Seisukohtade edastamine
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 1-17/3940-2 |
| Registreeritud | 17.05.2024 |
| Sünkroonitud | 20.05.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi tegevuse korraldamine, juhtimine, planeerimine |
| Sari | 1-17 Ministeeriumi moodustatud komisjonide ja töögruppide tegevuse dokumendid |
| Toimik | 1-17/240003 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Meedialiit |
| Saabumis/saatmisviis | Meedialiit |
| Vastutaja | Kristi Värk (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Andmekaitseõiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
From: Tarmo Vahter <[email protected]>
Sent: Thursday, May 16, 2024 9:21 AM
To: Kristi Värk <[email protected]>
Subject: Meedialiidu seisukohad 14.5 koosolekul arutatud teemade kohta
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetav Kristi Värk,
saadan 14. mai 2024 AvTS töörühma koosolekul käsitletud teemade kohta Meedialiidu seisukohad. Palun lisada käesolev kiri töörühma materjalide juurde ja käsitleda seda avaliku teabena.
1. Eelnõude alusetu varjamine
Meedialiit toetab Liia Hänni ja Hille Hinsbergi ettepanekut vaadata üle AvTS §35 lg 2 p 1 ja 2 põhjendatus. Praegu tuginevad osad asutused nendele punktidele, et varjata õigustloovate aktide eelnõusid või eelnõudele esitatud ametlikke seisukohti. Avalikest dokumendiregistritest leiab kerge vaevaga terve rea selliseid näiteid:
a) PPA kiri siseministeeriumile 18. märts 2024 trahvide suurendamise teemal on juurdepääsupiiranguga 5 aastaks:
|
b) 14. veebruar 2024 kultuuriministeeriumi poolt haridus- ja teadusministeeriumile saadetud kiri seoses mingi eelnõuga, mille puhul ei avaldata isegi mitte teemat. Kiri on AK 5 aastaks:
|
c) 21. veebruaril 2024 kultuuriministeeriumi saabunud vastuskiri on samuti AK ja jällegi 5 aastaks.
|
2) Eraelu kaitse
Meedialiit toetab istungil AKI poolt öeldud seisukohta, et isikuandmetele juurdepääsupiirangu seadmine on põhjendatud ainult siis, kui teabe avalikustamisega kaasneks eraelu puutumatusele oluline riive.
3) Juurdepääsupiirangute tähtajad
Meedialiidu arvates peaks AK teabe maksimaalseks juurdepääsupiirangu ajaks jääma jätkuvalt 5 aastat + 5 aastat = kokku maksimaalselt 10 aastat.
4) Välisministeeriumi erand
Meedialiit peab mõistlikuks teha välisministeeriumile avaliku teabe seaduses erand. Kehtiv AvTS §35 lg 1 p 3 lubab seada välissuhtluse kaitseks dokumendile juurdepääsupiirangu 5 aastaks ja seda vajadusel veel 5 aastat pikendada. Seadusest lähtudes peaks välisministeeriumi memod jm dokumendid olema hiljemalt 10 aasta möödudes avalikud.
On avalik saladus, et välisministeerium AvTSi ei järgi, sest ei pea võimalikuks oma memode nii kiiret avalikuks tulekut. See on mõistetav, sest demokraatlikes lääneriikides on välisministeeriumide materjalid 10 aastast pikema juurdepääsupiiranguga.
Samas on nendes riikides reaalselt tagatud ajaloolaste, ajakirjanike, üliõpilaste jt huviliste õigus pärast piirangu lõppemist välissuhtluse dokumentidega tutvuda ja rikastada sealt saadud infoga avalikku debatti. Toon selle kohta kolm näidet arhiividest, mida olen ajakirjaniku ja ajalooraamatute kirjutajana kasutanud:
a) Saksa välisministeeriumi dokumendid on Berliinis välisministeeriumi poliitilises arhiivis kätte saadavad 30 aasta möödudes.
Lisan lingi Saksa välisministeeriumi poliitilisele arhiivile:
|
b) Suurbritannia välisministeerium annab oma memod 30 aastat möödudes üle rahvusarhiivile, aga ministeeriumist saab küsida teabenõudega välja ka 20 aasta vanuseid dokumente, mida olen korduvalt teinud.
Lisan lingi Briti valitsuse leheküljele arhiivimaterjalide avalikustamisest:
c) Soomes on välisministeeriumi dokumentide juurdepääsupiirang 25 aastat. Pärast tähtaja saabumist on need Helsingis välisministeeriumi arhiivis ajaloolastele, ajakirjanikele jt vabalt kättesaadavad.
Lisan lingi Soome välisministeeriumi arhiivi tööd tutvustavale veebiküljele:
Lisan ka lingi konkreetse näitega, kuidas Soome välisministeeriumi avalikustatud materjalide kasutamine välja näeb. Tegemist on Helsingin Sanomate 6. jaanuaril 2024 ilmunud artikliga, mis tutvustab Soome Moskva saatkonna 1999. aasta memosid seoses nende 25 aastase salastamisaja läbi saamisega (aasta algul ilmuvad uudislood välisministeeriumi arhiivis avalikustet materjalidest on Soomes juba pikaajaline traditsioon):
Kokkuvõttes pean hädavajalikuks muuta AvTS nii, et ühelt poolt saaks tagatud välisministeeriumi huvi oma infot 10 aastast pikema aja jooksul kaitsta, samas peab avalikkus saama lõpuks ometi päriselt toimiva võimaluse Eesti välispoliitika ajaloo uurimiseks.
Kui võtta eeskujuks Soome, siis võiks välissuhtluse info juurdepääsupiirang olla 25 aastat. See tundub mõistlik kompromiss välisministeeriumi ja avalikkuse huvide vahel.
5) Riigikaitse erand
Meedialiit möönab, et peale välissuhtluse võib vajada erandina muidu maksimaalsest 10 aastast pikemat juurdepääsupiirangut ka riigikaitset ja riigi julgeolekut puudutav teave. Koosolekul osalenud jõuametkondade esindajad ütlesid, et sellise teave juurdepääsupiirangu pikkus peaks olema sama riigisaladusega - st kuni 50 aastat. Samas ei toonud nad konkreetseid näiteid, mis teave see siis oleks.
Meedialiidu arvates pole õige riigisaladusi ja AK infot piirangu kestvuselt ajaliselt niimoodi võrdsustada. Sellise võrdsustamise vastu räägivad ka info lekitajatele seadustes ette nähtud karistused.
Karistusseadustiku § 241 näeb riigisaladuse lekitajale ette kuni 5 aastase vangistuse. AK teabe lekitamise eest näeb AvTS § 54’1 samas ette kõigest rahatrahvi, kuni 300 trahviühikut. Seega erinevad karistused drastiliselt, millega riigikogu on tõmmanud riigisaladuste ja AK info lekitamise ohtlikkuse vahele punase ja täiesti loogilise joone.
Järelikult, kui mingi info vajab Eesti riigi huvides päriselt kaitset ega tohi mitte mingil juhul saada avalikuks, siis tuleb see tunnistada kuni 50 aastaks riigisaladuseks. Meedialiit eeldab, et vastavad asutused seda oma töös ka igapäevaselt teevad.
Kui aga poole sajandi pikkused AK juurdepääsupiirangud tahetakse sokutada avaliku teabe seadusesse, siis räägib see sellest, et asutused tahavad teha oma tööd võimalikult mugavaks.
Mingit infot tahetakse hoida igal juhul rahva eest kinni, kuigi puuduvad sisulised põhjused selle tugevaks kaitsmiseks riigisaladusena. Selline mõtteviis ei lähe kuidagi kokku avatud ühiskonna põhimõtetega.
Maksimaalselt võiks kõne alla tulla kuni 30 aastane juurdepääsupiirang, nagu see kehtestati hiljuti erandina politsei sisemiste andmebaaside kasutamise korra kaitseks. Kui veel miski, Meedialiidule teadmatut liiki teave, tõepoolest nõuab karjuvalt nii pikka sahtlis hoidmist, siis tuleb sellise erandi lubamist väga hoolikalt kaaluda ja seaduses ülimalt täpselt piiritleda.
Sest muidu muutub vastav seadusesäte asutustes populaarseks “kuupiletiks”, millega hakatakse rahva eest varjama mida iganes. Ja selle üle kontrolli teostada oleks avalikkusel praktiliselt võimatu.
Lugupidamisega
Tarmo Vahter
Meedialiidu esindaja AvTS töörühmas.
Sent from my iPad
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Seisukohad | 30.05.2024 | 1 | 1-17/4554-1 🔒 | Sissetulev kiri | jm | Meedialiit |