Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Margus Tähepõld

Kliimaministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

15006, Tallinn

Meie 14.05.2024 nr 6.2-1/24/5131-1

Kiirabiautode täismassi probleem

Lugupeetud Margus Tähepõld

Terviseamet pöördub Teie poole ja palub kaasabi kiirabiautode täismassiga seotud probleemi

lahendamisel.

Probleem väljendub selles, et kasutusse võetavad uued kiirabiautod täismassiga:

kiirabivarustus, 3-liikmeline kiirabibrigaad ning sageli ka haiglasse transporditav patsient kokku

ületavad B kategooria mootorsõidukile kehtestatud täismassi piirmäära 3500 kg.

Kiirabivarustuse täienemise seisukohalt on lisandumas veel lisavarustust. Suurem lubatav

täismass lubab tulevikus lisada autole täisautomaatse raami laadimisseadme, mis võimaldab

paigutada raskemaid patsiente autosse ilma, et kiirabitöötajad enda selga tõstes vigastaks. Seade

tagab ka patsiendi turvalisuse peale laadimisel, sest välistatud on inimlik eksimus raami

käsitlemisel.

Automaatse laadimisseadme kaal on 96,5 kg ja sellega sobituva autoraami kaal on 57 kg.

Tänapäeval on lisandunud valikusse ka mootoriga treppidel sõitvad kandetoolid, mis

võimaldavad suure kaalauga patsiente transportida treppidel nii alla kui ka üles. Sellise tooli

kaal on 23,9 kg. Oluline on märkida, et aasta-aastalt suureneb ülekaaluliste patsientide hulk

kiirabis, keda tuleb transportida.

Turvalisuse ja parima läbivuse saavutamiseks lumistel ja kitsastel tänavatel on soovituslik

kasutada nelikveolisi sõidukeid. Üks täiendav vedav sild suurendab samuti auto tühimassi, mis

omakorda vähendab kandevõimet.

Lähiajal on kiirabibrigaadi liikmetele ette nähtud täiendav kaitsevarustus ballistilise ründe vastu,

mis samuti suurendab varustuse kaalu autos.

Tuleviku suund, kus kiirabiautod võivad samuti muutuda elektrilisteks, komplitseerib seda

probleemi veelgi enam, sest akude tõttu muutub auto veelgi raskemaks.

Valdav enamus kiirabibrigaadides töötavaid kiirabitehnikuid aga ei oma C kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust.

Eestis töötab katkematult ööpäevaringselt kokku 102 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi.

Kiirabibrigaadi üheks liikmeks on ka tervishoiu kõrgkoolis ühe aastase kutseõppe läbinud

erakorralise meditsiini tehnik või kiirabi koolituskeskustes 400 tunnise kiirabitehniku väljaõppe

saanud kiirabitehnik. Nimetatud spetsialistid omavad lisaks kiirabi töös vajalikele oskustele ka

kiirabiauto kui alarmsõiduki juhtimisõigust.

2(3)

Seisuga 01.01.2024 töötas Eesti kiirabis kokku 704 erakorralise meditsiini ja kiirabitehnikut,

kelle ametikoha järgne töökoormus tööandjatest kiirabipidajate juures on väga erineva mahuga.

Paljud neist töötavad mitme tööandja juures osakoormusega.

Tervishoiusüsteemis on väga levinud töötajate ristkasutus tervishoiuasutuste vahel, aga paljud

kiirabitehnikud töötavad lisaks ka pääste- või politsei teenistuses.

Kiirabitehnikute ümberõppele C kategooria juhtimisõiguse saamiseks kuluks päris palju aega

ja ka täiendavalt rahalisi vahendeid, millega kiirabiteenuse rahastamisel ega ka kiirabiasutuste

eelarvetes pole arvestatud. Lisarahastuse võimalused praeguses finantsolukorras praktiliselt

puuduvad. Eelneva B kategooria olemasolu korral on C kategooria kursuse õppe maht 140 tundi

ja hind keskmiselt 2000 eurot inimese kohta. Arvestuslikult tähendaks see, et kogu riigis kuluks

kiirabitehnikute C kategooriale väljaõppeks 1,408 mln. eurot. Sellise summa eest oleks

võimalik soetada 14 täisvarustusega uut kiirabiautot. Oluline on ka märkida, et C kategooriaga

autojuhi töötasu turul on täna vahemikus 2200-2500 eur/bruto. Kiirabitehniku töötasu jääb

vahemikku 1680-1900 eur/bruto. See tekitab kiirabiasutustele koheselt ka suure palgasurve.

Nagu öeldud, töötab kiirabis päris palju kiirabitehnik-autojuhte ka mittetäieliku tööajaga

(osakoormusega, teine põhitöökoht teise tööandja juures) ning nõuete muutumise korral on suur

osa neist öelnud, et loobub kiirabitööst, millega kaotame häid väljaõppinud spetsialiste, mis

oleks tervishoiuvõrgule väga halb tulemus.

Kiirabiteenus on riigi tervishoiusüsteemis oluline elutähtis teenus, sest kiirabi on haiglaeelses

erakorralises meditsiinis esmane reageerija üksiku abivajaja juurde või hädaolukorras

sündmuskohale, kus on palju kannatanuid. Kiirabil on täita tähtis roll kõikides erinevates

kriisiolukordades, kus kannatanutel on tekkinud terviseprobleemid või vigastused.

Teadaolevalt on Euroopa Komisjonis valminud direktiiv, mille jõustumisel saab lubatuks B-

kategooria kiirabiautode täismass 4250 kg.

Terviseamet palub Teil pöörduda Euroopa Komisjoni poole palvega lubada Eesti Vabariigis

ülalkirjeldatud kaalukatel põhjustel rakendada sellist uut B-kategooria kiirabiauto

massipiirangut juba enne vastava eurodirektiivi jõustumist. Sellise loa saamisel on võimalik

asuda muutma siseriiklikku õigusruumi kirjeldatud küsimuses.

Konstruktiivsele koostööle lootma jäädes

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Birgit Lao

peadirektor

Teadmiseks: Hr Joel Jesse

Transpordiamet

[email protected]

Kalev Pahla

650 9845 [email protected]

3(3)