(EIS) algatatud kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

Ministeeriumid

Ettevõtluse erialaliidud

16.05.2024 nr 10-2/1393-1

Majanduspoliitika plaani kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

valminud „Majanduspoliitika plaani“ eelnõu. „Majanduspoliitika plaani“ dokumendi koostamisel oleme

arvestanud nii era- kui avaliku sektori esitatud tagasisidet ning ettepanekuid. Juba varasemalt edastatud

tagasisidet ei pea uuesti edastama.

Majanduspoliitika põhimõtete ja nendes pakutavate lahenduste eesmärk on luua majanduskeskkond, kus

on lihtne ja hea olla ettevõtja ning anda jõudu uutele ja arenevatele valdkondadele – Eesti tuleviku

majanduse kasvumootoritele. Selleks kõigeks on vaja vähem kammitsaid ebavajalike regulatsioonide ja

bürokraatia näol ning rohkem haritud ja kvalifitseeritud tööjõudu, eksporti, investeeringuid, teadus- ja

arendustegevust ning innovatsiooni, ligipääsu ressurssidele ja kapitalile ning rohelist ja mitmekesist

majanduskeskkonda.

„Majanduspoliitika plaani“ eelnõu on valdkondade ülene raamistik tegevustele, mis on vajalikud

majanduse pikaajalise konkurentsivõime saavutamiseks.

Majanduspoliitika eesmärkide ja tegevuste kindlaksmääramisel on analüüsitud valdkonda kujundavaid

katusdokumente, kinnitatud strateegiadokumente ning Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppes toodud

majanduspoliitikat puudutavaid prioriteete.

Palume eelkõige Teie ettepanekuid „Majanduspoliitika plaani“ aasta 2025. tegevuskava koostamiseks:

- Millised väljakutsed ja tegevused peaksid sisalduma 2025. aasta tegevuskavas, mis vajaksid

lahendust järgmise kolme aasta jooksul majanduspoliitika eesmärke ning valdkondade väljakutseid

silmas pidades?

- Millised peaksid olema teie hinnangul valitsuse järgmise kolme aasta lõikes kõige olulisemad

prioriteedid, et saavutada majanduspoliitika eesmärke?

Ootame teie kooskõlastusi hiljemalt 3. juuniks 2025. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Martti Kalvik, 625 6464, [email protected]

Pikaajaline vaade

majandusele

Majanduspoliitika plaan

Sisukord

Eessõna ...................................................................................................................................................................3

Sissejuhatus .........................................................................................................................................................4 Missioon ................................................................................................................................................4 Visioon ...................................................................................................................................................4

Majanduspoliitika põhimõtted ...................................................................................................................5

Tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond .....................................7 1. 1. Õigusruum on selge ja ettenähtav ......................................................................................7 2. 2. Ebavajalikule bürokraatiale ei ole ruumi ....................................................................... 10 3. 3. Tööjõu- ja hariduspoliitika toetab ettevõtlust ............................................................13 4. 4. Eesti on ekspordi kasvulava ..................................................................................................17 5. Eesti on investeeringute tõmbekeskus ......................................................................... 20

Uuendusmeelne ja teadmistepõhine majandus .............................................................................23 6. 6. Teadmised ja tehnoloogia loovad majandusele lisandväärtuse .......................23 7. 7. Riigi riskijulgus ja investeeringud toetavad ettevõtete ambitsiooni ............. 27

Vastutustundlik majandus ........................................................................................................................ 30 8. Ressursid on kättesaadaval ja taristu on tipptasemel .......................................... 30 9. 9. Lihtne on olla vastutustundlik ettevõtja .......................................................................34

Lõppmärkused .................................................................................................................................................. 37

Lisa 1 .....................................................................................................................................................................38

2

Eessõna

Eesti majanduspoliitika põhimõtted on teetähis kaks korda jõukamasse 2035. aastasse. Tulevikku, kus meie majandus paistab maailmas silma tarkade ja nutikate lahendustega, uute ja roheliste tehnoloogiatega. Tulevikku, kus Eesti on üks maailma parimaid riike, kus olla ettevõtja. Tulevikku, kus edukas majandus kannab ühiskonna ootusi.

Majanduse areng on jõudnud järgmisesse etappi, milles Eesti ei arene enam piirkonna jõukamate naabrite tuules, vaid nendega võrdsel järjel. Sellega on minevikku jäänud ka mitmed senised konkurentsieelised, mille mõju on võimendanud viimaste aastate tormilised sündmused maailmas. Kui vanaviisi enam ei saa, ei tohi jääda paigale, vaid tuleb leida uus tee ja liikuda edasi.

Seda enam on vaja pöörata pilk tulevikku ja luua võima- lused targale ja suuremat väärtust loovale majandusele. Nii nagu iga riie pole puri, ei ole ka majanduses ühte lihtsa kõlaga tõuget sellele hoo andmiseks. Majanduspoliitika põhimõtete all on sõnastatud laia haardega ja ambit- sioonikad lahendused, mis annavad tervikuna piisava jõu

Eesti majandusele ja ettevõtjatele muutunud keskkonnas kasvada ja haarata uutest võimalustest.

Majanduspoliitika põhimõtete ja nendes pakutavate lahenduste eesmärk on luua majanduskeskkond, kus on lihtne ja hea olla ettevõtja ning anda jõudu uutele ja arenevatele valdkondadele – Eesti tuleviku majanduse kasvumootoritele. Selleks kõigeks on vaja vähem kam- mitsaid ebavajalike regulatsioonide ja bürokraatia näol ning rohkem haritud ja kvalifitseeritud tööjõudu, eksporti, investeeringuid, teadus- ja arendustegevust ning innovat- siooni, ligipääsu ressurssidele ja kapitalile ning rohelist ja mitmekesist majanduskeskkonda.

Eesti võib küll olla mõõtmetelt väike, kuid kokku kõlame nagu laulukaare all, erakordselt suurelt. Koos me teeme ära. Ühtsus Ukraina toetamises, kaitsepoliitikas, e-riigi ja digitaalse majanduse ehitamises ja muuski on Eestile toonud edu. Järgmine Eesti edu on majandus, milleni viib koostöö, selle olulisuse üksmeelne väärtustamine ja ühine pingutus parema tuleviku nimel.

Tiit Riisalo Majandus- ja infotehnoloogia minister

3

Sissejuhatus

1 IMF World Economic Outlook 2023 oktoober. www.imf.org/external/datamapper/NGDPDPC@WEO/OEMDC/ADVEC/WEOWORLD/LUX/CZE?year=2023

2 Eesti 2035 strateegia: valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia

3 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035: taie.ee

Eesti on jõudnud rikaste riikide jalamile, maailma kõige jõukama veerandi hulka. Sisekogutoodangu arvestuses elaniku kohta on Eesti selliste riikide nagu Saudi-Araabia, Hispaania, Korea ja Jaapani kannul1. 2024. aasta alguseks ei ole Eesti enam odava tööjõu ega toormega maa. Seni- sed konkurentsieelised on ammendunud.

Majanduse edasiseks arenguks tuleb avalikul ja erasek- toril oma tegevused ümber hinnata ja võtta senisest jõulisem suund uutele konkurentsieelistele. Rõhk tuleb panna ettevõtluskeskkonna stabiilsusele, läbipaistvale ja tõhusale õiguskeskkonnale ning kvalifitseeritud tööjõu kätte saadavusele.

Eesti majanduse alustala ja konkurentsieelis on tugev ettevõtja, kelle käekäigust sõltub ka majanduse käekäik. Ettevõte saab sirguda ja majandust kasvatada, kui tal on piisavalt ruumi, vabadust ja võimalusi tegutseda.

Käesolev majanduspoliitika plaan sõnastab majandus- poliitika põhimõtted ja avab nende sisu. See on valitsusasu- tuste ülene põhimõtete kogum, vormilt „muu strateegiline dokument“, mille täitmiseks tuleb koostööd teha kogu avalikul sektoril. Siin esitletud põhimõtted on kooskõlas ja lähtuvad Eesti 2035 strateegiast2 ja TAIE arengukavast3. Käesolevaga on taaskaardistatud ettevõtjate praktilised ootused, et viia Eesti ettevõtluskeskkond, majanduse tootlikkus, tehnoloogia areng ning eksport uuele tasemele.

Süsteemne lähenemine Eesti konkurentsieelistele loob 2035. aastaks tugeva, uuendusliku ja vastutustundliku majanduskeskkonna ning kahekordistab Eesti SKT-d.

Majandusplaani elluviimine toimub iga-aastase tegevus- kava elluviimise kaudu. Tegevusi ja nende elluviimist seirab majanduse elavdamise valitsuskomisjon, ette- võtluskeskkonna töörühm ja ettevõtjate nõukoda.

Missioon

Oma igapäevategevustega

loome Eestis konkurentsivõimelist

ettevõtlus keskkonda ja

majanduspoliitikat. Siin on

viljakas pinnas globaalselt

konkurentsivõimeliste ettevõtete

sünniks ja kasvuks. Ettevõtted

tahavad siin olla, siin kasvada ja siit

eksportida, maailma vallutada.

Visioon

Eesti riigi rikkus on meie

ettevõtlikkus. Kahekordistame

Eesti majanduse aastaks 2035.

4

Majanduspoliitika põhimõtted

Eesti 2035 on seadnud sihiks tugeva, uuendusliku ja vastutustundliku majanduskeskkonna loomise. Sihi

elluviimiseks on üheksa majanduspoliitika põhimõtet:

1. õigusruum on selge ja ettenähtav;

2. ebavajalikule bürokraatiale ei ole ruumi;

3. tööjõu- ja hariduspoliitika toetab ettevõtlust;

4. Eesti on ekspordi kasvulava;

5. Eesti on investeeringute tõmbekeskus;

6. teadmised ja tehnoloogia loovad majandusele lisandväärtuse;

7. riigi riskijulgus ja investeeringud toetavad ettevõtete ambitsiooni;

8. ressursid on kättesaadavad ja taristu on tipptasemel;

9. lihtne on olla vastutustundlik ettevõtja.

Millest sõltub riigi majanduspoliitika:

+ ettevõtluspoliitika

+ maksupoliitika

+ rahanduspoliitika

+ energiapoliitika

+ kliimapoliitika

+ välispoliitika

+ haridus- ja teaduspoliitika

+ sotsiaalpoliitika

+ tööjõupoliitika

+ õiguskeskkond

+ julgeolekupoliitika

+ regionaalpoliitika Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vastu- tab ettevõtluspoliitika ja tööjõupoliitika eest. Konkurentsi võimelise majanduskeskkonna loomiseks peame võtma kaasvastutaja rolli ka teistes valdkondades. Majanduspoliitika saab Eesti 2035 eesmär- kide najal jagada kolmeks: esiteks, kuidas loome tugeva ja rahvus- vaheliselt konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna; teiseks, mida teha, et meil oleks uuendusmeelne ja teadmiste põhine majandus; kolmandaks, kuidas edendada vastutustundlikku majandust.

5

Peamised mõõdikud Eesti majanduse konkurentsivõime hindamiseks

MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS

Eesti SKP 37,7 mld € 2023. a

75 mld € 2035 Majanduse kahekordistamine tähendab, et Eesti majandus peab nominaalselt aastas kasvama 6%.

Nominaalne tööjõu- tootlikkus

80,8% 2022. a 110% EL-27 keskmisest

2035 Tootlikkus suhtena EL keskmisest hõivatu kohta näitab SKP-d töötaja kohta võrdluses Euroopa Liidu keskmisega (TAIE ja Eesti 2035 mõõdik).

Eesti positsioon IMD World Competitive- ness Index’i järgi

2023. a üldarvestuses 26. kohal, EL-is 11. kohal

Eesmärk globaalselt 10. koht

2035 Rahvusvaheliselt hinnatud IMD reiting näitab, kuidas riigid loovad ja hoiavad konkurentsivõimelist majanduskeskkonda.

6

Tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond

1. Õigusruum on selge ja ettenähtav

4 „Prantsuse tööandjate andmetel on Euroopa seadusandja aastatel 2017–2022 võtnud vastu 850 uut ettevõtjatele suunatud kohustust, mis sisalduvad 36 direktiivis ja 80 määruses (5422 lehekülge õigusakte). See teeb keskmiselt ühes kuus 12 uut kohustust (73 lehekülge õigusakte) ettevõtjatele. Lisame siia juurde veel siseriiklikud ja kohalikud regulatsioonid. See on epideemia, mis lämmatab kogu regiooni ettevõtlust.“ www.aripaev.ee/ arvamused/2023/10/26/arto-aas-va- litsus-unustab-tahtsaima-eesmar- gi?utm_campaign=aripaevarvamus%- 2Buudiskiri%2B2810&utm_medium=e- mail&utm_source=sendsmaily

Eesti konkurentsivõime üks tugevusi on olnud lihtne ja selge õigusruum, mis koosloomes EL-i õigusaktidega on täna aga selgelt keerulisemaks muutunud. Ettevõtjad vajavad stabiilsust ja investeerimiskindlust, mis tähendab, et seadusemuudatused peavad olema mõistliku reageeri- misajaga. Regulatsioonide ja maksupoliitiliste otsustega peavad kaasas käima adekvaatsed mõjuanalüüsid. Mõjude hindamine peab ka päriselt ettevõtjale kirjeldama, kui palju muudatused neile maksma lähevad ning peab olema selgelt mõistetav, milline on regulatsiooni tegelik mõju ettevõtlusele ja ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Vohavat õigusloomet ehk regulatsioonide hulka ja mahtu tuleb piirata – kui sama asja reguleerida, siis vaid ühe korra, mitte mitme erineva seadusega. Ettevõtjate ootus on, et kiirelt muutuvas

õigusruumis saabuks rahunemine ja et neid kaasataks seaduse kujundamisel mõistlikult, mitte kiirustades ja ma- terjali mahuga üle koormates. Eesti peab seisma ettevõtete huvide eest ka rahvusvahelisel areenil, sh ka Euroopa Liidu õigusloomes4, ning hoolitsema selle eest, et EL-i õiguse üle võtmisel ei sea me oma ettevõtetele rohkem nõudeid kui ette nähtud EL-i regulatsioonis. Õigusloomes arvestab Eesti riik mh digitööriistade ja digilahenduste võimalustega.

Toetustega, kus jõuliselt sekkutakse konkurentsi (erinevad avaliku sektori toetusmeetmed), on vaja koostada pidevat enesekriitilist analüüsi, et välja selgitada, kas toetus(ed) on täitnud eesmärki ja edendanud majandust. Toetusmeet- mete tagasinõuded ei saa tulla maksumaksja arvelt

„Iga uue regulatsiooni juures

peaks valitsus küsima, kas

see tõstab meie konkurentsi-

võimet ja soodustab eksporti

või kahjustab seda.”

AIN HANSCHMIDT

7

Õigusruumi lihtsust ja selgust toetavad tegevused

1. Väiksem halduskoormus 1.1. Reguleeri vaid korra. Vältimaks üleregulatsiooni ja kõrget halduskoormust nii era- kui avali-

kule sektorile, peab iga uus regulatsioon olema tehnoloogianeutraalne, arvestama pikaajalise vaatega ja võimalusel siduma olemasolev õigus üheks tervikuks. Väldime sama valdkonna ja temaatika ülereguleerimist korduvate õigusaktidega.

1.2. Halduskoormuse hindamine ja piiramine. Õigusloomes halduskoormuse arvestamine, sellele mõistliku piiri seadmine, olemasolevate andmete ja aruandlusinfo taaskasutamine. Teatava regulaarsusega olemasolevate regulatsioonide aja- ja asjakohasuse hindamine ning ajale jalgu jäänud regulatsiooni kaotamine.

2. Ettevõtjatega arvestav õigusloome 2.1. Mõistlik reageerimisaeg seaduseelnõudele ja algatustele. Kinni pidada juba õigusloome

heas tavas kokku lepitust.

2.2. Mõistlik aeg muudatustega kohanemiseks. Õigusaktide muudatustele võimalikult pikk ette- teatamisaeg, et ettevõtetel oleks aega muudatustega kohaneda. See tähendab, et õigusakti või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma mõistlik aeg.

2.3. Riik ei sekku regulatsiooniga ettevõtetevahelistesse suhetesse, kui selleks puudub mõjuv põhjus või sellel ei ole ettevõtete laiapõhjalist toetust.

2.4. Euroopa Liidu õigusloomes peab Eesti seisma Eesti ettevõtluskeskkonna eest.

2.5. Kolmandate osapoolte kaasamine. Ettevõtlusvaldkonda puudutavate regulatsioonide välja- töötamisel kaasatakse võimalikult varakult ettevõtjate esindusorganisatsioone.

2.6. Põhjalik ja adekvaatne mõjude hindamine. Iga õigusaktiga käib kaasas objektiivne ette- võtlusele avalduvate mõjude hindamine, sh mõju innovatsioonile ja majandusarengule. Ette- võtjatele ja erialaliitudele avalduvate kohustuste mõjud peavad regulatsiooni väljatöötamisel olema kolmandaid osapooli kaasates objektiivselt ja põhjalikult hinnatud.

2.7. Andmepõhine mõjude hindamine, mis kujuneb õigusloomes üldiseks normiks ja kohus- tuseks.

2.8. Konkurentsivõime võrdlus regioonis. Suurema mõjuga eelnõude korral võrrelda Eesti majan duse konkurentsivõime positsiooni naaber- ja konkurentriikidega.

3. Parem kaasamiskeskkond Efektiivsem ja ettevõtjaga arvestav kaasamine, mis kasutab uusi tehnoloogiaid, väldib halduskoormuse kasvu ning on sihistatud.

3.1. Kaasamise viimine avatud ja nutikale kaasamisplatvormile. Eelnõude infosüsteemi kaas- ajastamine või kaasamisfunktsiooni loomine ettevõtja sündmusteenuste juurde.

4. Stabiilne ja konkurentsivõimeline maksukeskkond 4.1. Maksupoliitika peab olema ettenähtav, et anda ettevõtetele investeerimiskindlust.

4.2. Regioonis konkurentsivõimelised maksumäärad. Maksupoliitika pikaajaline stabiilsus ja maksu koormuse hoidmine alla 34% SKP-st.

4.3. Majanduslanguse tingimustes vältida laiaulatuslikku või olulist maksukoormuse tõusu.

4.4. Lihtne maksusüsteem nii maksumaksjale kui ka -kogujale.

8

Mõõdikud

MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS

Eesti positsioon Business Ready (B-Ready) indeksis ja võrdlus naaber- ja konkurentriikidega

B-Ready indeks hakkab olema Maailmapanga globaalne ettevõtlus keskkonna indeks. Algtase tuleb 2024 kevadel.

International Tax Competitiveness Index Ranking

1. koht 2023 1. koht 2035 Allikas: taxfoundation.org/ research/all/global/2023-interna- tional-tax-competitiveness-index/

Seos teiste poliitikatega:

õiguspoliitika.

Seotud arengukavad ja muud poliitikadokumendid:

hea õigusloome ja normitehnika eeskiri; õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030; personaalse riigi valge raamat; kaasamise hea tava; halduskoormuse juhend.

9

5 realtimeeconomy.ee/andmepohine-aruandlus

2. Ebavajalikule bürokraatiale ei ole ruumi

Bürokraatia on koormav inimesele, ettevõttele ja riigile. See on aja-, energia- ja rahakulu. Et olla maailma kõige efektiivsema avaliku sektoriga riik, peame lähtuma põhi- mõttest, et riigi teenused peavad olema põhjendatud, arusaadavad, läbipaistvad, ajakohased, kättesaadavad, vajaduspõhised ja kasutajakesksed. Eestis on ettevõtjatele enam kui 400 erinevat kohustuslikku aruannet.5 Aruandlus ja sellele kulutatud aeg peab vähenema. Asutused peavad küsima ettevõtjatelt andmeid nii vähe kui võimalik ja nii palju kui põhjendatult vaja. Ettevõtja peab saama sisestada masinloetavad tehinguandmed üks kord oma tarkvarasse ning täidab oma aruandluskohustust automaatselt. Samu andmeid küsitakse ettevõtjalt ainult üks kord ning jagatak-

se jälitatavalt asutuste vahel registriandmetena vastavalt õiguslikule alusele. Andmepõhiste otsuste tegemiseks ja väärtuspõhiseks riigijuhtimiseks kasutatakse kvaliteetsete andmete baasilt treenitud masinõppe tehnoloogiaid ning luuakse ettevõtjale lisandväärtust loovaid teenuseid ja tööriistu. Personaalse riigi läbiv põhimõte on, et inimese ja ettevõtja jaoks peab olema riigi teenuste kasutamine nii mugav kui võimalik ja vajadusel toimima reaalajas. Kõik riigi teenused peaksid olema sama mugavad kui tulu deklaratsiooni täitmine. See loob võrdsemaid võima- lusi ettevõtluses, kuivõrd info otsimise oskus ja teadlikkus omavad väiksemat rolli ja ei ole peidetud bürokraatiaseina taha.

„Bürokraatia kasvab mühinal ning käib

pidev võitlus selle vahel, kuhu, mida ja kui

palju raporteerida ning mil moel tagada, et

andmekaitse põhimõtted sealjuures täidetud

saavad. Kõik selline ülereguleerimine mitte ainult

ei pidurda edasiminekut, vaid halvemal juhul

keerab suuna tagasi – edasimineku asemel

kulutame aega kinnitamiste ja kooskõlastustega,

lubade küsimise ja aruandluse vorpimisega.”

KAI REALO

10

Bürokraatia vähendamist toetavad tegevused

1. Lihtne ja kaasaegne aruandlus 1.1. Aruandluse standardiseerimine ja vähendamine. Raportipõhise aruandluse kaasajasta-

mine andmepõhiseks, riigiasutuste ühtne aruandlussüsteem. Standardiseerimisele eelneb põhjalik hinnang andmevajadusele, mis lähtub põhimõttest, et andmeid küsitakse nii vähe kui võimalik ja ainult nii palju kui põhjendatult vaja.

1.2. Andmeid küsime vaid korra (once-only). Süsteemne andmekorraldust puudutava õigus- ruumi muutmine ja rakendamine kõigis avaliku sektori organisatsioonides, mis annab aluse andmetega seotud tegevuste ellu viimiseks, automatiseerimiseks ja andmete taaskasutuse toetamiseks.

1.3. Andmepõhine aruandlus. Ettevõtjatele seatud aruandluskoormus väheneb üleminekuga andmepõhisele standardiseeritud aruandlusele. Riigi tugi ettevõtjatele üleminekul andme- põhisele aruandlusele ja erasektoris kiirema ülemineku toetamine.

1.4. E-arvete kasv tehingutes. Kõikidel äriregistris e-arve vastuvõtjana märkinud ettevõtjatel on õigus nõuda oma partneritelt e-arvet.

1.5. Andmepõhised tööriistad. Riigi kogutud andmete kasutamine ettevõtjatele avaliku kasutu- sega e-tööriistade loomiseks. Näiteks KYC mikroteenus, kestlikkuse tööriist, elujõulisuse tööriist.

2. Kiire ja läbipaistev menetlus 2.1. Loamenetluse etappide ümberhindamine. Asutusteülene andmepõhise aruandluse

juhtrühm hindab regulatiivsete ja mitteregulatiivsete loamenetluse etappide vajalikkust ja võimalusi nende kiiremaks ja paralleelseks tegemiseks.

2.2. Lihtsam lubade ja kooskõlastuste protsess. Kiirem loamenetlus ehk investeeringute rohe- line koridor. Fookus paralleelmenetlustel, sh menetluste ühildamisel ja eri liiki planeeringute menetlemisel, keskkonnamõju hindamisel, maatoimingute teostamisel, asjakohaste lubade väljastamisel ja digitaalsetel ehk andmepõhistel kontrollidel.

3. Kvaliteetsed ja personaliseeritud teenused Riigi ja EL-i piiriülesed teenused on saadavad ühest aknast.

3.1. Riik ei paku erasektoriga konkureerivaid teenuseid, kus see ei ole strateegiliselt oluline või ei esine turutõrget.

3.2. Ühtne digivärav. Ettevõtjale mõeldud avalikud teenused ehk ärisündmusteenused (toetus- meetmed jm võimalused) on proaktiivselt pakutavad ning tahteavaldusel käivituvad ühes ettevõtja digivärava kanalis.

3.3. Euroopa Liidu ühtne digivärav (SDG) võimaldab tõendivahetust (andmed ja dokumendid) piiriüleselt, veebipõhiselt ja ühekordse küsimise põhimõtte alusel.

3.4. Kasutajakesksed menetlusprotsessid, kus dubleerivad ülesanded ja protsessid on automa- tiseeritud ning ühendatud valitsusalade üleselt.

11

Mõõdikud

MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS

Aruandluskoormus 421 aruannet 2021. aastal, ca 60 000 andmevälja

25% vähenemine

Aastaks 2035

Riigile esitatavate aruannete ja andmeväljade arvu vähenemise ning aruannete kokkupanemiseks ja esitamiseks kulunud aja vähenemise koondhinnang

E-arveid vastu võtvate ettevõtete osakaal majandus- likult aktiivsete ettevõtete hulgas

10% 90% 2035 Mõõdetakse Äriregistris registreeritud ettevõtteid, kellel on märge e-arvete vastuvõtmise kohta

Avalike teenustega rahulolu ettevõtjate seas

47% (2019) >90% 2035 Digiühiskonna arengukava mõõdik

Seos teiste poliitikatega:

digipoliiitika, õigus keskkond, ettevõtluspoliitika, rahanduspoliitika, maksupoliitika. Seotud arengukavad ja muud

poliitikadokumendid:

Eesti 2035; TAIE; digiühiskonna arengukava (edaspidi: DÜAK); reaalajamajanduse visioon 2027 (valmimisel); tulevikukindlad digiriigi platvormid – andmevahetuse visioon 2023–2026; personaalriigi valge raamat.

12

3. Tööjõu- ja hariduspoliitika toetab ettevõtlust

6 OSKA üldprognoos 2022–2031: uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/oska-uldprognoos

7 Ibid.

8 oska.kutsekoda.ee/oska-inseneride-puudus-ahvardab-tootleva-toostuse-arengut/

Järgmise kümne aasta prognoositud tööjõuvajadus on Eestis suurem, kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära katta.6 Kõige suurem puudus on kõrgharidusega tippspet- sialistidest; eeldatav uue tööjõu vajadus turul on ligi 50% rohkem kui pakkumus kõrgharidusõppes.7 Lisaks võib OSKA prognoosi kohaselt paljudes valdkondades ligi kol- mandik tööjõust järgmise kümne aasta jooksul pensionile jääda ja väheneva rahvastikuga riigis ei suuda loomulik iive seda tühimikku nii kiirelt täita. Tööjõupuudusel on otsene mõju Eesti majandusele. Töötlev tööstus, Eesti ekspordi eestvedaja, seisab silmitsi inseneride kriisiga. Ülikoolilõpe- tajad katavad vaid kolmandiku tuleviku tööjõu vajadusest.8 Tehisintellekti rakendamise perspektiivi mõjutab andme- teadlaste ja andmespetsialistide nappus. Samas kaotab tööturg töökäsi sageli ebatervisliku eluviisi tulemusena krooniliste haiguste tõttu.

Kiire lahendus on korrastada tööjõuturgu. Töötute täiend- ja ümberõpet juba tehakse efektiivsemaks läbi uue, 2024– 2029 tööhõiveprogrammi. Paralleelselt korrastatakse töötuhüvitisi, et töö kaotanud inimene jõuaks kiiremini töö- jõuturule tagasi. Viimastel aastatel on oluliselt leevendatud ka välisspetsialistide, IKT töötajate ja iduettevõtte töötajate Eestis tööle asumise tingimusi, loodud mitmeid kvoo- dierandeid ning parandatud välistalentide ja välis tudengite võimalusi Eestisse elama ja tööle jääda. Näiteks on iduettevõtete kvoodierand võimaldanud palgata umbes

5000 kõrgelt haritud ja kõrgepalgalist tehnoloogiasektori töötajat tööjõupuuduse leevendamiseks. Nendest lahen- dustest siiski ei piisa. Esiteks vajab Eesti hari dus remonti, et majandusse panustaks rohkem insenere ja oskustööjõudu. Lisaks on tööturul palju mitteaktiivseid inimesi (2023. a IV kvartal oli 15–74-aastaseid mitteaktiivseid 264 000) ning ebasoodsamas olukorras tervisepiirangutega inimesed, erivajadustega inimesed, samuti noored, vanemaealised ja muust rahvusest inimesed. Riigi dokumentides, nagu Hariduse arengukava 2021–2035 ja Tööstus 2035, on eesmärk siduda senisest paremini haridus ja töömaailm, et eelisarendada kasvuvaldkondi ja riigile olulise tähtsusega suundi, näiteks tööstust.

Hariduse mõju tööjõunappuse leevendamiseks on pika- ajaline ja ei anna ettevõtjatele kindlust, et nende nõudlus tööjõu järele saab järgneval kümnendil lahenduse. Valik on kaasata senisest efektiivsemalt välistööjõudu. Variante selleks on mitu: näiteks digilahenduste loomine taotlus- protsesside kiirendamiseks, tööjõupuudusega sektoritele erandite loomine või kvoodi suurendamine. Tähtis on jõuda ühisele arusaamale, et Eesti majanduse konkurentsivõime parandamiseks tuleb lahendada tööjõukriis. Eesti peab olema atraktiivne, mitmekesisust väärtustava töökeskkon- na kujundaja, tegus kvalifitseeritud välistööjõu ja tudengite siia meelitamisel ja aitama neil kohaneda meie tööturuga, arvestades seejuures turvalisuse ja riigi julgeolekuga.

„Kui siin on vajalike oskustega

töötajatest puudus, siis ikka on

maailmas paiku, kus seda puudust

pole. Kui ettevõtjal pole vajalike

oskustega töötajaid, siis ta lahkub.”

OTTO PUKK

13

Tööjõupoliitikat toetavad tegevused

1. Hariduspoliitika vastab ühiskonna ja tööturu pikaajalistele arenguvajadustele 1.1. Õpivõimalused vastavad OSKA raportite tööjõuvajaduse prognoosidele. Kutse- ja üld-

hariduskoolides senisest suurem rõhk reaalharidusele.

1.2. Kutseharidusreform. Paindlikum õpe, suuremad põhikoolijärgsed õpivalikud ja 4-aastased kutsekeskhariduse õppekavad suunitlusega inseneeriale ja IT-le.

1.3. Kooliea pikendamise reform. Igal aastal siseneb tööturule ligi 1400 kvalifitseeritud noort rohkem.

1.4. Tugev ettevõtlushariduse programm. Haridussüsteemi ja ettevõtjate ühistöös programmi käivitamine nii koolides kui väljapool ettevõtluskirjaoskuse stimuleerimiseks.

+ Noorte ettevõtlikkuse edendamine (ettevõtjate uue põlvkonna kasvatamine).

+ Ettevõtluspädevuste omandamine üldhariduskoolides, koolid võtavad kasutusele ettevõtluse edendamiseks välja töötatud metoodika ja õppevara.

1.5. Täiendus- ja ümberõpe, sh paindlikum taseme- ja kraadiõpe vastavad tööjõuturu vajadustele ja on kvaliteetsed. Luuakse tingimused mikrokvalifikatsiooni ja mikrokraadide õppekavade loomiseks ja rakendamiseks. Koolitusvajadused tuvastatakse ettevõtete, koolitus- asutuste ja ülikoolide koostöös.

1.6. Riskirühmadele ja tööturul mitteaktiivsetele inimestele suurem tugi, et tõsta tööjõus osa- lemise määra. Riik toetab nende tööturul püsimist ja kuni täiskasvanueani riskirühmanoorte karjääri- ja õppevalikuid.

1.7. Suurem teadlaste ja inseneride osakaal erasektoris.

+ IT akadeemia programm üld-, kutse-, kõrg- ja huvihariduses.

+ Inseneriakadeemia programm.

+ Üliõpilaste insenerivaldkonna arendusprojektide toetus.

+ Andmeanalüütika ja andmeteaduse alased täiend- ja ümberõppe koolitused, sh IT erialade kutsehariduse õppekavadesse tehisintellektiga seotud oskuste integreerimine ning andmeanalüütika ja andmehalduse erialade pakkumine kutsehariduses.

1.8. Eesti keele õpe täiskasvanutele on süsteemne ja tulemuslik. Õppekorraldus on keskselt korraldatud, tagatakse õppekohad ja kvaliteet.

1.9. Töökohapõhise õppe programm (PRÕM). Laiendatakse kutse- ja kõrghariduse praktikasüs- teemi ja töökohapõhist õpet.

1.10. Study in Estonia. Eesti kui õppimise sihtkoha suurem tuntus. Eestis õpingud lõpetanud välis- tudengeid kaastakse laiemalt ja süsteemsemalt tööjõuturule.

2. Kvalifitseeritud välistööjõud 2.1. Sisserände kvoot ja välistöötajate kaasamine vastab tööjõuturu vajadustele, arvestab avaliku

korra ja riigi julgeoleku tagamise vajadusega ja on toetatud lõimumis- ja kohanemispoliitikaga. Paindlik piirangute leevendamine kvalifitseeritud tööjõule usaldusväärse tööandja erisuse, palganõude erisuse, erialapõhiste erisuste, regionaalse erisuse ja/või investori erisuse alusel. Kvalifitseeritud tööjõu tööleasumist lihtsustatakse kiirendatud menetlusega.

2.2. Rändeprotsesside asjaajamine on digiriigile vastavalt lihtne ja kiire. Rakendatakse viisa-, lühiajalise töötamise registreerimise ja elamislubade menetluste digiteerimist ning võimaluste piires automatiseerimist.

14

2.3. Work in Estonia. Eesti tõmbab ligi talente. Rahvusvaheline kuvand on Eestist kui välistalenti- dele heast töö- ja elukeskkonnast.

+ Lihtne ja sujuv teekond Eestisse ja Eestis läbi Rahvusvahelise maja one-stop shop teenuste abil.

+ Välistalentidele on ümberasumiseks vajalik ja toetav taristu (lasteaia- ja koolikohad, huviharidus, elukohad ja tervishoid), mis on ühtlasi vajalik tööjõu regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks.

+ Toimib koostöö ettevõtjatega välistalentide kaasamiseks.

+ Integratsiooniprogramm, et toetada välistöötajate Eestiga kohanemist.

+ Parandatakse keeleõppe kättesaadavust.

3. Paindlik tööjõuturg 3.1. Tööturule vastav õigusruum. Töösuhete regulatsioon arvestab uute töötamisviisidega nagu

kaugtöö, platvormitöö jne.

3.2. Töötushüvitiste süsteemi muutmine. Baasmääras töötuskindlustushüvitis ehk üks terviklik töötuskindlustussüsteem seni eraldi kehtivate töötuhüvitiste ja töötuskindlustushüvitise ase- mel. Uus süsteem lihtsustab hüvitise maksmist ja väärtustab tööturule naasmist.

3.3. Suurendatakse töötingimuste paindlikkust läbi muutuvtunni kokkulepete pilootprojekti ja Töölepingu seaduses tööaja korralduse muutmine vastavalt pilootprojekti tulemustele.

3.4. Paindlikum tähtajaliste töölepingute regulatsioon.

4. Terve ja aktiivse eluviisiga töötaja 4.1. Töötervishoiu ja tööandja poolt töötaja tervist ja aktiivset eluviisi toetavate võimaluste ja

meetmete kasutamine.

4.2. Pikaajalisi terviseriske ennetavad tegevused, sh laste ja noorte vähese liikumise ja tervisliku toitumise osas.

15

Mõõdikud

MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS

Tööhõives osalemise määr

2022. a 73,3% >75% 2035 Allikas: Statistikaamet

Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon, rahvus- vaheliste talentide konkurentsi võime indeks (GTCI raport)

2023. a Estonia: 64,29 overall: 20 Europe: 15

TOP 10 2035 Rahvusvaheliselt tuntud iga- aastane põhjalik võrdlusuuring, mis mõõdab, kuidas riigid ja linnad talente meelitavad ning hoiavad

Seos teiste poliitikatega:

tööjõupoliitika, hariduspoliitika, julgeolekupoliitika.

Vaata ka:

oska.kutsekoda.ee

Seotud arengukavad ja muud poliitikadokumendid:

siseturvalisuse arengukava,

www.siseministeerium.ee/stak2030; haridusvaldkonna arengukava, www.hm.ee/media/1488/download; Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030.

16

4. Eesti on ekspordi kasvulava

2024. aasta alguse seisuga pole Eesti peamiste kaubandus- partnerite majanduslik käekäik kiita. Eesti ettevõtjatele on eksporditurud jäänud ahtamaks ja uusi ekspordivõimalusi tuleb otsida mujalt. Ekspordi arendamiseks on vaja ettevõt- jate ja riigi ühist müügitööd, mis eeldab riigilt nii poliitilist kui ka rahalist panust. Senine tugisüsteem töötab lühiajaliste väljakutsetega ja paljuski juhtumi haaval. Eesti ekspordi- portfelli tugevdamine vajab süstemaatilist lähenemist.

Kaardistades olemasolevad tingimused ja võimalused

välisturgudel, on võimalik seada realistlik siht, et viia era- sektori ja riigi koostöös Eesti ettevõtete tooted ja teenused maailmas võimsamalt turule. Ekspordi arendamine on tihedalt seotud äridiplomaatia tegevuskavaga, mis seob Eesti esindamise maailmas ühte Eesti ettevõtetele võima- luste loomisega. Vaadates viimast kümmet aastat ning Eesti majanduse potentsiaali, ei ole järgmise kümne aas- taga Eesti ekspordi kahekordistamine võimatu eesmärk. Eesti jõukust kasvatab ennekõike eksport ning seetõttu peab riik võimestama ettevõtjate jõudmist välisturule.

Eksporti toetavad tegevused

1. Tugev tööstusriik 1.1. Tööstuspoliitika 2035 tegevuskava majanduspoliitika põhimõtete toetamiseks ja Tööstus-

poliitika 2035 elluviimiseks.

1.2. Ekspordi võimekuse arendamine. Uute tehnoloogiate, teenuste, toodete ja ärimudelite arendamisse panustamine.

1.3. Digiteeritud ja automatiseeritud tööstus. Riik aitab tööstuses rakendada digitaalseid, robooti ka ja automatiseerimise lahendusi.

1.4. Jätkusuutlik tööstus kui uus norm. Tööstus suudab oma toodete, teenuste ja protsesside arendusse integreerida kestlikud põhimõtted ning riik toetab tööstust erinevate regulatsioo- nide rakendamisel.

1.5. Eesti kui rahvusvaheliselt tuntud targa tööstuse maa. Eesti on rahvusvahelistel turgudel tuntud lisaks IKT sektorile ka oma tugeva tehnoloogilise töötleva tööstuse sektori poolest.

2. Ekspordikasv 2.1. Ekspordistrateegia. Koos ettevõtjatega sektorite võimaluste ja valikute kaardistamine välis-

turule sisenemiseks, süsteemne ja põhjalik kava Eesti ettevõtete viimiseks välisturgudele.

2.2. Ekspordi potentsiaali suurendamine keskendudes skaleeritavatele ja kõrgema lisand- väärtusega majandusharudele.

+ Riik kaardistab eelisvaldkonnad, mis aitavad suurendada Eesti ekspordipotentsiaali ja investeerimiskeskkonna atraktiivsust.

„Fakt on see, et keegi ei oota meid

uutel turgudel lilledega – iga uue

kliendi leidmine on tõsine töö.”

MAIT PALTS

17

+ E-residentsuse kaudu tekkinud teenuste ekspordi ja maksutulu kasvatamine.

+ Riigi süsteemne tugi ekspordile: paindlikumad toetusmeetmed ja teenused uutele sihtturgudele sisenemiseks, oluliselt suurem ja sihitud ekspordilaenude ja -garantiide portfell.

+ Riik aitab Eesti ettevõtetel maandada ekspordi müügiga seonduvaid krediidiriske.

+ Riigi abi ettevõtjale sihtturul kehtivate nõuetega ja standarditega vastavusse viimisel.

+ Majanduspartneritega toimiv ja piisav lepingute aluspõhi. Olulisemate ekspordi sihtriikidega on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise ja välisinvesteeringute kaitse lepingud.

+ Uued eksporditurud läbi arengukoostöö.

+ Uued eksporditurud läbi kaitsetööstuse rahvusvaheliste koostööprojektide ja vastuostude valdkonna arendamise.

+ Eesti ettevõtete huvi osaleda rahvusvahelistes hangetes on kaitstud läbi välismajanduspoliitika ja osaluse rahvusvahelistes organisatsioonides.

2.3. Tugev äridiplomaatia. Kogu Eesti äridiplomaatia võrgustiku ehk ekspordinõunike, investor- konsultantide, suursaadikute, majandusametnike, aukonsulite ja teiste koordineeritud tugi Eesti ettevõtetele. Ministrite ja kõrgete riigiametnike rakendamine Eesti ettevõtluse esindaja- teks äridelegatsioonide visiitidel, ettevõtlusmessidel ja kohtumistel nii Eestis kui ka välismaal.

+ Äridiplomaatia tegevuskava põimib VM-EIS-MKM kokku ühtseks ekspordile suunatud Team Estoniaks, tehes seejuures koostööd valdkondlike erialaliitude ja klastritega.

+ Siseriikliku koordinatsiooni (MKM, VM, EIS) korrastamine. Ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks küsivad EIS-VM ettevõtetelt samu asju üks kord ja koordineeritult; EIS-VM kliendiandmebaaside sünkroniseerimine.

+ Äridiplomaatia hea tava jõuline rakendamine, ametnikele selgete volituste andmine ettevõtete ekspordi toetamiseks välissuhtluses.

3. Atraktiivne turismi ja sündmuste sihtkoht 3.1. Turismisektori strateegia. Turismisektori pikk vaade 2035. aastaks, et kasvatada sektori

konkurentsivõimet ja turismi teenuste eksporti.

3.2. Visit Estonia ja rahvusvaheliste sündmuste roll külalislahkuse sektori kui riigi mainekujundaja võimestamisel.

3.3. Kultuuri- ja spordivaldkonna majandus- ja mainekujunduspotentsiaali rakendamine.

3.4. Eesti rahvusvahelise maine kasvatamine kõrgetasemeliste sündmuste abil. Rahvusvahe- lised suursündmused ja konverentsid nagu Tallinn Digital Summit, Latitude59, sTARTUp Day, Startup Nations Summit, LMC, Rally Estonia jt.

3.5. Mugavad ühendused oluliste sihtturgudega. Eeldus turismiekspordi ehk sissetuleva turismi kui ka kõrge lisandväärtusega äriturismi kasvuks.

4. Diginomaadlus Strateegia diginomaadide Eestisse meelitamiseks. Maailmas on 35–40 miljonit diginomaadi, kes teenivad keskmiselt 100 000–250 000 USA dollarit aastas. Eesti riigi potentsiaali parem turundamine diginomaadidele ja mõistlikud nõuded riiki sisenemiseks.9

9 https://www.theguardian.com/money/2023/nov/04/digital-nomads-work-remotely-tech-visas

18

Mõõdikud

MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS

Kaupade ja teenuste ekspordi maht eurodes

29,5 mld € (2023)

67 mld € 2035 Allikas: Statistikaamet

Tööstusettevõtete arv, kes ekspordivad >10 mln euro eest

154 (2021) 200 2035 Allikas: Äriregister

Ekspordi ühiku hinnad kasvavad EL-i keskmisest kiiremini Statistics | Eurostat (europa.eu)

Baasaasta on 2023

Kiirem kasv kogu perioodil

2035 Allikas: Statistikaamet

Diginomaadide arv 500 diginomaadi

1600 diginomaadi

2035 Diginomaadid taotlevad sihtriigis kaugtöö tegemiseks asukohast sõltumatu töötajana viisa

Seos teiste poliitikatega:

kogu majanduspoliitika.

Seotud arengukavad ja muud poliitikadokumendid:

Eesti 2035; TAIE 2035; tööstuspoliitika 2035; välispoliitika arengukava 2035; haridusstrateegia 2035; siseturvalisuse arengukava; heaolu arengukava 2023–2030; energiamajanduse arengukava 2030; turismistrateegia 2022–2025; DÜAK; kultuuri arengukava 2021–2030; Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030.

19

5. Eesti on investeeringute tõmbekeskus

Välisinvesteeringud ei ole pelgalt kapitali sissevool, vaid toovad endaga kaasa ka uusi tehnoloogiaid, oskusteavet, juurdepääsu rahvusvahelistele turgudele ja võimaluse Eesti ettevõtete globaalseks integreerumiseks. 2023. aastal aitas EIS-i välisinvesteeringute osakond Eestile tuua üle 336 miljoni euro väärtuses välisinvesteeringuid. Meie digiriigi maine on vaieldamatult olnud Eesti tugev konkurentsieelis ning loonud rahvusvahelisel areenil Eesti vastu usalduse ja koostööhuvi. See on meie ülemaailmne visiitkaart, mis kajastab Eesti innovatsioonivõimet ja avatust uutele ideedele. Näiteks on e-residentsusega tutvustatud digitaalsel Eesti ettevõtluskeskkonnal Eestile ligi 10 aasta jooksul üle 213 miljoni euro otsest mõju.

Arvestades, et Eesti geograafiline asukoht ei aita tingimata kaasa koostöö partnerite ja investeeringute siia meelitami- sel, peame tagama, et Eesti on jätkuvalt tajutav turvalise ja usaldusväärse riigina. Valdkondades, kus Eesti asukoht annab eelise, tuleks seda maksimaalselt ära kasutada (näiteks meremajandus, rohekütused jms). Kõrge digi- ja innovatsioonikuvandi säilimine ja selle arendamine aitab luua ja tagada usaldust Eesti toodete ja teenuste vastu ning näidata Eestit atraktiivse investeeringute sihtkohana. Eesti kui atraktiivne investeeringukeskkond toob majandusse teadmus- ja kapitalimahukaid ning kõrge lisandväärtuse- ga välisinvesteeringuid, mis aitavad luua hästitasustatud töökohti kõikjal Eestis.

„I should have called the

Estonians when we were setting

up our health care website.”

President BARACK OBAMA

„Uute kontaktide loomiseks,

toote skaleerimiseks ning suurele

turule viimiseks on täna Euroopas

selgelt paremaid võimalusi, kui

Eesti pakkuda suudab ja soovib.”

KAIDO SAARE

20

Välisinvesteeringuid toetavad tegevused

5. Välisinvesteeringute kasv 5.1. Atraktiivne investeeringukeskkond ja tugi strateegilistele investeeringutele.

+ Eesti investeerimiskeskkond peab olema regulatsioonide poolest Euroopa atraktiivseim.

• Maksumuudatuste või -praktika muutmisel tuleb alati arvestada, milline võib olla sellega kaasnev mõju investeeringutele ja võrrelda konkurentriikidega.

• Turvaline, korruptsioonivaba, läbipaistev ja kuritegevusega toimetulev investeerimiskeskkond.

+ Investeeringute roheline koridor. Riigile oluliste investeeringute teostamiseks vajalike lubade kiirem menetlus paralleelmenetluste ja lühendatud tähtaegade abil.

+ Suurinvesteeringute toetamine. Ajakohastatud meetmed ja eelarve, et oluliste sektorite väärtusahelates toetada strateegilise väärtusega investeeringuid.

+ Investoritele paremate võimaluste loomine Eestis pangakontode, väärtpaberikontode ja riskikapitalifondide avamiseks ja kasutamiseks.

5.2. Tehnoloogiamahukate investeeringute toetamine ja Eestisse meelitamine.

5.3. Tõmbekeskuste arendamine rahvusvaheliselt konkurentsivõimelistes ja Eesti jaoks prio- riteetsetes ning kõrgtehnoloogilistes sektorites (näiteks kaitse, elektroonika, puidutööstus, toiduainetetööstus, meretööstus, biokeemia, tervistehnoloogiad, vesinik jne).

+ Eesti kui kiirelt arenev defence-tech tööstuse riik ja atraktiivne uute tehnoloogiate testkeskkond.

6. Regionaalpoliitika 6.1. Kohalike omavalitsuste ambitsiooni suurendamine ettevõtluse arendamiseks.

+ Kohaliku kasu instrumentide parem rakendamine, sh maksusüsteemi kaudu.

6.2. KOV-ides kaasaegsed tööstuspargid. Kaasaegse taristuga tööstuspargid üle Eesti.

+ IVIA-sarnase ärimudeli laiendamine teistesse Eesti piirkondadesse.

7. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond 7.1. Ettevõtlust toetav tulumaksusüsteem säilib. Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem on hoid-

nud meid OECD riikide hulgas 7 aastat järjest kõige konkurentsivõimelisema maksusüsteemi indeksis 1. kohal.

7.2. E-residentsus võimaldab välismaalastele füüsilisest asukohast sõltumatut ligipääsu Eesti ettevõtluskeskkonnale.

+ E-residentide kasutajateekonna lihtsustamine, et oleks rohkem registreeritud ettevõtteid ja äritegevusega alustamist.

+ E-residentsuse programmiga liituvad täpselt sihitud kliendid, kes soovivad kõiki reegleid järgivat piiriülest äri teha efektiivselt.

7.3. Eesti mainekujundus. Eesti positiivse kuvandi võimendamine, kasutades selleks äri- diplomaatia võimalusi, visiite Eestisse, e-esitluskeskust.

21

Mõõdikud

MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS

Välisinvesteeringute maht

42,6 mld € 2022. a

77 mld € 2035 Allikas: Eesti Pank

Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses

2021. a 64,4% 67% 2035 Allikas: Statistikaamet

Iduettevõtete poolt kaasatud kapitalimaht

394 mln € (2023)

>1,5 mld € 2035 Allikas: Startup Estonia

E-residentsuse majanduslik mõju

2023. a 67 mln €

100 mln € 2030 E-residentide poolt loodud ettevõtete tasutud tööjõumaksud, erijuhtude tulumaks (valdavalt dividendidelt) ja riigilõiv.

E-residendi ettevõtteks loetakse ettevõte, kus e-residendi roll on tekkinud 90 päeva jooksul asutamisest.

Seos teiste poliitikatega:

kogu majanduspoliitika.

Seotud arengukavad ja muud poliitikadokumendid:

Eesti 2035; TAIE 2035; tööstuspoliitika 2035; välispoliitika arengukava 2035; haridusstrateegia 2035; siseturvalisuse arengukava; heaolu arengukava 2023–2030; energiamajanduse arengukava 2030; turismistrateegia 2022–2025; DÜAK; meremajanduse valge raamat; kultuuri arengukava 2021–2030.

22

Uuendusmeelne ja teadmistepõhine majandus

6. Teadmised ja tehnoloogia loovad majandusele lisandväärtuse

Digiteerimine loob efektiivsuse. DESI (Digitaalmajanduse- ja ühiskonna) 2022. aasta indeksi kohaselt on Eesti ettevõtjad Euroopas digitehnoloogiate lõimimises 15. kohal.1 Samas on Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted digitali- seerimisega allpool Euroopa Liidu keskmist. Konkurentsi- võimelises majanduses loovad juba digiteerimise protsessi algfaasis korrastatud ettevõtlusandmed võimaluse muuta äriprotsesse efektiivsemaks. Eesti liigub ettevõtluskeskkon- na andmepõhisuse suunas reaalajamajanduse program- miga,2 mis tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetu- sega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja stan- dardiseeritud kujul. Tööstuse automatiseerimine, robotite kasutuselevõtt ning digitaalsete lahenduste rakendamine on oluline eeldus tööstuse lisandväärtuse tõstmiseks.

TAIE arengukava eesmärk on viia Eesti tööjõu tootlikkus 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Hüppeline lisandväärtuse kasv tuleb investeeringutest uutesse teh- noloogiatesse ja uuenduslikest ettevõtetest. Eesti riigi ko- hustus on tagada, et SKP-st teadus- ja arendustegevusse suunatav 1% vahendeid võimestaks omakorda ettevõtteid investeerima teadusesse, arendusse ja innovatsiooni kaks korda rohkem ehk 2% väärtuses SKP-st. Tuleviku majan- duskasvu peamine mootor on süvatehnoloogiad, kuhu kuuluvad tehisintellekt, bio-, nano-, kosmose- ja materjali- tehnoloogia, mikroelektroonika jne. Süvatehnoloogiat peetakse innovatsiooni neljandaks ja võimsaimaks laineks. Eesti ettevõtetele, kus paistab eriti silma tugev idufirmade maastik, tähendab riigi tugi innovatsiooni laineharjale jõudmiseks uusi soodsaid arenguvõimalusi.

„On vaja, et eestlane ei müüks

enam soomlasele või rootslasele

ainult oma töötundi, vaid üle

maailma oma tooteid ja teenuseid.”

VELJO KONNIMOIS

23

Lisandväärtuse kasvu toetavad tegevused

1. Digitaalne Eesti 1.1. Digiteerimise toetus. Ettevõtete digipöörde toetamine koolitustega, investeeringutega ja

nõustamisega.

1.2. Digitaalne baas. Riigi tingimus kõikidele riigi toetusmeetmest rahastuse saanud ettevõtetele, et nad vastaksid projekti lõpuks digiteerimise baashügieeni nõuetele, näiteks võtaksid kasu- tusele e-arved.

1.3. Küberturvalisuse olulisuse rõhutamine ja taseme tõstmine, sh toetuste pakkumine. Näiteks Küberturvalisuse parandamise toetus ettevõtetele.

1.4. Avaliku ja erasektori koostöö digiriigi arendamisel. Erasektori toodete ja teenuste kasuta- mine e-riigi arendamisel ja ühine teenuste ehitamine.

1.5. Digitaalne turuplats. Avalike pilveteenuste lihtsam hankimine. Eesti tehnoloogiaettevõtete kõik asjakohased SaaS (tarkvara kui teenus) lahendused on avalikus sektoris kasutusel.

1.6. Riik kui platvorm. Avatud turg erasektorile platvormiteenuste kaudu avalike ülesannete täitmiseks.

2. Innovatsiooni kasv 2.1. Juhtettevõtte põhine innovatsiooniklaster. Riigi toetus valdkonna juhtivatele ettevõtetele,

et nad veaksid ja kasvataksid sarnaste ettevõtete klastri arengut.

2.2. Ettevõtlusorganisatsioonide võimestamine ja partnerlus. Innovatsioonitrepp ettevõtetele teaduse, arenduse ja innovatsiooni teadlikkuse ja võimekuse toetamiseks, tööstusliitude aren- dusnõunikud, Eesti Tööandjate Keskliidu 2% klubi.

+ Arendus- ja innovatsioonitoetused. Riigi tugi ettevõtetele, kes teevad rakendusuuringuid, eksperimentaalset arendust, tootearendust või innovatsiooni.

2.3. Avaliku sektori innovatsioonihanked10. Avaliku sektori eeskuju uute lahenduste kasutusele- võtus. Innovatsioonihangete osakaalu suurendamine 2 protsendini kõikidest riigihangetest.

2.4. Osalus rahvusvahelistes teaduse, arenduse ja innovatsiooni võrgustikes. Tehnoloo- giamahukate ja uuenduslike ettevõtete rahvusvahelistumine ESA, CERN, CDLi, „Euroopa horisondi” ja teiste organisatsioonide võrgustikes.

2.5. NATO DIANA kiirendivõrgustik. Investeeringud kahese kasutusega tehnoloogiate arendamisse.

2.6. Innolaen kui tehnoloogiaettevõtluse toetusinstrument. Ettevõtetele võimalus teadus- mahukate arenduste kiiremaks ellukutsumiseks olukorras, kus pangad ei ole veel valmis tehnoloogia uudsuse tõttu täiel määral investeeringut finantseerima.

3. Teadus- ja arendustegevus 3.1. Säilib teadusleppe 1% lubadus.

3.2. TA finantsstiimul. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kuludel põhinev finantsstiimul, mis muudab teadus- ja arendustöötaja värbamise ja palgal hoidmise ettevõtte jaoks soodsamaks. Ettevõttele tagastatakse osa TA-töötajalt makstud tulumaksust. Taolist mittekonkurentsi- põhist TA-toetust on Eestile soovitanud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid. Eesti on üks väheseid OECD ja EL-i riike, kus sellist toetust pole.

10 Innovatsiooni toetavad riigihanked on oma olemuselt vahend probleemi lahendamisele, mitte eelnevalt defineeritud toote või teenuse ostmine. See tähendab, et innovatsioonihankes ei ole hangitav ese detailselt ära kirjeldatud, vaid oodatud on erinevad lahendused, mille hulgast valitakse parim konkreetse probleemi lahenduseks.

24

3.3. Teadusasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide suurem koostöö erasektoriga.

+ Teadusasutuste ettevõtlusteenuste ja teadlaste ettevõtlusalaste oskuste arendamine (ASTRA+).

+ Teadlaste sektoritevaheline liikumine teadusasutuste ja ettevõtete vahel (SEKMO). Ettevõtete ligipääs teadusele.

+ Teadustaristu parem kättesaadavus ettevõtetele ja teistele akadeemiavälistele asutustele.

+ TAIE fookusvaldkondades ettevõtja vajadustega arvestava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine.

4. Uute tehnoloogiate kasvulava 4.1. Eesti kui maailmatasemel testkeskkond. Eesti on eeskuju uute tehnoloogiate testimisel ja

toetava regulatsiooni kujundamisel. Ettevõtted saavad arendada ja katsetada uusi ideid piira- tud mahus kiiresti ja vähese bürokraatiaga.

4.2. Suurem riskikapitali maht tehnoloogiamahukatesse, sh rohetehnoloogiaintensiivsetesse ettevõtetesse eri arengufaasides selliselt, et kapitali ajahorisont ühtib ettevõtte ja toodete arendustsüklite kestusega.

4.3. Rakendusuuringud. Riik toetab rakendusuuringute programmiga tootearendust ja uue toote katsetamiseks pakub riik laborina rakendusuuringute keskust.

4.4. Tehnoloogiaõpe ja teadmuspõhise maailmapildi kujunemine alates algklassidest (õpilas- leiutajate konkurss, õpilaste uurimistööd, Rakett 69 jms).

5. Süvatehnoloogia areng 5.1. Hoog uutele süvatehnoloogia ettevõtetele. 2023. aasta alguses vastu võetud süvatehno-

loogia tegevuskava sisaldab erinevaid riigi sekkumisi vastavalt süvatehnoloogia iduettevõtte elukaare vajadustele. Nendeks tegevusteks on näiteks inkubaatorid, kiirendid, entrepreneur- in-residence ülikoolides, äriarendustoetus teaduspõhistele meeskondadele, fondid jne.

+ Teadus- ja arendustöö toetamine potentsiaalsete süvatehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks (uurimistoetused, TemTA).

5.2. Tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt. Valdkonna eesmärgid ja tegevused on kavandatud andmete ja tehisintellekti valges raamatus ning tehisintellekti tegevuskavas 2024–2026.

+ Tehisintellekti lahenduste siire era- ja avaliku sektori vahel.

+ Riigi tugi andmetehnoloogiatesse ja tehisintellekti investeerivatele ja neid rakendavatele ettevõtetele.

+ Tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt avalikes teenustes.

6. Eesti on proportsionaalselt maailma suurima andmemajandusega riik 6.3. Korras andmed. Riigi teenustel pole andmete ristkasutamiseks põhjendamatuid õiguslikke

piiranguid. Riigi hallatavad andmed on kättesaadavad andmete teabeväravas.

6.4. Lisandväärtus andmetest.

+ Üleriigiline andmeturuplats, kus toimub andmevahetus ja -kaubandus erasektori siseselt, avaliku ja erasektori vahel ja inimeste ja erasektori vahel.

+ Erasektorile suunatud andmepõhised teenused, tööriistad ja juhtimislauad. Avaliku ja erasektori ühisarendused.

6.5. Andmete turvaline kasutamine.

+ Andmejälgija ja nõusolekuteenus andmetele, et nende töötlemisel oleks tagatud läbipaistvus.

+ Privaatsust säilitavate tehnoloogiate rakendamine (G2B ja B2B) andmevahetuses ja andmepõhistes teenustes.

25

Mõõdikud

MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS

EL-i digitehnoloogia integreerimine, indeksi koht

2022. a 15. koht TOP 5 2035 Allikas: Digital Decade

Erasektori TA- investeeringute tõus

1% SKP-st 2% SKP-st 2035 Allikas: Statistikaamet

Euroopa innovatsiooni tulemustabel

Mõõdukas innovaator

Tugev innovaator

2035 Allikas: European Innovation Scoreboard

Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris

2,23 (2022) 4,53 2035 Arv 1000 elaniku kohta. Allikas: Statistikaamet

Süvatehnoloogia ettevõtete arv

130 500 2030 Allikas: MKM

Seos teiste poliitikatega:

teadus- ja arendustegevuse poliitika, digipoliitika, ettevõtlus poliitika, maksu- poliitika, rahanduspoliitika, õiguskeskkond.

Seotud arengukavad:

TAIE; EE2035; siseturvalisuse arengukava; riigihangete strateegilised põhimõtted; riigi äriühingute osaluspoliitika; DÜAK; Eesti keskkonnastrateegia; ENMAK; süvatehnoloogia tegevuskava; küberstrateegia; reaalajamajanduse visioon 2027; FinTech strateegia; andmete ja AI valge raamat.

26

7. Riigi riskijulgus ja investeeringud toetavad ettevõtete ambitsiooni

Selleks et Eesti suudaks teiste riikidega konkurentsis püsida, peab Eesti riskiisu olema korrelatsioonis majan- duse arendamise ambitsiooniga. Kõigi kolme Balti riigi ettevõtted on Euroopa mastaabis keskmisest väiksemad ja pangagruppide krediidiriskipoliitika on sarnane. Kapitali kaasamist takistab nõue tagatisele ja omafinantseeringu- le. Eesti ettevõtetele on tagatiseta pikaajalisi laene siinsete pankade poolt Eesti Panga hinnangul väljastatud kõigest viiel protsendil juhtudest. Eriti keeruline on kapitali kaasata uutesse tehnoloogiatesse ja innovatsiooni investeerimisel ning uutel ja maapiirkonnas asuvatel ettevõtetel.

Et Eesti ettevõtetel oleksid võrdsed tingimused ülejäänud Euroopa ettevõtetega, tuleb koos pankade ja ettevõtjate-

ga välja töötada lahendus, mis maandaks Eestis pankade krediidiriski poliitikat. Riik saab kapitali turu tõrkega te- geleda toetuste ja käendustega. Riik peab olema valmis vähemalt mingis osas riskeerima nii laenude, toetuste kui tagatiste andmisel, et soodustada majanduse kasvu kiiret arengut. Euroopa Liidu toetusmeetmete puhul on Eesti raha jagamises konservatiivne. See on viinud olukorrani, kus EL-i rahasid ei võeta piisavalt kiiresti kasutusele, toe- tusmeetmeid kujundatakse kõrge lävepaku tõttu ümber või kõiki vahendeid ei ole võimalik välja jagada, sest et- tevõtted hoiduvad bürokraatlikust lisakoormast. Toetuste fookus peaks olema suure mõjuga innovatsioonil, sh skaleerimispotentsiaal kodumaistes ettevõtetes nende konkurentsivõime tõstmiseks.

Investeeringuid toetavad tegevused

1. Korrastatud toetused ja paindlikud tingimused 1.1. Läbimõeldud ja riskijulged toetuste andmise tingimused, arvestades konkurentriikide

valdkondlikke praktikaid ja turutõrkeid ning kaasates ettevõtlusorganisatsioonide valdkond- likku ekspertsisendit. Riskidest tekkivate kulude katteks kaaluda riski- või reservfondi loomist.

1.2. Euroopa Liidu fondid. Suurem julgus Euroopa regulatsioonide osas Eesti huve esindavate seisukohtade kujundamisel. Kiiremad ja paindlikumate tingimustega viisid euroraha rakenda- miseks.

1.3. Personaliseeritud toetus. Toetuste, laenude ja tagatiste andmisega seotud riskide hinda- miste praktikate vastavusse viimine ettevõtete vajadustega. Ligipääs toetustele ja teenustele ühelt selgelt platvormilt, mitte erinevatest kanalitest. Paindlike rahastusvõimaluste puhul kom- bineeritud lahenduste võimaldamine (näiteks toetus-finantsinstrument kombinatsioonid).

„Uus majandus on minu hinnangul

majanduslik reaalsus, millega me

igapäevaselt silmitsi seisame.

Paraku on sellesse reaalsusesse

2023. aasta lõpus sisse kirjutatud

naabritega võrreldes kallim kapitali

hind ning olematud investeeringud.”

ROBERT KITT

27

1.4. Regionaalne jaotus. Kapitali kättesaadavuse parandamine regioonides, sh julgemad inves- teeringud väljaspool Tallinna.

1.5. Eraraha turutõrge.

+ Portfellipõhine käendus pankadele ettevõtete laenude finantseerimiseks.

+ Laiem konkurents finantsturul. FinTech strateegia vastuvõtmine.

2. Riigi suurem riskijulgus 2.1. Suurem riskikapitali maht tehnoloogiaintensiivsetele fondidele.

+ Tehnoloogiaid arendavate ettevõtete finantseerimine väga varajases tehnoloogia valmidusastme faasis (TRL 3 ja 4). Haridus- ja teadusinvesteeringute suunamine eksperimentaalarendusfondide loomisesse.

+ Riigipoolsed laenugarantiid tehnoloogiariskidega innovaatilisele ettevõttele.

+ Riigi osaluse võtmine riskantseid investeeringuid vajavates ettevõtetes.

+ Kaitsetehnoloogia suunalise riskikapitali fondi loomine koostöös kaitsetööstusega.

2.2. Kapitali kättesaadavuse suurendamine ettevõtetele, sh pensionifondide tõhusamad inves- teeringud Eesti majandusse.

+ Pensionifondide mahu kasvatamine II samba suuremate maksete populariseerimise ja tööandjapensioni jõustamise teel, mis toob ka rohkem investeeringuid Eesti majandusse.

+ Strateegilise vaate loomine kapitaliturgude arendamises. Kõigi valdkondade ettevõtjate ligipääs mitmekesisele rahastamisele.

+ Finantsinnovatsiooni toetamine. Uute teenuste ja toodete turuletoomise võimaldamine, mis aitab viia kokku investorid ja ettevõtjad.

2.3. Riik loob võimalused katsetamiseks ja võtab ka ise julgemalt kasutusele ja katsetab süs- teemselt uusi tehnoloogiaid, mis on globaalselt suure kasvupotentsiaaliga, kuid ka suure riskiga.

3. Nutikam rahapesu tõkestamise korraldus 3.1. KYC (tunne oma klienti) teenuse reguleerimine. Sertifitseerimissüsteemi loomine väliste KYC/

riskijuhtimise teenusepakkujate turule lubamiseks.

+ Ühtne KYC poliitika, mis võimaldab pankadel paremini otsuseni jõuda, kuna praegu jäävad tehingud info puudulikkuse tõttu kinnitamata.

3.2. Paindlikumad kaugtuvastamise nõuded, mis on vastavuses nutika rahapesu tõkestamise korraldusega.

3.3. Avatud rahanduse lahendused, kus kohustatud isikud saavad klientide loal reaalajas andmeid jagada.

3.4. Riiklike andmebaaside ja teenuste integratsioonide jätkuv arendamine, kaasajastamine ja dokumentatsiooni uuendamine.

3.5. Rahvusvaheliste andmevahetussüsteemide arendamine, et finantsasutused ja neid reguleeri- vad asutused saaksid paremini jagada teavet rahapesu kahtlusega seotud isikute ja tehingute kohta.

3.6. Tehisintellekti ja masinõppe võimaluste kasutamine ebatavaliste tehingute tuvastamiseks ja rahapesukahtluste analüüsimiseks.

28

Mõõdikud

MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS

Väljaspool Tallinna finantseeritud laenude arv

EL-i toetuste väljamakse tempo

graafikus graafikus 2035 Tempo on graafikus ja väljamaksed tehtud võimalikult suures ulatuses

Eesti positsioon Business Ready indeksi alamkategoorias „Kapitali kättesaadavus“

Mõõdukas innovaator

Tugev innovaator

2035 B-Ready indeks hakkab olema Maailmapanga globaalne ettevõtluskeskkonna indeks. Algtase tuleb 2024 kevadel.

Innovatsiooni- hangete arv ja maht

0,1% (arvust), 0,2% (mahust)

2% (arvust), 5% (mahust)

2025 Aastaks 2035 on eesmärk saavutada 5% arvust ja 10% mahust. Allikas: “Riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted”

Seos teiste poliitikatega:

rahanduspoliitika, õigusloome (JuM), regionaalpoliitika.

Seotud arengukavad ja muud poliitikadokumendid::

TAIE; EE2035; RaM FinTech strateegia; rahapesu andmebüroo strateegia (2022–2026).

29

Vastutustundlik majandus

8. Ressursid on kättesaadaval ja taristu on tipptasemel

Majanduse toimimise üheks aluseks on ressursside planeerimine ja nende konkurentsivõimeline hind. Ener- giapoliitika on paratamatu osa majandusest: tööstuse automatiseerimine, masinatel töötavad lahendused ja transpordi elektrifitseerimine nõuavad üha enam energiat. Suund rohelisemasse ajajärku küll kasvatab Eesti majan- dust, kuid tõsiasi on, et majandus ei kasva senisest väikse- ma energiatarbimisega. Üleminek saastavalt majanduselt kestlikule ja kliimaneutraalsele majandusmudelile nõuab senisest enam heitmevaba elektrit.

Taastuvenergia arendamine avab potentsiaali uutele investeeringutele. Ent enne, kui ettevõtjatel ei ole selget õigusruumi ja võimalust arvestada taastuvenergia toot- mise ja salvestamisega, pole ka investeeringul kindlust Eestisse tulla. Eesti taastuvenergia arendamine peab olema kiire ja paindlik, et käia kaasas tarbimise muutu- sega, sh elektrifitseerimine. Peame tagama ühiskondliku aktsepti taastuvenergia arendamiseks ja tootmiseks. Käsikäes taastuvenergia tootmismahtude kasvuga on oluline tagada piisavas mahus soodsa hinnaga juhitav ja

kindel elektritootmine. Et uued energiatootmised saaksid võimalikult kiiresti ja vähese bürokraatiaga turule tulla, peab riigil olema tulevikuvaade võimsuste kasvatamiseks paariks järgmiseks kümnendiks ka pärast 2030. aastat.

Erinevate loodusvarade kasutamine Eestis on piiratud (maavarad, mets, turvas jne) ning nende kasutamine omab olulist mõju keskkonnale. Majanduse toimimiseks ja ettevõtetele kindluse andmiseks on vaja leida tasakaal majandusmõjude ja keskkonnamõjude vahel ning mää- rata optimaalsed tingimused ja mahud loodusvarade kasutamiseks. Samuti on oluline hoida juba kasutusele võetud ressursse võimalikult kaua ringluses.

Ettevõtete efektiivseks toimimiseks on suur tähtsus taristul. Ettevõtluse toetamiseks väljaspool Tallinna ja Harjumaad on põhitaristu tagamisel oluline roll riigil – kohalikud töös- tuspargid, vajalike maanteede ja raudteede väljaehitamine, rahvusvahelised ja siseriiklikud laeva- ja lennuühendused, ühendus kiire internetiga ja teised infrastruktuuriga seotud väljakutsed vajavad lahendamist.

„Kindel tee on sarnaselt Põhjamaadega

olemasolevad (loodus)ressursid, mida

seni odava toormena välja veetakse,

maksimaalselt väärindada. Ehk siis rõhk

tuleb panna energia- ja kapitalimahuka

tööstuse arendamisele, mis kasvatab

eksporti ning annab allhankijatele

ja teenusepakkujaile lisakäivet.”

GARRI RAAGMAA

30

Ressursside ja taristu kättesaadavust toetavad tegevused

1. Toimiv elektrisüsteem 1.1. Ilmastikukindel elektrivõrk tagab tööstustele jt majandusharudele katkematu energiavarustuse.

1.2. Juhitavad tootmisvõimsused ja salvestusvõimsused, et vältida suuri elektrihinna kõikumisi ning tagada konkurentsivõimelise hinnaga elektri varustuskindlus.

1.3. Suurem elektri välisühenduste ülekandevõimsus.

1.4. Paindlik tarbimise juhtimine, tarbimise vastavus vahelduvale tootmisele.

2. Rohkem soodsat taastuvenergiat 2.1. Suurem taastuvenergia tootmine. Konkurentsivõimelise hinnaga taastuvenergia tootmine

majanduskasvuks vajalikus mahus.

2.2. Soodne taastuvenergia ettevõtjatele. Taastuvenergia hinnalagi suurtarbijatele ja pika- ajalised elektri otseostulepingud (PPA), et tagada energia kõrge lisandväärtusega ettevõtetele.

2.3. Ettevõtetel on juurdepääs taastuvgaasile nendele vajalikus mahus.

2.4. Võrguga liitumise kiirus ja tasu on konkurentsivõimeline Põhja-Balti piirkonnas.

3. Loodusvarade väärindamine 3.1. Ülevaade loodusvaradest. Eesti maavarade, puiduressursi ja loodusvarade toorme kaardis-

tamine selle kasutuselevõtu ja majandusliku potentsiaali hindamiseks.

3.2. Loodusvarade kasutamise kokkulepe. Ühiskondlikult aktsepteeritavad piirid seadev kokku- lepe loodusvarade väärindamiseks, mis garanteerib, et meie looduse seisund ei halvene.

+ Maakasutuse osakaalude kokkulepe.

+ Maavarade kasutamise kokkulepe.

+ Puiduressursi kaskaadkasutuse kokkulepe.

3.3. Ringmajandus: Eestis on juurdunud ringmajanduse mudel ja sellel baseeruv ettevõtlus.

4. Olulise taristu ja transpordiühenduste arendamine 4.1. Ettevõtluse jaoks vajalike sihtkohtadega lennu-, maantee-, raudtee- ja laevaühenduste aren-

damine.

4.2. 2030. aastaks on uue transpordiühendusena valminud kolme Balti riigi pealinnasid ning laiema koridorina Eestit Põhjamaade ja lõunast Poola ja Lääne-Euroopaga ühendav Rail Balticu põhitranss.

4.3. TEN-T võrgu sadamate alternatiivkütuste ja kaldaelektriühenduste väljaehitamine vastavalt EL-i nõuetele.

4.4. Rahvusvaheliste rohekoridoride loomine ja turundamine Eesti peamiste naaberriikidega. Rohekoridorid on ühendused erinevate sadamate ja linnade vahel, kus osapoolte eesmärk on heidet vähendada selleks uusi tehnoloogiaid testides ja kasutades.

4.5. Veeteetasude diferentseerimine vastavalt keskkonnajalajäljele.

4.6. Rahvusvahelise laevaliikluse dekarboniseerimise toetamine.

4.7. Vähese heitmega tehnoloogiate kasutuselevõtt sadamate terminalides.

4.8. Riigisiseste parvlaevaühenduste ja riigilaevade uuendamine. Uute vähese heitmega laevade ehitamine ning olemasolevate ümberehitamine.

4.9. Sadamate kaitserajatiste, veeteede ja rampide uuendamine kliimamuutustega kohanemiseks

31

5. Kiire ja stabiilne internet 5.1. Viimase miili väljaehitamine. 2030. aastaks on kõikidele majapidamistele ja ettevõtetele

loodud võimalus kasutada ülikiiret internetti.

5.2. 5G kättesaadavus ja 6G-ks valmistumine. 5G võrguühenduse väljaehitamine peamistel transpordikoridoridel. Kvaliteetne 5G levi, et soodustada digitaalsuse kasvu ja luua eeldused iseliikuvate sõidukite kasutamiseks.

5.3. Täiendavad interneti välisühendused võimaldavad tõsta sideteenuste töökindlust ja paremini kasutada pilveteenuseid.

5.4. Sidetaristu ehitamise lihtsustamine uute elamu- ja äripiirkondade ning raudteede ja maantee- de planeerimisel.

6. Järgmise põlvkonna arvutustaristu Konkreetsemad sihid täpsustatakse „Digiühiskonna arengukava” uuendamisega.

6.1. HPC-võimekuste arendamine. Piisavad investeeringud HPC (kõrgjõudlusega andmetöötlus) infrastruktuuri arendamiseks ja uuendamiseks, et tagada tehnoloogilise võimekuse pidev kasv. Teadusasutuse ja erasektori juurdepääs kõrgjõudlusega andmetöötlusvõimekusele.

6.2. Kvanttehnoloogiate arendamine, mis võimaldavad kasutusele võtta kvant-kindlaid side- turbelahendusi.

6.3. Suures mahus arvutusressurss on eelduseks järgmise põlvkonna tehisintellekti sisaldavate teenuste arendamiseks.

32

Mõõdikud

MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS

Tööstustoodangu mahuindeks

2020. aastal 100

200 2035 Allikas: Statistikaamet

Taastuvelektri tootmise mahu kasv vähemalt aastase elektritarbimiseni aastaks

38,5% 100% 2035 Allikas: Statistikaamet

Kiire internetiga (kaabel) veel mitte kaetud aadresside vähenemine % aastas

HPC teenuste kasutajate arv

Ressursitootlikkus 2022. a 0,7 €/kg

0,9 €/kg 2035 Riigis saadud majanduslik tulu eurodes ühe kilogrammi materjali kohta. Allikas: Eurostat

Majapidamiste ja ettevõtete arv, kellele on loodud võimalus kasutada ülikiiret internetti

Regulaarliinide arv Tallinna lennu- jaamast

36 (2019) >50 2035 Aastaringsete regulaarliinide arv

Seos teiste poliitikatega:

kliimapoliitika, energiapoliitika, regionaalpoliitika.

Seotud arengukavad ja muud poliitikadokumendid::

TAIE; DÜAK; ENMAK; turismistrateegia 2022–2025.

33

9. Lihtne on olla vastutustundlik ettevõtja

Keskkonnasäästlik majandus on möödapääsmatu. Ette- võtted peavad rakendama oma igapäevases tegevuses läbivalt kestliku majandamise põhimõtteid, et vähendada negatiivset keskkonnamõju, kasvatada tootlikkust ja rahvusvahelisel turul konkurentsivõimet. Eesti peamised ekspordipartnerid Skandinaavias ja Lääne-Euroopas on kehtestanud või on kehtestamas siseriiklikke kestlikku- sega seotud eesmärke, mis laienevad ka imporditavatele kaupadele ja neid tootvatele ettevõtetele. See omakorda tähendab, et Eesti ettevõtted ja majanduskeskkond üldiselt peab suutma neid globaalseid trende järgida ja vajalikke muutuseid ellu viia. Ressursitõhusalt saab toota rohkem, samas kulutades vähem raha ja loodusvarasid. Ühest tooraineühikust on võimalik saada rohkem tulu ehk väiksema materjalikuluga saab luua suuremat väärtust.

Rohereformiga seotud eesmärke ja regulatsioone tuleb rakendada arvestades ettevõtluskeskkonna eripärasid, konkurentsi võimet ja rahvusvahelist ärikeskkonda.

Eelistatud viis kestlikkuse eesmärkideni jõudmiseks on innovatsioon, teadus- arendustegevus, keskkonnasõbra- likemate tehnoloogiate juurutamine ja otseste piirangute vähendamine majanduskeskkonnale. Ennekõike on ette- võtjatele oluline õigusselgus ja stabiilne ettevõtluskesk- kond. Oodatakse, et riik kujundaks pikaajalised seisukohad kestlikkuse osas, määraks paika selged piirid ja pakuks tuge keskkonnasäästlikule majandusele üleminekul.

Looduskeskkonna kõrval on mitmekesisuse väärtustami- ne oluline ka töökeskkonnas ja ühiskonnas laiemalt. Ava- liku sektori eeskuju ja tööandjate senisest suurem osalus võrdsete võimaluste loomisel teeb Eesti paremaks ja hoo- livamaks. Kestlikkuse saavutamine nõuab tasakaalustatud lähenemist, kus keskkonnahoid, sotsiaalne vastutus ja ee- tiline juhtimine käivad käsikäes. Eesti ettevõtluskeskkonna edendamine nende põhimõtete järgi mitte ainult ei suu- renda meie rahvusvahelist konkurentsivõimet, vaid loob ka tugevama, kaasavama ja jätkusuutlikuma ühiskonna.

Vastutustundlikkust toetavad tegevused

1. Üleminek kestlikule ja vastustundlikule majandusele 1.1. Rohereform tervikuna peab arvestama majanduse konkurentsivõimega. Teadmuspõhise

plaani loomine selle saavutamiseks.

1.2. Õigusselgus ja investeerimiskindlus ettevõtetele kliimaeesmärkidest tulenevate kohus- tuste osas. Kliimaseadus loob pikaajalised sihid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning majanduskasvu toetamiseks.

1.3. Roheüleminekut toetava raamistiku loomine. Riigi tugi ettevõtetele kliima- ja keskkonna- nõuetega kohanemisel ja üleminekul keskkonda säästvale majandamisele.

„Majandus ei saa võita looduseta, loodust

kaitsta ja ühiskonda käimas hoida ei

saa majanduseta. Me peame arendama

majandust viisil, et see tagaks ühiskondliku

heaolu ja kõigi inimeste vabaduse

eluviisi valikul, ent nii, et see toetaks ja

taastaks ökosüsteemide toimimist.”

ERIK MOORA

34

1.4. Roheüleminekuks vajalike ressurssidega kindlustatus. Riigi arendatud tööriistad, mh vabatahtlik heitkoguste raporteerimise ja sertifitseerimissüssteem, ja lahendused kestlikkuse eesmärkide saavutamiseks, hindamiseks ja aruandluseks vajaliku info koondamiseks ja esita- miseks. Ettevõtetel on roheüleminekuks vastavad teadmised ja kompetents.

1.5. Teisese toorme kasutuselevõtu lihtsustamine. Bio- ja ringmajanduse võimendamine jäät- mete väärindamise teel.

2. Läbipaistev majandus 2.1. Ettevõtluskeskkond on õiglane ja ei soodusta olukorda, kus maksumaksjad peavad konku-

reerima nendega, kes ümbrikupalka maksavad. Varimajanduse viljelemine tuleb teha nii keeruliseks, et seaduskuulekad ettevõtted nende konkurentsi ei tunnetaks.

3. Roheinvesteeringuid toetava finantsraamistiku loomine. 3.1. Tasud tagasi rohelisele majandusele. Erinevad looduskeskkonna häirimisega seotud tasud

suunatakse tagasi rohereformi elluviimiseks (keskkonnatasu, automaks, riigilõivud, kvoodi- tulud jne).

3.2. Kvooditulu tagasisuunamine heitkoguste kauplemissüsteemi panustavatesse valdkondades- se, et toimiks turupõhine süsteem.

4. Mitmekesisuse väärtustamine ja edendamine 4.1. Ühiskonna ja tööandjate teadlikkuse suurendamine mitmekesisuse ja ligipääsetavuse

väärtustamise ning edendamise vajadusest. Võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse edendami- ne ettevõtluses.

4.2. Segregatsiooni (sooline, vanuseline jms) vähendamine hariduses ja tööturul (STEM, EHW erialad ja ametid).

4.3. Tööandjate võimekuse parandamine mitmekesisuse teadlikuks juhtimiseks organisatsioo- nides. Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustiku tegevuse ja mitmekesise tööandja märgise väljaandmise toetamine.

5. Vastutustundlik juhtimine 5.1. Parimate ja kaasaegsete juhtimispraktikate rakendamise toetamine ja soodustamine Eesti

ettevõtetes.

5.2. Tugi ESG raporteerimise metoodika ja vastavate standardite juurutamisega, et aruandlus oleks lihtne ja standardne.

6. Avalik sektor on eeskujuks. Toodete ja teenuste hankimisel lähtub riik keskkonna ja sotsiaalse vastutustundlikkuse põhimõtetest ja väldib diskrimineerimist. Avalik sektor stimuleerib erasektorit uuendusteks, et turule jõuaksid keskkonnasõbralikumad tooted ja teenused.

6.1. Soolise võrdsuse tagamine riigi äriühingute juhtorganites.

35

Mõõdikud

MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS

Sektorite heide vastavalt kliimaseaduses sätestatud sihttasemetele

- 100% 2035 Allikas: MKM

Ringleva materjali määr (Eesti 2035)

16% (2022) 30% 2035 Allikas: Statistikaamet

Väärtuspõhiste hangete osakaal (sh keskkonnahoidlikud hanked)

VEF indeks VEF indeksi läbinud Eesti ettevõtete arv

DESI indeksi alamõõde women in digital

Sooline palgalõhe 17,7% (2022) <10 2035 Allikas: Statistikaamet

Koht globaalses korruptsiooni- indeksis

6 (2023) TOP 5 2035 risk-indexes.com/ global-corruption-index/

Seos teiste poliitikatega:

kliimapoliitika, keskkonnapoliitika, tööstuspoliitika.

Seotud arengukavad ja muud poliitikadokumendid:

KEVAD; TAIE; Tööstuspoliitika 2035; turismistrateegia 2022–2025; keskkonnastrateegia 2030; ENMAK; energia- ja kliimakava aastani 2030; Eesti jäätmekava 2022–2028; riigihangete strateegia; kultuuri arengukava 2021–2030; sidusa Eesti arengukava 2021–2030.

36

Lõppmärkused

Majanduspoliitika plaani elluviimist toetab Eesti majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime strateegilise tugevda- mise valitsuskomisjon (majanduse elavdamise valitsuskomisjon) ning ametnike tasandil ettevõtluskeskkonna töörühm. Ettevõtjad on kaasatud läbi ettevõtjate nõukoja.

Majanduspoliitika põhimõtete iga-aastase tööplaani koostab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsleri valdkond sisendi põhjal kaasuvatest ministeeriumidest.

37

Lisa 1

Iga-aastaselt avaldatakse LISA käesoleva aasta tegevustega majandusplaani elluviimiseks.

38