Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tori Vallavalitsus Teie: 15.04.2024 nr 6-2.1/1218

[email protected] Meie: 16.05.2024 nr 9.3-4/24/4093-2

Pärnu maakonnaplaneeringuga määratud elektrituulikute arendusalade P9 ja P10

detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu

Esitasite Terviseameti lääne regionaalosakonnale kooskõlastamiseks Pärnu maakonnaplaneeringuga

määratud elektrituulikute arendusalade P9 ja P10 detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) aruande eelnõu.

Elektrituulikute arendusalad P9 ja P10 ning kavandatav tuulepark (vajadusel tuulepargid) asuvad

osaliselt Tori valla ja osaliselt Põhja-Pärnumaa valla territooriumil.

Elektrituulikute arendusala P9 paikneb Põhja-Pärnumaa vallas Rahnoja külas ning Tori vallas valdavalt

Tohera külas, arendusala kogupindala on 291,2 ha, millest 186,5 ha paikneb Tori valla ja 104,7 Põhja-

Pärnumaa valla territooriumil.

Elektrituulikute arendusala P10 paikneb Põhja-Pärnumaa vallas Vihtra külas ning Tori vallas Aesoo

külas, ala kogupindala on 269,4 ha, millest 35,8 ha paikneb Tori valla ja 233,6 ha Põhja-Pärnumaa

valla territooriumil.

Planeeringualal paiknevad katastriüksused on valdavalt maatulundusmaa katastriüksuse sihtotstarbega.

Elektrituulikute kruntide piirkonnas olemasolev hoonestus puudub.

Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise

terviklahenduse loomine, mis tähendab elektrituulikute ja neid teenindava infrastruktuuri (teed, liinid,

alajaamad) asukohtade täpsustamist.

Planeeringulahenduse aluseks on elektrituulikute tuuleressursi osas optimaalne paigutus, mis võtab

arvesse kitsendusi ning keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

KSH raames hinnati mõju Natura aladele; kaitstavatele aladele; taimestikule; linnustikule; nahkhiirtele;

rohevõrgustikule; veekeskkonnale; maastikule; maavaradele; kultuuripärandile; kliimamuutustele ning

müra ja varjutuse mõju.

KSH aruande koostamisel käsitleti järgmisi alternatiive:

0-alternatiiv- kui tegevust ei viida ellu ja säilib praegune maakasutus;

Alternatiiv I- lähtub võimalikust tuulikute maksimumlahendusest;

Alternatiiv II- käsitletakse tuuleparkide vähendatud lahendust, mille korral on vähendatud tuulikute

arvu püüdes tõsta tuulepargi efektiivsust ning vähendada ka põhjustatavat keskkonnamõju.

Planeeringuga ei fikseerita konkreetset tuuliku marki. Modelleerimise sisendina kasutati seega

teoreetilist suure müraemissiooniga (108 dB) tuulikut ja alternatiivina reaalselt olemasolevat 106,9 dB

tuulikut.

Kokkuvõtlikult on alternatiiv I korral P9 tuulepargi rajamisel oodata ebasoodsatel ilmastikutingimustel

tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamist Saartaru elamualal nii 108 kui ka 106.9 dB müratasemega

tuulikute korral. Kuna tuulepark on võrdlemisi suur ning tuulikud on väga tiheda paigutusega, siis

esineb tuulikute omavaheline oluline koosmõju. Alternatiivi II korral on koosmõju mõnevõrra väiksem,

kuid 108 dB tuulikute korral võib siiski ebasoodsatel ilmastikuoludel esineda kuni 40.4 dB müratase

ehk öise sihtväärtuse ületamist. 106.9 dB tuulikute kasutamisel on ka ebasoodsatel

ilmastikutingimustel öine sihtväärtus kõigil mõjualasse jäävatel elamualadel täidetud. Kuna juba antud

2(2)

tuulepargi mahtude korral on vajalik tuulikute valikul jälgida kasutatavate tuulikute mürataset, siis

piirkonda täiendavate tuulikute kavandamisel tuleb arvestada olulise müra koosmõju esinemise

võimalusega. Iga järgneva tuulepargi puhul tuleb teostada täiendav müra koosmõju hindamine ning

tagada tuleb tuuleparkide koosmõjus müra normtasemete täitmine.

P10 ala puhul ei ole oodata ei alternatiiv I ega alternatiiv II puhul tuulepargi rajamisel tööstusmüra öise

sihtväärtuse ületamist elamualadel, kui tuulikute müratase on kuni 108 dB. Juhul kui kavandatakse

tuulepargi laiendamine läbi Põhja-Pärnumaa tuuleparkide eriplaneeringu, siis on oodata lähimatel

elamualadel mürataseme tõusu. Iga järgneva tuulepargi puhul tuleb teostada täiendav müra koosmõju

hindamine ning tagada tuleb tuuleparkide koosmõjus müra normtasemete täitmine.

Lisaks koostati võimalikku tulevast koosmõju illustreerivad mürakaardid, kuna on koostamisel nii

Põhja-Pärnumaa kui Tori põhjaosa eriplaneeringud, millega otsitakse täiendavaid asukohti

tuuleparkidele. Võimalik on, et P9 ja P10 detailplaneeringu alade ümber tekivad võimalikud tuulepargi

laienduse alad.

Arvutusliku mürahindamise alusel ilmnes, et kavandatavate P9 ja P10 tuuleparkide tuulikute rajamisel

ja hilisemal käitamisel ei ole oodata ümbritsevatel elamualade eluruumides madalsagedusliku müra

soovitatavate väärtuste ületamist. Seda võttes arvesse ka võimalikku koosmõju võimalike lisanduvate

tuulikutega.

Arvestades, et antud juhul paiknevad tuulikud vähemalt 1 km kaugusel elamualadest, siis ei ole oodata

ka vibratsiooni esinemist tasemel, mis võiks ületada inimese tajuvusläve.

KSH aruandes on muuhulgas välja toodud keskkonnameetmed, millega planeeringu elluviimisel

arvestada:

• Kuna elektrituulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele ning olla häiriv, siis tuleb

elektrituulikute valikul eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad tehnilisi müra

vähendamise meetmeid.

• Elektrituulikute koosmõjus ei tohi müratundlikel aladel ületada tööstusmüra öist sihtväärtust 40 dB.

Elektrituulikute igakordse ehitusloa taotluses peab olema esitatud müra modelleering, millest on

nähtav normtasemete täitmine. Müra modelleeringus tuleb modelleerida kaasates teisi olemasolevaid

ja ehitusloaga elektrituulikuid kolme kilomeetri ulatuses.

• Tuulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida tuuliku tootja

poolseid tehnilisi nõudeid.

• Ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Mürarikkaid ehitustöid vältida öisel perioodil.

• Varjutuse modelleeringu tulemused tuleb esitada ehitusloa taotluse koosseisus. Ehitusloa taotlusel

tuleb esitada kasutada soovitava tuulikumudeli andmed ja sellele vastav varjutustaseme modelleering

koos häiriva varjutuse vältimiseks kasutatavate meetmete kirjeldusega.

• Piirkonda täiendavate tuulikute kavandamisel tuleb arvestada olulise müra koosmõju esinemise

võimalusega. Iga järgneva tuulepargi puhul tuleb teostada täiendav müra koosmõju hindamine ning

tagada tuleb tuuleparkide koosmõjus müra normtasemete täitmine.

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud planeeringumaterjalidega ning

kooskõlastab elektrituulikute arendusalade P9 ja P10 detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu.

Amet on nõus, et lõpliku tuuliku mudeli väljavalimisel ja paigutuse fikseerimisel, tuleks läbi viia

täpsem müra ja varjutuse modelleerimine ning samuti hinnata mitme tuulepargi koosmõju, et

tuuleparkide lähedale jäävatel elamualadel ei halveneks elukeskkonna tingimused.

Elektrituulikute koosmõju ei tohi müratundlikel aladel ületada tööstusmüra öist sihtväärtust 40

dB.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Kallaste

menetlusgrupi juht