Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine kooskõlastamiseks ja seisukoha andmiseks

OTSUSE EELNÕU

Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Ayesa Ingeneria y Arquitectura S.A. (registrikood A41015322) esitas 11.04.2024

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr

2411271/01528 Palupera-Puka ja nr 2411271/01526 Ropka-Palupera raudtee kontaktvõrgu

(EHR kood 221452901 ja 221452898) rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel

hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6

lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH

algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse staadiumis

kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 15 punktist 8. Määruse

nr 224 § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise

tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt

vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Eelhinnang koostati keskkonnaministri 16.08.2017

määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. TTJA annab raudteerajatiste

ehitamiseks ehitusloa ning on otsustaja KeHJS tähenduses. TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9)

andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju

või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 11 lõike

22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH

vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,

kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud

kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada kontaktvõrk olemasolevale raudteele lõigul Ropka-

Puka. Selle käigus paigaldatakse uus 2x25 kV – 50 Hz kontaktõhuliini süsteem ning

kontaktõhuliini süsteemi elemendid (vundamendid, mastid, juhtmed, maandus jne). Tartu –

Valga raudteelõik ei ole hetkel elektrifitseeritud. Tartu-Valga raudteelõigul asub 12

raudteejaama. Kontaktvõrgu rajamine lõigule Ropka-Puka piirneb Elva-Peedu metsapargi

(KLO1200271) ja Astuvere väike-konnakotka püsielupaigaga, lisaks mitmete kaitsealuste

liikide elupaikade või leiukohtadega ning läbib ja piirneb Elva maastikukaitseala

(KLO1000644) ning Elva loodusala (RAH0000151).

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad),

pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele ega kultuuripärandile kui

rakendada leevendusmeetmeid. Ropka-Puka lõigule kontaktvõrgu püstitamine ei kahjusta

inimeste tervist, heaolu ega vara. Natura 2000 võrgustiku aladele pole mõju avaldumist ette

näha, kuna kavandatakse tegevust, mille korral ei avaldu mõju Elva loodusalale ning selle

kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning elupaikadele.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed:

1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses

asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib

teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed

peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28

välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme

vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl

8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine

pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh

pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus

reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb

operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest

esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb suunata vaid valgustamist vajavale

objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest. Kultuurimälestiste puhul, mis jäävad

raudteemaale ning rööbasteede alla, tuleb võimalusel vältida kontaktvõrgu mastide

paigaldamist samale alale.

8. Vääriselupaikade puhul tuleb vältida, et teadmatusest ei eemaldataks seal surnud ega

lamapuitu ega teostataks raiet. Vääriselupaiga piirid tuleb kanda ehitusprojektile, et vältida

vääriselupaiga alal masinatega liikumist.

9. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta

vastavalt VeeS §-le 119 p-le 2. Tööde teostamisel ning ehitustööde järgselt tuleb tagada

maaparandussüsteemide toimimine.

10. Lindude ning nahkhiirte kontaktvõrgu liinidega kokkupõrke vältimiseks tuleb

püsielupaigaga paralleelselt rajatav liin tähistada. Töid ei tohi teostada hiireviu piiritletud

elupaigas ajavahemikus 15.03- 31.07 ning väike-konnakotka piiritletud elupaikades

ajavahemikus 15.03-31.08. Kui piiritletud elupaigas töid ei teostata, tuleb jälgida ehitusaegset

mürataset, et see ei ületaks 45dB.

11. Raudteemaal asuvad kaitsealused taimed tuleb enne ehitustööde algust märgistada ning

kohtades, kus ehitustöid või masinatega liikumist vältida ei anna, ümberistutada.

Ümberistutamine tuleb teostada koostöös Keskkonnaametiga.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata.

Võttes aluseks § 6 lõike 2 punkti 22 ja lõike 4, § 6¹, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2², 2³, 2⁴, 4, 8;

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8:

otsustan:

jätta Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise ehitusloa menetluses keskkonnamõju

hindamine algatamata.

Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ............................................................................................................................ 4

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 6

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 6

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 6

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 6

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 6

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 6

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 7

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 7

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ......................................................... 7

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused7

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 8

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest .............................................................. 10

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ...................................................................... 12

4. Natura eelhindamine ............................................................................................................ 12

4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ning Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus . 12

4.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine ................................................................. 14

4.2.1 Mõju Elva loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele .................... 14

4.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................................... 15

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................... 15

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ........................................................................................... 16

5.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus 16

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................... 16

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ......................................................................... 16

6. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ........................................................ 17

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ........................................................................... 19

1. Üldine teave Ayesa Ingeneria y Arquitectura S.A. (registrikood A41015322) esitas 11.04.2024 Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn

10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/01528 Palupera-

Puka ja nr 2411271/01526 Ropka-Palupera raudtee kontaktvõrgu (EHR kood 221452901 ja

221452898) rajamiseks.

Joonis 1. Ropka-Palupera kontaktvõrgu lõik.

Joonis 2. Palupera-Puka kontaktvõrgu lõik.

Kontaktvõrgu rajamine lõigule Ropka-Puka piirneb Elva-Peedu metsapargi (KLO1200271) ja

Astuvere väike-konnakotka püsielupaigaga, lisaks mitmete kaitsealuste liikide elupaikade või

leiukohtadega ning läbib ja piirneb Elva maastikukaitseala (KLO1000644) ning Elva loodusala

(RAH0000151), mistõttu liigitub antud tegevus keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 22 kohase tegevuse alla ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alla. KeHJS §

3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle

muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob

eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada kontaktvõrk olemasolevale raudteele lõigul Ropka-

Puka. Selle käigus paigaldatakse uus 2x25 kV – 50 Hz kontaktõhuliini süsteem ning

kontaktõhuliini süsteemi elemendid (vundamendid, mastid, juhtmed, maandus jne). Tartu –

Valga raudteelõik ei ole hetkel elektrifitseeritud. Tartu-Valga raudteelõigul asub 12

raudteejaama.

Kontaktvõrgusüsteemi projekteerimisel on arvestatud tulevase kolmefaasiliste 10kV õhuliini

paigaldamisega kontaktvõrgu mastidele Külitse-Puka raudteelõigul. 10kV liine toidetakse Eesti

Raudteele kuuluvatest 10kV trafoalajaamadest ning need ühendatakse alajaamaga kaabli abil.

Standardsed elektrilised vahekaugused peavad olema tagatud kontaktvõrgusüsteemi fiidrite ja

10 kV liinide vahel ning 10 kV liinide ja muude tehnovõrkude vahel. 10 kV õhuliini kõrgus

maapinnast on kooskõlas Eesti standarditega.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Samuti

ei ole kavandatav tegevus vastuolus, ega ka ära märgitud, ühelgi kehtival raudteetrassil asuval

omavalitsuse üldplaneeringul, milleks on Palupera valla, Elva linna ning Puka valla, Nõo valla

ning Kambja valla üldplaneeringud. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu erinevate

raudteetrassi läheduses paiknevate detailplaneeringutega. Teisi teadaolevaid asjakohaseid

lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kontaktvõrgu mastide vundamentide paigaldamiseks on vajalik teostada kaevetöid, mille

käigus eemaldatakse pinnast. Vundamendid on valmistatud betoonist. Teiste kontaktvõrkude

elementide jaoks on kasutatud teisi metalle ja muid materjale, mis ümbritsevat keskkonda ning

loodusressursse ei vaja ega mõjuta.

2.4. Tegevuse energiakasutus Kontaktvõrgu rajamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin,

diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. Kasutusperioodil leiab energiakasutus aset

rongide energiatarbimise näol.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende

käitlemine Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei

ole lubatud, vältida tuleb kallaste kahjustamist. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti raudtee

kaitsevööndiga. Kasutusaegselt väheneb rongidest tulenev müra ja vibratsioon seoses

diiselrongide asendumisega elektrirongidega. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi, tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb

taaskasutada või anda üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad tuleb

kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas

heite suurus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega

ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate

vedelike või kütuste leket maapinnale ja seeläbi lähedal olevatesse veekogudesse. Minimeerida

tuleb tulekahju oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada

vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb

viivitamatult teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

teaduslike andmete alusel Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii

hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused Ehitustöödega hõlmatav ala asub Kambja, Nõo ning Elva vallas Tartu maakonnas ning Otepää

vallas Valga maakonnas transpordimaal, kus asub juba raudtee. Raudteetrass piirneb suures

osas maatulundusmaadega, vähesemal määral ka elamumaa ja tootmismaaga. Raudteetrassi

äärde jääb ohtlik käitis Alexela AS Scandagra vedelgaasipaigaldis ning selle ohuala kattub

raudteetrassiga. Kuna tegu on C-kategooria käitisega, milles käsitletakse LPG gaasi, on

ohtudeks soojuskiirgus ning ülerõhk.

Kavandatava tegevusega hõlmatud raudteetrassi äärde jäävad Tammeniidu, Tootsi, Kirepi II,

Tootsimetsa, Väike-Raudsepa metsa, Kirepi I, Hellenurme-Middendorf-1, Hellenurme-

Middendorf-2, Parijõe-5, Astuvere-3, Aakre-1, Aakre-2 ja Ruuna-3 maaparandusalad. Tööde

teostamisel ning ehitustööde järgselt tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine.

Nõo alevikus kattub raudteetrass puurkaevu (PRK0009164) veehaarde sanitaarkaitsealaga.

Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud Veeseaduse (VeeS) §

151 lg 2 loetletud tegevuste puhul. Majandustegevuse alla kuulub ka tegevus, millega ei saada

tulu, aga mis on ehitusloa/-teatise kohustusega tegevus. Põhjaveehaarde ümber ei moodustata

sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise

eesmärgil alla 10 m3 ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse

10 m hooldusala (VeeS § 154 lg 3 ja § 154 lg 1 p 3). Hooldusalal on põhjavee saastumise

vältimiseks keelatud VeeS § 154 lg-s 5 nimetatud tegevused. Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala

asjakohases registris muutmiseks hooldusalaks tuleb esitada taotlus Keskkonnaagentuurile, kes

teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise kande (VeeS § 277 lg 2).

Maardlatest kattub ja ristub raudteetrass Tatra turbamaardlaga (kood MRD0000575) selle 2

plokiga, mille omadused on hästilagunenud turvas, aktiivne reservvaru; Palupera

turbamaardlaga (kood MRD0000578) selle 2 plokiga, mille omadused on hästilagunenud

turvas, passiivne reservvaru. Kontaktvõrgu püstitamine ei mõjuta maardlaid või maardla

ressursside kättesaadavust negatiivselt, kuna toimub juba kasutuses olevas raudteemaa piirides.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Raudteetrass ristub Ilmatsalu jõega, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning selle

kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; Mariksoo II eesvoolu ning

selle kaitsevööndiga; Järiste ojaga ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga; Maariksoo

III maaparandussüsteemi eesvooluga, selle kalda veekaitsevööndiga ning eesvoolu

kaitsevööndiga; Nõo ojaga, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning selle kalda

piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; raudteetrassiga paralleelselt jookseb

Meeri maaparandussüsteem ning selle veekaitsevöönd ja eesvoolu kaitsevöönd; ristub Voika

oja ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; raudteetrassile

jääb Elva jõe piiranguvöönd, ristub Peedu oja ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga

ning veekaitsevööndiga; Elva jõega ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning

veekaitsevööndiga; Pulga ojaga, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning selle

kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; raudteetrassiga piirneb

Tammeniidu eesvool ning selle kalda veekaitsevöönd ning maaparandus eesvoolu kaitsevöönd,

raudteetrassiga ristub Uderna oja ja selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning

veekaitsevöönd; Rõngu jõega, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning selle kalda

piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; raudteetrassi äärde jääb Hellenurme

oja ja selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevöönd; Kirepi I

maaparandussüsteemi eesvool ja selle kaitsevöönd; ristub raudteetrassiga Kiivita oja ja selle

kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevöönd ning Urmi-1 maaparanduse

eesvool ning selle (vee)kaitsevööndid; Palupera 74-1 maaparandussüsteemi eesvool ning selle

(vee)kaitsevööndid; Palupera 83-2 maaparandussüsteemi eesvool ning selle

(vee)kaitsevööndid; ristub Purtsi jõega, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning

selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; Astuvere-3

maaparandussüsteemi eesvool ning selle (vee)kaitsevööndid; ristub raudteetrassi Pästrä oja

ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; Punga ojaga ning

selle veekaitsevööndiga; Aakre-1 maaparandussüsteemi eesvoolu ning selle

(kalda)kaitsevööndiga; ristub Mooritsa oja ehk Aakre-1maaparandusüsteemi eesvooluga ning

nende kalda piirangu- ja ehituskeeluvöönditega ning veekaitsevöönditega; ristub Aakre-2

maaparandussüsteemi eesvooluga ning selle (kalda)kaitsevööndiga.

Voika külas jääb vahetult raudteetrassi kõrvale Tiirike allikas ning selle veekaitse-, ehituskeelu-

ja piiranguvöönd.

Suur osa kavandatud kontaktvõrgu püstitamise alast asub kaitstud põhjaveega alal, vähem

suhteliselt kaitstud ning väike osa Nõo alevikus ning Voika külas nõrgalt kaitstud ja keskmiselt

kaitstud alal.

Kavandatav tegevus toimub mitmesuguse pinnakattega maastikel, jääjärveliste setete (klibu,

liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi) pinnakattel, moreeni (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk)

pinnakattel, järvesetete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel, järvelubi), soosetete

tüübi (turvas) pinnakattel ning jõesetete (veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda)

pinnakattel.

Aluspõhjakivimid kavandatava kontaktvõrgu alal on kolme sorti, liivakivid veeandvusega

0,5..2,0 l/s*m, liivakivid veeandvusega >2,0 l/s*m ning liivakivid veeandvusega 0,1..0,5 l/s*m.

Nagu ka eelnevas peatükis mainitud, asub kavandatav tegevus kaitstud või suhteliselt kaitstud

põhjaveega alal, seega arvesse võttes aluspõhjakivimite veeandvust ning põhjavee kaitstusastet,

on oht põhja- ja pinnavee ning pinnasele väike.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Kuna ehitustegevus

ulatub ka eelmainitud veekogude veekaitsevöönditesse, tuleb tähele panna, et veekaitsevööndis

on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda

erosiooni või hajuheidet (VeeS § 119 p 6). Põhi- või tööprojektiga tuleb ette näha meetmed

kalda erosiooni või hajuheite vältimiseks. Lisaks on, vastavalt VeeS § 119 p 2, veekaitsevööndis

keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta. Kui ehitustööde käigus on

vajalik raiete tegemine veekaitsevööndis, tuleb seal puude ja võsa raiumiseks esitada

Keskkonnaametile vastav taotlus koos joonise või kaardiga, millel kajastub planeeritava raie

asukoht. Soovituslik taotluse vorm on leitav Keskkonnaameti kodulehel.

Osaliselt jääb raudteemaa kinnistule ning selle äärde ka vääriselupaik VEP204946, millega

samal alal asub ka Hellenurme-Middendorf-1 maaparandussüsteemi maa-ala. Antud

vääriselupaik on männikud ja männisegametsad tüüpi, mille kirjelduseks on EELIS-e andmetel

bioloogiliselt vana männik, häilude, surnud puude ja lamapuiduga. Vääriselupaiga

majandamise infona on märgitud mitte raiuda ning surnud ja lamapuitu mitte eemaldada.

Mõjuteguriteks on raudtee ning masinate sõiduroopad.

Joonis 3. Raudteetrassi ääres paiknev vääriselupaik.

Seega tuleb veenduda, et raudtee kontaktvõrgu ehitamise käigus ei kahjustataks teadmatusest

vääriselupaika sealt raiude või surnud ning lamapuitu eemaldades. Vääriselupaiga piirid tuleb

kanda ehitusprojektile, et vältida vääriselupaiga alal masinatega liikumist.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate

loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või

võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest Raudteetrassi läheduses asuvad Elva-Peedu metsapark (KLO1200271), Täsvere väike-

konnakotka püsielupaik (KLO3002056) ja Astuvere väike-konnakotka püsielupaik

(KLO3000142), lisaks mitmete kaitsealuste liikide elupaikade või leiukohtadega ning läbib ja

piirneb Elva maastikukaitseala (KLO1000644) ning Elva loodusala (RAH0000151).

Elva maastikukaitseala kaitseala kaitse-eesmärk on:

1) säilitada, hooldada ja tutvustada ilmekaid maastikke, mis on kujunenud inimese pikaajalises

suhtes loodusega ja loovad soodsaid võimalusi virgestuseks, turismiks ja looduse

tunnetamiseks;

2) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I

lisas: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140),

allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*),

rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad)

(9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

3) kaitsta nende liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II, IV ja V lisas:

karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), kollane

kivirik (Saxifraga hirculus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), palu-karukell

(Pulsatilla patens), soohiilakas (Liparis loeselii), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis),

rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil

(Leucorrhinia pectoralis), valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons), sõõrsilmik (Lopinga

achine), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

saarmas (Lutra lutra), hink (Cobitis taenia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus);

4) kaitsta kaitsealuseid taimeliike ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), alssosi

(Equisetum scirpoides) ja sookäpp (Hammarbya paludosa) ning nende kasvukohti;

5) kaitsta linnuliiki händkakk (Strix uralensis);

6) kaitsta seeneliiki limatünnik (Sarcosoma globosum).

Raudteetrassi, kuhu kontaktvõrku kavandatakse, läheduses ning sellega samal alal asuvad

taimedest Elva linnas: vähesel määral ulatub raudteekinnistule pruunika pesajuure (Neottia

nidus-avis) leiukoht (KLO9321001), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) (KLO9319275)

leiukoht ning kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) (KLO9320787) leiukoht, soo-

neiuvaiba (Epipactis palustris) leiukoht (KLO9320874). Elva linnas on raudtee alale märgitud

aas-karukella (Pulsatilla pratensis) leiukoht (KLO9321170) ning väiksemale alale ka kaks

palu-karukella (Pulsatilla patens) leiukohta (KLO9321168 ja KLO9321166). Sinna kõrvale

ulatub ka roomava öövilge (Goodyera repens) leiukoht (KLO9320923).

Mitmed kaitsealused taimed ulatuvad otseselt raudtee alale (aas-karukell ja palu-karukell) või

kohe rööbastee servani. Seega on äärmiselt tõenäoline, et antud kasvukohtades võivad taimede

isendid ehitustööde käigus hävida. Selle vältimiseks on vajalik taimed enne ehitustööde algust

märgistada ning kohtades, kus ehitustöid või masinatega liikumist vältida ei anna,

ümberistutada. Ümberistutamine tuleb teostada koostöös Keskkonnaametiga.

Raudteetrass ristub Elva linnas Elva jõega, kus on registreeritud hingi (Cobitis taenia)

(KLO9102556) ning paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) (KLO9200057) esinemine. Elva

jõgi ning samuti raudteetrassiga ristuv Nõo oja kuuluvad looduskaitseseaduse § 51 lg 2 alusel

kehtestatud koelmualade nimistusse (keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“). Arvesse võttes asjaolu, et

jõgede ületamiseks on rajatud sillad ning raudteerajatised paiknevad sillal ning ka püstitatava

kontaktvõrgu mastid ja muud rajatised paigaldatakse olemasoleva rööbastee juurde,

raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele loomaliikidele.

Raudteetrassi, kuhu kontaktvõrku kavandatakse, läheduses asuvad Täsvere külas Täsvere

väike-konnakotka püsielupaik (KLO3002056) ning väike-konnakotka (Clanga pomarina)

elupaik (KLO9126518). Elva linnas asub raudteemaal ka tiigilendlase (Myotis dasycneme)

(KLO9113979) elupaik. Astuvere külas asub väike-konnakotka (Clanga pomarina)

(KLO9126545) elupaik ning ühtlasi ka Astuvere väike-konnakotka püsielupaik

(KLO3000142). Kalme külas asub vahetult raudteemaa kõrval hiireviu (Buteo buteo)

(KLO9126398) elupaik.

Antud elupaigad asuvad olemasoleva raudteetrassi läheduses, seega võib oletada, et raudtee

olemasoluga ja rongide läbisõiduga on linnud mingil määral harjunud ning rongide mööda

sõitmine on samuti lühiajaline häiring, kuid ehitusega kaasnev kauem ja valjem ehitusmüra on

see, millega linnud harjunud pole. Seega tuleb vältida ehitustegevust häirimise suhtes kõige

tundlikumal ajal (pesitsemise ja poegade kasvatamise periood). Kaitsealustele röövlindudele

ei saa kohaldada üldist linnurahu aega, kuna röövlindude pesitsusaeg hakkab peale varem kui

teistel linnuliikidel. Lähtuvalt eelnevast ei tohi hiireviu piiritletud elupaigas mürarikkaid

ehitustöid teha ajavahemikus 15.03- 31.07 ning väike-konnakotka elupaigaga piirneval alal

15.03-31.08. Kui piiritletud elupaigas töid ei teostata, tuleb jälgida ehitusaegset mürataset, et

see ei ületaks 45dB.

Tuleb arvestada, et kontaktvõrgu püstitamisel rajatakse uus kontaktliin, mille puhul on

võimalik, et linnud ning nahkhiired põrkavad sellega kokku. Selle vältimiseks tuleks elupaikade

lähedusse rajatav liin tähistada.

Elva loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis

taenia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-

kuldtiib (Lycaena dispar), saarmas (Lutra lutra), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus),

kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu-karukell (Pulsatilla patens).

Raudteemaale jäävad Voika külas arheoloogiamälestis asulakoht, kultuurimälestiste

registrinumbriga 12899, mis on ühtlasi ka kinnismälestis ning kinnismälestis Kalmistu ja

ohvrikoht Kabelimägi, mis on ühtlasi ka arheoloogiamälestis kultuurimälestiste

registrinumbriga 12900. Täpselt raudteemaale jääb Elva linnas kinnismälestis ning

arheoloogiamälestis Linnus "Kalevipoja säng", "Kabelimägi" kultuurimälestiste

registrinumbriga 12787. Elva linnas asub raudteejaamas, kohe rööbasteede kõrval mitu

kinnismälestise kaitsevööndit - Elva raudteejaama tööliste elamu, 1900-1903.a.,

kultuurimälestiste registrinumbriga 7134; Elva raudteejaama peahoone, 1900-1903.a.,

kultuurimälestiste registrinumbriga 7133; Elva raudteejaama abihoone, 1900-1903.a.,

kultuurimälestiste registrinumbriga 7135. Lisaks piirnevad Elva linnas raudteemaa kinnistuga

mitmed teised kultuurimälestised ning Puka alevikus asub raudteemaal Puka raudteejaama

peahoone kinnismälestise kaitsevöönd ning selle piires, rööbasteedest veidi eemal asuvad

mitmed ehitismälestised, mistõttu tuleb veenduda, et ehitustöödega jäätakse raudteemaa

kinnistu piiridesse, et mitte teadmatusest kultuurimälestisi kahjustada. Kultuurimälestiste

puhul, mis jäävad raudteemaale ning rööbasteede alla, tuleb võimalusel vältida kontaktvõrgu

mastide paigaldamist samale alale.

Ropka ja Puka vahelisel raudteelõigul asub hulgaliselt pärandkultuuriobjekte, nende hulgas

Puka alevikus Vabadussõja lahingupaik, pöörmeseadja putka, Astuvere külas mälestuskivi

rongiõnnetuse ohvritele, Palupera külas raudteelaste elamu ja raudteeülesõidukoha

valvuriputka, Palupera jaamahoone, Middendorffi platvorm, Elva linnas Peedu raudteejaam,

Nõo alevikus munakivisillutis ning Nõo vana raudteejaama hoone. Pärandkultuuri all

mõistetakse antud andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud

inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist

väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende

säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Hoolimata sellest, et mitmed eelnimetatud

objektid on hävinud, tasub olemasolevaid võimalusel säilitada.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Raudteetrassi lähedusse jäävad mõned linnad ja alevikud nagu Nõo alevik, Elva linn ja Puka

alevik. Valdav osa trassist kulgeb metsade ja rabade vahel. Elanikkonnale võib negatiivne mõju

avalduda ehitusaegse müra ja vibratsiooni esinemise näol. Kasutusaegne müra ja vibratsioon

on senisest pigem väiksem, kuna suur osa diiselrongidest asendub elektrirongidega.

4. Natura eelhindamine

4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ning Natura 2000 võrgustiku alade

iseloomustus Kavandatava tegevuse eesmärk on olemasolevale raudteele kontaktvõrgu püstitamine lõigul

Palupera - Puka. Kavandatav tegevus asub Elva loodusala (RAH0000151) alal. Projektiga

kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Elva loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis

taenia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-

kuldtiib (Lycaena dispar), saarmas (Lutra lutra), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus),

kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu-karukell (Pulsatilla patens).

Joonised 4-5. Lamminiitude paiknemine raudteemaa lähedal.

4.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse

tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest.

Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks

asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub.

Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides.

4.2.1 Mõju Elva loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele Kaitse-eesmärgid Analüüs

vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõed ja ojad (3260) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

niiskuslembesed kõrgrohustud

(6430)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lamminiidud (6450) Lähimad lamminiidu elupaigad Elva linnas jäävad

raudteemaast 50 m kaugusele, teised kaugemale. Voika

külas jääb raudteemaast umbes 10 m kaugusele üks

lamminiidu elupaik. Lamminiidud ehk luhad paiknevad

eranditult jõgede aeg-ajalt üleujutatavatel lammidel.

Oma lopsakuse võlgnevad nad väga viljakale mullale,

mida rikastavad tulvaveest kantud toitainerikkad setted.

Sõltuvalt maapinna kõrgusest (asendist lammil), samuti

jõe voolukiirusest, võivad üleujutuse kestus ning

tulvaveega toodud setete hulk üsnagi erineda. Ka

niiskustingimused lammi eri osades vahelduvad ajuti

kuivadest kuni pidevalt märgadeni. Kaitset väärivad

need luhad, mis ei ole oluliselt mõjustatud

kuivenduskraavidest ega tugevasti võsastunud või

metsastunud. Lamminiitude püsimist võib mõjutada

eelkõige nende alade kuivendamine, kui mitte arvesse

võttes looduslikke protsesse. Arvesse võttes

kavandatavat tegevust, ei ole ette näha mõju

lamminiitudele, kuna kontaktvõrgu rajamisel ei tehta

ehitustöid, mis maapinda võivad kuivendada.

siirde- ja õõtsiksood (7140) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad madalsood (7230) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad loodusmetsad (*9010) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rohunditerikkad kuusikud (9050) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

harilik hink (Cobitis taenia) Elva jões, mis raudteega ristub, on registreeritud

registreeritud hingi (Cobitis taenia) (KLO9102556)

esinemine. Arvesse võttes asjaolu, et jõgede ületamiseks

on rajatud sillad ning raudteerajatised paiknevad sillal

ning ka püstitatava kontaktvõrgu mastid ja muud

rajatised paigaldatakse olemasoleva rööbastee juurde,

raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele

loomaliikidele.

paksukojaline jõekarp (Unio

crassus)

Elva jões, mis raudteega ristub, on registreeritud

registreeritud paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)

(KLO9200057) esinemine. Arvesse võttes asjaolu, et

jõgede ületamiseks on rajatud sillad ning raudteerajatised

paiknevad sillal ning ka püstitatava kontaktvõrgu mastid

ja muud rajatised paigaldatakse olemasoleva rööbastee

juurde, raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele

loomaliikidele.

rohe-vesihobu (Ophiogomphus

cecilia)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

suur-kuldtiib (Lycaena dispar) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

saarmas (Lutra lutra) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

läikiv kurdsirbik (Drepanocladus

vernicosus)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kollane kivirik (Saxifraga

hirculus)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

palu-karukell (Pulsatilla patens) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

4.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Kavandatava tegevuse eesmärk on olemasolevale raudteele kontaktvõrgu püstitamine lõigul

Palupera - Puka. Kavandatav tegevus asub Elva loodusala (RAH0000151) alal. Ehitustööd

jäävad Natura alale ning selle vahetusse lähedusse, kuid Natura alaga kattumine leiab aset nö

mitmetasandilisena, raudteesillal üle Elva jõe, mis kuulub Natura ala hulka, ehitustööd jäävad

raudteesillale, mis asub nö ülemisel tasandil jõe kohal. Kavandatav tegevus ei oma kaitse-

eesmärkide mõju, seega pole ette näha nende seisundi halvenemist. Seega puudub mõju ka

Natura 2000 Elva loodusalale.

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja

tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitustegevuse mõjuala piirneb raudteemaaga, vähesel määral võib ehitamise perioodil müra ja

vibratsioon levida ka naaberkinnistutele, mis võib ajutiselt häirida raudteeäärsetel kinnistutel

elavaid inimesi ning kaitsealuseid liike. Juhul kui jälgitakse leevendavaid keskkonnameetmeid,

pole keskkonnamõju oluline.

5.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja

pöörduvus Ehitusaegne mõju on ajutine ning mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasneb müra ja

vibratsioon. Teatav mõõdukas mürahäiring ning vibratsioon jätkub ka kasutusajal, kuid

võrreldes praeguse olukorraga müra pigem väheneb, kuna diiselrongide asemel saavad sõitma

hakata elektrirongid.

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste

toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused 1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses

asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib

teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed

peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28

välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme

vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl

8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine

pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh

pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus

reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb

operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest

esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb suunata vaid valgustamist vajavale

objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest. Kultuurimälestiste puhul, mis jäävad

raudteemaale ning rööbasteede alla, tuleb võimalusel vältida kontaktvõrgu mastide

paigaldamist samale alale.

8. Vääriselupaikade puhul tuleb vältida, et teadmatusest ei eemaldataks seal surnud ega

lamapuitu ega teostataks raiet. Vääriselupaiga piirid tuleb kanda ehitusprojektile, et vältida

vääriselupaiga alal masinatega liikumist.

9. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta

vastavalt VeeS §-le 119 p-le 2. Tööde teostamisel ning ehitustööde järgselt tuleb tagada

maaparandussüsteemide toimimine.

10. Lindude ning nahkhiirte kontaktvõrgu liinidega kokkupõrke vältimiseks tuleb

püsielupaigaga paralleelselt rajatav liin tähistada. Töid ei tohi teostada hiireviu piiritletud

elupaigas ajavahemikus 15.03- 31.07 ning väike-konnakotka piiritletud elupaikades

ajavahemikus 15.03-31.08. Kui piiritletud elupaigas töid ei teostata, tuleb jälgida ehitusaegset

mürataset, et see ei ületaks 45dB.

11. Raudteemaal asuvad kaitsealused taimed tuleb enne ehitustööde algust märgistada ning

kohtades, kus ehitustöid või masinatega liikumist vältida ei anna, ümberistutada.

Ümberistutamine tuleb teostada koostöös Keskkonnaametiga.

6. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju

hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse

kokkuvõttega Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju

välisõhu kvaliteedile, maavaradele, pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele

loodusobjektidele ega kultuuripärandile kui rakendada leevendusmeetmeid. Palupera-Puka

lõigule kontaktvõrgu püstitamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Natura 2000

võrgustiku aladele pole mõju avaldumist ette näha, kuna kavandatakse tegevust, mille korral ei

avaldu mõju Elva loodusalale ning selle kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning elupaikadele.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Veeseadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Keskkonnaportaal

• Loodusveeb

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• „Palupera-Puka kontaktvõrgu projekteerimine,“ töö nr 4003, eelprojekt, Ayesa

Ingeneria y Arquitectura S.A.

• „Ropka-Palupera kontaktvõrgu projekteerimine,“ töö nr 4002, eelprojekt, Ayesa

Ingeneria y Arquitectura S.A.

• Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet

• Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territoorium osas. Kambja

Vallavalitsus. OÜ Entec Eesti. 2018

• Nõo valla üldplaneering. Nõo Vallavalitsus. AS K&H. 2006

• Palupera valla üldplaneering. Palupera Vallavalitsus 2011

• Otepää valla üldplaneering. Tartu - Otepää 2013. Hendrikson&Ko.

• Elva linna üldplaneering. Elva 2017.

• Puka valla üldplaneering. AS Entec. 1998

OTSUSE EELNÕU

Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Ayesa Ingeneria y Arquitectura S.A. (registrikood A41015322) esitas 11.04.2024

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr

2411271/01528 Palupera-Puka ja nr 2411271/01526 Ropka-Palupera raudtee kontaktvõrgu

(EHR kood 221452901 ja 221452898) rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel

hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6

lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH

algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse staadiumis

kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 15 punktist 8. Määruse

nr 224 § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise

tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt

vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Eelhinnang koostati keskkonnaministri 16.08.2017

määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. TTJA annab raudteerajatiste

ehitamiseks ehitusloa ning on otsustaja KeHJS tähenduses. TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9)

andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju

või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 11 lõike

22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH

vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,

kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud

kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada kontaktvõrk olemasolevale raudteele lõigul Ropka-

Puka. Selle käigus paigaldatakse uus 2x25 kV – 50 Hz kontaktõhuliini süsteem ning

kontaktõhuliini süsteemi elemendid (vundamendid, mastid, juhtmed, maandus jne). Tartu –

Valga raudteelõik ei ole hetkel elektrifitseeritud. Tartu-Valga raudteelõigul asub 12

raudteejaama. Kontaktvõrgu rajamine lõigule Ropka-Puka piirneb Elva-Peedu metsapargi

(KLO1200271) ja Astuvere väike-konnakotka püsielupaigaga, lisaks mitmete kaitsealuste

liikide elupaikade või leiukohtadega ning läbib ja piirneb Elva maastikukaitseala

(KLO1000644) ning Elva loodusala (RAH0000151).

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad),

pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele ega kultuuripärandile kui

rakendada leevendusmeetmeid. Ropka-Puka lõigule kontaktvõrgu püstitamine ei kahjusta

inimeste tervist, heaolu ega vara. Natura 2000 võrgustiku aladele pole mõju avaldumist ette

näha, kuna kavandatakse tegevust, mille korral ei avaldu mõju Elva loodusalale ning selle

kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning elupaikadele.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed:

1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses

asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib

teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed

peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28

välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme

vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl

8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine

pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh

pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus

reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb

operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest

esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb suunata vaid valgustamist vajavale

objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest. Kultuurimälestiste puhul, mis jäävad

raudteemaale ning rööbasteede alla, tuleb võimalusel vältida kontaktvõrgu mastide

paigaldamist samale alale.

8. Vääriselupaikade puhul tuleb vältida, et teadmatusest ei eemaldataks seal surnud ega

lamapuitu ega teostataks raiet. Vääriselupaiga piirid tuleb kanda ehitusprojektile, et vältida

vääriselupaiga alal masinatega liikumist.

9. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta

vastavalt VeeS §-le 119 p-le 2. Tööde teostamisel ning ehitustööde järgselt tuleb tagada

maaparandussüsteemide toimimine.

10. Lindude ning nahkhiirte kontaktvõrgu liinidega kokkupõrke vältimiseks tuleb

püsielupaigaga paralleelselt rajatav liin tähistada. Töid ei tohi teostada hiireviu piiritletud

elupaigas ajavahemikus 15.03- 31.07 ning väike-konnakotka piiritletud elupaikades

ajavahemikus 15.03-31.08. Kui piiritletud elupaigas töid ei teostata, tuleb jälgida ehitusaegset

mürataset, et see ei ületaks 45dB.

11. Raudteemaal asuvad kaitsealused taimed tuleb enne ehitustööde algust märgistada ning

kohtades, kus ehitustöid või masinatega liikumist vältida ei anna, ümberistutada.

Ümberistutamine tuleb teostada koostöös Keskkonnaametiga.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata.

Võttes aluseks § 6 lõike 2 punkti 22 ja lõike 4, § 6¹, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2², 2³, 2⁴, 4, 8;

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8:

otsustan:

jätta Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise ehitusloa menetluses keskkonnamõju

hindamine algatamata.

Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ............................................................................................................................ 4

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 6

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 6

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 6

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 6

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 6

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 6

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 7

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 7

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ......................................................... 7

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused7

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 8

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest .............................................................. 10

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ...................................................................... 12

4. Natura eelhindamine ............................................................................................................ 12

4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ning Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus . 12

4.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine ................................................................. 14

4.2.1 Mõju Elva loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele .................... 14

4.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................................... 15

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................... 15

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ........................................................................................... 16

5.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus 16

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................... 16

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ......................................................................... 16

6. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ........................................................ 17

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ........................................................................... 19

1. Üldine teave Ayesa Ingeneria y Arquitectura S.A. (registrikood A41015322) esitas 11.04.2024 Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn

10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/01528 Palupera-

Puka ja nr 2411271/01526 Ropka-Palupera raudtee kontaktvõrgu (EHR kood 221452901 ja

221452898) rajamiseks.

Joonis 1. Ropka-Palupera kontaktvõrgu lõik.

Joonis 2. Palupera-Puka kontaktvõrgu lõik.

Kontaktvõrgu rajamine lõigule Ropka-Puka piirneb Elva-Peedu metsapargi (KLO1200271) ja

Astuvere väike-konnakotka püsielupaigaga, lisaks mitmete kaitsealuste liikide elupaikade või

leiukohtadega ning läbib ja piirneb Elva maastikukaitseala (KLO1000644) ning Elva loodusala

(RAH0000151), mistõttu liigitub antud tegevus keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 22 kohase tegevuse alla ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alla. KeHJS §

3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle

muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob

eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada kontaktvõrk olemasolevale raudteele lõigul Ropka-

Puka. Selle käigus paigaldatakse uus 2x25 kV – 50 Hz kontaktõhuliini süsteem ning

kontaktõhuliini süsteemi elemendid (vundamendid, mastid, juhtmed, maandus jne). Tartu –

Valga raudteelõik ei ole hetkel elektrifitseeritud. Tartu-Valga raudteelõigul asub 12

raudteejaama.

Kontaktvõrgusüsteemi projekteerimisel on arvestatud tulevase kolmefaasiliste 10kV õhuliini

paigaldamisega kontaktvõrgu mastidele Külitse-Puka raudteelõigul. 10kV liine toidetakse Eesti

Raudteele kuuluvatest 10kV trafoalajaamadest ning need ühendatakse alajaamaga kaabli abil.

Standardsed elektrilised vahekaugused peavad olema tagatud kontaktvõrgusüsteemi fiidrite ja

10 kV liinide vahel ning 10 kV liinide ja muude tehnovõrkude vahel. 10 kV õhuliini kõrgus

maapinnast on kooskõlas Eesti standarditega.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Samuti

ei ole kavandatav tegevus vastuolus, ega ka ära märgitud, ühelgi kehtival raudteetrassil asuval

omavalitsuse üldplaneeringul, milleks on Palupera valla, Elva linna ning Puka valla, Nõo valla

ning Kambja valla üldplaneeringud. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu erinevate

raudteetrassi läheduses paiknevate detailplaneeringutega. Teisi teadaolevaid asjakohaseid

lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kontaktvõrgu mastide vundamentide paigaldamiseks on vajalik teostada kaevetöid, mille

käigus eemaldatakse pinnast. Vundamendid on valmistatud betoonist. Teiste kontaktvõrkude

elementide jaoks on kasutatud teisi metalle ja muid materjale, mis ümbritsevat keskkonda ning

loodusressursse ei vaja ega mõjuta.

2.4. Tegevuse energiakasutus Kontaktvõrgu rajamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin,

diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. Kasutusperioodil leiab energiakasutus aset

rongide energiatarbimise näol.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende

käitlemine Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei

ole lubatud, vältida tuleb kallaste kahjustamist. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti raudtee

kaitsevööndiga. Kasutusaegselt väheneb rongidest tulenev müra ja vibratsioon seoses

diiselrongide asendumisega elektrirongidega. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi, tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb

taaskasutada või anda üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad tuleb

kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas

heite suurus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega

ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate

vedelike või kütuste leket maapinnale ja seeläbi lähedal olevatesse veekogudesse. Minimeerida

tuleb tulekahju oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada

vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb

viivitamatult teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

teaduslike andmete alusel Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii

hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused Ehitustöödega hõlmatav ala asub Kambja, Nõo ning Elva vallas Tartu maakonnas ning Otepää

vallas Valga maakonnas transpordimaal, kus asub juba raudtee. Raudteetrass piirneb suures

osas maatulundusmaadega, vähesemal määral ka elamumaa ja tootmismaaga. Raudteetrassi

äärde jääb ohtlik käitis Alexela AS Scandagra vedelgaasipaigaldis ning selle ohuala kattub

raudteetrassiga. Kuna tegu on C-kategooria käitisega, milles käsitletakse LPG gaasi, on

ohtudeks soojuskiirgus ning ülerõhk.

Kavandatava tegevusega hõlmatud raudteetrassi äärde jäävad Tammeniidu, Tootsi, Kirepi II,

Tootsimetsa, Väike-Raudsepa metsa, Kirepi I, Hellenurme-Middendorf-1, Hellenurme-

Middendorf-2, Parijõe-5, Astuvere-3, Aakre-1, Aakre-2 ja Ruuna-3 maaparandusalad. Tööde

teostamisel ning ehitustööde järgselt tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine.

Nõo alevikus kattub raudteetrass puurkaevu (PRK0009164) veehaarde sanitaarkaitsealaga.

Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud Veeseaduse (VeeS) §

151 lg 2 loetletud tegevuste puhul. Majandustegevuse alla kuulub ka tegevus, millega ei saada

tulu, aga mis on ehitusloa/-teatise kohustusega tegevus. Põhjaveehaarde ümber ei moodustata

sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise

eesmärgil alla 10 m3 ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse

10 m hooldusala (VeeS § 154 lg 3 ja § 154 lg 1 p 3). Hooldusalal on põhjavee saastumise

vältimiseks keelatud VeeS § 154 lg-s 5 nimetatud tegevused. Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala

asjakohases registris muutmiseks hooldusalaks tuleb esitada taotlus Keskkonnaagentuurile, kes

teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise kande (VeeS § 277 lg 2).

Maardlatest kattub ja ristub raudteetrass Tatra turbamaardlaga (kood MRD0000575) selle 2

plokiga, mille omadused on hästilagunenud turvas, aktiivne reservvaru; Palupera

turbamaardlaga (kood MRD0000578) selle 2 plokiga, mille omadused on hästilagunenud

turvas, passiivne reservvaru. Kontaktvõrgu püstitamine ei mõjuta maardlaid või maardla

ressursside kättesaadavust negatiivselt, kuna toimub juba kasutuses olevas raudteemaa piirides.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Raudteetrass ristub Ilmatsalu jõega, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning selle

kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; Mariksoo II eesvoolu ning

selle kaitsevööndiga; Järiste ojaga ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga; Maariksoo

III maaparandussüsteemi eesvooluga, selle kalda veekaitsevööndiga ning eesvoolu

kaitsevööndiga; Nõo ojaga, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning selle kalda

piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; raudteetrassiga paralleelselt jookseb

Meeri maaparandussüsteem ning selle veekaitsevöönd ja eesvoolu kaitsevöönd; ristub Voika

oja ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; raudteetrassile

jääb Elva jõe piiranguvöönd, ristub Peedu oja ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga

ning veekaitsevööndiga; Elva jõega ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning

veekaitsevööndiga; Pulga ojaga, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning selle

kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; raudteetrassiga piirneb

Tammeniidu eesvool ning selle kalda veekaitsevöönd ning maaparandus eesvoolu kaitsevöönd,

raudteetrassiga ristub Uderna oja ja selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning

veekaitsevöönd; Rõngu jõega, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning selle kalda

piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; raudteetrassi äärde jääb Hellenurme

oja ja selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevöönd; Kirepi I

maaparandussüsteemi eesvool ja selle kaitsevöönd; ristub raudteetrassiga Kiivita oja ja selle

kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevöönd ning Urmi-1 maaparanduse

eesvool ning selle (vee)kaitsevööndid; Palupera 74-1 maaparandussüsteemi eesvool ning selle

(vee)kaitsevööndid; Palupera 83-2 maaparandussüsteemi eesvool ning selle

(vee)kaitsevööndid; ristub Purtsi jõega, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning

selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; Astuvere-3

maaparandussüsteemi eesvool ning selle (vee)kaitsevööndid; ristub raudteetrassi Pästrä oja

ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; Punga ojaga ning

selle veekaitsevööndiga; Aakre-1 maaparandussüsteemi eesvoolu ning selle

(kalda)kaitsevööndiga; ristub Mooritsa oja ehk Aakre-1maaparandusüsteemi eesvooluga ning

nende kalda piirangu- ja ehituskeeluvöönditega ning veekaitsevöönditega; ristub Aakre-2

maaparandussüsteemi eesvooluga ning selle (kalda)kaitsevööndiga.

Voika külas jääb vahetult raudteetrassi kõrvale Tiirike allikas ning selle veekaitse-, ehituskeelu-

ja piiranguvöönd.

Suur osa kavandatud kontaktvõrgu püstitamise alast asub kaitstud põhjaveega alal, vähem

suhteliselt kaitstud ning väike osa Nõo alevikus ning Voika külas nõrgalt kaitstud ja keskmiselt

kaitstud alal.

Kavandatav tegevus toimub mitmesuguse pinnakattega maastikel, jääjärveliste setete (klibu,

liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi) pinnakattel, moreeni (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk)

pinnakattel, järvesetete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel, järvelubi), soosetete

tüübi (turvas) pinnakattel ning jõesetete (veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda)

pinnakattel.

Aluspõhjakivimid kavandatava kontaktvõrgu alal on kolme sorti, liivakivid veeandvusega

0,5..2,0 l/s*m, liivakivid veeandvusega >2,0 l/s*m ning liivakivid veeandvusega 0,1..0,5 l/s*m.

Nagu ka eelnevas peatükis mainitud, asub kavandatav tegevus kaitstud või suhteliselt kaitstud

põhjaveega alal, seega arvesse võttes aluspõhjakivimite veeandvust ning põhjavee kaitstusastet,

on oht põhja- ja pinnavee ning pinnasele väike.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Kuna ehitustegevus

ulatub ka eelmainitud veekogude veekaitsevöönditesse, tuleb tähele panna, et veekaitsevööndis

on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda

erosiooni või hajuheidet (VeeS § 119 p 6). Põhi- või tööprojektiga tuleb ette näha meetmed

kalda erosiooni või hajuheite vältimiseks. Lisaks on, vastavalt VeeS § 119 p 2, veekaitsevööndis

keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta. Kui ehitustööde käigus on

vajalik raiete tegemine veekaitsevööndis, tuleb seal puude ja võsa raiumiseks esitada

Keskkonnaametile vastav taotlus koos joonise või kaardiga, millel kajastub planeeritava raie

asukoht. Soovituslik taotluse vorm on leitav Keskkonnaameti kodulehel.

Osaliselt jääb raudteemaa kinnistule ning selle äärde ka vääriselupaik VEP204946, millega

samal alal asub ka Hellenurme-Middendorf-1 maaparandussüsteemi maa-ala. Antud

vääriselupaik on männikud ja männisegametsad tüüpi, mille kirjelduseks on EELIS-e andmetel

bioloogiliselt vana männik, häilude, surnud puude ja lamapuiduga. Vääriselupaiga

majandamise infona on märgitud mitte raiuda ning surnud ja lamapuitu mitte eemaldada.

Mõjuteguriteks on raudtee ning masinate sõiduroopad.

Joonis 3. Raudteetrassi ääres paiknev vääriselupaik.

Seega tuleb veenduda, et raudtee kontaktvõrgu ehitamise käigus ei kahjustataks teadmatusest

vääriselupaika sealt raiude või surnud ning lamapuitu eemaldades. Vääriselupaiga piirid tuleb

kanda ehitusprojektile, et vältida vääriselupaiga alal masinatega liikumist.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate

loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või

võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest Raudteetrassi läheduses asuvad Elva-Peedu metsapark (KLO1200271), Täsvere väike-

konnakotka püsielupaik (KLO3002056) ja Astuvere väike-konnakotka püsielupaik

(KLO3000142), lisaks mitmete kaitsealuste liikide elupaikade või leiukohtadega ning läbib ja

piirneb Elva maastikukaitseala (KLO1000644) ning Elva loodusala (RAH0000151).

Elva maastikukaitseala kaitseala kaitse-eesmärk on:

1) säilitada, hooldada ja tutvustada ilmekaid maastikke, mis on kujunenud inimese pikaajalises

suhtes loodusega ja loovad soodsaid võimalusi virgestuseks, turismiks ja looduse

tunnetamiseks;

2) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I

lisas: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140),

allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*),

rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad)

(9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

3) kaitsta nende liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II, IV ja V lisas:

karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), kollane

kivirik (Saxifraga hirculus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), palu-karukell

(Pulsatilla patens), soohiilakas (Liparis loeselii), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis),

rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil

(Leucorrhinia pectoralis), valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons), sõõrsilmik (Lopinga

achine), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

saarmas (Lutra lutra), hink (Cobitis taenia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus);

4) kaitsta kaitsealuseid taimeliike ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), alssosi

(Equisetum scirpoides) ja sookäpp (Hammarbya paludosa) ning nende kasvukohti;

5) kaitsta linnuliiki händkakk (Strix uralensis);

6) kaitsta seeneliiki limatünnik (Sarcosoma globosum).

Raudteetrassi, kuhu kontaktvõrku kavandatakse, läheduses ning sellega samal alal asuvad

taimedest Elva linnas: vähesel määral ulatub raudteekinnistule pruunika pesajuure (Neottia

nidus-avis) leiukoht (KLO9321001), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) (KLO9319275)

leiukoht ning kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) (KLO9320787) leiukoht, soo-

neiuvaiba (Epipactis palustris) leiukoht (KLO9320874). Elva linnas on raudtee alale märgitud

aas-karukella (Pulsatilla pratensis) leiukoht (KLO9321170) ning väiksemale alale ka kaks

palu-karukella (Pulsatilla patens) leiukohta (KLO9321168 ja KLO9321166). Sinna kõrvale

ulatub ka roomava öövilge (Goodyera repens) leiukoht (KLO9320923).

Mitmed kaitsealused taimed ulatuvad otseselt raudtee alale (aas-karukell ja palu-karukell) või

kohe rööbastee servani. Seega on äärmiselt tõenäoline, et antud kasvukohtades võivad taimede

isendid ehitustööde käigus hävida. Selle vältimiseks on vajalik taimed enne ehitustööde algust

märgistada ning kohtades, kus ehitustöid või masinatega liikumist vältida ei anna,

ümberistutada. Ümberistutamine tuleb teostada koostöös Keskkonnaametiga.

Raudteetrass ristub Elva linnas Elva jõega, kus on registreeritud hingi (Cobitis taenia)

(KLO9102556) ning paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) (KLO9200057) esinemine. Elva

jõgi ning samuti raudteetrassiga ristuv Nõo oja kuuluvad looduskaitseseaduse § 51 lg 2 alusel

kehtestatud koelmualade nimistusse (keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“). Arvesse võttes asjaolu, et

jõgede ületamiseks on rajatud sillad ning raudteerajatised paiknevad sillal ning ka püstitatava

kontaktvõrgu mastid ja muud rajatised paigaldatakse olemasoleva rööbastee juurde,

raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele loomaliikidele.

Raudteetrassi, kuhu kontaktvõrku kavandatakse, läheduses asuvad Täsvere külas Täsvere

väike-konnakotka püsielupaik (KLO3002056) ning väike-konnakotka (Clanga pomarina)

elupaik (KLO9126518). Elva linnas asub raudteemaal ka tiigilendlase (Myotis dasycneme)

(KLO9113979) elupaik. Astuvere külas asub väike-konnakotka (Clanga pomarina)

(KLO9126545) elupaik ning ühtlasi ka Astuvere väike-konnakotka püsielupaik

(KLO3000142). Kalme külas asub vahetult raudteemaa kõrval hiireviu (Buteo buteo)

(KLO9126398) elupaik.

Antud elupaigad asuvad olemasoleva raudteetrassi läheduses, seega võib oletada, et raudtee

olemasoluga ja rongide läbisõiduga on linnud mingil määral harjunud ning rongide mööda

sõitmine on samuti lühiajaline häiring, kuid ehitusega kaasnev kauem ja valjem ehitusmüra on

see, millega linnud harjunud pole. Seega tuleb vältida ehitustegevust häirimise suhtes kõige

tundlikumal ajal (pesitsemise ja poegade kasvatamise periood). Kaitsealustele röövlindudele

ei saa kohaldada üldist linnurahu aega, kuna röövlindude pesitsusaeg hakkab peale varem kui

teistel linnuliikidel. Lähtuvalt eelnevast ei tohi hiireviu piiritletud elupaigas mürarikkaid

ehitustöid teha ajavahemikus 15.03- 31.07 ning väike-konnakotka elupaigaga piirneval alal

15.03-31.08. Kui piiritletud elupaigas töid ei teostata, tuleb jälgida ehitusaegset mürataset, et

see ei ületaks 45dB.

Tuleb arvestada, et kontaktvõrgu püstitamisel rajatakse uus kontaktliin, mille puhul on

võimalik, et linnud ning nahkhiired põrkavad sellega kokku. Selle vältimiseks tuleks elupaikade

lähedusse rajatav liin tähistada.

Elva loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis

taenia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-

kuldtiib (Lycaena dispar), saarmas (Lutra lutra), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus),

kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu-karukell (Pulsatilla patens).

Raudteemaale jäävad Voika külas arheoloogiamälestis asulakoht, kultuurimälestiste

registrinumbriga 12899, mis on ühtlasi ka kinnismälestis ning kinnismälestis Kalmistu ja

ohvrikoht Kabelimägi, mis on ühtlasi ka arheoloogiamälestis kultuurimälestiste

registrinumbriga 12900. Täpselt raudteemaale jääb Elva linnas kinnismälestis ning

arheoloogiamälestis Linnus "Kalevipoja säng", "Kabelimägi" kultuurimälestiste

registrinumbriga 12787. Elva linnas asub raudteejaamas, kohe rööbasteede kõrval mitu

kinnismälestise kaitsevööndit - Elva raudteejaama tööliste elamu, 1900-1903.a.,

kultuurimälestiste registrinumbriga 7134; Elva raudteejaama peahoone, 1900-1903.a.,

kultuurimälestiste registrinumbriga 7133; Elva raudteejaama abihoone, 1900-1903.a.,

kultuurimälestiste registrinumbriga 7135. Lisaks piirnevad Elva linnas raudteemaa kinnistuga

mitmed teised kultuurimälestised ning Puka alevikus asub raudteemaal Puka raudteejaama

peahoone kinnismälestise kaitsevöönd ning selle piires, rööbasteedest veidi eemal asuvad

mitmed ehitismälestised, mistõttu tuleb veenduda, et ehitustöödega jäätakse raudteemaa

kinnistu piiridesse, et mitte teadmatusest kultuurimälestisi kahjustada. Kultuurimälestiste

puhul, mis jäävad raudteemaale ning rööbasteede alla, tuleb võimalusel vältida kontaktvõrgu

mastide paigaldamist samale alale.

Ropka ja Puka vahelisel raudteelõigul asub hulgaliselt pärandkultuuriobjekte, nende hulgas

Puka alevikus Vabadussõja lahingupaik, pöörmeseadja putka, Astuvere külas mälestuskivi

rongiõnnetuse ohvritele, Palupera külas raudteelaste elamu ja raudteeülesõidukoha

valvuriputka, Palupera jaamahoone, Middendorffi platvorm, Elva linnas Peedu raudteejaam,

Nõo alevikus munakivisillutis ning Nõo vana raudteejaama hoone. Pärandkultuuri all

mõistetakse antud andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud

inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist

väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende

säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Hoolimata sellest, et mitmed eelnimetatud

objektid on hävinud, tasub olemasolevaid võimalusel säilitada.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Raudteetrassi lähedusse jäävad mõned linnad ja alevikud nagu Nõo alevik, Elva linn ja Puka

alevik. Valdav osa trassist kulgeb metsade ja rabade vahel. Elanikkonnale võib negatiivne mõju

avalduda ehitusaegse müra ja vibratsiooni esinemise näol. Kasutusaegne müra ja vibratsioon

on senisest pigem väiksem, kuna suur osa diiselrongidest asendub elektrirongidega.

4. Natura eelhindamine

4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ning Natura 2000 võrgustiku alade

iseloomustus Kavandatava tegevuse eesmärk on olemasolevale raudteele kontaktvõrgu püstitamine lõigul

Palupera - Puka. Kavandatav tegevus asub Elva loodusala (RAH0000151) alal. Projektiga

kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Elva loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis

taenia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-

kuldtiib (Lycaena dispar), saarmas (Lutra lutra), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus),

kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu-karukell (Pulsatilla patens).

Joonised 4-5. Lamminiitude paiknemine raudteemaa lähedal.

4.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse

tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest.

Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks

asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub.

Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides.

4.2.1 Mõju Elva loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele Kaitse-eesmärgid Analüüs

vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõed ja ojad (3260) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

niiskuslembesed kõrgrohustud

(6430)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lamminiidud (6450) Lähimad lamminiidu elupaigad Elva linnas jäävad

raudteemaast 50 m kaugusele, teised kaugemale. Voika

külas jääb raudteemaast umbes 10 m kaugusele üks

lamminiidu elupaik. Lamminiidud ehk luhad paiknevad

eranditult jõgede aeg-ajalt üleujutatavatel lammidel.

Oma lopsakuse võlgnevad nad väga viljakale mullale,

mida rikastavad tulvaveest kantud toitainerikkad setted.

Sõltuvalt maapinna kõrgusest (asendist lammil), samuti

jõe voolukiirusest, võivad üleujutuse kestus ning

tulvaveega toodud setete hulk üsnagi erineda. Ka

niiskustingimused lammi eri osades vahelduvad ajuti

kuivadest kuni pidevalt märgadeni. Kaitset väärivad

need luhad, mis ei ole oluliselt mõjustatud

kuivenduskraavidest ega tugevasti võsastunud või

metsastunud. Lamminiitude püsimist võib mõjutada

eelkõige nende alade kuivendamine, kui mitte arvesse

võttes looduslikke protsesse. Arvesse võttes

kavandatavat tegevust, ei ole ette näha mõju

lamminiitudele, kuna kontaktvõrgu rajamisel ei tehta

ehitustöid, mis maapinda võivad kuivendada.

siirde- ja õõtsiksood (7140) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad madalsood (7230) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad loodusmetsad (*9010) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rohunditerikkad kuusikud (9050) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

harilik hink (Cobitis taenia) Elva jões, mis raudteega ristub, on registreeritud

registreeritud hingi (Cobitis taenia) (KLO9102556)

esinemine. Arvesse võttes asjaolu, et jõgede ületamiseks

on rajatud sillad ning raudteerajatised paiknevad sillal

ning ka püstitatava kontaktvõrgu mastid ja muud

rajatised paigaldatakse olemasoleva rööbastee juurde,

raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele

loomaliikidele.

paksukojaline jõekarp (Unio

crassus)

Elva jões, mis raudteega ristub, on registreeritud

registreeritud paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)

(KLO9200057) esinemine. Arvesse võttes asjaolu, et

jõgede ületamiseks on rajatud sillad ning raudteerajatised

paiknevad sillal ning ka püstitatava kontaktvõrgu mastid

ja muud rajatised paigaldatakse olemasoleva rööbastee

juurde, raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele

loomaliikidele.

rohe-vesihobu (Ophiogomphus

cecilia)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

suur-kuldtiib (Lycaena dispar) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

saarmas (Lutra lutra) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

läikiv kurdsirbik (Drepanocladus

vernicosus)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kollane kivirik (Saxifraga

hirculus)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

palu-karukell (Pulsatilla patens) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

4.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Kavandatava tegevuse eesmärk on olemasolevale raudteele kontaktvõrgu püstitamine lõigul

Palupera - Puka. Kavandatav tegevus asub Elva loodusala (RAH0000151) alal. Ehitustööd

jäävad Natura alale ning selle vahetusse lähedusse, kuid Natura alaga kattumine leiab aset nö

mitmetasandilisena, raudteesillal üle Elva jõe, mis kuulub Natura ala hulka, ehitustööd jäävad

raudteesillale, mis asub nö ülemisel tasandil jõe kohal. Kavandatav tegevus ei oma kaitse-

eesmärkide mõju, seega pole ette näha nende seisundi halvenemist. Seega puudub mõju ka

Natura 2000 Elva loodusalale.

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja

tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitustegevuse mõjuala piirneb raudteemaaga, vähesel määral võib ehitamise perioodil müra ja

vibratsioon levida ka naaberkinnistutele, mis võib ajutiselt häirida raudteeäärsetel kinnistutel

elavaid inimesi ning kaitsealuseid liike. Juhul kui jälgitakse leevendavaid keskkonnameetmeid,

pole keskkonnamõju oluline.

5.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja

pöörduvus Ehitusaegne mõju on ajutine ning mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasneb müra ja

vibratsioon. Teatav mõõdukas mürahäiring ning vibratsioon jätkub ka kasutusajal, kuid

võrreldes praeguse olukorraga müra pigem väheneb, kuna diiselrongide asemel saavad sõitma

hakata elektrirongid.

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste

toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused 1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses

asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib

teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed

peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28

välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme

vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl

8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine

pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh

pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus

reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb

operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest

esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb suunata vaid valgustamist vajavale

objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest. Kultuurimälestiste puhul, mis jäävad

raudteemaale ning rööbasteede alla, tuleb võimalusel vältida kontaktvõrgu mastide

paigaldamist samale alale.

8. Vääriselupaikade puhul tuleb vältida, et teadmatusest ei eemaldataks seal surnud ega

lamapuitu ega teostataks raiet. Vääriselupaiga piirid tuleb kanda ehitusprojektile, et vältida

vääriselupaiga alal masinatega liikumist.

9. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta

vastavalt VeeS §-le 119 p-le 2. Tööde teostamisel ning ehitustööde järgselt tuleb tagada

maaparandussüsteemide toimimine.

10. Lindude ning nahkhiirte kontaktvõrgu liinidega kokkupõrke vältimiseks tuleb

püsielupaigaga paralleelselt rajatav liin tähistada. Töid ei tohi teostada hiireviu piiritletud

elupaigas ajavahemikus 15.03- 31.07 ning väike-konnakotka piiritletud elupaikades

ajavahemikus 15.03-31.08. Kui piiritletud elupaigas töid ei teostata, tuleb jälgida ehitusaegset

mürataset, et see ei ületaks 45dB.

11. Raudteemaal asuvad kaitsealused taimed tuleb enne ehitustööde algust märgistada ning

kohtades, kus ehitustöid või masinatega liikumist vältida ei anna, ümberistutada.

Ümberistutamine tuleb teostada koostöös Keskkonnaametiga.

6. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju

hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse

kokkuvõttega Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju

välisõhu kvaliteedile, maavaradele, pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele

loodusobjektidele ega kultuuripärandile kui rakendada leevendusmeetmeid. Palupera-Puka

lõigule kontaktvõrgu püstitamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Natura 2000

võrgustiku aladele pole mõju avaldumist ette näha, kuna kavandatakse tegevust, mille korral ei

avaldu mõju Elva loodusalale ning selle kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning elupaikadele.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Veeseadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Keskkonnaportaal

• Loodusveeb

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• „Palupera-Puka kontaktvõrgu projekteerimine,“ töö nr 4003, eelprojekt, Ayesa

Ingeneria y Arquitectura S.A.

• „Ropka-Palupera kontaktvõrgu projekteerimine,“ töö nr 4002, eelprojekt, Ayesa

Ingeneria y Arquitectura S.A.

• Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet

• Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territoorium osas. Kambja

Vallavalitsus. OÜ Entec Eesti. 2018

• Nõo valla üldplaneering. Nõo Vallavalitsus. AS K&H. 2006

• Palupera valla üldplaneering. Palupera Vallavalitsus 2011

• Otepää valla üldplaneering. Tartu - Otepää 2013. Hendrikson&Ko.

• Elva linna üldplaneering. Elva 2017.

• Puka valla üldplaneering. AS Entec. 1998

Keskkonnaamet Elva Vallavalitsus Kambja Vallavalitsus Nõo Vallavalitsus Otepää Vallavalitsus Põllumajandus- ja Toiduamet Maa-amet Transpordiamet Muinsuskaitseamet

14.05.2024 nr 16-12/24-06896-001

Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine kooskõlastamiseks ja seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlused nr 2411271/01528 Palupera-Puka ja nr 2411271/01526 Ropka-Palupera raudtee kontaktvõrgu (EHR kood 221452901 ja 221452898) rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

Palume edastada oma seisukoht ja kooskõlastus hiljemalt 27.05.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbreid 2411271/01528 ja 2411271/01526.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise KMH eelhinnang 2. Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu

Britta Pert +372 667 2090 [email protected]

Keskkonnaamet Elva Vallavalitsus Kambja Vallavalitsus Nõo Vallavalitsus Otepää Vallavalitsus Põllumajandus- ja Toiduamet Maa-amet Transpordiamet Muinsuskaitseamet

14.05.2024 nr 16-12/24-06896-001

Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine kooskõlastamiseks ja seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlused nr 2411271/01528 Palupera-Puka ja nr 2411271/01526 Ropka-Palupera raudtee kontaktvõrgu (EHR kood 221452901 ja 221452898) rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

Palume edastada oma seisukoht ja kooskõlastus hiljemalt 27.05.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbreid 2411271/01528 ja 2411271/01526.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise KMH eelhinnang 2. Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu

Britta Pert +372 667 2090 [email protected]

OTSUSE EELNÕU

Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Ayesa Ingeneria y Arquitectura S.A. (registrikood A41015322) esitas 11.04.2024

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr

2411271/01528 Palupera-Puka ja nr 2411271/01526 Ropka-Palupera raudtee kontaktvõrgu

(EHR kood 221452901 ja 221452898) rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel

hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6

lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH

algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse staadiumis

kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 15 punktist 8. Määruse

nr 224 § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise

tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt

vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Eelhinnang koostati keskkonnaministri 16.08.2017

määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. TTJA annab raudteerajatiste

ehitamiseks ehitusloa ning on otsustaja KeHJS tähenduses. TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9)

andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju

või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 11 lõike

22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH

vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,

kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud

kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada kontaktvõrk olemasolevale raudteele lõigul Ropka-

Puka. Selle käigus paigaldatakse uus 2x25 kV – 50 Hz kontaktõhuliini süsteem ning

kontaktõhuliini süsteemi elemendid (vundamendid, mastid, juhtmed, maandus jne). Tartu –

Valga raudteelõik ei ole hetkel elektrifitseeritud. Tartu-Valga raudteelõigul asub 12

raudteejaama. Kontaktvõrgu rajamine lõigule Ropka-Puka piirneb Elva-Peedu metsapargi

(KLO1200271) ja Astuvere väike-konnakotka püsielupaigaga, lisaks mitmete kaitsealuste

liikide elupaikade või leiukohtadega ning läbib ja piirneb Elva maastikukaitseala

(KLO1000644) ning Elva loodusala (RAH0000151).

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad),

pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele ega kultuuripärandile kui

rakendada leevendusmeetmeid. Ropka-Puka lõigule kontaktvõrgu püstitamine ei kahjusta

inimeste tervist, heaolu ega vara. Natura 2000 võrgustiku aladele pole mõju avaldumist ette

näha, kuna kavandatakse tegevust, mille korral ei avaldu mõju Elva loodusalale ning selle

kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning elupaikadele.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed:

1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses

asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib

teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed

peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28

välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme

vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl

8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine

pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh

pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus

reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb

operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest

esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb suunata vaid valgustamist vajavale

objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest. Kultuurimälestiste puhul, mis jäävad

raudteemaale ning rööbasteede alla, tuleb võimalusel vältida kontaktvõrgu mastide

paigaldamist samale alale.

8. Vääriselupaikade puhul tuleb vältida, et teadmatusest ei eemaldataks seal surnud ega

lamapuitu ega teostataks raiet. Vääriselupaiga piirid tuleb kanda ehitusprojektile, et vältida

vääriselupaiga alal masinatega liikumist.

9. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta

vastavalt VeeS §-le 119 p-le 2. Tööde teostamisel ning ehitustööde järgselt tuleb tagada

maaparandussüsteemide toimimine.

10. Lindude ning nahkhiirte kontaktvõrgu liinidega kokkupõrke vältimiseks tuleb

püsielupaigaga paralleelselt rajatav liin tähistada. Töid ei tohi teostada hiireviu piiritletud

elupaigas ajavahemikus 15.03- 31.07 ning väike-konnakotka piiritletud elupaikades

ajavahemikus 15.03-31.08. Kui piiritletud elupaigas töid ei teostata, tuleb jälgida ehitusaegset

mürataset, et see ei ületaks 45dB.

11. Raudteemaal asuvad kaitsealused taimed tuleb enne ehitustööde algust märgistada ning

kohtades, kus ehitustöid või masinatega liikumist vältida ei anna, ümberistutada.

Ümberistutamine tuleb teostada koostöös Keskkonnaametiga.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata.

Võttes aluseks § 6 lõike 2 punkti 22 ja lõike 4, § 6¹, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2², 2³, 2⁴, 4, 8;

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8:

otsustan:

jätta Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise ehitusloa menetluses keskkonnamõju

hindamine algatamata.

Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ............................................................................................................................ 4

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 6

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 6

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 6

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 6

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 6

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 6

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 7

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 7

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ......................................................... 7

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused7

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 8

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest .............................................................. 10

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ...................................................................... 12

4. Natura eelhindamine ............................................................................................................ 12

4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ning Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus . 12

4.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine ................................................................. 14

4.2.1 Mõju Elva loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele .................... 14

4.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................................... 15

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................... 15

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ........................................................................................... 16

5.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus 16

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................... 16

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ......................................................................... 16

6. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ........................................................ 17

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ........................................................................... 19

1. Üldine teave Ayesa Ingeneria y Arquitectura S.A. (registrikood A41015322) esitas 11.04.2024 Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn

10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/01528 Palupera-

Puka ja nr 2411271/01526 Ropka-Palupera raudtee kontaktvõrgu (EHR kood 221452901 ja

221452898) rajamiseks.

Joonis 1. Ropka-Palupera kontaktvõrgu lõik.

Joonis 2. Palupera-Puka kontaktvõrgu lõik.

Kontaktvõrgu rajamine lõigule Ropka-Puka piirneb Elva-Peedu metsapargi (KLO1200271) ja

Astuvere väike-konnakotka püsielupaigaga, lisaks mitmete kaitsealuste liikide elupaikade või

leiukohtadega ning läbib ja piirneb Elva maastikukaitseala (KLO1000644) ning Elva loodusala

(RAH0000151), mistõttu liigitub antud tegevus keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 22 kohase tegevuse alla ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alla. KeHJS §

3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle

muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob

eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada kontaktvõrk olemasolevale raudteele lõigul Ropka-

Puka. Selle käigus paigaldatakse uus 2x25 kV – 50 Hz kontaktõhuliini süsteem ning

kontaktõhuliini süsteemi elemendid (vundamendid, mastid, juhtmed, maandus jne). Tartu –

Valga raudteelõik ei ole hetkel elektrifitseeritud. Tartu-Valga raudteelõigul asub 12

raudteejaama.

Kontaktvõrgusüsteemi projekteerimisel on arvestatud tulevase kolmefaasiliste 10kV õhuliini

paigaldamisega kontaktvõrgu mastidele Külitse-Puka raudteelõigul. 10kV liine toidetakse Eesti

Raudteele kuuluvatest 10kV trafoalajaamadest ning need ühendatakse alajaamaga kaabli abil.

Standardsed elektrilised vahekaugused peavad olema tagatud kontaktvõrgusüsteemi fiidrite ja

10 kV liinide vahel ning 10 kV liinide ja muude tehnovõrkude vahel. 10 kV õhuliini kõrgus

maapinnast on kooskõlas Eesti standarditega.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Samuti

ei ole kavandatav tegevus vastuolus, ega ka ära märgitud, ühelgi kehtival raudteetrassil asuval

omavalitsuse üldplaneeringul, milleks on Palupera valla, Elva linna ning Puka valla, Nõo valla

ning Kambja valla üldplaneeringud. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu erinevate

raudteetrassi läheduses paiknevate detailplaneeringutega. Teisi teadaolevaid asjakohaseid

lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kontaktvõrgu mastide vundamentide paigaldamiseks on vajalik teostada kaevetöid, mille

käigus eemaldatakse pinnast. Vundamendid on valmistatud betoonist. Teiste kontaktvõrkude

elementide jaoks on kasutatud teisi metalle ja muid materjale, mis ümbritsevat keskkonda ning

loodusressursse ei vaja ega mõjuta.

2.4. Tegevuse energiakasutus Kontaktvõrgu rajamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin,

diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. Kasutusperioodil leiab energiakasutus aset

rongide energiatarbimise näol.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende

käitlemine Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei

ole lubatud, vältida tuleb kallaste kahjustamist. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti raudtee

kaitsevööndiga. Kasutusaegselt väheneb rongidest tulenev müra ja vibratsioon seoses

diiselrongide asendumisega elektrirongidega. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi, tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb

taaskasutada või anda üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad tuleb

kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas

heite suurus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega

ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate

vedelike või kütuste leket maapinnale ja seeläbi lähedal olevatesse veekogudesse. Minimeerida

tuleb tulekahju oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada

vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb

viivitamatult teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

teaduslike andmete alusel Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii

hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused Ehitustöödega hõlmatav ala asub Kambja, Nõo ning Elva vallas Tartu maakonnas ning Otepää

vallas Valga maakonnas transpordimaal, kus asub juba raudtee. Raudteetrass piirneb suures

osas maatulundusmaadega, vähesemal määral ka elamumaa ja tootmismaaga. Raudteetrassi

äärde jääb ohtlik käitis Alexela AS Scandagra vedelgaasipaigaldis ning selle ohuala kattub

raudteetrassiga. Kuna tegu on C-kategooria käitisega, milles käsitletakse LPG gaasi, on

ohtudeks soojuskiirgus ning ülerõhk.

Kavandatava tegevusega hõlmatud raudteetrassi äärde jäävad Tammeniidu, Tootsi, Kirepi II,

Tootsimetsa, Väike-Raudsepa metsa, Kirepi I, Hellenurme-Middendorf-1, Hellenurme-

Middendorf-2, Parijõe-5, Astuvere-3, Aakre-1, Aakre-2 ja Ruuna-3 maaparandusalad. Tööde

teostamisel ning ehitustööde järgselt tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine.

Nõo alevikus kattub raudteetrass puurkaevu (PRK0009164) veehaarde sanitaarkaitsealaga.

Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud Veeseaduse (VeeS) §

151 lg 2 loetletud tegevuste puhul. Majandustegevuse alla kuulub ka tegevus, millega ei saada

tulu, aga mis on ehitusloa/-teatise kohustusega tegevus. Põhjaveehaarde ümber ei moodustata

sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise

eesmärgil alla 10 m3 ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse

10 m hooldusala (VeeS § 154 lg 3 ja § 154 lg 1 p 3). Hooldusalal on põhjavee saastumise

vältimiseks keelatud VeeS § 154 lg-s 5 nimetatud tegevused. Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala

asjakohases registris muutmiseks hooldusalaks tuleb esitada taotlus Keskkonnaagentuurile, kes

teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise kande (VeeS § 277 lg 2).

Maardlatest kattub ja ristub raudteetrass Tatra turbamaardlaga (kood MRD0000575) selle 2

plokiga, mille omadused on hästilagunenud turvas, aktiivne reservvaru; Palupera

turbamaardlaga (kood MRD0000578) selle 2 plokiga, mille omadused on hästilagunenud

turvas, passiivne reservvaru. Kontaktvõrgu püstitamine ei mõjuta maardlaid või maardla

ressursside kättesaadavust negatiivselt, kuna toimub juba kasutuses olevas raudteemaa piirides.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Raudteetrass ristub Ilmatsalu jõega, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning selle

kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; Mariksoo II eesvoolu ning

selle kaitsevööndiga; Järiste ojaga ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga; Maariksoo

III maaparandussüsteemi eesvooluga, selle kalda veekaitsevööndiga ning eesvoolu

kaitsevööndiga; Nõo ojaga, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning selle kalda

piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; raudteetrassiga paralleelselt jookseb

Meeri maaparandussüsteem ning selle veekaitsevöönd ja eesvoolu kaitsevöönd; ristub Voika

oja ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; raudteetrassile

jääb Elva jõe piiranguvöönd, ristub Peedu oja ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga

ning veekaitsevööndiga; Elva jõega ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning

veekaitsevööndiga; Pulga ojaga, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning selle

kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; raudteetrassiga piirneb

Tammeniidu eesvool ning selle kalda veekaitsevöönd ning maaparandus eesvoolu kaitsevöönd,

raudteetrassiga ristub Uderna oja ja selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning

veekaitsevöönd; Rõngu jõega, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning selle kalda

piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; raudteetrassi äärde jääb Hellenurme

oja ja selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevöönd; Kirepi I

maaparandussüsteemi eesvool ja selle kaitsevöönd; ristub raudteetrassiga Kiivita oja ja selle

kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevöönd ning Urmi-1 maaparanduse

eesvool ning selle (vee)kaitsevööndid; Palupera 74-1 maaparandussüsteemi eesvool ning selle

(vee)kaitsevööndid; Palupera 83-2 maaparandussüsteemi eesvool ning selle

(vee)kaitsevööndid; ristub Purtsi jõega, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning

selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; Astuvere-3

maaparandussüsteemi eesvool ning selle (vee)kaitsevööndid; ristub raudteetrassi Pästrä oja

ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; Punga ojaga ning

selle veekaitsevööndiga; Aakre-1 maaparandussüsteemi eesvoolu ning selle

(kalda)kaitsevööndiga; ristub Mooritsa oja ehk Aakre-1maaparandusüsteemi eesvooluga ning

nende kalda piirangu- ja ehituskeeluvöönditega ning veekaitsevöönditega; ristub Aakre-2

maaparandussüsteemi eesvooluga ning selle (kalda)kaitsevööndiga.

Voika külas jääb vahetult raudteetrassi kõrvale Tiirike allikas ning selle veekaitse-, ehituskeelu-

ja piiranguvöönd.

Suur osa kavandatud kontaktvõrgu püstitamise alast asub kaitstud põhjaveega alal, vähem

suhteliselt kaitstud ning väike osa Nõo alevikus ning Voika külas nõrgalt kaitstud ja keskmiselt

kaitstud alal.

Kavandatav tegevus toimub mitmesuguse pinnakattega maastikel, jääjärveliste setete (klibu,

liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi) pinnakattel, moreeni (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk)

pinnakattel, järvesetete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel, järvelubi), soosetete

tüübi (turvas) pinnakattel ning jõesetete (veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda)

pinnakattel.

Aluspõhjakivimid kavandatava kontaktvõrgu alal on kolme sorti, liivakivid veeandvusega

0,5..2,0 l/s*m, liivakivid veeandvusega >2,0 l/s*m ning liivakivid veeandvusega 0,1..0,5 l/s*m.

Nagu ka eelnevas peatükis mainitud, asub kavandatav tegevus kaitstud või suhteliselt kaitstud

põhjaveega alal, seega arvesse võttes aluspõhjakivimite veeandvust ning põhjavee kaitstusastet,

on oht põhja- ja pinnavee ning pinnasele väike.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Kuna ehitustegevus

ulatub ka eelmainitud veekogude veekaitsevöönditesse, tuleb tähele panna, et veekaitsevööndis

on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda

erosiooni või hajuheidet (VeeS § 119 p 6). Põhi- või tööprojektiga tuleb ette näha meetmed

kalda erosiooni või hajuheite vältimiseks. Lisaks on, vastavalt VeeS § 119 p 2, veekaitsevööndis

keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta. Kui ehitustööde käigus on

vajalik raiete tegemine veekaitsevööndis, tuleb seal puude ja võsa raiumiseks esitada

Keskkonnaametile vastav taotlus koos joonise või kaardiga, millel kajastub planeeritava raie

asukoht. Soovituslik taotluse vorm on leitav Keskkonnaameti kodulehel.

Osaliselt jääb raudteemaa kinnistule ning selle äärde ka vääriselupaik VEP204946, millega

samal alal asub ka Hellenurme-Middendorf-1 maaparandussüsteemi maa-ala. Antud

vääriselupaik on männikud ja männisegametsad tüüpi, mille kirjelduseks on EELIS-e andmetel

bioloogiliselt vana männik, häilude, surnud puude ja lamapuiduga. Vääriselupaiga

majandamise infona on märgitud mitte raiuda ning surnud ja lamapuitu mitte eemaldada.

Mõjuteguriteks on raudtee ning masinate sõiduroopad.

Joonis 3. Raudteetrassi ääres paiknev vääriselupaik.

Seega tuleb veenduda, et raudtee kontaktvõrgu ehitamise käigus ei kahjustataks teadmatusest

vääriselupaika sealt raiude või surnud ning lamapuitu eemaldades. Vääriselupaiga piirid tuleb

kanda ehitusprojektile, et vältida vääriselupaiga alal masinatega liikumist.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate

loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või

võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest Raudteetrassi läheduses asuvad Elva-Peedu metsapark (KLO1200271), Täsvere väike-

konnakotka püsielupaik (KLO3002056) ja Astuvere väike-konnakotka püsielupaik

(KLO3000142), lisaks mitmete kaitsealuste liikide elupaikade või leiukohtadega ning läbib ja

piirneb Elva maastikukaitseala (KLO1000644) ning Elva loodusala (RAH0000151).

Elva maastikukaitseala kaitseala kaitse-eesmärk on:

1) säilitada, hooldada ja tutvustada ilmekaid maastikke, mis on kujunenud inimese pikaajalises

suhtes loodusega ja loovad soodsaid võimalusi virgestuseks, turismiks ja looduse

tunnetamiseks;

2) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I

lisas: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140),

allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*),

rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad)

(9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

3) kaitsta nende liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II, IV ja V lisas:

karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), kollane

kivirik (Saxifraga hirculus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), palu-karukell

(Pulsatilla patens), soohiilakas (Liparis loeselii), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis),

rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil

(Leucorrhinia pectoralis), valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons), sõõrsilmik (Lopinga

achine), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

saarmas (Lutra lutra), hink (Cobitis taenia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus);

4) kaitsta kaitsealuseid taimeliike ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), alssosi

(Equisetum scirpoides) ja sookäpp (Hammarbya paludosa) ning nende kasvukohti;

5) kaitsta linnuliiki händkakk (Strix uralensis);

6) kaitsta seeneliiki limatünnik (Sarcosoma globosum).

Raudteetrassi, kuhu kontaktvõrku kavandatakse, läheduses ning sellega samal alal asuvad

taimedest Elva linnas: vähesel määral ulatub raudteekinnistule pruunika pesajuure (Neottia

nidus-avis) leiukoht (KLO9321001), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) (KLO9319275)

leiukoht ning kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) (KLO9320787) leiukoht, soo-

neiuvaiba (Epipactis palustris) leiukoht (KLO9320874). Elva linnas on raudtee alale märgitud

aas-karukella (Pulsatilla pratensis) leiukoht (KLO9321170) ning väiksemale alale ka kaks

palu-karukella (Pulsatilla patens) leiukohta (KLO9321168 ja KLO9321166). Sinna kõrvale

ulatub ka roomava öövilge (Goodyera repens) leiukoht (KLO9320923).

Mitmed kaitsealused taimed ulatuvad otseselt raudtee alale (aas-karukell ja palu-karukell) või

kohe rööbastee servani. Seega on äärmiselt tõenäoline, et antud kasvukohtades võivad taimede

isendid ehitustööde käigus hävida. Selle vältimiseks on vajalik taimed enne ehitustööde algust

märgistada ning kohtades, kus ehitustöid või masinatega liikumist vältida ei anna,

ümberistutada. Ümberistutamine tuleb teostada koostöös Keskkonnaametiga.

Raudteetrass ristub Elva linnas Elva jõega, kus on registreeritud hingi (Cobitis taenia)

(KLO9102556) ning paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) (KLO9200057) esinemine. Elva

jõgi ning samuti raudteetrassiga ristuv Nõo oja kuuluvad looduskaitseseaduse § 51 lg 2 alusel

kehtestatud koelmualade nimistusse (keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“). Arvesse võttes asjaolu, et

jõgede ületamiseks on rajatud sillad ning raudteerajatised paiknevad sillal ning ka püstitatava

kontaktvõrgu mastid ja muud rajatised paigaldatakse olemasoleva rööbastee juurde,

raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele loomaliikidele.

Raudteetrassi, kuhu kontaktvõrku kavandatakse, läheduses asuvad Täsvere külas Täsvere

väike-konnakotka püsielupaik (KLO3002056) ning väike-konnakotka (Clanga pomarina)

elupaik (KLO9126518). Elva linnas asub raudteemaal ka tiigilendlase (Myotis dasycneme)

(KLO9113979) elupaik. Astuvere külas asub väike-konnakotka (Clanga pomarina)

(KLO9126545) elupaik ning ühtlasi ka Astuvere väike-konnakotka püsielupaik

(KLO3000142). Kalme külas asub vahetult raudteemaa kõrval hiireviu (Buteo buteo)

(KLO9126398) elupaik.

Antud elupaigad asuvad olemasoleva raudteetrassi läheduses, seega võib oletada, et raudtee

olemasoluga ja rongide läbisõiduga on linnud mingil määral harjunud ning rongide mööda

sõitmine on samuti lühiajaline häiring, kuid ehitusega kaasnev kauem ja valjem ehitusmüra on

see, millega linnud harjunud pole. Seega tuleb vältida ehitustegevust häirimise suhtes kõige

tundlikumal ajal (pesitsemise ja poegade kasvatamise periood). Kaitsealustele röövlindudele

ei saa kohaldada üldist linnurahu aega, kuna röövlindude pesitsusaeg hakkab peale varem kui

teistel linnuliikidel. Lähtuvalt eelnevast ei tohi hiireviu piiritletud elupaigas mürarikkaid

ehitustöid teha ajavahemikus 15.03- 31.07 ning väike-konnakotka elupaigaga piirneval alal

15.03-31.08. Kui piiritletud elupaigas töid ei teostata, tuleb jälgida ehitusaegset mürataset, et

see ei ületaks 45dB.

Tuleb arvestada, et kontaktvõrgu püstitamisel rajatakse uus kontaktliin, mille puhul on

võimalik, et linnud ning nahkhiired põrkavad sellega kokku. Selle vältimiseks tuleks elupaikade

lähedusse rajatav liin tähistada.

Elva loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis

taenia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-

kuldtiib (Lycaena dispar), saarmas (Lutra lutra), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus),

kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu-karukell (Pulsatilla patens).

Raudteemaale jäävad Voika külas arheoloogiamälestis asulakoht, kultuurimälestiste

registrinumbriga 12899, mis on ühtlasi ka kinnismälestis ning kinnismälestis Kalmistu ja

ohvrikoht Kabelimägi, mis on ühtlasi ka arheoloogiamälestis kultuurimälestiste

registrinumbriga 12900. Täpselt raudteemaale jääb Elva linnas kinnismälestis ning

arheoloogiamälestis Linnus "Kalevipoja säng", "Kabelimägi" kultuurimälestiste

registrinumbriga 12787. Elva linnas asub raudteejaamas, kohe rööbasteede kõrval mitu

kinnismälestise kaitsevööndit - Elva raudteejaama tööliste elamu, 1900-1903.a.,

kultuurimälestiste registrinumbriga 7134; Elva raudteejaama peahoone, 1900-1903.a.,

kultuurimälestiste registrinumbriga 7133; Elva raudteejaama abihoone, 1900-1903.a.,

kultuurimälestiste registrinumbriga 7135. Lisaks piirnevad Elva linnas raudteemaa kinnistuga

mitmed teised kultuurimälestised ning Puka alevikus asub raudteemaal Puka raudteejaama

peahoone kinnismälestise kaitsevöönd ning selle piires, rööbasteedest veidi eemal asuvad

mitmed ehitismälestised, mistõttu tuleb veenduda, et ehitustöödega jäätakse raudteemaa

kinnistu piiridesse, et mitte teadmatusest kultuurimälestisi kahjustada. Kultuurimälestiste

puhul, mis jäävad raudteemaale ning rööbasteede alla, tuleb võimalusel vältida kontaktvõrgu

mastide paigaldamist samale alale.

Ropka ja Puka vahelisel raudteelõigul asub hulgaliselt pärandkultuuriobjekte, nende hulgas

Puka alevikus Vabadussõja lahingupaik, pöörmeseadja putka, Astuvere külas mälestuskivi

rongiõnnetuse ohvritele, Palupera külas raudteelaste elamu ja raudteeülesõidukoha

valvuriputka, Palupera jaamahoone, Middendorffi platvorm, Elva linnas Peedu raudteejaam,

Nõo alevikus munakivisillutis ning Nõo vana raudteejaama hoone. Pärandkultuuri all

mõistetakse antud andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud

inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist

väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende

säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Hoolimata sellest, et mitmed eelnimetatud

objektid on hävinud, tasub olemasolevaid võimalusel säilitada.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Raudteetrassi lähedusse jäävad mõned linnad ja alevikud nagu Nõo alevik, Elva linn ja Puka

alevik. Valdav osa trassist kulgeb metsade ja rabade vahel. Elanikkonnale võib negatiivne mõju

avalduda ehitusaegse müra ja vibratsiooni esinemise näol. Kasutusaegne müra ja vibratsioon

on senisest pigem väiksem, kuna suur osa diiselrongidest asendub elektrirongidega.

4. Natura eelhindamine

4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ning Natura 2000 võrgustiku alade

iseloomustus Kavandatava tegevuse eesmärk on olemasolevale raudteele kontaktvõrgu püstitamine lõigul

Palupera - Puka. Kavandatav tegevus asub Elva loodusala (RAH0000151) alal. Projektiga

kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Elva loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis

taenia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-

kuldtiib (Lycaena dispar), saarmas (Lutra lutra), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus),

kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu-karukell (Pulsatilla patens).

Joonised 4-5. Lamminiitude paiknemine raudteemaa lähedal.

4.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse

tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest.

Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks

asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub.

Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides.

4.2.1 Mõju Elva loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele Kaitse-eesmärgid Analüüs

vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõed ja ojad (3260) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

niiskuslembesed kõrgrohustud

(6430)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lamminiidud (6450) Lähimad lamminiidu elupaigad Elva linnas jäävad

raudteemaast 50 m kaugusele, teised kaugemale. Voika

külas jääb raudteemaast umbes 10 m kaugusele üks

lamminiidu elupaik. Lamminiidud ehk luhad paiknevad

eranditult jõgede aeg-ajalt üleujutatavatel lammidel.

Oma lopsakuse võlgnevad nad väga viljakale mullale,

mida rikastavad tulvaveest kantud toitainerikkad setted.

Sõltuvalt maapinna kõrgusest (asendist lammil), samuti

jõe voolukiirusest, võivad üleujutuse kestus ning

tulvaveega toodud setete hulk üsnagi erineda. Ka

niiskustingimused lammi eri osades vahelduvad ajuti

kuivadest kuni pidevalt märgadeni. Kaitset väärivad

need luhad, mis ei ole oluliselt mõjustatud

kuivenduskraavidest ega tugevasti võsastunud või

metsastunud. Lamminiitude püsimist võib mõjutada

eelkõige nende alade kuivendamine, kui mitte arvesse

võttes looduslikke protsesse. Arvesse võttes

kavandatavat tegevust, ei ole ette näha mõju

lamminiitudele, kuna kontaktvõrgu rajamisel ei tehta

ehitustöid, mis maapinda võivad kuivendada.

siirde- ja õõtsiksood (7140) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad madalsood (7230) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad loodusmetsad (*9010) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rohunditerikkad kuusikud (9050) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

harilik hink (Cobitis taenia) Elva jões, mis raudteega ristub, on registreeritud

registreeritud hingi (Cobitis taenia) (KLO9102556)

esinemine. Arvesse võttes asjaolu, et jõgede ületamiseks

on rajatud sillad ning raudteerajatised paiknevad sillal

ning ka püstitatava kontaktvõrgu mastid ja muud

rajatised paigaldatakse olemasoleva rööbastee juurde,

raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele

loomaliikidele.

paksukojaline jõekarp (Unio

crassus)

Elva jões, mis raudteega ristub, on registreeritud

registreeritud paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)

(KLO9200057) esinemine. Arvesse võttes asjaolu, et

jõgede ületamiseks on rajatud sillad ning raudteerajatised

paiknevad sillal ning ka püstitatava kontaktvõrgu mastid

ja muud rajatised paigaldatakse olemasoleva rööbastee

juurde, raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele

loomaliikidele.

rohe-vesihobu (Ophiogomphus

cecilia)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

suur-kuldtiib (Lycaena dispar) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

saarmas (Lutra lutra) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

läikiv kurdsirbik (Drepanocladus

vernicosus)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kollane kivirik (Saxifraga

hirculus)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

palu-karukell (Pulsatilla patens) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

4.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Kavandatava tegevuse eesmärk on olemasolevale raudteele kontaktvõrgu püstitamine lõigul

Palupera - Puka. Kavandatav tegevus asub Elva loodusala (RAH0000151) alal. Ehitustööd

jäävad Natura alale ning selle vahetusse lähedusse, kuid Natura alaga kattumine leiab aset nö

mitmetasandilisena, raudteesillal üle Elva jõe, mis kuulub Natura ala hulka, ehitustööd jäävad

raudteesillale, mis asub nö ülemisel tasandil jõe kohal. Kavandatav tegevus ei oma kaitse-

eesmärkide mõju, seega pole ette näha nende seisundi halvenemist. Seega puudub mõju ka

Natura 2000 Elva loodusalale.

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja

tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitustegevuse mõjuala piirneb raudteemaaga, vähesel määral võib ehitamise perioodil müra ja

vibratsioon levida ka naaberkinnistutele, mis võib ajutiselt häirida raudteeäärsetel kinnistutel

elavaid inimesi ning kaitsealuseid liike. Juhul kui jälgitakse leevendavaid keskkonnameetmeid,

pole keskkonnamõju oluline.

5.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja

pöörduvus Ehitusaegne mõju on ajutine ning mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasneb müra ja

vibratsioon. Teatav mõõdukas mürahäiring ning vibratsioon jätkub ka kasutusajal, kuid

võrreldes praeguse olukorraga müra pigem väheneb, kuna diiselrongide asemel saavad sõitma

hakata elektrirongid.

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste

toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused 1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses

asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib

teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed

peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28

välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme

vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl

8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine

pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh

pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus

reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb

operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest

esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb suunata vaid valgustamist vajavale

objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest. Kultuurimälestiste puhul, mis jäävad

raudteemaale ning rööbasteede alla, tuleb võimalusel vältida kontaktvõrgu mastide

paigaldamist samale alale.

8. Vääriselupaikade puhul tuleb vältida, et teadmatusest ei eemaldataks seal surnud ega

lamapuitu ega teostataks raiet. Vääriselupaiga piirid tuleb kanda ehitusprojektile, et vältida

vääriselupaiga alal masinatega liikumist.

9. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta

vastavalt VeeS §-le 119 p-le 2. Tööde teostamisel ning ehitustööde järgselt tuleb tagada

maaparandussüsteemide toimimine.

10. Lindude ning nahkhiirte kontaktvõrgu liinidega kokkupõrke vältimiseks tuleb

püsielupaigaga paralleelselt rajatav liin tähistada. Töid ei tohi teostada hiireviu piiritletud

elupaigas ajavahemikus 15.03- 31.07 ning väike-konnakotka piiritletud elupaikades

ajavahemikus 15.03-31.08. Kui piiritletud elupaigas töid ei teostata, tuleb jälgida ehitusaegset

mürataset, et see ei ületaks 45dB.

11. Raudteemaal asuvad kaitsealused taimed tuleb enne ehitustööde algust märgistada ning

kohtades, kus ehitustöid või masinatega liikumist vältida ei anna, ümberistutada.

Ümberistutamine tuleb teostada koostöös Keskkonnaametiga.

6. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju

hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse

kokkuvõttega Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju

välisõhu kvaliteedile, maavaradele, pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele

loodusobjektidele ega kultuuripärandile kui rakendada leevendusmeetmeid. Palupera-Puka

lõigule kontaktvõrgu püstitamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Natura 2000

võrgustiku aladele pole mõju avaldumist ette näha, kuna kavandatakse tegevust, mille korral ei

avaldu mõju Elva loodusalale ning selle kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning elupaikadele.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Veeseadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Keskkonnaportaal

• Loodusveeb

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• „Palupera-Puka kontaktvõrgu projekteerimine,“ töö nr 4003, eelprojekt, Ayesa

Ingeneria y Arquitectura S.A.

• „Ropka-Palupera kontaktvõrgu projekteerimine,“ töö nr 4002, eelprojekt, Ayesa

Ingeneria y Arquitectura S.A.

• Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet

• Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territoorium osas. Kambja

Vallavalitsus. OÜ Entec Eesti. 2018

• Nõo valla üldplaneering. Nõo Vallavalitsus. AS K&H. 2006

• Palupera valla üldplaneering. Palupera Vallavalitsus 2011

• Otepää valla üldplaneering. Tartu - Otepää 2013. Hendrikson&Ko.

• Elva linna üldplaneering. Elva 2017.

• Puka valla üldplaneering. AS Entec. 1998

OTSUSE EELNÕU

Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Ayesa Ingeneria y Arquitectura S.A. (registrikood A41015322) esitas 11.04.2024

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr

2411271/01528 Palupera-Puka ja nr 2411271/01526 Ropka-Palupera raudtee kontaktvõrgu

(EHR kood 221452901 ja 221452898) rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel

hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6

lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH

algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse staadiumis

kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 15 punktist 8. Määruse

nr 224 § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise

tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt

vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Eelhinnang koostati keskkonnaministri 16.08.2017

määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. TTJA annab raudteerajatiste

ehitamiseks ehitusloa ning on otsustaja KeHJS tähenduses. TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9)

andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju

või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 11 lõike

22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH

vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,

kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud

kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada kontaktvõrk olemasolevale raudteele lõigul Ropka-

Puka. Selle käigus paigaldatakse uus 2x25 kV – 50 Hz kontaktõhuliini süsteem ning

kontaktõhuliini süsteemi elemendid (vundamendid, mastid, juhtmed, maandus jne). Tartu –

Valga raudteelõik ei ole hetkel elektrifitseeritud. Tartu-Valga raudteelõigul asub 12

raudteejaama. Kontaktvõrgu rajamine lõigule Ropka-Puka piirneb Elva-Peedu metsapargi

(KLO1200271) ja Astuvere väike-konnakotka püsielupaigaga, lisaks mitmete kaitsealuste

liikide elupaikade või leiukohtadega ning läbib ja piirneb Elva maastikukaitseala

(KLO1000644) ning Elva loodusala (RAH0000151).

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad),

pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele ega kultuuripärandile kui

rakendada leevendusmeetmeid. Ropka-Puka lõigule kontaktvõrgu püstitamine ei kahjusta

inimeste tervist, heaolu ega vara. Natura 2000 võrgustiku aladele pole mõju avaldumist ette

näha, kuna kavandatakse tegevust, mille korral ei avaldu mõju Elva loodusalale ning selle

kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning elupaikadele.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed:

1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses

asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib

teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed

peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28

välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme

vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl

8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine

pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh

pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus

reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb

operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest

esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb suunata vaid valgustamist vajavale

objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest. Kultuurimälestiste puhul, mis jäävad

raudteemaale ning rööbasteede alla, tuleb võimalusel vältida kontaktvõrgu mastide

paigaldamist samale alale.

8. Vääriselupaikade puhul tuleb vältida, et teadmatusest ei eemaldataks seal surnud ega

lamapuitu ega teostataks raiet. Vääriselupaiga piirid tuleb kanda ehitusprojektile, et vältida

vääriselupaiga alal masinatega liikumist.

9. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta

vastavalt VeeS §-le 119 p-le 2. Tööde teostamisel ning ehitustööde järgselt tuleb tagada

maaparandussüsteemide toimimine.

10. Lindude ning nahkhiirte kontaktvõrgu liinidega kokkupõrke vältimiseks tuleb

püsielupaigaga paralleelselt rajatav liin tähistada. Töid ei tohi teostada hiireviu piiritletud

elupaigas ajavahemikus 15.03- 31.07 ning väike-konnakotka piiritletud elupaikades

ajavahemikus 15.03-31.08. Kui piiritletud elupaigas töid ei teostata, tuleb jälgida ehitusaegset

mürataset, et see ei ületaks 45dB.

11. Raudteemaal asuvad kaitsealused taimed tuleb enne ehitustööde algust märgistada ning

kohtades, kus ehitustöid või masinatega liikumist vältida ei anna, ümberistutada.

Ümberistutamine tuleb teostada koostöös Keskkonnaametiga.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata.

Võttes aluseks § 6 lõike 2 punkti 22 ja lõike 4, § 6¹, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2², 2³, 2⁴, 4, 8;

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8:

otsustan:

jätta Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise ehitusloa menetluses keskkonnamõju

hindamine algatamata.

Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ............................................................................................................................ 4

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 6

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 6

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 6

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 6

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 6

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 6

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 7

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 7

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ......................................................... 7

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused7

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 8

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest .............................................................. 10

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ...................................................................... 12

4. Natura eelhindamine ............................................................................................................ 12

4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ning Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus . 12

4.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine ................................................................. 14

4.2.1 Mõju Elva loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele .................... 14

4.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................................... 15

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................... 15

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ........................................................................................... 16

5.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus 16

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................... 16

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ......................................................................... 16

6. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ........................................................ 17

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ........................................................................... 19

1. Üldine teave Ayesa Ingeneria y Arquitectura S.A. (registrikood A41015322) esitas 11.04.2024 Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn

10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/01528 Palupera-

Puka ja nr 2411271/01526 Ropka-Palupera raudtee kontaktvõrgu (EHR kood 221452901 ja

221452898) rajamiseks.

Joonis 1. Ropka-Palupera kontaktvõrgu lõik.

Joonis 2. Palupera-Puka kontaktvõrgu lõik.

Kontaktvõrgu rajamine lõigule Ropka-Puka piirneb Elva-Peedu metsapargi (KLO1200271) ja

Astuvere väike-konnakotka püsielupaigaga, lisaks mitmete kaitsealuste liikide elupaikade või

leiukohtadega ning läbib ja piirneb Elva maastikukaitseala (KLO1000644) ning Elva loodusala

(RAH0000151), mistõttu liigitub antud tegevus keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 22 kohase tegevuse alla ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alla. KeHJS §

3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle

muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob

eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada kontaktvõrk olemasolevale raudteele lõigul Ropka-

Puka. Selle käigus paigaldatakse uus 2x25 kV – 50 Hz kontaktõhuliini süsteem ning

kontaktõhuliini süsteemi elemendid (vundamendid, mastid, juhtmed, maandus jne). Tartu –

Valga raudteelõik ei ole hetkel elektrifitseeritud. Tartu-Valga raudteelõigul asub 12

raudteejaama.

Kontaktvõrgusüsteemi projekteerimisel on arvestatud tulevase kolmefaasiliste 10kV õhuliini

paigaldamisega kontaktvõrgu mastidele Külitse-Puka raudteelõigul. 10kV liine toidetakse Eesti

Raudteele kuuluvatest 10kV trafoalajaamadest ning need ühendatakse alajaamaga kaabli abil.

Standardsed elektrilised vahekaugused peavad olema tagatud kontaktvõrgusüsteemi fiidrite ja

10 kV liinide vahel ning 10 kV liinide ja muude tehnovõrkude vahel. 10 kV õhuliini kõrgus

maapinnast on kooskõlas Eesti standarditega.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Samuti

ei ole kavandatav tegevus vastuolus, ega ka ära märgitud, ühelgi kehtival raudteetrassil asuval

omavalitsuse üldplaneeringul, milleks on Palupera valla, Elva linna ning Puka valla, Nõo valla

ning Kambja valla üldplaneeringud. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu erinevate

raudteetrassi läheduses paiknevate detailplaneeringutega. Teisi teadaolevaid asjakohaseid

lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kontaktvõrgu mastide vundamentide paigaldamiseks on vajalik teostada kaevetöid, mille

käigus eemaldatakse pinnast. Vundamendid on valmistatud betoonist. Teiste kontaktvõrkude

elementide jaoks on kasutatud teisi metalle ja muid materjale, mis ümbritsevat keskkonda ning

loodusressursse ei vaja ega mõjuta.

2.4. Tegevuse energiakasutus Kontaktvõrgu rajamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin,

diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. Kasutusperioodil leiab energiakasutus aset

rongide energiatarbimise näol.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende

käitlemine Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei

ole lubatud, vältida tuleb kallaste kahjustamist. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti raudtee

kaitsevööndiga. Kasutusaegselt väheneb rongidest tulenev müra ja vibratsioon seoses

diiselrongide asendumisega elektrirongidega. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi, tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb

taaskasutada või anda üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad tuleb

kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas

heite suurus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega

ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate

vedelike või kütuste leket maapinnale ja seeläbi lähedal olevatesse veekogudesse. Minimeerida

tuleb tulekahju oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada

vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb

viivitamatult teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

teaduslike andmete alusel Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii

hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused Ehitustöödega hõlmatav ala asub Kambja, Nõo ning Elva vallas Tartu maakonnas ning Otepää

vallas Valga maakonnas transpordimaal, kus asub juba raudtee. Raudteetrass piirneb suures

osas maatulundusmaadega, vähesemal määral ka elamumaa ja tootmismaaga. Raudteetrassi

äärde jääb ohtlik käitis Alexela AS Scandagra vedelgaasipaigaldis ning selle ohuala kattub

raudteetrassiga. Kuna tegu on C-kategooria käitisega, milles käsitletakse LPG gaasi, on

ohtudeks soojuskiirgus ning ülerõhk.

Kavandatava tegevusega hõlmatud raudteetrassi äärde jäävad Tammeniidu, Tootsi, Kirepi II,

Tootsimetsa, Väike-Raudsepa metsa, Kirepi I, Hellenurme-Middendorf-1, Hellenurme-

Middendorf-2, Parijõe-5, Astuvere-3, Aakre-1, Aakre-2 ja Ruuna-3 maaparandusalad. Tööde

teostamisel ning ehitustööde järgselt tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine.

Nõo alevikus kattub raudteetrass puurkaevu (PRK0009164) veehaarde sanitaarkaitsealaga.

Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud Veeseaduse (VeeS) §

151 lg 2 loetletud tegevuste puhul. Majandustegevuse alla kuulub ka tegevus, millega ei saada

tulu, aga mis on ehitusloa/-teatise kohustusega tegevus. Põhjaveehaarde ümber ei moodustata

sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise

eesmärgil alla 10 m3 ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse

10 m hooldusala (VeeS § 154 lg 3 ja § 154 lg 1 p 3). Hooldusalal on põhjavee saastumise

vältimiseks keelatud VeeS § 154 lg-s 5 nimetatud tegevused. Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala

asjakohases registris muutmiseks hooldusalaks tuleb esitada taotlus Keskkonnaagentuurile, kes

teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise kande (VeeS § 277 lg 2).

Maardlatest kattub ja ristub raudteetrass Tatra turbamaardlaga (kood MRD0000575) selle 2

plokiga, mille omadused on hästilagunenud turvas, aktiivne reservvaru; Palupera

turbamaardlaga (kood MRD0000578) selle 2 plokiga, mille omadused on hästilagunenud

turvas, passiivne reservvaru. Kontaktvõrgu püstitamine ei mõjuta maardlaid või maardla

ressursside kättesaadavust negatiivselt, kuna toimub juba kasutuses olevas raudteemaa piirides.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Raudteetrass ristub Ilmatsalu jõega, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning selle

kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; Mariksoo II eesvoolu ning

selle kaitsevööndiga; Järiste ojaga ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga; Maariksoo

III maaparandussüsteemi eesvooluga, selle kalda veekaitsevööndiga ning eesvoolu

kaitsevööndiga; Nõo ojaga, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning selle kalda

piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; raudteetrassiga paralleelselt jookseb

Meeri maaparandussüsteem ning selle veekaitsevöönd ja eesvoolu kaitsevöönd; ristub Voika

oja ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; raudteetrassile

jääb Elva jõe piiranguvöönd, ristub Peedu oja ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga

ning veekaitsevööndiga; Elva jõega ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning

veekaitsevööndiga; Pulga ojaga, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning selle

kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; raudteetrassiga piirneb

Tammeniidu eesvool ning selle kalda veekaitsevöönd ning maaparandus eesvoolu kaitsevöönd,

raudteetrassiga ristub Uderna oja ja selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning

veekaitsevöönd; Rõngu jõega, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning selle kalda

piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; raudteetrassi äärde jääb Hellenurme

oja ja selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevöönd; Kirepi I

maaparandussüsteemi eesvool ja selle kaitsevöönd; ristub raudteetrassiga Kiivita oja ja selle

kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevöönd ning Urmi-1 maaparanduse

eesvool ning selle (vee)kaitsevööndid; Palupera 74-1 maaparandussüsteemi eesvool ning selle

(vee)kaitsevööndid; Palupera 83-2 maaparandussüsteemi eesvool ning selle

(vee)kaitsevööndid; ristub Purtsi jõega, mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool, ning

selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; Astuvere-3

maaparandussüsteemi eesvool ning selle (vee)kaitsevööndid; ristub raudteetrassi Pästrä oja

ning selle kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga; Punga ojaga ning

selle veekaitsevööndiga; Aakre-1 maaparandussüsteemi eesvoolu ning selle

(kalda)kaitsevööndiga; ristub Mooritsa oja ehk Aakre-1maaparandusüsteemi eesvooluga ning

nende kalda piirangu- ja ehituskeeluvöönditega ning veekaitsevöönditega; ristub Aakre-2

maaparandussüsteemi eesvooluga ning selle (kalda)kaitsevööndiga.

Voika külas jääb vahetult raudteetrassi kõrvale Tiirike allikas ning selle veekaitse-, ehituskeelu-

ja piiranguvöönd.

Suur osa kavandatud kontaktvõrgu püstitamise alast asub kaitstud põhjaveega alal, vähem

suhteliselt kaitstud ning väike osa Nõo alevikus ning Voika külas nõrgalt kaitstud ja keskmiselt

kaitstud alal.

Kavandatav tegevus toimub mitmesuguse pinnakattega maastikel, jääjärveliste setete (klibu,

liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi) pinnakattel, moreeni (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk)

pinnakattel, järvesetete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel, järvelubi), soosetete

tüübi (turvas) pinnakattel ning jõesetete (veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda)

pinnakattel.

Aluspõhjakivimid kavandatava kontaktvõrgu alal on kolme sorti, liivakivid veeandvusega

0,5..2,0 l/s*m, liivakivid veeandvusega >2,0 l/s*m ning liivakivid veeandvusega 0,1..0,5 l/s*m.

Nagu ka eelnevas peatükis mainitud, asub kavandatav tegevus kaitstud või suhteliselt kaitstud

põhjaveega alal, seega arvesse võttes aluspõhjakivimite veeandvust ning põhjavee kaitstusastet,

on oht põhja- ja pinnavee ning pinnasele väike.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Kuna ehitustegevus

ulatub ka eelmainitud veekogude veekaitsevöönditesse, tuleb tähele panna, et veekaitsevööndis

on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda

erosiooni või hajuheidet (VeeS § 119 p 6). Põhi- või tööprojektiga tuleb ette näha meetmed

kalda erosiooni või hajuheite vältimiseks. Lisaks on, vastavalt VeeS § 119 p 2, veekaitsevööndis

keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta. Kui ehitustööde käigus on

vajalik raiete tegemine veekaitsevööndis, tuleb seal puude ja võsa raiumiseks esitada

Keskkonnaametile vastav taotlus koos joonise või kaardiga, millel kajastub planeeritava raie

asukoht. Soovituslik taotluse vorm on leitav Keskkonnaameti kodulehel.

Osaliselt jääb raudteemaa kinnistule ning selle äärde ka vääriselupaik VEP204946, millega

samal alal asub ka Hellenurme-Middendorf-1 maaparandussüsteemi maa-ala. Antud

vääriselupaik on männikud ja männisegametsad tüüpi, mille kirjelduseks on EELIS-e andmetel

bioloogiliselt vana männik, häilude, surnud puude ja lamapuiduga. Vääriselupaiga

majandamise infona on märgitud mitte raiuda ning surnud ja lamapuitu mitte eemaldada.

Mõjuteguriteks on raudtee ning masinate sõiduroopad.

Joonis 3. Raudteetrassi ääres paiknev vääriselupaik.

Seega tuleb veenduda, et raudtee kontaktvõrgu ehitamise käigus ei kahjustataks teadmatusest

vääriselupaika sealt raiude või surnud ning lamapuitu eemaldades. Vääriselupaiga piirid tuleb

kanda ehitusprojektile, et vältida vääriselupaiga alal masinatega liikumist.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate

loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või

võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest Raudteetrassi läheduses asuvad Elva-Peedu metsapark (KLO1200271), Täsvere väike-

konnakotka püsielupaik (KLO3002056) ja Astuvere väike-konnakotka püsielupaik

(KLO3000142), lisaks mitmete kaitsealuste liikide elupaikade või leiukohtadega ning läbib ja

piirneb Elva maastikukaitseala (KLO1000644) ning Elva loodusala (RAH0000151).

Elva maastikukaitseala kaitseala kaitse-eesmärk on:

1) säilitada, hooldada ja tutvustada ilmekaid maastikke, mis on kujunenud inimese pikaajalises

suhtes loodusega ja loovad soodsaid võimalusi virgestuseks, turismiks ja looduse

tunnetamiseks;

2) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I

lisas: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140),

allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*),

rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad)

(9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

3) kaitsta nende liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II, IV ja V lisas:

karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), kollane

kivirik (Saxifraga hirculus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), palu-karukell

(Pulsatilla patens), soohiilakas (Liparis loeselii), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis),

rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil

(Leucorrhinia pectoralis), valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons), sõõrsilmik (Lopinga

achine), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

saarmas (Lutra lutra), hink (Cobitis taenia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus);

4) kaitsta kaitsealuseid taimeliike ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), alssosi

(Equisetum scirpoides) ja sookäpp (Hammarbya paludosa) ning nende kasvukohti;

5) kaitsta linnuliiki händkakk (Strix uralensis);

6) kaitsta seeneliiki limatünnik (Sarcosoma globosum).

Raudteetrassi, kuhu kontaktvõrku kavandatakse, läheduses ning sellega samal alal asuvad

taimedest Elva linnas: vähesel määral ulatub raudteekinnistule pruunika pesajuure (Neottia

nidus-avis) leiukoht (KLO9321001), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) (KLO9319275)

leiukoht ning kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) (KLO9320787) leiukoht, soo-

neiuvaiba (Epipactis palustris) leiukoht (KLO9320874). Elva linnas on raudtee alale märgitud

aas-karukella (Pulsatilla pratensis) leiukoht (KLO9321170) ning väiksemale alale ka kaks

palu-karukella (Pulsatilla patens) leiukohta (KLO9321168 ja KLO9321166). Sinna kõrvale

ulatub ka roomava öövilge (Goodyera repens) leiukoht (KLO9320923).

Mitmed kaitsealused taimed ulatuvad otseselt raudtee alale (aas-karukell ja palu-karukell) või

kohe rööbastee servani. Seega on äärmiselt tõenäoline, et antud kasvukohtades võivad taimede

isendid ehitustööde käigus hävida. Selle vältimiseks on vajalik taimed enne ehitustööde algust

märgistada ning kohtades, kus ehitustöid või masinatega liikumist vältida ei anna,

ümberistutada. Ümberistutamine tuleb teostada koostöös Keskkonnaametiga.

Raudteetrass ristub Elva linnas Elva jõega, kus on registreeritud hingi (Cobitis taenia)

(KLO9102556) ning paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) (KLO9200057) esinemine. Elva

jõgi ning samuti raudteetrassiga ristuv Nõo oja kuuluvad looduskaitseseaduse § 51 lg 2 alusel

kehtestatud koelmualade nimistusse (keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“). Arvesse võttes asjaolu, et

jõgede ületamiseks on rajatud sillad ning raudteerajatised paiknevad sillal ning ka püstitatava

kontaktvõrgu mastid ja muud rajatised paigaldatakse olemasoleva rööbastee juurde,

raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele loomaliikidele.

Raudteetrassi, kuhu kontaktvõrku kavandatakse, läheduses asuvad Täsvere külas Täsvere

väike-konnakotka püsielupaik (KLO3002056) ning väike-konnakotka (Clanga pomarina)

elupaik (KLO9126518). Elva linnas asub raudteemaal ka tiigilendlase (Myotis dasycneme)

(KLO9113979) elupaik. Astuvere külas asub väike-konnakotka (Clanga pomarina)

(KLO9126545) elupaik ning ühtlasi ka Astuvere väike-konnakotka püsielupaik

(KLO3000142). Kalme külas asub vahetult raudteemaa kõrval hiireviu (Buteo buteo)

(KLO9126398) elupaik.

Antud elupaigad asuvad olemasoleva raudteetrassi läheduses, seega võib oletada, et raudtee

olemasoluga ja rongide läbisõiduga on linnud mingil määral harjunud ning rongide mööda

sõitmine on samuti lühiajaline häiring, kuid ehitusega kaasnev kauem ja valjem ehitusmüra on

see, millega linnud harjunud pole. Seega tuleb vältida ehitustegevust häirimise suhtes kõige

tundlikumal ajal (pesitsemise ja poegade kasvatamise periood). Kaitsealustele röövlindudele

ei saa kohaldada üldist linnurahu aega, kuna röövlindude pesitsusaeg hakkab peale varem kui

teistel linnuliikidel. Lähtuvalt eelnevast ei tohi hiireviu piiritletud elupaigas mürarikkaid

ehitustöid teha ajavahemikus 15.03- 31.07 ning väike-konnakotka elupaigaga piirneval alal

15.03-31.08. Kui piiritletud elupaigas töid ei teostata, tuleb jälgida ehitusaegset mürataset, et

see ei ületaks 45dB.

Tuleb arvestada, et kontaktvõrgu püstitamisel rajatakse uus kontaktliin, mille puhul on

võimalik, et linnud ning nahkhiired põrkavad sellega kokku. Selle vältimiseks tuleks elupaikade

lähedusse rajatav liin tähistada.

Elva loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis

taenia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-

kuldtiib (Lycaena dispar), saarmas (Lutra lutra), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus),

kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu-karukell (Pulsatilla patens).

Raudteemaale jäävad Voika külas arheoloogiamälestis asulakoht, kultuurimälestiste

registrinumbriga 12899, mis on ühtlasi ka kinnismälestis ning kinnismälestis Kalmistu ja

ohvrikoht Kabelimägi, mis on ühtlasi ka arheoloogiamälestis kultuurimälestiste

registrinumbriga 12900. Täpselt raudteemaale jääb Elva linnas kinnismälestis ning

arheoloogiamälestis Linnus "Kalevipoja säng", "Kabelimägi" kultuurimälestiste

registrinumbriga 12787. Elva linnas asub raudteejaamas, kohe rööbasteede kõrval mitu

kinnismälestise kaitsevööndit - Elva raudteejaama tööliste elamu, 1900-1903.a.,

kultuurimälestiste registrinumbriga 7134; Elva raudteejaama peahoone, 1900-1903.a.,

kultuurimälestiste registrinumbriga 7133; Elva raudteejaama abihoone, 1900-1903.a.,

kultuurimälestiste registrinumbriga 7135. Lisaks piirnevad Elva linnas raudteemaa kinnistuga

mitmed teised kultuurimälestised ning Puka alevikus asub raudteemaal Puka raudteejaama

peahoone kinnismälestise kaitsevöönd ning selle piires, rööbasteedest veidi eemal asuvad

mitmed ehitismälestised, mistõttu tuleb veenduda, et ehitustöödega jäätakse raudteemaa

kinnistu piiridesse, et mitte teadmatusest kultuurimälestisi kahjustada. Kultuurimälestiste

puhul, mis jäävad raudteemaale ning rööbasteede alla, tuleb võimalusel vältida kontaktvõrgu

mastide paigaldamist samale alale.

Ropka ja Puka vahelisel raudteelõigul asub hulgaliselt pärandkultuuriobjekte, nende hulgas

Puka alevikus Vabadussõja lahingupaik, pöörmeseadja putka, Astuvere külas mälestuskivi

rongiõnnetuse ohvritele, Palupera külas raudteelaste elamu ja raudteeülesõidukoha

valvuriputka, Palupera jaamahoone, Middendorffi platvorm, Elva linnas Peedu raudteejaam,

Nõo alevikus munakivisillutis ning Nõo vana raudteejaama hoone. Pärandkultuuri all

mõistetakse antud andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud

inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist

väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende

säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Hoolimata sellest, et mitmed eelnimetatud

objektid on hävinud, tasub olemasolevaid võimalusel säilitada.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Raudteetrassi lähedusse jäävad mõned linnad ja alevikud nagu Nõo alevik, Elva linn ja Puka

alevik. Valdav osa trassist kulgeb metsade ja rabade vahel. Elanikkonnale võib negatiivne mõju

avalduda ehitusaegse müra ja vibratsiooni esinemise näol. Kasutusaegne müra ja vibratsioon

on senisest pigem väiksem, kuna suur osa diiselrongidest asendub elektrirongidega.

4. Natura eelhindamine

4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ning Natura 2000 võrgustiku alade

iseloomustus Kavandatava tegevuse eesmärk on olemasolevale raudteele kontaktvõrgu püstitamine lõigul

Palupera - Puka. Kavandatav tegevus asub Elva loodusala (RAH0000151) alal. Projektiga

kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Elva loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis

taenia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-

kuldtiib (Lycaena dispar), saarmas (Lutra lutra), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus),

kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu-karukell (Pulsatilla patens).

Joonised 4-5. Lamminiitude paiknemine raudteemaa lähedal.

4.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse

tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest.

Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks

asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub.

Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides.

4.2.1 Mõju Elva loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele Kaitse-eesmärgid Analüüs

vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõed ja ojad (3260) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

niiskuslembesed kõrgrohustud

(6430)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lamminiidud (6450) Lähimad lamminiidu elupaigad Elva linnas jäävad

raudteemaast 50 m kaugusele, teised kaugemale. Voika

külas jääb raudteemaast umbes 10 m kaugusele üks

lamminiidu elupaik. Lamminiidud ehk luhad paiknevad

eranditult jõgede aeg-ajalt üleujutatavatel lammidel.

Oma lopsakuse võlgnevad nad väga viljakale mullale,

mida rikastavad tulvaveest kantud toitainerikkad setted.

Sõltuvalt maapinna kõrgusest (asendist lammil), samuti

jõe voolukiirusest, võivad üleujutuse kestus ning

tulvaveega toodud setete hulk üsnagi erineda. Ka

niiskustingimused lammi eri osades vahelduvad ajuti

kuivadest kuni pidevalt märgadeni. Kaitset väärivad

need luhad, mis ei ole oluliselt mõjustatud

kuivenduskraavidest ega tugevasti võsastunud või

metsastunud. Lamminiitude püsimist võib mõjutada

eelkõige nende alade kuivendamine, kui mitte arvesse

võttes looduslikke protsesse. Arvesse võttes

kavandatavat tegevust, ei ole ette näha mõju

lamminiitudele, kuna kontaktvõrgu rajamisel ei tehta

ehitustöid, mis maapinda võivad kuivendada.

siirde- ja õõtsiksood (7140) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad madalsood (7230) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad loodusmetsad (*9010) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rohunditerikkad kuusikud (9050) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

harilik hink (Cobitis taenia) Elva jões, mis raudteega ristub, on registreeritud

registreeritud hingi (Cobitis taenia) (KLO9102556)

esinemine. Arvesse võttes asjaolu, et jõgede ületamiseks

on rajatud sillad ning raudteerajatised paiknevad sillal

ning ka püstitatava kontaktvõrgu mastid ja muud

rajatised paigaldatakse olemasoleva rööbastee juurde,

raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele

loomaliikidele.

paksukojaline jõekarp (Unio

crassus)

Elva jões, mis raudteega ristub, on registreeritud

registreeritud paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)

(KLO9200057) esinemine. Arvesse võttes asjaolu, et

jõgede ületamiseks on rajatud sillad ning raudteerajatised

paiknevad sillal ning ka püstitatava kontaktvõrgu mastid

ja muud rajatised paigaldatakse olemasoleva rööbastee

juurde, raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele

loomaliikidele.

rohe-vesihobu (Ophiogomphus

cecilia)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

suur-kuldtiib (Lycaena dispar) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

saarmas (Lutra lutra) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

läikiv kurdsirbik (Drepanocladus

vernicosus)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kollane kivirik (Saxifraga

hirculus)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

palu-karukell (Pulsatilla patens) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

4.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Kavandatava tegevuse eesmärk on olemasolevale raudteele kontaktvõrgu püstitamine lõigul

Palupera - Puka. Kavandatav tegevus asub Elva loodusala (RAH0000151) alal. Ehitustööd

jäävad Natura alale ning selle vahetusse lähedusse, kuid Natura alaga kattumine leiab aset nö

mitmetasandilisena, raudteesillal üle Elva jõe, mis kuulub Natura ala hulka, ehitustööd jäävad

raudteesillale, mis asub nö ülemisel tasandil jõe kohal. Kavandatav tegevus ei oma kaitse-

eesmärkide mõju, seega pole ette näha nende seisundi halvenemist. Seega puudub mõju ka

Natura 2000 Elva loodusalale.

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja

tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitustegevuse mõjuala piirneb raudteemaaga, vähesel määral võib ehitamise perioodil müra ja

vibratsioon levida ka naaberkinnistutele, mis võib ajutiselt häirida raudteeäärsetel kinnistutel

elavaid inimesi ning kaitsealuseid liike. Juhul kui jälgitakse leevendavaid keskkonnameetmeid,

pole keskkonnamõju oluline.

5.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja

pöörduvus Ehitusaegne mõju on ajutine ning mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasneb müra ja

vibratsioon. Teatav mõõdukas mürahäiring ning vibratsioon jätkub ka kasutusajal, kuid

võrreldes praeguse olukorraga müra pigem väheneb, kuna diiselrongide asemel saavad sõitma

hakata elektrirongid.

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste

toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused 1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses

asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib

teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed

peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28

välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme

vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl

8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine

pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh

pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus

reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb

operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest

esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb suunata vaid valgustamist vajavale

objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest. Kultuurimälestiste puhul, mis jäävad

raudteemaale ning rööbasteede alla, tuleb võimalusel vältida kontaktvõrgu mastide

paigaldamist samale alale.

8. Vääriselupaikade puhul tuleb vältida, et teadmatusest ei eemaldataks seal surnud ega

lamapuitu ega teostataks raiet. Vääriselupaiga piirid tuleb kanda ehitusprojektile, et vältida

vääriselupaiga alal masinatega liikumist.

9. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta

vastavalt VeeS §-le 119 p-le 2. Tööde teostamisel ning ehitustööde järgselt tuleb tagada

maaparandussüsteemide toimimine.

10. Lindude ning nahkhiirte kontaktvõrgu liinidega kokkupõrke vältimiseks tuleb

püsielupaigaga paralleelselt rajatav liin tähistada. Töid ei tohi teostada hiireviu piiritletud

elupaigas ajavahemikus 15.03- 31.07 ning väike-konnakotka piiritletud elupaikades

ajavahemikus 15.03-31.08. Kui piiritletud elupaigas töid ei teostata, tuleb jälgida ehitusaegset

mürataset, et see ei ületaks 45dB.

11. Raudteemaal asuvad kaitsealused taimed tuleb enne ehitustööde algust märgistada ning

kohtades, kus ehitustöid või masinatega liikumist vältida ei anna, ümberistutada.

Ümberistutamine tuleb teostada koostöös Keskkonnaametiga.

6. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju

hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse

kokkuvõttega Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju

välisõhu kvaliteedile, maavaradele, pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele

loodusobjektidele ega kultuuripärandile kui rakendada leevendusmeetmeid. Palupera-Puka

lõigule kontaktvõrgu püstitamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Natura 2000

võrgustiku aladele pole mõju avaldumist ette näha, kuna kavandatakse tegevust, mille korral ei

avaldu mõju Elva loodusalale ning selle kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning elupaikadele.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Veeseadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Keskkonnaportaal

• Loodusveeb

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• „Palupera-Puka kontaktvõrgu projekteerimine,“ töö nr 4003, eelprojekt, Ayesa

Ingeneria y Arquitectura S.A.

• „Ropka-Palupera kontaktvõrgu projekteerimine,“ töö nr 4002, eelprojekt, Ayesa

Ingeneria y Arquitectura S.A.

• Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet

• Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territoorium osas. Kambja

Vallavalitsus. OÜ Entec Eesti. 2018

• Nõo valla üldplaneering. Nõo Vallavalitsus. AS K&H. 2006

• Palupera valla üldplaneering. Palupera Vallavalitsus 2011

• Otepää valla üldplaneering. Tartu - Otepää 2013. Hendrikson&Ko.

• Elva linna üldplaneering. Elva 2017.

• Puka valla üldplaneering. AS Entec. 1998

Keskkonnaamet Elva Vallavalitsus Kambja Vallavalitsus Nõo Vallavalitsus Otepää Vallavalitsus Põllumajandus- ja Toiduamet Maa-amet Transpordiamet Muinsuskaitseamet

14.05.2024 nr 16-12/24-06896-001

Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine kooskõlastamiseks ja seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlused nr 2411271/01528 Palupera-Puka ja nr 2411271/01526 Ropka-Palupera raudtee kontaktvõrgu (EHR kood 221452901 ja 221452898) rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

Palume edastada oma seisukoht ja kooskõlastus hiljemalt 27.05.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbreid 2411271/01528 ja 2411271/01526.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise KMH eelhinnang 2. Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu

Britta Pert +372 667 2090 [email protected]

Keskkonnaamet Elva Vallavalitsus Kambja Vallavalitsus Nõo Vallavalitsus Otepää Vallavalitsus Põllumajandus- ja Toiduamet Maa-amet Transpordiamet Muinsuskaitseamet

14.05.2024 nr 16-12/24-06896-001

Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine kooskõlastamiseks ja seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlused nr 2411271/01528 Palupera-Puka ja nr 2411271/01526 Ropka-Palupera raudtee kontaktvõrgu (EHR kood 221452901 ja 221452898) rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

Palume edastada oma seisukoht ja kooskõlastus hiljemalt 27.05.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbreid 2411271/01528 ja 2411271/01526.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise KMH eelhinnang 2. Ropka-Puka kontaktvõrgu rajamise KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu

Britta Pert +372 667 2090 [email protected]