Kaitseministeeriumi seisukohad asutatud sihtasutuste eesmärkide täitmisest ja asutajaõiguste teostamisest

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Hr Kaur Kajak Rahandusministeerium 14.05.2024 nr 1-10/24/23

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected]

Kaitseministeeriumi seisukohad asutatud sihtasutuste eesmärkide täitmisest ja asutajaõiguste teostamisest Edastan Teile Kaitseministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja eesmärkide täitmise seisukohad 2023. aasta kohta Sihtasutuse CR14, SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskuse ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse osas Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Kaitseministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja eesmärkide täitmise seisukohad 2023. aasta kohta 5 lehel 1 eks. Monika Pertel [email protected]

1

SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

2023. aastal muudatusi RKK asutajate hulgas ei toimunud. 2023. aasta lõpus oli keskuses tööl

25 inimest, sh 11 teadurit, Lennart Meri konverentsi direktor, kõrgemate riigikaitsekursuste

juhataja, Diplomaatia peatoimetaja, Japan Chair ja tema assistent, seitse administratiivset

töötajat, asejuht ja üks juhatuse liige. 2023. aastal toimus viis RKK nõukogu koosolekut.

Nõukogu liikmete töö on 2023. aasta maikuust tasustatud. Kokku olid RKK tulud 2023. aastal

2 481 983 eurot, sh annetused ja toetused 2 317 461 eurot ning tulu ettevõtlusest 164 522 eurot.

Juhatuse liikmete hulgas toimus 2023. aastal muudatus, mille käigus lahkus Dmitri Teperik.

RKK direktori ametikohal jätkas Indrek Kannik. 2023. aasta lõpuks oli sihtasutuse nõukogu

kuueliikmeline: Kusti Salm (esimees), Marko Mihkelson, Andres Kuningas, Jonatan Vseviov,

Erik Moora, Erkki Tori (alates 09.03.2023). Nõukogust arvati välja Liis Mure (31.07.2023) ja

Riho Ühtegi (28.12.2023).

Hinnang RKK tegevusele

RKK eesmärgiks on ideede genereerimine, ekspertiisi kogumine, tootmine ja levitamine ning

arutelude algatamine Euro-Atlandi kogukonna, sh Eesti jaoks olulistes välis-, kaitse-,

julgeoleku- ja välismajanduspoliitika alastes küsimustes. Sihtasutus toetab oma põhiülesannete

täitmisega Eesti välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika kujundamist, toetudes

Eesti julgeolekupoliitika alustele ja riigikaitse arengukavale.

Hindame RKK tööd 2023. majandusaastal heaks. 2023. aasta RKK strateegia

tulemusmõõdikute täitmise ülevaatuse kohaselt võib järeldada, et RKK on täitnud temale seatud

eesmärke mõjukuse kasvu osas Eestis ja välismaal ning suurendanud RKK tööde rakendatavuse

võimekust ja -organisatsiooni tugevust nii sihtasutuse töötajate rahulolu kui omafinantseeringu

kaasamise võimekuse näol. Näiteks laeti 2023. aastal RKK analüüse alla enam kui 32 000

korral, RKK töötajate kaasautorlusega publikatsioone avaldati välismaa väljaannetes pea 50-l

korral ning enam kui 230-s mainekas välismeedia väljaandes mainiti RKK-d ja tema töötajaid.

RKK jätkab endiselt ka LMC, ABCD ja Euroopa Liidu laienemise konverentside korraldamist

kaasates sinna kõrgetasemelisi välismaiseid esinejaid ja osalejaid. Lisaks eelnevale korraldab

RKK erinevaid kursuseid nagu kõrgemad riigikaitsekursused, kõrgemad küberkaitse ja digiriigi

kursused ja riigikaitse kursus ettevõtjatele.

Kaitseministeerium on seisukohal, et RKK tegevust tuleb jätkata, kuna RKK on Põhja-Euroopa

üks mõjukamaid mõttekodasid ning jätkuvalt ainuke välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikaga

tegelev mõttekoda Eestis. RKK tegevus toetab Kaitseministeeriumi tööd ning ühelgi teisel

asutusel ei ole võimekust RKK ülesandeid üle võtta. RKK toetab Kaitseministeeriumi visiooni

elluviimist, aidates oma tegevusega kaasa Eesti kahe- ja mitmepoolse kaitsealase koostöö,

kollektiivkaitse ning laiapindse riigikaitse tugevdamisele, samuti sõjalise kaitse arendamise

vajaduse ja kõrge kaitsetahte kinnistamisele ühiskonnas.

Auditid ja erikontrollid

2

2023. aasta jooksul erikontrolle läbi ei viidud. RKK-s on kehtestatud hanketegevuse

asutusesisene regulatsioon. Finantsarvestus ja raamatupidamine toimivad Riigi Tugiteenuste

Keskuse kaudu vastavalt kehtestatud regulatsioonidele. Seadusjärgsed juhtimisorganid on

moodustatud ning komplekteeritud pädevate isikutega. RKK 2023. aasta majandusaasta

aruande auditeeris EL Finants OÜ vandeaudiitor Eeli Lääne. RKK nõukogu sai auditist suulise

ja kirjaliku ülevaate.

SA CR14

Kehtiva struktuuri järgi kuuluvad CR14 koosseisu juhatus ja administratsioon, turundus ja

müük, CCDCOE Eesti kontingent, küberharjutusväljad, tarkvaraarenduse meeskond,

küberõppuste meeskond, projektide- ja tooteomanike meeskond. Majandusaasta alguses töötas

CR14s kokku 50 inimest, aruandeaasta keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale (sh

juhatuse liige) on 50,3 (2021. aastal 37).

Põhikirja järgi on CR14 nõukogu kuni üheksaliikmeline ning nõukogu liikmed määrab ja

kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja, kaitseminister. Nõukogu tänane koosseis on järgmine:

1. Tiina Uudeberg (nõukogu esimees alates 20.02.2023, Kaitseministeeriumi

kaitseplaneerimise asekantsler);

2. Andri Rebane (nõukogu esimees kuni 20.02.2023, nõukogu liige, Riigi info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia keskuse, infoturbeosakonna juht);

3. Mart Noorma (nõukogu liige, NATO CCDCOE direktor);

4. Marek Mägi (nõukogu liige, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse direktori

asetäitja).

5. Mihkel Tikk (nõukogu liige, Kaitseväe küberväejuhatuse ülema asetäitja);

6. Luukas Kristjan Ilves (nõukogu liige, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

nõunik).

CR14 juhatus on üheliikmeline. Kuni 03.12.2023 oli juhatuse esimees / tegevjuht Siim Alatalu.

Alates 04.12.2023 Silver Andre.

Aruandeaastal moodustasid CR14 tulud kokku 9 939 777 eurot (sh intressitulud 89 352 eurot),

millest Kaitseministeeriumi tegevus- ja sihtotstarbeline toetus moodustas kokku 5 258 054

eurot ehk 53%.

Hinnang CR14 tegevusele

Kaitseministeerium hindab CR14 tegevust 2023. aastal heaks ja peab oluliseks sihtasutuse

tegevuse jätkamist. 2023. aastaks püstitatud eesmärgid said täidetud. Õppused Locked Shields,

Crossed Swords, CWIX, Cyber Coalition, Defence Cyber Marvel ning muud õppused on

mitmepoolse kaitsekootöö raames hästi korraldatud. Samuti on edukalt panustatud Euroopa

alalisse struktureeritud koostöösse, NATO CCDCOE töösse ja vastuvõtva riigi toetuse

korraldamisse vastavalt koostöö lepingule. Samuti on edukalt osaletud teadus- ja

arendustegevustes ning valmistatud ette uute küberharjutusväljade avamist.

3

CR14 2023. aasta peamised töövõidud lähtudes aruandeaastaks seatud sihtidest on:

• Tegevuspõhisele eelarvestamisele ülemineku ettevalmistamine sh teenuste

kategoriseerimine ja hinnastamismudeli väljatöötamine;

• Olemasolevate küberharjutusväljade tõhusam kasutamine ja teenuste osutamine;

• Riik-riigile-tüüpi (G2G) teenuste müügivõimaluste haarde laiendamine ning uute

partnerite kaasamine samameelsetes riikides;

• Avatud küberharjutusvälja (Open Cyber Range) arendusfaasist välja toomine ning

avalikuks kasutamiseks ettevalmistamine;

• NATO salajase küberharjutusvälja kontseptsiooni ja kasutusjuhtumite väljatöötamine;

• Küberõppuse „Küber Naaskel“ korraldamine koos koostööpartneritega;

• EL kaitsefondide teadus- ja arendusprojektides osalemine ja kolme projekti algus;

• CR14 NATO DIANA pilootprogrammi testkeskusena kasutuselevõtu ettevalmistamine.

Auditid

AVAC audit OÜ auditeeris CR14 raamatupidamist 2023 perioodil. Audit esitati CR14

nõukogule 26 märts 2024.

Riigikaitse Edendamise Sihtasutus

RESA asutajate hulgas 2023. aastal muudatusi ei toimunud, samuti ei toimunud ühinemisi ega

jagunemisi.

RESA eesmärk on Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe

parandamise toetamine ning Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu üldharidusliku,

juhtimisalase ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine, samuti nii

endistele, kui teenistuses olevatele kaitseväelastele ja kaitseliitlastele mitmekülgse

meditsiinilise abi pakkumine sh nende perede toetamine ning meditsiinilise ja

humanitaarabilise toetuse pakkumine või sellega seotud teenuste kättesaadavaks tegemine

relvastatud konfliktides kannatada saanutele sh tsiviilisikutele, nii Eestis kui välismaal ning

kaitseväelaste ja kaitseliitlaste tunnustamine.

2023 aasta annetuste kogusumma on 1 322 152 eurot, sellest panka laekunud 1 319 152 eurot.

Panka laekunud sihtotstarbelised annetused on 86 500 eurot ja mittesihtotstarbelised

annetused on 1 232 652 eurot. Tamre fondist on kasutatud sihtotstarbelist annetust summas 3

000 eurot.

Seoses 24.02.22. Venemaa agressiooniga Ukrainasse algatati heategevusliku

annetuskampaania, millega toetatakse Ukraina relvajõude,

rahvuskaarti ja meditsiiniasutusi erineva humanitaarse iseloomuga abiga.

Annetuskampaania raames on 31.12.2023 seisuga soetatud ja toimetatud Ukrainasse mh:

• Taktikalised esmaabikomplektid – 44 500 tk;

• sh koos lahastega – 2 000 tk;

• Ravimid erinevatele haiglatele – 25 alust;

• Kirurgilised fiksaatorlahased 200 kmpl;

4

• Kiirabid – 15 tk;

• Žgutid (eraldi esmaabikomplektidest) – 5 000 tk;

• Akujaamad koos päikesepaneelidega – 182 tk;

• Elektrigeneraatorid (3,5-5,5 Kw) – 142 tk;

• Akupangad – 720 tk;

• Talvesaapad – 969 paari;

• Termosed 180tk;

• 53 metallidetektorit;

• 115 kaevikuküünalt;

• 9 4G LTE ruuterit;

• 520 rullmatti;

• 30 kuulivesti ilma plaatideta;

• 3 komplekti DJI Mavic 3T droone koos lisaakudega;

• 9 Mobiilside võimenduse komplekti Mikrotik;

• Kaugusmõõtjaga binoklid ja monoklid (suures osas termokaameraga) – 145 tk;

• Termopesu – 3 421 kmpl;

• Magamiskotid – 3012 tk;

• Erinevaid kindaid (sh taktikalised talvekindad) – 5 890 paari;

• Taktikaline kuivtoit – 30 400 portsjonit;

• Väikelaste villased alusriided – 1 341 ühikut;

• Laste tekid/padjad – 775 kmpl;

• Erinevad meditsiiniseadmed (kaasaskantavad röntgenid, patsientide jälgimise

monitorid, ultrahelimasinad, perfuusorid, vere ja vedelike

• soojendamise seadmed, laste hingamisaparaadid) – ca 20 ühikut.

• Keemilised käe-ja kehasoendajad 350;

• Satelliittelefonid 2 komplekti;

• Pihustatav sääsetõrjevahend – 4000 pudelit;

• 130 komplekti kamuflaaž näovärvi spreipudelis;

• Sääsevõrgud 1000 tk.

2023. aastal toimus üks SA nõukogu istung, 24.03.2023. Muud otsused tehti ja nõupidamised

peeti kirjalikus vormis. Nõukogu koosolekul kiideti

heaks SA 2022 majandusaasta aruanne ja arutati sihtasutuse tegevusega seotud aspekte.

Hinnang RESA tegevusele

Kaitseministeerium hindab RESA tegevuse kasulikuks, kuna see aitab kaasa Kaitseväe maine

edendamisele ning kaitseväelase elukutse propageerimisele. RESA projektid toetavad sõjalise

kaitse valdkonnas ettenähtud personalialaste eesmärkide saavutamist. Lisaks on RESA

märkimisväärselt toetanud Ukraina relvajõude ja pakkunud muud humanitaarse iseloomuga abi

Ukraina sõjast mõjutatud isikutele.

Sihtasutusel on potentsiaali tegevuste ja meetmete laiendamiseks. Arvestades, et sihtasutus ei

saa riigilt toetust ning juhatuse ning nõukogu liikmetele tasu ei maksta, peame mõistlikuks

sihtasutuse tegevuse jätkamist ja selle tegevuse edasist laiendamist kaasamaks rohkem

vahendeid erasektorist ja annetusi kodanikkühiskonnalt.

5

Auditid ja erikontrollid

2023.a jooksul erikontrolle läbi ei viidud. Finantsarvestus ja raamatupidamine toimivad

vastavalt kehtestatud regulatsioonidele. Seadusjärgsed juhtimisorganid on moodustatud ning

komplekteeritud pädevate isikutega.

SA 2023. aasta majandusaasta aruande auditeeris RESA nõukogu poolt nimetatud audiitor (OÜ

E-Audit).

1

SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

2023. aastal muudatusi RKK asutajate hulgas ei toimunud. 2023. aasta lõpus oli keskuses tööl

25 inimest, sh 11 teadurit, Lennart Meri konverentsi direktor, kõrgemate riigikaitsekursuste

juhataja, Diplomaatia peatoimetaja, Japan Chair ja tema assistent, seitse administratiivset

töötajat, asejuht ja üks juhatuse liige. 2023. aastal toimus viis RKK nõukogu koosolekut.

Nõukogu liikmete töö on 2023. aasta maikuust tasustatud. Kokku olid RKK tulud 2023. aastal

2 481 983 eurot, sh annetused ja toetused 2 317 461 eurot ning tulu ettevõtlusest 164 522 eurot.

Juhatuse liikmete hulgas toimus 2023. aastal muudatus, mille käigus lahkus Dmitri Teperik.

RKK direktori ametikohal jätkas Indrek Kannik. 2023. aasta lõpuks oli sihtasutuse nõukogu

kuueliikmeline: Kusti Salm (esimees), Marko Mihkelson, Andres Kuningas, Jonatan Vseviov,

Erik Moora, Erkki Tori (alates 09.03.2023). Nõukogust arvati välja Liis Mure (31.07.2023) ja

Riho Ühtegi (28.12.2023).

Hinnang RKK tegevusele

RKK eesmärgiks on ideede genereerimine, ekspertiisi kogumine, tootmine ja levitamine ning

arutelude algatamine Euro-Atlandi kogukonna, sh Eesti jaoks olulistes välis-, kaitse-,

julgeoleku- ja välismajanduspoliitika alastes küsimustes. Sihtasutus toetab oma põhiülesannete

täitmisega Eesti välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika kujundamist, toetudes

Eesti julgeolekupoliitika alustele ja riigikaitse arengukavale.

Hindame RKK tööd 2023. majandusaastal heaks. 2023. aasta RKK strateegia

tulemusmõõdikute täitmise ülevaatuse kohaselt võib järeldada, et RKK on täitnud temale seatud

eesmärke mõjukuse kasvu osas Eestis ja välismaal ning suurendanud RKK tööde rakendatavuse

võimekust ja -organisatsiooni tugevust nii sihtasutuse töötajate rahulolu kui omafinantseeringu

kaasamise võimekuse näol. Näiteks laeti 2023. aastal RKK analüüse alla enam kui 32 000

korral, RKK töötajate kaasautorlusega publikatsioone avaldati välismaa väljaannetes pea 50-l

korral ning enam kui 230-s mainekas välismeedia väljaandes mainiti RKK-d ja tema töötajaid.

RKK jätkab endiselt ka LMC, ABCD ja Euroopa Liidu laienemise konverentside korraldamist

kaasates sinna kõrgetasemelisi välismaiseid esinejaid ja osalejaid. Lisaks eelnevale korraldab

RKK erinevaid kursuseid nagu kõrgemad riigikaitsekursused, kõrgemad küberkaitse ja digiriigi

kursused ja riigikaitse kursus ettevõtjatele.

Kaitseministeerium on seisukohal, et RKK tegevust tuleb jätkata, kuna RKK on Põhja-Euroopa

üks mõjukamaid mõttekodasid ning jätkuvalt ainuke välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikaga

tegelev mõttekoda Eestis. RKK tegevus toetab Kaitseministeeriumi tööd ning ühelgi teisel

asutusel ei ole võimekust RKK ülesandeid üle võtta. RKK toetab Kaitseministeeriumi visiooni

elluviimist, aidates oma tegevusega kaasa Eesti kahe- ja mitmepoolse kaitsealase koostöö,

kollektiivkaitse ning laiapindse riigikaitse tugevdamisele, samuti sõjalise kaitse arendamise

vajaduse ja kõrge kaitsetahte kinnistamisele ühiskonnas.

Auditid ja erikontrollid

2

2023. aasta jooksul erikontrolle läbi ei viidud. RKK-s on kehtestatud hanketegevuse

asutusesisene regulatsioon. Finantsarvestus ja raamatupidamine toimivad Riigi Tugiteenuste

Keskuse kaudu vastavalt kehtestatud regulatsioonidele. Seadusjärgsed juhtimisorganid on

moodustatud ning komplekteeritud pädevate isikutega. RKK 2023. aasta majandusaasta

aruande auditeeris EL Finants OÜ vandeaudiitor Eeli Lääne. RKK nõukogu sai auditist suulise

ja kirjaliku ülevaate.

SA CR14

Kehtiva struktuuri järgi kuuluvad CR14 koosseisu juhatus ja administratsioon, turundus ja

müük, CCDCOE Eesti kontingent, küberharjutusväljad, tarkvaraarenduse meeskond,

küberõppuste meeskond, projektide- ja tooteomanike meeskond. Majandusaasta alguses töötas

CR14s kokku 50 inimest, aruandeaasta keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale (sh

juhatuse liige) on 50,3 (2021. aastal 37).

Põhikirja järgi on CR14 nõukogu kuni üheksaliikmeline ning nõukogu liikmed määrab ja

kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja, kaitseminister. Nõukogu tänane koosseis on järgmine:

1. Tiina Uudeberg (nõukogu esimees alates 20.02.2023, Kaitseministeeriumi

kaitseplaneerimise asekantsler);

2. Andri Rebane (nõukogu esimees kuni 20.02.2023, nõukogu liige, Riigi info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia keskuse, infoturbeosakonna juht);

3. Mart Noorma (nõukogu liige, NATO CCDCOE direktor);

4. Marek Mägi (nõukogu liige, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse direktori

asetäitja).

5. Mihkel Tikk (nõukogu liige, Kaitseväe küberväejuhatuse ülema asetäitja);

6. Luukas Kristjan Ilves (nõukogu liige, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

nõunik).

CR14 juhatus on üheliikmeline. Kuni 03.12.2023 oli juhatuse esimees / tegevjuht Siim Alatalu.

Alates 04.12.2023 Silver Andre.

Aruandeaastal moodustasid CR14 tulud kokku 9 939 777 eurot (sh intressitulud 89 352 eurot),

millest Kaitseministeeriumi tegevus- ja sihtotstarbeline toetus moodustas kokku 5 258 054

eurot ehk 53%.

Hinnang CR14 tegevusele

Kaitseministeerium hindab CR14 tegevust 2023. aastal heaks ja peab oluliseks sihtasutuse

tegevuse jätkamist. 2023. aastaks püstitatud eesmärgid said täidetud. Õppused Locked Shields,

Crossed Swords, CWIX, Cyber Coalition, Defence Cyber Marvel ning muud õppused on

mitmepoolse kaitsekootöö raames hästi korraldatud. Samuti on edukalt panustatud Euroopa

alalisse struktureeritud koostöösse, NATO CCDCOE töösse ja vastuvõtva riigi toetuse

korraldamisse vastavalt koostöö lepingule. Samuti on edukalt osaletud teadus- ja

arendustegevustes ning valmistatud ette uute küberharjutusväljade avamist.

3

CR14 2023. aasta peamised töövõidud lähtudes aruandeaastaks seatud sihtidest on:

• Tegevuspõhisele eelarvestamisele ülemineku ettevalmistamine sh teenuste

kategoriseerimine ja hinnastamismudeli väljatöötamine;

• Olemasolevate küberharjutusväljade tõhusam kasutamine ja teenuste osutamine;

• Riik-riigile-tüüpi (G2G) teenuste müügivõimaluste haarde laiendamine ning uute

partnerite kaasamine samameelsetes riikides;

• Avatud küberharjutusvälja (Open Cyber Range) arendusfaasist välja toomine ning

avalikuks kasutamiseks ettevalmistamine;

• NATO salajase küberharjutusvälja kontseptsiooni ja kasutusjuhtumite väljatöötamine;

• Küberõppuse „Küber Naaskel“ korraldamine koos koostööpartneritega;

• EL kaitsefondide teadus- ja arendusprojektides osalemine ja kolme projekti algus;

• CR14 NATO DIANA pilootprogrammi testkeskusena kasutuselevõtu ettevalmistamine.

Auditid

AVAC audit OÜ auditeeris CR14 raamatupidamist 2023 perioodil. Audit esitati CR14

nõukogule 26 märts 2024.

Riigikaitse Edendamise Sihtasutus

RESA asutajate hulgas 2023. aastal muudatusi ei toimunud, samuti ei toimunud ühinemisi ega

jagunemisi.

RESA eesmärk on Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe

parandamise toetamine ning Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu üldharidusliku,

juhtimisalase ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine, samuti nii

endistele, kui teenistuses olevatele kaitseväelastele ja kaitseliitlastele mitmekülgse

meditsiinilise abi pakkumine sh nende perede toetamine ning meditsiinilise ja

humanitaarabilise toetuse pakkumine või sellega seotud teenuste kättesaadavaks tegemine

relvastatud konfliktides kannatada saanutele sh tsiviilisikutele, nii Eestis kui välismaal ning

kaitseväelaste ja kaitseliitlaste tunnustamine.

2023 aasta annetuste kogusumma on 1 322 152 eurot, sellest panka laekunud 1 319 152 eurot.

Panka laekunud sihtotstarbelised annetused on 86 500 eurot ja mittesihtotstarbelised

annetused on 1 232 652 eurot. Tamre fondist on kasutatud sihtotstarbelist annetust summas 3

000 eurot.

Seoses 24.02.22. Venemaa agressiooniga Ukrainasse algatati heategevusliku

annetuskampaania, millega toetatakse Ukraina relvajõude,

rahvuskaarti ja meditsiiniasutusi erineva humanitaarse iseloomuga abiga.

Annetuskampaania raames on 31.12.2023 seisuga soetatud ja toimetatud Ukrainasse mh:

• Taktikalised esmaabikomplektid – 44 500 tk;

• sh koos lahastega – 2 000 tk;

• Ravimid erinevatele haiglatele – 25 alust;

• Kirurgilised fiksaatorlahased 200 kmpl;

4

• Kiirabid – 15 tk;

• Žgutid (eraldi esmaabikomplektidest) – 5 000 tk;

• Akujaamad koos päikesepaneelidega – 182 tk;

• Elektrigeneraatorid (3,5-5,5 Kw) – 142 tk;

• Akupangad – 720 tk;

• Talvesaapad – 969 paari;

• Termosed 180tk;

• 53 metallidetektorit;

• 115 kaevikuküünalt;

• 9 4G LTE ruuterit;

• 520 rullmatti;

• 30 kuulivesti ilma plaatideta;

• 3 komplekti DJI Mavic 3T droone koos lisaakudega;

• 9 Mobiilside võimenduse komplekti Mikrotik;

• Kaugusmõõtjaga binoklid ja monoklid (suures osas termokaameraga) – 145 tk;

• Termopesu – 3 421 kmpl;

• Magamiskotid – 3012 tk;

• Erinevaid kindaid (sh taktikalised talvekindad) – 5 890 paari;

• Taktikaline kuivtoit – 30 400 portsjonit;

• Väikelaste villased alusriided – 1 341 ühikut;

• Laste tekid/padjad – 775 kmpl;

• Erinevad meditsiiniseadmed (kaasaskantavad röntgenid, patsientide jälgimise

monitorid, ultrahelimasinad, perfuusorid, vere ja vedelike

• soojendamise seadmed, laste hingamisaparaadid) – ca 20 ühikut.

• Keemilised käe-ja kehasoendajad 350;

• Satelliittelefonid 2 komplekti;

• Pihustatav sääsetõrjevahend – 4000 pudelit;

• 130 komplekti kamuflaaž näovärvi spreipudelis;

• Sääsevõrgud 1000 tk.

2023. aastal toimus üks SA nõukogu istung, 24.03.2023. Muud otsused tehti ja nõupidamised

peeti kirjalikus vormis. Nõukogu koosolekul kiideti

heaks SA 2022 majandusaasta aruanne ja arutati sihtasutuse tegevusega seotud aspekte.

Hinnang RESA tegevusele

Kaitseministeerium hindab RESA tegevuse kasulikuks, kuna see aitab kaasa Kaitseväe maine

edendamisele ning kaitseväelase elukutse propageerimisele. RESA projektid toetavad sõjalise

kaitse valdkonnas ettenähtud personalialaste eesmärkide saavutamist. Lisaks on RESA

märkimisväärselt toetanud Ukraina relvajõude ja pakkunud muud humanitaarse iseloomuga abi

Ukraina sõjast mõjutatud isikutele.

Sihtasutusel on potentsiaali tegevuste ja meetmete laiendamiseks. Arvestades, et sihtasutus ei

saa riigilt toetust ning juhatuse ning nõukogu liikmetele tasu ei maksta, peame mõistlikuks

sihtasutuse tegevuse jätkamist ja selle tegevuse edasist laiendamist kaasamaks rohkem

vahendeid erasektorist ja annetusi kodanikkühiskonnalt.

5

Auditid ja erikontrollid

2023.a jooksul erikontrolle läbi ei viidud. Finantsarvestus ja raamatupidamine toimivad

vastavalt kehtestatud regulatsioonidele. Seadusjärgsed juhtimisorganid on moodustatud ning

komplekteeritud pädevate isikutega.

SA 2023. aasta majandusaasta aruande auditeeris RESA nõukogu poolt nimetatud audiitor (OÜ

E-Audit).