Tähelepanu juhtimine (Rajaleidja otsused)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp asjaosalised

Tallinna Haraka Lasteaed

Haridus-ja Noorteamet (Rajaleidja)

[email protected];

[email protected];

[email protected];

[email protected]

Meie 17.05.2024 nr 2.1-1/24/492-1209- 2

Tähelepanu juhtimine (Rajaleidja otsused) (Rajaleidja otsused)

Andmekaitse Inspektsioon sai Haraka lasteaia lapsevanema pöördumise, mille kohaselt on lapse

osas alates sügisest 2023 kehtiv Rajaleidja otsus. 2024 jaanuar vanem on oma initsiatiivil küsinud

Rajaleidjalt lisaks nõu ja saanud uue otsuse, aga valis, et ei soovi selle rakendamist ja ei jaga seda

lasteaiaga. Pöördumise kohaselt helistas aga 25.04 lasteaia eripedagoog Rajaleidjasse ja küsis

ikkagi infot otsuse kohta. Edasi ei ole meile teada kas ja kui palju infot Rajaleidja lasteaiaga

jagas.

Selgitame, et isikuandmete töötlemiseks, sh edastamiseks peab olema isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) artiklis 6 mõni sätestatud õiguslikest alustest (näiteks seadusest tulenev alus

või avaliku ülesande täitmine). Eriliigiliste isikuandmete puhul IKÜM artiklist 9. Seejuures ei ole

lasteaial eriliigiliste isikuandmete töötlemiseks muud alust kui isiku vabatahtlik nõusolek ehk

juhul kui isik on omal soovil andmed ise esitanud.

Antud juhul on lasteaial juba eelnev kehtiv Rajaleidja otsus, mida vanem on jaganud ehk soovinud

selle täitmist, seejuures ei muuda uus otsus automaatselt eelnevat kehtetuks, vaid see lõppeb selles

määratud tähtajal. Rajaleidja nõustamine ja saadud otsus on vanema võimalus, aga ei ole

seaduslikku regulatsiooni, mille kohaselt otsust automaatselt haridusasutusega jagatakse või selle

täitmist jõustatakse, seega saab see toimuda vaid vanema eelneval tahteavaldusel. Sel juhul tekib

lasteaial õiguslik alus saadud isikuandmete töötlemiseks, sh kohustus ka teatud meetmete

rakendamiseks.

Määruse Lapse erilasteaeda või -rühma vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord § 2 lg 1

kohaselt võetakse erilasteaeda, lasteaia sobitus- või erirühma vastu lapsevanema või eestkostja

kirjaliku avalduse alusel ning koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel. Samuti eeldab välja

arvamine § 4 alusel, et on:

1) lapsevanema või eestkostja kirjaliku avaldus;

2) koolieelse lasteasutuse või koolivälise nõustamismeekonna soovitus.

Sellest lähtuvalt on esmane tingimus vanema tahteavalduse ja siis on tal vajalik ise esitada

nõustamismeeskonna soovitus, mis annab selleks aluse. Seega ei saa mööda minna vanema

tahteavaldusest ja arvestada soovitust ilma vanema tahteavalduseta ehk lasteaial ei ole õigust

töödelda Rajaleidja otsuses toodud isikuandmeid kui ei ole eelnevat vanema tahteavaldust

meetmete rakendamiseks.

Veel täiendame, et õpilasele väljastatud koolivälise nõustamismeeskonna tõhustatud ja eritoe soovitusi tervikuna töödelda direktor ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija.

2 (2)

Kuivõrd õpilast õpetavad ja talle vajalikku tuge peavad igapäevaselt pakkuma eelkõige aga õpetajad, siis on mõistetav, et nendenigi peavad koolivälise nõustamismeeskonna soovitused jõudma. Küll aga tuleb seejuures jälgida IKÜM-st tulenevat minimaalsuse põhimõtet – soovitused tuleks edastada õpetajatele üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik lapsele toe pakkumiseks. Kui nõustamismeeskonna soovitused sisaldavad muud infot lisaks konkreetsetele õppekorralduslikele soovitustele (uuringute läbiviimist, tervisekirjeldust, perekondliku olukorra kirjeldust jm), siis on küsitav, miks ja millisel eesmärgil on muu info edastamine õpetajatele vajalik. 1 Ka Haridus- ja Teadusministeerium on rõhutanud, et õpilasele rakendatava toe maht ja sisu ei sõltu niivõrd õpilase meditsiinilisest diagnoosist või määratud puudest, kuivõrd sellest, millist õppekorraldust ja tugiteenuseid ta vajab.2 Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija roll peakski eelkõige olema n-ö vahelüli olemine koolivälise nõustamismeeskonna ja kooli vahel.3 Nii saabki koordineerija selekteerida soovitustest välja selle olulise info – soovitused õppekorralduste ja tugiteenuste rakendamiseks, mis on õppetöö korraldamiseks ja õpilase toetamiseks vajalik – ja need õpetajatele edastada. Seega nõustamismeeskonna otsuse edastamine õpetajatele toimub haridusasutuse seadusjärgse kohustuse täitmise alusel (lapsele õppetööks vajaliku toe pakkumine), siis eelkõige on õpetajate jaoks olulised Rajaleidja keskuse antavad õppekorralduslikud soovitused. Kogu otsuse, kui see sisaldab mh ka muud infot lisaks sellele, mis on vajalik tõhustatud või eritoe rakendamiseks, tervikuna edastamine ei ole kooskõlas minimaalsuse põhimõttega.

Eeltoodust tulenevalt juhime Haridus-ja Noorteametile (Rajaleidja) tähelepanu, et kõik

töötajad oleks teadlikud, et Rajaleidja otsuseid jagavad vanemad omal soovil, ja HARNO ei

saa neid ilma vanema soovita jagada ise otse haridusasutustega. Lasteaial palume üle

vaadata oma senine praktika ja sellistes olukordades mitte minna mööda vanema soovist kui

selleks puudub muu õiguslik alus. Oleme toonud välja üksnes õiguslikud aspektid, aga

palume kõigil asjaosalistel lähtuda eelkõige lapse vajadustest4 ja olla sellistes kaasustes

avatud aruteludele, sh vajadusel arutada kui sarnased olukorrad vajaks teistsugust

regulatsiooni.

Lugupidamisega

Kadri Levand

peadirektori volitusel

1 Haridus- ja teadusministri 08.02.2018. a määruse nr 2 „Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord“ § 6 lg-st 1 tuleneb, et nõustamismeeskond tugineb soovituse andmisel lapse kohta eelnevalt läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise ja spetsialistide uuringute tulemustele ning muule lapse kohta teada olevale asjakohasele informatsioonile. Kui see info sisaldub ka otsuses, siis tuleks hinnata, kas sellise info edastamine õpetajatele lähtub minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtetest. 2 https://hm.ee/uldharidus-ja-noored/alus-pohi-ja-keskharidus/toe-vajadusega-opilased-oppekorraldus-ja- tugiteenused#voim 3 „Õpilase toetamine koolis. Juhendmaterjal“, lk 10, leitav https://harno.ee/sites/default/files/documents/2022- 02/Juhendmaterjal_6pilase_toetamiseks_22.pdf. 4 Nt Lastekaitseseadus § 26 alusel on kohustus teavitada KOV-i kui on tegemist abivajavad lapsega.