Tervise- ja sporditeenuste osutamise kord

KÄSKKIRI

Tallinn 13.05.2024 nr 9

Tervise- ja sporditeenuste osutamise kord

Kehtestan tervise- ja sporditeenuste osutamise korra avaliku teenistuse seaduse § 67 lg 1 ja lg 2 p 6, kaitseministri 27.03.2013 määruse nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus“ § 7 p 5 ning § 19 lg 1 p 1 ja p 4 alusel järgmiselt:

1. Üldsätted 1.1 Tervise- ja sporditeenuste osutamise kord reguleerib: 1.1.1 teenistujate tervisekontrolli ja vaktsineerimise korraldamist, nägemisteravust korrigeerivate vahendite soetamisega seotud kulude hüvitamist ning tehniliste abivahendite kulude hüvitamist Kaitseministeeriumi (edaspidi KM), Kaitseväe, v.a riigisaladusega kaitstud KV juhataja vahetus alluvuses tegutsevad struktuuriüksused (edaspidi KV), Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA), Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) ja Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseum (edaspidi ESM) teenistujatele; 1.1.2 tervise- ja spordikulude hüvitamise korraldamist KM-i, KRA, RKIK-i ja ESM-i teenistujatele. 1.2 Korraga reguleeritud teenuste eest tasub KRA, v.a KV teenistujate vaktsineerimine, mille eest tasub KV. 1.3 Käesolevat korda ei kohaldata KM-i, KRA, RKIK-i ja ESM-i ameti- või töökohale suunatud tegevväelastele, kes on kohustatud läbima arstliku läbivaatuse ja tervisenõuetele vastavuse hindamise lähtuvalt kaitseväeteenistuse seaduse § 98 lg 1 punktist 2, arvestades KV kehtivat korda. Arstlik läbivaatus ja tervisenõuetele vastavuse hindamine loetakse tervisekontrolliks käesoleva korra tähenduses.

2. Tervisekontrolli läbiviimine 2.1 Tervisekontroll viiakse läbi kõikidele teenistujatele tööajal vastavalt töötervishoiuteenuse osutajaga (edaspidi teenuse osutaja) sõlmitud lepingule. 2.2 Tervisekontrolli suunamist korraldab KRA ja selle aluseks on asutuse töökeskkonna riskianalüüsis toodud teenistuskohta mõjutavad töökeskkonna ohutegurid. Info teenistuskohta mõjutavatest töökeskkonna ohuteguritest edastab KRA-le asutus, mille koosseisu teenistuskoht kuulub. 2.3 Tervisekontrolli suunatakse teenistuja nelja kuu jooksul alates teenistuja teenistusse asumisest ning edaspidi töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. 2.4 Pikaajalisse välislähetusse saatmise korral saadetakse teenistuja tervisekontrolli hiljemalt kolm kuud enne välislähetuse algust või esimesel võimalusel teenistuja välislähetusse saatmisest teada saamisel. 2.5 Teenistuja tervisekontrolli suunamiseks saadab KRA töötervishoiu spetsialist teenuse osutajale tervisekontrolli tuleva teenistuja ja tema teenistuskohta puudutavad andmed ning edastab teenistujale tervisekontrolli puudutava info. Teenistuja andmete edastamisel,

tervisekontrolli registreerimisel ja tervisekontrolli aja määramisel järgivad KRA töötervishoiu spetsialist ja teenistuja teenuse osutajaga kokkulepitud reegleid. 2.6 Kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete või sundasendis viibimisega seotud vaevuste korral suunatakse teenistuja nägemisteravuse kontrolli või tervisekontrolli ettenähtust varem, kuid mitte sagedamini kui üks kord aastas. Nägemisteravuse või tervisekontrolli suunamiseks tuleb teenistujal sellest vajadusest ise märku anda ning teha e-kirja teel taotlus KRA töötervishoiu spetsialistile. 2.7 Tervisekontroll on teenistujatele kohustuslik. Tervisekontrolliks kokkulepitud aja tühistamiseks ja muutmiseks ootamatult tekkinud vajaduse korral on teenistuja kohustatud muutma tervisekontrolli aega teenuse osutaja iseteeninduskeskkonnas või iseteeninduskeskkonna puudumisel pöörduma aja muutmiseks KRA töötervishoiu spetsialisti poole. Kui teenistuja keeldub tervisekontrollist või jätab korduvalt kokkulepitud tervisekontrolli minemata, teavitab KRA töötervishoiu spetsialist töötaja vahetut juhti. Tervisekontrollist keeldumise või mõjuva põhjuseta tahtlikult kokkulepitud tervisekontrolli minemata jätmise puhul on tegemist töö- ja teenistuskohustuste rikkumisega. 2.8 Töötervishoiuarsti väljastatud tervisekontrolli otsused edastab teenuse osutaja KRA töötervishoiu spetsialistile (iseteeninduskeskkonna olemasolul salvestab teenuse osutaja otsused iseteeninduskeskkonda), kes korraldab nendes leiduva info, sh ettepanekud teenistuja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks, edastamise RTK-le SAP-i kandmiseks mitte harvem kui kord kvartalis. 2.9 KRA töötervishoiu spetsialist ei edasta teenistujatele tervisekontrolli otsuseid. Töötervishoiuarst tutvustab teenistujale tema terviseuuringute tulemusi, sh tervisekontrolli otsust visiidi käigus. Teenistujal on talle teostatud terviseuuringute tulemustega võimalik igal ajahetkel tutvuda patsiendiportaalis www.terviseportaal.ee.

3. Vaktsineerimine 3.1 Teenistujatel, kes vastavalt töökeskkonna riskianalüüsile kuuluvad teatud ohutegurite riskigruppi, on õigus puukentsefaliidi, gripi jms viiruse/haiguse vastasele vaktsineerimisele. Info teenistujatest, kellel on oma teenistuskohast tulenevalt õigus saada vaktsineeritud, edastavad riskianalüüsi läbiviinud asutused KRA töötervishoiu spetsialistile. 3.2 KM-i, KRA, RKIK-i ja ESM-i teenistujate vaktsineerimisele suunamise korraldab KRA töötervishoiu spetsialist, kes teavitab suunamisest teenistujaid ning edastab neile täpsemad juhised teenuse saamiseks töötervishoiuteenuse partneri juures või KV meditsiinikeskustes. Revaktsineerimise (tõhustusdoosid) tähtaja jälgimise eest vastutab teenistuja, kes tähtaja lähenedes teavitab sellest KRA töötervishoiu spetsialisti. 3.3 KV teenistujate vaktsineerimist korraldavad KV meditsiinikeskused. Revaktsineerimiseks pöördub KV teenistuja oma struktuuriüksust teenindava KV meditsiinikeskuse poole.

4. Nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamine 4.1 Teenistujatel, kes vähemalt poole oma tööajast töötavad kuvariga või teenistujad, kes ei tööta kuvariga, kuid kelle töö põhjustab silmadele koormust, hüvitatakse tööks vajalike prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (edaspidi prillid) maksumus 120 (ükssada kakskümmend) euro ulatuses. 4.2 Hüvitise saamise eelduseks on (1) kehtiv töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi väljastatud tervisekontrolli otsus/silmakontrolli tõend, millel on välja toodud, et prillid on kuvariga või muuks silmade koormust nõudvaks tööks vajalikud ning (2) töökeskkonna riskianalüüsis välja toodud vajadus vastavale ametikohale või ametikohtade grupile. Prillide maksumust hüvitatakse mitte tihedamini kui üks kord aastas. 4.3 Soetatud prillide eest hüvitise saamiseks esitavad teenistujad Riigitöötaja Iseteenindusportaali (RTIP) majanduskulude moodulis „Nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise aruande“ ning lisavad juurde prillide soetamisega seotud kuludokumendi(d). 4.4 Esitatud andmete õigsust kontrollivad KRA töötervishoiu spetsialist ning KM-i finantsnõunik.

5. Tehniliste abivahendite hüvitamine

2

5.1 Teenistujad, kellele on töövõime säilitamiseks vajalik kasutada tehnilisi abivahendeid (nt ortoosid, tugisidemed, tugisukad, tallatoed vms), hüvitatakse vahendite maksumus kuni 100 (ükssada) euro ulatuses ühes aastas. 5.2 Hüvitise saamise eelduseks on (1) kehtiv töötervishoiuarsti väljastatud tervisekontrolli otsus, millel on välja toodud tehnilise abivahendi nimetus ja selle kasutamise vajadus ja/või (2) töökeskkonna riskianalüüsis välja toodud vajadus vastavale ametikohale või ametikohtade grupile. 5.3 Tehnilise abivahendi saamiseks pöördub teenistuja KRA töötervishoiu spetsialisti poole, kes suunab teenistuja vastava partneri juurde, kellega koostöös valitakse välja sobiv tehniline abivahend.

6. Tervise edendamise kulud 6.1 KRA korraldab teenusepakkuja keskkonna kaudu KM-i, KRA, RKIK-i ja ESM-i teenistujate (1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, (2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutuste ning (3) tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti ja füsioterapeudi kulutuste hüvitamist. 6.2 Teenusepakkuja keskkonnaga liitumiseks peab teenistuja looma isikliku konto isikliku e-postiga. 6.3 Liitudes teenusepakkuja keskkonnas KRA grupikontoga on teenistujal võimalik kasutada ühes kvartalis tervise edendamise kulusid 100 (ükssada) euro ulatuses. 6.4 Juhul, kui teenistuja liitub teenusepakkuja keskkonnas KRA grupikontoga kvartali teisel või kolmandal kuul või lahkub teenistusest enne kvartali lõppu, siis selles kvartalis muudetakse tema kompensatsiooniplaani proportsionaalselt liitumise või lahkumise ajaga. 6.5 Kui teenusepakkuja keskkonna KRA grupikonto kompenseeritud teenuste hulgas ei ole sobivat teenust, on võimalik teenust osta ka väljapoolt kompenseeritavaid teenuseid, kuid need peavad vastama punktis 6.1 loetletule. Antud teenuste hüvitamiseks tuleb teenusepakkuja keskkonnas esitada kulu hüvitamise taotlus ja lisada kulu tegemist tõendav(ad) dokument(did), kus peab olema märgitud teenuse osutaja nimi, teenuse kasutaja nimi ning tarbitud teenus. Arvel, millel pole märget makse tegemisest, tuleb lisada maksekorralduse väljavõte. Taotlus tuleb esitada jooksva kvartali eest hiljemalt jooksva kvartali eelviimasel tööpäeval. 6.6 Teenusepakkuja keskkonna KRA grupikontoga liitumise soovid, kompensatsiooniplaani lisamise ning kulu hüvitamise taotlused vaatab KRA töötervishoiu spetsialist üle kolme tööpäeva jooksul alates liitumise avalduse või kulu hüvitamise taotluse esitamisest. 6.7 KM-i, KRA, RKIK-i ja ESM-i teenistujatel on võimalik oma asutuse meeskonnaga osaleda Eesti Sportlikema Riigiasutuste sarja igal etapil. Antud sarjadel osalemine on täiendav sportimise võimalus ning ei vähenda teenistujale ettenähtud tervise edendamise kulu. Etappidele registreerumine toimub KRA töötervishoiu spetsialisti kaudu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Rannaveski peadirektor

Teadmiseks: Kaitseressursside Amet Kaitseministeerium Kaitsevägi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum

Sille Tomingas peadirektori abi

3