Tarbijakaitseseaduse, riigilõivuseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Tarbijakaitseseaduse, riigilõivu

seaduse ja täitemenetluse

seadustiku muutmise seadus

Austatud härra minister

Rahandusministeerium kooskõlastab tarbijakaitseseaduse, riigilõivu seaduse ja täitemenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega arvestamisel.

1. Rahandusministeerium jaoks olulisim teema seoses eelnõuga on komisjoni alaliste liikmete

palkade küsimus. Meie arusaamise kohaselt soovib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet (TTJA) senised 12 käsunduslepingu alusel töötavat komisjoni esimeest asendada

(esialgu) kolme avaliku teenistujaga (komisjoni alalise liikmega) ning siduda nende palgad

kaudselt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega (KRAPS) – täpsemalt riikliku

lepitaja ametipalgaga. Ministri määruse tasandi otsustada jäetakse nii tuleviku komisjoni

alaliste liikmete arv kui ka nende palga suurus (tarbijakaitseseadusesse (TKS) luuakse vastav

volitusnorm.

Seni (2022. aastal) on kulud eelnõu seletuskirja kohaselt olnud ligi 120 000 eurot aastas.

Eelnõu jõustumisel lisanduks sellele eeldatav komisjoni alaliste liikmete töötasu osa 74 000

eurot (kokku ligi 193 000 eurot) ning lisaks kaasistuja tasu umbes 31 000 aastas.

Nimetatud lisakulud on vaid ühe aasta kontekstis, sest kui alaliste liikmete palk on seotud

kaudselt KRAPSiga, siis need kasvavad igal aastal sõltuvalt indeksist 5–10% ja kuna liikmete

arv ei ole piiratud, siis võib lisanduda ka veel mitu ametikohta ning kulud suurenevad veelgi.

Ka kaasistujate tasud kasvavad samuti igal aastal, kuna kasvab töötasu alammäär. Tuues

võrdluse Töövaidluskomisjoniga, siis seal on vaid juhatajad ja kaasistujad. Kaasistujale

makstakse töövaidluskomisjoni istungil osalemise aja eest tasu Tööinspektsiooni eelarvest.

Lähtudes eelnevast:

1) me ei nõustu komisjoni alaliste liikmete palkade sidumisega KRAPSis välja toodud

ametniku (riikliku lepitaja) palgaga. Indekseeritud palgamudel on spetsiaalselt mõeldud ainult

kõrgematele riigiteenijatele ning antud komisjoni alalised liikmed seda ei ole. Senine halb

praktika mõningate ametikohtade kaudsel sidumisel KRAPSiga ei saa ega tohi olla põhjuseks

jätkuva halva riigivalitsemise praktika viljelemisel;

Teie 14.02.2024 nr 2-2/446-1,

MKM/24-0142/-1K

Meie 16.05.2024 nr 1.1-11/774-2

2

2) kogu otsustusulatuse (nii teenistujate arvu kui ka nende palga suuruse osas) viimine

ministri tasandile toob endaga kaasa ettenägematuid kulusid riigieelarvele. Sellega ei saa

nõustuda;

3) lisaks, uus alalise komisjoni liikmete töötasu kokku (193 000) on senisest (120 000)

suurem 61%. Samas tasu arvutamise alus on sama. Seega peab tõusu põhjuseks olema

töökoormuse (tundide arvu) tõus. Eelnõust ei selgu, millega on põhjendatud töökoormuse

61%-line tõus.

Kokkuvõttes peame mõistlikuks luua tähtajalised ametikohad tarbijavaidluste menetlemiseks,

kuid teeme ettepaneku, et plaanitud ministri määruses „Tarbijavaidluste komisjoni alalise

liikme ja kaasistujate tasustamise alused“ ei mainitaks põhipalga suuruse juures KRAPSis

mainitud kõrgemaid riigiteenijaid. Komisjoni liikmete palga suurus on võimalik kehtestada

ka muul moel. Kuna seletuskirjas tuuakse paralleele Töövaidluskomisjoniga, siis võiksid

palkade suurused olla samad ehk seal on kõik juhatajad ja saavad hetkel 3800 eurot, mitte

4575 eurot nagu seletuskirjas mainitud. Alates 1. aprillist 2024 tõuseb riikliku lepitaja palk

ning väljatoodud kulud on sellise süsteemi kasutamisel juba kõrgemad kui mõjudes välja

arvutatud.

Samuti, et komisjoni alaliste liikmete töötasu suurus arvutataks selliselt, et see jääks

seletuskirjas toodud summade (ja töömahtude suurusjärku), arvestusega, et see raha on juba

TTJA eelarves olemas või on kindel, et eelarve vastavalt suureneb, vt ka märkust punktis 7.

2. Eelnõust ei selgu, kes kuuluvad ja kuidas kujuneb asja arutava komisjoni koosseis. See on

planeeritud sätestada ministri määrusega tarbijavaidluste komisjoni asjaajamis- ja töökorras

(seletuskirja lisa 2 § 1 lõige 1). Leiame, et komisjoni koosseis peaks olema sätestatud seaduse

tasemel, kuna tegemist on olulise põhimõttega, mida ei hakata arvatavasti tihti muutma.

Samuti lihtsustaks see ülejäänud eelnõu sätetest arusaamist, sest hetkel eelnõud lugedes jääb

selgusetuks, kuidas täpsel komisjon siiski kujuneb – sätetest arusaamiseks on vaja teada, mis

arv isikuid komisjonis on, nt eelnõu § 41, § 55 lõige 3.

3. TKS § 57 lõike 4 kohaselt võib komisjoni otsuse vaidlustada kohtus, lõivu arvestatakse

samas korras, kui hagi puhul. Kas siin tekib veidi erinev hagi liik? Kas selle kõige

rakendamiseks ei ole tarvis linki TsMS-ga? Või on see ilma märkimisväärsete erisusteta

hagimenetlus ja viide materiaalõiguses, sh lõivustamise kohta ongi pigem informatiivne?

Seletuskiri võiks neid küsimusi kajastada, hetkel selgitusi ei leidnud. Samuti võiks eelnõust

otsesõnu selguda, kes tasub riigilõivu, kui kaupleja esitab kohtusse taotluse, et kohus vaataks

komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni

poole pöördunud tarbija ja kostja kohtule taotluse esitanud kaupleja. Avalduse eest tasutakse

riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Antud juhul

hageja hagi ei esitagi, vaid see esitatakse nö tema eest. Kuigi seletuskirjas on selgitatud, et

sellisel juhul tasub riigilõivu kaupleja, kes on ühtlasi kostja, siis eelnõust see üheselt nii välja

ei tule. Samuti oleks hea selgitada seletuskirjas lõivu suuruse kujunemist. Sellest ei pruugi

lihtne olla aru saada. Tuleb ka TsMSi vaadata, osaliselt on lõivuregulatsioon seal.

4. TKS § 451 lõike 6 kohaselt võib menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitada

kuni kolm aastat pärast menetluse ajendiks olnud õigusvaidluse lahendamist. Sätte puhul tekib

mitu küsimust. Esiteks, kas õigusvaidluse lahendamise all on siin mõeldud tarbijavaidluste

komisjoni poolt vaidluse lahendamist või kui järgneb kohtumenetlus, siis ka kohtuvaidluse

3

lahendamist, st tähtaega arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest? Iseenesest võib

tarbijavaidluste komisjoni menetluse käik ja selles kogutud andmed/dokumendid olla ka

kohtumenetluses relevantsed. Millised on andmete ja dokumentide säilitamise poliitika kui

avaldaja avalduse tagasi võtab, kas seda loetakse õigusvaidluse lahendamiseks? Teiseks, mida

tähendab, et „võib säilitada“? Kas see tähendab dokumente võib, aga ei pea säilitama? Või et

kas dokumente tohib säilitada kuni selle ajani?

5. TKS § 544 lõike 1 punktis 2 oleks täpsem sõnastada mitte „avaldaja loobub avaldusest“,

vaid „avaldaja võtab avalduse tagasi“. Analoogia võib leida TsMS-ist, mille kohaselt hagi

võetakse tagasi, kuid nõudest loobutakse.

6. Seletuskirja lisas 2 olevas ministri määruse kavandi „Tarbijavaidluste komisjoni

asjaajamis- ja töökord“ §-s 4 on puudu protokolli allkirjastamise ja säilitamise sätted. Hetkel

need kehtiva TKS § 54 lõigetes 2 ja 3, kuid eelnõus need ei sisaldu.

7. Palume seletuskirja 7. osa „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse

tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ selgitada ja täiendada. Juhul kui rakendamisega seotud

kulude katmist on juba riigi eelarvestrateegias varasemalt arutatud ja otsustatud vahendid

eraldada, siis palume välja tuua, et kulud kaetakse valitsemisala eelarvest. Juhul, kui kulude

katmist alles hakatakse arutama, siis täiendada järgmiselt: „Kehtivas riigi eelarvestrateegias

ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude

rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis

Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei

eraldata, kaetakse kulud valitsemisala eelarvest.“

8. Eelnõu pealkirjas sisalduv seaduse pealkiri riigilõivuseadus peaks olema kokku kirjutatud.

Sama seletuskirja 3. osas „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ § 2 selgituse juures. Sealjuures

märgime, et seletuskirja pealkirjas on see õigesti kirjutatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Marge Kaskpeit 5885 1423 [email protected]

Anneli Valgma 5885 1315 [email protected]

Tuuli Levandi 5885 1487 [email protected]

Marit Maidla [email protected]

Silver Salla 5850 4107 [email protected]

Mariel Kivi 5885 1431 [email protected]