8
1.3. Aktsiaselts Eesti Loto
1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad kokku;
2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus;
ROE = puhaskasum / keskmine omakapital.
Aktsiaselts Eesti Loto (edaspidi ka Eesti Loto), mille
aktsionäriõiguste teostajaks on rahandusminister,
eesmärgiks on rahvastiku esmase hasart-
mängunõudluse kaalutletud rahuldamine pehmete
ehk madala sõltuvusastmega hasartmängude
pakkumise näol. Loteriid võib korraldada aktsiaselts,
mille aktsiakapitali suurus on vähemalt 1 000 000
eurot ja mille kõik aktsiad kuuluvad Eesti
Vabariigile. Nimetatud aktsiaselts korraldab
hasartmänguseaduse §-des 44–46 sätestatud korras
mittetulundusühingute ja sihtasutuste loteriisid
(hasartmänguseaduse § 9 lg 5). Riikliku
loteriimonopolina on Eesti Loto tegevusel ja
tootevalikul oluline mõju hasartmänguturule
tervikuna, muuhulgas vastutustundliku hasart-
mängukorralduse praktika kujundamisel.
1.3.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele
Strateegiliste eesmärkide täitmise ehk vastutustundliku hasartmänguteenuse/loteriide pakkumisega on Eesti
Loto 2023. aastal väga hästi hakkama saanud. 2023. aasta jooksul läbis AS Eesti Loto vaheauditi ISO/IEC
27001:2013 ja WLA SCS (2020) standardite alusel ning tunnistati auditite läbiviija Det Norske Veritas poolt
jätkuvalt nimetatud standarditele vastavaks. 2023. aasta algusest võeti vastutustundliku mängimise täiendavate
tööriistadena kasutusele kalendrikuu põhine ostu- ja kaotustelimiit ning 8-tunnise ajutise mängupiirangu
seadmise võimalus. Seoses ekiirloterii lisandumisega võeti täiendavalt kasutusele kalendrikuu põhine
kaotuslimiit ning täiendati ka veebilehel jagatavat mõistliku mängimise informatsiooni.
Mängijate arv vähenes kolmandat aastat järjest – lisaks majanduskeskkonna üldisele negatiivsele foonile
mõjutas seda kindalasti ka mängijaportaali vahetus, mis tõi kaasa uuesti registreerimise vajaduse mängijatel
ning esines ka tehnilisi probleeme.
Tulud ning panused mängija kohta kasvasid 2023. aastal marginaalselt, kuid samas suurenesid tegevuskulud
3,8% võrra, mistõttu puhaskasum vähenes. Omakapitali tootlus püsis üle 80% ja hinnang finantseesmärkide
täitmisele on väga hea.
Kokkuvõttes saab Eesti Loto tegevust 2023. aastal väga heaks hinnata.
1.3.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Riik on seni hoidnud osalust järgmistel kaalutlustel:
esmase hasartmängunõudluse rahuldamise tagamine sotsiaalselt vastutustundlikul viisil loteriide kui
madala sõltuvusastmega hasartmängude pakkumise näol;
konkurentsi piiramine loteriide korraldamisel, välistamaks hasartmängunõudluse stimuleerimist ja
sõltuvusriski kasvu;
stabiilse omanikutulu teenimine;
soodustada tasakaalustatud regionaalarengut, värvates töötajaid Eestis eelistatult väljapoole Tallinna.
15.02.2024 kabinetinõupidamisel otsustati analüüsida, kas lotomonopoli on võimalik säilitada ka
vähemusosalust (1/3) börsile müües, milliseid õigusakte tuleks selleks muuta ning millised võiksid olla
vähemusosaluse erastamisega kaasnevad mõjud. Rahandusminister sai ülesandeks vastav analüüs esitada
Vabariigi Valitsusele arutamiseks hiljemalt 30. septembriks 2025.
1.3.3. Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
Varad, mEUR 23,3 ↓ - 2,0; - 8%
Käive, mEUR 88,1 ↑ + 1,5; + 2%
Kasum, mEUR 12,4 ↓ - 1,9; - 13%
Dividendid, mEUR 14,3 ↑ + 0,4; + 3%
Töötajaid, in 64 ↑ + 16; + 33%
Netovara %1 60% ↓ - 2,7 pp
ROE2 85,9% ↓ - 7,0 pp
AS Eesti Loto