Dokumendiregister | Terviseamet |
Viit | 9.3-4/24/4275-2 |
Registreeritud | 16.05.2024 |
Sünkroonitud | 17.05.2024 |
Liik | Väljaminev dokument |
Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
Sari | 9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid |
Toimik | 9.3-4/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet |
Saabumis/saatmisviis | Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet |
Vastutaja | Ille Tops (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalamet
Teie 18.04.2024 nr 10-11/874 - 1
Meie 16.05.2024 nr 9.3-4/24/4275-2
Kakumäe ranna detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise vajalikkuse kohta seisukoha
andmine
Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha saamiseks Kakumäe ranna
detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi
KSH) algatamise eelhinnangu.
Planeeringuala asub Tallinnas, Haabersti linnaosas, Räime tn 52 (78406:611:0017) kinnistul.
Maa-ala on juba täna kasutuses suplusrannana. Räime tn 52 kinnistu pindala on 144348 m²,
millest looduslik rohumaa on 111 m², metsamaa on 75581 m², õuemaa on 308 m² ja muu maa
on 68348 m². Kinnistu puhul on maakatastri sihtotstarve 100% maatulundusmaa. DP kava ala
hõlmaks vaid osa kinnistust. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on munitsipaalomandis
olevat Räime tn 52 kinnistul paiknevat senist ujumisranna ala ajakohastada, rajades 4 hoonet
kommunikatsioonidega selleks, et tagada ohutus ja parandada rannakülastajate puhke- ja
olmevõimalusi. Lisaks on kavandatud üks võrkpalliväljak rekonstrueerida ja rajada teine väljak
juurde, kavandada mänguväljak ja pumptrack ning jalgrattaparklad uute hoonemahtude
lähedusse.
KSH eelhinnangus on muuhulgas välja toodud:
• „Piirkonda võib rajada ainult supelranda teenindavaid ehitisi, nagu rannahoone, väiksemad
spordi- ja puhkeehitised, ning maastikku kaitsvaid rajatisi, mänguväljakuid ja koerte
jalutusväljakuid“.
• „Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja
eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused
(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba ptk
1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus
puudub“.
Terviseamet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid KSH
algatamata jätmisele, kuid juhib tähelepanu järgnevale:
• Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas
1 toodud normtasemeid.
2(2)
• Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest
võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel
ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.
• Võimalikud kasutusaegsed äri- ja/või kaubandustegevusest tulenevad müratasemed ei tohi
läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud vastava kategooria
tööstusmüra sihtväärtuseid.
• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada
KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse
asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha
tööpäevadel kella 07.00-19.00.
• Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses
nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
• Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Arvestada EVS-EN
17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
• Seletuskirjas lk 12 on kirjas: „Käesolevas eelhinnangus kasutatud Eesti pinnase radooniriski
kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2020) kohaselt on piirkonnas KOV pinnase õhu
interpoleeritud Rn-risk klass kõrge või väga kõrgest >50 kBq/m³, samas Rn-riski ruutkaart
(500x500 m) annab konkreetses fookusalas radooniohu vääruse 10 – 30 kBq/m³ (risk puudub)“.
Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud.
Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada
radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS
840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“
toodule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ille Tops
vaneminspektor
Põhja regionaalosakond
+372 5340 5462
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|