Üldplaneering täiendavalt kooskõlastamisele

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 07.06.2022 16:46 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 6-1/20-180 Üldplaneering täiendavalt kooskõlastamisele (Päästeamet) Manused: Üldplaneering täiendavalt kooskõlastamisele (Päästeamet).asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS

Elva 31. mai 2022 nr 249

Elva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu kooskõlastamisel esitatud arvamuste osas seisukoha võtmine

Elva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (edaspidi KSH) eelnõu esita planeerimisseaduse § 85 lg 1 kohaselt kooskõlastamiseks valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ning planeeringualaga piirnevatele kohalike omavalitsuste üksustele.

Samu teavita Rahandusministeeriumi ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla kaasatud ning kes esitasid eelnõu avaliku väljapanekul ja avaliku arutelul arvamusi, võimalusest esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamusi.

Vallavalitsus on kujundanud esitatud arvamuste osas seisukohad, mille alusel täiendatakse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 4, planeerimisseaduse § 85 lg 1 ja 2, Elva Vallavolikogu 13.02.2018 otsuse nr 37 „Planeerimisseaduses, ehitusseaduskus, ehitusseadusku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses ning nende alusel kehtestatud määrustes kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine“ alusel Elva Vallavalitsus

k o r r a l d a b:

1. Võa seisukohad Elva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu kooskõlastamisel esitatud arvamuste osas.

Lisad:

1) Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad).

2) Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud).

2. Täiendada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu lisas antud seisukohtade alusel.

3. Esitada täiendatud üldplaneering ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks Päästeamele ja Maa- amele ning arvamuse andmiseks Rahandusministeeriumile.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Värv vallavanem

/allkirjastatud digitaalselt/

Salle Ritso vallasekretär

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

Kuupäev, kirja nr

Kooskõlastuse /arvamuse esitaja

Kooskõlastuse/arvamuse sisu Vallavalitsuse seisukoht

22.03.2022 nr 16-6/18- 2882-008

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

TTJA kooskõlastab Elva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.

Võetakse teadmiseks.

10.03.2022 SW Energia OÜ SW Energia kooskõlastab Elva valla üldplaneeringu. Võetakse teadmiseks.

17.03.2022 6.2- 6/2384-1

Põllumajandus - ja Toiduamet

Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub Elva valla üldplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud seisukohtadega ning kooskõlastab mõlemad eelnõud täiendavaid tingimusi esitamata.

Võetakse teadmiseks.

25.03.2022 nr 1.1- 7/176-3

Muinsuskaitse amet

Muinsuskaitseamet kooskõlastas Elva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ja üldplaneeringu eelnõu. Kooskõlastuse nr 42999;25.03.2022. Väljastaja Tartumaa nõunik Inga Raudvassar. Edasises planeerimise protsessis palume võimalusel teha järgnevad täpsustused. Soovitame loobuda lk 76 ptk 20 Miljööalal paikneva sõnastusest, kuna osa kohaliku kultuuripärandi nimekirjas olevatest hoonetest ei asu miljööalal. Lisaks soovitame lisada kohaliku tähtsusega kultuuripärandi nimekirja kaks mõisakalmistut. Mõisakalmistud on erandlikud balti-saksa perekonnakalmistu näited, kus säilinud ajaloolised matused ja mitmel pool ka hauatäiseid või nende fragmendid. 1. Palupera mõisa kalmistu Palupera külas: KÜ 58201:002:1701 Kuusiku. Mõisasüdamest 1,5 km idakirdes. Elva-Palupera-Kähri teest 40 m loodes. Pärandkultuuriobjekt 582:HAU:001. 2. Väike-Konguta mõisa kalmistu Majala külas: KÜ 33101:004:0626 Tamme. Pärandkultuuri objekt 331:HAU:002. KÜ 33101:004:0626 Tamme. Virila-Palu teelt ca 220 m lääne pool metsatukas põldude vahel. Palu karjamõisast u 570 m lõunas.

Võetakse teadmiseks.

Arvestatakse Muinsuskaitseameti arvamusega ja korrigeeritakse seletuskirja ptk 20 sõnastust. Arvestatakse esitatud arvamusega ning lisatakse kohaliku tähtsusega kultuuripärandi nimekirja kaks mõisakalmistut: 1.Palupera mõisa kalmistu Palupera külas (58201:002:1701) Kuusiku; 2. Väike-Konguta mõisa kalmistu Majala külas: (33101:004:0626) Tamme

16.03.2022 nr 4.1- 5/743-6

Maaeluministe erium

Maaeluministeerium esitas valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikul väljapanekul 22.07.2021 kirjaga nr 4.1-5/743-3 omapoolsed seisukohad ja ettepanekud, mis tulenesid väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse

Võetakse teadmiseks.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

eelnõus toodud põhimõtetest. Elva Vallavalitsuse veebilehel kajastatud arvamuste ja ettepanekute tabelis kajastatud vallavalitsuse vastustest nähtub, et Maaeluministeeriumi ettepanekud ja seisukohad on üldplaneeringu koostajate poolt põhjalikult läbi kaalutud ning nende kohta on antud põhjendatud selgitused. Maaeluministeerium võtab need teadmiseks. Maaeluministeerium on nõus Elva valla üldplaneeringus kavandatud põllumajandusmaa, seal hulgas väärtusliku põllumajandusmaa, kasutuse kohta seatud tingimuste ja põhimõtetega. Leiame, et üldplaneeringus kavandatud tingimused ja meetmed, eelkõige seletuskirja jaotises 17.1 „Väärtuslike põllumajandusmaade määramine ja nende kaitse- ja kasutustingimused“, samuti jaotises 10.5.2 „Päikeseenergia“ jne toodud nõuded, on põllumajandusmaad, eriti aga väärtuslikku põllumajandusmaad, reaalselt ja pikaajaliselt kaitsvad. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu jaotises 30 „Üldplaneeringu elluviimine“ on märgitud, et lisaks üldplaneeringuga seatud tingimustele järgitakse üldplaneeringu elluviimisel riiklikest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi (looduskaitse, muinsuskaitse, ehitiste erinõuded ja kaitsevööndid jms) vastavalt hetkel kehtivatele andmetele ja õigusaktidele. See kinnitab, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusakti kehtestamise korral rakenduvad üldplaneeringu elluviimisel väärtuslikele põllumajandusmaadele nimetatud õigusaktist tulenevad kitsendused. Maaeluministeerium kooskõlastab Elva valla üldplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu märkusteta. Täname Elva valla üldplaneeringu koostajaid ja vallavalitsust senise hea koostöö eest ja kinnitame, et Maaeluministeerium on ka edaspidi valmis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üldplaneeringu elluviimisel parimad lahendused maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks.

22.03.2022 nr 273

Viljandi Vallavalitsus

Kooskõlastada Elva valla üldplaneering. Võetakse teadmiseks.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

Elva valla üldplaneeringu on läbi vaadanud ja hinnanud Viljandi Vallavalitsuse planeeringuspetsialist ainult sellest seisukohast, kas kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringuga seatavad maakasutustingimused võivad oluliselt mõjutada Viljandi valda ning leidnud, et selliseid mõjusid ei ole või need on vähesed. Viljandi Vallavalitsus ei analüüsi Elva valla üldplaneeringu vastavust seadustele või kehtiva maakonnaplaneeringuga, mis planeerimisseaduse § 85 lg 3 kohaselt võib olla planeeringu mittekooskõlastamise aluseks.

30.03.2022 nr 6- 3/21/1012 7-5

Maa-amet Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa- ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Seisuga 28.03.2022 asuvad Elva valla territooriumil osaliselt või täielikult 20 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat, 23 kehtiva loaga mäeeraldist ning menetluses on kaks kaevandamisloa taotlust. Maa-amet, tutvunud edastatud materjalidega, märgib järgmist. 1. Põhijoonisel on Laane kruusamaardlal (registrikaart nr 74) märgitud Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Laane kruusakarjääri (taotleja OÜ SALUALA) mäeeraldisega kattuvale alale mäetööstuse maa-ala (TM), kuid seda ei ole tehtud teenindusmaa ulatuses. Seletuskirja peatükis 6.2.13 Mäetööstuse maa-ala (TM) on kirjeldatud (tsiteerin): „Mäetööstuse maa-ala on kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldise

Võetakse teadmiseks ning arvamuste osas antakse järgmised seisukohad: 1.Arvestatakse esitatud arvamusega ning täiendatakse üldplaneeringu põhijoonist. Üldplaneeringu seletuskirja ja KSH aruannet täpsustatakse, et mäetööstuse maa-ala juhtotstarve on määratud nii kehtiva kaevandamisloaga kui ka Keskkonnaametis menetluses oleva taotlusega määratud mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele. 2.Arvestatakse esitatud arvamusega ning täiendatakse seletuskirja punkti 6.2.13 sõnastust, samuti täpsustatakse erisusega tabelit 4.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

teenindusmaa“ ning seletuskirja peatükis 18 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine on märgitud (tsiteerin): „Mäetööstusmaa juhtfunktsioon on määratud kehtivatele mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 3.2.1.1 Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad mõjud). Palume mäetööstuse maa-ala määrata nii mäeeraldise kui ka teenindusmaa ulatuses ning tulenevalt asjaolust, et põhijoonisel on märgitud ka taotletavale mäeeraldisele mäetööstuse maa-ala juhtotstarve, täpsustada ka seletuskirjas ja KSH aruandes, et mäetööstuse maa-ala juhtotstarve on määratud nii kehtiva kaevandamisloaga kui ka Keskkonnaametis menetluses oleva taotlusega määratud mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele. Palume põhijoonist ja seletuskirja täpsustada. 2. Seletuskirja tabeli 4 kohaselt on mäetööstuse maa-alale lubatud põhihoone kasutusfunktsiooniga ühtiva abihoone, tööstushoone, hoidla või laohoone ning kohaliku omavalitsuse igakordse kaalutlusotsusena muu erihoone, muu hoone, rajatise ehitamine/rajamine. Seletuskirja peatükis 6.2.13 Mäetööstuse maa-ala (TM) on märgitud (tsiteerin): „Mäetööstuse maa-ala on kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa. Teenindusmaal võivad asuda ka kaevandamist teenindavad hooned ja rajatised, alal võidakse moodustada puistanguid maavara katvast pinnasest ja ladustada kaevandatud maavara materjali.“ Palume seletuskirja täpsustada ja seejuures arvestada, et mäetööstuse maa-aladel ei ole kaevandamisega mitteseonduvate ehitiste ja rajatiste ehitamine/rajamine lubatud. Kaevandamisega mitteseonduvate ehitiste ja rajatiste ehitamine/ rajamine on lubatud, kui maavaravaru on antud aladel ammendunud või kui selleks on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Seletuskirjas oleva sõnastuse kohane lahendus halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise ning maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on seega vastuolus MaaPS §-ga 14. Mäetööstuse maa-alale lubatavate hoonete kohta üheselt mõistetavuse eesmärgil palume lisada selgituse ka

3.Arvestatakse esitatud arvamusega ja täiendatakse üldplaneeringu seletuskirja täiendava tingimusega, samuti täiendatakse tabelit 4. 4. Ei peeta asjakohaseks arvestada esitatud ettepanekut. Vallavalitsus selgitab, et ei soovi loobuda kaalutlusõigusest nõuda vajadusel detailplaneeringu koostamist, kui tegevuseks on juhud, mil kavandatav toob ümbritsevasse väljakujunenud ruumi märkimisväärse majanduslikule, kultuurilisele, sotsiaalsele või looduskeskkonnale avalduva mõju.

5.Vallavalitsus küsis Tootsi Turvas AS nõusolekut ning lisab see planeeringu dokumentide hulka ja edastab Maa- ametile. AS-i Tootsi Turvas poolt 25.05.2022 vallavalitsusele esitatud vastus: Edastasite oma 29.04.2022 kirjaga nr 6- 1/20-177 seisukoha küsimise päikeseparkide kavandamise võimaluse kohta Sangla turbamaardlas (Ulila turbarabas) asuvatele kehtiva

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

tabelisse 4, et ehitiste ehitamine on võimalik, kui need on seotud kaevandamistegevusega, muul otstarbel mitte. 3. Põhijoonise kohaselt jäävad maardlad maalise asustuse maa-alale (MA). Seletuskirja tabeli 4 kohaselt on maalise asustuse alal lubatud peaaegu kõik tabelis loetletud hooned ja nendega seotud rajatised. Seletuskirja peatükis 6.2.7 Maalise asustuse ala (MA) on märgitud (tsiteerin): „Maalise asustuse ala on väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, ettevõtluse-, mäetööstuse- ja avaliku huviga maa-alasid jääv ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine“ ning „Lisaks kehtivad maalise asustusega maa-alal ka muud üldplaneeringuga määratud tingimused nagu näiteks väärtusliku põllumajandusmaa, rohevõrgustiku, väärtusliku maastiku ja väärtusliku metsa tingimused“. Samas peatükis on loetletud tingimused, mis peavad olema täidetud, et maalises asustuses oleks hoonete ehitamine lubatud ilma detailplaneeringut koostamata. Loetletud ehitamist lubavate tingimuste seas ei ole märgitud, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Selgitame, et lisaks mäetööstuse maa-aladele on vajalik märkida ka maardlad, millest väljapoole jäävatele aladele on maalise asustusega maa-ala määratud ning võidakse arvata, et sellega seoses on ehitustegevus lubatud. Alternatiivselt on võimalus lisada tingimuste loetelusse, et ehitamine maalise asustuse maa-alal on lubatud, kui see ei ole vastuolus ühegi õigusaktiga või viidata selguse eesmärgil seletuskirja peatükile 18 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine, kus on maardlatele ehitamise tingimust käsitletud. Käesoleval hetkel viitab seletuskirja peatükis 6.2.7 Maalise asustuse ala (MA) sõnastus maardlate aladel ehitamise lubamisele, mis on vastuolus MaaPS §-ga 14. Palume tabelit 4 ning seletuskirja peatükki 6.2.7 Maalise asustuse ala (MA) täpsustada nii, et säiliks maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord.

kaevandamisloaga Ulila turbatootmisala (loa nr KMIN-056; loa omaja Tootsi Turvas AS) ja Ulila II turbatootmisala (loa nr KL-512017, loa omaja Tootsi Turvas AS) mäeeraldiste teenindusmaadele (joonis 1, Ulila ja Ulila II turbatootmisalad). Konsulteerisin ettevõttes turbatootmise eest vastutavate kolleegidega. Tähelepanu juhiti sellele, et tagada tuleb kindlasti tuleohutus turbatootmisalal ning seoses sellega tuleks päikesepargi arendajatel leida alale juurdepääsutee, mis ei lähe läbi Ulila ja Ulila II turbatootmisala mäeeraldise. Samuti tuleks ka kõik teised kommunikatsioonid (nt. elektriliinid) planeerida/ projekteerida nii, et need ei satuks Ulila turbatootmisala mäeeraldisele. Lisaks sellele juhin ka tähelepanu turbatolmule, mis tootmisalalt levib. Päikesepaneelid on paigutatud sobiva kaldega ning kui tootmisalal toimub turba tootmine, siis levib sealt ka peent turbatolmu. Turbatolm ladestub päikesepaneelidel. AS Tootsi Turvas ei vastuta päikesepaneelide puhtana hoidmise eest ning ei kohustu tagama nende puhastamist turbatolmust.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

4. Seletuskirja peatükis 6.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine on detailplaneeringu koostamise kohustusega juhuna väljaspool linna ja alevikku märgitud (tsiteerin): „juhud, mil kavandatav toob ümbritsevasse väljakujunenud ruumi märkimisväärse majanduslikule, kultuurilisele, sotsiaalsele või looduskeskkonnale avalduva mõju“. Selline kirjeldus vastab ka kaevandamistegevusele. Kaevandamisloa taotluse menetlus on avalik menetlus, kuhu on kaasatud ka kohalik omavalitsus ja piirinaabrid, mistõttu samas asjas detailplaneeringu menetlus oleks sisuliselt dubleeriv menetlus, mis halvendaks maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Palume seletuskirjas täpsustada, et aladel, kuhu on antud või taotletakse maavara kaevandamiseks keskkonnaluba, ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik. 5. Seletuskirja peatükis 10.5.2 Päikeseenergia on üldiste päikesepargi rajamise tingimuste all toodud (tsiteerin): „päikesepargi installeeritud võimsusega kuni 100 kW päikesepaneelide paigutamine on lubatud väärtusliku maastiku avamaastikule väljaspool õueala, kui paneelide paigutus maastikul ei ole avalikelt teedelt vaadeldes nähtav, sh vajadusel rakendades leevendavaid meetmeid (haljastusega varjamine vms);“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 3.3.1.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud). Samas peatükis on täiendavate tingimustena päikesepargi, mis rajatakse hoonestamata kinnistule või mille maapealse osa installeeritud võimsus on 100 kW ja rohkem, rajamiseks toodud (tsiteerin): „väärtuslikule maastikule, väärtuslikule põllumajandusmaale ja miljööväärtuslikule alale ei ole päikesepargi ehitamine lubatud. Erandiks on Ulila turbaraba väärtuslik maastik, mille olemus ongi olnud energia tootmine ja millele on lubatud käesolevas lõigus käsitluse all oleva päikesepargi rajamine;“ (sarnase mõtte leiab ka seletuskirja tabelist 2 ja KSH aruande peatükist 3.3.1.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud). Palume seletuskirja peatükis 10.5.2 Päikeseenergia, tabelis 2 ning KSH aruandes viidata üheselt mõistetavuse tagamiseks seletuskirja peatükile 18 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine, kus on maardlatele ehitamise

Juhul, kui päikesepargi arendaja soostub sõlmima AS-ga Tootsi Turvas kirjaliku kokkuleppe, nõustub meie poolt esitatud tingimustega ning maa omanik, Eesti Vabariik, annab päikesepargi arendajatele loa, siis on põhimõtteliselt võimalik kaaluda päikeseparkide kavandamist Sangla turbamaardla (endise Ulila turbaraba) ammendunud aladele. Vallavalitsus võtab teadmiseks, et päikesepargi rajamine maardlale vajab MaaPS alusel kooskõlastuse saamist. Vallavalitsus arvestab, et juhul, kui kaevandamisloa omajaga kirjalikku kokkulepet ei saavutata, siis päikeseparki Sangla turbamaardlale ei saa rajada. Sama tingimus lisatakse ka KSH aruande ptk 3.3.1.1. KSH aruannet ei täiendata päikesepargi mõju hindamisega ja selle küsimusega tuleb tegeleda päikesepargi projekteerimisel. Küll aga lisatakse KSH aruandesse Maa-ameti poolt välja toodud riskid ptk 3.3.1.1.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

tingimust käsitletud. Päikesepargi rajamine maardlale vajab MaaPS alusel kooskõlastuse saamist. Käesoleva üldplaneeringuga ei ole antud luba päikesepargi rajamiseks Sangla turbamaardla (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 195) alale, mida üldplaneeringus nimetatakse Ulila turbarabaks. Selgitame, et Sangla turbamaardlas (Ulila turbarabas) asuvad kehtiva kaevandamisloaga Ulila turbatootmisala (loa nr KMIN-056; loa omaja Tootsi Turvas AS) ja Ulila II turbatootmisala (loa nr KL-512017, loa omaja Tootsi Turvas AS) mäeeraldised ja nende teenindusmaad, kuhu on võimalik päikeseparke rajada vaid pärast maavara ammendumist ning loa omaja Tootsi Turvas AS nõusoleku korral. Kaevandamisload kehtivad veel aastakümneid, jääkvaru on suures koguses ja mäeeraldised ei ole ammendumise ega korrastamise etapis. Juhul kui päikesepark kattub mäeeraldiste või nende teenindusmaadega palume küsida Tootsi Turvas AS nõusolek ning selle saamisel lisada see planeeringu dokumentide hulka ja edastada Maa-ametile. Juhul, kui üldplaneeringu koostamise raames kaevandamisloa omajaga kirjalikku kokkulepet ei saavutata, siis palume päikeseparke Sangla turbamaardlale mitte planeerida. Üldplaneering peaks olema realiseeritav ligikaudu lähema 10 aasta jooksul. Kui kaevandamisloa omaja soovib sel ajal kaevandamisega jätkata kogu mäeeraldise alal ja ettevõtjate omavahelist kokkulepet ei saavutata, siis päikesepargi ehitamiseks maardla alale võimalust ei ole. Lisaks selgitame, et turba kaevandamisel tekib tolm, mis levib nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Soodustavate ilmastikutingimuste (väga tugev tuul, pikaajaline kuiv periood, madal õhuniiskus) koosesinemisel võib tolmu levik ulatuda ka väljapoole turbatootmisala. Langev turbatolm võib vähendada päikesepaneelide tootlikkust ja tavapärasest tõenäolisemalt tuua kaasa rajatiste süttimise. Tuleohtlikul ajal on turbapinnasega alal oht tulekahju tekkimiseks ka väikesest sädemest või läikivalt pinnalt peegelduvast

6.Vallavalitsus arvestab arvamusega ning täiendab üldplaneeringut, seletuskirja ptk 18 lisatakse üldine tingimus, et kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine/ rajamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Sama tingimus lisatakse KSH aruande ptk 3.2.3.1. ja 3.3.1.1. 7.Vallavalitsus arvestab arvamusega ja korrigeerib seletuskirja ptk 18. Seletuskirjast eemaldatakse sõna “olemasolev”. 8.Vallavalitsus arvestab arvamusega ja korrigeerib ptk. 18: Maavara kaevandamine toimub kuni kaevandamistegevuse lõppemiseni, korrastamisega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

päikesekiirest. Tulekahju käigus võivad hävida nii turvas kui ka sellele paigutatud rajatised. Palume lähtuvalt eeltoodust kaaluda, kas on otstarbekas, põhjendatud ja realistlik üldplaneeringus Sangla turbamaardlale päikesepargi planeerimine ja vastavalt seletuskirja ja KSH aruannet täpsustada. 6. Põhijoonise kohaselt jäävad maardlad planeeritud väärtuslikele põllumajandusmaadele ja väärtuslikele maastikele. Seletuskirja peatükis 17.2 Väärtuslike maastike ja maastikuelementide määramine ja nende kaitse- ja kasutustingimused on väärtuslike maastike väärtuste säilitamiseks vajalike üldiste kaitse- ja kasutustingimuste all toodud (tsiteerin): „väärtuslikul maastikul on eelistatud vanade talukohtade korrastamine uusasustusele. Väärtuslikule maastikule võib ehitada üksikut olemasoleva küla struktuuriga kokku sobivat elamukohta või põllumajanduslikuks tegevuseks vajalikku ehitist. Uusi tiheda asustusega arendusalasid väärtuslikule maastikule kavandada ei ole lubatud;“. Seletuskirja peatükis 17.1 Väärtuslike põllumajandusmaade määramine ja nende kaitse- ja kasutustingimused on toodud tingimused, mil väärtuslikule põllumajandusmaale võib maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade pidamiseks ehitada uue hoone või rajatise ning tingimused, mil väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada uue elamu, avalikes huvides või kogukonna huvides vajaliku ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku ehitise. Sarnased tingimused on toodud ka KSH aruande peatükis 3.2.3.1 Planeeritava tegevusega kaasnevad mõjud. Märgime, et seletuskirjas ei ole loetletud tingimustes märgitud, et maardlaga kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine/ rajamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba (KSH aruandes on vastav tingimus lisatud vaid uue elamu ja selle teenindamiseks vajaliku uue hoone või rajatise tingimusena). Palume vastav tingimus lisada nii väärtuslike põllumajandusmaade kui ka väärtuslike maade kohta, mis asuvad maardlaga kattuvatel aladel või alternatiivselt viidata selguse mõttes seletuskirja peatükile 18 Maardlatest ja kaevandamisest

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine, kus on maardlatele ehitamise tingimust käsitletud. Lisaks on seletuskirja peatükis 17.1 märgitud (tsiteerin): „Väärtusliku põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud vaid avalikes huvides või kogukonna huvides (näiteks teede ja raudteede rajamiseks, energiajulgeoleku ja rohepöörde toetamiseks)“. Avaliku huviga on ka maavarade kaevandamine, kuid üheselt mõistetavuse eesmärgil palume täpsustada, et väärtusliku põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud ka juhul, kui alale on antud luba maavara kaevandamiseks. Palume seletuskirja ja KSH aruannet täpsustada, kuna käesoleva sõnastuse kohane lahendus halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise ning maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on seega vastuolus MaaPS §-ga 14. 7. Seletuskirja peatükis 18 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine on kirjeldatud (tsiteerin): „Kaevandamise alustamine olemasolevates maardlates toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele“. Täpsustame, et kaevandamise alustamine ka tulevikus tekkivates maardlates toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele, mitte ainult olemasolevates maardlates. Palume seletuskirja täpsustada. 8. Seletuskirja peatükis 18 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine on kaevandatud alade korrastamise tingimusena kirjeldatud (tsiteerin): „maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine peab toimuma võimalikult kiiresti peale kaevandamistegevuse lõppemist. Eesmärk on, et maa saaks uue kasutusotstarbe (mets, suplemis- ja kalastamiskõlblik veekogu, terviserajad, parkmets, jms). Kui kaevandatava ala lähiümbruses on elanikud või mõni avaliku huviga objekt, tuleb ala korrastamise kavandamisel kaaluda etapiviisilise korrastamise määramist lähtuvalt kaevandatava ala iseloomust, kaevandamise ajast ja suurusest“. Juhime tähelepanu, et sõnastuses viidatakse justkui toimuks maavara

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

kaevandamine peale kaevandamistegevuse lõppemist. Maavara kaevandamine toimub kuni kaevandamistegevuse lõppemiseni. Palume sõnastust korrigeerida. Soovitame kirjeldada, et korrastamisega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Maa-amet nõustub 07.03.2022 kirjaga nr 6-1/20-116 edastatud Elva valla üldplaneeringuga tingimusel, et planeeringu dokumente täpsustatakse vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS §-ga 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume esitada üldplaneering pärast täpsustuste ja täienduste tegemist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium.

31.03.2022 nr 9.3- 1/22/2813- 2

Terviseamet Amet oli kaasatud Elva valla üldplaneeringu ja KSH koostamise varasemates etappides ning teinud ettepanekuid, millega on esitatud dokumentides arvestatud. Amet kooskõlastab Elva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande.

Võetakse teadmiseks.

04.04.2022 nr 7.2- 1/22/4953- 2

Transpordiam et

Täname, et olete planeeringu koostamisel arvestanud meie seisukohtade ning märkustega. Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Elva valla üldplaneeringu märkusega, et planeeringu seletuskirja sobivasse kohta lisatakse järgmine lause.

Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ja täiendab üldplaneeringu seletuskirja p 8.6.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

Asulasiseste riigiteede lõikudes, kus kiiruspiirang on 70 km/h ja enam, lähtutakse uute elamute kavandamisel normide kohasest külgnähtavusalast*, kuhu elamuid ei kavandata. Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile riigitee kaitsevööndite ulatuse kiht digitaalsel (.dwg vms) kujul. * Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ Tabel 2.14., lähtetase „rahuldav“.

Pärast üldplaneeringu kehtestamist esitatakse Transpordiametile üldplaneeringu põhijoonis digitaalselt.

05.04.2022 nr 7.2- 3.2/1401-2

Päästeamet Edastame Teile Päästeameti Lõuna päästekeskuse poolsed ettepanekud Elva valla üldplaneeringu osas: Kemikaaliseaduse §-st 32 lähtuvalt täiendada üldplaneeringud järgmiselt: 1. KSH peatükis 3.4.5.1 viidatakse ohtlikele ettevõtetele (vaid viimases lauses viidatakse suurõnnetuse ohuga ettevõtetele). Kemikaaliseaduse alusel jagunevad ettevõtted suurõnnetuse ohuga (kemikaaliseadus § 21 lõige 4) ja ohtlikeks (kemikaaliseadus § 21 lõige 3) ettevõteteks. Palume lähtuda kemikaaliseaduse mõistetest. 2. KSH peatükis 3.4.5.1 tuuakse välja, et kemikaaliseaduse mõistes ohtlikke ettevõtteid üldplaneering ette ei näe, kuid samas viidatakse, et ohtlike ettevõtete asukoha valikul tuleb arvestada ettevõtte riske ümbritsevale alale. Suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõttega seotud planeeringu või ehitusprojekti koostamisel lähtuda kemikaaliseaduse § 32. Antud peatüki esimene lause seab piirangud ohtlike ettevõtete rajamiseks, sh on vastuolus antud peatükis olevaga. Seetõttu palume kirjeldada, kas ja millistel tingimustel ning kuhu on lubatud planeerida ja ehitada uusi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid, sh arvestades KemS § 32 lõike 1 asjaolusid. 3. KSH peatükis 3.4.5.1 viidatakse, et olemasolevate ohtlike ettevõtete ohualadesse on Elva linna piires planeeritud uusi elamualasid. Juhime tähelepanu elamualade planeerimisel, et tundlikkusega 1 ehitisi (1-2 elamut) võib ehitada kõikidesse ohuala tsoonidesse, tundlikkusega 2 ehitisi (Kuni 30 elamut ja mitte tihedamalt kui 40 ha kohta) ei ole soovitatav ehitada esimesse tsooni (eriti ohtlik ala, sh ehitisi ohustav

Vallavalitsus arvestab esitatud arvamustega ning täiendab üldplaneeringut ja KSH aruannet. 1.KSH aruande ptk 3.4.5.1 täpsustatakse, lähtudes kemikaaliseaduse mõistest: Kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga ega ohtlikke ettevõtteid üldplaneering ette ei näe. Suurõnnetuse ohuga ettevõtteid Elva vallas puuduvad. Olemasolevate ohtlike ettevõtete ohualadesse on Elva linna piires planeeritud uusi elamualasid. 2. Üldplaneeringu seletuskirja täiendatakse ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alade loetellu lisatakse nõue detailplaneeringu koostamiseks ka ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtete puhul: "Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud kogu valla territooriumil: /.../

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

tase) ning tundlikkusega 3 (3 Rohkem kui 30 elamut või eluasemete tihedus on suurem kui 40 ha) ei ole soovitatav ehitada esimesse tsooni (eriti ohtlik ala, sh ehitisi ohustav tase) ja teise tsooni (väga ohtlik ala). Ohualasse ehitamise korral tuleb võtta aluseks juhend „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“, mille alusel on võimalik hinnata, kas ohualasse ehitamine on soovitatav või mitte. Päästeameti kodulehel on leitavad juhendid, kui planeeringud või projektid on seotud kemikaaliseaduse §-ga 32: https://www.rescue.ee/et/kemikaaliseaduse-32-juhendid

ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte kavandamisel või laiendamisel. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata kõik maaomanikud, kelle maale kavandatav ohuala ulatub; /.../. KSH aruande ptk 3.4.5.1. lisatakse info ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte kavandamisel või laiendamisel Detailplaneeringu koostamise kohustuse osas. 3. Esitatud info lisatakse KSH aruande ptk 3.4.5.1.

06.04.2022 nr 12- 1/22/1041

Kaitseministee rium

Kaitseministeerium kooskõlastab Elva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta.

Võetakse teadmiseks.

06.04.2022 nr 11- 4/2021/49 5-3

Elering AS Käesoleva kirjaga esitame oma arvamuse üldplaneeringule. Üldplaneeringu seletuskirjas peatükis 10.3 Elektrivõrk on öeldud, et „Tiheasustusaladele ehitatavad uued elektriliinid rajatakse maa-aluste liinidena. Tiheasustusala ja selle lähialal olevad elektriliinid ehitatakse ümber maa-alusteks liinideks. Tiheasustusala ja selle lähiala läbivad kõrgepingeliinid asendatakse kõrgepinge maakaablitega.„ Elering AS ei planeeri Elva valla territooriumile kaabelliine. Tulevikus rekonstrueeritakse Elva valla territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk õhuliinidena. Palun korrigeerige kõnealust punkti üldplaneeringu seletuskirjas. Elering AS-i hallatavad kõrgepingeliinid on enamuses õhuliinid pingel 110-330 kV. Selliste õhuliinide ümber ehitamisel segaliinideks tekivad erinevad tehnilised probleemid:

Vallavalitsus arvestab osaliselt esitatud arvamusega ning täpsustab üldplaneeringu seletuskirja ptk 13. sõna „tiheasustusala“ asendatakse sõnadega „Elva linn“. Vallavalitsus soovib, et linnas kõrgepingevõrgu kavandamisel oleks prioriteediks kõrgepingeõhuliinide (110 kV ja enam) asendamine maa-aluste kaablitega.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

• Kaabelliinil ja õhuliinil on väga erinevad parameetrid, mis raskendab releekaitse lahendust. • Taaslülitusautomaatikat ei saa kaabelliini puhul kasutada. Kaabli automaatsel taaslülitusel võib kaabel rikneda. Kaabelliini remont võtab tunduvalt rohkem aega kui õhuliini remont. • Õhuliini rikkeid on tunduvalt lihtsam ja kiirem avastada, kui kaabelliini rikkeid. • Kui 110 ja 330 õhuliinid on ühistel mastidel ja 110 kV liinile on ühendatud kaabelliin, siis 330 kV liini riketel võib tekkida olukord, kus 330 kV lühisvool võib muuta 110 kV kaabli kasutuskõlbmatuks. • Majanduslikult on 1 km 110 kV kaablit 5,5 korda kallim 110 kV õhuliini 1 km maksumusest. Samuti on kaabli läbilaskevõime õhuliini omast väiksem. Kasutame näitena hüpoteetilist olukorda, kus Elvat toitvate 110 kV õhuliinide L147 ja L148 sisestused Elva alajaama rekonstrueeritakse 110 kV kaabelliiniks ja ülejäänud osa jätta õhuliiniks. Samuti hakkavad Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise projekti raames rekonstrueeritavad L147 ja L148 paiknema enamuses osas ühistel mastidel 330 kV liiniga L301. Kui rikneksid Elvat toitvad kaablid, jääb Elva piirkond pikemaks ajaks ilma 110 kV toitest, mis tekitab probleeme ka jaotusvõrgu poolel.

07.04.2022 nr 15- 3/2314-4

Rahandusmini steerium

Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses sätestatud planeerimise põhimõtetest ja lahendatud seaduses määratud üldplaneeringu ülesanded. Planeeringu ülesannete lahendamisel on lähtutud Tartumaa maakonnaplaneeringust, tehes ka ettepanekud maakonnaplaneeringu täpsustamiseks. PlanS § 74 lõike 5 kohaselt on üldplaneering kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus. Palun kaaluda, kas üldplaneeringu ülesehitus on piisavalt asjakohane nende valla ruumilise keskkonna kvaliteeti suunavate ülesannete täitmiseks. Tunnustame planeeringu koostajaid Elva linna asumite ja tiheasustusalade ning miljööväärtuslike alade ruumiliste eripärade põhjaliku asjakohase käsitluse eest, kuid planeeringu kasutamise hõlbustamiseks soovitame kaaluda kavandatud maakasutuse

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

ja ehitamise tingimuste esitamist asumite, tiheasustusalade ja miljööväärtuslike alade kaupa. Järgnevalt toome välja olulisemad konkreetsed tähelepanekud seoses planeeringulahenduse seletuskirja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandega: 1. Seletuskirja ptk 1 lause „ Elva valla visioon on külalislahke ja abivalmis …“ vajab korrigeerimist (külalislahke jm on vald, mitte visioon). Kaalumist vajab selle visiooni ja ptk 2 nimetatud ruumilise arengu visiooni erinevus ja mõlema vajadus üldplaneeringus. 2. Palun kaaluda seletuskirja lk 33 sätet „elamupiirkonda teenindava tee teemaa miinimumlaiuseks on 10 m“, arvestades haljastuse ja tehnovõrkude teekattest väljaspoole rajamise võimalust. 3. Tartumaa ja Valga maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on tunnistatud kehtetuks, väärtuslikke maastikke puudutav sisu kanti üle kehtivatesse maakonnaplaneeringutesse. Palun arvestada sellega seletuskirja lk 63 esimeses lauses. 4. Korrigeerimist vajab seletuskirjas lk 63 esitatud lause „Juhul kui üldplaneeringus esitatud metsaalal kavandatakse laiendada ehitamist või teha raiet, tuleb analüüsida, kas konkreetne metsaala funktsioneerib negatiivsete häiringute leevendajana ning sellisel juhul metsaala vähendada“ – leevendajat ei peaks vähendama. 5. Palun kaaluda seletuskirja eelnõu tabeli 4 asjakohasust üldplaneeringu kasutusmugavuse aspektist. Kas toodud detailsus on tarvilik, pidades silmas üldplaneeringu eeldatavat pikaajalist kestvust? 6. Palun kaaluda seletuskirja ptk 22 vajadust, kui riigikaitselisi ehitisi ja nende piiranguvööndeid Elva vallas ei paikne. 7. Palun kaaluda seletuskirja ptk 30 „Üldplaneeringu elluviimine“ toodu asjakohastamist, loobudes teistes peatükkides juba kirjeldatu taaskirjeldamisest, teistest seadustest tuleneva kirjeldamisest (nende täitmiskohustus ei sõltu planeeringust). Küsitav on kvaliteetse ruumiloome tagamine pelgalt järelevalvemenetlusega (lk 86). Teeme ettepaneku kaaluda elluviimise peatükis

1.Vallavalitsus arvestab ettepanekuga ja korrigeerib ptk 1 toodud lauset „Elva valla visioon on külalislahke ja abivalmis…“. 2.Vallavalitsus selgitab, et seletuskirja lk 33 on öeldud, et miinimumlaius on 10m, st et vastavalt olukorrale saab nõuda laiemat. 3.Vallavalitsus võtab teadmiseks ja korrigeerib seletuskirja lk-l 63. 4. Vallavalitsus arvestab arvamusega ja eemaldab seletuskirja lk-lt 63 eksitava sisuga lause. 5. Vallavalitsus selgitab, et tabel 4 on vajalik ning selle täpsusaste asjakohane. 6.Vallavalitsus ei pea vajalikuks ptk 22 eemaldamist, kuid selgitab, et tegemist on informatiivse punktiga. 7.Vallavalitsus võtab arvamuse teadmiseks ning kaalub ptk 30 toodu asjakohastamist. 8.Vallavalitsus lisab mõistete selgitusse mõiste „taskupark“. 9.Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega, üldplaneeringu seletuskirja täiendatakse selgitavalt, et KSH leevendavad meetmed asuvad

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

planeeringu imperatiivsest osast mittetuleneva sätestamist. Juhime tähelepanu PlanS § 3 lõikele 4, mille kohaselt teave planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta esitatakse planeeringu juurde kuuluvas lisas ehk kehtestatava planeeringu väliselt. 8. Kasutatud mõistete selgitusse seletuskirja ptk 31 võiks lisada mõiste „taskupark“. 9. Planeeringust peaks selguma keskkonnamõju strateegilise hindamise ettepanekute arvesse võtt planeeringu lahenduse koostamisel – see on vajalik PlanS § 86 lõike 2 täitmiseks. 10. Seletuskirja ptk 2.1 „Rahvastikuareng“ lk 8 on toodud, et „Üldplaneering suunab eluruumide ehitamist hajaasustuses üksikelamu krundi miinimumsuuruse määramisega /…/.“ Mõiste krunt on defineeritud planeerimisseaduses kui detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Palun veenduda, kas antud kontekstis on mõiste kasutamine peatükis 2.1 asjakohane. 11. Soovitame kaaluda seletuskirja ptk 2.5 „Looduskeskkonna kaitstus ja lõimitus elukeskkonda“ lk 11 või ptk 6.2.15 „Roheala (H)“ lisada selgitus, kuidas Elva valla üldplaneeringus on mõistetud roheala. Juhin tähelepanu, et planeerimisseaduse tähenduses on roheala loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus ning küla tiheasustusega alal. 12. Seletuskirja ptk 6.2 „Maakasutuse juhtotstarbe määramine“ lk 35 on toodud, et „Maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Soovitame täpsustada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud sõna valdav. 13. Üldplaneeringu KSH aruandes ptk 4 on märgitud, et: „Oluline keskkonnaseire meede omavalitsuse tasandil on planeeringute regulaarne ülevaatamine vastavalt planeerimisseadusele. /…/ Antud meede loob võimaluse analüüsida planeeringute elluviimisega kaasnevaid mõjusid ja kavandada ilmnenud ebakõladele (sh ÜP muutvad detailplaneeringud) uute planeeringutega leevendavaid meetmeid.“ Eeltoodust lähtudes palume kaaluda, kuidas on kavas üldplaneeringu elluviimisel rohevõrgustiku pindala ja selle toimivust seirata ning peatükki 14 lk 55 vastavalt

vastavates punktides. Seletuskirja lisatakse ka punkt 31 Leevendavad meetmed, mida tuleb üldplaneeringu elluviimisel järgida. 10. Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega, seletuskirja p 2.1 asendatakse sõna “krunt” hajaasustuses sõnaga “maaüksus”. 11.Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ning väljaspool tiheasustusala roheala juhtotstarbeid ei näidata. 12. Vallavalitsus selgitab, et lk 35 toodud juhtotstarbe määratlus on toodud planeerimisseadusest, mistõttu seda lauset ei muudeta.

13.Vallavalitsus selgitab, et rohevõrgustiku muutust jälgitakse perioodiliselt, vähemalt kord aastas või siis suuremate arendusprojektide kavandamise faasis järgmiselt: Looduslike alade hulka arvatakse järgmised ETAK andmebaasis olevad pindobjektid: E_202_seisuveekogu_a E_203_vooluveekogu_a E_304_lage_a E_305_puittaimestik_a

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

täiendada (näiteks asjakohaste mõõdetavate indikaatoritega, vt ka ELME projekti ökosüsteemide andmekihte). 14. Ühtlasi juhime tähelepanu, et „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis“ (2018) lk 28 on toodud: „RV ülevaatamisel tuleb arvesse võtta üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ seatud nõuet tagada riikliku tähtsusega tuumalade (mõiste võrdsustub siinkohal mõistega „tugiala“, vt ka lisa 1) ulatus nii, et see ei väheneks üle 10%. Ühtlasi on vajalik seada kohalikest omavalitsuse oludest tulenev põhimõte (koostöös naaber- KOV-idega), kuidas RV elementide ulatust tagatakse ja nende vähenemist jälgitakse.“ Elva valla üldplaneeringust ei selgu täna rohelise võrgustiku elementide hierarhiline jaotus, ehk millised on valla territooriumil asuvad riikliku tähtsusega elemendid või millised on sidususe parandamiseks lisatud kohaliku tasandi koridorid. Soovitame seletuskirja peatükki 14 ja planeeringu joonist vastava teabega täiendada. 15. Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas selgemalt välja üldplaneeringuga maakonnaplaneeringu täpsustamine ja vajadusel (konsulteerides Tartu talitusega) maakonnaplaneeringu muutmise põhjendatud ettepanek. Sealhulgas teenuskeskuste võrgustikust Kureküla ja Rämsi alevike välja jätmine, Kähri väärtusliku maastiku Elva valda jääva osa ära jätmine ja rohevõrgustiku täpsustamine. Soovitav on seletuskirja lisada maakonnaplaneeringu täpsustamist ja/või muutmisettepanekut illustreerivad skeemid. Soovin Elva valla üldplaneeringu koostajaile jõudu planeeringu edasisel täiustamisel. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse Tartu talitus kui üldplaneeringu koostamisse kaasatu on ka edaspidi meeleldi nõus pädevuse piires arvamust avaldama.

E_306_margala_a Rohevõrgustikus olevate looduslike alade pindalad liidetakse kokku ja saab jälgida muutusi rohevõrgustikus ajas.

14. Vallavalitsus selgitab, et üldplaneeringu kaardikihtides olevatest andmekihtidest tulevad välja ka andmed, milline rohevõrgustiku element on riikliku tähtsusega tugiala ja milline kohaliku tähtsusega tugiala. Rohevõrgustiku tugialade pindalade muutust saab seega üldplaneeringu elluviimise järgselt jälgida lähtuvalt seal toimuvatest pindalalistest muutustest. Samuti saab selle alusel väga lihtsasti jälgida, kas on

tagatud üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ seatud nõuet tagada riikliku tähtsusega tuumalade ulatus nii, et see ei väheneks üle 10%. 15.Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ning täiendab üldplaneeringu seletuskirja eraldi punktiga.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

07.04.2022 nr 21- 1/1045-3

Eesti Raudtee Edastasite kooskõlastamiseks Elva valla üldplaneeringu (ÜP) koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandega. Samuti palute informatsiooni Tartu-Valga raudtee õgvenduste kohta ning soovite teada Eesti Raudtee seisukohti raudteelt tulenevate võimalike müra- ja vibratsioonihäiringute leevendamise võimaluste osas. Käesolevaga edastame vastused Teie 07.03.2022 kirjas nr 6-1/20-117 esitatud küsimustele ning ettepanekud kooskõlastamiseks edastatud Elva valla ÜP ja KSH aruande eelnõule: 1. Palume arvestada Elva valla haldusalas Tartu-Valga liinil olemasoleva raudteetrassi õgvendustega Elva-Palupera-Puka jaamavahe kõverates 454,4 - 456,6 km ja 466,6 – 470,4 km vastavalt muudetud eskiisidele (lisatud käesolevale kirjale). Palume arvestada kõnesolevate õgvendustega ja määrata need üldplaneeringus. Samuti palume arvestada perspektiivsete õgvendustega ja muutuva raudtee kaitsevööndiga valla planeerimis- ja ehitustegevuses kuni üldplaneeringu jõustumiseni ja/või raudteetrassi õgvenduse ehitusprojekti koostamiseni. a. Elva-Palupera jaamavahe kõvera õgvendus lõigus 454,4 - 456,6 km jääb kogu ulatuses olemasolevast raudteest idapoole ja väljub osaliselt raudteemaast. Kõnesoleva õgvenduse realiseerimine on pikem perspektiiv (2030+) ja selle välja ehitamine ei ole kavandatud koos raudtee elektrifitseerimisega. Õgvenduse täpsed lahendused ja lisamaa vajadus avalikes huvides omandamiseks selgub projekteerimise etapis. b. Palupera-Puka jaamavahe kõvera õgvendus lõigus 466,6 – 470,4 km on muudetud selliselt, et ümberehitatav rööbastee mahub olemasolevale raudteemaale. Kõnesoleva õgvenduse realiseerimine on kavandatud koos raudtee elektrifitseerimisega (2023-2028). Õgvenduse täpsed lahendused ja võimalik lisamaa vajadus avalikes huvides omandamiseks selgub projekteerimise etapis. 2. Soovite AS Eesti Raudtee seisukohta müraleevendusmeetmena kiiruste piiramise kohta. Oleme teinud selle kohta mitmeid katseid ja selgitame, et kiiruse piiramisel müra mitte kuidagi ei vähene. Kui kehtestada kiiruse piirang, siis esiteks suureneb müra seal, kus see piirang algab, rongi pidurdamise tõttu ja suureneb ka seal, kus piirang lõpeb, rongi kiirendamise tõttu. Kaubarongidest tulenev müra on tingitud kas

1.Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ja korrigeerib õgvendusi vastavalt saadetud failidele. 2.Vallavalitsus märgib, et AS Eesti Raudtee poolt viidatud protokollis öösel 65,9 dB ja päeval 82,2 dB, on ekvivalent- tasemed db(A), mis ei räägi maksimaalsest helirõhutasemest (LpA,max). Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr. 71: ,,Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” maksimaalne lubatud liiklusmüra päevane helirõhutase (LpA,max) 85 dB(A). 19. aprill teostatud mõõtmistel oli kell 18:45 teostatud mõõtmistel Pargi tn 14 ja Pargi 10/1 juures ületatud LpA,max = 90,3 dB(A). 14. juunil Lokuta tee 2 juures kell 8:50 teostatud mõõtmiste ajal ületati nii maksimaalset lubatud päevast helirõhutaset (mõõdetud tulemus LpA,max = 91,3 db(A)).

Antud juhul on maksimaalne lubatud liiklusmüra päevane helirõhutase faktiliselt ületatud ja see ei sõltu päevase

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

mootorist või lihkelohkudega ratastest. Kiirusepiirangu korral viibib selline rong lihtsalt pikemalt antud piirkonnas ja mürahäiringu aeg on seega samuti pikem. Oleme tutvunud Teie poolt tellitud müra mõõteprotokolliga nr TL2021/M132- M139, kus on ära toodud kaubarongidest põhjustatud müratasemed. Paraku ei saa selle mõõteprotokolli alusel müra leevendavaid meetmeid planeerida, sest tegemist on vaid maksimaalsete müratasemete mõõtmisega. Mõõteprotokollist on näha, et mõõdetud on ainult kahe kaubarongi möödumisel mõõdetud müra. Korrektne müra mõõtmine toimub vähemalt 24 tunni jooksul ja selle alusel saab ülevaate müra ekvivalenttasemest. Mõõteprotokollist on näha, et ka sellisel viisil mõõdetud ekvivalenttasemed jäävad alla kehtestatud müra normide piiri, mis on öösel 75 dB ja päeval 85 dB (protokollis öösel 65,9 ja päeval 82,2 dB) Müra vähendamise meetmete rakendamise põhimõte on toodud keskkonnaministri 20.10.2016 määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ § 11 lõikes 3: „Müra vähendamise tegevuskava meetmete planeerimisel arvestatakse, et meetme tulemusena väheneks müratase eelkõige seal, kus see võib avaldada kahjulikku mõju inimese tervisele ning mürahäiring väheneb võimalikult paljudel elanikel, samuti oleks tagatud vaikses piirkonnas mürataseme suurenemise vältimine.“. Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 1. lisas. Peamine hinnang müra normtasemete ületamise kohta tuleb anda müra ekvivalenttaseme alusel. Ei ole määratud kordade arvu, kui palju võib ületada maksimaalset mürataset. Maksimaalse helirõhutaseme mõõtmine ja selle fikseerimine sõltub erinevatest teguritest. Maksimaalse helirõhutaseme põhjustajaks on üksik juhuslik sündmus. Maksimaalne tase ei sisalda keskmistatud näitajaid, tasemete jagunemist ja muid statistiliselt töödeldud andmeid, mõõtmistulemus esindab alati ainult mõõtmise ajahetke ning seetõttu ei ole see kõige otstarbekam näitaja, mille alusel hinnata oluliste investeeringute vajadusi mürataseme alandamiseks. Häirivuse hindamiseks ning müra vähendamise meetmete

ja öise aja keskmistatud helirõhu taseme piirväärtustest (LpA,eq,T). Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr. 71 maksimaalse helirõhutaseme (LpA,max) ületamisele on kehtestatud piirväärtus ning selle ületamise korral võib järeldada, et selle ületamisel võib esineda kahjulik mõju inimese tervisele. Kuna määruses ei ole reguleeritud, kui palju kordi võib maksimaalne lubatud liiklusmüra päevane helirõhutase (LpA,max) olla ületatud, siis võib järeldada, et seda ei tohi ületada kordagi.

Seega on probleem olemas ja vallavalitsus ei nõustu, et tegemist on üksikjuhtumiga, millega ei pea arvestama. Küll aga selgitab vallavalitsus, et raudteel kiiruse piiramine on välja pakutud ühe võrdlemisi lihtsasti teostatava meetmena. Lähtuvalt AS Eesti Raudtee selgitusest, et kiirusepiirang ei vähenda mürataset oluliselt, on vallavalitsus nõus, et selle meetme rakendamine ei ole ainuke võimalik lahendus.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

rakendamise vajaduse määramise aluseks on asjakohasem kasutada keskkonnamüra põhistandardis ISO1996 määratletud ekvivalentset mürataset ja võrrelda seda kehtivate normtasemetega. Euroopa Komisjoni 4. märtsi 2020. aasta direktiivis (EL) 2020/367 keskkonnamüra kahjuliku mõju hindamise meetodi kehtestamine, ei käsitleta samuti üksikuid mürasündmusi häiringutena, vaid müra kahjulikku mõju hinnatakse aasta keskmise mürataseme järgi. Kui tegemist on üksikute kaebustega, tuleks kaaluda ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 10 sätestatud talumiskohustuse kohaldamist (§ 10. Vältimispõhimõte. Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed.). Saame kinnitada, et raudtee on tehniliselt väga heas korras. Müra tekitavad eelkõige raudteel sõitvad kaubarongid, täpsemalt rongide mootorid ja lihkelohkudega rattad. Tulevikuprognoose on raudteemüra osas raske hinnata, kuna seda mõjutab raudteevõrgu kasutamise aktiivsus ning üldine majanduskeskkond. 3. Palume täiendada ÜP seletuskirja punkti 8.4 järgmiselt: Uute kergliiklusteede projekteerimisel arvestada, et ristumistel raudteega tuleb rajada nõuetekohased raudteeülekäigukohad. Liiklusohutuse tagamiseks ja seoses rongide piirkiiruste tõstmise perspektiiviga tuleks kergliiklusteede ristumised raudteega kavandada eritasandilistena. 4. Teeme ettepaneku lisada ÜP kaardile eraldi leppemärgiga olemasolevad reisirongide peatuskohad. Elva vallas on Peedu peatuskoht ning peatuskohad Elva jaamas ja Palupera jaamas. 5. Palume lisada ÜP seletuskirja, et lähtuvalt Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudtee taristu on AS Eesti Raudtee alustanud kontaktvõrgu projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehitus on kavandatud aastatele 2023- 2028. Tartu-Valga liinil ehitatakse välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud autotrafopunktid, autotrafopunktide ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses

Vallavalitsus nõustub, et konkreetsete leevendavate meetmete planeerimiseks tuleb teha keskkonnaministri 20.10.2016 määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ kohane välisõhu mürakaart ning müra vähendamise tegevuskava. 3. Vallavalitsus märgib, et punkti 8.3 täiendamine ei ole asjakohane, kuna projekteerida tuleb nõuetekohaselt. 4. Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ja täiendab üldplaneeringu põhijoonist eraldi leppemärgiga. 5. Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ja täiendab seletuskirja p 8.10 selgitava tekstiga.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda väljapool raudteemaad asuvate kinnistute koormamise vajadus kontaktvõrgu seadmete ja uute elektriliinide rajamiseks. Võimalik kinnistute koormamise vajadus nende rajatiste teenindamiseks selgub projekteerimise käigus. Täname võimalusest esitada ettepanekuid ning palume üldplaneeringu lahendus esitada AS-le Eesti Raudtee edasiseks koostööks. Juhime tähelepanu, et planeeringu koostamise käigus võib selguda täiendavate ettepanekute esitamise vajadus.

08.04.2022 nr 7- 15/21/293 8-6

Keskkonnamin isteerium

Keskkonnaministeerium on varasemalt Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitanud ettepanekuid 23.07.2021 kirjaga nr 7-15/21/2938-3. Oleme Elva valla üldplaneeringu veebilehel tutvunud kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu ning KSH materjalidega ning soovime märkida järgmist: 1. Keskkonnaministeerium tegi 23.07.2021 kirjas nr 7-15/21/2938-3 ettepaneku, et

üldplaneeringu seletuskirja peatükki 8.5. Taastuvenergeetika lisada väiketuulikute ja päikeseparkide kavandamise üheks tingimuseks, et tuulikuid ning päikeseparke tuleb planeerida viisil, mis tagab kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitsealused liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid) säilimise ning kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele. Elva Vallavalitsuse 10.08.2021 korralduse nr 481 lisas 1, kus on toodud vallavalitsuse seisukohad ettepanekute kohta on märgitud, et esitatud arvamust arvestatakse tuuleenergia peatüki osas, kuna tuulikud omavad mõju ka ehitatavast objektist kaugemale ja seetõttu on arvamus asjakohane. Elva Vallavalitsus palub täpsustada arvamust päikeseparkide kavandamisega seoses. Mismoodi mõjutaks väljaspool looduskaitseala või kaitsealust objekti olev päikesepark negatiivselt kaitstavat objekti? Kaitsekord tagab, et kaitstavale alale

1.Vallavalitsus võtab arvamuse teadmiseks ning selgitab, et riiklikult kaitse all olevate loodusobjektide kaitse tuleb tagada riiklikult ja mitte reguleerida erinevalt igas KOV-is üldplaneeringutega. Loodusobjektide kaitse ja negatiivse mõju vältimine on sätestatud looduskaitseseaduses ja seda peab loa menetluses arvestama. Rohelises võrgustikus, kus on suurem loomade liikumine, on üldplaneeringuga seatud täiendavad nõuded rohevõrgustiku toimimise tagamiseks.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

ei saa ilma valitseja nõusolekuta päikeseparki rajada. Kui väljaspool kaitstavat ala rajatav päikesepark ei too kaasa mõjutusi, siis ei ole päikeseenergia puhul selline käsitlus asjakohane. Praegu on päikeseparkide puhul keelatud 50+ kW parkide ehitamine väärtuslikule maastikule, väärtuslikule põllumajandusmaale ja miljööväärtuslikule alale. Esitatud arvamusest lähtuvalt võib loetellu lisada ka kaitstava loodusobjekti. Kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringus on Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud ettepanekut arvestatud tuulikute puhul ja tingimus on lisatud seletuskirja peatükki 10.5.1 Tuuleenergia. Elva Vallavalitsus on 10.08.2021 korralduse nr 481 lisas 1 palunud selgitada, kuidas võib väljaspool looduskaitseala või kaitsealust objekti asuv päikesepark mõjutada negatiivselt kaitstavat objekti. Kaitstavate loodusobjektide kaitse- eesmärgid on erinevad ning kindlasti ei tule kõigi puhul ette päikeseenergeetika ja kaitse-eesmärkide konflikti. Päikeseenergeetika mõjusid elurikkusele on aga siiani vähe uuritud, näiteks linnukaitseorganisatsioonide seas ollakse päikeseenergeetika osas üldiselt soosival seisukohal, rõhutades eelkõige iga päikesepargi puhul võimalike mõjude kohaspetsiifilisust ning üldise põhimõttena soovitatakse vältida (vähemalt suuremate) päikeseparkide rajamist linnukaitsealadel ja nende vahetus naabruses. Mõnel juhul võib päikesepargiga koos käiv taristu tekitada tõkkeid loomade liikumisteedel, mis halvemal juhul võivad lõppeda isendite hukkumisega. Samuti on täheldatud kaudset keskkonnamõju seoses päikesepargi alade vältimisega, mis muudab tavapäraseid rändeteid ja võib tekitada barjääriefekti, mille mõjud ulatuvad ka kaitstavatele aladele. Seega soovitasime eelkõige ettevaatusprintsiibist lähtuvalt lisada ka päikeseparkide üheks tingimuseks, et kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele.

2. Üldplaneeringuga on määratud väärtuslikud metsamaastikud, mis on nimetatud üldplaneeringu seletuskirja peatükis 17.3 Väärtuslike metsamaastike määramine. Peatüki kohaselt väärtuslikul metsamaastikul seab üldplaneering metsa majandamiseks põhimõtted. Kokku on esitatud 9 põhimõtet ja nende hulgas on

2. Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ja täiendab seletuskirja, et juhul, kui metsaomanikul puudub kohustus metsakorraldustööde tegemiseks, toimub täpsustamine enne metsateatise esitamist. 3. Vallavalitsus võtab esitatud arvamuse teadmiseks ja kontrollib uuringu tulemusi valla üleujutusalade osas ning hindab, kas üldplaneeringus on vaja lisada täiendavaid tingimusi. 4. Vallavalitsus arvestab arvamusega ning täiendab KSH aruande ptk 3.2.1. Korrigeeritakse põhjaveekogumite nimetused ja lisatakse nende seisundid. 5.Vallavalitsus annab teada, et KSH aruande ptk 3.4.3.1. sõnastus viiakse kooskõlla kehtiva veeseaduse redaktsiooniga. 6.Vallavalitsus täpsustab KSH aruandes ebatäpsuse.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

märgitud, et määratud väärtusliku roheala serva-alale jääva metsa või selle osa kõrgendatud avaliku huvi ulatus täpsustatakse metsakorraldustööde alguses koostöös metsaomaniku ja omavalitsusega. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 6.2.15 Roheala (H) kohaselt roheala maakasutuse juhtotstarbega maa-aladel asuvatele metsadele rakenduvad ptk-s 17.3 esitatud väärtuslike metsade tingimused. Metsa korraldamine koosneb metsakorraldustöödest, milleks on metsa inventeerimine ja metsamajanduslike tööde planeerimine (metsaseadus § 11 lg 2). Uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks on kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed, va uuendusraie tegemisel metsakaitseekspertiisi akti alusel ning kinnisasja kohta, kus juriidilisele isikule kuuluval kinnisasjal on metsa pindala väiksem kui kaks hektarit ja füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal väiksem kui viis hektarit (metsaseadus § 11 lg 4 2). Koos metsa inventeerimisega koostatakse metsaomanikule metsamajandamiskava, välja arvatud juhul, kui ta seda ei soovi (metsaseadus § 11 lg 4 3 ). Seega erametsas ei ole raiete tegemiseks inventeerimisandmed alati vajalikud, samuti on metsamajandamiskava koostamine vabatahtlik tegevus (va metsaseadus § 42 lg 1 1 toodud juhul). Riigimetsas on metsamajandamiskava koostamine kohustuslik (metsaseadus § 43 lg 1 1 ). Sellest lähtuvalt saab eeltoodud metsa majandamise põhimõtet rakendada lähtuvalt metsaseaduse nõuetest või täiendades põhimõtet selliselt, et juhul, kui metsaomanikul puudub kohustus metsakorraldustööde tegemiseks, toimub täpsustamine enne metsateatise esitamist.

3. 2021. aasta lõpus valmis Keskkonnaministeeriumi tellimisel uuring "Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude nimistu muutmiseks" (https://envir.ee/media/5474/download). Tegemist on uuringuga, mille käigus hinnati siseveekogude üleujutusalasid ja määrati üleujutusalade piirid. Soovitame uuringu tulemusi teie valla üleujutusalade osas üle vaadata ja hinnata, kas üldplaneeringus on vaja lisada täiendavaid tingimusi. Uuringu kaardikihid on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumist ([email protected]).

7.Vallavalitsus selgitab, et KSH aruandes on näidatud võimalike mõjude illustreerimiseks Saksamaal kehtestatud minimaalsed kaugused elamualadest ja muudest tundlikest inimasustuse objektidest, seda lähtuvalt lõhnahäiringuid põhjustavatest objektidest, et osata ette näha konfliktide esinemise tõenäosust. Selle alusel ei ole kehtestatud üldplaneeringu tingimusi. Üldplaneeringu seletuskirja 6.1. kohaselt kavandataval tegevusel sh arendustegevusel lähtutakse olemasolevast väljakujunenud keskkonnast. Kui tegevus võib endaga kaasa tuua ehitisest või krundilt väljuvat kahjulikku mõju (ülenormatiivne müra, ülenormatiivne vibratsioon, ebameeldiv lõhn jms), analüüsitakse planeeringu või projektiga kavandatud ehitise võimalikku mõju ja viiakse läbi KSH või KMH eelhinnang. Igal juhul peab tegevuste kavandamisel lõhna osas lähtuma Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 81 kehtestatud piirväärtustest.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

4. KSH aruande eelnõu peatükis 3.2.1 Maastik, mullastik, geoloogia (sh radoon), maavarad ja põhjavee kaitstus (lk 18) vajavad parandamist põhjaveekogumite nimetused ja palume lisada nende seisundid 2020. aasta hinnangute alusel. Info on kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehelt https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri- tegevusvaldkonnad/vesi/pohjavesi#phjavee-seisund.

5. KSH aruande eelnõu peatükis 3.4.3.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (lk 123) on märgitud, et omapuhastite kavandamisel (eriti tiheasustusaladel) tuleb arvestada asjaoluga, et veeseaduse kohaselt ei ole heitvee pinnasesse juhtimine (immutamine) lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ja lähemal kui 50 meetrit veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Veeseaduse § 127 lg 1 sõnastus on muutunud alates 01.10.2021. Palume KSH aruande eelnõu sõnastus viia kooskõlla kehtiva seadusega.

6. Juhime tähelepanu, et KSH aruande eelnõu peatükis 3.5.3.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (lk 139) on märgitud, et üldplaneeringuga ei reserveerita täiendavaid elamumaid Võru vallas.

7. Palume KSH aruande eelnõus lõhna käsitlevas osas mitte kasutada Saksamaa näidet, mis ei ühildu Eesti õigusaktides kasutatava lõhna vähendamise süsteemiga ja on eksitav.

PlanS § 85 lõike 3 kohaselt loetakse üldplaneering kooskõlastatuks kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga. Tuginedes PlanS § 85 lõigetele 1 ja 3 kooskõlastab Keskkonnaministeerium lähtudes oma valitsemisalast ja tegevusvaldkonnast Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõud. Palume kirjas toodud ettepanekutega arvestada ja hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH aruande edasise menetlusega.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

06.04.2022 nr 6- 5/22/6675

Keskkonnaam et

Keskkonnaamet kooskõlastab Elva valla ÜP ja KSH aruande eelnõud. Keskkonnaamet toob järgnevalt välja täiendavad märkused ja tähelepanekud, millega palub ÜP ja KSH aruande eelnõus arvestada: ÜP

1. Ptk 12 supelranna ala määramine: Supelranna alale s.h ehituskeeluvööndisse on ÜP seletuskirja ptk-s 12 lubatud ehitada ka hooneid ja rajatisi, mille otstarvet ja seost supelranna teenindava hoonena ei ole selgitatud näiteks paviljone ja varjualuseid. Juhime tähelepanu, et paviljon on mitmesuguse kuju ja otstarbega (näiteks aia- või pargimaja, kiosk) kergema konstruktsiooniga ehitis. Kuna selgitus paviljoni kasutamise kohta puudub siis ei saa eeldada, et tegemist on supelranna teenindamiseks vajaliku ehitisega, millele laienevad looduskaitseseaduse §-st 38 tulenevad erisused. Juhime tähelepanu, et ehituskeeld ei laiene supelranna teenindamiseks vajalikele rajatistele (looduskaitseseadus (LKS) § 38 lg 4 p 3), milleks on riietuskabiinid, palliplatsid, välijõusaalid jms, hoonete ehitamiseks (paviljon, kohvik jms) on vajalik läbi üldplaneeringu taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. Parklate ja teede rajamine, samuti sildade ja tehnovõrgu rajatised tuleb ka supelranna alale kavandada üldplaneeringuga (LKS § 38 lg 5 p 8, 9 ja 10) näidates joonistel ka nende ligikaudne asukoht.

2. Peatüki kolmandas lõigus on välja toodud, et üldplaneering võimaldab ehituskeeluvööndisse ehitada avalikult kasutatavat teed ja avaliku huviga tehnoehitisi (ühisvõrgud, kommunikatsioonivõrgud jne), mille asukoht määratakse projekteerimisel ja mida üldplaneeringu üldistusastmes ei ole mõistlik detailsemalt välja tuua või ette kavandada. Selline lahendus ei ole kooskõlas looduskaitseseaduses sätestatuga, kus on selgelt väljendatud, et ehituskeeld ei laiene kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –rajatisele ning avalikult kasutatavale teele. Seega, kui planeeringu joonistel ei ole planeeritud rajatisi näidatud, siis ehituskeelu erisus neile ei laiene.

Üldplaneering: 1. Vallavalitsus selgitab, et üldplaneeringu seletuskirja ptk 12 on toodud rajatiste loetelu, mida käsitletakse supelranna teenindamiseks vajalike rajatistena, sh võib supelranda rajada selle teenindamiseks vajaliku paviljoni või varjualuse. Vallavalitsuse hinnangul on üldplaneering kooskõlas looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 3. 2. Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ja eemaldab ptk-s 16 nimetatud lõigu. 3.Vallavalitsus ei arvesta esitatud arvamusega. Kui vaidlused kalapääsu rajamise üle lõpevad ja kalapääsu rajamine osutub vältimatuks, kavandatakse see vajadusel detailplaneeringuga. 4. Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ja täpsustab seletuskirja.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

3. Soovitame planeeringuga kavandada Hellenurme paisule kalapääsu rajamise võimaluse. Vaidlus kalapääsu rajamise üle ei ole veel lõppenud, kuid kui kalapääsu rajamine osutub vältimatuks, saab seda, kui pinnavee veehaarde ehitist ehituskeeluvööndisse rajada ainult siis, kui see on kavandatud kehtestatud detail- või üldplaneeringuga. Seega on mõistlik kalapääsu rajamise võimalus üldplaneeringuga kavandada, et vältida tulevikus tekkida võivat detailplaneeringu koostamise vajadust.

4. Ptk 26 on toodud kohaliku kaitse alla võetavad pargid. Kaitseala valitsejaks on soovitav määrata Elva vallavalitsus (seletuskirjas Elva vald). Parkide kaitse- eesmärgi põhjendusest soovitame välja jätta „aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine“. Vastav ettepanek on Keskkonnaameti töögrupi poolt tehtud ka riikliku kaitse all olevate parkide kaitse-eesmärgi korrigeerimisel.

5. Ptk 14 Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. „Rohevõrgustiku koridori sisse ehitamisel ja lageraie tegemisel tuleb tagada koridori alaga risti suunas vähemalt 100 m laiuse katkematu koridori riba säilimine (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel).“ Keskkonnaameti hinnangul punkt jätab palju tõlgendamisruumi. Sellisel kujul lageraie piirangud tekitavad lageraiete lubamisel mitmeid küsimusi. Toome mõned näited:

• Millal saab lageraielangile kasvanud uus mets taas toimivaks rohekoridori mõistes st millal saab raiutud lageraielangi kõrvale lubada uut lageraielanki. Metsaseadus sätestab lageraielankide uuenenuks lugemise, kuid see ei pruugi olla piisav rohekoridori toimimise tagamiseks.

• Tagada tuleb 100 m laiune katkematu koridor, kui rohekoridoris on 100 m laiuselt looduslikku rohumaad, kas siis võib sealt kõrval teha lageraiet või on mõeldud lageraie lubamisel, et katkematu koridorina peab jääma mets.

• Mis saab tormi ja muu olulise metsakahjustuse korral. • Jne

5.Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ning korrigeerib ptk 14 sõnastust ning eemaldab lageraiega seonduva. 6.Vallavalitsus ei pea asjakohaseks ptk 14 toodud sõnastuse muutmist. 7.Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ja täpsustab seletuskirja ptk 17.3 sõnastust. 8.Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ja täpsustab seletuskirja, et servaala asub metsapolügoni sees mitte väljapool. 9.Vallavalitsus selgitab, et üldplaneeringu kohta koostatakse ka digitaalne kaardikiht.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

6. Ptk 14 „Rohevõrgustiku aladel ei ole lubatud metsamaa raadamine, välja arvatud eluasemekoha rajamiseks vastavalt üldplaneeringus sätestatud põhimõtetele ja tingimustele ning maavara kaevandamise lubadega määratud aladel ning riiklikult oluliste joonobjektide rajamiseks“ Raadamist tehakse, et võtta maa kasutusse muul otstarbel kui metsa majandamiseks (nt hoonestamine, kaevandamine). Metsa raadamiseks on vaja mingit alust, näiteks ala hoonestamiseks on selleks reeglina ehitusprojekt, kaevandamise puhul kaevandamisluba. Parem oleks reguleerida üldplaneeringuga rohevõrgustiku ala metsamaale ehitamist, kaevandamist, metsamaa muutmist põllumaaks jne raadamist nõudvaid arendusi, mitte raadamist. Raadamine on raie mis eelneb metsamaale ehitamisele, kaevandamisele jne. Lisaks juhime tähelepanu, et raadamist on vaja teha ka ajutiselt kasutusest välja jäänud põllumaa taas põllumaana kasutusele võtmisel. Kui põllumaa on ajutiselt kasutusest väljas ja vahepeal on alale kasvanud metsa tunnustele vastav puittaimestik, siis selle likvideerimiseks tuleb metsa raadata. Raadamist on vaja teha ka olemasolevate teede, kraavide, elektriliinide rekonstrueerimisel või hooldamisel.

7. Ptk 17.3 Väärtuslike metsamaastike määramine. „Väärtuslikul metsamaastikul olevate metsade raietegevuse planeerimisel tuleb metsa majandajal teha koostööd kohaliku omavalitsusega.“ Keskkonnaamet teeb ettepaneku sõnastust muuta: „Metsa majandajal tuleb raied kooskõlastada kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Väärtuslike metsade alal kasvavat metsa ei tohi raiuda ilma kohaliku omavalitsuse nõusolekuta.“

8. Ptk 17.3 „Määratud väärtusliku roheala serva-alale jääva metsa või selle osa kõrgendatud avaliku huvi ulatus täpsustatakse metsakorraldustööde alguses koostöös metsaomaniku ja omavalitsusega.“ See punkt võib rakendamisel probleeme tekitada, kui ala ei ole piirangute kaardikihil ei jõua sinna esitatud metsateatised ametniku töölauale (neid menetleb metsaregistri

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

automaatsüsteem) ja me ei saa suunata metsaomanikku tegema koostööd kohaliku omavalitsusega, et täpsustada kõrgendatud avaliku huvi ulatust.

9. Kõik metsaraie piirangutega alad ja alad, mis vajavad eelnevat kooskõlastamist peavad saama digitaalsele kaardikihile.

KSH aruanne: 1. ÜP KSH aruande eelnõus on välja toodud peatükis 3.4.4 Jäätmemajandus ja jääkreostusobjektid. Lisada võiks viite jäätmemajandust reguleerivale dokumendile "Elva valla Jäätmekava 2021-2026" (https://www.riigiteataja.ee/akt/409022021020) 2. KSH ptk 3.5.3 lk 132 Välisõhu kvaliteet "Keskkonnalubade registri (KOTKAS) andmetel (16.11.2020 seisuga) on Elva vallas välisõhusaaste luba väljastatud 14 ettevõtetele (Tabel 3.17)." - tabelis on andmed 03.01.2022 seisuga ja 21 ettevõtet. 3. Lk 139 Välisõhu kvaliteet on tekstiviga "ÜP-ga ei reserveerita täiendavaid elamumaid Võru vallas paiknevate ja keskkonna- või keskkonnakompleksluba omavate ettevõtete lähialale.

KSH aruanne: 1. KSH aruande ptk 3.4.4 lisatakse info: Jäätmemajandust reguleerib Elva vallas "Elva valla Jäätmekava 2021-2026", mida uuendatakse perioodiliselt lähtuvalt kehtivusajale. 2. Vallavalitsus võtab esitatud arvamuse teadmiseks ning viidatud viga väljastatud lubade arvu osas korrigeeritakse KSH aruandes.

7.04.2022 nr 7- 1.1/609-1

Nõo Vallavalitsus

Nõo Vallavalitsus kooskõlastab Elva valla üldplaneeringu. Samas teeme mõned ettepanekud, mida kaaluda üldplaneeringu edasisel menetlemisel. 1.Palume lisada planeeringu seletuskirja peatükis 15 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine asuvasse nimekirja järgmine täienduse: • Karijärve külas Elva jõele juurdepääsuks ja jõe ületuseks (Elva metskond 29 maaüksuse kaudu). Palume lisada põhijoonisele Külaaseme - Luha tee nr 3310047 viimasele lõigule tingmärk planeeritud avalik juurdepääs kallasrajale. Külaaseme - Luha tee nr 3310047 viimane lõik asub riigi omandis oleval maal (Elva metskond 29, katastritunnus 33101:003:0631). Kuni Elva metskond 29 katastriüksuseni on Elva valla üldplaneeringuga kavandatud kohalik tee. Elva metskond 29 katastriüksusel asuva Külaaseme - Luha tee kaudu on võimalik pääseda Elva jõel asuvale sillale, mis on pikka aega olnud oluliseks ühenduskohaks Elva vallas asuvale Karijärve külale ja Nõo vallas asuvale Meeri külale. Avalik juurdepääs Elva jõe kallasrajale ja Elva jõge ületavale

1. Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ja märgib põhijoonisele avaliku juurdepääsu kallasrajale ning täiendab seletuskirja ptk 15. 2.Vallavalitsus ei arvesta esitatud arvamusega, tegemist on eramaaga ja Elva jõe kallasrajale on piisavalt tagatud avalikke juurdepääse selles piirkonnas. 3. Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ning tähistab põhijoonist olemasoleva matkaraja tähistusega, mis

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

sillale on oluline, et tagada jätkuvalt silla kasutamine looduses matkajatele ja jalgrattaga sõitjatele

2. Palume kavandada avalik juurdepääs kallasrajale ja kanda tingmärgina ka põhikaardile Oru tn 2//Peedi kinnistul asuva Peedu veski ja Nõo vallas asuva Kallaku tee (52801:001:0831) vahel. Seletuskirja peatükis 15 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine on Oru tn 2 kinnistutelt avaliku juurdepääsu vajalikkus kajastatud: • Elva linnas Elva jõele juurdepääsuks ja jõeületuseks Peedu veskitammi kinnistult (Veski tn 14a ja Oru tn 2 kinnistute kaudu);

viib sillani. Samuti täiendatakse seletuskirja ptk 15. Vallavalitsus palub Nõo vallal arvestada, et ka Nõo valla poolt oleks tagatud liikumine matkaradadel.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

3. Palume Elva laskespordibaasi juurest algavat planeeritud avaliku juurdepääsu kallasrajale pikendada kuni Jõe katastriüksusel (69403:003:0082) asuva olemasoleva sillani, mis võimaldab liikuda Nõo vallas asuvatele matkaradadele. Seletuskirja peatükki 15 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine asuvasse nimekirja lisada järgmine täiendus: • Uderna külas Elva jõele juurdepääsuks ja jõe ületuseks mööda olemasolevat rada (Elva metskond 87, Elva-Vitipalu maastikukaitseala 4 ja Jõe kinnistute kaudu). Lisaks juhime tähelepanu mõningatele kergliiklusteede võrgustikuga seonduvatele asjaoludele, mida tasuks enne Elva valla üldplaneeringu kehtestamist kaaluda: • Olete kavandanud 3 Jõhvi-Tartu-Valga teele (katastritunnus 33101:003:0040) viaduktist kuni Nõo valla piirini kergliiklustee. Nõo valla kehtiv üldplaneering ei näe Nõo valla piirist alates ette kergliiklustee kavandamist 3 Jõhvi-Tartu-Valga teele ja Nõo vald ei näe selleks otsest vajadust ka uue üldplaneeringu koostamise käigus, kuna põhimaantee kõrvale rajatud kergliiklustee ei paku piisavalt turvalist ja meeldivat liikumisvõimalust kergliiklejatele ja asustustihedus Elva valla piirist kuni 22156 Vapramäe-Peedu-Uuta teega ristumiseni on suhteliselt väike. Pigem näeb Nõo Vallavalitsus vajadust luua kergliiklustee kasutamise võimalus Nõo vallas VissiPeedumäe tee (katastritunnus 52801:001:0791) äärde ja siduda see üheks võrgustikuks täna 3 Jõhvi-Tartu-Valga teel asuva jalakäijate tunneli ja Nõo-Elva kergliiklusteega 22152 Vapramäe-Elva-Kalme tee (katastritunnus 52801:004:0175) ääres. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda 3 Jõhvi-Tartu-Valga teele (katastritunnus 33101:003:0040) viaduktist kuni Nõo valla piirini kergliiklustee kavandamise vajadust. • Olete Vapramäe tänava (katastritunnus 17004:002:0023) äärde kavandanud kergliiklustee, mis lõpeb Nõo valla piiril. Nõo valla kehtiv üldplaneering ei näe ette Nõo valla piirist kergliiklustee kavandamist läbi Elva maastikukaitseala Nõo-Elva kergliiklusteeni, kuna 22156 Vapramäe-Peedu-Uuta tee laius ei võimalda selle ehitamist teemaale ning nõusoleku saamine Elva maastikukaitseala valitsejalt kaitsealale kergliiklustee rajamiseks on küsitav. Pigem näeb Nõo Vallavalitsus vajadust

Kergliiklusteede võrgustikuga seonduv: Vallavalitsus selgitab, et Jõhvi-Tartu- Valga tee äärde kergliiklustee kavandamisest loobutakse. Sellega tehakse ettepanek Tartumaa maakonnaplaneeringu täpsustamiseks. Maakonnaplaneeringu täpsustamise ettepaneku punkti täiendatakse üldplaneeringu seletuskirjas. Vallavalitsus ei arvesta esitatud arvamusega. Vikerkaare tänavale kergliiklustee vajadust ette ei näha. Vallavalitsus selgitab, et eraldi matkaraja tähistamise vajadus Vitipalu teele puudub, kuna antud tee äärt saab kasutada muuhulgas ka matkarajana.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

kavandada kergliiklustee Vapramäe tänav T1 jätkuna Vikerkaare tänavale ja sealt edasi Nõo valda Pirnaku tee (Pirnaku tee L1 ja L2) kaudu Nõo-Elva kergliiklusteele. Selleks et moodustuks ühine võrgustik Elva linnas Vapramäe tänava äärde kavandatava kergliiklustee ja Nõo vallas Pirnaku tee äärde kavandatava kergliiklusteega teeme ettepaneku kaaluda Elva valla üldplaneeringus kergliiklustee kavandamist ka Elva linna Vikerkaare tänava äärde. Palume tähistada olemasoleva matkaraja tingmärgiga Vitipalu tee (Katastritunnus 17101:001:0980), kuna antud tee on osaks Vitipalu matkaradade võrgustikust ning 22159 Elva-Palupera-Kähri tee ja Vitipalu tee ristmikul asub ka Vitipalu matkaradadele viitav kaart.

Palume kontrollida Elva valla üldplaneeringu põhikaardile kantud Elva valla ja Nõo valla vahelise piiri tingmärgi kulgemist Peedu tee, Jaan Kärneri tänava ja 22158 Elva- Kintsli tee ristmiku piirkonnas.

Vallavalitsus tänab tähelepanu juhtimast, üldplaneeringu põhijoonisel korrigeeritakse Elva valla ja Nõo valla vahelise piiri kulgemist. Vallavalitsus tänab tähelepanu juhtimast, üldplaneeringu põhijoonisel korrigeeritakse teede tingmärgi tähistus nimetatud tänavatel.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

Küsime üle, kas Peedu tee ja Jaan Kärneri tänava kajastamine riigitee tingmärgiga on teadlik?

25.05.2022 nr 9- 3.2/06669

Tartu Linnavalitsus

Tartu Linnavolikogu kooskõlastas oma 19.05.2022 otsusega nr 35 Elva valla üldplaneeringu. Tartu Linnavolikogu kooskõlastab Elva valla üldplaneering järgmiste soovitustega: 1.1. täpsustada väärtuslike metsamaastike kaitsetingimusi ning kaaluda väärtuslike metsamaastike määramist Võrtsjärve puhkepiirkondade ümbruses; 1.2. vaadata täiendavalt üle ja võimalusel märkida avalikud juurdepääsud Karijärve lõuna- ja idakaldale, Külajärve, Kogrejärve ja Viisjaagu järve kaldale; 1.3. kesklinna arengu kohta selgema ja linnaehituslikult konkreetsemates suunistes kokkuleppimiseks korraldada kesklinna miljööväärtusliku ala kohta planeeringuvõistlus ja/või koostada kesklinna teemaplaneering, milles keskendutakse eelkõige ruumilise keskkonna kujundamise võimalustele ja miljööväärtuste kaitse küsimustele; 1.4. lisada rohealade ja virgestusalade juhtotstarbe selgitusse, et nimetatud alad on avalikus kasutuses;

1.Vallavalitsus selgitab, et väärtuslike metsamaade määratlemine ja põhimõtted on antud seletuskirja p 17.3. Vallavalitsus võtab esitatud arvamuse teadmiseks ja kaalub väärtuslike metsamaastike määramist ka Võrtsjärve puhkepiirkondade ümbruses. 2.Vallavalitsus võtab esitatud arvamuse teadmiseks ja kaalub avalike juurdepääsude kavandamist arvamuses toodud veekogude kallastele. 3.Vallavalitsus võtab esitatud arvamuse teadmiseks ja selgitab, et üldplaneeringus on antud kesklinna

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

1.5. täpsustada maalise asustuse juhtotstarbe selgituses, millistel juhtudel ja tingimustel on alale lubatav tootmise maa-ala kavandamine; 1.6. Elva linna osas rõhutada võimalust külaliskorterite ja majutusasutuste asutamiseks eluruumides lühiajalisele majutusele suunatud teenuse pakkumiseks riigisisese turismi tarbeks.

miljööväärtusliku ala kohta piisavad tingimused. 4. Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ning täpsustab seletuskirja. 5.Vallavalitsus selgitab, et tingimused on antud tabelis 4 ning keskkonnahäiringuga uue tööstus- ja tootmishoone kavandamiseks tuleb koostada detailplaneering. 6. Vallavalitsus selgitab, et Elva linnas on pikaajalised traditsioonid väljakujunenud, mistõttu üldplaneeringus eraldi rõhutamist ei vaja.

05.04.2022 nr 3- 1.1/936

RMK Elva Vallavalitsus on esitanud Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) tutvumiseks ja arvamuse andmiseks Elva valla üldplaneeringu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruandega. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 55 on nõue, et rohevõrgustiku koridori sisse ehitamisel ja lageraie tegemisel tuleb tagada koridori alaga risti suunas vähemalt 100 m laiuse katkematu koridori riba säilimine (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel). Leiame, et sellise nõude täitmise kontrollimine ja elluviimine ei ole säästliku metsa majandamise printsiipe silmas pidades otstarbekas. Vastavalt metsaseadusele (edaspidi MS) on metsa majandamine säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Piirates üldplaneeringuga võimalikke kasutatavaid raieviise, läheme me vastuollu MS- ga kokku lepitud säästva metsa majandamise põhimõtetega. Metsa majandamise

Vallavalitsus selgitab, et 100 m laiuse katkematu koridori riba säilimise tingimus on mõeldud ehituspiirangute seadmiseks. ÜP seletuskirjas sõnastatakse tingimused ehitamisele järgmiselt: rohevõrgustiku koridori sisse ehitamisel tuleb tagada koridori alaga risti suunas vähemalt 100 m laiuse katkematu koridori riba säilimine (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel);

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

võtted metsamaadel peavad võimaldama metsa erinevaid kasutusviise – uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset. Metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitse tagamine ei ole võimalik, kui osa selleks tegevuseks vajalikke raieviise on keelatud. Lubades vaid mingit kindlat raieliiki, ei ole tagatav metsaseaduse mõte, et metsades on vaja kindlustada ka samaväärse uue metsa kasvatamine. Lisaks tükeldab selline nõue täiendavalt juba väljakujunenud metsakooslusi. Teeme ettepaneku muuta sõnastust - rohevõrgustiku koridori sisse ehitamisel on keelatud koridorides seda katkestavate aedade ning muude ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamine ja metsamajandustööde tegemisel tuleb tagada ulukite vaba liikumine; Üldplaneeringu seletuskirjas lk. 56 - Rohevõrgustiku aladel ei ole lubatud metsamaa raadamine, välja arvatud eluasemekoha rajamiseks vastavalt üldplaneeringus sätestatud põhimõtetele ja tingimustele ning maavara kaevandamise lubadega määratud aladel ning riiklikult oluliste joonobjektide rajamiseks; Selliselt sõnastatud raadamise keeld tekitab meie hinnangul olukorra kus õiguslikult pole võimalik hooldada ja rekonstrueerida isegi mitte olemasolevat taristut, näiteks metsamajanduslikku- , energia- ja transpordi taristut, kuna sinna kasvanud puittaimestiku likvideerimine pole kehtestatud ÜP alusel võimalik. Seda seetõttu, et ÜP tekstis ei ole kirjeldatud, millised objektid kuuluvad nn „riiklikult oluliste joonobjektide“ hulka. RMK ettepanek on sõnastada see punkt alljärgnevalt: „Rohevõrgustiku aladel ei ole lubatud metsamaa raadamine (v.a eluasemekoha rajamiseks vastavalt üldplaneeringus sätestatud põhimõtetele ja tingimustele, maaparandussüsteemi, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral ning maavara kaevandamise lubadega määratud aladel). Üldplaneeringu seletuskirjas lk 63 on toodud nõue, et tiheasustusala sees on lageraie keelatud, erandiks on eriolukorrast (tormist jms olulistest metsakahjustustest) lähtuv vajadus, mille puhul otsustavad metsaomanik ja omavalitsus lageraie mahu. Elva linna

rohevõrgustiku tugialale ehitamisel tuleb tagada katkematu tugiala laius vähemalt 100 m (vahekaugus järgmise õuealani või tarastatud alani).

Vallavalitsus täpsustab tingimuse sõnastust ja lisab ka olemasolevate taristuobjektide rekonstrueerimise, seletuskirjas sõnastati tingimus ümber järgmiselt: metsamaa raadamine rohevõrgustiku tugialades ja koridorides ei ole lubatud, välja arvatud üksiku eluasemekoha rajamiseks vastavalt üldplaneeringus sätestatud põhimõtetele ja tingimustele ning maavara kaevandamise lubadega määratud aladel, olemasolevate taristuobjektide rekonstrueerimisel ja hooldamisel ning oluliste joonobjektide rajamiseks.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 1

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused ning Elva Vallavalitsuse seisukohad (riigiasutused ja võrguvaldajad)

piires asuvas tiheasustusalas on RMK metsad, milles majandamine on teatud juhtudel vajalik (incl nn Käo mets PE211 ja PE195). Samal ajal kuuluvad need metsad ka nn väärtuslike metsade hulka, mille osas tuleb metsa majandajal teha koostööd kohaliku omavalitsusega (samuti lk 63). Seega teeme ettepaneku üle rõhutada lageraie keelamise punktiga, et vajaduspõhised raied ja nende viisid arutatakse läbi ja lepitakse kokku kohaliku omavalitsusega.

Vallavalitsus selgitab, et täpsustab tingimust järgmise sõnastusega:

tiheasustusega alal on lageraie lubatud vaid juhul, kui see on ette nähtud koostöös omavalitsusega valminud piirkonna pikaajalises metsa majandamise kavas.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

Arvamuse esitaja, esitamise kuupäev, esitatud arvamus Vallavalitsuse seisukoht

R. K., 08.03.2022 Vastus Elva Vallavalitsuse abivallavanema 07.03.2022.a kirjale nr 6-1/20-132 Olen ääretult kurb Elva vallavalitsuse seisukoha osas. Ei salga, et sellest oleks saanud minu jaoks üsna suur ettevõtmine. Hetkel olen jõudnud arusaamani, et pean paljudest tegevustest loobuma või siis edasi lükkama teadmata ajaks. Olen vallaga arutanud, sama on teinud vastava ala spetsialist maastikuarhitekt Jane Asper ning on jäänud püsima arusaam, et Elva vald on huvitatud Rannakülas supluskoha arendamisest. Mina olen praktik ning ei tegutse lihtsalt õhinapõhiselt, näen selles arenduses küll suurt perspektiivi aga selle elluviimiseks on hädavajalik ka teatud tegevused. Võimalikult täiusliku arenduse eelduseks läbimõeldud, keskkonda sobituv taristu (minivariandis aga siiski). Ei ole mõeldav, et eraõigusliku isikuna arendan välja kohalikuks turismiks arenduse (vajalik luua laagrikohad, telkimiskohad ja muu sellele kaasnev), kuid kõige selle majandamiseks planeeritud haldushoone pean ehitama kaugemale metsa, käesoleval hetkel kehtivast ehituskeeluvööndist välja. Et siis tasuta teenused vallale sobilikku keskkonda, ülejäänud võimalused kaugemale. Tasakaalustatud planeeringu huvides on igati mõistlik lubatud (täiesti seaduslikul teel) tingimustel Kannistiku kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamist. Vallana olete oma 07.03.2022 kirjas üksnes esitanud põhimõttelise vastuseisu, püüdmata läbi rääkida või dialoogi pidada, et kas nt teatud tingimustel planeeringu muutmine oleks sobiv vm. Selgub aga, et valla ametkond otsib vastuseks lihtsalt ettekäändeid mis ei päde. Samuti pärsitakse sellise suhtumisega (teostatakse avalikku võimu) ettevõtlust. Selline ühepoolne otsustatud lõpptulemus on meie jaoks arusaamatu, kuivõrd meie eesmärgiks ja sooviks on olnud algusest peale tegutseda läbipaistvalt ning valla kaasamine võimalikult varajases etapis, st planeerimisel. Nüüd aga on selge, et heas usus käitumine ei ole olnud kahepoolne. Olen teinud hulga eeltööd ning Kannistiku kinnistu ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus on igati põhjendatud. Seda eelkõige alljärgnevatel kaalutlustel. 1. Planeeritav ehitusjoon on lähtunud naaberkinnistutel (kü 69401:002:0188 ja

Kannistiku kinnistu omanik taotleb koostatava üldplaneeringu käigus ehituskeeluvööndi vähendamist Kannistiku kinnistul, kus ehituskeeluvöönd on võrdsustatud vastavalt LKS § 38 lõike 2 järgi piiranguvööndi piiriga. Vallavalitsus on kinnistu omanikule vastanud, et ei arvesta esitatud arvamusega. Vallavalitsus selgitas varasemas vastuses, et Kannistiku maaüksuse läheduses asub Ujumiskoha maaüksus, mis on koostatavas üldplaneeringus määratud supelranna maaks. Samuti on supelranna maad kavandatud Teile kuuluvale Kannistu maaüksusele. Mõlemad kõrvuti asetsevad supelranna alad on võimalik kujundada alaks, kust saab vette minna, puhata ja kus asuvad rannateenuseks vajalikud rajatised (nt riietuskabiin, pink, spordirajatis jms) ning inventar. Vallavalitsus on seisukohal, et vajadus suure puhkekompleksi arendamiseks puudub. Vallavalitsus selgitas, et Rannakülas Kannistiku maaüksuse läheduses asub Kubjaranna maaüksus. Maaüksusel on kehtiv detailplaneering, mille kohaselt on võimalik kavandada rannaala koos majutuse ja puhkerajatistega. Kahe lähestikku asuva puhkekompleksi kavandamine üldplaneeringuga ei ole vallavalitsuse arvates põhjendatud, seda olukorras, kus puhkekompleksi rajamiseks tuleks vähendada Võrtsjärve ranna ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda olulise avaliku huvi olemasolul ning selle vajadus peab olema äärmiselt põhjendatud. Vallavalitsuse on seisukohal, et nimetatud tegevuse puhul ei ole tegemist olulise avaliku huviga. Kannistiku kinnistu suurus on 12 ha, sellise suurusega kinnistul on võimalik puhkeala kavandada ka väljapoole ehituskeeluvööndit. Seetõttu ei ole Elva Vallavalitsusel võimalik esitatud arvamusega arvestada.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

69401:002:0159) asuvatest ehitistest. Oluline on ka üldpilt. Kahjuks ei ole valla esindaja esitanud mitte ühtegi põhjendust ega arutelu tulemit, mille alusel on jõutud järeldusele, et just Kannistiku kinnistu on kõikidest naaberkinnistutest oluliselt erinev ja just sellele kinnistule naabritega samale ehitusjoonele ehitada ei või. Sellega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet. Selline ebavõrdne kohtlemine on vastuolus haldustegevuse kooskõla põhiõiguste ja õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige põhiseaduse §-st 12 tuleneva õigusega võrdsele kohtlemisele. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt (vt Riigikohtu 12. detsembri 2006.a otsus nr 3-3-1-65-06, punkt 25). Käesolevaga aga oleme täpselt vastupidises olukorras. 2. Vallavalitsus on seisukohal, et nimetatud tegevuse puhul ei ole tegemist olulise avaliku huviga ning vallal on ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut raske põhjendada. Sellega kahjuks ei ole võimalik nõustuda, kuna looduskaitseseaduse § 40 lõike 1 sätestab, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Eelnimetatust ei tulene kohustuslikku eeldust, et ehituskeeluvööndi vähendamine peaks toimuma üksnes avaliku huvi tõttu. Selline valla tõlgendus ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega Samuti ei ole võimalik nõustuda Teie poolt esitatud põhjendustega, lähtudes looduskaitse seaduse §§-st alates 38, ,sh § 38 lg 4 p 11 ja järgnevad. Veelgi enam – planeerimisseaduse § 75 lõige 1 p 12 sätestab, et üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine. Seetõttu on just käesolev aeg kõige õigem (millest oleme meie ka heas usus lähtunud) viis taotluse lahendamiseks. 3. Vallavalitsus on seisukohal, et vajadus suure puhkekompleksi arendamiseks

Vallavalitsus ei ole nõus arvamusega, et ehituskeeluvööndi vähendamata jätmisega pärsitakse ettevõtlust, kuna vallavalitsus nõustus üldplaneeringus kavandama Kannistiku maaüksusele supelranna ala. Samuti on kinnistu piisavalt suur (ca 12 ha), mis võimaldab ka väljaspool ehituskeeluvööndit tegeleda ettevõtlusega vastavalt maakasutuse juhtotstarbele. Vallavalitsus juhib tähelepanu, et Võrtsjärvest tulenev ja avalikes huvides seatud kitsendus – ehituskeeluvöönd, kehtib võrdselt kõikidele Võrtsjärvega piirnevatele kinnistutele, Kannistiku kinnistu ei ole erandiks. Vallavalitsus selgitab, et ehituskeeluvööndist tulenevad kitsendused hakkasid kehtima juba 2004. aastal looduskaitseseaduse vastuvõtmisel. See tähendab, et piiratud ehitusõigusega alal kinnistut omav isik ei saa omandiõiguse puutumatusele tuginedes eeldada, et Võrtsjärvele avalikes huvides seatud piirangut peab olema igal juhul võimalik kinnistu omaniku kasuks muuta. Vallavalitsus selgitab, et ehituskeeluvööndi vähendamise otsuse teeb Keskkonnaamet, mitte kohalik omavalitsus. Amet hindab ehituskeeluvööndi vähendamisel kavandatava tegevuse vastavust ranna või kalda kaitse eesmärkidele ning lähtub taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Arvamuses viidatakse, et valla ametnikud ei ole sel teemal kinnistu omanikuga isegi kontakteerunud, mistõttu tekib arvamuse esitajal kahtlus, kas seda üleüldse ongi reaalselt arutatud. Vallavalitsus selgitab, et üldplaneeringu koostamisel on vallavalitsus sellel teemal arvamuse esitajaga suhelnud, samuti on vastatud arvamuse esitajale kirjalikult. Vallavalitsus selgitab, et üldplaneeringu koostamiseks on moodustatud üldplaneeringu töörühm. Koos planeeringu koostaja ja keskkonnamõju

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

puudub, kuna Rannakülas nimetatud maaüksuse läheduses asub Kubjaranna maaüksus. Kubjaranna maaüksuse (kü 69401:001:0238) suhtes kehtib ametliku nimetusena „Endise Kubja kinnistu detailplaneering“, mis on algatatud 26.06.2008, vastu võetud 16.12.2010 ja kehtestatud 28.04.2011. Tänaseks päevaks on sellest möödunud sisuliselt 11 aastat ning selleks hetkeks pole Kubjaranna maaüksuse suhtes kehtivad detailplaneeringut mitte üheski osas (ka mitte osaliselt) realiseerima hakatud. Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkt 1 kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Meie eesmärgiks pole Kubjaranna detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist taotleda vaid juhtida tähelepanu, et kui seadusandja on ette näinud rohkem kui poole lühema tähtaja (11 aastat vs 5 aastat), kui on hetkel kehtestamisest möödunud – on seadusandja eesmärgiks olnud võimaldada selle kehtetuks muutmist seetõttu, et mõistliku aja jooksul ei soovitagi seda realiseerima hakata. Küll aga on praegu see siiski takistuseks, et läheduses võiks keegi mistahes puhkekompleksi (ka oluliselt väiksemas mahus) rajada. Valla jaoks peaks see olema just vastupidiselt kasulik, kuna see meelitab nii kohalikke kui välisturiste, loob töökohti ja seetõttu täidab valla eelarvet. Paraku jääb mulje, et Elva vallal sellist tahet ei ole. Selle põhjendusega ületate selgelt volitusi, mille raames ametnik peab lähtuma. Ilmselgelt on tegemist sekkumisega eraettevõtlusesse, piirates ettevõtlusvabadust. Kas siis näitena ühe kaupluse kõrvale ei tohiks teist enam ehitada või on vallal teadmine mitu kindlat klienti antud regioonis looduses puhata kavatseks? Eraettevõtjana ei käi tegevuse planeerimine õhinapõhiselt, tuleb hinnata riske ning ei investeerita kinnistu suvalisse kohta nii nagu näeb seda vald (Kannistiku kinnistu suurus on 12 ha, sellise suurusega kinnistul on võimalik puhkeala kavandada ka väljaspoole ehituskeeluvööndit). 4. Tegin selles valdkonnas üsna palju eeltööd, uurides nii kohtupraktikat kui ka paljude teiste valdade praktikat, lisaks kõigele eelnevale on minul teadmine keskkonnamõjude hindamist läbi viivatelt isikutelt ja nende sõnade kohaselt ei ole

hindamise eksperdiga on nimetatud arvamust arutatud. Samuti on korraldatud üldplaneeringu eskiislahendust tutvustavad avalikud arutelud, kus kõikidel isikutel oli võimalik oma arvamust arutada nii omavalitsuse kui kohaliku kogukonnaga. Selgitame, et pärast üldplaneeringu vastuvõtmist korraldatakse selle avalik väljapanek ja avalikud arutelud, kus kõikidel isikutel on võimalus osaleda ja arvamust avaldada.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

valla ametnikud sel teemal isegi kontakteerunud, mistõttu tekib põhjendatud kahtlus, et kas seda üleüldse ongi seda reaalselt arutatud. Paraku paistab, et mitte. Kuna ka minul on varasemast ajast pikk riigiametniku töökogemus siis oskan aimata ka tagamaid. Nimelt asi on pigem selles, et üldplaneeringuga on jõutud teatud punkti, mis eeldaks lisatööd ja kuna vallas pole sellist olukorda olnud (pole ette tulnud, et peaks arutama, põhjendama ja ellu viima erandit) siis lihtsam (ja ohutum) on koheselt keelduda, sellega välistada võimalikud vaidlused. Lihtne on ju põhjendada, et kui teeme teile erandi siis hakkavad ka kõik teised tahtma jne. Selline lähenemine on erandlikult omane „kogemustega ametniku“ sujuval ja järjepideval tööprotsessil, mitte sellega, et tegeleda reaalse arendusega. Oluline on riigiametis teenistujatel lähtuda seadustest ning kohtupraktikast, mitte kas asi on lihtne või keeruline. Oleme algusest peame soovinud leida mõistlikke lahendusi, mitte juriidiliselt vaieldes ja tagantjärgi seadustades (nii nagu see pahatihti paljudel juhtudel käibki). Peame siinkohal vajalikuks veelkord juhtida tähelepanu Riigikohtu suunistele, kes on korduvalt selgitanud, et omavalitsusüksus peab planeerimismenetluses menetlusosalistega üksmeelt otsima ning püüdma põrkuvaid huve ühildada (vt Riigikohtu 1. märtsi 2017.a otsus nr 3-3-1-79-16, punkt 22). Põrkuvaid huve ei tohi kaaluda ainult abstraktselt, vaid arvestada tuleb nende mõjutamise ulatust ja kokkusobitamise võimalusi (vt Riigikohtu 26. mai 2021.a otsus nr 3-17-2013, punkt 27). Rääkimata abstraktsest kaalumisest, ei ole antud juhul meie taotlust üldse kaalutud – veelgi vähem põhjendatud. Planeeringu, sh üldplaneeringu koostamisel tuleb tagada avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine. Seejuures ei tule lähtuda üksnes õigusnormidega seatud piiridest, vaid leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute huvide vahel (vt Riigikohtu 8. augusti 2016.a otsus nr 3-3-1-88-15, punkt 25). Mõistmatu on seisukoht, et meie mitte ühtegi taotlust ei ole vald huvitatud reaalselt kaaluma – põhimõtteliselt seistakse lihtsalt erinevatel ettekäänetel vastu – kuid ometigi on kohalikul omavalitsusel soov hoida teoreetiliselt elus supelranna ala vahetult Kannistiku kinnistuga. Paraku

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

ei ole kohaliku omavalitsuse poolt pakutud passiivne lahendus meile sellises olukorras ja viisil vastuvõetav. Oleme ca 20 aasta jooksul võimaldanud eraomandis olevat teed ja kinnistut kasutada nii sõitmiseks, parkimiseks ning üle kinnistu paatide veeskamiseks aga ka kõigile inimestele pääsuks ujuma. Oleme ka vallale kuuluvat maa-ala korras hoidnud. Kahjuks peale aktiivset ujumiseks soodsat aega on rannas nii prügi, jäätmeid jne. Arvestades tänaseks valla avaldatud seisukohta ei näe ka meie mõtet sellisel ühepoolsel koostööl. Kuivõrd Elva vald näeb lahendusi üksnes neile mugavalt, mitte tulevikku suunatuna (sh turismi arendavana jne), ei näe ka meie vajadust enam sellise tegevusega samamoodi jätkata. Selleks, et mitte tekitada endale lisatööd ja lisakulusid sulgeme oma kuludega hooldatud ja korrastatud parkimisala Kannistiku kinnistul sõidukitele. Samuti tuleb piirata sõidukitega ligipääs Võrtsjärvele üle Kannistiku kinnistu (Kannistiku kinnistul asuva tee ulatuses). Loomulikult ei piira meie inimestele vaba rannajoont, kuid Kannistiku kinnistul asuv tee, parkimisala jääb eravalduseks, millel puudub avalik kasutusvõimalus. Soovi korral saavad inimesed parkida esimesel kohalikule omavalitsusele või riigile kuuluval teel või parklas – näiteks Limnoloogia parklas. Nii nagu olete ise välja toonud – saate hakata arendama Kubjaranna maaüksust ning välja ehitada sinna supelranna, inimestele kasutatava tee, parkla, veeskamise koha jne – ehk selle, mida tänaseni tasuta kõik inimesed Kannistiku kinnistul kasutada saanud on. Kui aga soovite leida tekitatud olukorrale mõistlikku lahendust, oleme jätkuvalt avatud konstruktiivsetele dialoogidele, eesmärgiga jõuda kõiki osapooli rahuldavale tulemusele.

R. Kiisk, täiendav arvamus 06.04.2022. 1.1. Elva vallas, Tartu maakonnas asub Kannistiku kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 95604; katastriüksus 69401:002:0090 (nimetatud ka Kannistiku kinnistu). 1.2. Kannistiku kinnistu ainuomanikuks on R. K.

Kannistiku kinnistu omanik esitab täiendava arvamuse, milles teeb ettepaneku koostatava üldplaneeringu käigus vähendada ehituskeeluvööndit Kannistiku kinnistul, kus ehituskeeluvöönd on võrdsustatud vastavalt LKS § 38 lõike 2 järgi piiranguvööndi piiriga. Taotletakse Kannistiku kinnistu koosseisu kuuluval maa-alal

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

1.3. R.K. esitas 15.02.2022.a põhjendused ja taotluse Kannistiku kinnistu ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 1.4. Elva vallavalitsus vastas eelnimetatud taotlusele 07.03.2022.a kirjaga nr 6- 1/20-132, milles Elva vald kokkuvõtlikult: plaanib määrata Kannistiku kinnistule supelranna ala; leiab, et vajadus suure puhkekompleksi arendamiseks puudub, kuna Rannakülas nimetatud maaüksuse läheduses asub Kubjaranna maaüksus, mille suhtes kehtib detailplaneering ning seetõttu ei ole kahe lähestikku asuva puhkekompleksi kavandamine Elva vallavalitsuse hinnangul otstarbekas; samuti, et ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda olulise avaliku huvi olemasolul ning selle vajadus peab olema äärmiselt põhjendatud ja Elva vallavalitsuse on seetõttu seisukohal, et nimetatud tegevuse puhul ei ole tegemist olulise avaliku huviga ning Elva vallal on ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut raske põhjendada; lõpetuseks, et Kannistiku kinnistu suurus on 12 ha, sellise suurusega kinnistul on võimalik puhkeala kavandada ka väljaspoole ehituskeeluvööndit. Eelkirjeldatud põhjendustest tulenevalt ei ole seetõttu Elva vallavalitsusel võimalik esitatud ettepanekut arvestada. 1.5. Kannistiku kinnistu omanik Elva vallavalitsuse 07.03.2022.a kirjas nr 6-1/20- 132 põhjendustega ei nõustunud ning esitas 08.03.2022.a täiendava seisukoha ja - vastuväited. Sellele täiendavale seisukohale ja -vastuväidetele tänaseks päevaks Elva vald vastanud ei ole. 1.6. Allakirjutanu on jätkuvalt seisukohal, et Elva vallavalitsuse 07.03.2022.a kirjas nr 6-1/20- 132 esitatud põhjendused on alusetud. Sellegipoolest ja soovist siiski leida kõiki osapooli rahuldav tulemus ning pakkuda välja täiendavaid lahendusi ja kompromisse, esitame käesolevaga täiendava arvamuse ja ettepaneku Kannistiku kinnistu ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 2. TÄIENDAV ARVAMUS JA ETTEPANEK A. Täiendava arvamuse ja -ettepaneku esitamise õiguslik- ja faktiline alus 2.1. Tulenevalt Elva valla poolt avaldatud avalikule ajakavale , konkreetsele avalikult avaldatud teatele ja Elva valla 07.03.2022.a kirjas nr 6-1/20-132 selgitatule on käesoleval hetkel Elva valla uus üldplaneering etapis, kus „koostatav valla

ehituskeeluvööndi vähendamist selliselt, et kinnistule saaks rajada elamu koos abihoonetega. Puhkekompleksi rajamise eesmärgil ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisest loobutakse. Arvamuses põhjendatakse, et taotletav Võrtsjärve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise piirjoon lähtub vastavalt väljakujunenud ehitusjoonest ja et kvaliteetse elukeskkonna võimaldamine looduskaunil rannikualal aitab pidurdada rahvaarvu vähenemist ning tuua piirkonda uusi elanikke. Samuti selgitatakse, et läheduses asuvatel kinnistutel on kõikide hooned ühel ja samal väljakujunenud ehitusjoonel, millest lähtub ka Kannistiku kinnistu ehituskeeluvööndi vähendamise piirjoon. Seetõttu oleks Kannistiku kinnistu omaniku suhtes tagatud võrdse kohtlemise põhimõte kinnistu lähinaabritega. Vallavalitsus selgitab, et naaberkinnistutele on hoonestus rajatud enne looduskaitseseaduse jõustumist (enne 2004. aastat). Looduskaitseseadus ei näe hajaasustuses sellise erisuse tegemist ette, kuna hajaasustuses on kinnistud suured ning seetõttu on võimalik üldjuhul rajada kodu ka ehituskeeluvööndist väljapoole. Kannistiku kinnistule on ehituskeeluvööndist väljapoole võimalik püstitada elamu ja selle teenindamiseks vajalikud hooned ning rajatised. Looduskaitseseadus arvestab võrdse kohtemise printsiibiga tiheasustuses, kus kinnistud on väiksemad, mistõttu võimaldab looduskaitseseadus tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamise. Vallavalitsus on seisukohal, et ehituskeeluvööndi vähendamine Kannistiku kinnistul ei ole põhjendatud ja avalikes huvides.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne esitatakse kooskõlastamiseks riigiasutustele ja arvamuse andmiseks isikutele ja asutustele kes on üldplaneeringu ja KSH aruande eskiislahendusele esitanud ettepanekuid. Kooskõlastamisel võivad riigiasutused veel esitada arvamusi ja ettepanekuid. Samuti võivad arvamusi esitanud isikud esitada üldplaneeringule ja KSH aruandele täiendavaid arvamusi ja ettepanekuid. Kõik laekunud arvamused ja ettepanekud arutatakse läbi üldplaneeringu juhtgrupis ning vastavalt vajadusele täiendatakse ja täpsustatakse üldplaneeringut ja KSH aruannet.“ Samuti on allakirjutanul kui Kannistiku kinnistu omanikul õigus vastata Elva valla 07.03.2022.a kirjale nr 6-1/20- 132 hiljemalt 30 päeva jooksul nimetatud kirja kättesaamisest alates. Ka seetõttu on käesolev dokument esitatud tähtaegselt. 2.2. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lõike 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndisse uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehitamist ranna või kalda alal reguleerib veel LKS § 38 lõige 2, mis sätestab, et rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Käesolevaga taotleb Kannistiku kinnistu omanik koostatava üldplaneeringu käigus ehituskeeluvööndi vähendamist Kannistiku kinnistul, kus ehituskeeluvöönd on võrdsustatud vastavalt LKS § 38 lõike 2 järgi piiranguvööndi piiriga. B. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 2.3. Kannistiku kinnistu omanik teeb ettepaneku Kannistiku kinnistu koosseisu kuuluval maa-alal ehituskeeluvööndi vähendamiseks (vt lisa – joonis) selliselt, et joonisele jäetakse alles üksnes „POS 2“ (üksikelamu maa), jättes tervikuna välja „POS 1“-le planeeritud turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa. Seega on Kannistiku kinnistu omanik nõus loobuma puhkekompleksi rajamisest tervikuna ehk kõigist äriotstarbel planeeritud ehitistest (kõik kämpingud, telkimisala, puhkemaja, teenindushoone jm), soovides Kannistiku kinnistule rajada üksnes lisaks oleval joonisel „POS 2“ asukohta planeeritud elamu koos abihoonetega. Seega langevad ära ka kõik Elva vallavalitsuse 07.03.2022.a kirjas nr 6-1/20-132 esitatud põhjendused. Lisaks oleval joonisel hetkel kajastatud „POS 1“ jääks seetõttu

Arvamuse esitaja teavitab, et kui ka tema täiendavat ettepanekut ja - taotlust ei rahuldata, ei nõustu ta Kannistiku kinnistule supelranna maa-ala määramisega ning vaidlustab selle. Arvamuse esitaja lisab, et eraomandisse kuuluva kinnistu osa avalikku kasutusse määramine – ilma igasuguse õiglase ja mõistliku kokkuleppeta – on õigusvastane ja vastuolus eraomandi puutumatusega. Vallavalitsus selgitab, et Kannistiku kinnistule ei määrata vastu omaniku tahtmist supelranna ala. Kui see on kinnistu omaniku kindel soov loobuda üldplaneeringuga supelranna ala kavandamisest, korrigeeritakse üldplaneeringut.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

maatulundusmaaks, nii nagu hetkel. Kuivõrd eskiisi muutmine võtab aega, on käesolevale dokumendile lisatud plaan, milles on veel kajastatud esialgne eskiislahendus. Kannistiku kinnistu omanik tegeleb selle muutmisega ja see esitatakse Elva vallale esimesel võimalusel. Küll aga on sellelt nähtav planeeritud ehituskeeluvööndi vähendamise piirjoon – vastavalt väljakujunenud ehitusjoonele. 2.4. Allakirjutanu selgitab, et taotletav Võrtsjärve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise piirjoon lähtub vastavalt väljakujunenud ehitusjoonest. Samuti õigustavad käesoleva ettepaneku rahuldamist alljärgnevad asjaolud: 2.4.1. Elva valla üheks peamiseks väljakutseks aastatel 2019-2025 on elanike arvu vähendamine ja Elva vald peab oluliseks toetada uute elamupiirkondade arendamist ja atraktiivse elukeskkonna loomine. Konkreetselt on Elva vald ise välja toonud eesmärgina elamuehitamiseks atraktiivsete maa-alade planeerimise. Olgugi, et üheks Elva valla peamiseks väljakutseks aastatel 2019-2025 on looduslike eelduste ning soodsa asendi ärakasutamine turismi ja puhkemajanduse arendamiseks6 põhjendades seda sellega, et „turismivaldkonna arendamine aitab muu hulgas luua uusi töökohtu ning seeläbi tuua valda uusi elanikke“ ning väljakutsena on välja toodud töökohtade vähesus hajaasustatud piirkonnas , põhjendades seda sellega, et „Elva valla väljakutse on toetada eelkõige hajaasustusega piirkonnas ettevõtlusaktiivsuse kasvu, sh noorte ettevõtlikkust, paindlike töövõimaluste loomist, milleks on ülioluline kiire interneti kättesaadavus kõikides valla piirkondades. Praegu jääb Elva valla elanike ettevõtlusaktiivsus kahjuks alla Eesti keskmistele näitajatele. Seni kasutamata võimalus on ka loomemajanduse potentsiaali laiendamine ning ettevõtlusalade ja tööstusparkide arendamine just maapiirkonnas.“ . Allakirjutanu ei hakka oma seisukohti siinkohal kordama, kuid on jätkuvalt seisukohal, et Elva vallavalitsuse 07.03.2022.a kirjas nr 6-1/20-132 esitatud põhjendused on otseses vastuolus Elva valla enda seatud peamiste väljakutsetega aastatel 2019-2025. 2.4.2. Allakirjutanu leiab, et kvaliteetse elukeskkonna võimaldamine looduskaunil rannikualal aitab pidurdada rahvaarvu vähenemist ning tuua piirkonda uusi elanikke.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

2.4.3. Naabruskonnas on mitmeid püsielanikke, maakodude ja/või suvilate omanikke. Kõikide hooned asuvad ühel ja samal väljakujunenud ehitusjoonel, millest lähtub ka Kannistiku kinnistu ehituskeeluvööndi vähendamise piirjoon. Seetõttu oleks Kannistiku kinnistu omaniku suhtes tagatud võrdse kohtlemise põhimõte kinnistu lähinaabritega. 2.4.4. Antud piirkonda iseloomustab kõrge kallas, mistõttu puudub ka otsene keskkondlik mõju planeeritavale hoonestusalale ehk väljakujunenud ehitusjoonele. 2.5. Allakirjutanu peab vajalikus veel ka toonitada, et olenemata sellest kas ehituskeeluvööndi vähendamise sooviks on välja ehitada puhkekompleks või elamu, on õiguslikud alused selle taotlemiseks ja vähendamiseks samad. Elva vald oli seisukohal, et joonisel kajastatud tegevuse puhul ei ole tegemist olulise avaliku huviga ning vallal on ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut raske põhjendada. Toonitame veelkord, et sellega kahjuks ei ole võimalik nõustuda, kuna LKS § 40 lõike 1 sätestab, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Eelnimetatust ei tulene kohustuslikku eeldust, et ehituskeeluvööndi vähendamine peaks toimuma üksnes avaliku huvi tõttu. Selline valla tõlgendus ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Veelgi enam – planeerimisseaduse § 75 lõige 1 p 12 sätestab, et üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine. Seetõttu on just käesolev aeg kõige õigem (millest oleme meie ka heas usus lähtunud) viis taotluse lahendamiseks. 2.6. Võimaldades Kannistiku kinnistule „POS 2“ realiseerimist ning selle tarbeks ka ehituskeeluvööndi vähendamist, on Kannistiku kinnistu omanik nõus ka Kannistiku kinnistule supelranna maa-ala määramisega. Allakirjutanu leiab, et tegemist on mõistliku kompromissiga ning mõlema osapoole huve piisavalt arvestama lahendusega. Allakirjutanu teavitab ka juba etteruttavalt, et kui ka tema täiendavat ettepanekut ja -taotlust ei rahuldata, ei nõustu ta Kannistiku kinnistule supelranna maa-ala määramisega ning vaidlustab selle (s.o Elva valla üldplaneeringu)

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

halduskohtus. Eraomandisse kuuluva kinnistu osa avalikku kasutusse määramine – ilma igasuguse õiglase ja mõistliku kokkuleppeta – on õigusvastane ja vastuolus eraomandi puutumatusega. Tarbetut, kulukat ja pikale venivat kohtuvaidlust on võimalik käesolevaga ennetada. Selleks ongi Kannistiku kinnistu omanik püüdnud käesolevaga välja pakkuda mõistliku ja kõigi poole ootuseid rahuldava lõpptulemuse, mis seda kõike väldiks. 3. KOKKUVÕTE 3.1. Kokkuvõtlikult leiab allakirjutanu, et koostatava üldplaneeringu käigus ehituskeeluvööndi vähendamine Kannistiku kinnistul vastavalt väljakujunenud ehitusjoonele on eeltoodust lähtuvalt põhjendatud, sealhulgas kooskõlas Elva valla arengukavaga (perioodiks 2019- 2025).

I.L. , MTÜ Vellavere 21.02.2022 Kanarbiku kinnistule (33101:003:0484) ja Puki kinnistule (33101:003:0320) avaliku tee rajamise kohta. Käesolevaga esitame vastuväite ja ettepaneku menetluses oleva Elva valla üldplaneeringu kohta, mille põhilahendus on Elva valla üldplaneeringu veebilehe kohaselt koostamisel ja mille avalik väljapanek toimub Elva Vallavalitsuse andmetel jaanuaris 2022. Anonüümne isik on teinud üldplaneeringu kohta ettepaneku (lisa 1), mis on leitav üldplaneeringu kaardirakenduses. Ettepanekuga soovitakse, et vald võtaks ette Kanarbiku kinnistut ja Puki kinnistut läbiva tee taasavamise. Ettepanekus on märgitud: Vellavere küla ligipääs vallakeskusele Elvale on piiratud Kanarbiku kinnistu poolt tee üleskaevamisega. Ettepanekule on Elva Vallavalitsus vastanud, et ettepanekut arvestatakse ja üldplaneeringus kavandatakse teekoridor. Peale Kanarbiku kinnistu (katastritunnusega 33101:003:0484, aadressiga Kanarbiku, Metsalaane küla, Elva vald, 61210 Tartu maakond) läbiks nimetatud soovitud tee ka Puki kinnistut (katastritunnusega 33101:003:0320, aadressiga Puki, Metsalaane küla, Elva vald, 61210 Tartu maakond). Käesolevale pöördumisele allakirjutanud märgivad, et looduses seda teed ei eksisteeri, seega oleks tegemist uue tee rajamisega. Anonüümse isiku väited tee üleskaevamisest Kanarbiku kinnistu omaniku poolt on asjakohatud, sest Kanarbiku kinnistu omanikul on

Vallavalitsus selgitab, et üldplaneering määrab kohalike teede üldise vajaduse ehitusseadustiku kohase kohaliku tee mõistes. Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohalikule omavalitsusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee. Põhijoonisele on kantud uuringu „Elva valla teevõrgustiku ning Elva ja Viljandi valdade tuletõrje veevõtukohtade paiknemise ja ligipääsetavuse uuring“ kohaselt kohaliku tee kriteeriumitele vastavad teed. Kohalike teede vajadus üldplaneeringu põhijoonisele kantuna kujutab tulevikuvisiooni, mille poole kohalik omavalitsus teedevõrgu edasisel arendamisel ning planeeringu elluviimisperioodil püüdleb. Vallavalitsus selgitab täiendavalt, et üldplaneering määrab tulevikuvisioonina objektide üldised asukohad, sh kohaliku tee asukoha. Üldise asukoha määramisel ei ole tegu planeeritud objekti täpse asukoha ega selle ruumilise lahendusega. Samuti ei algatata üldplaneeringuga menetlustoiminguid nagu avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine või sundvalduse

seadmine. Üldplaneeringus kavandatud üldise objekti elluviimine võib toimuda projekteerimistingimustega, ehitusprojekti või selle eskiisiga,

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

tulenevalt põhiseaduse (PS) §-st 32 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg-st 1 õigus oma kinnisasja vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Vellavere külast on Elvale praegu juurdepääs olemas Elva-Puhja tee ja Vapramäe-Vellavere tee kaudu, mistõttu puudub igasugune vajadus rajada täiendav avalik tee läbi eraomandis olevate kinnistute. Lisaks oleks eelnimetatud üldplaneeringu ettepanekus märgitud juurdepääsutee problemaatiline liiklusohutuse seisukohalt, kuna Jõhvi-Tartu-Valga maantee on väga suure liikluskoormusega ja uus mahasõit sellelt teelt tooks endaga kaasa liiklusohtlikke olukordasid. Kanarbiku ja Puki kinnistud, läbi mille hakkaks tee kulgema, kuuluvad eraõiguslikele isikutele. Neid kinnistuid ei ole koormatud asjaõigustega, mis võimaldaksid kinnistute avalikku kasutust või tee rajamist või taastamist Elva Vallavalitsuse poolt. Puki kinnistu (33101:003:0320) kuulub isikule Ivar Lepp, kes on üks käesoleva pöördumisele allakirjutanutest. Kõnealune avalik tee hakkaks kulgema üle Puki kinnistu kahest kohast ja liiklusvoog hakkaks praktiliselt kulgema Puki kinnistul asuva elamu akna alt läbi (kaart: lisa 2, kollaste joontega on tähistatud kohad, kus kõnealune tee kulgeks läbi Puki kinnistu ja kollase ringiga on tähistatud kinnistul asuv elamu). Puki kinnistu omanikuna kinnitab Ivar Lepp, et ei ole seni andnud enda kinnistut avalikku kasutusse ega ole nõus kinnistu osi avalikku kasutusse andma ka edaspidi, sh ei luba Puki kinnistule seada servituuti ega kasutusvaldust. Asjaõiguslikel kokkulepetel võõra kinnistu kasutamiseks on kindel vorminõue: vastavalt AÕS §-le 641 saab servituute ja muid asjaõigusi seada üksnes notariaalselt tõestatud kokkuleppega. Üldplaneering vormikohaseid asjaõiguslikke kokkuleppeid ei asenda. Teine käesolevale pöördumisele allakirjutanu, Mittetulundusühing Vellavere (MTÜ), on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 1 tähenduses keskkonnaorganisatsioon. Keskkonnaorganisatsioonil on õigus keskkonnaasjades osaledes esindada ja kaitsta avalikku keskkonnahuvi. Käesolevaga esitab MTÜ samuti vastuväite Kanarbiku ja Puki kinnistutele avaliku teerajamise kohta, sest niisuguse tee rajamisega kaasneks liiklusvoog ja sellega koos keskkonnahäiringud

detailplaneeringuga, eriplaneeringuga, volikogu otsusega kohalikuks teeks määramise kohta või muu ruumilise kontseptsiooniga, mis on kohaliku omavalitsuse või muu pädeva asutuse jaoks piisav objekti täpse ruumilise olemuse edasi andmiseks. Juhul, kui üldplaneeringus üldiselt planeeritud objekti elluviimisele asumisel selgub ülekaalukast avalikust huvist lähtuv vajadus piirata eraomandi õigusi või asuda täpselt selgunud ulatuses eraomandi võõrandamisele (sh omaniku tahte vastaselt), viiakse läbi vastav haldusmenetlus, mis vastab kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele. Üldplaneeringuga ei määrata konkreetselt ühtegi objekti, mille osas on vajalik läbi viia avalikes huvides omandamine või sundvalduse seadmine. Vallavalitsusele on teada, et Transpordiameti tellimisel on koostamisel Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 152,0-159,6 asuva Nõo–Elva lõigu eskiisprojekti koostamine. Nimetatud projektiga hõlmatakse ka Kulbilohu liiklussõlm, mis on kunagi ehitatud välja osaliselt ja projektiga kavandatakse olemasoleva liiklussõlme täiendused. Projekt lahendab ka kogujateed ja selle juurdepääsud. Käesoleval ajal ei ole eskiisprojekti vallavalitsusele esitatud, mistõttu ei ole teada selle lahendus. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse ka nimetatud eskiisprojektis kavandatud lahendusi.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

nagu mürahäiring, õhusaaste jne. Pealegi puudub täiendava tee järele vajadus, sest Vellavere külal on juba olemas mitu toimivat ühendusteed Elvaga. Seega räägivad ka keskkonnakaalutlused uue tee rajamise vastu. Tulenevalt eeltoodud vastuväitest, teevad allakirjutanud ettepaneku: 1) mitte arvesse võtta Elva valla üldplaneeringu kohta esitatud ettepanekut, mille kohaselt soovitakse rajada Kanarbiku (33101:003:0484) ja Puki (33101:003:0320) kinnistutele avalikult kasutatav tee; 2) Elva valla üldplaneeringusse mitte kavandada teekoridori läbi Kanarbiku (33101:003:0484) ja Puki (33101:003:0320) kinnistute. Lisad: 1) Elva valla üldplaneeringu kohta tehtud anonüümne ettepanek ja Elva vallavalitsuse vastus; 2) kaart.

Peat Mill, 09.03.2022 Saadan lisaks ka Peat Mill OÜ nimel ettepaneku üldplaneeringusse lisamiseks: 1) Tuulikupark Sangla I tootmisalale (OT) - ennekõike sooviks aga vallalt tagasisidet asukoha sobilikkuse üle (joonisel kollane ovaal). Sellest ka põgusalt rääkisime telefoni teel, võimalik tuulikute park, õigel pool joont Kaitseministeeriumi ette antud info kohaselt. Küsimus oli Võrtsjärve lähedus ja muud alad (Natura 2000, jne). Ise ma ei leidnud olulisi piiranguid saadaoleva info põhjal. NB! Palun vaadake ka võimalusel ala (oleks meile eelistatum), mis jääb kollase ovaalist paremale, teiselpool sinist joont ka. Palun valla seisukohti. Registrikaardi nr 195 Mäeeraldise nimetus Sangla kütteturba tootmisala Mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 696,24 Kood 377 Kaevandamisloa nr KMIN-071 Loa väljastamise kuupäev 21.06.2005 Kaevandamisloa omaja Peat Mill OÜ

Elva Vallavalitsus on võtnud üldplaneeringu koostamisel üldise seisukoha, et tuuleparke kui olulise ruumilise mõjuga ehitisi Elva valla territooriumile üldplaneeringuga ei kavandata. Peamiselt on nende alade määramisest loobutud seoses riigikaitseliste kaalutlustega. Vallavalitsus selgitab, et olulise ruumilise mõjuga objektide asukohta on võimalik määrata ka koostades kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu pärast üldplaneeringu kehtestamist. Oluline on selliste alade määramisel läbi viia avalik protsess alade eelvaliku tegemiseks. Eriplaneeringuga koostatakse ka keskkonnamõju hindamine ning detailne lahendus, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus. Eriplaneering on sarnaselt detailplaneeringuga ehitusprojekti koostamise aluseks. Üldplaneeringus asukoha määramisel tuleks pärast ehitusõiguse saamiseks samuti koostada detailplaneering. Seetõttu on asukoha ja detailse ehitusõiguse määramine otstarbekas lahendada eriplaneeringuga.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

2) Päikesepaneelide park (OT) – eelinfona, täpsema info esitan peale maatüki 60501: 003 : 0143, Tehase kinnistu, jagamist 2 osaks. Joonisel punase joonega uus maa-ala, millele soovime juba lähitulevikus rajada päikesepaneelide pargi. Lisad: joonised.

Vallavalitsus selgitab täiendavalt, et olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusega nr 102. Määruse kohaselt on olulise ruumilise mõjuga ehitiseks ka tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184

„Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. 2. Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega, Tehase kinnistu juhtotstarbeks kavandatakse tootmismaa.

Estover Piimatööstus, 16.03.2022. Tutvusime Elva valla üldplaneeringuga ja meie arvates ei ole sealsed eesmärgid piisavad, et tagada Elva vallas Kaarlijärve külas piisav ruumiline areng ja kogukonna rahulolu. Seega palume pöörata tähelepanu manuses olevale pöördumisele ja võtta sealset arvesse. Antud pöördumine sai alles hiljuti saadetud Tartumaa Omavalitsuste Liidule ja loodetavasti olete sellega juba varasemalt tutvunud. Väljavõte TOL kirjast Oleme plaaninud Kaarlijärvele ehitada/rajada külamaja, mis võimaldaks antud piirkonnas pakkuda nö avalikku kooskäimise ruumi/elamust. Kuna külaelu edendamine ei ole ettevõtte põhitegevus, siis oleme sellisteks tegevusteks loonud Kaarlijärve Peatuspaik MTÜ. Külamajale on olemas sobiv krunt ja külamaja/huvimaja projekt, kuid külamaja ehitamist ja tegevuse alustamist oma jõududega ei ole me võimelised kiirelt ellu viima. Selliseid tegevusi toetava Leader meetme investeeringute aktsepteerimisega tegev Võrtsjärve Ühendus on meile vastanud, et hoonetesse investeeringuid ei teostata. Lisaks on puudunud võimalus/initsiatiiv kohalikul omavalitsusel (KOV) antud piirkonnas elukeskkonda arendada. Analoogseid edulugusid, kus ühe monofunktsionaalse asula ümber toimub aktiivne elu on Eesti Vabariigis mitmeid. Arvestades Kaarlijärve küla asukohta on selle piirikonna arenguks vajalik teostada omavalitsustel eelkõige elukeskkonda paremaks muutvaid investeeringuid. Hetkel oleme Kaarlijärve küla arengu eest vastutavad, sest ka kõik küla vee- ja

Vallavalitsus selgitab, et esitatud arvamuses toodud ettepanekud on sisendiks pigem arengukavale mitte üldplaneeringule. Vallavalitsus suunab esitatud ettepanekud valla arengukava koostamise protsessi. Esitatud arvamuses tuuakse välja, et Kaarlijärvele on kavas rajada külamaja, mis võimaldaks antud piirkonnas pakkuda avalikku kooskäimise ruumi/elamust. Vallavalitsus selgitab, et Kaarlijärve külas Rannuküla kinnistu jääb maalise asutuse juhtotstarbega alale. Maalise asustuse ala võimaldab kavandada kinnistule ka külamaja.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad meie ettevõttele, kes peab tagama nende igapäevase korrashoiu. Kaarlijärve külas asuvad puurkaevud ja ka reoveepuhasti kuuluvad Estover Piimatööstus OÜ-le. Kõik nende eluliselt tähtsate taristute käigushoidmine ja teenuste tagamine lisaks tööstusele ka kohalikele elanikele on meie ettevõtte kohustus. Samas oleme varasemalt ka reoveepuhasti renoveerimise taotlusi esitades saanud küsitud toetustele eitava vastuse, kuna meie näol pole tegemist vee-ettevõtjaga. Antud juhul on ettevõte aga sundolukorras - kui soovime toota ja tootmist laiendada tuleb neid investeeringud teha. Samas oleks selliste struktuuride tagamine KOV ülesanne Meie ootused on, et Kaarlijärvel ja selle ümbruses olevatel elanikel oleks parem ja sellega seonduvalt tuleks KOVil tegeleda järgmiste teemadega: - Kogukonna keskuse arendamine, mida saaksid kohalikud elanikud kasutada vaba aja veetmiseks. - Kohaliku infrastruktuuri arendamine hõlmaks ka lisaks paremat ühiskondlikku transporti. - Kergliiklusteid tihedama asutusega kohtades ja kõigi turvalisuse tagamiseks väljaehitatud tänavavalgustust. - Hästi hooldatud sõiduteid (vähemalt põhiteed) ja talvisel ajal lisaks lume lükkamisele libedusetõrjet. - Võimalus saada toetust üürimajade ehituseks, milline meede on olnud Kredexis ja mille abil on ehitatud ka üürimaju. Hetkel on vastav meede suletud ja kui arvestada ka meie ettevõtte asukohta siis analoogsest meetmest on väga keeruline toetust saada Ise me seda laadi tegevusteks äriühinguna toetusi erinevatest struktuurifondidest küsida ei saa kuna kohaliku elukeskkonna arendamine ei ole meie põhitegevus. Kohaliku omavalitsuse, Elva valla põhiprioriteetide hulka eelnimetatu ei kuulu. Loodetavasti on võimalik Tartumaa Omavalitsuste Liidul selles osas kaasa mõelda, aidata ja suunata, et Kaarlijärve piirkondlik areng ei oleks ajale jalgu jääv ning arengut pidurdav. Leiame, et antud olukorras on ettevõtte

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik panustada Tartu Maakonnal tervikuna, et Kaarlijärve piirkonnas oleks tagatud arengud. Tulenevalt eeltoodust palume Teil leida võimalus (ka erakorraline) meie mõtete/plaanide toetamist kohaliku elukeskkonna arendamisel Elva vallas, Kaarlijärve külas. Infrastruktuuri ja elamispindade väljaehitamise või erinevate toetusmeetmete väljatöötamise/algatamise näol. Palume vaadata üle Tartu Maakonna arengukava, et arendada kohalikku elukeskkonda, ühistransporti, elamistingimusi maapiirkonnas, tagades sellega ettevõtluse ka maapiirkonnas ja aidata ära hoida nö ääremaastumine.

MTÜ Tulimäe, 19.03.2022 Edastan MKA ettepaneku. Nagu aru saan, arutati meie 24.02.22 pöördumist paari aasta taguse otsuse suhtes, aga samas on nad justkui valmis veel kord seda käsile võtma. Ühineme MTÜ poolt soovitusega Tulimäe kui terviku kaitseks vähemalt valla tasemel. Ise teeksin ettepaneku, et Tulimägi oleks tervikuna Elva valla üldplaneeringus tähistatud kui kohaliku tähtsusega pärand - hetkel on seal mainitud ainult Armuorg (P. Kama)

Vallavalitsus selgitab, et Ervu külas Tulimäe piirkonna metsaala on üldplaneeringus kaitstud väärtusliku metsamaastikuna seletuskirja punktis Väärtuslike metsamaastike määramine. Metsaala ulatus on kantud üldplaneeringu põhijoonisele.

Energia ja Ehitus, 22.03.2022 Seoses Elva valla üldplaneeringu koostamisega, palun arvata Elva linna piiridest välja kinnistud, katastritunnusega: - 69403:000:0210 (Energia ja Ehitus OÜ), - 69403:004:0002 (Respom Auto OÜ) - 69401:001:0224 (Eesti Vabariik) - 69401:001:0211 (Eesti Vabariik) ja liita need Elva valla Käärdi aleviku alaga. Energia ja Ehitus OÜ ja Respom Auto OÜ on aktiivelt tegutsevad ettevõtted, kes annavad olulise panuse Elva valla tööhõivesse. Energia ja Ehitus OÜ on varasemalt saanud toetust PRIA investeeringute programmist ja see on omakorda võimaldanud parendada töökeskkonda ja võtta juurde töötajaid. Järgmiste investeeringute kavandamisel, plaanivad mõlemad ettevõtted taotleda investeeringutoetust erinevatest struktuurifondidest. Projektitoetusele kvalifitseerimise tähtsamaiks kriteeriumiks on aga taotletava ettevõtte asu- ja tegevuskoht maapiirkonnas.

Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ning arvab ettepanekus toodud kinnistud Elva linna piiridest välja. Piiride muudatus kajastatakse üldplaneeringu põhijoonisel.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

Sellest tulenevalt, kui vald otsustab kinnistud liita Elva linna piiridesse, halvendab see oluliselt juba tegutsevate ning lisanduvate ettevõtte konkurentsivõimet ja investeeringute kaasamist. Seega palume veelkord kaaluda eelpool nimetatud kinnistute jätmist Käärdi aleviku koosseisu.

Ü. K., e-kiri 29.03.2022 Te pole minu ettepanekutega praktiliselt arvestanud! Milleks siis üldplaneering? Esitatud arvamus: Lisan ettepaneku vallale kuuluv kinnistu Ringtee 17 osas. Jätta see hoonestamata järgmistel põhjustel: - naaberkinnistule Ringtee 15 on juba rajatud päikesepark, mida jääks hoone ja/või kõrghaljastus varjama, - kinnistule on keeruline rajada juurdepääs, - kinnistu piirneb avaliku teega, kus ka täna toimub väljasõite seetõttu, et nähtavus on halb. Vallavalitsuse vastus: Vallavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga, kuna Rannu alevikus Ringtee 17 ja selle lähiümbruse kinnistud moodustavad tootmismaa juhtotstarbega piirkonna, mistõttu ei ole asjakohane muuta tootmise piirkonnas asuva ühe kinnistu juhtotstarvet Vastuväide: Päikesepark töötab juhul kui päike sinna peale paistab. Kui Ringtee tn. 17 arendaja rajab sinna päikest varjava takistuse, siis peab Ringtee tn. 15 päikesepargi omanik selle lihtsalt kokku pakkima, mis tähendab, et juba ehitatu tuleb likvideerida. Miks nii? Teie poolt välja pakutav tootmismaa toimib juhul kui Ringtee tn. 17 omanik arvestab Ringtee tn. 15 omaniku poolt rajatuga. Kuidas see saavutatakse?

Vallavalitsus selgitas varasemas vastuses, et Rannu alevikus Ringtee 17 ja selle lähiümbruse kinnistud moodustavad ühtse tootmismaa juhtotstarbega piirkonna, mistõttu ei ole asjakohane muuta tootmise piirkonnas asuva ühe kinnistu juhtotstarvet. Vallavalitsus selgitab täiendavalt, et Elva Vallavolikogu on otsustanud nimetatud kinnistu võõrandada tootmismaana. Seetõttu ei ole võimalik esitatud arvamusega arvestada.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

MTÜ Tulimägi, 04.04.2022

Vallavalitsus selgitab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisel on veekaitselised põhimõtted ja tingimused reguleeritud veeseaduse ja teiste keskkonnaalaste aktidega. Rajatiste arendamisel tuleb järgida seadusandlusest tulenevaid kohustusi. Seetõttu ei ole vajadust seadusandluses toodut üle korrata üldplaneeringus.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

Vallavalitsus selgitab, et metsamaa kuivendamise küsimusi üldplaneeringuga ei reguleerita. Vallavalitsus arvestab arvamusega ja täiendab seletuskirja: „sademee käitluse eelistatakse looduslähedasi ja säästlikke meetodeid… „. Vallavalitsus võtab arvamused teadmiseks.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

Vallavalitsus selgitab, et tingimus on juba üldplaneeringus olemas ning selle kordamine ei ole vajalik.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

Vallavalitsus selgitab, et rohevõrgustiku avatud aladel on loomade karjatamine lubatud ning seda eraldi üldplaneeringuga lubama ei pea. Vallavalitsus selgitab, et valla maastik on piisavalt vahelduv ja mitmekesine ning vajadus üldplaneeringuga vastava tingimuse sätestamiseks puudub. Vallavalitsus selgitab, et üldplaneeringusse ei ole otstarbekas seada tingimusi, mida ei ole üldplaneeringu tasemel võimalik rakendada ja mida omavalitsus ei saa hilisemalt kontrollida. Vallavalitsus selgitab, et üldplaneeringuga on võimalik reguleerida tegevusi, mille osas omavalitsusel on pädevus. Põllumajandusmaade ja metsamaade kasutamise osas ei väljasta omavalitsus tegevuslube vms. ning seetõttu ei saa omavalitsus ka tegevuste üle järelevalvet teha. Vallavalitsus on seetõttu seisukohal, et rohevõrgustiku kitsendused on üldplaneeringus vajalikud eeskätt ehitustegevusele ja metsa raadamisele, kuivõrd ehitustegevus ja õuealade piiramine põhjustab rohevõrgustikus füüsilisi takistusi. Vallavalitsuse hinnangul ei kaota 1 ha suurune lageraie ära rohevõrgustiku toimimist, mistõttu on see ebamõistlik piirang.

Vallavalitsuse hinnangul on üldplaneeringu koostamise raames valla territooriumil puistu üksikelementide kaardistamine ebamõistlikult mahukas tegevus, arvestades valla suurust. Vallavalitsuse hinnangul ei

ole ebamõistlikult suure töömahu tõttu seda võimalik teha.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

Vallavalitsus selgitab, et omavalitsusel ei ole võimalik seada piiranguid maavarade kasutamise osas, kuna vastavalt Maapõuseaduse §14 peab tagama maavara kaevandamisväärsena säilimise ning seetõttu ei saa ka piirata kaevandustegevust rohevõrgustikul. Keskkonnamõju hindamine

karjääride kavandamisel on reguleeritud KeHJS §6 ja eelhindamist

reguleerib KeHJS §61.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

Joonis 1 ettepanek: Vallavalitsus ei pea täiendava ala määramist vajalikuks üle põllumaa koridori. Näidatud asukohast põhja pool on Ervu külas rohekoridor planeeritud ning sellega on rohevõrgustiku sidusus vallavalitsuse ja keskkonnamõju hindamise eksperdi hinnangul piirkonnas tagatud.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

Vallavalitsus selgitab, et erinevad strateegilised dokumendid, sh arengukavad on ajas muutuvad dokumendid, mistõttu vallavalitsus ei pea asjakohaseks täiendada üldplaneeringut teise arengudokumendi tekstiga. Vallavalitsus selgitab, et üldplaneeringuga ei saa metsastamist reguleerida ja omavalitsuse tasemel ka kontrollida. Vallavalitsus selgitab, et omavalitsusel ei ole võimalik seada piiranguid maavarade kasutamise osas, kuna vastavalt Maapõuseaduse §14 peab tagama maavara kaevandamisväärsena säilimise ning seetõttu ei saa ka piirata kaevandustegevust väärtuslikul põllumajandusmaal. Vallavalitsus selgitab, et väärtuslikule põllumajandusmaale ei saa kavandada taastusenergia tootmisalasid. See regulatsioon on juba üldplaneeringus olemas.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

Vallavalitsus selgitab, et omavalitsus kaasab vajadusel kogukonna, seda ei ole vaja reguleerida üldplaneeringu tasemel. Vallavalitsus selgitab, et Ervu külas on Tulimäe metsaalale juba üldplaneeringuga määratud tingimused väärtusliku metsa majandamiseks ja säilitamiseks (seletuskirja p Väärtuslike metsamaade määramine). Vallavalitsus ei pea õigeks üldplaneeringuga sellise täpsusastme seadmist (raielank maksimaalselt 1 ha). Tekitab küsimusi miks just 1 ha ja kuidas seda põhjendada. Vallavalitsus selgitab, et loodusliku uuenemise käigus võtab metsa taastumine rohkem aega kui istutamisel. Vallavalitsuse hinnangul omab istutatud mets ka esteetilist väärtust. Seetõttu ei peeta õigeks selliste piirangute seadmist. Vallavalitsus selgitab täiendavalt, et metsaseadus kohustab metsaomanikku metsa uuendama vähemalt 0,5 ha suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Seega ei ole omavalitsusel võimalik üldplaneeringuga seada metsauuendamisele metsaseadusest erinevaid nõudeid.

Vallavalitsus selgitab, et eriolukordade tõttu tekkivatest töödest kohaliku kogukonna teavitamine on pigem omavalitsuse kui metsaomaniku ülesanne. Vallavalitsus ei pea õigeks panna kohustust metsaomanikule.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

Vallavalitsus selgitab, et Ervu külas on Tulimäe metsaalale juba üldplaneeringuga määratud tingimused väärtusliku metsa majandamiseks ja säilitamiseks (seletuskirja p Väärtuslike metsamaade määramine). Väärtusliku metsaala ulatus on näidatud üldplaneeringu põhijoonisel.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

I.A., 04.04.2022. Oleme seisukohal, et üldplaneeringuga ei ole määratletud raudteeliikluse korralduse üldisi põhimõtteid seoses mürahäiringuga, mida planeerimisseaduse § 75 lõige 1 punkt 23 kohaselt tuleb lahendada. Normtasemeid ületav müra levib ka väljaspool raudteekaitsevööndit elamute maa-aladel, mida kinnitavad tehtud müramõõdistused. Kuna kaubarongide müratase ületab norme eelkõige rongide liikluse sageduse ja kiiruse tõttu, siis tuleb ka need liikluskorraldust reguleerivad põhimõtted üldplaneeringus konkreetselt sõnastada. Ka atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 lõige 9 sätestab üheselt, et müra normtasemete tagamiseks võtab kohaliku omavalitsuse üksus planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste seadmisel aluseks mürakaardi andmed. Kuna keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus või eraldi ei ole mürakaarti koostatud, ei saa ka eelnevalt nimetatud ja seadusest tulenevat ülesannet täita ja planeeringu koostamist lõpuni korrektselt viia. Samas saab lahendada liikluskorralduse ülesande müra mõõdistustulemuste alusel nendele maa-aladele, kus mõõtmised teostati. Leiame ka, et üldplaneeringuga ei ole seatud tingimusi, mille kohaselt müra ei tohi ületada Sotsiaalministri 04. 03. 2002. a määrusega nr 42, “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 38, 511) ja/või Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (RT I, 21.12.2016, 27) sätestatud normtasemeid linna üldplaneeringu alusel jaotatud looduslikel puhkealadel, laste- ja õppeasutuste, tervishoiu ja hoolekandeasutuste territooriumil, elamualadel ning segahoonestusaladel. Näiteks müra lokaliseerimise ja vibratsiooni leevendavate meetmete (rongide liikumiskiiruse vähendamine 30 km/h Elva linna piires, mürabarjääride rajamine, vibratsioonimattide kasutamine) rakendajaks on raudtee omanik, liiklusgraafikute koostaja (jur. isik) või muu isik. Kirjeldatud on: “Linna läbival raudteelõigul tuleb mürakaardi alusel rakendada leevendavaid meetmeid müra ja vibratsiooni vähendamiseks (kiiruspiirang, mürasein).” Planeeringust on mõistetav, et seni kuni mürakaart puudub, ei ole

Vallavalitsus selgitab, et üldplaneeringuga ei saa müraallika valdajale kohustuslikus korras määrata müra vähendamise abinõusid ega panna nende rakendamise kohustust. Üldplaneeringu ülesanne on planeerimisseaduse  §75 lg 1 p 22 alusel müra normtasemete kategooriate määramine. See tähendab, et eri maakasutusele määratakse, mis müra kategooriasse vastav ala kuulub. Samuti on planeerimisseaduse alusel üldplaneeringu ülesanne §75 lg 1 p 22 liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. See ei tähenda, et üldplaneeringuga saab kehtestada kiiruspiiranguid raudteel või riigimaanteedel. Vastavalt raudteeseaduse § 35 lõikele 5 on kiiruspiirangute seadmise õigus raudteel raudteeinfrastruktuuriettevõtjal või raudtee omanikul või valdajal. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha raudteeinfrastruktuuriettevõtjale või raudtee omanikule või valdajale ettekirjutusi kiiruspiirangute muutmiseks, kui kehtestatud kiiruspiirangud ei taga raudteeliikluse ohutust või on põhjendamatud.

Vallavalitsus selgitab täiendavalt, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 kohase välisõhu mürakaardi alusel saab paika panna müra vähendamise tegevuskava ja see on juriidiline alus meetmete rakendamiseks. See on üldplaneeringust eraldiseisev protsess. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 lõige 5 alusel: Kohaliku omavalitsuse üksus lepib välisõhu mürakaardi alusel müraallika valdajaga kokku müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad. Kokkulepitu alusel koostab kohaliku omavalitsuse üksus müra vähendamise tegevuskava. Seega koostatakse välisõhu mürakaart ning müra vähendamise tegevuskava vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63. KSH aruanne

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

vajalik meetmeid rakendada. Samas on tehtud müra mõõdistus, mille alusel müra ületab piirnormi. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 lõige 1 kohaselt uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks (mõõdistatud maa-aladel) müra normtaset. Ehk praegu planeeringus kirjeldatud müra vähendavad meetmed ei ole suunatud konkreetsetele maa-aladele, kus müra mõõtmisega on tõendatud müratasemete ületamine. Seega on ülesanded lahendama. Teeme ettepaneku Elva Vallavalitsusele üldplaneeringus eespool kirjeldatud ülesanded lahendada ja korraldada üldplaneeringu koostamise raames välisõhu mürakaardi koostamine ning võtta normtasemete tagamiseks planeeringute koostamisel aluseks mürakaardi andmed, mida kohustab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 lg 4, 5 ja 9. Meie hinnangul saab neid koostamisi hõlmata käimasolev keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui selle käigus järgitakse vähemalt nõudeid, mis on sätestatud Keskkonnaministri 20.10.2016 määrusega nr 39 ”Välisõhumürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord”. Üldplaneeringu koostamises on eeskujulikult tegutsenud Valga Vallavalitsus ning mürakaardi ja tegevuskava koostanud.

ega üldplaneering ei koosta välisõhu mürakaarti ega müra vähendamise tegevuskava. Müra vähendamise tegevuskavas saab paika panna meetmed, mille abil tagada raudteemüra piirväärtustele vastavus Elva linna olemasolevatel elamualadel. Seega antud tegevused on üldplaneeringust eraldiseisev protsess. Üldplaneering ja selle KSH on juhtinud tähelepanu, et Elva linna välisõhu mürakaardi koostamine on vajalik teostada. Vallavalitsus lisab infoks, et Eesti Raudtee on omalt poolt välja toonud järgmist: Oleme teinud selle kohta mitmeid katseid ja selgitame, et kiiruse piiramisel müra mitte kuidagi ei vähene. Kui kehtestada kiiruse piirang, siis esiteks suureneb müra seal, kus see piirang algab, rongi pidurdamise tõttu ja suureneb ka seal, kus piirang lõpeb, rongi kiirendamise tõttu. Kaubarongidest tulenev müra on tingitud kas mootorist või lihkelohkudega ratastest. Kiirusepiirangu korral viibib selline rong lihtsalt pikemalt antud piirkonnas ja mürahäiringu aeg on seega samuti pikem. Mis puudutab viidet atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 lõige 1 (uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks (mõõdistatud maa-aladel) müra normtaset), siis seda rakendatakse uute objektide planeerimisel. Antud juhul on nii eluhooned, kui ka raudtee, olemasolevad objektid, mitte uued planeeritavad objektid. Sama kehtib ka viidatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 lõige 9 kohta. Välisõhu mürakaardi olemasolu ei ole seega üldplaneeringu kehtestamise eelduseks.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

M. R., 30.03.2022 Saadame Lepa, Põllu, Käo tee, Laane tänava elanike ettepanekud Elva valla üldplaneeringu muutmiseks - Elva valla üldplaneeringu eelnõu, AB Artes Terrae OÜ töö nr 20019ÜP3:

1. Palume arvestada kogukonna ettepanekuga ning muuta planeeringu seletuskirjas punkt 5.1.2 Verevi asumi sõnastust ning lisada sõnastusse: “Ridaelamute ja paarismajade püstitamine üksikelamute vahele ei ole lubatud. Ridaelamute piirkonnaks on Järve tn äärne ridaelamute uushoonestatav piirkond“.

Põhjendus: Verevi asum on analoogne linnaruum Arbimäe, Kruusa, Kadaka, Peedu asumitega, mille seletuskirjas punktides 5.1 pole lubatud ridaelamute rajamine väikeelamute vahele või on antud asumis ridaelamute rajamine üldse ära keelatud. Ridaelamute tingimuslike otsuste lubamine pole kooskõlas Elva Valla seletuskirja punkt 2.1 Rahvastikuarengu eesmärgiga lk 8: Üldiseks eesmärgiks on siiski see, et täiendaval hoonestamisel säilitatakse hajaasustuses olemasolev asustusstruktuur. Üldplaneeringu tingimustega tagatakse hajaasustuse kui elukeskkonna väärtuse säilimine ja paranemine – lisaks hajusale asustusstruktuurile näiteks ka maastikulised ja looduslikud väärtused. Viimasel ajal on ridaelamute rajamise Elva linna haldusalale väikeelamumaadele hüppeliselt hoogustunud (nt: Tähe 2e, Käärdi tee 5, Järve 7, Järve 9, Lepa 2), mis pole meie arvates kooskõlas seletuskirjas välja toodud eesmärgiga elukeskkonna väärtuste säilitamine ja paranemine. Linnaruumi sisse tuuakse väikeelamute vahele võõrkehad, millega suurendatakse hüppeliselt antud piirkonna elanikkonda, kuid teede taristu oma investeeringutega järgi ei jõua. Teed on kitsad, teede ääres pargivad krundile mitte mahtuvad autod, väikeelamu piirkondades tõuseb hüppeliselt autoliikluse maht, millega kaasneb antud piirkonna elukeskkonna halvenemine ja suureneb oht lastele. Samas piiriäärsed detailplaneeringud taotlevad üksikelamute planeeringuid (nt Mesika 8a 7,2 ha, Käo tee Vana-Angaste 8,8 ha), kuid antud piirkonnad peaksid just

1. Vallavalitsus selgitab, et terves Verevi asumis ei ole asjakohane välistada ridaelamute kavandamist. Kui asumis tekib sobiv piirkond või kvartal, siis kaalutleb vallavalitsus ridaelamute sobivust detailplaneeringu koostamisel. Ridaelamuid kavandatakse ainult detailplaneeringuga, kui see sobitub piirkonda. Vastav tingimus on antud ka seletuskirja tabelis 4.

2. Vallavalitsus selgitab, et linnalises keskkonnas ei ole arvamuses

toodud koormusindeks asjakohane. Seetõttu ei ole otstarbekas muuta tabelis nr 4 ja määrata ridaelamu krundi moodustamisel minimaalseks krundi suuruseks ca 2700m2. Vallavalitsus selgitab, et tabelis toodud tingimusi on vaja vaadata koosmõjus. Lisaks krundi miinimumsuurusele on oluliseks näitajaks ka suurim lubatud ehitisealune pind, mis on kõigi elamuliikide puhul 35%. Lisaks on oluliseks näitajaks koormusindeks (minimaalne pind korteri kohta), mis on ridaelamu puhul 400 m2. 1200 m2-sele pinnale on võimalik koormusindeksi kohaselt rajada kuni kolme korteriga ridaelamu. Ehitusõiguse kohasel saab selle suurim lubatud ehitisealune pind olla kokku 420 m2. Ehitusõiguse protsent reguleeribki seda, et suurema aluspinnaga hoonet ei oleks võimalik ehitada väiksemale kinnistule. Lisaks on tabelis sätestatud ka minimaalne haljastuse protsent elamu ehitamiseks – ka see nõue tuleb täita. Kõik nimetatud nõuded koos tagavad sobiva hoone-liiklusala-haljastuse tasakaalu.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

olema arenevad piirkonnad, mille saavad arendajad koos kohaliku omavalitsusega õigetel alustel välja arendada - ridaelamute jaoks vajalik teedevõrk, parkimine, mänguväljakud jne, mida asumis sees olemasolevate väikeelamute vahel pole võimalik teha. Linnaruumi vahele pikitud võõrkehad kasutavad olemasolevaid ressursse, mis on piiratud ning juba puudulikud. Mainitud lisaväärtused on arendajale loomulikult kulukoht, kuid seda krediiti ei tohi anda kogukonna elukvaliteedi arvelt. Vaadates lähimate piirkonna linnade planeeringuid, siis (nt Tartu) on ridaelamud planeeringuga linna piirile või lähi valla piirkonda viidud, mitte toodud väikeelamute vahele. Antud planeeringuga saavutatakse tervikpilt ning säilitatakse asumile omane arhitektuur ja piirkonna elukeskkonna säilivus.

2. Palume üle vaadata seletuskirjas lk 91 tabel nr 4 „Maaüksuse vähim lubatud suurus uue üksikelamukrundi, ridaelamukrundi ja korterelamukrundi moodustamisel“ ja muuta ridaelamukruntide sõnastus eraldiseisvaks sõnastuseks: „Maaüksuse vähim lubatud suurus uue ridaelamukrundi moodustamisel“ minimaalse krundi suurusega ca 2700m2.

Põhjendus Seletuskirja punkt 31 Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletuse alusel on ridaelamute legendis minimaalne ridaelamute arv kolm või enamat üksikelamut, mis on üksteise külge ehitatud. Tabel nr 4 alusel on ridaelamu jaoks sobilik krundi suurus 1200m2 kuid kaksikelamu alune pind 1500m2. Suurem aluspinnaga hoone on lubatud ehitada väiksemale kinnistule. Krundi alune pind peaks olema proportsioonis üksikelamu aluse pinnaga, milleks on minimaalne 900m2. Kahepere elamu alune pind peaks olema minimaalselt 1800m2 ning ridaelamu vastavalt oma bokside arvule minimaalselt 2700m2. Iga lisaboksi väärtus kinnistulel lisaks juurde nõude pluss 900m2.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

Antud lahendus välistaks kinnistute väärkasutamist ning annaks ruumi kinnistu siseselt asju õigesti lahendada, et ei tekiks linnaruumi lisa survet parkivate autode näol. Koostanud Lepa, Põllu elanikud

M. H., 09.03.2022. Olen Elva linnas Pikk 75-11 (Veetorni omanik). Kirjutan seoses Elva linna uue üldplaneeringu koostamisega. Vaatasin, et kehtivas üldplaneeringus on Pikk 75 majal tähis 5-kordene kortermaja. Pikk 75 majal on ka kuues korrus, kus asub trepikoda, sahtid ja tehnoruum. Veetorni põrand asub justkui seitsmendal korrusel aga kõrguse poolest (üle 9m) mahuks sinna sisse kolm korrust veel ehk olemasolevas mahus saaks maja olla 9-kordne. Esimene ettepanek oleks, et uues üldplaneeringus oleks märgitud korruselisus 9. (Olemasolev maht). Täna ei ole mul konkreetset plaani veetorniga aga olen avatud igasugustele ideedele ja koostööle. Kas oleks võimalik uue üldplaneeringuga jätta võimalus veetorni sarnases mahus ehitada nt korterid kuid ka äripind (kohvik, restoran, vaateplatvorm jms).

Vallavalitsus selgitab, et koostatavas üldplaneeringus suurimat lubatud korruste arvu ei määrata. Pigem on oluline krundi koormusindeks, mis tähendab, et korterite arvu suurendamisel või kohviku kavandamisel peab arvestama ka olemasoleva õueruumi ja vajalike parkimiskohtade tagamisega. Pikk 75 kinnistu pindala on ainult 524m2. Teine ettepanek on uue üldplaneeringuga jätta võimalus veetorni sarnases mahus ehitada nt korterid kuid ka äripind (kohvik, restoran, vaateplatvorm jms). Vallavalitsus selgitab, et hoone üldised tehnilised andmed antakse ehitisregistris (www.ehr.ee). Pikk 75 hoone korruste arvuks on märgitud 7 korrust, registris aga puuduvad andmed hoone kõrguse, pikkuse, laiuse jms kohta. Kui Teil on olemas hoone tehnilised andmed soovitame ehitisregistri andmeid korrastada ja täiendada. Hoone mahuks on ehr-is antud 3 943 m3. Kas ehitisregistris on hoone mahu hulka arvatud ka korruste kohal olevad tehnilised ruumid ehk nn veetorn? Hoone mahus on võimalik hoonet vajadusel rekonstrueerida ning võimalusel luua juurde kortereid vms ruume, selliseid küsimusi ei lahendata üldplaneeringuga. Hoone andmete korrastamiseks palume pöörduda valla ehitusspetsialisti poole, kontaktid on saadaval valla veebilehel https://www.elva.ee/ametnikud_ehitus.

Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korralduse lisa 2

Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamused ja Elva Vallavalitsuse seisukohad (kaasatud isikud ja huvitatud isikud)

Energia ja Ehitus, 29.04.2022 Ostsime ka Järvakülas Künka kinnistu ja sooviksime tootmismaa muuta elamumaaks 100%. Palun arvestage meie ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel. Viibisime koos Estoveri esindajaga kinnistul. Nende poolt rajatud soojatootmisjaam on absoluutselt haisuvaba. Lisaks planeerimegi koos Estoveriga sinna üürimaja sest töötajate puudus tehases on suur. Tööle sooviks tulla ukraina töölisi aga elamispinda ei ole. Lisaks tunneb elamispinna järgi huvi ka Kure mõis ja metalli tootmisettevõte Rannust. Hoone ise saaks sooja ja elektrit 100% samast kõrval asuvast soojatootmisjaamast

Vallavalitsus selgitab, et Kaarlijärve külas Künka kinnistu sihtotstarve on tootmismaa ja kuna see asub Estoveri reoveekäitluse kinnistu kõrval, on ka selle juhtotstarve koostatavad ÜP-s tootmismaa. Tootmise kõrvale elamu rajamine ei ole hea elukeskkonna loomine. Vallavalitsus kaalub, kas muuta tootmise maa juhtotstarbe maalise asustuse juhtotstarbega alaks.

Ü. T. Hetkel on Suveaia tee 2, Ulila alevik, märgitud rohealana. Üks osa sellest on suveaed (laululava, tiigid jms) ja teine osa metsatukk, kus asusid vanad barakid ja tööliste osmikud ammusel ajal. Minu soov on muuta see kinnistu segahoonestusalaks ja teha sinna metsatukka krundid.

Vallavalitsus arvestab esitatud arvamusega ja määrab Suveaia kinnistu juhtotstarbe osaliselt segahoonestuse maa-alaks. Suveaia tee 4

(ärimaa) alale määratakse samuti segahoonestuse maa-ala

I.Särg 24.04.2022 Üldplaneeringusse võiks sisse panna, et Peedu tee 52 teeäärne osa võiks olla mingi segamaa?, kuhu võiks kaupluse ehitada. Juhul muidugi, kui leian sellise ettevõtja. Seal tee ääres võiks see ju olla, eelmisest kauplusest heal juhul 100 m. Praegu on kõik poed Peedul silma pilgutamata kinni pandud ja elamuteks ehitatud. Nüüd, kui põllu peale terve linnaosa rajatakse, võib olla olukord muutunud. Ja võiks ka igaks juhuks selle elamumaa selliseks muuta, et võimalus oleks.

Vallavalitsus selgitab, et Peedu tee 52 ja lähiala kinnistutele määratakse tingimus, mille kohaselt tuleb piirkonna arendamisel koostada piirkonda terviklikult hõlmav detailplaneering. Ala hõlmav joonis on näidatud üldplaneeringu seletuskirja punktis Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine. Kaubandushooned on väikeelamu maa-alal kuni 33% ulatuses lubatud (seletuskiri, tabel 4). Detailplaneeringu tervikliku lahenduse kaudu on vajadusel võimalik kauplusele asukoht leida. Ala lahendamine ühe tervikliku detailplaneeringuga on asjakohane, et tagada ühtne ja terviklik linnaehituslik tulemus.

ELVA VALLAVALITSUS

Kesk 32, 61507 Elva linn telefon: 730 9880 a/a EE212200001120112068 Swedbank Elva vald, Tartumaa e-post: [email protected] a/a EE291010102018767003 SEB pank reg nr 77000170

Päästeamet Teie 05.04.2022 nr 7.2-3.2/1401-2 [email protected] Meie 06.06.2022 nr 6-1/20-180 Elva valla üldplaneering täiendavalt kooskõlastamisele Elva Vallavalitsus edastas 09. märtsil 2022 Päästeametile kooskõlastamiseks Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande. Päästeamet esitas üldplaneeringule ja KSH aruandele lähtudes kemikaaliseadusest kolm ettepanekut. Elva Vallavalitsus andis esitatud ettepanekutele Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korraldusega nr 249 seisukohad (kirja lisa) ja täiendas nende alusel üldplaneeringut ning KSH aruannet. Edastame Teile kooskõlastamiseks Elva valla üldplaneeringu ja KSH aruande, dokumentidega on võimalik tutvuda siin. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kertu Vuks abivallavanem Lisa: Elva Vallavalitsuse 31.05.2022 korraldus nr 249. Maarika Uprus [email protected] 527 1860