Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Paldiski mnt 181 KÜ

[email protected]

Meie 17.05.2024 nr 2.1-1/24/376-837-2

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon sai pöördumise seoses Paldiski mnt 181 korteriühistu territooriumil

uksesilmakaamera kasutamisega, mis filmib vastaskorteri ust, sellest möödujaid ja trepikoda.

Pöördumise kohaselt puuduvad videovalve teavitussildid, kaamerate kasutamise tingimused ja

korteriühistu otsus, mistõttu selgitan Teile kaamerate kasutamise nõudeid, et saaksite oma

tegevuse üle vaadata ja viia sisse muudatused.

Selgitame Teile kaamerate kasutamise korda:

 Korteriomanikul ei ole igasuguseks naaberkorteri uste filmimiseks õiguslikku alust

ja selline tegevus tuleb paluda tal lõpetada! Sel juhul tuleb kas kaamerad eemaldada või

need nii ümber suunata, et need piirneks vaid kaameraomaniku enda uksega.

 Avalikku ala sh trepikoda võib filmida üksnes juhul kui omanik on eelnevalt

koostanud õigustatud huvi hinnangu, nõuetekohased andmekaitsetingimused ja

paigaldanud sellekohased teavitussildid.

 Korteriühistule (KÜ) kuuluvat ala saab filmida üksnes üldkoosoleku otsusel1 või

korteriomanike kokkuleppel.

Kaamerate kasutamise eesmärk ja õigustatud huvi

KÜ territooriumil paigaldavate kaamerate eesmärgiks saab olla eelkõige vara kaitse ja

õigusrikkumiste tuvastamine, näiteks trepikojas rataste varguste ärahoidmiseks. Enne otsuse

tegemist peab korteriühistu hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima

alternatiive turvariskide maandamiseks (nt turvauks, signalisatsioon, täiendav valgustus). On

oluline meeles pidada, et igasugune kaamerapildi reaalajas jälgimine on vastuolus nende

paigaldamise eesmärgiga ning võib isikule, kes seda teostab, tuua kaasa väärteovastutuse.

Kui andmetöötleja ei suuda tõendada, et andmete töötlemise jätkamiseks on olemas

õiguspärased ja kaalukad põhjused, siis tuleb tegevus (sealhulgas filmimine) lõpetada.

Kui kaamerate vaatevälja jääb avalik ala, siis on võimalik kasutada õigusliku alusena isikuandmete

kaitse üldmääruse artikkel 6 lõiget 1 punkti f (õigustatud huvi). Eraldi peab enne läbi viima

õigustatud huvi juhendi alusel analüüsi. Selleks peab esinema reaalselt põhjendatud oht (nt

eelnevalt toimunud turvaintsidendid), mis peavad kaaluma üle teiste isikute õiguse privaatsusele.

Selles veendumine, kas saab õigustatud huvi sättele tugineda, on omaniku ülesanne, kes peab

1 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 12 lg 2: Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi

eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega.

2 (4)

läbipaistval moel viima läbi kaalumise ning olema seda võimeline ka põhjendama (tõendama).

Otsuse tegemisel peab hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima

alternatiive turvariskide maandamiseks (nt turvauks, signalisatsioon, täiendav valgustus).

Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid olema suunatud konkreetselt

määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on

püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa

kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks lihtsalt vaatamiseks, kes ja kui tihti

trepikojas liigub.

Õigustatud huvi analüüs peab sisalduma andmekaitsetingimustes2 , mis on osa kaamerate

kasutamise korrast. See tähendab seda, et andmekaitsetingimustes on paika pandud kaamerate

kasutamise kord, kus sisaldub informatsioon kaamera omaniku kontaktandmetest, salvestiste

säilitamisest, kaamerate kasutamise eesmärgist jne. Andmekaitsetingimused peavad olema

arusaadavad, selgelt ja lihtsalt sõnastatud ning hõlpsasti kättesaadavad, näiteks KÜ e-postile

kirjutades.

Teavitussilt (avaliku ala filmimisel)

Õigustatud huvi alusel paigaldatud kaamera korral on vajalik enne kaamera filmimise alasse

sisenemist nähtavale kohale paigutada kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos

kontaktandmetega ja viitega kaamerate kasutamise korrale ehk andmekaitsetingimustele (vt

isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 13 loetletud punktid). See tähendab seda, et näiteks

trepikojas olevate kaamerate puhul peab silt olema paigaldatud trepikotta ning ka trepikoja uksele.

Sildil on oluline kindlasti välja tuua: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava töötleja nimi

(KÜ nimi) ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega.

Salvestiste säilitamise aeg

Euroopa Andmekaitsenõukogu seisukoha järgi tuleb isikuandmed enamikul juhtudel kustutada –

ideaaljuhul automaatselt – mõne päeva pärast. Mida pikem on ettenähtud videosalvestise

säilitamisaeg (eriti kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada eesmärgi

õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust.3

Kui vastutav töötleja kasutab videovalvet mitte ainult oma ruumide jälgimiseks, vaid kavatseb

andmeid ka säilitada, peab vastutav töötleja tagama, et säilitamine on eesmärgi saavutamiseks

tegelikult vajalik. Kui säilitamine on vajalik, tuleb säilitamisaeg iga konkreetse eesmärgi puhul

selgelt kindlaks määrata ja eraldi kehtestada. Vastutav töötleja vastutab säilitamisaja

kindlaksmääramise eest kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ning

isikuandmete kaitse üldmääruse sätete järgimise tõendamise eest. Informatsioon säilitamise kohta

peab sisalduma andmekaitsetingimustes.4

Kohustus salvestisele jäänud isikule vastata

Omanik ja KÜ peavad kaamerate kasutamisel arvestama ka inimese õigusega saada tema kohta

kogutud andmeid ehk väljavõtteid videosalvestistest. Kaamera omanikul või KÜ-l on kohustus

vastata videosalvestistega tutvumise nõuetele 30 päeva jooksul.5

Omanik peab taotluse korral isikule selgitama, kas ja millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil on

kaamera paigaldatud, samuti seda, kas ja mis ulatuses jääb kaamera vaatevälja omaniku korterist

väljaspoole jääv ala. Isikul on õigus saada teavet, kas andmetöötluses on tema isikuandmeid (nt

naabril on õigus saada teavet, kas filmitakse tema korteriust, käiguteed vms). Samuti on õigus

2 IKÜM artiklis 14 loetletud punktid 3 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunis 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes

https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf p 121 4 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunis 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes

https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf p 121 5 IKÜM artikkel 15.

3 (4)

esitada vastuväide filmimise osas, mispuhul peab lõpetama filmimise, välja arvatud juhul, kui on

tõendatud, et kaamera salvestab õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles vastuväite esitaja huvid,

õigused ja vabadused (naaberukse filmimiseks õigustatud huvi ei ole). IKÜM artikli 17 alusel

õigus isikul andmetöötlejalt nõuda ka enda andmete (antud juhul videosalvestiste) kustutamist.

IKÜM artikkel 15 annab igale kaamera vaatevälja jäänud isikule õiguse küsida enda kohta

salvestisest koopiat, kusjuures teised isikud tuleb eelnevalt muuta tuvastamatuks (nt hägustades).

Nõue tuleb täita kuu aja jooksul.

Kaamerate kasutamise otsus

Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu

põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.6 Korteriühistu territoorium, sealhulgas

korterelamu välisfassaad/trepikoda/trepikoja välisuks/ parkla/ prügimaja/ kõnnitee/jne ja selle

osad (ka aknalauad), on korteriomanike kaasomandis ning selle piires toimuv on omanike (ühistu

liikmete) vahelise kaasomandi valdamise küsimus, mis tuleb kokku leppida ühistu siseselt.

Korteriühistu enda pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid.

Seega peab korteriühistu vajadusel reguleerima ka kaamerate kasutamise kortermajas ja selle

territooriumil. Korteriühistu poolt turvakaamerate kasutamise ning kortermajas korteriomanike

poolt kortermajja turvakaamerate paigaldamise korra saab kehtestada korteriühistu üldkoosoleku

otsusega.

Esiteks on võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga

üksmeelele ei jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega.

Valvekaamerate kasutamine on isikuandmete kaitse üldmääruse7 järgi isikuandmete töötlemine,

milleks on vajalik seaduslik alus. KÜ võib ühistu territooriumil (trepikojas, hoovis,

parkimisplatsil, prügimaja alal) kaamerate kasutamise õiguslikkuse tagada kahel erineval viisil.

Vastavalt Riigikohtu praktikale8 on valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi

tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad häälteenamuse alusel9, kuid võib

endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on vaja

korteriomanike kokkulepet10. Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik, kui kaasomandi esemel

toimuvat jäädvustanud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike

õigust privaatsusele. Seega üldkoosoleku otsusest häälete enamusega piisab, kui ühistu paigaldab

kaamera ning kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine on reguleeritud. Näiteks selliselt,

et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, nt süütegude või muude

rikkumiste toimepanija tuvastamiseks, ning valvekaamerate valitseja ei saa valvekaamerate

jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega avalikustada.

Statsionaarse kaamera kasutamisel saab isiklikul otstarbel filmida vaid juhul, kui filmitakse üksnes

enda valduses olevat ala (oma korter või ainult enda korteri uks või enda eramaja ja selle hoov).

Seega kui kaamerale jäävad ka mööduvad isikud, ei ole tegemist isikliku eesmärgiga.

Selgitame, et korteriühistus saab nt üldkoosoleku otsusega kehtestada reeglid kaasomandiosade

kasutamisele kasutuskorra kokkuleppega. Võimalus on leppida kokku ka selles, et ühistusse

6 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 12 lg 2 (KsrtS): Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja

kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. 7 Euroopa parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679 (IKÜM). 8 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11. 9 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 35 lõige 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase

valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta

ette rangemaid nõudeid. 10 KrtS 38 lõige 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema

ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike

kokkulepet.

4 (4)

omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole lubatud. Samuti saab kokku leppida, et ühistu juhatus

demonteerib omavoliliselt paigaldatud kaamerad ja tagastab omanikule, nt kui isik ei ole ise seda

pärast hoiatuse edastamist teinud jms. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 2-16-12460 on leitud,

et selline reegel ei kahjusta ühegi isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile korteriomanikele.

Kui isik siis ühiselt kokkulepitud reegleid rikub, oleks see sel juhul aluseks tema vastu kohtusse

pöördumiseks või muude meetmete kokkulepitud kasutamiseks. Oleme kaamerate teemal

täpsemalt kirjutanud ka oma artiklis https://www.aki.ee/uudised/kaamerate-kasutamine-

elamualadel.

Juhul kui isik avalikustab andmeid ka väljapoole ühistut (nt internetis) on Teil õigus küsida temalt

selgitusi ja teha vajadusel meile sekkumistaotlus. Muul juhul on kaamerate kasutamine

korteriühistus ühistu enda reguleerida ning inspektsioon ühistusisestesse vaidlustesse ei sekku.

Lisaks selgitan teile ka korteriomanikule kehtivaid üldreegleid kaamerate kasutamisel. Esiteks

peab kaameraomanik välja panema sildi, kus on kirjas peal tema nimi, kontaktandmed, kaamera

kasutamise eesmärk ja õiguslik alus.

 Omanik peab olema valmis kaamera vaatevälja jäänud inimestele salvestisi näitama.

 Omanik peab olema valmis esitama õigustatud huvi hindamise.

 Seejuures ei või üks korteriomanik filmida teise korteriomaniku ust.

 Helisalvestamine ei ole lubatud.

 Trepikotta kaamera paigaldamisel (eeldusel, et ühistu reeglid seda lubavad) võib

korteriomanik kaamera suunata vaid enda uksele, mitte kellegi teise korteriuksele ega

filmida trepikoda tervikuna.

 Omanik ei või kaamerasalvestisi avalikustada internetis. Kaamerasalvestise võib üle anda

vaid politseile süüteoasja menetlemiseks.

Palume vaadata üle ja hoolega mõelda läbi kaamerate kasutamise ning paigaldamise kord Paldiski mnt 181 korteriühistu territooriumil. Kokkulepete mittesaavutamisel on isikul ja KÜ-l igal ajal õigus pöörduda vaidluste lahendamiseks

tsiviilkohtusse: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/tsiviilkohtumenetlus. Hagiavalduse

vormi leiab https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/dokumendid-ja-vormid. Samuti saab

teatud juhtudel kasutada kohtusse pöördumisel vajadusel riigi õigusabi

https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/taotlus-riigi-oigusabi-saamiseks-ja-taotleja-

majandusliku-seisundi-teatis.

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta elamualadel leiate Andmekaitse Inspektsiooni

kodulehelt ning samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga.

Inspektsioon võib kahtluse korral teostada igal ajal ette teatamata kontrolli, et veenduda kas

kaamerate kasutamine vastab eelnevatele tingimustele ja vajadusel algatada ka

väärteomenetluse.11

Lugupidamisega

Kaire Jürgenstein

jurist

peadirektori volitusel

11 Isikuandmete kaitse seadus § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse § 50 ja 51.