Rahandusministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta 2023. aastal

Tallinn

2024

RAHANDUSMINISTEERIUMI

SEISUKOHAD RIIGI OSALEMISE

EESMÄRKIDE TÄITMISE JA OSALUSE

VALITSEMISE KOHTA 2023. AASTAL

Mai 2017

Sissejuhatus

Riigivaraseaduse § 98 lõigetest 2 ja 3 tulenevat esitame seisukoha riigi osalemise eesmärkide täitmise ja

riigi osaluse valitsemise kohta Rahandusministeeriumi valitsetavates äriühingutes ja riigi asutatud

sihtasutustele seatud eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta.

Aruanne käsitleb perioodi 2023. aasta algusest kuni 30. aprillini 2024.

Rahandusministeeriumi valitsemisel on neli jätkuvalt tegutsevat äriühingut. Eesti Energia AS, Riigi

Kinnisvara Aktsiaselts ja Aktsiaselts Eesti Loto on 100%-liselt riigi omandis, AS-ist Levira kuulub riigile

51% suurune otsustusõiguseta osalus. Lisaks kuulub Eesti Vabariigile ja on Rahandusministeeriumi

valitseda 50% suurune osalus GOLDBALT OÜ-s, mis mõisteti kohtuotsusega riigi omandisse, kuid ühing

ei tegutse1.

Äriühing

Aktsiate, osade,

osakute arv (tk) Nimiväärtus Riigi osalus

1. Eesti Energia AS 746 645 750 1 EUR 100%

2. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2 704 022 100 EUR 100%

3. Aktsiaselts Eesti Loto 10 226 100 EUR 100%

4. AS Levira 76 500 nimiväärtuseta 51%

5. GOLDBALT OÜ 1 1 250 EUR 50%

Tabel 1. Rahandusministeeriumi valitsetavad osalused 30. aprill 2024. aasta seisuga

Asutajaõigusi teostas Rahandusministeerium aruandeaastal kuni 6. juulini Pokumaa Sihtasutuses, kus

asutajaõiguste teostamisel esindas riiki varem riigihalduse minister ning alates 6.07.2023 a Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium2.

Liikmeõigusi ei teosta Rahandusministeerium üheski mittetulundusühingus.

1 Riigivaraseaduse muudatuste jõustumisega 1. jaanuaril 2022. a avardusid võimalused Vabariigi Valitsuse

volituseta omandatud ühingutega toimingute (nt lõpetamine) tegemiseks ilma Vabariigi Valitsuse nõusoleku

vajaduseta. Rahandusministeerium püüab 2023. a jooksul neid võimalusi kasutades nimetatud osalusest vabaneda.

2 Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 6.07.2023 korraldusest nr 185: https://www.riigiteataja.ee/akt/308072023001

3

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................... 2

Sisukord ..................................................................................................................................................... 3

1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta ...................... 4

1.1. Eesti Energia AS ..................................................................................................................... 4

1.2. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ................................................................................................... 6

1.3. Aktsiaselts Eesti Loto ............................................................................................................. 8

1.4. AS Levira ................................................................................................................................ 9

4

1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi

osaluse valitsemise kohta

1.1. Eesti Energia AS

Eesti Energia AS (edaspidi ka EE) on 100% riigi

omanduses olev energiakontsern, mille

aktsionäriõigusi teostab rahandusminister ning mis ise

või läbi oma tütarettevõtjate tegeleb nii elektri kui ka

soojuse tootmise, müügi ja tarbijateni viimisega. EE

müüb oma klientidele elektrit, võrguteenust (sh

elektri- ja sidevõrk), vedelkütuseid, maagaasi ja muid

nendega seotud tooteid ja teenuseid.

1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad

kokku;

2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; ROE = puhaskasum / keskmine omakapital.

1.1.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele

Võttes aluseks ühingu üldkoosoleku poolt heaks kiidetud ja aruandeaastal kehtinud omaniku ootuste

dokumendi3, saab öelda, et strateegilisi eesmärke on EE täitnud rahuldavalt. Ettevõte on hoolitsenud

nõutava tootmisvõimsuste kogumahu ja ka mitmekesisuse eest. Põlevkivi väärindamise valdkonnas liiguti

mõnevõrra ootustele vastupidises suunas, sest suurenes põlevkivi kasutus elektri tootmisel otsepõletuse

meetodil ja vähenes suurema lisandväärtusega toodete osakaal. Sellise muutuse tingis erakorraline aasta,

kus elektri hind oli keskmisest oluliselt kõrgem. Peamine tagasiminek strateegiliste eesmärkide

saavutamises toimus võrguteenuse kvaliteedis, kus rikkelisus (SAIDI) ja võrgukaod suurenesid.

Keskkonnamõju vähendamiseks on arendatud alternatiivsete kütuste (ehitus- ja rehvijäätmed) ning

kaevandus- ja põlemisjääkide taaskasutuse võimalusi ning olemasolevate katelde efektiivsuse

suurendamist. Kahjuks ei ole planeeritud mahus käivitunud vanarehvide kasutamine toormena õlitootmises.

2022. aasta koondaruandes4 seati omakapitali hinnaks 2023. aastal 6,2%. EE omakapitali tegelik tootlus

2023. aastal oli tugevalt negatiivne seoses põhivarade väärtuse langusega. Jättes erakorralise allahindluse

arvesse võtmata oli omakapitali tootlus 10,6% (kui võtta aluseks normaliseeritud puhaskasum, mis ei võta

arvesse pikaajaliste elektrimüügilepingute ümberhindluse kasumeid-kahjumeid). Seega ületas allahindluste

eelne tootlus omakapitali hinda. Finantseesmärkide täitmist kokku hindab osaluse valitseja rahuldavaks.

Kokkuvõttes hindab osaluse valitseja Eesti Energia AS-i 2023. aasta tulemusi rahuldavateks.

1.1.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

Rahandusministeerium on osaluse säilitamise vajalikkust hinnanud 2022. a ning vastavalt riigivaraseaduse

§ 98 lõikele 2 hinnatakse osaluse säilitamise vajalikkust uuesti mitte hiljem kui 2025. a. 2022. a hinnangu

järgi on osaluse säilitamine vajalik Eesti Energia Aktsiaseltsis ka järgmistel perioodidel. Riigi osaluse

eesmärk on jätkuvalt omanikule tulu teenimine koos avalikust huvist kantud eesmärkidega.

Energiamajandus on Eesti heaolu üks olulisi tagajaid, panustades turupõhise energiavarustuse ja -hinnaga

Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõime ning keskkonnaseisundi parandamisse. Riik omab osalust

Eesti Energia AS-is, et tagada omanikutulu genereeriv ja majanduse jätkusuutlikkust toetav energiavarustus

kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega.

3 Omanikuootused: https://fin.ee/media/7261/download 4 Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruanne 2021. aasta kohta (https://fin.ee/media/8283/download,

lk 26)

Varad, mEUR 4 822,9 ↓ - 683,3; - 12%

Käive, mEUR 1 905,5 ↓ - 312,7; - 14%

Kasum, mEUR -422,1 ↓ - 637,8; - 296%

Dividendid, mEUR 81,5 ↑ + 25,7; + 46%

Töötajaid, in 5 268 ↑ + 435; + 9%

Netovara %1 43% ↓ - 13,9 pp

ROE2 -20,8% ↓ - 29,2 pp

Eesti Energia AS

5

Samas on riik seisukohal, et EE ei pea säilitama kõikides oma tegevustes 100% omandit. 2021. a erastati

osa EE gruppi kuuluvast tütarettevõtjast Enefit Green AS-ist ning aktsiad noteeriti Tallinna Börsil.

15.02.2024 toimunud kabinetinõupidamisel otsustas Vabariigi Valitsus seada EE kontserni omaniku

ootustesse lisaklauslid, mis suunaksid osaliselt erastama Enefit OÜ-d ja vähendama EE osalust Enefit Green

AS-is. Aruande koostamise ajaks ei ole antud ootuseid EE kontsernile veel seatud.

1.1.3. Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud. 9.04.2024 võttis ainuaktsionär vastu otsuse juhtimisotsuste

alase erikontrolli algatamise kohta eesmärgiga hinnata ettevõtte siseauditite käigus tuvastatud puuduste (sh

eelkõige riskimaandamis-/tuletistehinguid, keskkonnanõuete järgimist ja jaotusvõrgu töökindluse tagamist

käsitlevate sisekordade puudulikkus ja/või nende mittetäitmine) ennetamiseks ja kõrvaldamiseks

parendustegevuste planeerimisel ja rakendamisel juhtkonna tegevuste ja otsuste vastavust korraliku

ettevõtja hoolsusele 01.01.2020 – 31.12.2023 a. Aruande koostamise ajal on erikontrolli hange välja

kuulutatud, kuid pakkumuste hindamine ei ole lõpule viidud ning erikontrolli teostamise lepingut ei ole

allkirjastatud.

1.2. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi RKAS) on

2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

haldamiseks loodud Eesti Vabariigile kuuluv 270,4

miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga5 kinnisvara

arenduse ja haldusega tegelev äriühing, mille

aktsiaid valitseb Rahandusministeerium ja

aktsionäriõigusi teostab rahandusminister (kuni

19.04.2023 riigihalduse minister). RKAS-i

põhikirjaliseks eesmärgiks on riigile kinnisvara-

teenuste osutamine ja riigi nõustamine

kinnisvaraga seotud küsimustes.

1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad kokku;

2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; ROE = puhaskasum / keskmine omakapital.

1.2.1. Muutused osaluses (01.01.2023-30.04.2024)

Vabariigi Valitsuse 26. märtsi 2009. a ja 18. veebruari 2010. a kabinetinõupidamiste otsuste alusel annavad

riigivara valitsejad nende valitsemisel olevad mittevajalikud, üld- ja eriotstarbelised hoonestatud kinnisasjad

mitterahalise sissemaksena üle RKAS-ile. 2023. aastal anti emiteeritud aktsiate eest mitterahaliste

sissemaksetena üle kinnistuid või 9,8 mln euro väärtuses. Varasemate aastate otsuste tühistamisena tagastati

riigile kaks kinnistut 1474 euro väärtuses.

Riigi kinnisvarastrateegia ja selle täitmisega seonduvad materjalid on Rahandusministeeriumi kodulehel6.

Jrk

nr

Vabariigi

Valitsuse

korraldus või

riigivara

valitseja otsus Ainuaktsionäri

otsus

Aktsiakapitali

muutus, €

Äriregistri

kanne

Üleantava riigivara

valitseja

Tehingu

väärtus, € Sisu (üleantav riigivara) Nr Kuupäev

1 71 23.02.2023 02.03.2023 410 000 14.04.2023 Siseministeerium 410 000 1 kinnistu üle andmine

2 199 03.08.2023 10.08.2023 434 300 14.11.2023

Haridus- ja

Teadusministeerium 434 360 4 kinnistu üle andmine

3 267 27.10.2023 03.11.2023 57 200 07.02.2024 Siseministeerium 57 280

2 varem üle antud kinnistu

asendamine

4 284 30.11.2023 12.12.2023 1 990 000 07.02.2024

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium 1 990 000 1 kinnistu üle andmine

5 292 30.11.2023 12.12.2023 6 939 000 07.02.2024

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium 6 939 000 1 kinnistu üle andmine

Tabel 2. Ülevaade aruandeperioodil tehtud otsustest RKAS-i aktsiakapitali osas

1.2.2. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele

Valdava enamuse omaniku ootustes määratletud strateegilistest eesmärkidest on RKAS saavutanud. Klientide

rahulolu suurendamiseks on tehtud pingutusi ning kliendikogemust väljendav soovitusindeks ületab seatud

eesmärki. Juhtimiskavade koostamise tegevused 2023. aastal on teostatud vastavalt kokkulepitud ajakavale ja

kokkulepitud mahus ning välja on töötatud investeeringute lähteülesannete koostamise protsess. RKAS on

kinnisvaravaldkonna parimate praktikate looja ja levitaja avalikus sektoris ning asjatundlik partner tarnijatele.

Tähelepanu on pööratud hoonete energiatarbimise vähendamisele, ka tarnijasuhete soovitusindeks ületab seatud

eesmärki. Vaatamata investeeringute eelarve täitmisele jäi hoonete energiatõhususe suurendamise eesmärk

2023. aastal täitmata.

5 seisuga 30.04.2024 6 https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigi-kinnisvara

Varad, mEUR 695,9 ↑ + 37,8; + 6%

Käive, mEUR 158,5 ↑ + 2,6; + 2%

Kasum, mEUR 34,3 ↑ + 2,2; + 7%

Dividendid, mEUR 32,1 ↓ - 2,7; - 8%

Töötajaid, in 245 ↑ + 31; + 15%

Netovara %1 67% ↓ - 3,4 pp

ROE2 7,9% ↑ + 0,5 pp

Riigi Kinnisvara AS

7

Valdav osa omaniku ootustes määratletud finantseesmärkidest on saavutatud. Osaluste valitsemise

koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud RKAS-i omakapitali hinnaks 2023. aastal 5,5%, RKAS

saavutas 2023. aastal omakapitali tegelikuks tootluseks 7,9%.

Ainuaktsionäri 16.11.2022 otsusega seati RKAS-ile eesmärk, et äriühingu mõju valitsussektori

eelarvepositsioonile ei oleks 2023. aastal negatiivsem kui -32,1 miljonit eurot. Ainuaktsionäri 17.10.2023

otsusega muudeti see -29,6 mln eurole. Tegelikuks tasemeks kujunes finantsplaani põhjal -31,6 mln eurot ja

RKAS-i juhatuse andmetel -28,0 mln eurot (erinevuse põhjuseks on mitterahaliste tehingute mõju, millega

finantsplaani valem ei arvesta).

Kinnisvarainvesteeringute kavandatav maht oli 2023. aastal 69,9 mln eurot, Keskkonnamaja mõju

elimineerimise järel jäi investeeringute mahuks 58,7 mln eurot. Sellest realiseeriti 58,1 mln eurot ehk tulemus

jäi lubatud hälbe piiresse ja seega eesmärk täideti.

Ainuaktsionäri 30.12.2022 otsusega seati RKAS-ile eesmärk, et äriühingu netovõlakoormus ei ületaks 2023.

aasta lõpu seisuga 85% põhitegevuse tuludest. Ainuaktsionäri 17.10.2023 otsusega seati uueks eesmärgiks, et

äriühingu netovõlakoormus ei ületaks 2023. aasta lõpu seisuga 70% põhitegevuse tuludest. Tegelikuks tasemeks

kujunes 72,2%, mis prognoositust madalamate põhitegevuse tulude tõttu veidi ületab seatud piirmäära, kuid

sisuliselt sai võlakohustuste mahu piiramise eesmärk täidetud.

Riigi eesmärgiks on teenida ka stabiilset omanikutulu ning RKAS-i ootuspäraseks dividendiks on 50-100%

puhaskasumist, võttes arvesse ettevõtte kapitalistruktuuri ja investeerimisvajadust. RKAS maksis

kapitalistruktuuri optimeerimise eesmärgil 2023. aastal riigile omanikutulu mahus 32,1 mln eurot ehk 100%

eelmise majandusaasta puhaskasumist, mis vähendas ka omakapitali osakaalu (70,2%  66,8%). Seega liikus

kapitali struktuur hinnangulise optimumi suunas, kuid eesmärgiks seatud omakapitali optimaalse osakaaluni

55-60% on veel mõned sammud minna. Dividendimaksed on kavandatud jätkuma ka järgmistel aastatel.

Ülaltoodust lähtuvalt hindab Rahandusministeerium RKAS-i 2023. aasta tegevus- ja majandustulemusi heaks.

1.2.3. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

Rahandusministeerium on osaluse säilitamise vajalikkust hinnanud 2022. a ning vastavalt riigivaraseaduse § 98

lõikele 2 hinnatakse osaluse säilitamise vajalikkust uuesti mitte hiljem kui 2025. a. Rahandusministeerium pidas

2022. a otstarbekaks riigi osaluse säilitamist RKAS-is, et jätkata riigi kinnisvara tsentraliseeritud haldamist

kinnisvara kompetentsikeskuse kaudu. Sellega tagab riik oma ülesannete täitmiseks vajaliku

kinnisvarakeskkonna heaperemeheliku ja efektiivse valitsemise ja haldamise. Seega omab Eesti Vabariik

osalust RKAS-is tagamaks riigiasutustele kvaliteetne kinnisvarakeskkond kuluefektiivselt. Riik omab osalust

RKAS-is valdavalt avalikust huvist lähtuvate teenuste osutamiseks.

Lisaks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. augustil ja 21. septembril 2023. a toimunud valitsuskabineti

nõupidamistel tehtud otsustele ainuaktsionär andnud RKAS-ile ülesande kasutada investeeringute tegemisel

valitsussektori eelarvet tasakaalustavaid või parandavaid meetmeid, muuhulgas täiendavaid riigile mittevajalike

varade müüke. Seoses mittevajaliku vara võõrandamise eesmärgi seadmisega ei ole hetkel otstarbekas

üldotstarbelise kinnisvara baasil eraldi tütarettevõtja moodustamine eesmärgiga seda erastada.

1.2.4. Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.

8

1.3. Aktsiaselts Eesti Loto

1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad kokku;

2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus;

ROE = puhaskasum / keskmine omakapital.

Aktsiaselts Eesti Loto (edaspidi ka Eesti Loto), mille

aktsionäriõiguste teostajaks on rahandusminister,

eesmärgiks on rahvastiku esmase hasart-

mängunõudluse kaalutletud rahuldamine pehmete

ehk madala sõltuvusastmega hasartmängude

pakkumise näol. Loteriid võib korraldada aktsiaselts,

mille aktsiakapitali suurus on vähemalt 1 000 000

eurot ja mille kõik aktsiad kuuluvad Eesti

Vabariigile. Nimetatud aktsiaselts korraldab

hasartmänguseaduse §-des 44–46 sätestatud korras

mittetulundusühingute ja sihtasutuste loteriisid

(hasartmänguseaduse § 9 lg 5). Riikliku

loteriimonopolina on Eesti Loto tegevusel ja

tootevalikul oluline mõju hasartmänguturule

tervikuna, muuhulgas vastutustundliku hasart-

mängukorralduse praktika kujundamisel.

1.3.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele

Strateegiliste eesmärkide täitmise ehk vastutustundliku hasartmänguteenuse/loteriide pakkumisega on Eesti

Loto 2023. aastal väga hästi hakkama saanud. 2023. aasta jooksul läbis AS Eesti Loto vaheauditi ISO/IEC

27001:2013 ja WLA SCS (2020) standardite alusel ning tunnistati auditite läbiviija Det Norske Veritas poolt

jätkuvalt nimetatud standarditele vastavaks. 2023. aasta algusest võeti vastutustundliku mängimise täiendavate

tööriistadena kasutusele kalendrikuu põhine ostu- ja kaotustelimiit ning 8-tunnise ajutise mängupiirangu

seadmise võimalus. Seoses ekiirloterii lisandumisega võeti täiendavalt kasutusele kalendrikuu põhine

kaotuslimiit ning täiendati ka veebilehel jagatavat mõistliku mängimise informatsiooni.

Mängijate arv vähenes kolmandat aastat järjest – lisaks majanduskeskkonna üldisele negatiivsele foonile

mõjutas seda kindalasti ka mängijaportaali vahetus, mis tõi kaasa uuesti registreerimise vajaduse mängijatel

ning esines ka tehnilisi probleeme.

Tulud ning panused mängija kohta kasvasid 2023. aastal marginaalselt, kuid samas suurenesid tegevuskulud

3,8% võrra, mistõttu puhaskasum vähenes. Omakapitali tootlus püsis üle 80% ja hinnang finantseesmärkide

täitmisele on väga hea.

Kokkuvõttes saab Eesti Loto tegevust 2023. aastal väga heaks hinnata.

1.3.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

Riik on seni hoidnud osalust järgmistel kaalutlustel:

 esmase hasartmängunõudluse rahuldamise tagamine sotsiaalselt vastutustundlikul viisil loteriide kui

madala sõltuvusastmega hasartmängude pakkumise näol;

 konkurentsi piiramine loteriide korraldamisel, välistamaks hasartmängunõudluse stimuleerimist ja

sõltuvusriski kasvu;

 stabiilse omanikutulu teenimine;

 soodustada tasakaalustatud regionaalarengut, värvates töötajaid Eestis eelistatult väljapoole Tallinna.

15.02.2024 kabinetinõupidamisel otsustati analüüsida, kas lotomonopoli on võimalik säilitada ka

vähemusosalust (1/3) börsile müües, milliseid õigusakte tuleks selleks muuta ning millised võiksid olla

vähemusosaluse erastamisega kaasnevad mõjud. Rahandusminister sai ülesandeks vastav analüüs esitada

Vabariigi Valitsusele arutamiseks hiljemalt 30. septembriks 2025.

1.3.3. Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.

Varad, mEUR 23,3 ↓ - 2,0; - 8%

Käive, mEUR 88,1 ↑ + 1,5; + 2%

Kasum, mEUR 12,4 ↓ - 1,9; - 13%

Dividendid, mEUR 14,3 ↑ + 0,4; + 3%

Töötajaid, in 64 ↑ + 16; + 33%

Netovara %1 60% ↓ - 2,7 pp

ROE2 85,9% ↓ - 7,0 pp

AS Eesti Loto

9

1.4. AS Levira

AS Levira on telekommunikatsioonifirma, mille

aktsionärideks on Eesti Vabariik (riigi

aktsionäriõigusi teostab rahandusminister) ja

Prantsuse ettevõte TDF S.A.S, osalustega vastavalt

51%7 ja 49%. AS Levira konsolideerimisgrupi

koosseisu kuuluvad konsolideeriva üksusena AS

Levira ja konsolideeritavate üksustena SA Tallinna

Teletorn, Eesti Digitaalringhäälingu OÜ. Kuni 2023.

a esimese pooleni kuulus kontserni ka Slovakkias

registreeritud Levira Central Europe s.r.o., mis

likvideeriti.

1.4.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele

Kuigi omaniku ootuste dokumenti ei ole AS-ile Levira kehtestatud, on riik ajalooliselt pidanud oluliseks

maapealse tele- ja raadiosignaali edastust (sh vabalevi teleprogrammide maapealne edastus ja katkematu

raadiosignaali levi) ja Tallinna teletorni kui ajaloolise ja kultuurilise sümboli säilimist ning eksponeerimist.

Mõlemad ülesanded olid 2023. aastal täidetud: vabalevi telepilt on üle-eestiliselt kättesaadav ning Tallinna

teletorn on olnud külastajatele turismiobjektina avatud, va aegadel, kui seoses COVID-19 pandeemiaga olid

turismisektorile seatud riiklikud piirangud ning asutused avalikkusele suletud. Lisaks sellele on Levira riigile

oluline partner andmemajutuses ja signaaliedastuses ning koostöös riigiga on välja arendatud kriisiaegse

signaali edastamise taristu.

AS-i Levira lõppenud majandusaasta puhaskasumiks kujunes 1,2 milj eurot, aasta varem oli kontserni kasum

0,9 milj eurot. Tänu kasumi kasvule saab tulususele anda väga hea hinnangu, omakapitali tootlus oli

aruandeaastal 7,6%. Dividende jaotati üldkoosoleku otsusega 1,5 milj euro ulatuses.

Kokkuvõttes võib AS-i Levira tegevust 2023. majandusaastal hinnata väga heaks: strateegilised eesmärgid olid

väga hästi täidetud ja finantstulemused paranesid samuti väga heale tasemele. Tänu väga konservatiivsele

bilansistruktuurile on ühingul suur tugevusvaru, mida vahepealse perioodi kahjumid ei ole märkimisväärselt

nõrgestanud.

1.4.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

22.12.2022 otsustas Vabariigi Valitsus anda Rahandusministeeriumile korralduse lõpetada tegevused AS-i

Levira võõrandamise ettevalmistamiseks. Otsus tugines Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ettepanekul,

mis võttis arvesse AS-i Levira strateegilist olulisust Eesti julgeoleku struktuuris. Vastavalt riigivaraseaduse §

98 lõikele 2 hinnatakse osaluse säilitamise vajalikkust uuesti mitte hiljem kui 2025. a.

1.4.3. Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.

7 Riigil ei ole otsustusõigust, sest põhikirja kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku (2/3) üldkoosolekul esindatud häältest.

1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad

kokku;

2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; ROE =

puhaskasum / keskmine omakapital.

Varad, mEUR 17,1 ↓ - 0,0; - 0%

Käive, mEUR 14,4 ↑ + 1,4; + 11%

Kasum, mEUR 1,2 ↑ + 0,3; + 30%

Dividendid, mEUR 1,5 → + 0,0; + 0%

Töötajaid, in 90 → + 0; + 0%

Netovara %1 82% ↓ - 1,9 pp

ROE2 7,6% ↑ + 1,8 pp

AS Levira

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

KÄSKKIRI

Rahandusministeeriumi seisukohad

riigi osalemise eesmärkide täitmise

ja riigi osaluse valitsemise kohta

2023. aastal

Riigivaraseaduse § 98 lõigete 2 ja 3 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse

nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 10 lõike 1 alusel:

1. Kinnitada Rahandusministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi

osaluse valitsemise kohta Rahandusministeeriumi valitsetavates äriühingutes 2023. aastal

(lisatud).

2. Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonnal avaldada aruanne ministeeriumi veebilehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisa:

1. RM_seisukohad_2023.docx

14.05.2024 nr 65