Pöördumine

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium Meie: 16.05.2024 nr 29

[email protected]

Sotsiaalkindlustusamet

info@sotsiaalkindlustusamet

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine lapsevanemate jagatud hooldusõiguse korral

puudega lapse sotsiaaltoetuste maksmise teemal

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku,

sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine ning õppimise ja töötamise

soodustamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. Puudega lapse toetust

makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude

hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, toetus makstakse lapse, vanema

või eestkostja arvelduskontole (PISTS § 1 lg 2, § 6 lg 1).

Eelnevast nähtub, et puudega lapse toetuse eesmärk on lisaks puudest tulenevate lisakulude

katmisele ka puudega lapse ühiskonnas osalemise, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete

võimaluste toetamine. EPIKoja poole on pöördunud vanemad, kes eraldi elades jagavad lapse

hooldusõigust ning kes soovivad, et ka puudega lapse toetust saaks jagada vastavalt sellele,

kumma vanema juures laps parajasti elab ehk et üks kuu saaks toetust üks vanem ja teine kuu

teine vanem. Sotsiaalkindlustusamet on vastanud vanematele, et PISTS ei võimalda puudega

lapse toetuse maksmist kordamööda, täiendavaid põhjendusi või analüüsi vastusest ei nähtu.

EPIKoda leiab, et vaatamata asjaolule, et kehtiv PISTS ei võimalda toetuse maksmist vanematele

nn kordamööda, peab ka puudega lapse toetuse maksmisel säilima paindlikkus analoogselt

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

perehüvitiste seaduse alusel makstava perehüvitisega1. Kuigi perehüvitise maksmise aluseid ja

korda reguleerib PHS ja puudega lapse toetuse saamise aluseid ja korda PISTS, siis on toetuste

üldised eesmärgid võrreldavad ehk mõlemal juhul on üldiseks eesmärgiks lapse elukondlike

kulude katmine, hooldamise, õppimise toetamine ja vastavate kulude hüvitamine. Eelneva pinnal

puudub arusaam, miks ei ole võimalik PISTS alusel makstavat puudega lapse toetust maksta

vanematele kordamööda.

Viitame siinkohal ka Riigikohtu üldkogu 19.10.2020 otsusele kohtuasjas nr 3-18-1672, mille p14

leiab Õiguskantsler viitega varasemale Riigikohtu lahendile, et kui Sotsiaalkindlustusamet saab

jagada vanemate vahel võrdselt pensioniõiguslikku staaži, siis saab Sotsiaalkindlustusamet

jagada võrdselt ka peretoetusi. Samas lahendis käsitles üldkogu vanemate võrdsuspõhiõiguse

riivet ning Sotsiaalkindlustusameti administratiivset koormust ja infosüsteemi võimalusi leides

kokkuvõttes, et antud juhul puudub õigustus vanemate ebavõrdsele kohtlemisele ning hüvitist

makstes tuleb esmajoones lähtuda seaduse eesmärgist ehk sellest, milleks peretoetused on ette

nähtud ja nende isikute huvidest, kelle jaoks toetused on kehtestatud. 2

Arvestades eeltoodut leiame, et puuduvad selged ja arusaadavad argumendid, miks ei saa maksta

puudega lapse toetust vanematele kordamööda. Seetõttu palume Sotsiaalkindlustusameti ja

Sotsiaalministeeriumi selgitust ning loodame võimalikult kiiresti ka seadusesse sätete loomist,

mis võimaldaks puudega lapsele mõeldud toetust maksta hooldusõigust jagavatele vanematele

kordamööda.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Rekand [email protected]

1 PHS § 6 lg 1 kohaselt saavad vanemad kasutada perehüvitise saamise õigust kordamööda 2 3-18-1672/38 (riigikohus.ee)

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium Meie: 16.05.2024 nr 29

[email protected]

Sotsiaalkindlustusamet

info@sotsiaalkindlustusamet

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine lapsevanemate jagatud hooldusõiguse korral

puudega lapse sotsiaaltoetuste maksmise teemal

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku,

sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine ning õppimise ja töötamise

soodustamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. Puudega lapse toetust

makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude

hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, toetus makstakse lapse, vanema

või eestkostja arvelduskontole (PISTS § 1 lg 2, § 6 lg 1).

Eelnevast nähtub, et puudega lapse toetuse eesmärk on lisaks puudest tulenevate lisakulude

katmisele ka puudega lapse ühiskonnas osalemise, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete

võimaluste toetamine. EPIKoja poole on pöördunud vanemad, kes eraldi elades jagavad lapse

hooldusõigust ning kes soovivad, et ka puudega lapse toetust saaks jagada vastavalt sellele,

kumma vanema juures laps parajasti elab ehk et üks kuu saaks toetust üks vanem ja teine kuu

teine vanem. Sotsiaalkindlustusamet on vastanud vanematele, et PISTS ei võimalda puudega

lapse toetuse maksmist kordamööda, täiendavaid põhjendusi või analüüsi vastusest ei nähtu.

EPIKoda leiab, et vaatamata asjaolule, et kehtiv PISTS ei võimalda toetuse maksmist vanematele

nn kordamööda, peab ka puudega lapse toetuse maksmisel säilima paindlikkus analoogselt

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

perehüvitiste seaduse alusel makstava perehüvitisega1. Kuigi perehüvitise maksmise aluseid ja

korda reguleerib PHS ja puudega lapse toetuse saamise aluseid ja korda PISTS, siis on toetuste

üldised eesmärgid võrreldavad ehk mõlemal juhul on üldiseks eesmärgiks lapse elukondlike

kulude katmine, hooldamise, õppimise toetamine ja vastavate kulude hüvitamine. Eelneva pinnal

puudub arusaam, miks ei ole võimalik PISTS alusel makstavat puudega lapse toetust maksta

vanematele kordamööda.

Viitame siinkohal ka Riigikohtu üldkogu 19.10.2020 otsusele kohtuasjas nr 3-18-1672, mille p14

leiab Õiguskantsler viitega varasemale Riigikohtu lahendile, et kui Sotsiaalkindlustusamet saab

jagada vanemate vahel võrdselt pensioniõiguslikku staaži, siis saab Sotsiaalkindlustusamet

jagada võrdselt ka peretoetusi. Samas lahendis käsitles üldkogu vanemate võrdsuspõhiõiguse

riivet ning Sotsiaalkindlustusameti administratiivset koormust ja infosüsteemi võimalusi leides

kokkuvõttes, et antud juhul puudub õigustus vanemate ebavõrdsele kohtlemisele ning hüvitist

makstes tuleb esmajoones lähtuda seaduse eesmärgist ehk sellest, milleks peretoetused on ette

nähtud ja nende isikute huvidest, kelle jaoks toetused on kehtestatud. 2

Arvestades eeltoodut leiame, et puuduvad selged ja arusaadavad argumendid, miks ei saa maksta

puudega lapse toetust vanematele kordamööda. Seetõttu palume Sotsiaalkindlustusameti ja

Sotsiaalministeeriumi selgitust ning loodame võimalikult kiiresti ka seadusesse sätete loomist,

mis võimaldaks puudega lapsele mõeldud toetust maksta hooldusõigust jagavatele vanematele

kordamööda.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Rekand [email protected]

1 PHS § 6 lg 1 kohaselt saavad vanemad kasutada perehüvitise saamise õigust kordamööda 2 3-18-1672/38 (riigikohus.ee)