Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Merit Aavekukk-Tamm

[email protected]

Teie 16.04.2024 Meie 17.05.2024 nr 2.3-8/24/1113-3

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles küsite AKI seisukohta

isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 6 lg 1 p f kohaldumise kohta avalik-õiguslikule

juriidilisele isikule töösuhete kontekstis.

Ühest küljest sisaldab IKÜM art 6 lg 1 p f tõepoolest piirangut, mis näeb ette, et avaliku sektori

asutus (sh avalik-õiguslik juriidiline isik, kui ta täidab avalikku ülesannet) ei saa oma ülesannete

täitmisel tugineda õigustatud huvile kui õiguslikule alusele. Õigustatud huvile tuginemine

tähendab, et igal juhul tuleks õigustatud huvi olemasolu hoolikalt hinnata, sealhulgas seda, kas

andmesubjekt võib andmete kogumise ajal ja kontekstis mõistlikkuse piires eeldada, et

isikuandmeid võidakse sellel otstarbel töödelda. Kuna avalike ülesannete täitmist ei ole võimalik

seostada igakordse riigi ja andmesubjekti õiguste kaalumise kohustusega, ei tohi töötlemise

puhul kohaldada sellist õiguslikku alust, mida avaliku sektori asutused teostavad oma ülesannete

täitmiseks (IKÜM pp 47). Avaliku sektori asutuste jaoks on seadusandjale ettenähtud võimalus

kehtestada isikuandmete töötlemise õigusliku aluse õigusaktiga (IKÜM art 6 lg 1 p c). Seetõttu

ei saa avaliku sektori asutused IKÜM-i kohaselt põhimõtteliselt vastutava töötleja õigustatud

huvidele üldse tugineda.

Teisest küljest näeb IKÜM pp 49 ette, et isikuandmete töötlemine võrgu- ja infoturbe eesmärgil

ametiasutuste poolt on vastutava töötleja õigustatud huvi. Sellest tõusebki küsimus, kuidas saab

neid kahte ideed ühtlustada, millest üks keelab otse ametiasutustel kasutada vastutava töötleja

õigustatud huve, teine aga lubab seda kaudselt näiteks võrgu- ja infoturbe puhul.

Kriteerium, mis võiks olla kasulik selleks, et hinnata, kas ametiasutus saab tugineda vastutava

töötleja õigustatud huvidele, on see, kas konkreetsel eesmärgil isikuandmete töötlemine kuulub

ametiasutuse avalike ülesannete hulka. Juhul, kui see kuulub avaliku võimu pädevusse (mis võib

hõlmata arutelu selle üle, kas näiteks ametnike kaudu teostab asutus kaudselt avaliku võimu ja

seetõttu kuulub ka ametisuhete reguleerimine avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete

hulka), siis ei oleks võimalik tugineda IKÜM art 6 lg 1 p-le f ning tuleks otsida muud õiguslikku

alust, näiteks õigusnormi sätet, mis määratleb avaliku võimu ülesandeid (IKÜM art 6 lg 1 p c)

või seda, et isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või

vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks (IKÜM art 6 lg 1 p e).

Töösuhete kontekstis peaks siis analüüsima, kas eesmärk, mille jaoks töötaja (sh ametniku)

isikuandmeid töödeldakse, tuleneb avaliku asutuse pädevust reguleerivast õigusaktist või on

vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu

teostamiseks. Juhul, kui isikuandmete töötlemis eesmärk ei kuulu avaliku võimu pädevusse ega

2 (2)

vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, ei saa AKI hinnangul välistada, et

ametiasutusel (sh avalik-õiguslik juriidiline isik) võib olla võimalik tugineda vastutava töötleja

õiguslikule huvile.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Irina Meldjuk

jurist

peadirektori volitusel