Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 14.05.2024 Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231550745

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi, isikukood: XXX XXX (ik xxxxxxxxxxxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 06.04.2023, 22.02.2024

Kahtlustatavale XXX XXX on kriminaalasjas 24231550745 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2, p 2,

3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ehk selles, et tema olles isik, keda on varasemalt Harju

Maakohtu otsusega nr XXXXX süüdi tunnistatud KarS §121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, taas 22.02.2024 kellaajavahemikus 19.00-22.07 aadressil XXXX, XXXX kasutas

füüsilist vägivalda oma abikaasa XXX XXX suhtes, mis seisnes selles, et XXX XXX võttis kannatanut

XXX XXX kahe käega õlgadest kinni ning raputas. Raputamise tagajärjel kaotas kannatanu tasakaalu,

kukkus põrandale ning lõi enda selja paremat poolt ja näo vasakut poolt. XXX XXX tegude tagajärjel

on kannatanule XXX XXX tekitatud füüsilist valu ja kehavigastusi.

Varasemalt on XXX XXX esitatud kriminaalasjas XXXXXX kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ehk selles, et XXX XXX taas 06.04.2023.a kella 22:00 paiku

aadressil XXX, XXX asuvas korteris tõukas ühe korra käega oma abikaasat XXX XXX, mille tagajärjel

kukkus kannatanu näoga vastu diivanilauda. Oma teoga tekitas XXX XXX kannatanule XXX XXX

füüsilist valu ja kehavigastusi.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid,

kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud

järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava

või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS §

202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg 2 p

2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane

vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine

ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest

loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku

varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest

tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid

silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama

muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle

järele on tungiv vajadus.

07.05.2024 ühendas prokuratuur kriminaalasjad 24231550745 ja 23231750482 ühiseks menetluseks ja

põhiasja numbriks jäi 24231550745. XXX XXX tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.

Kannatanu avaldas lisaks kohtueelses menetluses antud ütlustele 07.05.2024 toimunud

telefonivestluses prokurörile, et kahtlustatava tegevus mõlema juhtumi puhul ei olnud pahatahtlik,

menetlusosaliste suhted on muutunud paremaks ja kannatanu ei soovi XXX XXX karistamist

kriminaalkorras. XXX XXX puuduvad pretensioonid kahtlustatava vastu, sest tema hinnangul on

mõlemad osapooled võimaldanud verbaalsel konfliktil minna füüsiliseks. Kannatanu väitel on ta ise

teinud kõikidest juhtumitest järeldusi, on oma käitumist ja suhtumist muutnud ja on huvitatud nende

suhte jätkamisest. Käesoleval ajal on olukord stabiilne, rahulik, rohkem agressiivset käitumist ei ole

esinenud. XXX XXX on kindel, et XXX XXX käitumist on võimalik mõjutada ja toetada kohtuväliselt.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et XXX XXX on üks kehtiv kriminaalkaristus. Teda on

Harju Maakohtu 02.02.2021 otsusega XXXXX karistatud samaliigilise kuriteo toimepanemise eest.

Karistus on täidetud 2022. aastal. 14.05.2024 prokuratuuris toimunud kohtumisel kinnitas kahtlustatav

XXX XXX, et ta on oma tegudest aru saanud ja kahetseb siiralt, et verbaalsed tülid lõppesid selliselt.

Samuti selgitab kahtlustatav, et ta ei soovinud kuidagi kasutada vägivalda oma abikaasa suhtes, sest

teda on varasemalt karistatud sama kuriteo teoimepanemise eest. Nende kuritegude puhul on

määravaks saanud kannatanu alkoholi tarvitamine ning XXX XXX tunnistas, et ta oleks pidanud

arvestama sellise kannatanu seisundiga, ja ka sellega, et iga väiksem füüsilise jõu kasutamine

kannatanu suhtes võis lõppeda tervisekahjustuste tekitamisega. XXX XXX nõustus temale määratud

kohustustega. Ta kinnitas, et mõistab, et verbaalseid konflikte tuleb lahendada rahumeelselt, vägivalda

kasutamata ja on nõus saama nõustamist.

Kehtiva Riigikohtupraktika (RKKK 12.11.2019, 1-18-7833 p 27) kohaselt ei loeta „KarS § 121 puhul

karistatavaks selliseid tegusid, mis seisnevad teise inimese keha vähese intensiivsusega mõjutamises

(nt kinnihoidmises, pigistamises, tõukamises või trügimises), kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena

tervisekahjustust või valuaistingut.“ Käesolevas kriminaalasjas on kahtlustatava tegude tagajärjel

tekitatud kannatanule tervisekahjustusi. Oluline on aga arvestada, et kriminaalasja lahendamisel ei saa

jätta kõrvale kaasnevaid asjaolusid ehk sündmustikku tervikuna. Samuti ei ole võimalik kahtlustatava

tegu hinnata lahutatuna menetlusosaliste omavahelisi suhteid iseloomustavast kontekstist (RKKK

05.10.2021, 1-20-3046 p 33). Arvestades eelkirjeldatud ja kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid, ei pea

kahtlustatava poolt toimepandu käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras

süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega.

Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine XXX XXX suhtes

käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval juhul

puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning XXX XXX suhtes ei ole eri- ega

üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri

hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS

§ 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.

XXX XXX on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör

KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231550745 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

- XXX XXX, ik XXXXXX tel XXXX, e-post: XXXXXX on kohustatud:

2.1. registreerima ennast hiljemalt 17.05.2024 Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise

tugiliini nõustamisele (P. Pinna 4, Tallinn/ Lubja 4, Tallinn; tel XXXXX, XXXXX; e-post

XXXXXX) ja osalema nimetatud nõustamisel kriminaalmenetluse lõpetamisest alates 6 (kuue)

kuu jooksul nõustaja poolt ette nähtud arv kordi ning järgima nõustaja poolt etteantud

tegevusplaani. Nõustaja võib nõustatava edasi suunata individuaalsele nõustamisele või

asjakohasesse sotsiaalprogrammi. Nõustamine lõpetatakse nõustaja või individuaalse nõustaja

või sotsiaalprogrammi läbiviija kinnituse alusel. Tähtajaks määrata: 14.11.2024.

XXX XXX kohustub teavitama prokuröri Irina Tsugart kirjalikult e-posti aadressil

[email protected] hiljemalt 17.05.2024 nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt

20.06.2024 esimese nõustamiskorra läbimisest.

2.2. hoiduma vägivallast kannatanu XXX XXX suhtes – KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel. Tähtajaks

määrata 14.11.2025.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine:

tõkendeid ei kohaldatud.

KrMS § 217 alusel oli kinni peetud üks päev - 07.04.2023.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 DVD-plaati jätta kriminaalasja

materjalide juurde.

5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: edastatud andmeid ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Määruse koopia saadetakse kannatanule XXX XXX ja Sotsiaalkindlustusametile (XXX XXX).

8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda

kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

9. Kannatanul on õigus:

- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne

päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3);

- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti

tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;

- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).

Mulle on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid, olen nendest aru saanud, olen nõus

kriminaalmenetluse lõpetamise ja minule määratud kohustustega, samuti annan nõusoleku oma

andmete edastamiseks vägivallast loobumise tugiliini nõustajale. Määruse olen kätte saanud. Olen

teadlik, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6 alusel.

_______________________________________________________________________________