EELOTSUSETAOTLUS 19.1.2023 – KOHTUASI C-27/23
4
Anonüümseks muudetud versioon
töökohariigi õigusnormide alusel. Pereliikmed peavad elama riigis, millele
on kõnealustes määrustes või lepingutes viidatud.“.
Sama seadustiku artiklis 270 on sätestatud:
„Artikli 269 lõike 1 punkti b kohaldamisel loetakse isiku pereliikmeteks, kes
annavad õiguse peretoetusele, tema abielust sündinud lapsed, väljaspool abielu
sündinud lapsed ja tema lapsendatud lapsed.“
Kassaator elab Belgias ja töötab Luksemburgis. Seega kuulub ta nende Euroopa
Liidu õigusnormide kohaldamisalasse, mis puudutavad töötajate vaba liikumist ja
nende õigust sellele, et neid kodakondsuse alusel otse ega kaudselt ei
diskrimineeritaks.
Alates 2005. aastast on lapse FW elukohaks Belgia kohtuotsuse alusel määratud
kassaatori elukoht. Sotsiaalkindlustusseadustiku artikli 269 lõike 1 kohaselt on
perehüvitiste saamise õigus reguleeritud eri moel olenevalt sellest, kas lapse
elukoht on Luksemburgis või mitte.
Kui lapse elukoht on Luksemburgis, on tal igal juhul otsene õigus perehüvitistele,
kuna sama seadustiku artikli 273 lõikes 4 on sätestatud, et „[k]ui lapse elukoht on
määratud kohtuotsusega, makstakse peretoetust füüsilisele või juriidilisele isikule,
kes on lapse hooldaja ning kelle juures on lapse alaline elukoht, kus laps
tegelikult ja püsivalt elab“.
Kui laps ei ela Luksemburgis – nagu laps FW, kelle elukoht on määratud
kassaatori juurde, kes elab Belgias –, on tema õigus perehüvitistele ette nähtud
üksnes tuletatud õigusena, mis kehtib piiriülese töötaja „pereliikmetele“, kes on
sama seadustiku artiklis 270 määratletud kui „tema abielust sündinud lapsed,
väljaspool abielu sündinud lapsed ja tema lapsendatud lapsed“. Olukorda, kus
lapse elukoht on kohtuotsusega määratud isiku juurde, kelle elukoht ei ole
Luksemburgis, see seadustik ette ei näe ning seepärast ei anna see olukord õigusi
Luksemburgi õigusaktide alusel.
Tuleb lisada, et Euroopa Kohus, kes tugines määruse (EÜ) nr 883/2004
artiklile 67 koostoimes määruse (EL) nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 ja
direktiivi 2004/38 artikli 2 punktiga 2, leidis oma 2. aprilli 2020. aasta otsuses
kohtuasjas C-802/18, et piirialatöötaja lapseks, kes võib kaudselt saada
sotsiaalseid soodustusi, tuleb lisaks sellest töötajast põlvnevatele lastele lugeda ka
töötaja abikaasa või registreeritud elukaaslase last, kui töötaja peab seda last ülal;
seda asjaolu peab kontrollima liikmesriigi kohus.
Niisuguse erineva kohtlemise kooskõla kohta Euroopa õigusnormidega tuleb
esitada järgmine küsimus:
[…] [eelotsuse küsimuse sõnastus]