Riigiteede valgustuse kavandamise juhendi kinnitamine

Juhend

Riigiteede valgustuse kavandamine

TRANSPORDIAMET 2024

RIIGITEEDE VALGUSTUSE KAVANDAMINE

KT_025_J22_r1 Kinnitamine: 17.05.2024 nr 1.1-1/24/85 Koostaja: Jarmo Vooglaine 1/7

SISUKORD

1. EESMÄRK ................................................................................................................................... 1

2. KÄSITLUSALA .......................................................................................................................... 1

3. OSAPOOLED JA VASTUTUS ................................................................................................... 1

4. SEOTUD DOKUMENDID.......................................................................................................... 1

5. RIIGITEEDE VALGUSTUS ....................................................................................................... 2

1. EESMÄRK

Antud juhendi eesmärk on tagada riigiteedel ühetaoliste valgustuslahenduste kasutamine

liiklusohutuse tagamisel. Juhendis on sätestatud ühtsed nõuded riigiteede valgustamise vajaduse

määramiseks, valgustusega seotud kohustuste ja vajaduste määramiseks planeerimisprotsessis ja

otsustamaks, millal on õigustatud investeering riigimaantee valgustuse rajamiseks. Juhendisse on

koondatud väljavõtted teistest normdokumentidest, mis on reguleeritud mujal ega vaja eraldi

käsitlemist antud juhendis. Väljavõtted on märgitud halli tausta ja musta raamiga.

1.1 Juhendi sihtrühm

Juhend on suunatud esmajoones Transpordiameti siseseks kasutamiseks, kuid juhendis esitatud

põhimõtted on kohustuslikud kõigile , kes kavandavad riigiteede valgustamist.

2. KÄSITLUSALA

Juhendis „Riigiteede valgustuse kavandamine“ (edaspidi „juhend“) esitatud põhimõtteid

rakendatakse kõigis Transpordiameti teeprojektides riigiteede valgustuse vajaduse hindamisel ning

ka liiklusohtlike kohtade leevendusmeetmete kavandamisel. Juhend kohaldub riigiteede ja neid

teenindavate parklate, puhkealade ja jalakäija rajatiste valgustuse kavandamisel, projekteerimisel,

ehitamisel, remondil ja hooldusel. Võrreldes eelneva juhendiga on juhendit lühendatud ja täiendatud

mõningaid põhimõtteid.

3. OSAPOOLED JA VASTUTUS

Osapool (ametinimetus või asutus või isik) Vastutus protsessi raames

Jarmo Vooglaine Juhendi koostaja

Andrus Tull Töögrupi liige

Rainer Kuldmaa Töögrupi liige

Marge Kelgo Töögrupi liige

Tiit Harjak Töögrupi liige

Aivar Kurusk Töögrupi liige

4. SEOTUD DOKUMENDID

 Tee projekteerimise normid

RIIGITEEDE VALGUSTUSE KAVANDAMINE

KT_025_J22_r1 Kinnitamine: 17.05.2024 nr 1.1-1/24/85 Koostaja: Jarmo Vooglaine 2/7

 Ehitusseadustik

 Asjaõigusseadus

 Riigiteede liikluskorralduse juhend

 Riigiteede ristlõike valimise juhend

 Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel.

 CEN/TR 13201-1 „Teevalgustus. Osa 1. Valgustusklasside valiku juhised“

 EVS-EN 12767 „Teepäraldiste tugikonstruktsioonide passiivne ohutus. Nõuded ja

katsemeetodid“

 EVS-EN 40 seeria „Nõuded teevalgustuspostidele“

 EVS 935-1 „Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 1: Kvaliteedi

üldnäitajad ja juhisväärtused“

 EVS 843 „Linnatänavad“

5. RIIGITEEDE VALGUSTUS

5.1 Teevalgustuse eesmärk

5.1.1 Teevalgustuse peamine eesmärk on juhtida tähelepanu tavapärasest kõrgema ohutasemega

liikluskeskkonnale, hoiatada autojuhte, et eespool valgustatud alal on ringristmik, ristmik,

teeületuskoht, bussipeatus jne, mis nõuab autojuhtidelt teravdatud tähelepanu.

5.1.2 Transpordiamet vastutab teevalgustuse nõuete täitmise eest osas, mis on vajalik liiklusohutuse

tagamiseks lähtudes projekteerimisnormidest ja käesolevast juhendist.

5.1.3 Ainult turvatunde tagamiseks rajatava tänavavalgustuse finantseerimine on kohaliku

omavalitsuse pädevuses.

5.2 Teevalgustuse tehnilised nõuded

Üldnõuded ja tehnilised nõuded teevalgustusele tulenevad Teede projekteerimise normi 12. Peatükist,

paragrahvist 64:

§64. Teevalgustus

(1) Teevalgustus tuleb projekteerida nii, et liikleja saaks pimedal ajal õige ettekujutuse teest ja selle

lähiümbrusest, sealhulgas võimalikest takistustest, tee tasasusest, suunamuutustest, ristumiskohtadest

ja liikluskorraldusvahenditest. Teevalgustus ei tohi eksitada ega pimestada liiklejaid.

(3) Kavandatav teevalgustus peab vastama tehnilisele aruandele CEN/TR 13201-1 ja Eesti standardi

EVS-EN 13201 seeriale.

5.2.1 Projekti koostamisel teha valgustusklassi valik standardi EVS-EN 13201-2 alusel.

Valgustusklass ja selle arvutuskäik esitada projekti seletavas osas ja lisades.

5.2.2 Konkreetsete valgustite valgustusmastide asukohtadest tulenevad fotomeetrilised näitajad

tuleb arvutada standardi EVS-EN 13201-3 järgi.

5.2.3 Teevalgustuse projekteerimiseks tuleb teeomanikult taotleda tehnilised tingimused või

nõuded konkreetsele projektile.

RIIGITEEDE VALGUSTUSE KAVANDAMINE

KT_025_J22_r1 Kinnitamine: 17.05.2024 nr 1.1-1/24/85 Koostaja: Jarmo Vooglaine 3/7

5.3 Teevalgustuse üldnõuded

5.3.1 Riigiteede valgustuse väljaehitamise kohustus jääb riigi vastutusalasse, kui

projekteerimisnormide või juhendi kohaselt on riigitee valgustus vajalik liiklusohutuseks

vajalike tingimuste loomisel.

5.3.2 Riigiteedega seotud üld- ja detailplaneeringutes ning projektides tuleb arvestada juhendi

nõudeid. Uue teevalgustuse kavandamisel kaaluda eelnevalt muid meetmeid liiklusohutuse

parendamiseks nagu ristmike ümberehitamine, lisarajad, tee geomeetria muutmine, liikluse

rahustamine, sõiduradade kitsendamine, teeäärsete ohtude likvideerimine, teekatte

märgistamine, märgistuspostide või piirete paigaldamine, teepeenarde laiendamine ning

liikluse juhtimise erinevad meetmed sh kiirusrežiimi muutmine, mis aitavad kaasa ka päevase

liiklusohutuse parendamisele. Teevalgustus kavandada juhul, kui see on tee omaniku

hinnangul efektiivsem ja optimaalsem teistest liiklusohutuse tingimuste tagamise meetmetest.

5.3.3 Riigitee kaitsevööndisse ei tohi Transpordiameti nõusolekuta planeerida ühtegi

valgustusrajatist.

5.3.4 Riigitee valgustuse vajalikkust hinnates, seda kavandades, projekteerides või ehitades tuleb

arvestada riigitee teehoolde nõuete ning valgustuse kogu elutsükli jooksul tehtavate

kulutustega. Valida lahendus, mis on oma kasutusaja jooksul optimaalseimate kuludega.

5.3.5 Projekteerida ökonoomne ja efektiivne valgustatus lähtudes valgustusarvutustest ja arvestades

toiteallikate võimalikke asukohti ja ühendusmeetodeid ning riigitee valgustuse kasutusajal

vajalikke kulutusi.

5.3.6 Kavandades päikeseenergial või muul alternatiivsel kohalikul energiaallikal toimiva riigitee

valgustuse elektritoite, esitada tarnija garantiikiri, et antud elektritoide on ööpäevaringselt ja

aastaringselt nõutava pinge ja muude nõutavate näitajatega garanteeritud ning lahendus on

varga- ja vandaalikindel ning vähemalt sama tasuv elutsükli jooksul kui oleks mõistlikel

tingimustel elektrivõrguga liitumine.

5.3.7 Juhul kui kohalik omavalitsus või kolmas osapool soovib riigitee valgustuse väljaehitamist

kõrgema tasemega kui juhendist tulenevalt vajalik (nt erilahendusega valgustid ja mastid,

täiendavad pistikupesad vms), jäävad kõik kulud, mis erilahenduse elutsükli kestel tekivad

omavalitsuse või kolmanda osapoole finantseerida ning see kohustus tuleb fikseerida

koostöölepinguga..

5.3.8 Teevalgustuse rajamisel riigitee alusele maale sõlmitakse huvitatud isikuga asjaõigusleping.

5.3.9 Riigitee valgustuse projektlahendus peab võimaldama valgustuse hämardamist. Riigitee

valgustuse hämardamine valgusvoo vähendamisega on lubatud üldjuhul kell 22.00-06.00 või

kellaegadel kui liiklussagedus on oluliselt vähenenud.

5.3.10 Kui tee funktsiooni muutumise tõttu ei ole riigitee valgustamine liiklusohutuse seisukohalt

enam nõutud ning kohalik omavalitsus ei soovi antud riigitee valgustust üle võtta, siis on

õigustatud vastava riigitee valgustuse likvideerimine.

5.3.11 Riigitee valgustuse kasutusajaks tuleb arvestada vähemalt 30 aastat. Kasutusaeg on aeg, mille

jooksul valgustus täidab ettenähtud funktsiooni asjatundlikul hooldamisel vastavalt tootele

ettenähtud kasutus- ja hooldusjuhendile.

5.3.12 Riigitee valgustamisel tuleb keskkonnatundlikel aladel arvestada keskkonnamõju

eelhinnangus või keskkonnamõju hindamise aruandes toodud meetmetega.

5.3.13 Riigitee valgustuse projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb lähtuda Transpordiameti

juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“.

RIIGITEEDE VALGUSTUSE KAVANDAMINE

KT_025_J22_r1 Kinnitamine: 17.05.2024 nr 1.1-1/24/85 Koostaja: Jarmo Vooglaine 4/7

5.4 Teevalgustuse projekteerimine

5.4.1 Teevalgustuse projekteerimisel lähtuda Transpordiameti poolsetest tehnilistest tingimustest

või nõuetest.

5.4.2 Riigitee valgustuse rajamiseks tuleb koostada teevalgustuse ehitusprojekt põhiprojekti

staadiumis.

5.4.3 Teevalgustuse põhiprojekt peab muuhulgas sisaldama:

 Seletuskirjas valgustusklassi valiku arvutuskäiku standardi CEN/TR 13201-1 Teevalgustus.

Osa 1 „Valgustusklasside valiku juhised“ alusel.

 Valgustusarvutust koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende

valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.

Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

- hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt

etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, kergliiklustee jt

valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

- planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli

pikkus.

 Valgustusprojekti asendiplaani joonisel esitada muuhulgas järgnevad andmed:

- valgustusklass;

- valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus, valgusti kaldenurk;

- mastide vahekaugused ja kaugus sõidutee ning kergliiklustee servast;

- toitekaablite iseloomulikud näitajad;

- olemasolevad valgustuspunktid;

- puude võra või muud projektlahendust mõjutavad objektid.

5.5 Riigitee valgustamise vajadus

Riigitee valgustuse kohustus tuleneb Teede projekteerimise normi 12. Peatükist, paragrahvist 64:

§64. Teevalgustus

(2) Teevalgustus tuleb ette näha

1) tähistatud ülekäigurajal;

2) kergliiklustee tunnelis;

3) ristmikul peatee keskel asuva äärekiviga ohutussaare korral, kui ristmiku peatee projektikiirus on

80 kilomeetrit tunnis või rohkem;

4) põhimaantee ja tugimaantee ringristmikul;

5) suunamuutetakistusel, kui sellele eelneb lõik projektkiirusega üle 50 kilomeetri tunnis.

5.5.1 Riigitee valgustuse kavandamisel lähtuda liiklussageduste risttabelis (LSRT) joonisel 1

toodud ristuvate või liituvate teede, sh rampide liiklusvoogude liiklussageduse vektorite

ristumiskoha alusel määratud aladest 1 kuni 8. Liiklussagedus määrata olemasoleval tee

valgustamisel lähtuvalt teeregistri viimase aasta liiklusloenduse andmetest. Projektide ja

planeeringute koostamisel lähtuda ristuvate teede 20 aasta perspektiivsest liiklussagedusest

liiklusuuringu alusel.

RIIGITEEDE VALGUSTUSE KAVANDAMINE

KT_025_J22_r1 Kinnitamine: 17.05.2024 nr 1.1-1/24/85 Koostaja: Jarmo Vooglaine 5/7

5.5.2 Joonis 1. Liiklussageduste risttabel (LSRT)

5.5.3 Riigitee valgustus on lisaks eelnevale kohustuslik ka järgmistel juhtudel:

 tee kaitsevööndis paiknev teeninduskoht ja/või tankla, selle juurdepääsutee ja riigitee ristmik

tingimusel, et seda külastab pimedal ajal üle 50 sõiduki tunnis;

 ristmik või teelõik, mis asub valgustatud lõikude vahel ja mille pikkus on lubatud kiirusega

sõites alla 4 sekundi;

 ristmik, mis kavandatakse eelnevalt valgustatud teelõigule,

 ristmikud, mille liiklusvoogude vektorid kohtuvad LSRT alas 7 ja 8;

 rambid, mille peateega liituvate ja hargnevate liiklusvoogude vektorid kohtuvad LSRT alas 3

kuni 8, rambid valgustada terves ulatuses, juhul kui rambi liiklussagedus on üle 1000 sõiduki

ööpäevas. Muul juhul valgustada rambi algus ja lõpp ulatuses näitamaks rambi geomeetriat.

5.5.4 Riigiteede valgustamine on õigustatud järgmistel juhtudel:

 ülekäigukoht, kui pimedal ajal liigub rohkem kui 10 kergliiklejat tunnis;

 kergliiklustee, kui pimedal ajal liigub rohkem kui 30 kergliiklejat tunnis;

 teelõigud või ristmikud, kus pimedal ajal liigub rohkem kui 10 kergliiklejat tunnis;

 asulasisene tee, kui pimedal ajal liigub rohkem kui 30 kergliiklejat tunnis ja sõidutee

liiklussagedus suurem kui 2000 sõidukit ööpäevas(norm);

 ristmikud, liiklussõlmed, kui ristuvate teede liiklusvoogude vektorid kohtuvad LSRT alas 4

kuni 6;

 liiklusohtliku koha likvideerimiseks, kui liiklusohtlike kohtade ekspertrühma otsuste kohaselt

on valgustus kavandatud alternatiivsete meetmete hindamise tulemusel.

RIIGITEEDE VALGUSTUSE KAVANDAMINE

KT_025_J22_r1 Kinnitamine: 17.05.2024 nr 1.1-1/24/85 Koostaja: Jarmo Vooglaine 6/7

5.6 Valgustusmastide nõuded ja paiknemine

Valgustusmastide kavandamisel lähtuda Teede projekteerimise normi 2. Peatükist, paragrahvist 11:

§11. Teega külgnev vaba ruum

(6) Valgusti- või sidemaste ning teega seotud seadmeid ja liikluskorraldusvahendeid kandvaid

tugikonstruktsioone võib sõidukipiirdesüsteemita teel paigutada teega külgnevasse vabasse ruumi

vaid juhul, kui need vastavad standardi EVS-EN 12767 nõuetele.

(7) Lõikes 6 nimetatud standardile vastava valgusti- või sidemasti vähim kaugus tee sõidutee äärest

ilma sõidukipiirdesüsteemita on projektkiirusel:

1) üle 60 kilomeetri tunnis – 2,5 meetrit;

2) kuni 60 kilomeetrit tunnis - 2,0 meetrit;

3) kuni 60 kilomeetrit tunnis – äärekiviga ristlõike korral vähemalt 0,5 meetrit äärekivi esipinnast.

Sõidutee definitsioon liiklusseaduse 1. Peatükist, paragrahvi 2 alusel:

§2. Mõisted.

78) sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole

sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribaga eraldatud sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad sõiduteed

moodustavad sõiduteede lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel

teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal

tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on mitterööbassõidukite

sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas.

5.6.1 Riigitee valgustusmastid peavad vastama EVS-EN 40 seeria standardite nõuetele.

Valgustusmastid peavad olema katsetatud vastavalt Eesti kliimavööndi sh tuulenõuetele

sõltuvalt paikkonnast ning vastavalt tõendatud sertifikaadiga. Tellijal on õigus kahtluse korral

nõuda kontrollkatsetusi.

5.6.2 Riigitee valgustusmastide tüüp ja asukoht tuleb valida projektipõhiselt arvestades

valgusarvutuse, ohutuse põhimõtete, olemasoleva keskkonna ja toiteliini rajamise

võimalustega.

5.6.3 Riigiteedel tuleb reeglina uue teevalgustuse kavandamisel ette näha sobiva pikkusega

konsooliga sobiva kõrgusega metallist kuumtsingitud koonilised mastid, ülekäiguradade ja -

kohtade valgustamiseks koonilised metallmastid. Riigiteedel võib kasutada puitmaste, kui see

on põhjendatud ja liiklejatele ohutu.

5.6.4 Asulasisestel teedel lähtuda valgustusmastide kauguse määramisel üldjuhul EVS 843-st.

5.6.5 Valgustusmastide asukoht peab tagama nendele ligipääsu hooldamiseks ning paigutus

võimaldama teostada teehooldustöid sh lumekoristust.

5.6.6 Valgustusmaste ei projekteerita sõidukipiirdesüsteemide töölaiuse alasse.

5.6.7 Valgustusmaste ei projekteerita üldjuhul ohutussaartele ja ringristmiku kesksaarele.

5.7 Kergliiklustee valgustus

5.7.1 Kergliiklustee valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja

eksitavat mõju. Kergliiklustee valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva

heleduse Lm väärtused. Riigiteele tohib kergliiklustee valgustitest sattuda heledust kuni

Lm=0,03 cd/m2. Juhul kui kergliiklustee valgustamisel satub sõiduteele suurem keskmine

heledus kui Lm=0,03 cd/m2, tuleb lahendada nii kergliiklustee kui sõidutee valgustamine

tee/tänavavalgustusega või kombineeritult.

5.7.2 Teeomaniku nõudmisel, tuleb teostada kergliiklustee valgustuse ehitaja poolt sõiduteele

langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised veendumaks, et sõiduteele ei jõua

kergliiklustee valgustitest heledust üle 0,03 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise

protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4.

RIIGITEEDE VALGUSTUSE KAVANDAMINE

KT_025_J22_r1 Kinnitamine: 17.05.2024 nr 1.1-1/24/85 Koostaja: Jarmo Vooglaine 7/7

5.7.3 Valgustusmasti kaugus kergliiklusteest peab olema minimaalselt 0,5m, erandlikel juhtudel

minimaalselt 0,25m vastavalt Kergliiklustee kavandamise juhendile.

5.8 Teeületuskohtade ja ülekäiguradade erivalgustus

5.8.1 Teeületuskoha või reguleerimata ülekäiguraja spetsiaalse optikaga valgustuse

projekteerimisel tuleb lähtuda standardist EVS 935-1 ja ette näha riigitee valgustamine 100

meetri ulatuses enne ja pärast ületuskohta. Projekteeritud lahendus peab vastama vähemalt

valgustusklassi M6 nõuetele

5.8.2 Teeületuskohtade valgustuse kavandamisel tuleb homogeensele asulasisesele lõigule

planeeritavad valgustuslahendused kujundada ühetaoliste põhimõtete alusel.

KÄSKKIRI

17.05.2024 nr 1.1-1/24/85

Riigiteede valgustuse kavandamise juhendi

kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6 punktide

1 ja 5 alusel:

1. Kinnitan juhendi „Riigiteede valgustuse kavandamine“.

2. Tunnistan kehtetuks Maanteeameti peadirektori 23.12.2014 käskkirja nr 0340

„Riigimaanteede valgustamise juhise kinnitamine“.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor