Määruse muutmine

Määruse „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ seletuskirja lisa

Kooskõlastustabel

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

KOOSKÕLASTUSRING

Kliimaministeerium

Kliimaministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste ettepanekutega: 1. Täiendada määruse nr 63 § 4 lõiget 1 lausega: „Supluskohas peavad olema pealt suletavad prügikastid, mida tuleb tühjendada regulaarselt.“. Selgitus: Seoses Eesti merestrateegia meetmekava rakendamisega (meede BALEE-M047 Jäätmekäitluse keskkonnasäästlik korraldamine üleujutusriskiga rannikul ja randades) ning tulenevalt vastvalminud Eesti mereala seisundihinnangust, kus rannaprügi osas (ega ka mereprügi tunnuses tervikuna) pole head keskkonnaseisundit saavutatud, on põhjendatud täiendada määrust nr 63 nõuetega prügikastide ja -koristuse osas supelrandades. See aitab vältida mereprügi teket (jäätmeseadus § 21 lg 2 p 7). Tehniline nõue suletavate prügikastide kohta aitab vältida nendest prügi laialilendumist tuulega ning ka lindude-loomade poolt prügi laiali kandmist prügikastidest.

Mittearvestatud. Ettepaneku eesmärk on asjakohane, kuid nõue ei sobi suplusvee määrusesse ja seda on ka veeseaduse alusel määruse tervikteksti kehtestamisel (RT I, 08.10.2019, 4) põhjendatud järgmiselt: „Paragrahvi 4 lõike 1 kohaselt peab supluskoht enne suplushooaja avamist ja

selle vältel olema hooldatud ja korrastatud. Kehtiva korra kohaselt peab

supluskoht enne suplushooaja avamist olema hooldatud, korrastatud ja

varustatud piisaval hulgal vajalike riietuskabiinide, tualettruumide ning

prügiurnidega. Eelnõu kohaselt peab supluskoht olema hooldatud ja

korrastatud terve suplushooaja vältel (mitte ainult enne avamist) ning enam

ei nõuta riietuskabiinide, tualettruumide ja prügiurnide olemasolu.

Muudatuse tingib asjaolu, et kehtiva korra kohaselt tekitab eelnimetatud

esemete nõudmine praktilises elus paljudel supluskohtade valdajatel

probleeme ning takistab seega supluskoha asutamist. Seetõttu ei ole

supluskoha valdaja kohustatud ka veeproove tegema. Tulemuseks on

olukord, kus inimesed käivad suplemas supluskohas, mis ei vasta nõuetele.

Terviseamet saab vajaduse korral rakendada üldsuse teavitamise meetmeid

(suplemiskeeldu või soovitust mitte supelda). Tihti aga käivad reaalses elus

inimesed sellest olenemata oma harjumuspärastes kohtades suplemas.

Suplema minemist amet aga takistada ei saa. Kuna määruse eesmärk on

eelkõige tervisekaitse tagamine, on oluline kehtestada miinimumnõuded,

mille rakendamine ei tekita valdajale ülemääraseid kulutusi. Muudatuse

mõjul ei kao kõikidest supluskohtadest riietuskabiinid, prügiurnid ega

tualetid, sest praktiline elu on näidanud, et supluskohtade valdajad on

motiveeritud oma supluskohad puhtana hoidma ja piirkonna elanike heaolu

tagama. Nii näiteks on mitmes supluskohas ka rannavalve, mis ei ole

määrusega nõutud. Lisaks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6

lõike 1 kohaselt omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas

muu hulgas heakorda ja jäätmehooldust. Pigem annab muudatus

paindlikkuse, et ka vähem võimekad valdajad saaksid oma supluskohas

suplusvee ohutuse tagada. Muudatus on kooskõlas suplusvee direktiiviga,

mis ei nõua supluskohas tualettruumide, riietuskabiinide ega prügiurnide

olemasolu.“

Terviseameti andmetel ei ole olukord randades sellest muudatusest korrastuse ja hoolduse osas halvenenud. Teadaolevalt on rannavaldajad ka kursis, et prügikastid oleksid võimalikult suletud või suletavad. See, et prügikastid oleksid suletavad ja tühjendataks regulaarselt on pigem teadlikkuse tõstmise küsimus, kui antud määruse reguleerimise koht. Hetkel on 26 mereäärset supluskohta, kus hooaeg on avatud kolm kuud. See tähendab, et ka määruse nõuded rakenduvad vaid antud perioodi jooksul. Samas aga kasutatakse randasid puhkamiseks ja ajaveetmiseks põhimõtteliselt aastaringi. Samuti on palju (rohkem kui supluskohti) mererandu, mis ei ole supluskohad. Nõue, et supluskohas oleks prügikastid, mida tuleb regulaarselt tühjendada

tähendaks sisuliselt ka seda, et Terviseamet hakkab viima läbi järelevalvet ja

tegema ettekirjutusi omavalitsuste prügikastide tühjendamise kohta.

Suplushooaja avamise nõuetes (§ 4 lg 3) on kaudselt juba ka supluskoha

puhtus reguleeritud (ei tohi olla jäätmeid, vajadusel tuleb likvideerida). Selle

nõude kaudu võib KOV leida parimaks lahenduseks just kinnised

prügianumad. Samuti usume, et see nõue dubleeriks juba olemasolevat

seadusandlust, mis reguleerib heakorda ja prügimajandust. Me ei näe me

vajadust hakata eristama prügikaste supluskohas ja suplushooajal teistest

omavalitsuse prügikastidest.

Kokkuvõttes peaks konkreetne määrus jääma inimese tervise kaitsmise reguleerimiseks ja prügikastid KOV heakorra eeskirja ja jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide objektiks.

2. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas hakkab toimuma supluskoha suplushooaja avamine kui määruse § 4 lg 4 nimetatud andmete esitamisel selgub, et supluskoht ei vasta nõuetele ja määruse § 4 lg 5 kehtetuks tunnistamisel ei ole Terviseametil otsustusõigust supluskoha suplushooaja avamise üle. Palume täiendada seletuskirja.

Selgitatud. Direktiivi ja määruse kohaselt ei ole § 4 lg 4 esitatud suplusvee

proovi mittevastavus takistuseks suplushooaja avamisel. Kui hooaja eelne

proov ei vasta nõuetele, siis võetakse vajadusel uus proov (et kinnitada, kas

tegemist on lühiajalise reostusega) - see ei takista otseselt hooaja avamist

(ega ole ka Terviseametile aluseks hooaja avamist takistada). Kui lisa- ja

asendusproov ei vasta nõuetele, rakenduvad teised kehtima jäävad määruse

sätted, mis reguleerivad suplusvee kvaliteedi hindamist, klassifitseerimist ja

üldsuse teavitamist (§ 7 ja § 9). Terviseametile jääb ka edaspidi õigus

kehtestada supluskohale alaline suplemiskeeld või alaline soovitus mitte

supelda (§ 7 lg 4). Teema ei puuduta otseselt eelnõuga tehtavat muudatust

ja seega ei vaja seletuskiri täpsustamist.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ muutmise eelnõu ja teeb järgmise ettepaneku. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõige 5, mille kohaselt otsustab Terviseamet supluskoha suplushooaja avamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul pärast sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete esitamist ja teavitab taotlejat vastuvõetud otsusest kirjalikult. Samas jääks alles kehtiva määruse § 4 lõige 4, mis kohustab supluskoha omanikul või valdajal koostada supluskoha seirekalender. Seega teeme ettepaneku sõnastada määruse § 4 lg 4 järgmiselt: „(4) Supluskoha omanik või valdaja tagab kaks nädalat enne suplushooaja algust esimese suplusvee proovi võtmise, mis esitatakse Terviseametile.“

Mittearvestatud. Seirekalendri koostamise kohustus tuleneb suplusvee direktiivist ja kooskõlastamist määrusest välja ei saa jätta. Seirekalender on kogu suplusvee seire ja kvaliteedihindamise aluseks. Suplusvee proovid tuleb võtta lähtuvalt seirekalendris toodud kuupäevadel (lubatud on vajadusel võtta proov 4 päeva varem või hiljem kui ei ole mingil olulisel põhjusel võimalik võtta proovi ettenähtud kuupäevadel) ning proovide vaheline aeg ei tohi olla pikem kui 31 päeva. Seirekalendri kooskõlastamisel TA kontrollib näiteks seda, et proovid on jaotunud hooajale ühtlaselt ning et ei tekiks olukorda kus veekvaliteeti ei saa hinnata, et mõni proov on puudu või proovivõtu sagedus ei vasta nõuetele. Peale hooaja lõppu lisatakse andmekogusse vaid seirekalendri alusel võetud proovid (vajadusel asendatakse seireproov asendusprooviga kui on tõestatud, et on toimunud lühiajaline reostus). Suplusvee kvaliteedi hindamise teostab TA – koostades andmekogu, arvutades protsentiilid ja määrates protsentiilide alusel kvaliteediklassi.

MINISTRI MÄÄRUS

15.05.2024 nr 21

Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ muutmine

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 91 lõike 2 alusel. Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ § 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 63

„Nõuded suplusveele ja supelrannale“ muutmise määruse seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruses nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ (edaspidi supluskoha määrus) tunnistatakse kehtetuks Terviseameti otsustusõigus avada supluskoha suplushooaeg. Eesmärk on vähendada Terviseameti töökoormust tegevuse arvelt, mis ei oma suurt sisulist mõju määruse tervisekaitseliste eesmärkide täitmisele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]; tel 5918 5362) ja õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]; tel 5918 9323). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse määruse Riigi Teatajas avaldatud redaktsiooni RT I, 08.10.2019, 4. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 4 sätestab nõuded suplushooaja avamisele. Näiteks peab supluskoht enne suplushooaja avamist ja selle vältel olema hooldatud ja korrastatud, seal ei tohi esineda jäätmeid ega reostust, üldsusele peab olema tagatud teave suplusvee ohutuse kohta jm. Määrusega tunnistatakse kehtetuks § 4 lõige 5, mille kohaselt otsustab Terviseamet supluskoha suplushooaja avamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul pärast sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete (enne suplushooaja algust võetud suplusvee proov) esitamist ja teavitab taotlejat vastuvõetud otsusest kirjalikult. Terviseameti eelnimetatud otsus nõuab nii inspektori paikvaatlust (hindab, kas rand on puhas, vastavad rajatised ja asjakohane suplusteave olemas jm) kui ka dokumentide vormistamist, mis võtab kokku paar päeva tööaega. Eestis on umbes 55 supluskohta (igal hooajal ei pruugita kõiki supluskohti avada), kõikide supluskohtade hooaja alguse otsuse tegemine nõuab Terviseametilt palju ressursse. Tänaseks on selgunud, et sisuliselt pole sellel tegevusel väga suurt ohu ennetamise väärtust. Supluskoha valdaja peab nagunii täitma supluskoha määruse §-s 4 sätestatud suplushooaja avamise nõudeid ning supluskoha valdajal on eelduslikult motivatsiooni ja tahet, et hoida supluskoht hooldatud ja korrastatud ning täita muid §-st 4 tulenevaid nõudeid. Lisaks sätestab veeseaduse § 91 lõike 1 punkt 1, et supelranna omanik või valdaja tagab ohutud kasutamistingimused, kasutatava vee nõuetekohasuse ning vee kontrolli ja uuringud akrediteeritud laboris veeseaduse alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Veeseaduse § 250 lõige 3 sätestab Terviseameti kohustuse teha riiklikku järelevalvet suplusvee ja supelranna kohta kehtestatud nõuete täitmise üle ehk igal juhul on supluskoha omanikul või valdajal kohustus tagada supluskoha korrasolek hooaja avamisel ja selle vältel, samuti säilib Terviseametil õigus kontrollida supluskoha nõuete täitmist, sealhulgas supluskoha korrasolekut. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega.

2

4. Määruse mõjud Eelnõu muudatuste eesmärk on vähendada Terviseameti töökoormust ja seeläbi täita riigi kavandatud nulleelarve eesmärke. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, riigi julgeolekut ega välissuhteid, samuti ei avaldu sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Muudatused mõjutavad Terviseameti töökoormust – ameti töökoormus väheneb. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga väheneb Terviseameti töökoormus ning seetõttu vähenevad ka ameti kulud (13 103 eurot aastas). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Samuti saadeti eelnõu arvamuse avaldamiseks Terviseametile. Eelnõu kooskõlastasid Kliimaministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit märkustega (leitavad märkustega arvestamise tabelis). Teised kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.