Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse osas arvamuse avaldamine

Digiallkirjad

2

Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 / [email protected] / www.mil.ee

Registrikood 70008641

Hanno Pevkur

Kaitseministeerium

Teie 08.03.2024 nr 5-1/24/1

Meie 13.05.2024 nr KV-0.5-2/24/5200-2

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse osas arvamuse avaldamine

Lugupeetud härra minister

Kaitsevägi on tutvunud Kaitseministeeriumi dokumendi nr 5-1/24/1 "Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks esitamine". Kaitsevägi kooskõlastab dokumendi järgnevate kommentaaridega:

1) Kaitsevägi kooskõlastab kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) muutmise kavatsuse p 2, millega luuakse Kaitseväe Akadeemia (KVA) rakenduskõrgharidusõppekava „Sõjaväeline juhtimine“ (kõik kolm väeliiki) lõpetanud reservväelastele võimalus kandideerida KVA magistriõppe õppekava „Sõjaväeline juhtimine Kaitseväes“ õppekohale. Hetkel on reservväelastel magistriõppe õppekava läbimine võimalik vaid eksternina. Seadusemuudatusega on vajalik teostada kõikide KVA-s õppimist ja tegutsemist puudutavate aspektide analüüs ning välja töötada lahendused reservväelastest üliõpilaste õpingutes osalemiseks paralleelselt tegevväelastest üliõpilastega. KVA palub enda kaasamist vastava analüüsi teostamisse, sest see protsess on juba läbitud reservväelastele eksternõppes osalemisega seoses.

2) Praegusel kujul esitatud kavatsus eeldab lisaks KVTSi ja KVA põhimääruse muutmisele, et vaadatakse üle ka võimalik kõrgharidusseaduse (KHaS) muutmisvajadus, kaasates protsessi Haridus- ja Teadusministeerium. Näiteks, KHaS § 15 lg 1 p 6 kohaselt on üliõpilasel õigus saada igal õppeaastal õppetööst vähemalt kaks kuud puhkust, välja arvatud doktoriõppes või riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppides. Välja toodud säte vajab üle vaatamist ning täiendamist reservväelaste osas. Lisaks võib KHaS § 16 lg 6 p 5 kohaselt õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses nõuda üliõpilaselt, kes peab õppekulusid hüvitama politsei ja piirivalve seaduses, vangistusseaduses või kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. KVTS ei kohaldu õppekulude hüvitamise osas reservväelastest õppuritele, seega on vajalik mõelda ka reservväelaste õppekulude hüvitamise süsteemile ning selleks vajaliku õigusliku raamistiku loomisele.

3) Lisaks kavandatavatele KVTS muutmise ettepanekutele teeb Kaitsevägi ettepaneku KVTS muutmiseks seonduvalt KVAs võimaldava akadeemilise puhkusega ja selle seosega teenistussuhte võimalikuks peatumiseks. KHaS § 15 lg 1 p 7 kohaselt on üliõpilasel võimalus saada esimesel ja teisel õppeastmel akadeemilist puhkust kõrgkooli kehtestatud korras kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilise puhkuse ajal teenistussuhe automaatselt ei peatu. KVTS § 131 lg 1 p 3 näeb ühe võimalusena teenistussuhte peatumiseks ette selle peatamise tegevväelase soovil, kui teenistuslikud huvid seda võimaldavad. KVTS § 131 lg 3 näeb ette, et „käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel võimaldatud tegevteenistussuhte peatumiste kogukestus ei või määratud ajaga tegevteenistuse korral olla pikem kui 180 päeva tegevteenistuse tähtaja jooksul, määramata ajaga tegevteenistuse korral aga pikem kui üks aasta kuue määramata ajaga tegevteenistuses oldud aasta jooksul.“ KVA kadetid on tegevteenistuses määratud tähtajaga. Võetava akadeemilise puhkuse kestus on KVA õppurite näitel üldreeglina pikem kui 180 päeva (KVA väljaõppe plaani ja ainevoo ülesehituse tõttu on lihtsam läbida õppeaastat tervikuna kui jätkata õpinguid poolelt õppeaastalt). Tegevteenistussuhte saab tegevväelase soovil, kui teenistuslikud huvid seda võimaldavad peatada määratud aja puhul aga ainult kuni 180 päevaks. KVTS muutmisettepanek (mida KVA on ka varasemalt kaitseministeeriumile esitanud, on täiendada KVTS § 131 lõiget 3 ja sõnastada see järgnevalt: „Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel võimaldatud tegevteenistussuhte peatumiste kogukestus ei või määratud ajaga tegevteenistuse korral olla pikem kui 180 päeva tegevteenistuse tähtaja jooksul, määramata ajaga tegevteenistuse korral aga pikem kui üks aasta kuue määramata ajaga tegevteenistuses oldud aasta jooksul. Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva määratud tähtajaga õppuri tegevteenistussuhte peatumise kogukestus ei või olla pikem kui üks aasta.“

Selgitus ettepanekule: KVTS § 131 lg 1 p 3 sätestab, et tegevteenistussuhe peatub tegevväelase soovil, kui teenistuslikud huvid seda võimaldavad. KHaS alusel on üliõpilasel õigus saada akadeemilist puhkust omal soovil kuni aastaks. Üldreeglina võtavadki õppurid akadeemilist puhkust omal soovil korraga aastaks (mis on pikem periood kui 180 päeva). Ideaalne oleks, et kõik õppurid saaks ka akadeemilisel puhkusel olles Kaitseväes rakendatud, aga kõik õppurid ei soovi seda (nt tahavad perekondlikel põhjustel aja maha võtta, soovivad õpivõlgnevusi likvideerida vms). Akadeemilise puhkuse mõte on oluline – vabastamine õppeülesannete täitmisest. Kui aga õppeülesanded ja teenistusülesanded on KVA kadettide puhul kattuvad, siis tekibki teatav ebakõla akadeemilise puhkuse rakendamisel, sh tuleks arvestada, et kuna KVA magistriõppe kuulajad on teenistuses määramata tähtajaga, siis nemad saavad taotleda teenistussuhte peatamist kuni aastaks. Selline eristamine on KVA hinnangul põhjendamatu. Teiste kõrgkoolide õppuritel on valik, mida nad akadeemilise puhkuse ajal teevad – kas töötavad või mitte, keegi ei sea neile ses osas piiranguid. Kui KVA õppur peab tulenevalt oma erilisest staatusest siiski akadeemilise puhkuse ajal teenima, siis tekib küsimus, kas akadeemiline puhkus oma mõttelt KVAs täidab oma eesmärki.

Lugupidamisega

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Martin Herem

Kindral

Kaitseväe juhataja