Autolaadija projekti kooskõlastus

Sisukord
1. Üldandmed 2
1.1. Asukoht 2
1.2. Projekti koostamisel olid aluseks: 3
2. Projektlahendus 4
2.1. Juhised ja nõuded 4
2.1.1. Puude kaitse 5
2.2. Kaablite paigaldus 5
2.3. Vundamendi ehitus 6
2.4. Laadijate paigaldus 6
2.5. Kaitse ja maandamine 7
2.6. Tähistuste paigaldamine 7
3. Projekteerimis- ja töövõtupiirid 7
4. Lubatud kõrvalekalded projekteeritud trassidest 8
5. Üldised nõuded ja juhised liinirajatiste ehitamisel 8
5.1. Kaevetööde teostamine 8
5.2. Teekatted ja haljastus 9
5.3. Töötervishoid ja tööohutus 9
5.4. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine 9
5.5. Tööde dokumenteerimine ja järelevalve 10
5.6. Tööde kvaliteedinõuded 10
5.7. Jäätmekäitlus 10
6. Täiendav informatsioon 10



1. Üldandmed

1.1. Asukoht




Projekteeritav piirkond
1.2. Projekti koostamisel olid aluseks:
• Eleport OÜ tellimus;
• Riigikogu, 11.02.2015 vastu võetud Ehitusseadustik;
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a. määrus nr.97 Nõuded ehitusprojektile;
• Eesti Standard EVS 932:2017 "Ehitusprojekt";
• Majandus- ja taristuministri määrusest nr.74 (26.06.2015) „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“;
• EVS 843:2016 Linnatänavad;
• Majandus- ja taristuministri määrus nr 86 "Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele";
• EVS-HD 60364-1 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused,
üldiseloomustus, määratlused;
• EVS-HD 60364-4-41Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse
elektrilöögi eest;
• EVS-HD 60364-4-42 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse
kuumustoime eest;
• EVS-HD 60364-4-43 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.
Liigvoolukaitse;
• EVS-HD 60364-5-51 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja
paigaldamine. Üldjuhised;
• EVS-HD 60364-5-52 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik
ja paigaldamine. Juhistikud;
• EVS-HD 60364-5-534 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete
valik ja paigaldamine. Kaitselahutamine, lülitamine ja juhtimine. Jaotis 534:
Liigpingekaitsevahendid;
• EVS-HD 60364-5-54 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik
ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid;
• EVS-HD 60364-722 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-722: Nõuded
eripaigaldistele ja -paikadele. Elektrisõidukite toide;
Projekti koostamise alusplaanina on kasutatud Kirjanurk OÜ poolt koostatud 20.03.2024. a töö nr 11598G "Geodeetiline alusplaan", millele on kantud Riigi Maa-ametist väljastatud katastriüksuste piirid.
Kinnistu omanik on selgitatud välja kinnistusraamatu väljavõtetega.
Projekteeritud side- ja elektri rajatised on esitatud asendiplaanil M1:500 vt joonis AA-4-01.
Nimetatud dokumentidega tuleb arvestada ka ehitustööde teostamisel. Samuti järgida nimetatud
dokumente elektripaigaldise hilisemal käidul.
Vähemalt kolm päeva enne liinirajatiste ehitustööde algust on ehitajal kohustus võtta ühendust kinnistu valdajaga, teavitades neid tööde teostamisest nende maaüksusel ning arvestama nende tingimuste, nõudmiste ja kooskõlastuste tingimustega (Vt. Lisa 4).
Kolm päeva enne ehitustööde algust on ehitajal kohustus teavitada töödega alustamisest Tellija projektijuhti, kohaliku omavalitsust, ristuvate tehnovõrkude valdajaid ning arvestama ehitustöödel nende tingimuste, nõudmiste ja kooskõlastuste tingimustega (Vt. Lisa 4). Vajadusel võtta tööde teostamiseks tööluba.
Ehitustööd teostada vastavalt tellija ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale.
Ehitustööde käigus ja elektripaigaldise hilisemal käidul juhinduda eelpool toodud eeskirjadest ja Eesti
Vabariigis kehtivatest normatiividest ja seadustest. Samuti pidada kinni töötervishoiu, tööohutuse ja
elektriohutuse nõuetest ning headest tavadest.
Seadmete parameetrid on antud asendiplaanil (Vt. Joonis AA-4-01) ja elektriskeemil (Vt. Joonis AA-5-01).
Paigaldatud kaitsmed ja projekteeritud maanduspaigaldised tagavad elektripaigaldise ohutuse.
Projekti asendiplaanil(Vt. Joonis AA-4-01) on toodud kaablitele projektsioonväärtused ning materjalide
spetsifikatsioonis ja elektrilisel skeemil antud arvutuslikud kaablite pikkused.
2. Projektlahendus
Käesoleva projektiga on lahendatud Tartu maakonnas, Tartu linnas, Vitamiini 1 kinnistu elektriautode laadimisjaama paigaldus.
Paigaldada joonisel EL-4-01 näidatud asukohta jaotuskilp EAL-1. Jaotuskilbile rajada maanduspaigaldis.
Paigaldada elektrimaakaabel olemasolevast liitumiskilbist LK226890 kuni jaotuskilbini EAL-1.
Paigaldada elektriautolaadijad Delta UFC200 (200kW) ja Ensto Chago Pro (2x22kW) joonisel EAL-01 näidatud asukohta.
Laadijate toiteks paigaldada maakaablid jaotuskilbist EAL-1 kuni laadijateni.
Lisaks paigaldada ühisesse kaevikusse projekteeritud elektrikaablite kõrvale, 10 cm kaugusele kaitsetorus sidekaablid CAT6 UTP.
Täiendavalt paigaldada reservkaitsetorud 110mm 450N liitumiskilbist jaotuskilbini ja jaotuskilbist laadija 1-ni.
Elektrilised ühendused teostada vastavalt joonisele AA-5-01.
Ehitustööde teostaja peab teavitama piirnevaid kinnistuid tööde teostamisest vähemalt 3 ööpäeva enne tööde alustamist.
Ehitustööde teostaja: Jürgen Klammer, Eleport OÜ , [email protected], +372 53477767

2.1. Juhised ja nõuded
Kõik ehitus- ja paigaldustööd peavad olema tehtud tööde kirjeldustes ja joonistel toodu kohaselt. Töövõtja
peab oma pakkumise esitama selliselt, et see sisaldaks kõigi seadmete, materjali, tööjõu, transpordi
paigalduse, jms maksumusi ning arvestusega, et tööd oleksid tehtud kuni täieliku valmiduseni.
Käesoleva projekti mahtu kuuluvad kõik tööd, mis on vajalikud projektiga määratud nimetatud tööde
tegemiseks, sh tööd mida ei ole käesolevas projektis otsesõnu kirjeldatud, kuid mis kuuluvad Töövõtja poolt tegemisele hea ehitustava kohaselt. Kõikide nimetatud tööde maksumus sisaldub töövõtja poolt esitatud pakkumises. Normatiivides toodud teimid, jms kuuluvad töövõttu.
NB! Ehitustöödel või selle ettevalmistamisel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud
käesolevas projektis või on ebaselged/vastuolulised, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja Tellijaga.


2.1.1. Puude kaitse
Puude kaitsel juhinduda standardis EVS 843:2016, EVS 939-3:2020 ja Tartu kaevetööde eeskirjas märgitud nõuetest;
• Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajada tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.
• Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada säilitatavate puude juurestiku kaitsealale.
• Kaevetööga seotud alal piirata üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.
• Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldada puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.
• Tehnovõrkude paigaldamisel juuri, mille läbimõõt on alla 25 mm, võib kärpida spetsiaalsete kääridega või käsisaega. Üle 25-millimeetrise läbimõõduga juured võimalusel säilitada. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastada Tallinna keskkonna- ja kommunaalametiga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga. Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks.
• Lühikest aega kestvatel kaevetöödel paljastatud juured on vaja kohe sobiva materjaliga katta (nt mähkidakangasse või katta läbilõigatud juurepinnad erinevate niiskust säilitavate materjalidega), et vältida narmasjuurte kuivamist ja kaitsta puud temperatuurikõikumiste eest. Enne pinnase või muu materjali tagasitäitmist võetakse kattematerjal kindlasti ära. Tagasi täitmisel ümbritsetakse juured esmalt kasvumulla või liivaga ja alles seejärel täidetakse süvend sealt enne eemaldatud pinnasega, kui see on sobiv ja taaskasutatav. Ei tohi sisaldada puudele kahjulikke jäätmeid, kive või killustikku.
• Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal katta maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise.
• Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonnaameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. (Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008). Lõikuse peab tegema arborist.

2.2. Kaablite paigaldus
Projekteeritud kaablite parameetrid koos algus- ja lõpp-punktidega on toodud elektrilisel skeemil (AA-5-01), kaablite kulgemine looduses esitatud asendiplaanil (AA-4-01), põhimaterjalid koos varuga spetsifitseeritud spetsifikatsioonis (AA-8-01) ning tööde mahud on esitatud vormikohases tööde mahtude tabelis (AA-8-02).
Projekteeritud elektri- ja sidekaablite paigaldamissügavus peab olema haljasalal min. 0,7m maapinnast ja sissesõidutee ja parkla all min. 1,0m.
Maakaabli paigaldamisel, kivises pinnases või kui kaeviku põhi jäetakse tasandamata, paigaldada kaabli ümber liivapadi min 10 cm igast küljest. Kaablite lubatud paigaldustemperatuuridel lähtuda tootja andmetest. Kaablid kaitsta kaitsetorudega vastavalt asendiplaanil toodule.
Elektrimaakaablite mõlemasse otsa paigaldada termokahanev sõrmik.
Kaablist/kaitsetorus olevast kaablist 0,3 m kõrgemale paigaldada kaabli hoiatuslint. Mitme kaabli ühte kaevikusse paigaldamise korral peab olema iga kaabli kohta üks (1) hoiatuslint. Hoiatuslint peab asetsema kaitstava kaabliga kohakuti.
Sidekaablid peab paigaldama elektrikaablitest eraldi torusse. Elektri- ja sidekaablite kaitsetoru vahe min. 0,1 m. Sidekaabli maksimaalne pikkus võib olla kuni 100m.
Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega (tarbijakaablid, side, vesi, jne) tuleb kohale kutsuda vastavate trasside esindajad ja kaablid kaitsta kaablikaitsetorudega ning juhinduda normidekohastest püst- ja horisontaalvahekaugustest ning kooskõlastustes toodud tingimustest.
Torude otsad tuleb tihendada ehitusvahuga, mille tulepüsivuspiir on >2h. Kaabli montaažil jälgida tootja poolt lubatud painderaadiusi, tõmbejõudusid ja teisi paigaldustingimusi. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsetsoonis teostada käsitsi, (vt. kooskõlastuste tingimusi). Mehhaniseeritud kaevamine on lubatav ainult maa-aluste rajatiste valdajate loal, seejuures enne kontrollides, kas maa sees ei leidu plaanidele kandmata rajatisi. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kaabli paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes käsitsi kaevates kindlaks nende täpse asukoha ja suuna ning otsustada pealt või altpoolt läbimineku kasuks.
2.3. Vundamendi ehitus
Elektriautode laadimisjaam Delta UFC200, võimsusega kuni 200kW paigaldamiseks asendiplaanil näidatud asukohta tuleb eelnevalt ehitada betoonist vundament parameetritega 1300x1100mm. Vundament rajada nii, et maa sisse ulatuv osa oleks vähemalt 40 cm sügav ning vundamendi maapealne osa oleks ühel kõrgusel olemasoleva äärekiviga. Laadija kaitseks paigaldatakse vundamendi sisse parkla poolsesse külge kaks turvaposti. Vajadusel kaitsta enne vundamendi rajamist laadija alla jääv tänavavalgustuse kaabel poolitatava kaitsetoruga.
Elektriautode laadimisjaam Ensto Chago Pro, võimsusega kuni 2x22kW paigaldamiseks asendiplaanil näidatud asukohta tuleb eelnevalt ehitada betoonist vundament parameetritega 1000x1000mm. Vundament rajada nii, et maa sisse ulatuv osa oleks vähemalt 40 cm sügav ning vundamendi maapealne osa oleks ühel kõrgusel olemasoleva äärekiviga. Laadija kaitseks paigaldatakse vundamendi sisse parkla poolsesse külge kaks turvaposti. Vajadusel kaitsta enne vundamendi rajamist laadija alla jääv tänavavalgustuse kaabel poolitatava kaitsetoruga.

2.4. Laadijate paigaldus
Laadijad paigaldada vastavalt tootja koostatud paigaldusjuhendile. Paigaldamise käigus tekkinud küsimused lahendatakse koostöös projekteerija, tellija ja tooteesindajaga.



2.5. Kaitse ja maandamine
Maanduspaigaldise ehitamisel lähtuda standartist EVS-HD 60364-5-54-Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid.
Maanduskontuuri võib paigaldada kaevatavasse kaablikaevisesse. Vertikaalmaandurite vahe maanduskontuuri kiires peab jääma minimaalselt kahekordne varda pikkus. Vertikaalmaandureid ühendav maandusjuht paigaldada min 1,0 m sügavusele pinnasesse allapoole maakaabelliini trassi. Käesolevas elektripaigaldises on elektriohutuse tagamisel rakendatud peamiselt järgmisi kaitseviise:
PÕHIKAITSENA (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist;
RIKKEKAITSENA (kaudpuutekaitse) – toite automaatset väljalülitamist koos maandatud
kaitsepotentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega tagatakse elektripaigaldise pingealdiste
juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50VAC. Liinide lühisvoolude väärtused tagavad nõutud
väljalülitusaja 5s jooksul, vastavalt EVS-HD 60364-4-41:2007 “Madalpinge elektripaigaldised osa 4-41:
Kaitseviisid, Kaitse elektrilöögi eest” punktis 411.3.2.3 toodud nõuetes.
Maanduspaigaldiste projekteerimisel on arvestatud liivsavi-pinnasega, eritakistusega 200Ωm. Juhul, kui
pinnase eritakistus osutub maanduspaigaldise kohal suuremaks ja maandustakistus ei anna soovitud
tulemust siis tuleb paigaldada täiendavaid maanduselektroode. Vajaduse korral ehitada süvamaandur.
2.6. Tähistuste paigaldamine
Kilpides olevad lülitid tähistada liini numbri ja kaabli teise otsa sõlme tunnus. Elektrikilpidele kinnitada “Elektriohu” märk ja jaotuskilbi number.
Maakaabli otsad tuleb tähistada kaablilipikutega. Märgis kaabli andmetega tuleb paigaldada kaabli otsamuhvi juurde kaabli külge. Kaablilipikul peab olema: Kaabli mark, Kaabli pikkus ja kaabli teise otsa sõlme tunnus.
Kaabelliinide trassid peab märgistama paigaldatavast kaablist 0,3 m kõrgemale kaabli kohal pinnases hoiatuslindiga/märkelindiga, v.a. kinnisel meetodil paigaldatud lõigud. Kollase hoiatuslindi musta värviga kirje peab sisaldama hoiatust, et tegemist on elektrikaabliga. Sidekaabli puhul kasutada linti kirjega „Ettevaatust sidekaabel“
3. Projekteerimis- ja töövõtupiirid
Projekteeritud rajatised (laadijad, kaablid, kilbid, juhtimisseadmed jne.) jäävad Eleport OÜ omandisse. Rajatised mida ei ole võimalik mõistlikul viisil demonteerida (maa-alused kaitsetorud, vundament jne.) jäävad kinnistu omaniku omandisse.


4. Lubatud kõrvalekalded projekteeritud trassidest
Enne ehitustööde algust tuleb projekteeritud trassid maha märkida täpses vastavuses projektile. Ehitustööde käigus ilmnevate ettenägematute asjaolude puhul on lubatud projekteeritud trassist kõrvale kalduda üldreeglina piirides 0,5m, tingimusel, et kaugus katastriüksuste piiridest jääb vähemalt 0,5m. Ühelgi juhul ei tohi kõrvalekalle ulatuda kõrvaloleva maaüksuse piiridesse. Teiste maa-aluste ja maapealsete kommunikatsioonide olemasolul kaablitrasside piirkonnas peavad olema tagatud normide kohased kaugused (kujad).

5. Üldised nõuded ja juhised liinirajatiste ehitamisel
5.
5.1. Kaevetööde teostamine
Enne kaevetöid täpsustada olemasolevate maa-aluste kommuni­katsioonide asukohad looduses ja vajadusel kutsuda juurde kommunikatsioonitrasside valdajad. Kaevetööde käigus ilmnenud kommunikatsioonide teisiti paiknemisest informeerida trassivaldajat ja lahendada olukord koos viimase esindajaga.
Lõikumisel kommunikatsioonitrassidega otsustatakse alt- või ülevalt läbimineku kasuks koostöös trassivaldajaga. Trassi paigaldamisel mehhanismidega kaevata lõikumiskohad kommunikatsioonitrassidega eelnevalt käsitsi lahti ning seejärel paigaldada trass läbi lahti kaevatud koha.
Maa-aluste ja maapealsete kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööde teostamisel juhinduda Majandus- ja kommunikatsiooniministri vastuvõetud 25.06.2015 määrusest nr.73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”.
NB! Kommunikatsioonitrasside kaitsevööndis teostada kaevetööd käsitsi. Kommunikatsioonide vahelised kujad tagada vastavalt EVS’is 843:2016 toodud määradele.
Ehitustööde tellija peab ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks korraldab tööde tellija teehooldetööd või rajab ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiva hooldusala. Juhul, kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine.

5.2. Teekatted ja haljastus
Peale kaevetöid ja liinirajatiste ehitamist taastada rikutud haljasmaa ja teekatted vähemalt olemasoleval tasemel vt joonis AA-4-02.
Kaeviku tagasitäitmisel lähtuda Tartu Linnavolikogu poolt 18.12.2003 vastu võetud määrusest nr 52, „Tartu linna kaevetööde eeskirjas“ olevatest nõuetest.
Haljasalade murukatete taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud pinnast, pealmine külvialune kiht peab olema 10 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga. Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad. Külvamiseks sobilik aeg on 01. mai – 01. september. Kaevetöö üleandmiseks peab muru olema tärganud ja üks kord niidetud.

5.3. Töötervishoid ja tööohutus
Tööde teostamisel järgida Eesti Vabariigi töötervishoiu- ja tööohutusalaste õigusaktide nõudeid.

5.4. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine
Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.
Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsus piirkonnas kehtivale korrale.
Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näiteks olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale.
Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega.
Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest.
Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetes. Kõrvaliste isikute juurdepääs ehitusplatsile ja töötsoonidesse peab olema tõkestatud. Ohutuse eest ehitusplatsil vastutab täielikult Töövõtja.


5.5. Tööde dokumenteerimine ja järelevalve
Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonis(ed) ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada omanikujärelevalve ja tehnilise järelevalve esindaja ning projektijuhiga. Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Ehitusseadustikust.
Tööde tegemisel jälgida ehitustööde head tava, pärast tööde lõpetamist peab olema ehitusplats koristatud
ja heakord taastatud. Elektritöödele võib lubada ainult sellekohast väljaõpet omavat personali. Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Ehitusseadustikust. Ehituse järelevalvet teostab Tellija
poolt volitatud isik või ettevõte. Kõrvalekalded projektist kooskõlastatakse tellijaga ja projekteerijaga ning fikseeritakse kirjalikult. Tööde teostamise kohta koostatakse kaetud tööde aktid.
Elektritöödele võib lubada ainult sellekohast väljaõpet omavat personali. Ehituse järelevalvet teostab Tellija poolt volitatud isik või ettevõte.
Tööde lõpetamisel tuleb teostada kõik vajalikud kontrollmõõtmised, mis tõestavad tööde kvaliteetset teostust. Kontrollmõõtmised võib teostada Töövõtja või mõni teine ettevõte tingimusel, et ta omab selleks vastavaid lube ja registreeringuid. Elektritöid ei loeta valmisolevaks enne, kui kõik teimid ja testid on tehtud ning nende tulemused vastavad nõuetele. Töövõtjal peab enne ehituse alustamist olema ehituse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama :
- abinõusid, mida sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, võttes arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tegevust, liiklust jm.;
- liikluskorraldust;
Ehitusplatsil paiknevad ehituste alad ja kommunikatsioonide kaevikud piirata tähiste ja hoiatusmärkidega. Töövõtja peab oma igasuguse tegevuse ehitusplatsil kooskõlastama Tellija esindajaga; kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, st taotlema kaeveloa ja ehituse alustamise loa.
5.6. Tööde kvaliteedinõuded
Ehitustööde teostamisel juhinduda kehtivatest ehitusmäärustest ja –normidest.
5.7. Jäätmekäitlus
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endine välisilme ja kvaliteet. Ehitusel tekkivate jäätmete käitlemisel juhinduda kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluse eeskirja nõuetest ning konkreetse ehitusettevõtja jäätmekäitluse kavast.
6. Täiendav informatsioon
Enne projekti väljastamist on teostatud võrdlev visuaalne kontroll piiride võimalike muudatuste suhtes projekteeritud elektrirajatistega külgnevatel aladel Maa–ameti maainfoga tutvumise veebileheküljel.

Koostas: Reelika Kitsing
25.03.2024

Sisukord
1. Üldandmed 2
1.1. Asukoht 2
1.2. Projekti koostamisel olid aluseks: 3
2. Projektlahendus 4
2.1. Juhised ja nõuded 4
2.1.1. Puude kaitse 5
2.2. Kaablite paigaldus 5
2.3. Vundamendi ehitus 6
2.4. Laadijate paigaldus 6
2.5. Kaitse ja maandamine 7
2.6. Tähistuste paigaldamine 7
3. Projekteerimis- ja töövõtupiirid 7
4. Lubatud kõrvalekalded projekteeritud trassidest 8
5. Üldised nõuded ja juhised liinirajatiste ehitamisel 8
5.1. Kaevetööde teostamine 8
5.2. Teekatted ja haljastus 9
5.3. Töötervishoid ja tööohutus 9
5.4. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine 9
5.5. Tööde dokumenteerimine ja järelevalve 10
5.6. Tööde kvaliteedinõuded 10
5.7. Jäätmekäitlus 10
6. Täiendav informatsioon 10



1. Üldandmed

1.1. Asukoht




Projekteeritav piirkond
1.2. Projekti koostamisel olid aluseks:
• Eleport OÜ tellimus;
• Riigikogu, 11.02.2015 vastu võetud Ehitusseadustik;
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a. määrus nr.97 Nõuded ehitusprojektile;
• Eesti Standard EVS 932:2017 "Ehitusprojekt";
• Majandus- ja taristuministri määrusest nr.74 (26.06.2015) „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“;
• EVS 843:2016 Linnatänavad;
• Majandus- ja taristuministri määrus nr 86 "Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele";
• EVS-HD 60364-1 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused,
üldiseloomustus, määratlused;
• EVS-HD 60364-4-41Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse
elektrilöögi eest;
• EVS-HD 60364-4-42 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse
kuumustoime eest;
• EVS-HD 60364-4-43 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.
Liigvoolukaitse;
• EVS-HD 60364-5-51 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja
paigaldamine. Üldjuhised;
• EVS-HD 60364-5-52 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik
ja paigaldamine. Juhistikud;
• EVS-HD 60364-5-534 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete
valik ja paigaldamine. Kaitselahutamine, lülitamine ja juhtimine. Jaotis 534:
Liigpingekaitsevahendid;
• EVS-HD 60364-5-54 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik
ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid;
• EVS-HD 60364-722 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-722: Nõuded
eripaigaldistele ja -paikadele. Elektrisõidukite toide;
Projekti koostamise alusplaanina on kasutatud Kirjanurk OÜ poolt koostatud 20.03.2024. a töö nr 11598G "Geodeetiline alusplaan", millele on kantud Riigi Maa-ametist väljastatud katastriüksuste piirid.
Kinnistu omanik on selgitatud välja kinnistusraamatu väljavõtetega.
Projekteeritud side- ja elektri rajatised on esitatud asendiplaanil M1:500 vt joonis AA-4-01.
Nimetatud dokumentidega tuleb arvestada ka ehitustööde teostamisel. Samuti järgida nimetatud
dokumente elektripaigaldise hilisemal käidul.
Vähemalt kolm päeva enne liinirajatiste ehitustööde algust on ehitajal kohustus võtta ühendust kinnistu valdajaga, teavitades neid tööde teostamisest nende maaüksusel ning arvestama nende tingimuste, nõudmiste ja kooskõlastuste tingimustega (Vt. Lisa 4).
Kolm päeva enne ehitustööde algust on ehitajal kohustus teavitada töödega alustamisest Tellija projektijuhti, kohaliku omavalitsust, ristuvate tehnovõrkude valdajaid ning arvestama ehitustöödel nende tingimuste, nõudmiste ja kooskõlastuste tingimustega (Vt. Lisa 4). Vajadusel võtta tööde teostamiseks tööluba.
Ehitustööd teostada vastavalt tellija ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale.
Ehitustööde käigus ja elektripaigaldise hilisemal käidul juhinduda eelpool toodud eeskirjadest ja Eesti
Vabariigis kehtivatest normatiividest ja seadustest. Samuti pidada kinni töötervishoiu, tööohutuse ja
elektriohutuse nõuetest ning headest tavadest.
Seadmete parameetrid on antud asendiplaanil (Vt. Joonis AA-4-01) ja elektriskeemil (Vt. Joonis AA-5-01).
Paigaldatud kaitsmed ja projekteeritud maanduspaigaldised tagavad elektripaigaldise ohutuse.
Projekti asendiplaanil(Vt. Joonis AA-4-01) on toodud kaablitele projektsioonväärtused ning materjalide
spetsifikatsioonis ja elektrilisel skeemil antud arvutuslikud kaablite pikkused.
2. Projektlahendus
Käesoleva projektiga on lahendatud Tartu maakonnas, Tartu linnas, Vitamiini 1 kinnistu elektriautode laadimisjaama paigaldus.
Paigaldada joonisel EL-4-01 näidatud asukohta jaotuskilp EAL-1. Jaotuskilbile rajada maanduspaigaldis.
Paigaldada elektrimaakaabel olemasolevast liitumiskilbist LK226890 kuni jaotuskilbini EAL-1.
Paigaldada elektriautolaadijad Delta UFC200 (200kW) ja Ensto Chago Pro (2x22kW) joonisel EAL-01 näidatud asukohta.
Laadijate toiteks paigaldada maakaablid jaotuskilbist EAL-1 kuni laadijateni.
Lisaks paigaldada ühisesse kaevikusse projekteeritud elektrikaablite kõrvale, 10 cm kaugusele kaitsetorus sidekaablid CAT6 UTP.
Täiendavalt paigaldada reservkaitsetorud 110mm 450N liitumiskilbist jaotuskilbini ja jaotuskilbist laadija 1-ni.
Elektrilised ühendused teostada vastavalt joonisele AA-5-01.
Ehitustööde teostaja peab teavitama piirnevaid kinnistuid tööde teostamisest vähemalt 3 ööpäeva enne tööde alustamist.
Ehitustööde teostaja: Jürgen Klammer, Eleport OÜ , [email protected], +372 53477767

2.1. Juhised ja nõuded
Kõik ehitus- ja paigaldustööd peavad olema tehtud tööde kirjeldustes ja joonistel toodu kohaselt. Töövõtja
peab oma pakkumise esitama selliselt, et see sisaldaks kõigi seadmete, materjali, tööjõu, transpordi
paigalduse, jms maksumusi ning arvestusega, et tööd oleksid tehtud kuni täieliku valmiduseni.
Käesoleva projekti mahtu kuuluvad kõik tööd, mis on vajalikud projektiga määratud nimetatud tööde
tegemiseks, sh tööd mida ei ole käesolevas projektis otsesõnu kirjeldatud, kuid mis kuuluvad Töövõtja poolt tegemisele hea ehitustava kohaselt. Kõikide nimetatud tööde maksumus sisaldub töövõtja poolt esitatud pakkumises. Normatiivides toodud teimid, jms kuuluvad töövõttu.
NB! Ehitustöödel või selle ettevalmistamisel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud
käesolevas projektis või on ebaselged/vastuolulised, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja Tellijaga.


2.1.1. Puude kaitse
Puude kaitsel juhinduda standardis EVS 843:2016, EVS 939-3:2020 ja Tartu kaevetööde eeskirjas märgitud nõuetest;
• Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajada tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.
• Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada säilitatavate puude juurestiku kaitsealale.
• Kaevetööga seotud alal piirata üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.
• Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldada puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.
• Tehnovõrkude paigaldamisel juuri, mille läbimõõt on alla 25 mm, võib kärpida spetsiaalsete kääridega või käsisaega. Üle 25-millimeetrise läbimõõduga juured võimalusel säilitada. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastada Tallinna keskkonna- ja kommunaalametiga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga. Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks.
• Lühikest aega kestvatel kaevetöödel paljastatud juured on vaja kohe sobiva materjaliga katta (nt mähkidakangasse või katta läbilõigatud juurepinnad erinevate niiskust säilitavate materjalidega), et vältida narmasjuurte kuivamist ja kaitsta puud temperatuurikõikumiste eest. Enne pinnase või muu materjali tagasitäitmist võetakse kattematerjal kindlasti ära. Tagasi täitmisel ümbritsetakse juured esmalt kasvumulla või liivaga ja alles seejärel täidetakse süvend sealt enne eemaldatud pinnasega, kui see on sobiv ja taaskasutatav. Ei tohi sisaldada puudele kahjulikke jäätmeid, kive või killustikku.
• Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal katta maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise.
• Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonnaameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. (Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008). Lõikuse peab tegema arborist.

2.2. Kaablite paigaldus
Projekteeritud kaablite parameetrid koos algus- ja lõpp-punktidega on toodud elektrilisel skeemil (AA-5-01), kaablite kulgemine looduses esitatud asendiplaanil (AA-4-01), põhimaterjalid koos varuga spetsifitseeritud spetsifikatsioonis (AA-8-01) ning tööde mahud on esitatud vormikohases tööde mahtude tabelis (AA-8-02).
Projekteeritud elektri- ja sidekaablite paigaldamissügavus peab olema haljasalal min. 0,7m maapinnast ja sissesõidutee ja parkla all min. 1,0m.
Maakaabli paigaldamisel, kivises pinnases või kui kaeviku põhi jäetakse tasandamata, paigaldada kaabli ümber liivapadi min 10 cm igast küljest. Kaablite lubatud paigaldustemperatuuridel lähtuda tootja andmetest. Kaablid kaitsta kaitsetorudega vastavalt asendiplaanil toodule.
Elektrimaakaablite mõlemasse otsa paigaldada termokahanev sõrmik.
Kaablist/kaitsetorus olevast kaablist 0,3 m kõrgemale paigaldada kaabli hoiatuslint. Mitme kaabli ühte kaevikusse paigaldamise korral peab olema iga kaabli kohta üks (1) hoiatuslint. Hoiatuslint peab asetsema kaitstava kaabliga kohakuti.
Sidekaablid peab paigaldama elektrikaablitest eraldi torusse. Elektri- ja sidekaablite kaitsetoru vahe min. 0,1 m. Sidekaabli maksimaalne pikkus võib olla kuni 100m.
Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega (tarbijakaablid, side, vesi, jne) tuleb kohale kutsuda vastavate trasside esindajad ja kaablid kaitsta kaablikaitsetorudega ning juhinduda normidekohastest püst- ja horisontaalvahekaugustest ning kooskõlastustes toodud tingimustest.
Torude otsad tuleb tihendada ehitusvahuga, mille tulepüsivuspiir on >2h. Kaabli montaažil jälgida tootja poolt lubatud painderaadiusi, tõmbejõudusid ja teisi paigaldustingimusi. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsetsoonis teostada käsitsi, (vt. kooskõlastuste tingimusi). Mehhaniseeritud kaevamine on lubatav ainult maa-aluste rajatiste valdajate loal, seejuures enne kontrollides, kas maa sees ei leidu plaanidele kandmata rajatisi. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kaabli paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes käsitsi kaevates kindlaks nende täpse asukoha ja suuna ning otsustada pealt või altpoolt läbimineku kasuks.
2.3. Vundamendi ehitus
Elektriautode laadimisjaam Delta UFC200, võimsusega kuni 200kW paigaldamiseks asendiplaanil näidatud asukohta tuleb eelnevalt ehitada betoonist vundament parameetritega 1300x1100mm. Vundament rajada nii, et maa sisse ulatuv osa oleks vähemalt 40 cm sügav ning vundamendi maapealne osa oleks ühel kõrgusel olemasoleva äärekiviga. Laadija kaitseks paigaldatakse vundamendi sisse parkla poolsesse külge kaks turvaposti. Vajadusel kaitsta enne vundamendi rajamist laadija alla jääv tänavavalgustuse kaabel poolitatava kaitsetoruga.
Elektriautode laadimisjaam Ensto Chago Pro, võimsusega kuni 2x22kW paigaldamiseks asendiplaanil näidatud asukohta tuleb eelnevalt ehitada betoonist vundament parameetritega 1000x1000mm. Vundament rajada nii, et maa sisse ulatuv osa oleks vähemalt 40 cm sügav ning vundamendi maapealne osa oleks ühel kõrgusel olemasoleva äärekiviga. Laadija kaitseks paigaldatakse vundamendi sisse parkla poolsesse külge kaks turvaposti. Vajadusel kaitsta enne vundamendi rajamist laadija alla jääv tänavavalgustuse kaabel poolitatava kaitsetoruga.

2.4. Laadijate paigaldus
Laadijad paigaldada vastavalt tootja koostatud paigaldusjuhendile. Paigaldamise käigus tekkinud küsimused lahendatakse koostöös projekteerija, tellija ja tooteesindajaga.



2.5. Kaitse ja maandamine
Maanduspaigaldise ehitamisel lähtuda standartist EVS-HD 60364-5-54-Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid.
Maanduskontuuri võib paigaldada kaevatavasse kaablikaevisesse. Vertikaalmaandurite vahe maanduskontuuri kiires peab jääma minimaalselt kahekordne varda pikkus. Vertikaalmaandureid ühendav maandusjuht paigaldada min 1,0 m sügavusele pinnasesse allapoole maakaabelliini trassi. Käesolevas elektripaigaldises on elektriohutuse tagamisel rakendatud peamiselt järgmisi kaitseviise:
PÕHIKAITSENA (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist;
RIKKEKAITSENA (kaudpuutekaitse) – toite automaatset väljalülitamist koos maandatud
kaitsepotentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega tagatakse elektripaigaldise pingealdiste
juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50VAC. Liinide lühisvoolude väärtused tagavad nõutud
väljalülitusaja 5s jooksul, vastavalt EVS-HD 60364-4-41:2007 “Madalpinge elektripaigaldised osa 4-41:
Kaitseviisid, Kaitse elektrilöögi eest” punktis 411.3.2.3 toodud nõuetes.
Maanduspaigaldiste projekteerimisel on arvestatud liivsavi-pinnasega, eritakistusega 200Ωm. Juhul, kui
pinnase eritakistus osutub maanduspaigaldise kohal suuremaks ja maandustakistus ei anna soovitud
tulemust siis tuleb paigaldada täiendavaid maanduselektroode. Vajaduse korral ehitada süvamaandur.
2.6. Tähistuste paigaldamine
Kilpides olevad lülitid tähistada liini numbri ja kaabli teise otsa sõlme tunnus. Elektrikilpidele kinnitada “Elektriohu” märk ja jaotuskilbi number.
Maakaabli otsad tuleb tähistada kaablilipikutega. Märgis kaabli andmetega tuleb paigaldada kaabli otsamuhvi juurde kaabli külge. Kaablilipikul peab olema: Kaabli mark, Kaabli pikkus ja kaabli teise otsa sõlme tunnus.
Kaabelliinide trassid peab märgistama paigaldatavast kaablist 0,3 m kõrgemale kaabli kohal pinnases hoiatuslindiga/märkelindiga, v.a. kinnisel meetodil paigaldatud lõigud. Kollase hoiatuslindi musta värviga kirje peab sisaldama hoiatust, et tegemist on elektrikaabliga. Sidekaabli puhul kasutada linti kirjega „Ettevaatust sidekaabel“
3. Projekteerimis- ja töövõtupiirid
Projekteeritud rajatised (laadijad, kaablid, kilbid, juhtimisseadmed jne.) jäävad Eleport OÜ omandisse. Rajatised mida ei ole võimalik mõistlikul viisil demonteerida (maa-alused kaitsetorud, vundament jne.) jäävad kinnistu omaniku omandisse.


4. Lubatud kõrvalekalded projekteeritud trassidest
Enne ehitustööde algust tuleb projekteeritud trassid maha märkida täpses vastavuses projektile. Ehitustööde käigus ilmnevate ettenägematute asjaolude puhul on lubatud projekteeritud trassist kõrvale kalduda üldreeglina piirides 0,5m, tingimusel, et kaugus katastriüksuste piiridest jääb vähemalt 0,5m. Ühelgi juhul ei tohi kõrvalekalle ulatuda kõrvaloleva maaüksuse piiridesse. Teiste maa-aluste ja maapealsete kommunikatsioonide olemasolul kaablitrasside piirkonnas peavad olema tagatud normide kohased kaugused (kujad).

5. Üldised nõuded ja juhised liinirajatiste ehitamisel
5.
5.1. Kaevetööde teostamine
Enne kaevetöid täpsustada olemasolevate maa-aluste kommuni­katsioonide asukohad looduses ja vajadusel kutsuda juurde kommunikatsioonitrasside valdajad. Kaevetööde käigus ilmnenud kommunikatsioonide teisiti paiknemisest informeerida trassivaldajat ja lahendada olukord koos viimase esindajaga.
Lõikumisel kommunikatsioonitrassidega otsustatakse alt- või ülevalt läbimineku kasuks koostöös trassivaldajaga. Trassi paigaldamisel mehhanismidega kaevata lõikumiskohad kommunikatsioonitrassidega eelnevalt käsitsi lahti ning seejärel paigaldada trass läbi lahti kaevatud koha.
Maa-aluste ja maapealsete kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööde teostamisel juhinduda Majandus- ja kommunikatsiooniministri vastuvõetud 25.06.2015 määrusest nr.73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”.
NB! Kommunikatsioonitrasside kaitsevööndis teostada kaevetööd käsitsi. Kommunikatsioonide vahelised kujad tagada vastavalt EVS’is 843:2016 toodud määradele.
Ehitustööde tellija peab ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks korraldab tööde tellija teehooldetööd või rajab ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiva hooldusala. Juhul, kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine.

5.2. Teekatted ja haljastus
Peale kaevetöid ja liinirajatiste ehitamist taastada rikutud haljasmaa ja teekatted vähemalt olemasoleval tasemel vt joonis AA-4-02.
Kaeviku tagasitäitmisel lähtuda Tartu Linnavolikogu poolt 18.12.2003 vastu võetud määrusest nr 52, „Tartu linna kaevetööde eeskirjas“ olevatest nõuetest.
Haljasalade murukatete taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud pinnast, pealmine külvialune kiht peab olema 10 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga. Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad. Külvamiseks sobilik aeg on 01. mai – 01. september. Kaevetöö üleandmiseks peab muru olema tärganud ja üks kord niidetud.

5.3. Töötervishoid ja tööohutus
Tööde teostamisel järgida Eesti Vabariigi töötervishoiu- ja tööohutusalaste õigusaktide nõudeid.

5.4. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine
Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.
Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsus piirkonnas kehtivale korrale.
Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näiteks olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale.
Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega.
Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest.
Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetes. Kõrvaliste isikute juurdepääs ehitusplatsile ja töötsoonidesse peab olema tõkestatud. Ohutuse eest ehitusplatsil vastutab täielikult Töövõtja.


5.5. Tööde dokumenteerimine ja järelevalve
Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonis(ed) ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada omanikujärelevalve ja tehnilise järelevalve esindaja ning projektijuhiga. Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Ehitusseadustikust.
Tööde tegemisel jälgida ehitustööde head tava, pärast tööde lõpetamist peab olema ehitusplats koristatud
ja heakord taastatud. Elektritöödele võib lubada ainult sellekohast väljaõpet omavat personali. Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Ehitusseadustikust. Ehituse järelevalvet teostab Tellija
poolt volitatud isik või ettevõte. Kõrvalekalded projektist kooskõlastatakse tellijaga ja projekteerijaga ning fikseeritakse kirjalikult. Tööde teostamise kohta koostatakse kaetud tööde aktid.
Elektritöödele võib lubada ainult sellekohast väljaõpet omavat personali. Ehituse järelevalvet teostab Tellija poolt volitatud isik või ettevõte.
Tööde lõpetamisel tuleb teostada kõik vajalikud kontrollmõõtmised, mis tõestavad tööde kvaliteetset teostust. Kontrollmõõtmised võib teostada Töövõtja või mõni teine ettevõte tingimusel, et ta omab selleks vastavaid lube ja registreeringuid. Elektritöid ei loeta valmisolevaks enne, kui kõik teimid ja testid on tehtud ning nende tulemused vastavad nõuetele. Töövõtjal peab enne ehituse alustamist olema ehituse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama :
- abinõusid, mida sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, võttes arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tegevust, liiklust jm.;
- liikluskorraldust;
Ehitusplatsil paiknevad ehituste alad ja kommunikatsioonide kaevikud piirata tähiste ja hoiatusmärkidega. Töövõtja peab oma igasuguse tegevuse ehitusplatsil kooskõlastama Tellija esindajaga; kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, st taotlema kaeveloa ja ehituse alustamise loa.
5.6. Tööde kvaliteedinõuded
Ehitustööde teostamisel juhinduda kehtivatest ehitusmäärustest ja –normidest.
5.7. Jäätmekäitlus
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endine välisilme ja kvaliteet. Ehitusel tekkivate jäätmete käitlemisel juhinduda kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluse eeskirja nõuetest ning konkreetse ehitusettevõtja jäätmekäitluse kavast.
6. Täiendav informatsioon
Enne projekti väljastamist on teostatud võrdlev visuaalne kontroll piiride võimalike muudatuste suhtes projekteeritud elektrirajatistega külgnevatel aladel Maa–ameti maainfoga tutvumise veebileheküljel.

Koostas: Reelika Kitsing
25.03.2024