustumist on võimalik Tõlkevärava kasutamisele järk-järgult üle

minna.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Kuna õigusakte ja välislepinguid tõlgitakse kõikide ministeeriumite valitsemisalas, saadeti

eelnõu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele ja Riigikantseleile. Eelnõu

kooskõlastasid kõik ministeeriumid.

Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Keele Instituudile, seadusi tõlkivatele

vandetõlkidele ja MTÜ-le Vandetõlkide Koda. Vandetõlkide arvamus on lisatud tabelina.