Järelevalvemenetluse lõpetamisest teavitamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Mart Parind

Advokaadibüroo NOVE OÜ

[email protected]

Järelevalvemenetluse lõpetamisest

teavitamine

Austatud härra Parind

Edastasite 14.03.2024 järelevalveteate ning 22.03.2024 järelevalveteate täienduse

Rahandusministeeriumile OÜ MDSC Systems ja AS-i Maru Metall lepingulise esindajana

järelevalveteate Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi hankija) konkurentsipõhise

läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatud riigihankega „Mobiilsete välihaiglate

ostmine“ (viitenumber 259625; edaspidi riigihange).

Rahandusministeerium alustas 21.03.2024 kirjaga nr 12.2-1/1311-2 järelevalveteate ajendil ja

RHS § 205 lg 1 p 1 alusel järelevalvemenetlust riigihanke õiguspärasuse kontrollimiseks ning

palus hankijal esitada Rahandusministeeriumile omapoolsed selgitused asjaoludele, mis

viitasid võimalikele riigihangete seaduse (edaspidi RHS) rikkumistele.

Rahandusministeerium küsis hankijalt 19.04.2024 kirjaga nr 12.2-1/1711-2 täiendavaid

selgitusi ning dokumente seoses RHS-i rikkumistele viitavate asjaoludega.

Hankija edastas Rahandusministeeriumile 09.04.2024 kirjaga nr 12.2-1/1711-1 ning

26.04.2024 kirjaga nr 12.2-1/1711-3 omapoolsed selgitused. Alljärgnevalt on välja toodud

järelevalve teate esitaja seisukohad seoses asjaoludega, mis viitavad RHS-i rikkumistele,

hankija vastuväited järelevalve teate esitaja seisukohtadele ning Rahandusministeeriumi poolt

tuvastatud relevantsed asjaolud ja hinnang.

I Riigihankes kehtestatud tehnilised tingimused

a. Järelevalveteate esitaja seisukohad.

1. TK „Role 1“ real 5.2.2 on järgmine nõue: „An intercom shall be installed between the

container and the vehicle cab. The cabin-side part of the intercom must be wired and easily

installed on the vehicle. The tenderer shall provide their own solution for communication

between the container and cabin.” Hankija on teabevahetuses selgitanud, et „Punktis 5.2.2

välja toodud Intercomi lahendusena kasutatakse Eesti Kaitseväes Cobham Rovis või

TacG2 süsteeme.“ Tegemist on militaarse kasutusega seadmestikuga, mille hankimine on

Meie 16.05.2024 nr 12.2-1/1311-6

2

eraisikule äärmiselt keeruline.1 Seega, kui peaks olema, et hankija on näinud TacG2

seadmestiku hankimise ette pakkuja kohustusena, siis on tegemist ka proportsionaalsuse

põhimõtet rikkuva hanketingimusega.

2. TK „Role 2“ real 1.5.1.4 on sätestatud järgmine nõue: „External walls: three-layer

sandwich panels with a PIR/PUR filling. The outer and inner surfaces of the sandwich

panels are made of 0.5–0.6 mm steel sheets with a polyester coating (S280+Z275 PE

RR20) which are glued to a foam core. Fire resistance at least REI 30. The materials used

must be safe for people and the environment. The exterior surface of the containers do not

need to be made of metal sheets; they can also be covered with a UV-resistant fibre glass

laminate, which gives equivalent strength properties as a metal sheet.“ Tehniline tingimus

on vastuolus nii läbipaistvuse kui proportsionaalsuse põhimõttega, kuna tingimus on

kohati arusaamatu ning täitmiseks võimatu. Tingimusega sätestatud tulepüsivusnõue REI

30 on seatud väga detailse paneelimaterjali kirjelduse juurde, kuid see ei ole saavutatav

punktis 1.5.1.11 nimetatud materjalidega ja seinapaksusega. Lisaks paneelile on REI30

tagamiseks vaja ka konstruktsiooni, mis ei ole paneelimaterjali osa. Ühtlasi on hankija

jätnud kirjeldamata põlemiskoormusi ning seda, kas nõue tuleb täita tulekahju korral

konteineris sees või peab kaitse hõlmama (ka) välist tulekahju.

3. TK „Role 1“ real 3.4.2 on järgmine nõue: „The platform shall have standard twistlocks

according to EN 284/ISO 1161 and in all four corners.“ Hankija on teabevahetuses

selgitanud, et projekteerimise etapis täpsustatakse, kas kõnealune platvorm kuulub

konteiner pakkumuse hulka või osa hankija olemasolevast autost. Selline asjakorraldus on

vastuolus mitmete fundamentaalsete riigihankeõiguse üldpõhimõtetega, sh eelkäsitletud

läbipaistvuse põhimõttega (pakkujad ei tea, mida neilt nõutakse).

4. Tehnilises kirjelduses „Role 2“ on mitmel pool öeldud: „Ventilation systems are described

in Role 2 HVAC project.“ Konkreetset dokumenti „HVAC project“, milles sisalduvatele

nõuetele TK „Role 2“ läbivalt viitab ja millest pakkujad peavad kohustuslikuna lähtuma,

ei ole riigihanke alusdokumendi (edaspidi ka RHAD) osana kättesaadavaks tehtud. Selline

olukord ei vasta läbipaistvuse põhimõttele.

5. TK „Role 2“ neljal real (3.8.8, 4.8.2, 5.8.2 ja 6.8.2) on toodud nõue, et teatavate seadmete

printeri paber peab olema täpselt 80 mm lai („the width of the printer paper 80 mm“). Nii

täpne nõue paberi laiusele, ilma mistahes tolerantsimäärata, on arusaamatu ja konkurentsi

kunstlikult kitsendav. Nii kitsas nõue – koosmõjus teiste TK-s esitatud väga spetsiifiliste

nõuetega – viitab vägisi, et hankija vaikimisi suunab pakkujaid pakkuma üht kindlat Zoll

Medical Corporation toodet, mida teadaolevalt saab Eestis eksklusiivse müügiõiguse tõttu

pakkuda vaid üks pakkumuse esitamise ettepaneku pälvinud ettevõtja, nimelt aktsiaselts

SEMETRON.

6. Samadel TK „Role 2“ ridadel, millele on viidatud eelmises punktis, on toodud ka nõue, et

teatavad seadmed peavad vastama EN ISO 9919 standardile. See standard on tänaseks

kehtetuks tunnistatud. Analoogiline probleem puudutab nõuet, et teatavad seadmed

peavad vastama standardile EVS-HD 60364-7- 710, mis on Eesti alamstandard

rahvusvahelisele standardile IEC 60364-7-710:2002. Viimane on tänaseks kehtetuks

tunnistatud, hetkel kehtiv asjaomane standard on IEC 60364-7-710:2021.

1 https://chelton.com/media/qc3d2vou/tac-g2-brochure.pdf

3

7. TK „Role 2“ real 4.8.15 on seonduvalt mobiilse röntgenimasinaga seatud järgmine nõue:

„Resolution 3.7 lp/mm.“ Nii täpne nõue ülesvõtte resolutsioonile, ilma mistahes

tolerantsimäärata, on arusaamatu ja konkurentsi kunstlikult kitsendav. Ülesvõtte

resolutsioon, ülikitsalt ja tolerantsita piiritletuna, ei mõjuta röntgenimasina

funktsionaalsust. Tegu on „MUST“ tingimusega, mis on kohustuslik ja mille üle ei saa

läbirääkida. Nii kitsas nõue viitab, et hankija vaikimisi suunab pakkujaid pakkuma mingit

kindlat toodet.

b. Hankija seisukohad

1. Role 1 tehnilise kirjelduse punkt 5.2.2. sätestab, et vastastikuseks sidepidamiseks mõeldud

seade (intercom) peab olema paigaldatud konteineri ja sõiduki kabiini vahele. Kabiini

poolne osa vastastikusest sidest peab olema kaabeldatud ja kergesti sõidukile paigaldatav.

Pakkuja peab pakkuma oma lahenduse konteineri ja kabiini vahelise sidepidamise jaoks.

Nimetatud punkt 5.2.2. sätestab pakkujale väga konkreetselt nõude, et tema peab pakkuma

lahenduse ja paigalduse, kuidas see sidepidamise kaabeldus konteineri ja kabiini vahele

käib. Eelnimetatud punktis ei ole kirjas, et pakkuja peab ise selle sideseadme sinna ostma,

vaid ainult pakkuma lahenduse, kuidas seda kaabeldust sinna vedada. Nagu hankija juba

teabevahetuses vastas, ei ole TacG2 ainult militaarkasutuse seadmestik (kuivõrd hankija

ise seda tootjalt hangib, siis tal on see teadmine olemas), kuid see ei olegi antud juhul

oluline, sest pakkuja ei pea seda ise soetama. Pakkuja peab välja pakkuma omapoolse

lahenduse kaabeldusele ja selle sinna enda tehtud joonise järgi paigaldama, täpselt nagu

see on kirjas punktis 5.2.2.

2. Hankija ei nõustu järelevalveteates väljatoodud seisukohaga, et tulepüsivusnõue REI 30

ei ole saavutatav 1.5.1.11 nimetatud materjalide ja seinapaksusega. Hankija selgitab, et

konteineri seinakonstruktsioon on põlevmaterjalist, REI 30 ongi see, mis nõuded sätestab.

Selleks, et anda seinale tulepüsivus, tuleb see konstruktsioon täita ja katta mittepõleva

materjaliga (näiteks PIR vaht). Selleks peab sein olema vähemalt 100mm ja tulepüsivus

rakendatakse fikseeritud seintega konteinerile. Kui konteiner on lahtikäiv (seina paksus

50-60mm), siis tulepüsivuse nõuet (mitte ühtegi) ei saa rakendada, sest sein on selleks

liiga õhuke. Hankija on sellest teadlik, et alla 100mm seina paksusel ei ole võimalik

tulepüsivust rakendada, kuid kui haigla on kokku pandud ja töötab, siis ei olegi mitte ühegi

seina paksus alla 100mm (hankija vajadus ei ole see, et kokkupandud haigla seinte paksus

oleks olnud juba 200+mm, st ühe seina paksus vähemalt 100mm). Role 2 haigla ei tööta

ega olegi mõeldud töötama eraldiseisvate konteineritena, vaid need konteinerid koos

(seinad koos) moodustavadki haigla. Tulepüsivuse ära märkimine on oluline, sest kui

konteinerid pannakse omavahel kokku (tekib juba mitu ruumi), siis peavad olema tagatud

tuletõkkesektsioonid. Tulepüsivus peab olema tagatud hoone sees, et kaitsta seal töötavaid

inimesi (seda tulepüsivus tähendabki). Kõik selles valdkonnas tegutsevad ettevõtjad on

sellest teadlikud, seega on järelevalveteate esitaja pahatahtlikult asunud kontekstist välja

võetud nõudeid tõlgendama endale kasulikul viisil. Olgu märgitud, et hankijale esitatud

pakkumustes on kõik pakkujad märkinud, et suudavad sellistel tingimustel välihaigla

toota.

3. Hankija ei ole läbipaistvuse põhimõtet mitte kuidagi rikkunud. Nagu on kirjas TK Role 1

real 3.4.2, siis peab platvormil olema EN 284/ISO 1161 kohased standardsed keeratavad

lukud kõigis neljas nurgas, seega peab pakkuja tagama platvormi, millel on kõigil neljas

nurgas keeratav lukk. Kuivõrd platvorm ei kuulu sõiduki juurde (see ei ole alusauto osa,

4

nagu väidab seda järelevalveteate esitaja), siis on see pakkuja kohustus tagada Role 1 alla

ka platvorm, millega see kinnitub sõiduki külge.

4. Järelevalveteate esitaja väidab, et ei leia konkreetset dokumenti, kuid pidi aru saama, et

ventilatsioonisüsteemide kirjelduse peab pakkuja ise hankijale esitama ehk HVAC project

on pakkuja poolt loodav dokument. Kui hankija hangib mobiilset välihaiglat

täislahendusega, siis ei ütle ta pakkujatele ette, milline ventilatsiooni projekt peab olema.

5. Hankija selgitab, et 80 mm laiusega monitor-defibrillaatori (EEKG) printeri paberit

kasutavad sellised brändid nagu Sonomed, Carewell, Innomed, Mediana, Mindray,

Schiller, Comen. Riigihanke tulemusel soovib hankija soetada süsteemi, mis on vajadusel

võimeline ühilduma olemasoleva välihaigla lahendusega (1. jalaväebrigaadi haigla), mis

tähendab, et tulevased seadmed peavad olema vajadusel ristkasutatavad, mistõttu on

oluline, et seadmete tehnilised näitajad (näiteks suurus) ühtiksid.

6. ISO ja IEC nõuded on üldjuhul kohustuslikult täitmiseks Euroopa Liidus, hankija välja

toodud konkreetsed nõuded (olgugi, et kehtetud), on praeguseks uuendatud standardid

(mille järelevalveteate esitaja on ka ise välja toonud) igal juhul kohustuslikud pakkujal

jälgida, kui pakkuja paigaldab välihaigla sisse konkreetse elektrilise meditsiinilise seadme

või elektripaigaldiste suhtes, mida välihaigla sisse paigaldatakse.

7. Hankija selgitab, et hankijatel on lai kaalutlusruum RHAD sisu määratlemisel, sh tehnilise

kirjelduse koostamisel. Mobiilse röntgenmasina ülesvõtte resolutsioonile seatud nõude

sätestamiseks esinev objektiivne vajadus. Hankija seatud 3,7 lp/mm on tavalisest kõrgem

nõue, et näha täpsemalt ja kuna tehnoloogia seda võimaldab, siis see on lõppkasutaja

vajadus. Röntgen läheb kasutusse erakorralises abis ja välikirurgias, kus vigastuse

tekkemehhanismist tulenevalt on patsiendi vigastused üldjuhul ulatuslikud ja esineb sageli

paljude organite vigastusi korraga. Eeltoodust tulenevalt on oluline täpsem pilt, et hinnata

patsiendi seisundit objektiivsemalt ja leida üles ka probleemid, mis on põhilisest

vigastuskohast eemal või põrutusest tingitud mikrovigastused. Hankija hinnangul on

selleks optimaalseim 3,7 lp/mm ja kuna nimetatud nõuetele vastavaid tooteid on turul

mitmeid, siis ei ole tegemist kunstlikult kitsendava nõudega. Hankija on selgitustes toonud

välja kolm ettevõtet, kes sellist toodet pakuvad.

Hankija selgitab täiendavalt, et kõikidele riigihanke tingimustele vastavatel ettevõtjatel oleks

hankija hinnangul võimekus selline välihaigla toota – seda ilmestab ka asjaolu, et kõik

pakkumuse esitanud pakkujad on esmase hinnangu alusel esitanud vastava pakkumuse, sh

järelevalveteate esitaja ise. Seega ei vasta tõele väide, et tehnilised tingimused on suunatud

ühele ettevõtjale, kuna sellisel juhul ei ole saanud teised pakkujad tingimustele vastavat

pakkumust esitada.

Ühtlasi selgitab hankija, et kõik eelnevalt nimetatud tingimused olid teada nende

elektroonilisest avalikustamisest alates, kuid neid pole vaidlustatud. Hankija osundab RHS §

206 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib järelevalvemenetluse alustamata jätta või alustatud

järelevalvemenetluse lõpetada, kui järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud õigust esitada

rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile. alusel teate punktis 3.3 nimetatud

asjaolude suhtes lõpetada järelevalvemenetlus, kuivõrd väidetavat õiguste rikkumist ei ole

tähtaegselt vaidlustatud.

5

c. Rahandusministeeriumi hinnang

Käesolevas peatükis välja toodud riigihanke alusdokumentides kehtestatud nõuded ja

tingimused olid järelevalveteate esitajale teatavaks tehtud, kuid järelevalveteate esitaja jättis

vaidlustuse VaKo-le esitamata RHS § 189 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul (viis tööpäeva

enne taotluste esitamise tähtpäeva, taotluste esitamise tähtpäev oli 31.08.2023). Seega võib

nimetatud rikkumiste puhul lugeda RHS § 206 lg 2 p-s 1 sätestatud aluse eeldused

järelevalvemenetluse lõpetamiseks täidetuks. Mis puudutab I.a. punktides 5 ja 7 väljatoodud

seiskohti, mille kohaselt on täpsete nõuete sätestamine toonud kaasa konkreetse ettevõtja

eelistamise, siis nähtub Rahandusministeeriumile esitatud dokumentidest, et nõuetele

vastavaid tooteid pakub turul rohkem kui üks ettevõtja, mistõttu ei saa tingimusi pidada

konkurentsi sedavõrd piiravaks ega järeldada nendest hankija omavolilist käitumist

kaalutlusõiguse teostamisel. Rahandusministeerium möönab, et punktides II.a. 1 ja 2

käsitletud kvalifitseerimistingimustel võis potentsiaalselt olla konkurentsi piirav mõju, kuid

võttes arvesse asjaolu, et neid ei vaidlustatud VaKo-s, ei oleks ettekirjutuse tegemine

õiguskindluse ja õigusrahu kaalutlustel õigustatud.

II Riigihankes sätestatud kvalifitseerimistingimused

a. Järelevalveteate esitaja seisukohad

1. Hankija sätestas taotleja varasemale kogemusele nõude sõnastusega „Pakkuja peab olema

viimase 60 kuu jooksul, alates hanke avalikustamisest, tootnud või müünud vähemalt

ühele NATO liikmesriigile Role 1 (ei pea olema konteinerlahendus) ja ühe Role 2 Basic

konteinerlahenduse.“ Nõudes, et riigihankes osalev ettevõtja peab olema varem täitnud

teatava sisuga lepingu justnimelt NATO liikmesriigile, on hankija kehtestanud piirangu,

et referentsina on aktsepteeritav üksnes avaliku võimuga sõlmitud leping, st

riigihankeõiguse mõttes hankeleping (RHS § 8 lg 1). RHS § 98 lg 3 keelab otsesõnu jätta

pakkujat või taotlejat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad

hankelepingud RHS § 8 tähenduses. RHS § 178 lg 1 p 4 räägib kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna erinormina nn referentslepingute kontekstis küll „avalik-õiguslikust

saajast“ või „eraõiguslikust ostjast“, kuid see säte ei tähenda, et hankija võiks otsustada

aktsepteerida vaid ühe- või teistsuguseid referentse. Referentslepingu teist poolt (tellijat)

on selles sättes eristatud (kõigest) seonduvalt sellega, milliseid tõendeid võib hankija ühel

või teisel puhul nõuda. Kuivõrd RHS § 98 lg 3 on RHS § 3 p-s 2 sätestatud ühe riigihanke

korraldamise üldpõhimõtte – isikute võrdse kohtlemise – kontekstispetsiifiline

edasiarendus, on kitsalt avaliku võimuga sõlmitud hankelepingu olemasolu nõue

diskrimineeriv. Nõue jätab hankest ebaõiglaselt kõrvale ettevõtjad, kel on ette näidata

samaväärne või kvalitatiivselt ehk isegi parem kogemus, kuid mis pärineb tehingust

eraõigusliku juriidilise isikuga. Ei saa välistada, et seatud kriteerium ajendas mõne

ettevõtte, kellel polnud ette näidata justnimelt NATO liikmesriigiga kauplemise

kogemust, riigihankes osalemisest loobuma. See viib omakorda RHS § 3 p-s 3 sätestatud

konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtte kahjustamiseni.

2. Hankija kehtestas taotleja meeskonnaliikmetele tingimused, millega nõuti, et „Taotleja

peab tagama, et tema meeskonnas oleks olemas diplomeeritud

biomeditsiinitehnikainsener, tase 7“ ning „Taotleja peab omama kehtivat AQAP-2110

sertifikaati“. Kummalgi juhul ei ole hankija tingimust täiendanud klausliga „või sellega

samaväärne“ nõnda, et aktsepteeritav oleks ka samaväärne kutse või sertifikaat. Sellist

täiendust ei tulene ka RHAD üldosa p-st 2.13, kus on üldine samaväärsuse aktsepteerimise

6

eeldus kehtestatud vaid pakkumuse vastavustingimuste, mitte aga kvalifitseerimise

tingimuste jaoks. Hankija ei tohi nõuda hankes osalevatelt ettevõtjatelt või nende heaks

tegutsevatelt isikutelt tingimata mingit Eesti kutsestandardit (nagu nt

biomeditsiinitehnikainsener, tase 7) või mingit konkreetset sertifikaati, ilma et oleks

võimalik tõendada nõude sisulist täitmist ka muude tõenditega (vt RHS § 101 lg 7 ja 8,

direktiivi 2014/24 art 62, direktiivi 2009/81 art 42 ja 43). Eelnevast tulenevalt on hankija

rikkunud RHS § 3 p-s 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet, välistades

riigihankes osalemise isikutel, kes sisulises mõttes küll täidaksid seatud tingimused, kuid

kes ei täida ära teatavaid formaalseid tunnuseid. See võib olla riigihankes osalemisest ära

tõuganud ettevõtjad, kes õiguspäraste hanketingimuste korral olnuksid 3 võimelised ja

tahtelised riigihankes osalema. See viib omakorda RHS § 3 p-s 3 sätestatud konkurentsi

efektiivne ärakasutamise põhimõtte kahjustamiseni

b. Hankija seisukohad

1. Hankija ei ole jätnud ühtki taotlejat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad

hankelepingud. Lisaks eeltoodule kuulub Eesti NATO-sse alates 1994. aastast alates ning

on kohustatud järgima NATO-s seatud nõudeid. NATO-s on sätestatud STANAG-id

(Standardization Agreement), mille järgimise eesmärk on saavutada NATO liitlaste ja

partnerite vägedel koostalitlusvõime, mis võimaldab ressursside tõhusamat kasutamist ja

suurendab alliansi operatiivtõhusust, mida saab vajadusel ristkasutada, et olla ühiselt

tugevam. STANAG-id on koostatud peamiselt militaarvaldkonna ühtlustamiseks, kuid

mitte ainult. Praktikas võimaldavad STANAG-id väga erinevatest riikidest ja erineva

taustaga inimestel kasutada ühilduvaid seadmeid, mõista üksteise meetodeid ja menetlusi.

Seega on Eesti NATO-sse kuulumisega kohustatud järgima NATO-s kehtestatud

STANAG-eid ja muid kaasnevaid nõudeid. Kehtestades nõude, et hankeese on müüdud

varasemalt NATO liikmesriigile, saab hankija kindel olla, et ettevõtja on varasemalt

müünud STANAG-itele ja muudele NATO-s kehtivatele nõuetele vastava välihaigla,

kuivõrd STANAG-ite ja muude nõuete järgimine on kohustuslik ka teistele NATO

liikmesriikidele (kes kõik ei ole Euroopa Liitu kuuluvad riigid). Hankija nõudis avalik-

õigusliku saaja kinnitust läbi selle, et oleks tõendatud, et lepingud on täidetud NATO

riigile kehtivate nõuete alusel. Ka direktiivi 2009/81/EÜ art 42 lg 1 p a ii) sätestab, et

ettevõtja tehnilist suutlikkust võib üldreeglina vastavalt ehitustööde, tarnete või teenuste

laadile, kogusele või tähtsusele ja kasutusviisile tõendada: ii) üldreeglina viimase viie

aasta jooksul kohaletoimetatud põhiliste tarnete või osutatud teenuste nimekiri koos nende

maksumuse, kuupäevade ja avalik-õiguslike või eraõiguslike saajatega.

Tõendusmaterjalina kohaletoimetatud tarnete ja osutatud teenuste kohta esitatakse: kui

saaja oli riiklik ostja: pädeva asutuse väljaantud või allkirjaga kinnitatud tõendid; kui saaja

oli eraõiguslik ostja: ostja kinnitus või selle puudumisel lihtsalt ettevõtja avaldus. RHS §

178 eesmärk ongi sätestada ettevõtja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele

kvalifitseerimise tingimuste seadmise ja nende täitmise kontrollimise eriregulatsioon

kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluste jaoks ja RHS § 178 lg 1 p 4 kui ka

2009/81/EÜ art 42 lg 1 p a ii) kohaselt on hankijal õigus nõuda kinnitusi, et saajaks on

olnud riiklik ostja. Seega oli hankijal õigus nõuda kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankes,

et taotleja oleks müünud ja/või tootnud hankeeseme NATO liikmesriigile. Lisaks

eeltoodule ei ole mitte ükski mobiilse välihaigla tootja müünud NATO standarditele ja

nõuetele vastavat välihaiglat mitte NATO liikmesriigile, mistõttu ei oleks saanud

konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte olla mitte kuidagi rikutud. Riikide

sõjaväed vajavad väga spetsiifiliselt kaitsevaldkondlikku varustust, mida hankija

käesolevas hankes on kohaldanud. Eraõiguslikud isikud (näiteks Punane Rist, piirideta

7

arstid jne) tarbivad fundamentaalselt teistsuguseid süsteeme – oluline ei ole kiire

ümberpaigutatavus, hajutatuse võimalus ning varjatus-kompaktsus. Eraõiguslikud isikud

ei pea oma haiglaid liigutama lühikese etteteatamisajaga, et need ohu korral

funktsionaalsena püsiks. Samuti ei ole oluline kompaktsus, sest transport on küll

limiteerivam, kuid pärast ühekordset transporti seisavad rajatised kaua ühe koha peal pool-

statsionaarselt. Need on kontseptuaalselt erinevad lähenemised ja seetõttu ei ole

eraõiguslikele isikutele müüdavad süsteemid mitte kuidagi võrreldavad.

2. Enne taotluste esitamise tähtaega on hankija teabevahetuses vastanud kõikidele huvitatud

ettevõtjatele (st avalikult) küsimusele (ID 770404), mis käsitleb kvalifitseerimistingimust

tase 7 biomeditsiinitehnikainsener. Hankija on vastanud, et taotleja peab esitama hankijale

kas diplomeeritud biomeditsiiniitehnikainseneri tase 7 olemasolu tõendava dokumendi või

siis samaväärse kutsetunnistuse. Lisaks on hankija selgitanud vastates küsimusele, kes

annab Eestis ametlikult kinnituse, et välisriigi ülikooli poolt antud

biomeditsiinitehnikainseneri valdkonnaga seotud haridus vastab Eesti

biomeditsiinitehnikainsener tasemele 7, et kutse väljastaja Eestis on Eesti

Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing (EBMÜ). Seega oli kõikidele hankest

huvitatud ettevõtjatele üheselt teada, et hankija aktsepteerib ka samaväärset tõendit (nagu

ta on seda teinud ka ühe taotleja osas). Ka RHS § 101 lg 7 alusel on hankija kohustatud

tunnustama teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid – seega on

RHS näinud hankijale ette kohustuse aktsepteerida samaväärseid tõendeid, mida hankija

ka teinud on.

c. Rahandusministeeriumi hinnang

Tulenevalt asjaolust, et riigihankes sätestatud kvalifitseerimistingimusi ei vaidlustatud VaKo-

s, esineb RHS § 206 lg 2 p-s 1 sätestatud alus järelevalvemenetluse lõpetamiseks.

Rahandusministeerium möönab, et punktides II.a. 1 ja 2 käsitletud kvalifitseerimistingimustel

võis potentsiaalselt olla konkurentsi piirav mõju, kuid võttes arvesse asjaolu, et neid ei

vaidlustatud VaKo-s, ei oleks ettekirjutuse tegemine õiguskindluse ja õigusrahu kaalutlustel

õigustatud.

III Riigihanke alusdokumentide muutmine

a. Järelevalveteate esitaja seisukoht ning Rahandusministeeriumi poolt tuvastatud

asjaolu

1. Hankija on jätnud järgimata RHS § 81 lg-t 1 ning muutnud konkurentsipõhise

läbirääkimistega hankemenetluses riigihanke alusdokumente pärast taotluste esitamise

tähtpäeva. Hankija saatis 26.01.2024, ca viis kuud pärast taotluste esitamise tähtpäeva,

taotlejatele riigihangete registri kaudu sõnumi, millele oli lisatud muudetud raamlepingu

projekt. Hankija muutis raamlepingus intellektuaalse omandi õigusi reguleerivat peatükki,

eemaldades raamlepingu projektist punkti 13.2. ning muutes 13. peatüki sõnastust. Antud

juhul ei puutu asjasse RHS § 81 lg-s 11 sätestatud erand, kuivõrd raamlepingu kavand ei

olnud riigihanke alusdokument, mis tehtuks konfidentsiaalsuse kaalutlustel

kättesaadavaks üksnes pakkumuse esitamise ettepaneku pälvinud taotlejatele alles pärast

taotluste menetlemise faasi lõppu. Kirjeldatud tegu on käsitatav riigihankeõiguse raske

rikkumisega. Nimelt on RHS § 81 lg 1 eesmärk vältida ilmseid kuritarvitusi võimaldavat

olukorda, kus hankija teeb hanget avaldades teatavaks ühed hanketingimused, mille alusel

ettevõtjad langetavad otsuse hankes osalemise ja enda pakkumuse tingimuste osas, kuid

8

pärast seda, mil ettevõtja ei saa enda otsust hankes osalemise või enda pakkumuse

tingimuste osas enam muuta, muudab hankija hanketingimusi ning paneb kehtima hoopis

teised tingimused kui varem. Tehtud muudatused kehtivad hoolimata RHS § 81 lg-s 1

sätestatud keelu vastu eksimisest ning muudatuste tagasi pööramine oleks õiguslikult

lubamatu.

2. Rahandusministeerium tuvastas riigihanke dokumentidega tutvudes, et hankija muutis

28.08.2023 riigihanke alusdokumente „Lisa 1. Tehniline kirjeldus_Role 1“ ning „Lisa 1.

Tehniline kirjeldus_Role 2“. Dokumendis „Lisa 1. Tehniline kirjeldus_Role 1“ muudeti

punktis 3.3.22 minimaalse akna suuruse nõuet (200x200x200 mm asendati mõõtmetega

200x200 mm) ning punktis 4.4 muudeti seinte paksusele sätestatud nõuet, lubades

pakkujatel esialgses dokumendis ettenähtud paksusest kõrvale kalduda 50% ulatuses.

„Lisa 1. Tehniline kirjeldus_Role 2“ dokumendis muudeti punktis 1.1.7.4 sätestatud

nõudeid tellitavate konteinerite pindaladele. Esialgses dokumendis sätestati tehnilise

ruumiga konteineri kasulikuks pindalaks 25 m2 ja ilma sellise ruumita konteineri

kasulikuks pindalaks 16 m2. Muudatuste järgselt oli sätestatud konteinerite kasulikeks

pindaladeks vastavalt 16m2 ja 25m2. RHS § 82 lg-test 1 ja 2 tulenevalt peab hankija

pikendama taotluste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud riigihanke alusdokumentide

kättesaadavaks tegemisest oleks see tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast RHS-is

sätestatud minimaalsest tähtajast, kui tehtud muudatuse tõttu muutuks riigihankest

huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste sisu.

b. Hankija seisukohad

1. Hankija hinnangul ei ole ta muutnud riigihanke alusdokumente. Hankija täpsustas

raamlepingu 13. peatükki, kuid täpsustuse tulemusena ei muutunud raamlepingu projekti

13. peatüki sisu ega rakendamise ulatus ning kogu ülejäänud raamleping ja hankeese jäi

oma olemuselt samasuguseks. RHS § 81 lg 1 sätestatud riigihanke alusdokumentide

muutmise keelu eesmärk on riigihangete seaduse kommenteeritud kohaselt läbipaistvuse

ja võrdse kohtlemise põhimõtte tagamine ning selleks, et vältida olukorda, kus hankijal

tekiks võimalus meelevaldselt käituda ja eelistada mõnda konkreetset ettevõtjat. Kuivõrd

hankija ei ole muutnud RHAD-i ning RHAD-i olemus, eesmärk, ese,

intellektuaalomandiga seotud põhimõtted on jäänud samaks, ei ole hankija rikkunud

läbipaistvuse ega võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega täpsustas hankija raamlepingu kahe

punkti sõnastust (punktid 13.1 ja 13.2), muutmata seejuures algset põhimõtet peatüki

rakendamise osas, millest tulenevalt olid samasuguse põhimõttega RHAD tingimused

avaldatud kõikidele hankest huvitatud ettevõtjatele. Eelviidatud samasuguse rakendamise

ulatusega oli juba algselt raamlepingus punkt 7.7 mis sätestas Role 1 ja Role 2

teostusdokumentatsiooni (sh jooniste) üleandmise eesmärgi – et hankijal oleks võimalik

Role 1 ja Role 2 süsteeme vajadusel taasluua (eelkõige on hankija siinkohal mõelnud

sõjaseisukorda, kus Role 1 ja/või Role 2 on vaja näiteks remontida vigastuse tõttu ja kehtiv

olukord ei võimalda seda teha välise, st lepingulise abita). Seda sama põhimõtet ja

rakendatust sisaldab ka peatükk 13.

2. Hankija hinnangul ei ole ta alusdokumente muutnud, vaid täpsustas ilmselget ebakõla.

„Lisa 1. Tehniline kirjeldus_Role 1“ punkt 3.3.22 on mittesisuline täpsustus, kus üks

200mm oli ülearune ehk akna mõõdud on ikka (ja nagu alati) 200x200 (pikkus, laius),

ilmselgelt ei defineeri hankija tasapinnalise elemendi paksust. Akna laius sõltub seina

paksususest, nagu see on kõikide ehitiste puhul. „Lisa 1. Tehniline kirjeldus_Role 1“

punktis 4.4 täpsustatud seina paksusest kõrvale kaldumise lubamine 50% ulatuses on

9

mittesisuline täpsustus, kuna see ei muuda hankeeseme olemust ega funktsionaalsust.

Kõik valdkonnas tegutsevad ettevõtted teavad, et seinte sisse on vaja nn peita ka

juhtmestik (nagu iga ehitise puhul), mis mõjutab seina paksust. „Lisa 1. Tehniline

kirjeldus_Role 2“ 1.1.7.4. täpsustusest nähtub selgelt, et hankija on kasuliku pindala

tehnilise ruumi ja tehnilise ruumita oma vahel vahetusse ajanud. Ei ole loogiline, et

tehnilise ruumiga mooduli kasulik ruum on suurem, kui tehniliseta. Hankija korrigeeris

ilmselge trükivea, mistõttu ei ole tegu ka sisulise muudatusega. Nimetatud täpsustustest

saavad aru ka valdkonnas tegutsevad ettevõtjad, kes oleks olnud vähegi kõnesolevast

hankest huvitatud ja said ka aru sellest, et tegemist on ilmselgete ebatäpsuste

parandamistega. Seega ei oleks nende täpsustuste tegemine mitte kuidagi mõjutanud

huvitatud ettevõtjate ringi. RHAD-is on kokku TK Role 1 nõudeid umbes 160 rida,

nimetatud täpsustused ei muutnud ega muuda hankeeseme Role 1 funktsionaalsust,

mõõtmeid ega muud taolist, samuti ei mõjuta need täpsustused mitte kuidagi pakkumuse

sisu.

3. Kuna RHAD-i ei ole tähtaegselt vaidlustatud, k.a ei ole seda teinud järelevalveteate

esitaja, kehtib RHAD sellistel tingimustel, nagu see on riigihankes osalejatele avaldatud.

Hankija hinnangul ei ole RHAD-is vigu tehtud ja 13. peatüki sõnastuse täpsustamine ei

olnud seotud RHAD muutmise või vea parandamisega. Kuna hankija täpsustas sõnastust,

mis sisaldus ka punktis 7.7, siis võimalus, et see oleks muutnud taotlejate ringi või

rikkunud läbipaistvuse põhimõtet, on olematu. Raamlepingut ja ülejäänud RHAD-i tuleb

käsitleda tervikuna, mitte hinnata aspekte proportsioonist välja võetuna.

c. Rahandusministeeriumi poolt tuvastatud asjaolud ning hinnang

Riigihanke alusdokumentidega tutvumisel tuvastas Rahandusministeerium, et esialgse

raamlepingu projekti punktides 13.1. ja 13.2. oli sätestatud järgnev:

„13.1. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud intellektuaalse

omandi õigustega, annab müüja ostjale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse

tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse

üleantuks kauba või selle osa (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest.

Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus

kokku leppida teisti.

13.2. Role 1 ja Role süsteemide kogu teostusdokumentatsioon, sh joonised, mis võimaldavad

Role 1 ja Role 2 süsteeme taasluua, muutuvad ostja omandiks. See tähendab, et vajadusel saab

ostja taastada projektide osiseid iseseisvalt, ilma vajaduseta tellida välise projekteerija

teenuseid nimetatud osiste loomiseks.“

Muudatusega sätestati intellektuaalse omandi õigused raamlepingu 13. punktis järgnevalt:

„Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud intellektuaalse omandi

õigustega, annab müüja ostjale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu

lihtlitsentsi ilma all-litsentsi andmise õiguseta, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja

lõpuni. Litsents loetakse antuks kauba või selle osa (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise

hetkest. Intellektuaalse omandi õiguste andmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus

kokku leppida teisiti. Autoritasu on osa müüja pakkumuse maksumusest ning ei kuulu eraldi

tasustamisele.“

Raamlepingu punkt 7.7. jäi muutmata ning selles oli sätestatud järgnev: „7.7. Role 1 ja Role

2 süsteemide üleandmisel tuleb ostjale üle anda kogu teostusdokumentatsioon, sh joonised,

mis võimaldavad Role 1 ja Role 2 süsteeme taasluua. See tähendab, et vajadusel saab ostja

taastada projektide osiseid iseseisvalt, ilma vajaduseta tellida välise projekteerija teenuseid

10

nimetatud osiste loomiseks. Ostjal on õigus nõuda nimetatud dokumente etapiliselt pärast iga

projekti valmimist (vt punkt 7.2.1).“

Rahandusministeerium tuvastas, et kõnealusele muudatusele eelnes taotleja ning hankija

vaheline teabevahetus, millega taotleja küsis selgitusi intellektuaalomandi õiguste punkti

puudutavate raamlepingu sätete kohta. Teabevahetusest nähtub, et taotleja sai esialgse

raamlepingu tingimustest aru selliselt, et raamlepingu 13. peatükis ei ole ette nähtud

autoriõiguste võõrandamist. Seega võib lähtuvalt taotleja arusaamast pidada raamlepingu

punkte 7.7. ning 13.2. samasisuliseks, mistõttu ei saa punkti 13.2. kustutamist raamlepingust

pidada sisuliseks muudatuseks, kuivõrd samasugust regulatsiooni sisaldab endas raamlepingu

punkt 7.7., mis jäi raamlepingus muutmata. Seega seisneb raamlepingu 13. peatüki muutmine

selles, et sellele lisati järgnev lause: „Autoritasu on osa müüja pakkumuse maksumusest ning

ei kuulu eraldi tasustamisele.“

Seoses punktis III.a.1. väljatoodud asjaoludega tuleb märkida, et „Lisa 1. Tehniline

kirjeldus_Role 1“ punktis 3.2.22 sätestatud tingimus on läbiräägitav (märkega „SHALL“).

Lisaks nähtub riigihangete registri teabevahetuse lehelt, et „Lisa 1. Tehniline kirjeldus_Role

2“ 1.1.7.4. täpsustuse vajadusele pööras hankija tähelepanu taotleja.

Eelnevaid asjaolusid ning hankija seisukohti arvesse võttes leiab Rahandusministeerium, et

kõnealuste muudatuste tegemisel RHS-i järgimata jätmine oli vähese mõjuga huvitatud

ettevõtjate ringile ning pakkumustele sisule, mistõttu ei saa pidada ettekirjutust riigihanke

kehtetuks tunnistamiseks proportsionaalseks.

IV Riigihankemenetluses ettevõtjate küsimustele vastamine

a. Järelevalveteate esitaja seisukohad

1. RHS § 46 lg 1 esimene lause sätestab, et hankija teeb RHAD-ga seotud selgitused või

selgitamist võimaldavad dokumendid elektrooniliselt kättesaadavaks kolme tööpäeva

jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija on korduvalt ettevõtjate

poolt esitatud selgitustaotlustele (sõnumite ID eRHR-is: 815 087, 815 090, 821 009, 821

014, 821 981, 821 982) kõigepealt vastanud üksnes küsimuse esitamise fakti

teadvustamisega, ning seejärel esitanud sisulise vastuse seaduses sätestatud tähtajast

oluliselt hiljem. Ühel juhul (sõnumi ID eRHR-is: 821 980) andis hankija isegi oma esmase

mittesisulise vastuse alles pärast kolme tööpäeva möödumist. Oluline venitamine hankes

osalevate ettevõtjate küsimustele vastamisel ei ole mitte üksnes vormiline eksimus, vaid

see toob ettevõtjatele kaasa reaalseid probleeme, kuivõrd selle arvelt kaotavad ettevõtjad

pakkumuse ettevalmistamiseks mõeldud aega sisuliste vastuste viibimisest tingitud

teadmatus pärssis pakkumuste läbimõtlemist ning ettevalmistamist.

2. RHS § 46 lg 3 teine lause sätestab, et selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide

alusel on keelatud RHAD muuta. Hankija antavad selgitused võivad hanketingimusi küll

paremini lahti seletada, kuid hankija ei saa selgitustega hanketingimusi sisulises mõttes

muuta, nt tingimusi täiendades, maha võttes, laiendades, kitsendades jmt. Kui hankija

avastab ettevõtja küsimuse peale, et mõni RHAD säte on vigane ja vajaks muutmist, siis

ainuke õiguspärane viis seda teha on tingimust n-ö ametlikult muuta, järgides selleks ette

nähtud protseduuri ja tähtaegu (RHS § 81).

2.1. Hankija on muutnud riigihanke alusdokumente vastates küsimusele

kvalifitseerimistingimusega nõutud AQAP-2110 sertifikaadi kohta (sõnumi ID RHS-

11

is: 769 075) selgitusega, et „taotleja peab olema AQAP-2110 samaväärsust sisuliselt

tõestama, esitades selle nõutud protseduuride kirjeldused ja materjalid, mis tõestavad,

et vastavaid protseduure ka tegelikult järgitakse“. Läbi samaväärsuse aktsepteerimise,

mis oleks tegelikult riigihanke õiguspärasuse tagamiseks hädavajalik, on hankija siiski

kvalifitseerimise tingimust sisuliselt muutnud, laiendades tingimuse sisu.

2.2. Hankija on muutnud riigihanke alusdokumente vastates küsimusele

kvalifitseerimistingimusega nõutud taotleja meeskonnas tase 7

biomeditsiiniitehnikainseneri olemasolu kohta (sõnumi ID RHS-is: 770 404)

selgitusega, et „taotleja peab esitama hankijale kas diplomeeritud

biomeditsiiniitehnikainseneri tase 7 olemasolu tõendava dokumendi või siis

samaväärse kutsetunnistuse“. Läbi samaväärsuse aktsepteerimise, mis oleks tegelikult

riigihanke õiguspärasuse tagamiseks hädavajalik, on hankija siiski kvalifitseerimise

tingimust sisuliselt muutnud, laiendades tingimuse sisu.

b. Hankija selgitused

1. Järelevalveteate esitaja heidab hankijale ette, et hankija ei ole vastanud tema esitatud

küsimustele RHS § 46 lõikes 1 sätestatud tähtaega järgides. Järelevalveteate esitaja välja

toodud küsimused olid põhjalikud ja vajasid vastamiseks seaduses sätestatust pikemat

aega. Hankija andis aga igakordselt teada, et vastab esimesel võimalusel (vastates

seejuures tähtaegselt), sest küsimustele pidid vastuseid andma ka lõppkasutaja esindajad

(ehk Eesti ja Leedu Kaitseväe esindajad). Siiski vastas hankija kõikidele esitatud

küsimustele põhjalikult, vältides olukorda, et vastused oleksid olnud sisutühjad. Küsimuse

ID 821 980 puhul, mille järelevalveteate esitaja on välja toonud, ei vastanud hankija

esmase vastusega hilinemisega – kooskõlas TsÜSi, nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom)

nr 1182/71 ja kohtuasjas 3-2-1-123-07 Riigikohtu otsuses antud juhistega oli sellele

selgitustaotlusele vastamise tähtaeg 26.02.2024 (esitatud 20.02.2024), täpselt nagu

hankija seda tegi. Tähtajast hilisema vastamise tagajärjeks aga ei saa olla hankemenetluse

kehtetuks tunnistamine, kuivõrd hankija on vastanud järelevalveteate esitaja välja toodud

küsimustele. Hankija pikendas ka pakkumuste esitamise tähtaega (14.02.2024 pikendati

kuni 15.03.2024 kell 13.00), seega on järelevalveteate esitaja etteheide, et „kuivõrd selle

arvelt kaotavad ettevõtjad pakkumuse ettevalmistamiseks mõeldud aega sisuliste vastuste

viibimisest tingitud teadmatus pärssis pakkumuste läbimõtlemist ning ettevalmistamist“

asjakohatu, sest hankija andis pakkumuste esitamiseks täiendavat tähtaega.

2. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel riigihanke alusdokumentide

muutmine

2.1. NATO STANDARD AQAP-2110 (nato quality assurance requirements for design,

development and production) osas on hankija samuti kohustatud RHS alusel

aktsepteerima samaväärsust, nagu on seda ka järelevalveteate esitaja välja toonud.

Selle kohta on samuti hankija teabevahetuses vastanud (ID 769065) enne taotluste

esitamise tähtaega avalikult kõigile vähegi huvitatud ettevõtjatele, et taotleja peab

olema valmis AQAP-2110 samaväärsust sisuliselt tõestama, esitades selle nõutud

protseduuride kirjeldused ja materjalid, mis tõestavad, et vastavaid protseduure ka

tegelikult järgitakse. Seega ei vasta tõele järelevalveteate esitaja esitatud etteheide, et

on rikutud konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Lisaks eeltoodule on hankija läbi

viinud põhjaliku laiaulatusliku hankemenetluse-eelse turu-uuringu, kus kutse saadeti

kõigile mobiilsete välihaigla tootjatele (v.a ettevõtjad, kellega hankija ei oleks seaduse

12

ega määruse alusel tohtinud hankelepingut sõlmida, st sanktsioonide all olevad riigid).

Eeltoodust tulenevalt on hankija konkurentsi efektiivselt ära kasutanud ja järginud

RHS § 3 p-s 3 sätestatud põhimõtteid.

2.2. Enne taotluste esitamise tähtaega on hankija teabevahetuses vastanud kõikidele

huvitatud ettevõtjatele (st avalikult) küsimusele (ID 770404), mis käsitleb

kvalifitseerimistingimust tase 7 biomeditsiinitehnikainsener. Hankija on vastanud, et

taotleja peab esitama hankijale kas diplomeeritud biomeditsiiniitehnikainseneri tase 7

olemasolu tõendava dokumendi või siis samaväärse kutsetunnistuse. Lisaks on hankija

selgitanud vastates küsimusele, kes annab Eestis ametlikult kinnituse, et välisriigi

ülikooli poolt antud biomeditsiinitehnikainseneri valdkonnaga seotud haridus vastab

Eesti biomeditsiinitehnikainsener tasemele 7, et kutse väljastaja Eestis on Eesti

Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing (EBMÜ). Seega oli kõikidele hankest

huvitatud ettevõtjatele üheselt teada, et hankija aktsepteerib ka samaväärset tõendit

(nagu ta on seda teinud ka ühe taotleja osas). Ka RHS § 101 lg 7 alusel on hankija

kohustatud tunnustama teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asutuste samaväärseid

tõendeid – seega on RHS näinud hankijale ette kohustuse aktsepteerida samaväärseid

tõendeid, mida hankija ka teinud on.

c. Rahandusministeeriumi hinnang

Rahandusministeeriumi hinnangul on punktis IV.a.1. väljatoodud selgitustaotlustele

vastamise tähtaja järgimata jätmise mõju pakkumuse ettevalmistamisele minimaalne, võttes

arvesse asjaolu, et hankija pikendas pakkumuste esitamise tähtaega pärast selgitustaotlustele

vastamist vastavalt RHS § 82 lg-le 3, pikendades mõistliku tähtaja võrra pakkumuste

esitamise tähtaega. RHS § 82 lg 3 näeb ette, et kui hankija ei tee ettevõtjatele lisateavet

kättesaadavaks RHS § 46 lõikes 1 sätestatud tähtaegade jooksul, kuigi neid taotleti

õigeaegselt, siis pikendab hankija vajaduse ilmnemisel mõistliku tähtaja võrra pakkumuste

esitamise tähtaega ja vajaduse korral lükkab edasi pakkumuste avamise aega, et kõik

ettevõtjad võiksid kätte saada pakkumuse esitamiseks vajaliku teabe.

Mis puudutab punktides IV.a. 2.1. ja 2.2. välja toodud hankija poolt hankemenetluse käigus

esitatud selgitusi, peab Rahandusministeerium tõdema, et need on vastuolus RHS § 46 lg-ga

3 ning neil puudub seetõttu õiguslik tähendus taotlejate kvalifitseerimisel. Selgituste kaudu

riigihanke alusdokumentide muutmine on vastuolus võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse

üldpõhimõtetega. Samas, võttes arvesse, et selgitustega riigihanke alusdokumentide muutmise

mõju seisnes potentsiaalsete taotlejate ringi laiendamises, ning et asjaoludest ei nähtu

ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist, siis ei oleks Rahandusministeeriumi hinnangul ettekirjutus

hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks proportsionaalne. Juhul kui hankija lähtus

kvalifitseerimisel õigusvastaselt selgitustega muudetud tingimustest, oli ettevõtjatel võimalik

vaidlustada vastavat hankija otsust riigihangete vaidlustuskomisjonis.

V Pakkumuse maksumuse kujunemine

a. Järelevalveteate esitaja seisukoht

Raamlepingu projekti 1.4. kohaselt kuulub lepingu eseme hulka järjepideva remont- ja

hooldustööde, arendustööde ja erineva tasemega kasutajakoolituste tellimine. Raamlepingu

projekti punktis 9.11. on sätestatud järgnev: „Arendus- ja ümberehitustööde puhul kehtib

müüja ametlik hinnakiri. Ostjale rakenduvad kliendi ja/või suurkliendi soodustused vastavalt

13

müüja ametlikule hinnapoliitikale.“ Hankes ei ole nõutud, et pakkuja esitaks oma pakkumuse

koosseisus mistahes „ametliku hinnakirja“ või tutvustaks oma „ametlikku hinnapoliitikat“.

Nagu on mitmel puhul selgitanud riigihangete vaidlustuskomisjon, peab riigihankega

soetatava asja, teenuse või ehitustöö hind kujunema konkurentsi tulemusel. Seega peab hind

kujunema kas juba raamlepingu sõlmimisele suunatud riigihanke menetluses või siis

raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu minikonkursil. Lubatav ei ole – kuivõrd see rikuks

nii läbipaistvuse ja kontrollitavuse (RHS § 3 p 1), isikute võrdse kohtlemise (RHS § 3 p 2)

kui ka konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet (RHS § 3 p 3) –, et hankija viib läbi

riigihanke, sõlmib selle tulemusena lepingu ja alles seejärel, millalgi hiljem selgub, kui suurt

tasu hankija hangitava teenuse eest maksma peab. Selline lahendus on riigihankereeglite ja

üldpõhimõtetega teravas vastuolus, kuna riigihankes ei fikseerita pakkuja „ametlikku

hinnakirja“ ega „ametlikku hinnapoliitikat“ ning samuti ei nõua sellise dokumendi ja sellise

poliitika olemasolu ükski õigusakt, siis sisuliselt võib müüja (edukas pakkuja), kui hankija

tellib talt arendus- ja/või ümberehitustöid, küsida hankijalt mistahes hinda, esitledes seda oma

„ametliku hinnakirja“ pähe.

b. Hankija selgitused

Euroopa Komisjon on rõhutanud, et kuigi ka ühe pakkujaga sõlmitavas raamlepingus ei pea

olema sätestatud kõiki ehitustööde tegemise, teenuste osutamise ja asjade tarnimise tingimusi,

peab raamleping sätestama piisava selguse ja täpsusega tingimused, mis käsitlevad eelkõige

raamlepingu eset, ulatust ja muid põhielemente, nagu hinnad ja kogused. Hankija on täpselt

ette näinud, kuidas kujuneb arendus- ja ümberehitustööde hind, mille puhul kehtib müüja

ametlik hinnakiri ning et ostjale rakenduvad kliendi ja/või suurkliendi soodustused vastavalt

müüja ametlikule hinnapoliitikale (raamlepingu projekti punkt 9.11). Lisaks on hankija ette

näinud hinnaküsimise protseduuri raamlepingu projekti punktis 3.3.2, võimalusega loobuda

pakkumusest, mida hankija ei pea mõistlikuks, seades seega kahekordse kontrolli avalike

vahendite säästlikule kasutamisele.

Hankija ei ole pakkumuses küsinud arendustööde tunnihinda, kuna hankija hinnangul on

arendustööde maht riigihankest väga väike osa, kuna hankija peab selle tellimise tõenäosust

väikseks. Hankija lõppkasutajate (nii Eesti kui Leedu Kaitseväe) vajadus on saada enda

kasutusse toimiv välihaigla. Tänases julgeolekuolukorras ei ole kummalgi Kaitseväel aega

ega (inim)ressurssi tegeleda välihaigla edasiarendusega. Kuivõrd raamleping sõlmitakse

seitsmeks aastaks, sätestas hankija alusdokumentides endale õigusena arendustöid tellida,

kuid nägi ette arendustööde tellimise korra, mis võimaldab hankijal tulevase lepingupartneri

hinnapakkumus tagasi lükata ja tellida teenus teise lepingu alt. Käesoleval hetkel on hankijal

kehtiv dünaamiline hankesüsteem „Konteinerite ost, rent, ehitus ja remont“ (263475), mille

kategooria 3 alt on võimalik arendustöid tellida või korraldada selleks eraldi hankemenetlus.

Hankija enda hinnangul on tellitavate teenuste maht nähtuv hindamiskriteeriumite

osakaaluna, kuid kuna tegemist on eeldatavate mahtudega, siis hankija hinnangul moodustaks

arendustööde maht riigihankest kuni 3% (eeldusel, et mõnest teisest osakaalust jääb mahtu

üle). Hankija on arvestanud julgeolekuolukorra olulise halvenemisega, mistõttu sõltuvad

erinevate kaasnevate teenuste mahud ja kulud otseselt välihaigla kasutuse intensiivsusest.

Tavapärases olukorras kasutatakse välihaiglat õppustel, kasutajakoolitustel (sh reservistide

koolitus sõjaajaks), vajadusel välismissioonidel.

14

c. Rahandusministeeriumi poolt tuvastatud asjaolud ning hinnang

Raamlepingu esemeks on raamlepingu punkti 1.4 kohaselt mobiilsete sidumispunktide (ehk

Role 1), mobiilsete välihaiglate (ehk Role 2), nende eraldiseisvate moodulite ja varuosade

(edaspidi: kaup) ostmine ning nende järjepideva remont- ja hooldustööde, arendustööde ja

erineva tasemega kasutajakoolituste tellimine (edaspidi: teenus). Hankija sätestas teenusele

hindamiskriteeriumid remondi- ja hooldustööde tunnihinnale osakaaluga 10% ning

koolitusprogrammi tunnihinnale osakaaluga 5%. Kauba hinnale ning kaubale pakutud

garantiiperioodi kestusele sätestatud hindamiskriteeriumite osakaaluks kujunes 85%.

Eelnevast järeldub, et hankija hinnangul sõltub riigihanke eseme majanduslik soodsus

tellitavate teenuste maksumusest maksimaalselt 15% ulatuses.

Raamlepingu projekti punkti 9.1 kohaselt on raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute

eeldatav maksimaalne kogumaksumus on 150 000 000 eurot, mille täitumisel lõpeb

raamleping vastavalt punktile 17.2.

Rahandusministeerium möönab, et raamlepingu punktis 9.11 sätestatud arendus- ja

ümberehitustööde hinna kujunemine seab küsimuse alla teenuse maksumuse kujunemise

läbipaistvuse, kuid leiab, et ettekirjutus riigihanke kehtetuks tunnistamiseks oleks asjaolusid

arvesse võttes ebaproportsionaalne. Nimelt nähtub asjaoludest ning hankija selgitustest, et

nimetatud teenuse osakaal riigihanke kogumaksumusest on marginaalne. Samuti tuleb arvesse

võtta, et raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute kogumaksumusele seab ülempiiri

raamlepingus sätestatud eeldatav maksimaalne kogumaksumus, mistõttu ei ole raamlepingu

punkti 9.11 võimalik rakendada piiramatult. Ühtlasi on hankijal võimalik välistada

vastuolusid läbipaistvuse, kontrollitavuse, konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning võrdse

kohtlemise üldpõhimõtetega, korraldades konkreetsetele töödele eraldiseisva riigihanke

menetluse.

VI Riigihanke alusdokumentides sätestatud menetluslikud nõuded ning raamlepingu

tingimused

a. Järelevalveteate esitaja seisukohad

1. Hanke alusdokumentide üldosa („Üldosa“) p 2.9 sätestab: „Läbirääkimiste kutses annab

hankija teada, milliste lahenduste ja tingimuste üle läbirääkimised toimuvad. Pakkuja võib

läbirääkimistel esitada ka enda ettepanekud tingimuste ja lahenduste muutmiseks. Hankija

otsustab muudatuste üle pärast seda, kui kõikide pakkujatega on läbirääkimised peetud

ning annab pakkujatele otsusest teada läbirääkimiste lõppemise ja lõplike pakkumuste

tähtaja määramise kohta esitatavas teates.“

Järelevalveteate esitaja mõistab tingimust selliselt, et see võimaldab (põhimõtteliselt)

muuta esialgsetes pakkumustes kajastuvaid lahendusi. See läheb järelevalveteate esitaja

hinnangul vastuollu konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluses peetavate

läbirääkimiste eesmärgiga, milleks on võimaldada esialgsetes pakkumustes kajastuvaid

lahendusi teatud piiratud ulatuses kohandada ja parandada, et nad vastaksid (paremini)

hankedokumentides juba kehtestatud nõuetele. Samuti leiab järelevalveteate esitaja, et

selline tingimus on vastuoluline riigihankes kehtestatud tehniliste tingimustega, millest

enamus on sätestatud minimaalsete nõuetena, mille üle ei või läbirääkimisi pidada.

Järelevalveteate esitaja hinnangul on „Üldosa“ punkt 2.8. eelnevalt kirjeldatud vastuolude

tõttu eksitav, mistõttu läheb see RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse

15

põhimõttega. Tõlgendusele, et läbirääkimised võivad viia riigihanke alusdokumentide

muutmiseni, viitab ühtlasi „Üldosa“ p 2.1., milles on sätestatud, et „Kui läbirääkimiste

käigus otsustatakse teha võrreldes algsetes dokumentides kirjeldatud esialgsete lahenduste

ja tingimustega muudatusi, teeb hankija vajadusel täiendused riigihanke

alusdokumentides ning edastab info kõigile läbirääkimistes osalenud pakkujatele lõplike

pakkumuste esitamiseks. Olenemata riigihanke alusdokumentides tehtud muudatustest

võib hankija lubada muuta pakkumuse maksumust kogu maksumuse esildise ulatuses (ka

juhul kui riigihanke alusdokumentides muudatusi ei tehta).“

2. Järelevalveteate esitaja hinnangul on RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega

raamleping ning riigihanke alusdokument „Konfidentsiaalsustingimused“, kuivõrd

nendes sätestatud leppetrahvi määrad konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral ei ühti.

Samuti on RHS-ga ja AvTS-ga vastuolus pakkujatele pandud kohustus hoida saladuses

teavet, mille hankija on riigihanke alusdokumendis „Konfidentsiaalsustingimused“

määratlenud konfidentsiaalseks (KT p-de 2.1.1 ja 2.1.2 järgi loetakse konfidentsiaalseks

mh järgmine teave: „Igasugune muu mistahes vormis (kirjalikus, suulises, kirjalikult

taasesitatavas jne) antud või Poolte vahel vahetatud tehniline info riigihanke eseme kohta“

(p 2.1.1) ja „Riigihanke eseme tehniliste näitajate kohta antud või Poolte vahel vahetatud

küsimused, täpsustused, selgitused, arvamused ja ettepanekud“ (p 2.1.2). Hankija ei saa

tunnistada riigihankega seonduvat teavet konfidentsiaalseks meelevaldselt, vaid see saab

toimuda üksnes kooskõlas AvTS-ga ja RHS-i erireeglitega.

3. Järelevalveteate esitaja hinnangul on raamlepingu punkt 9.9 vastuolus RHS-iga.

Nimetatud raamlepingu punkti teine pool sätestab: „Samuti on ostjal õigus esitada

ühepoolne tahteavaldus ühikuhindade langetamiseks üks kord 24 kalendrikuu jooksul, kui

Eesti Statistikaameti poolt avaldatud tööstustoodangu

tootjahinnaindeksi/tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas

punktis nimetatud juhtudel. Ühikuhindade korrigeerimise taotluse protseduur iga 24

kalendrikuu möödudes kehtib kuni raamlepingu perioodi lõpuni või kuni eeldatava

maksimaalse maksumuse täitumiseni.“

Seega on RKIK teatud tingimustel endale ette näinud ühepoolse õiguse alandada

raamlepingus fikseeritud ühikuhindasid. Seda 15% lage ületavas osas oleks RK p 9.9 teise

poole kohaldamine õigusvastane, kuna sellele ei leiduks õigustavat alust RHS §-s 123.

b. Rahandusministeeriumi poolt tuvastatud asjaolud ja hinnang

Tulenevalt asjaolust, et riigihanke alusdokumente ei vaidlustatud VaKo-s, esineb RHS § 206

lg 2 p-s 1 sätestatud alus järelevalvemenetluse lõpetamiseks.

Seoses punktis VI.a.1. käsitletud raamlepingu tingimusega selgitab Rahandusministeerium, et

riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimusi tuleb hinnata kogumis. Võttes arvesse

„Üldosa“ punkti 2.7, milles on sätestatud läbiräägitavate tingimuste ulatus („Läbirääkimisi

võib pidada lepingutingimuste, tehnilise kirjelduste tingimuste üle, mille väärtuseks on

„SHALL“, ja muude riigihanke alusdokumentide üle, v.a hindamiskriteeriumid.“) ning

asjaolu, et tehnilises kirjelduses „SHALL“ väärtusega tingimuste puhul on hankija sätestanud

nõuded pakkuja poolt esitatavale lahendusele, siis võib „Üldosa“ punkti 2.9. tõlgendada

selliselt, et sätte viidatud lahenduste all on mõeldud esialgses pakkumuses pakkujate poolt

esitatud lahendusi. Selline käsitlusele viitab ühtlasi RHS § 70 lg 61, mille kohaselt teavitab

hankija kõiki menetluses osalevaid pakkujaid, kelle pakkumusi ei ole RHS § 70 lg 6 kohaselt

kõrvale lükatud, samal ajal kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest tehnilises

16

kirjelduses või muudes tingimustes tehtud muudatustest ja annab pakkujatele piisavalt aega

uute pakkumuste esitamiseks. Läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuetes ei ole muudatuste

tegemine lubatud.

Seoses punktides VI.a. 1 ja 3 väljatoodud asjaoludega selgitab Rahandusministeerium

täiendavalt, et tingimuste mitmeti mõistetavust tulenevalt ei ole võimalik hinnata, kas hankija

on näinud ette võimaluse eirata RHS-is sätestatut seoses läbirääkimiste pidamisega või

hankelepingu muutmisega. Kuivõrd nimetatud tingimuste rakendamine ning võimalik RHS-i

rikkumine saab realiseeruda, kui üldse, tulevikus, siis ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul

proportsionaalne teha hankijale ettekirjutus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.

Konkreetsetest tingimustest tõusetuvaid RHS-i rikkumisi on võimalik ära hoida hankijat

potentsiaalsete RHS-i rikkumiste eest hoiatamisega.Võimalikeks rikkumisteks on RHS § 70

lg-st 2 tuleneva keelu eiramine, mille kohaselt ei räägita läbi riigihankes sätestatud

miinimumnõuete üle, ning RHS § 123 lg 1 p-des 1 või 2 sätestatud hankelepingu muutmise

aluste ebaõige rakendamine.

Rahandusministeeriumi täiendavad selgitused eelnevalt kirjeldatud asjaoludele ning

hinnangule

Esiteks selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevus ning volitused riigihankealase järele-

valve teostamisel on sätestatud RHS 9. peatükis, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil

ulatuslik kaalutlusõigus igakordselt otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada ja millist

seaduses ette nähtud järelevalveabinõud rakendada. RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1

tulenevalt teostab Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku ning haldusjärelevalvet

RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle.

Rahandusministeerium võib RHS § 206 lg 2 p 1 kohaselt lõpetada alustatud

järelevalvemenetluse, kui järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette nähtud tähtaja

jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust Riigihangete

vaidlustuskomisjonile (edaspidi VaKo). RHS § 206 lg 2 p 2 kohaselt võib

Rahandusministeerium lõpetada alustatud järelevalvemenetluse, kui rikkumise asjaolusid ja

muid tegureid arvesse võttes puudub järelevalvemenetluse läbiviimiseks oluline avalik huvi

või ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus. Näiteks võib oluline avalik huvi

järelevalvemenetluse läbiviimiseks puududa juhul, kui ettenähtavalt ei tooks järelevalveteates

väidetud rikkumine vastavalt RHS § 208 lg-tele 1-2 kaasa ettekirjutuse tegemist.2 Seda

eelkõige rikkumiste puhul, mida ei ole võimalik riigihankes menetluslikult enam kõrvaldada,

kuid mille korral riigihanke kehtetuks tunnistamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne

abinõu.

Selgitame täiendavalt, et vaidlustuse esitamise võimaluse minetamisel ei ole

Rahandusministeeriumile järelevalveteate esitamine reeglina põhjendatud. Seadusandja on

RHS-i vastuvõtmisel pidanud oluliseks eristada järelevalvemenetlust vaidlustusmenetlusest.

Hankeasjades näevad HKMS § 268 lg 1 ja VaKo põhimääruse § 1 ette kohustusliku kohtueelse

menetluskorra VaKo-s. Rahandusministeeriumi järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida

subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ning halduskohtumenetlust

hankeasjades, mistõttu üldjuhul ei saa rikkumine olla üheaegselt nii Rahandusministeeriumi

kui vaidlustuskomisjoni menetluses.3 Sisuliselt tooks see kaasa järelevalvemenetluse kaudu

2 Nt RaM 10.07.2018 nr 12.2-1/5380-2, kättesaadav http://adr.rik.ee/ram/dokument/5869935 (15.12.2018).

3 RHS eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139.

17

tähtajatute vaidlustuste esitamise. Initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel

hankijale ettekirjutuse tegemise, saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud

ettevõtja võimaluse minna mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks

õiguskindluse ja õigusrahu suhtes lubamatu.4

Lähtudes eelnevalt väljatoodud asjaoludest ja Rahandusministeeriumi hinnangutest ning

juhindudes RHS § 206 lg-st 2 p-dest 1 ja 2, teatame, et Rahandusministeerium lõpetab Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihanke „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenumber

259625) seaduslikkuse kontrollimiseks alustatud järelevalvemenetluse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Lisaadressaadid:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Hendrik Kull

[email protected]

4 M. Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2019.