Päring

Pr Siiri Tõniste

Rahandusministeerium

Finantsteenuste poliitika osakond Meie 15.05.2024 nr 5-2/2960-5

[email protected]

Päring

Palume Teilt kui kehtiva liikluskindlustuse seaduse eelnõu ettevalmistanud

Rahandusministeeriumi esindajalt Rahandusministeeriumi tõlgendust allolevale.

Tervisekassal on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lõike 1 alusel tagasinõudeõigus

kindlustusandjate ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi

sama kindlustusjuhtumi raames.

Kindlustusseltsid on Tervisekassale hüvitanud nõudeavalduse esitamisel põhjustaja sõidukijuhi

ravikulud LKindlS § 44 lõike 1 alusel, kuid nüüd on üks kindlustusselts võtnud teistsuguse hoiaku

põhjendusel, et kui keegi teine peale juhi liiklusõnnetuses ei osalenud ja viga ei saanud, siis puudub

juhtumis kolmas isik ja õnnetus ei ole kindlustusjuhtum ning Tervisekassale põhjustaja juhi

ravikulusid ei hüvitata.

Tervisekassa on seisukohal, et Tervisekassa poolt kindlustusseltsile või LKF-ile esitatud põhjustaja

juhi ravikulud kuuluvad LKindlS § 44 lõike 1 alusel hüvitamisele.

Kindlustusjuhtum liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LkindlS) mõistes on sätestatud § 8 lõikes 1

ja selle punktides 1-3. Üheks eelduseks on kahju tekitamine kolmandale isikule. Sama sätte lõike

2 punktides 1-4 on toodud juhud, mis välistab juhtumi kindlustusjuhtumina.

LkindlS § 33 lõike 1 punkti 7 kohaselt iseendale tekitatud kahju (nt ravikulud) ei hüvitata, v a

hüvitatakse LkindlS § 44 lõikes 1 sätestatud kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi ravikulud.

Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kolmandaks isikuks võib olla nii füüsiline kui juriidiline

isik, liiklusõnnetusse sattunud sõidukis reisijana viibinu, aga ka õnnetuse põhjustanud sõiduki juht,

arvestades LKindlS § 33 punktis 7 sätestatud erisustega.1

1 J. Lahe jt. Liikluskindlustuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, § 8 komm 2.1.a.

LKindlS eesmärk on pakkuda tuge riiklikule ravikindlustussüsteemile.2 LkindlS § 44 lõikes 1

sätestatu on erand üldisest põhimõttest, mille järgi liikluskindlustus on vastutuskindlustus.

Palun selgitage, kuidas Rahandusministeerium tõlgendab:

1. Kes on LkindlS § 8 lõike 1 mõistes kolmas isik?

2. Kas asja kahju (puu kahjustamine, maha saagimine jne, LÕ dokumentatsioonis kirjeldus

olemas) võimalik olemasolu, kuid nõude mitte esitamine kindlustusseltsile, välistab

juhtumi kindlustusjuhtumina?

3. Kas juhile endale kahju hüvitamisest keeldumine (LkindlS § 33 lõige 1 punktid 7 ja 8)

välistab juhtumi kindlustusjuhtumina?

4. Kas eeltoodud punktides nimetatud on aluseks Tervisekassale ravikulude mitte hüvitamisel

ehk ei rakendu erand üldisest põhimõttest - LkindlS § 44 lõige 1?

Taustaks esitan elulised näited ja küsin, et kas tegemist on kindlustusjuhtumiga LkindlS § 8 lõike

1 mõistes, kui liiklusõnnetuse puhul: õnnetus on toimunud, kuna kaine ning turvavarustust

nõuetekohaselt kasutanud juht on soovinud vältida otsasõitu või vahetanud rida või kaotanud

sõiduki üle kontrolli (libe, kurv), ei esine kindlustusjuhtumit välistavaid asjaolusid LkindlS § 8

lõige 2 punktide 1-4 mõistes, tervisekahjustusi on saanud vaid õnnetuse põhjustanud mootorratta-

või autojuht, tervisekahjustusi saanud juhi ravikulud on tasunud Tervisekassa ja juht:

1) on õnnetuse põhjustanud sõiduki omanik ja kindlustusvõtja (õnnetuse põhjustanud auto

turvapadi avanes ja küljeklaas katki)?

2) on õnnetuse põhjustanud sõiduki omanik ja kindlustusvõtja (päästeteenistus eemaldas autost

puu, puu on kellegi omand ehk asi, kuid puu omanik kahjunõuet ei ole esitanud)?

3) ei ole õnnetuse põhjustanud sõiduki omanik aga on kindlustusvõtja (kahjustatud on õnnetuse

põhjustanud mootorratas, kindlustusselts on varasemalt juhi ravikulud hüvitanud, kuid

poole juhtumi pealt keeldub hüvitamast)?

4) ei ole õnnetuse põhjustanud sõiduki omanik ega kindlustusvõtja (kahjustatud on õnnetuse

põhjustanud mootorratas)?

5) ei ole õnnetuse põhjustanud sõiduki omanik ega kindlustusvõtja (kindlustusvõtjaks äriühing

ja sõiduki omanik liisingfirma, sõitis vastu puud, puu on kellegi omand ehk asi, kuid

kahjunõuet ei ole esitanud)?

Palun edastage vastus [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jelena Kont

Järelevalve osakonna juhataja

2 J. Lahe jt. Liikluskindlustuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, § 44 lg 1 komm 1.