Käskkiri

KÄSKKIRI

16.05.2024 nr 33

Riigi Infosüsteemi Ameti palgajuhendi kinnitamine

Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 alusel ning kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga:

1. Kinnitan Riigi Infosüsteemi Ameti palgajuhendi (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks majandus- ja infotehnoloogiaminister 27.01.2020 käskkirja nr 11

„Riigi Infosüsteemi Ameti palgajuhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

2

KINNITATUD

majandus- ja infotehnoloogiaministri 16.05.2024 käskkirjaga nr 33 Lisa

RIIGI INFOSÜSTEEMI AMETI PALGAJUHEND

1 Palgajuhendi reguleerimisala ............................................................................................................. 3

2 Palgajuhendi eesmärk ......................................................................................................................... 3

3 Mõisted ................................................................................................................................................. 3

4 Üldpõhimõtted ..................................................................................................................................... 3

5 Palga maksmine ................................................................................................................................... 4

6 Põhipalga astmete moodustamine ...................................................................................................... 4

7 Põhipalga määramine ja muutmine .................................................................................................. 5

8 Tulemuspalga määramine ja maksmine ........................................................................................... 5

9 Lisatasude ja hüvitiste maksmine ...................................................................................................... 5

10 Puhkusetasu arvutamine ja maksmine.............................................................................................. 6

11 Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral ...................................................... 6

12 Põhipalga astmed................................................................................................................................. 7

3

1 Palgajuhendi reguleerimisala

1.1 Palgajuhend reguleerib Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi amet) ametnike ja töötajate

(edaspidi teenistujate) palga ja töötasu (edaspidi palk), puhkusetasu ning hüvitiste

maksmise tingimusi.

1.2 Palgajuhendi reguleerimata küsimustes lähtutakse palga maksmist reguleerivatest

õigusaktidest.

2 Palgajuhendi eesmärk

2.1 Palgajuhend tagab ameti palga maksmise läbipaistvuse ning aitab kaasa strateegiliste

eesmärkide saavutamisele.

2.2 Palgajuhend kirjeldab, millistest komponentidest teenistuja palk koosneb ning kuidas ja

mille alusel teenistuja palk kujuneb.

3 Mõisted

3.1 Teenistuja – asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või

eraõiguslikus töösuhtes olev töölepingu alusel töötav töötaja.

3.2 Teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.

3.3 Palk – teenistujale makstav põhipalk, tulemuspalk, lisatasu täiendavate

teenistusülesannete täitmise eest, lisatasu puuduva teenistuja teenistusülesannete täitmise

eest ja eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (öötöö, riiklikel pühadel

töötamine, valveaeg ja ületunnitöö).

3.4 Põhipalk – teenistuja palga fikseeritud osa, mis on määratud käskkirjaga või kokku

lepitud ja fikseeritud töölepingus teenistuskoha teenistusülesannete ning teenistuja

teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.

3.5 Tulemuspalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa heade töötulemuste ja kokkulepitud

eesmärkide saavutamise eest.

3.6 Lisatasu eritingimustes töötamise eest – lisatasu ületunnitöö, ööajal või riigipühal

tehtava töö või valveaja eest vastavalt seaduses kehtestatud korrale.

3.7 Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest – lisatasu teenistusülesannete täitmise

eest, mis ei tulene teenistuja ametijuhendist.

3.8 Lisatasu puuduva teenistuja teenistusülesannete täitmise eest - perioodiline või

ühekordne lisatasu puuduva teenistuja teenistusülesannete täitmise eest, mis ei tulene

ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtud teenistusülesannete

täitmisega töökoormuse olulise suurenemise.

3.9 Haigushüvitis – tööandja poolt teenistujale makstav hüvitis haigestumise või vigastuse

korral.

3.10 Hüvitis – teenistujale makstav muu ühekordne toetus peadirektori poolt vastaval

eelarveaastal sätestatud määras (nt püsivalt kaugtööle asumisega seotud kulude katteks).

4 Üldpõhimõtted

4.1 Teenistujate palkade määramisel ja kokku leppimisel ning maksmisel lähtutakse avaliku

teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ja käesolevast palgajuhendist.

4.2 Asutus maksab teenistujatele palka sarnastel alustel.

4

4.3 Asutuse palgajuhend vaadatakse juhtkonna poolt üle reeglina kord aastas või vastavalt

vajadusele.

4.4 Teenistujatele palga määramisel või kokku leppimisel arvestatakse asutusele eraldatud

eelarvet.

4.5 Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku teenistuja põhipalk.

Ametniku põhipalga määrab käskkirjaga peadirektor. Töötaja põhipalk lepitakse töötaja

ja peadirektori vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku põhipalga

määramiseks või kokku leppimiseks teeb vahetu juht kooskõlastatult personaliosakonna

juhatajaga.

5 Palga maksmine

5.1 Palga arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja

täitis talle pandud teenistusülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist

lühem tööaeg, arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest.

5.2 Palka makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval

teenistuja poolt osundatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

5.3 Punktis 5.2 toodud summalt tasub tööandja kõik seadusega sätestatud maksud (summalt

arvatakse maha tulumaks, töötuskindlustusmaks, II samba kogumispensionimakse (kui on

liitutud), samuti tasutakse summa pealt sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks). Info

makse ja makseid saavate asutuste ning nende maksmisega kaasneva kaitse kohta leiab

Rahandusministeeriumi lehelt: https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/avalik-

teenistus/palgakorraldus.

5.4 Amet võib ametniku palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud

limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse. Töötaja puhul on ameti arvel

tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa kinnipidamiseks vajalik töötaja

kirjalik nõusolek.

6 Põhipalga astmete moodustamine

6.1 Asutuse teenistuskohad on jaotatud teenistusgruppidesse ja määratud põhipalkade

vahemikud, mis on toodud punktis 12.

6.2 Põhipalga astmete moodustamisel võetakse arvesse:

6.2.1 ameti eelarvelisi võimalusi;

6.2.2 teenistuskohtade hindamise tulemusi;

6.2.3 palga konkurentsivõimet.

6.3 Teenistuskohtade hindamisel arvestatakse teenistuskoha mõju asutuse strateegia

kujundamisele, teenistuskohale esitatavaid nõudeid, töö reguleeritust, mõtlemisülesande

keerukust, juhtimise ja koostöö ulatust, vastutust tööprotsesside eest ja otsuste mõju

ulatust.

6.4 Palga konkurentsivõimet hinnatakse lähtuvalt palgaturu, sh avaliku teenistuse ja IKT

sektori palgauuringu jm andmetest.

6.5 Põhipalga astmestiku muutus ei tähenda automaatselt individuaalsete põhipalkade

muutmist.

5

7 Põhipalga määramine ja muutmine

7.1 Individuaalse põhipalga määrab või lepib kokku peadirektor vahetu juhi ettepanekul ja

kooskõlastatult personaliosakonna juhatajaga tuginedes palgajuhendi põhipalga

astmestikule ja arvestades teenistusülesannete ja tööde spetsiifikat, töökoormust,

teenistuja kompetentsust, kogemust, haridust ja kvalifikatsiooni.

7.2 Erandjuhul võib kohaldada põhipalgaastmestikus vastavale teenistuskohale ettenähtud

palgavahemikku maksimummäärast kõrgemat ja miinimummäärast madalamat põhipalka,

mille põhjendust hindab peadirektor.

7.3 Teenistujate põhipalgad vaadatakse üle üldjuhul kord aastas eelarvevahendite olemasolul.

Põhipalkade üle vaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade

muutmist.

7.4 Individuaalse põhipalga muutmisel võetakse arvesse:

7.4.1 teenistuja töö tulemuslikkust ja kvaliteeti;

7.4.2 olulisi muutusi teenistuja kvalifikatsioonis;

7.4.3 teenistuja tööks vajalikke kompetentse ning pühendumist (töösse suhtumist);

7.4.4 teenistuskoha palgataseme võrdlust palgaturuga ja sisemist õiglust.

7.5 Teenistujale määratud põhipalga kohta jagab selgitusi ja põhjendusi teenistuja vahetu

juht.

7.6 Erandjuhtudel võib peadirektor vahetu juhi põhjendatud ettepanekul ja personaliosakonna

juhataja kooskõlastusel individuaalseid põhipalkasid muuta ka aasta jooksul.

8 Tulemuspalga määramine ja maksmine

8.1 Tulemuspalga fondi suurus määratakse iga-aastaselt eraldi peadirektori poolt.

8.2 Ametnikule tulemuspalga ja lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstav

kogusumma aastas ei tohi olla suurem kui 20% samas kalendriaastas määratud põhipalga

kogusummast.

8.3 Tulemuspalka makstakse kokkulepitud strateegiliste võtmeülesannete, oluliste projektide

ja eesmärkide silmapaistva ja väga hea elluviimise eest. Tulemuspalka ei määrata ega

maksta teenistujale katseajal.

8.4 Strateegilised võtmeülesanded ja eesmärgid lepitakse kokku aasta lõpus ning poolaastal

läbiviidavatel vestlustel ja fikseeritakse vestluste infosüsteemis. Täpsemalt reguleeritakse

vestluste läbiviimist ja tulemuste hindamist eraldi vestluste läbiviimise juhendiga.

8.5 Ettepaneku teenistuja tulemuspalga suuruse osas teeb selleks eraldatud vahendite piires

teenistuja vahetu juht. Lõpliku summa kinnitab peadirektor.

8.6 Vahetu juht annab teenistujale selgitusi tulemuspalga määramisel summa kohta või

põhjendusi määramata jätmise kohta.

9 Lisatasude ja hüvitiste maksmine

9.1 Valveaja, riigipühal või ööajal töötamise eest makstakse lisatasu teenistujale seadusest

tuleneval alusel.

9.2 Ületunnitöö ja selle tasustamine või vaba ajaga hüvitamine lepitakse kokku teenistujaga

taasesitatavas vormis enne tööde teostamist. Lisatasu makstakse siis kui ületunnitööd ei

ole võimalik teenistujale hüvitada vaba aja andmisega.

9.3 Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest määratakse sõltuvalt lisaülesannete

mahust ja iseloomust.

6

9.4 Puuduva teenistuja teenistusülesannete täitmine ja lisatasu maksmine lepitakse

teenistujaga eelnevalt kokku ning vormistatakse töölepingu lisana või käskkirjaga

eeldusel, et asendamine ei tulene ametijuhendist.

9.5 Amet tööandjana maksab teenistujale haigushüvitist alates teenistuja haigestumise või

vigastuse esimesest haiguspäevast 70% teenistuja keskmisest töötasust, kui nende

päevade eest ei maksa teenistujale hüvitist Tervisekassa.

9.6 Muud ühekordsed hüvitised (nt püsivalt kaugtööle asumisega seotud kulude katteks)

määratakse peadirektori otsuse alusel vastaval eelarveaastal sätestatud määras.

9.7 Punktides 9.1–9.3 toodud lisatasu maksmise aluseks on personaliosakonna juhatajaga

eelnevalt kooskõlastatud vahetu juhi ettepanek peadirektorile.

10 Puhkusetasu arvutamine ja maksmine

10.1 Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse keskmise töötasu maksmise

tingimused ja korra alusel.

10.2 Puhkusetasu makstakse teenistujale hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust

või teenistuja soovil puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. Juhul, kui teenistuja

puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse

tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja

enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.

11 Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral

11.1 Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises

mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale

põhipalka.

11.2 Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse põhipalka projekti

välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt asutuse omavahenditest makstavat

teenistuja põhipalka, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud

teenistusülesannete mahtu või muutes nende sisu.

11.3 Projekti läbiviimise eest vastutav isik peab teavitama personaliosakonna juhatajat sellest,

kas teenistujale makstakse põhipalka välisvahenditest rahastatavast projektist täies mahus

või osaliselt, kas maksmisel rakendatakse proportsiooni ja kas projekti vahenditest võib

katta teenistujale ette nähtud puhkusetasu, haigushüvitist jms.

11.4 Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud teenistusülesanne ei ole

teenistuja ametijuhendis fikseeritud ning punktis 11.2 nimetatud põhimõte ei ole

rakendatav, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest:

11.4.1 käsitletakse projekti täitmisega seotud teenistusülesannet kui teenistujale antud

täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas juhendi

punktiga 9.3 või;

11.4.2 täidab teenistuja projekti täitmisega seotud teenistusülesandeid ületunnitööna, mis

hüvitatakse talle rahas vastavalt juhendi punktile 9.2 või;

11.4.3 sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks

töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange

kokku teenistuja ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.

7

Põhipalga astmed

Palga-

aste

Tööväärtus-

punktid

Põhipalga vahemik eurodes Teenistusgrupp

Miinimum-

määr

Maksimum-

määr

1

105-175 1500 2300

Spetsialistid (tegevustõhusust toetavad

teenistuskohad, täidavad enamasti

ühetaolisi teenistusülesandeid)

2

200-230 2400 3300

Keskastme spetsialistid (täidavad

keerukamaid, vähem reguleeritud

teenistusülesandeid ja nõustavad oma

spetsiifilises töövaldkonnas)

3

240-430 3000 4300

Tippspetsialistid (osalevad valdkonna

arendamises ning lahendavad või

nõustavad iseseisvalt keerukamaid

teenistusülesandeid)

4

340-570 3500 5500

Eksperdid (toote- ja valdkonnajuhid, kes

juhivad või osalevad valdkonna

arendamises ning lahendavad või

nõustavad iseseisvalt keerukamaid

ülesandeid; juhendavad madalama taseme

spetsialiste)

5

320-500 3500 5500 Struktuuriüksuste juhid

(talitusejuhid; osakonnajuhatajad)

6

560-700 5500 8000 Juhtkond

(peadirektor, peadirektori asetäitjad)