Raamleping nr ___
Hanke pealkiri
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm
ja
________, (edaspidi täitja), registrikood _____, aadress ________, keda esindab ______,
edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu (edaspidi nimetatud raamleping ning koos hankelepinguga ka leping) alljärgnevas:
1. Raamlepingu eesmärk ja ese
1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „Toidukaubad“ alusel sõlmitud raamlepingu eesmärk on kokku leppida, kuidas toimub raamlepingu kehtivuse ajal raamlepingu esemeks oleva teenuse tellimiseks hankelepingute sõlmimine tellijate ning raamlepingu partnerite vahel.
1.2. Raamlepingu esemeks on toidukaupade müük (edaspidi teenus), mida täitja kohustub osutama lähtudes raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingus kokku lepitud tingimustest. Teenuse kirjeldus on toodud tehnilises kirjelduses.
1.3. Raamleping ei kohusta tellijat teenust tellima.
1.4. Raamleping kehtib sõlmimisest alates 48 kuud või kuni kohustuste täitmiseni või raamlepingu lõpetamiseni või raamlepingu mahu täitumisel.
2. Üldtingimused
2.1. Raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated, mida raamlepingu lisadena eraldi ei allkirjastata.
2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lisaks raamlepingule hankelepingu tingimustest.
2.3. Kui hankelepingu tingimus erineb raamlepingu tingimusest, loetakse ülimuslikuks hankelepingu tingimus. Kui lepingu lisades esinevad tingimused erinevad lepingu tingimustest, loetakse ülimuslikuks lepingu tingimus.
2.4. Pooled teevad raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hankelepingute täitmiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita hankeleping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele.
2.5. Kui lepingu täitmisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse hankelepingu eesmärkidest esmalt tellija seisukohalt, võttes arvesse hanke alusdokumentides määratletud eesmärki ja sisu.
2.6. Pooled võivad kokkuleppel kaasata teenuse kvaliteedi või teenuse tulemi vastuvõtmise hindamiseks mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi või audiitori. Kui tellija hinnang teenuse kvaliteedile või teenuse tulemi vastuvõtmisele osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tellija hinnangut kvaliteedile või teenuse tulemi vastuvõtmisele, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda.
2.7. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid hankelepingute täitmise kvaliteedi tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele hankelepingu täitmisega seotud küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul, v.a juhul kui pöördumine nõuab täiendavat analüüsi või info süstematiseerimist.
2.8. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka hankelepingute sõlmimise jm suhtluse keel.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Täitja kohustub:
3.1.1. Osutama teenust hankelepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama teenuse õigeaegse alustamise, osutamise, tulemi valmimise ja tellijale üleandmise;
3.1.2. tagama hankelepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, teenuse osutajate kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate väga hea tundmise, omama lepingu täitmiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde kuuluvaga;
3.1.3. tegema koostööd kolmandate osapooltega pidades silmas tellija vajadusi (nt teiste tellija partneritega jne);
3.1.4. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis segavad hankelepingu nõuetekohast täitmist;
3.1.5. juhinduma tellija suunistest ja eeskirjadest lepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes selleks vajadusel tellija poole;
3.1.6. osutama teenust kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja praktikale. Tellija eeldab, et täitja on oma valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda hankelepingu nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Sellest tulenevalt laieneb täitjale ka sellise teenuse osutamise kohustus, mida ei ole hankelepingus kokku lepitud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad hankelepinguga seotud teenuse hulka. Nimetatud teenuse osutamine ei kuulu eraldi tasustamisele ning täitja osutab kirjeldatud teenuse hankelepingu täitmise raames;
3.1.7. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist.
3.2. Täitjal on õigus:
3.2.1. saada lepingu täitmise eest hankelepingus kokkulepitud ulatuses ja korras tasu;
3.2.2. kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kooskõlastades selle eelnevalt kirjalikult tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja;
3.2.3. anda arve esitamise õiguse üle kolmandale isikule lepingu muudatust sõlmimata, kui ta on tellijale esitanud sellekohase teate.
3.3. Tellija kohustub:
3.3.1. tasuma osutatud teenuse ja/või vastu võetud teenuse eest kokkulepitud ulatuses ja korras;
3.3.2. tagama lepingu täitmiseks täitjale ligipääsu vajalikule teabele ja keskkondadele.
3.4. Tellijal on õigus:
3.4.1. kontrollida igal ajal lepingu täitmist ja anda täitjale selleks kohustuslikke suuniseid;
3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei osutanud nõuetekohaselt teenust kokku lepitud perioodil ja täitja poolne rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud;
3.4.3. kaasata lepingu täitmiseks tellija teisi riigiasutusi informatsiooni andmisel, maksja ja/ või teenuse kvaliteedi kontrollija rollis. Kolmanda osapoole kaasamine tellija poolt ei ole käsitletav raamlepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes.
4. Raamlepingu hind
4.1. Raamlepingu kehtivuse ajal esitatakse teenuse või toodete hinnad igakordselt pakkumises või lähtutakse e-poes olevatest hindadest.
4.2. Raamlepingu maht on maksimaalselt 29 999,00 eurot käibemaksuta, mis summeeritakse kõikide täitjatega sõlmitud hankelepingute alusel.
4.3. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast teenuse osutamist ja/või teenuse tulemi aktiga vastu võtmist, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu number ja kontaktisiku andmed.1
4.4. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest.
5. Teenuse tellimine
6.1. Teenuse osutamise aluseks on sõlmitud hankeleping. Hankeleping loetakse sõlmituks nii tellimuse esitamisel ja tellija poolt pakkumuse aktsepteerimisel kui ka hankelepingu sõlmimisel konkreetsel vormil. Pakkumusena käsitletakse selles alapunktis pakkumuse täpsustamist RHS § 30 lg 3 tähenduses.
6.2. Tellimuste esitamiseks ja hankelepingu sõlmimiseks pöördub tellija otse täitja poole, esitades hankelepingu sõlmimise tingimused. Tellimuseks loetakse ka e-poest tehtud tellimust või poest teostatud ostu.
6.3. E-kirja teel tellitud teenuse osutamine toimub tellimuses fikseeritud tehnilise kirjelduse alusel, milles on määratud teenuse sisu ja üle antavad tooted, võimalusel ajalised ja eelarvelised piirangud jm olulised tingimused.
6.4. Teenuse tellimiseks esitab tellija täitjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellimuse, välja arvatud kiireloomuliste tellimuste korral, mida tehakse telefoni teel või kohapealsete soetamiste korral. Tellimus on täitjale esitatav kirjalik või suuline pöördumine teenuse osutamiseks.
6.5. Tellija annab mõistliku aja pakkumuse esitamiseks, arvestades tellitava teenuse keerukust ja pakkumuse esitamiseks vajalikku aega. Pakkumuse esitamisel tuleb järgida kõiki tellimuses esitatud nõudeid.
6.6. Täitja hindab võimalusel tellimuse alusel teenuse mahtu ja esitab tellimuses määratud tähtajaks hinnapakkumuse teenuse osutamiseks ja/või vajadusel muud tellimuses nõutud andmed (pakkumus).
6.7. Kui pakkumus ei vasta tellimuse tingimustele või ei ole muul põhjusel vastuvõetav, lükatakse see tagasi.
6.8. Tellijal on õigus esitatud pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte sõlmida või vastavalt raamlepingule esitatud tellimus kehtetuks tunnistada, kui:
6.8.1. pakkumus ei vasta tingimustele;
6.8.2. tellija vajadus tellimuse täitmiseks kaob või muutub;
6.8.3. ületab eeldatavat maksumust.
6.9. Hankeleping mahuga alates 20 000 eurot käibemaksuta sõlmitakse alati hankelepingu vormil ja allkirjastatakse poolte poolt. Täitja kohustub hankelepingu allkirjastama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul hankelepingu allkirjastamiseks saatmisest.
7. Teenuse osutamise tingimused, sh tulemi üleandmine ja vastuvõtmine
7.1. Hankelepingus määratakse vajadusel teenuse osutamise tingimused, teenuse üleandmise ja vastuvõtmise eritingimused, nõuded toodetele, tähtajad või muud lepingu täitmiseks vajalikud kokkulepped.
7.2. Teenust osutatakse hankelepingus kokkulepitud perioodil ja tingimustel.
7.3. Täitja annab teenuse tulemid omalt poolt üle allkirjastatud saatelehega.
7.4. Tellija võtab teenuse tulemid vastu saatelehe allkirjastamisega pärast teenuse või toodete kvaliteedi kontrollimist.
7.5. Teenus loetakse nõuetekohaselt osutatuks, kui teenust osutati vastavalt hankelepingule kokkulepitud perioodil. Kui on kokku lepitud toodete edastamises, siis loetakse teenus nõuetekohaselt osutatuks, kui tooted vastavad hankelepingule ja on saatelehe tellija poolt vastu võetud.
7.6. Tellijal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest kui see ei vasta esitatud nõuetele või tulemis esineb muid vigu.
8. Vastutus
8.1. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
8.2. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt hankelepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest.
8.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, fikseeritakse teenuse tulemi üleandmise tähtaja pikenemine vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
8.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele.
8.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud raamlepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti süülisel rikkumisel, sh süülisel rikkumisel seoses intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustustega.
8.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras konkreetse teenuse eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetse teenuse eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult.
8.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus üle antud teenuse tulem ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi.
8.8. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on kuni 50 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% hankelepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest.
8.9. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole teenuse tulemi kasutuselevõtt enam realistlik või vajalik, on tellijal õigus hankelepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse.
8.10. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue kuni 5 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hankelepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda.
8.11. Oluline rikkumine on lisaks võlaõigusseaduses sätestatule mh järgnev:
8.11.1. mõjuva põhjuseta hankelepingu sõlmimata jätmine või täitmisele mitte asumine;
8.11.2. valeinfo esitamine;
8.11.3. hankelepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load) puudumine;
8.11.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine;
8.11.5. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine;
8.11.6. lepingujärgsete kohustuste korduv (vähemalt kahel korral) täitmata jätmine;
8.11.7. tähtaegselt lepingu täitmata jätmine selliselt, et lepingu eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada hankelepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid;
8.11.8. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule vastavat lepingumuudatust sõlmimata.
8.12. Teenuse tulemi vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu rikkumise eest.
8.13. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
8.14. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist.
8.15. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 14 kalendripäeva jooksul alates tellija poolt vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti.
8.16. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale teenuse osutamise eest tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise kohustust.
9. Konfidentsiaalsuskohustus
9.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt lepingu täitmise käigus või muul viisil või juhuslikult.
9.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid ja isikustatud andmeid.
9.3. Juhul, kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku isikuandmete töötlemise lepingus, juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse2 artiklis 28 kirjeldatust.
9.4. Konfidentsiaalne informatsioon on igasugune teave (sh ärisaladus, isikuandmed, lepingute andmed, infosüsteemid, turvasüsteemide kirjeldused, riistvara ja tarkvara kirjeldused, pakkumused, kasutatavad tehnoloogiad, spetsifikatsioonid jms), mis on saadud seoses lepingu täitmisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust.
9.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei ole teave, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku.
9.6. Täitjal ei tohi tegeleda lepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul.
9.7. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega seotud ja tagavad, et need isikud oleksid konfidentsiaalsuskohustusest teadlikud. Pooled nõuavad nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
9.8. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui lepingu täitmiseks.
9.9. Täitja on teadlik, et lepingud ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt ärisaladuseks.
9.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt.
9.11. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult.
13. Lepingute kehtivus
13.1. Lepingud jõustuvad sõlmimisel.
13.2. Hankelepingud tuleb sõlmida raamlepingu kehtivuse ajal, kuid võivad kehtida kauem. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele kohalduvad raamlepingu tingimused, olenemata raamlepingu kehtivusest.
13.3. Tellija võib raamlepingu kehtivust pikendada kuni uue raamlepingu ja selle alusel hankelepingu sõlmimiseni.
13.4. Lepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega lepinguga samas vormis, arvestades riigihangete seaduses toodut.
13.5. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule.
13.6. Täitjal ei ole õigust lepingut või sellest tulenevaid kohustusi üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud riigihangete seaduses ette nähtud alustel. Kolmas isik on mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole selle lepingu pooleks.
13.7. Tellija võib lepingu igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades täitjale 60 päeva ette. Raamlepingu ülesütlemine ei muuda automaatselt kehtetuks selle alusel varem sõlmitud hankelepinguid.
13.8. Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda riigihangete ja/ või võlaõigusseaduses sätestatud alustel või kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja
13.8.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
13.8.2. pankrot on välja kuulutatud;
13.8.3. täitja varad arestitakse;
13.8.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab hankelepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks.
13.9. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma kogu teenusega seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult.
14. Teadete edastamine ja kontaktisikud
14.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest selle olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
14.2. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi.
14.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva.
14.4. Tellija kontaktisik(ud) on: …. …, telefon …., e-post: …. või tema asendaja;
14.4.1. Tellimusi võivad teostada järgmised isikud:
14.4.1.1. __
14.5. Täitja kontaktisik(ud) on: …, …., telefon … e-post: …. või tema asendaja;
14.6. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma pädevuse piires, anda nõusolek meeskonnaliikme vahetamiseks, kontrollida teostatud lepingu kvaliteeti, anda lepingu ese üle ja võtta vastu ning allkirjastada akt.
14.7. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult.
15. Lõppsätted
15.1. Raamlepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.
15.2. Raamlepingule kohaldub Eesti õigus. Kuivõrd tegemist on segatüüpi lepinguga, siis lisaks üldistele lepingulistele õiguskaitsevahenditele tuleb arvestada ka seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida kasutatakse vastavalt rikkumise olemusele kas VÕS peatükk 35 või 36 alusel.
15.3. Raamlepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.
16. Lisad (ei allkirjastata)
16.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus;
16.2. Lisa 2 – Hankelepingu projekt;
16.3. Lisa 3 – Pakkumus.
17. Poolte allkirjad
Tellija: Täitja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Hankelepingu projekt
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm ja
_____ (edaspidi täitja), registrikood_______., aadress ________, keda esindab põhikirja alusel _____,
edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr ____ alusel käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1. Lepingu esemeks on riigihanke ___ (edaspidi teenus).
1.2. Teenuse tehniline kirjeldus:
1.2.1. __
2. Teenuse üleandmise ja vastuvõtmise tingimused
2.1. Täitja annab teenuse üle päev.kuu.aasta/kuude arv alates lepingu sõlmimisest.
2.2. Tellija vaatab teenuse üle vastavalt raamlepingu tingimustele.
2.3. Siia sisestatakse kõik erisused võrreldes raamlepingus sätestatuga.
3. Lepingu hind
3.1. Tellija tasub lepingu alusel tellitud teenuse eest kokku ___ (maksumus sõnadega) eurot käibemaksuta.
4. Lõppsätted
4.1. Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmiseni.
4.2. Lepingu dokumendid koosnevad riigihanke alusdokumentidest, sh lepingu lisadest, lepingu muudatustest ja pakkumusest.
4.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid, mida ei allkirjastata koos lepinguga:
4.3.1. Lisa 1 – Pakkumus;
5. Poolte allkirjad
Tellija:
Täitja: