Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 01/03/2023

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

28/02/23

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus

E-mail : [email protected] Kantselei

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1249271.6 FR

Eelotsuse asi C-27/23

Hocinx 1

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Cour de cassation du Grand-Duché de

Luxembourg - Luksemburg)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on

vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada

eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul

alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

1 Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

-2-

Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Euroopa Kohus – Menetlus“.

Kerstin Hötzel

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 01/03/2023

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-27/23 – 1

Kohtuasi C-27/23

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

23. jaanuar 2023

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Cour de cassation du Grand-Duché de Luxembourg (Luksemburgi

Suurhertsogiriigi kassatsioonikohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

19. jaanuar 2023

Kassaator:

FV

Vastustaja:

Caisse pour l’avenir des enfants

[…]

[…] Cour de cassation du Grand-Duché de Luxembourg (Luksemburgi

Suurhertsogiriigi kassatsioonikohus) […] 19. jaanuaril 2023

[…]

[…] [koosseis]

Pooled:

FV, elukoht B-6741 Vance, […],

kassaator,

[…]

ET

EELOTSUSETAOTLUS 19.1.2023 – KOHTUASI C-27/23

2

Anonüümseks muudetud versioon

ja

CAISSE POUR L’AVENIR DES ENFANTS (CAE) (laste tuleviku kassa),

avaliku sektori asutus, asukoht: L-2449 Luxembourg, […]

vastustaja kassatsioonimenetluses,

[…]

võttes arvesse vaidlustatud kohtuotsust, mille tegi 27. jaanuaril 2022 […] [viited]

Conseil supérieur de la sécurité sociale (kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon,

Luksemburg);

[…]

[…] [muud viited]

Asjaolud

Vaidlustatud kohtuotsuse kohaselt oli CAE juhatus võtnud 7. veebruari

2017. aasta otsusega FV-lt tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2016 õiguse

peretoetustele laps FW eest, kelle elukoht on kohtuotsusega määratud alates

26. detsembrist 2005 tema juurde; CAE otsust põhjendati sellega, et lapsel ei ole

temaga perekondlikke sidemeid ja last ei saa käsitada tema pereliikmena

sotsiaalkindlustusseadustiku (Code de la sécurité sociale) 23. juuli 2016. aasta

muudatusi sisaldava redaktsiooni artikli 270 tähenduses. Conseil arbitral de la

sécurité sociale (sotsiaalkindlustuse lepituskomisjon, Luksemburg) muutis

eelviidatud otsust ning saatis toimiku uueks arutamiseks CAE-le tagasi. Conseil

supérieur de sécurité sociale (kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon) muutis

omakorda seda otsust, nii et CAE 7. veebruari 2017. aasta otsus jäi muutmata.

Esimene ja teine kassatsioonkaebuse väide, mida käsitletakse koos

[…]

[…] [väited, et rikutud on liikmesriigi õigust, kuna seda on kohaldatud

diskrimineerivalt, ning et on rikutud põhiseadusest tulenevat võrdse kohtlemise

põhimõtet; kumbki väide ei ole eelotsuse küsimuse seisukohat oluline, kuna need

põhinevad liikmesriigi õigusel ja kattuvad väidetava diskrimineerimise osas

väitega, mille on omal algatusel esitanud prokuratuur.]

Järelikult on need väited vastuvõetamatud.

Kassatsioonkaebuse kolmas väide

[…]

CAISSE POUR L'AVENIR DES ENFANTS

3

Anonüümseks muudetud versioon

[…] [väide menetlusnormide rikkumise kohta, mis ei ole eelotsuse küsimuse

seisukohalt asjakohane]

Järelikult on see väide vastuvõetamatu.

Prokuratuuri esitatud avalikul huvil põhinev väide

„Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on tagatud ELTL artikliga 45,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määruse nr 492/2011

(töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires) artikli 7 lõikega 2, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004

(sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) artikliga 67 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009

(milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise kohta) rakendamise kord) artikliga 60,

kuna Conseil supérieur de la sécurité sociale (kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon)

– kellele oli esitatud apellatsioonkaebus kohtuotsuse peale, millega tunnistati

põhjendatuks kassaatori kaebus otsuse peale, millega võeti talt alates 1. augustist

2016 õigus peretoetusele lapse eest, kelle elukoht on alates 26. detsembrist 2007

määratud tema juurde – muutis vaidlustatud otsust ja otsustas, et CAE juhatuse

7. veebruari 2017. aasta otsus jõustub täielikult,

kuigi väites viidatud õigusnormidega on vastuolus see, kui kassaatori taolisele

teises Euroopa Liidu liikmesriigis elavale ja Luksemburgis töötavale

piirialatöötajale keeldutakse andmast peretoetust laste eest, kelle elukoht on

kohtuotsusega määratud tema juurde selles teises liikmesriigis, kuna kõigil lastel,

kellele on kohtuotsusega elukoht määratud ja kes elavad Luksemburgis, on

sotsiaalkindlustusseadustiku artikli 269 lõike 1 teise lõigu punkti a kohaselt õigus

sellele toetusele.“

Kohtu vastus

Sotsiaalkindlustusseadustiku artikli 269 lõikes 1 on sätestatud:

„Käesolevaga kehtestatakse toetus laste tuleviku heaks (edaspidi „peretoetus“).

Peretoetusele on õigus:

a) igal lapsel, kes elab tegelikult ja püsivalt Luksemburgis ja kellel on siin

alaline elukoht;

b) sellise isiku artiklis 270 määratletud pereliikmetel, kes kuulub Luksemburgi

õiguse kohaldamisalasse ja ühtlasi ka Euroopa Liidu määruste või mõne

muu Luksemburgi poolt sotsiaalkindlustuse valdkonnas sõlmitud kahe- või

mitmepoolse lepingu kohaldamisalasse, mis näeb ette peretoetuste maksmise

EELOTSUSETAOTLUS 19.1.2023 – KOHTUASI C-27/23

4

Anonüümseks muudetud versioon

töökohariigi õigusnormide alusel. Pereliikmed peavad elama riigis, millele

on kõnealustes määrustes või lepingutes viidatud.“.

Sama seadustiku artiklis 270 on sätestatud:

„Artikli 269 lõike 1 punkti b kohaldamisel loetakse isiku pereliikmeteks, kes

annavad õiguse peretoetusele, tema abielust sündinud lapsed, väljaspool abielu

sündinud lapsed ja tema lapsendatud lapsed.“

Kassaator elab Belgias ja töötab Luksemburgis. Seega kuulub ta nende Euroopa

Liidu õigusnormide kohaldamisalasse, mis puudutavad töötajate vaba liikumist ja

nende õigust sellele, et neid kodakondsuse alusel otse ega kaudselt ei

diskrimineeritaks.

Alates 2005. aastast on lapse FW elukohaks Belgia kohtuotsuse alusel määratud

kassaatori elukoht. Sotsiaalkindlustusseadustiku artikli 269 lõike 1 kohaselt on

perehüvitiste saamise õigus reguleeritud eri moel olenevalt sellest, kas lapse

elukoht on Luksemburgis või mitte.

Kui lapse elukoht on Luksemburgis, on tal igal juhul otsene õigus perehüvitistele,

kuna sama seadustiku artikli 273 lõikes 4 on sätestatud, et „[k]ui lapse elukoht on

määratud kohtuotsusega, makstakse peretoetust füüsilisele või juriidilisele isikule,

kes on lapse hooldaja ning kelle juures on lapse alaline elukoht, kus laps

tegelikult ja püsivalt elab“.

Kui laps ei ela Luksemburgis – nagu laps FW, kelle elukoht on määratud

kassaatori juurde, kes elab Belgias –, on tema õigus perehüvitistele ette nähtud

üksnes tuletatud õigusena, mis kehtib piiriülese töötaja „pereliikmetele“, kes on

sama seadustiku artiklis 270 määratletud kui „tema abielust sündinud lapsed,

väljaspool abielu sündinud lapsed ja tema lapsendatud lapsed“. Olukorda, kus

lapse elukoht on kohtuotsusega määratud isiku juurde, kelle elukoht ei ole

Luksemburgis, see seadustik ette ei näe ning seepärast ei anna see olukord õigusi

Luksemburgi õigusaktide alusel.

Tuleb lisada, et Euroopa Kohus, kes tugines määruse (EÜ) nr 883/2004

artiklile 67 koostoimes määruse (EL) nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 ja

direktiivi 2004/38 artikli 2 punktiga 2, leidis oma 2. aprilli 2020. aasta otsuses

kohtuasjas C-802/18, et piirialatöötaja lapseks, kes võib kaudselt saada

sotsiaalseid soodustusi, tuleb lisaks sellest töötajast põlvnevatele lastele lugeda ka

töötaja abikaasa või registreeritud elukaaslase last, kui töötaja peab seda last ülal;

seda asjaolu peab kontrollima liikmesriigi kohus.

Niisuguse erineva kohtlemise kooskõla kohta Euroopa õigusnormidega tuleb

esitada järgmine küsimus:

[…] [eelotsuse küsimuse sõnastus]

CAISSE POUR L'AVENIR DES ENFANTS

5

Anonüümseks muudetud versioon

Enne kohtuasja edasist menetlemist on vaja esitada Euroopa Liidu Kohtule

eelotsuse küsimus.

ESITATUD PÕHJENDUSTEST LÄHTUDES

otsustab Cour de cassation (kassatsioonikohus)

tunnistada kolm kassatsioonkaebuse väidet vastuvõetamatuks;

ning võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 267,

esitada Euroopa Liidu Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„Kas võrdse kohtlemise põhimõttega, mis on tagatud ELTL artikliga 45, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määruse nr 492/2011 (töötajate

liikumisvabaduse kohta liidu piires) artikli 7 lõikega 2, Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004

(sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) artikliga 67 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009

(milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise kohta) rakendamise kord) artikliga 60, on vastuolus see, kui

liikmesriigi õigusnormide kohaselt ei või piirialatöötajad saada peretoetust, mis on

seotud nende töötamisega selles liikmesriigis, laste eest, kelle elukoht on

kohtuotsusega määratud nende juurde, kuigi kõigil lastel, kellele on kohtuotsusega

elukoht määratud ja kes elavad selles liikmesriigis, on õigus sellele toetusele,

mida makstakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on lapse hooldaja ning

kelle juures on lapse alaline elukoht, kus laps tegelikult ja püsivalt elab? Kas selle

küsimuse vastust võib mõjutada asjaolu, et piirialatöötaja peab seda last ülal?“

[…]

[…] [menetluse peatamine, kohtukulud, märkus menetluse kohta]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 01.03.2023 11:26

Adressaat: <"SM Info">; <[email protected]>

Teema: C-27/23

Adressaadid: [email protected], [email protected]

Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2023/88

Kohtuasja number: C-27/23

Vastuse kuupäev: 15.03.2023

Staadium: Uus menetlus

Märksõnad: peretoetuse saamise õigus; piiriala töötaja; piirialatöötaja

ülalpeetav järeltulija; sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine;

töötajate liikumisvabadus liidu piires; võrdse kohtlemise põhimõte

Õiguslikud vormid: ELTL artikkel 45; määrus (EL) nr 492/2011; määrus (EÜ)

nr 883/2004; määrus (EÜ) nr 987/2009

Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil

https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=6966

Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie

vastutusalasse.

Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun

viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema.

Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha

esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta).

EL õiguse büroo

Välisministeerium