Raamleping

Digiallkirjad

3/3

Lisa 2

Raamlepingu 2-2/24/513-1 juurde

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1.1. Kontrollitav isik – Täitja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.

2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille täitja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud täitja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil täitja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Täitja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Täitja õigused ja kohustused

3.1. Täitjal on õigus:

3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;

3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.

3.2. Täitja kohustub:

3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;

3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:

- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,

- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või

- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:

- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja

- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku;

3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;

3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning täitja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;

- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;

- täitja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);

- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:

- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus:

4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;

4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;

4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub:

4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;

4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), täitja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui täitja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või täitja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne täitja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui täitja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.

Peatäitja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Täitja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA

KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

 (ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:

 (ärinimi ja registrikood)

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja  -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ] lubatud allkirjastada ka paberkandjal

11/11

RAAMLEPING

17.05.2024 nr 2-2/24/513-1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314 Tallinn),

Kaitsevägi (registrikood 70008641, asukoht Juhkentali tn 58, 15007 Tallinn),

keda esindab põhimääruse alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar (edaspidi nimetatud tellija), ühelt poolt

ja

aktsiaselts Saarmas, registrikood 10065408, aadress Magasini tn 20, Tallinn 10138, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Eve Koppel (edaspidi nimetatud täitja), teiselt poolt (edaspidi eraldi ja üksikult nimetatud pool ning koos ja ühiselt nimetatud pooled), sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas:

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Pesupesemine” (viitenumber 274404) alusdokumentidest ja selles riigihankes täitja esitatud pakkumusest.

1.1.1. Leping on sõlmitud järgnevas hanke osas:

OSA 4. Pesupesemise ekspressteenus PÕHI ja LÄÄS (sh Harjumaa (välja arvatud Kuusalu vald), vajadusel ka Pärnumaa, Raplamaa, Järvamaa, Läänemaa, Hiiumaa, Saaremaa).

1.2. Lepingu ese on täitja poolt tellijale osutatav erineva sirgpesu ja Kaitseväe riide- ja erivarustuse (edaspidi ka pesu) pesemine ning kuivpuhastus (edaspidi ka hooldus) vastavalt pesu hooldusnõuetele (edaspidi ka teenus). Vajadusel sisaldab teenus ka valgendamist, plekkide eemaldamist ja triikimist. Teenuse hulka kuulub ka pesu komplekteerimine, pakendamine ja transport, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Teenus on kirjeldatud riigihanke alusdokumentide tehnilises kirjelduses.

1.3. Tellijal on õigus sõlmitava lepingu alusel tellida ka muid pesupesemisega ja hooldusega seotud teenuseid ning osta kaupu, mis on täitja teenusevalikus, kuid mida ei ole käesolevas riigihankes küsitud ja pakkumuses fikseeritud, vastavalt täitja hinnakirjale või võtta täiendav pakkumus.

1.4. Teenus peab vastama riigihanke alusdokumentidele, lepingu (sh hankelepingu) tingimustele ja täitja poolt esitatud pakkumusele, mis on ühtlasi lepingu lahutamatuks osaks.

1.5. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.6. Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.6.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.6.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.6.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.6.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;

1.6.5. teenuse osutamisel kasutatav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnas rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

2. Lepingu osad

2.1. Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud, pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused.

2.2. Hankelepingutena on käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Lepingu täitmine

3.1. Pakutav teenus peab vastama lepingus ja selle lisades sätestatud nõuetele ja asjaomasele teenusele tavapäraselt esitatavatele nõuetele.

3.2. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse tegemiseks või fikseeritud perioodiks (nn kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat täitjalt teenust tellima.

3.3. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, siis sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.4. Hankelepingus võib sätestada tingimusi, mis ei ole lepinguga reguleeritud.

3.5. Teenuse osutamise asukohad, asukohtade arv, kontaktisikud, mahud ja sagedused võivad lepingu perioodil muutuda. Tellijal on õigus mahte ja sagedusi vähendada või suurendada, samuti hooldatavaid objekte lepingu mahule lisada või mahust välja arvata. Need muudatused on tellija ette näinud ning nende kohta raamlepingu ega selle alusel sõlmitud hankelepingu kirjalikku muudatust ei vormistata. Muudatused fikseeritakse tellija kontaktisiku poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti teel) või teenuse üleandmise-vastuvõtmise aktis.

3.6. Lepingu alusel hankelepingute sõlmimiseks viib tellija raamlepingu partnerite vahel läbi minikonkursid. Minikonkursi tulemusena sõlmitakse iga hanke osa kohta hankeleping selle täitjaga, kelle minikonkursi pakkumus sellele hanke osale on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel majanduslikult soodsaim ning selle hankelepingu alusel tellib tellija täitjalt teenust. Riigihanke osades 1-6 sõlmib tellija üldjuhul kestvushankelepingud 2 aastaseks perioodiks. Riigihanke osas 7 sõlmib tellija üldjuhul hankelepingu(d) igaks suurõppuse perioodiks. Vajadusel on tellijal õigus korraldada minikonkursse ja sõlmida hankelepinguid ka muuks perioodiks.

3.7. Minikonkursil esitatud hinnad ei tohi ületada (nende teenuste osas, mille hind on fikseeritud lisa 3 pakkumuse väljavõttes) riigihanke pakkumuses esitatud ja lepingus fikseeritud maksimaalseid ühikuhindasid või punkti 6.2. alusel korrigeeritud maksimaalseid ühikuhindasid.

3.8. Lisaks punktis 3.6 nimetatule korraldab tellija lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute sõlmimiseks lepingu osapoolteks olevate täitjate vahel minikonkursi kui:

3.8.1. soovitakse tellida tehnilise kirjelduse punktis 1.4 nimetatud teenust, kuid seda ei ole lepingu punktis 3.6 nimetatud hankelepingupartneri teenusevalikus ja/või selle teenuse hinnas ei jõuta selle hankelepingupartneriga kokkuleppele;

3.8.2. soovitakse tellida teenust, mille hind on lepingu punktis 3.6 nimetatud hankelepingus fikseeritud, kuid on võrreldes keskmise turuhinnaga ebamõistlikult kõrge või on teiste raamlepingu osapooleks olevate pakkujate pakkumusest oluliselt kallim ja/või on tellijale majanduslikult ebasoodne;

3.8.3. tellija ja täitja, kellega on sõlmitud punktis 3.6 nimetatud hankeleping, ei jõua hindade muutmise osas kokkuleppele (raamlepingu punktid 6.2.1.–6.2.3.);

3.8.4. kehtivast hankelepingust on taganetud või üles öeldud ja on vajadus leida uus hankelepingupartner.

3.9. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul riigihangete registris järgnevalt:

3.9.1. tellija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega;

3.9.2. tellija sätestab soovitava teenuse liigi, nimetuse, kirjelduse ja võimalusel prognoositava mahu/koguse, ühiku, teenuse osutamise asukoha(d) ja tähtaja(d) ning vajadusel muu pakkumuse koostamiseks vajaliku info või tingimused;

3.9.3. täitja pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates minikonkursi pakkumuste esitamise tähtajast arvates;

3.9.4. tellija hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel majanduslikult soodsaim;

3.9.5. minikonkursil on majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteerium pakkumuse kogumaksumus või ühiku hind;

3.9.6. tellija teavitab minikonkursi tulemustest kõiki vastava osa lepingupartnereid, sh ka neid, kes minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning sõlmib hankelepingu edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga;

3.9.7. tellija võib minikonkursil sätestada riigihanke hindamiskriteeriumi osakaaludest erinevaid osakaaluprotsente (võttes arvesse eelmisel perioodil tegelikult tarbitud teenuseid ja nende osakaale);

3.10. Tellija võib lükata tagasi kõik minikonkursil esitatud pakkumused, kui esineb vähemalt üks järgmistest juhtudest: kui need on tellija jaoks ebamõistlikult kallid; kui minikonkursi toimumise ajal on tellijale saanud teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad tellija jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise minikonkursi dokumentides esitatud tingimustel või hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu tellija varasematele vajadustele või ootustele; kui langeb ära vajadus minikonkursi järele põhjusel, mis ei sõltu tellijast või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest; kui ei esitata ühtegi vastavat pakkumust.

3.11. Tellijal on õigus lükata minikonkursil esitatud pakkumus tagasi, kui see ei vasta riigihankel või minikonkursil esitatud tingimustele, s.h punktis 3.9.8. toodud juhul riigihanke osas 7.

3.12. Juhul, kui võrdse maksumusega pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist.

3.13. Juhul kui minikonkursi edukas pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, siis on tellijal õigus pöörduda täitja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbi viimata ja nõuda võitnud pakkujalt või täitjalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes maksumusega, mille alusel hankeleping sõlmitakse.

3.14. Juhul, kui riigihanke tulemusena või lepingu kehtivuse ajal väheneb lepingupartnerite arv mõnes hanke osas üheni ning pole võimalik enam minikonkursse korraldada, toimub lepingu täitmine tellija esitatavate pakkumuse esitamise ettepanekute ja täitja esitatud täiendatud pakkumuste alusel. Pakkumuse hinnad ei tohi ületada (nende teenuste osas, mille hind on fikseeritud lisa 3 pakkumuse väljavõttes) riigihanke pakkumuses esitatud ja lepingus fikseeritud maksimaalseid ühikuhindasid või punkti 6.2. alusel korrigeeritud ühikuhindasid.

3.15. Tellijal on õigus tellida teenust kiireloomulise vajaduse korral vabalt valitud raamlepingu pooleks olevalt lepingupartnerilt, kes suudab nimetatud teenust kõige kiiremini osutada, riigihangete seaduse § 30 lg 8 alusel juhul kui täitja, kellega on sõlmitud hankeleping, teatab, et tal ei ole võimalik vastavasisulist tellimust täita või tal ei ole võimalik tellimust täita kokkulepitud ajal või tellija soovitud tähtajal või tellija soovitud tingimustel, juhul, kui pooled jõuavad teenuse hinnas kokkuleppele; või kui lepingu punktis 3.6. nimetatud hankelepingut (vastavas hanke osas) ei ole veel sõlmitud, kuid teenuse järgi on vajadus ning teenust tellitakse kuni punktis 3.6. nimetatud hankelepingu sõlmimiseni (vastavas hanke osas), juhul, kui pooled jõuavad teenuse hinnas kokkuleppele. Eeltoodut võib rakendada tingimusel, et nende tellimuste kogumaksumus ei ületa 20% kogu lepingu maksumusest ja iga sellise tellimuse maksumus on väiksem, kui riigihanke piirmäär.

3.16. Tellijal on õigus tellida teenust lepinguväliselt, kui täitja ei esita teenuse osutamiseks pakkumust, esitatud pakkumused ei vasta minikonkursi nõuetele, täitja ei ole võimeline teenust osutama või pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebasoodne või kui punktis 3.6 nimetatud hankelepingut ei ole veel sõlmitud ning ükski raamlepingu partner ei soovi punkti 3.14. alusel tellijale sobivatel tingimustel teenust osutada.

4. Üleandmine ja vastuvõtmine

4.1. Teenuse üleandmine ja vastuvõtmine toimub kooskõlas tehnilise kirjelduse punktis 2.14 sätestatule.

4.2. Lisaks tehnilise kirjelduse punktis 2 nimetatud saatelehtedele koostab täitja 1 kuu jooksul osutatud teenuse kohta koondakti (eelnevalt kokkulepitud objektide, kontaktisikute või pesuliikide või muude gruppide kaupa) ning esitab selle kontaktisikule allkirjastamiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Koondakti vorm ja selle täpne sisu kooskõlastatakse tellijaga. Tellijal on õigus nõuda koondakti esitamist ka tellija haldustarkvaras.

4.3. Koondaktis fikseeritakse 1 kuu jooksul reaalselt osutatud teenuse maht, teenuse osutamise kuupäevad, objektid, maksumused objektide lõikes ja muu vajalik info, võttes aluseks saatelehel kajastatud andmed.

4.4. Tellija poolt allkirjastatud koondakt on arve esitamise aluseks.

5. Poolte õigused ja kohustused

5.1. Täitjal on õigus:

5.1.1. teha tellijale ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas;

5.1.2. saada lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu;

5.1.3. nõuda poolte koosoleku kokkukutsumist, kui see on teenuse osutamiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks vältimatu;

5.1.4. taotleda tellijalt tellijast tuleneval põhjusel teenuse üleandmise tähtaja või osa üleandmise tähtaja pikendamist;

5.1.5. nõuda tellijast sõltuvate mitteõiguspäraste takistuste kõrvaldamist teenuse osutamisel.

5.2. Täitja kohustub:

5.2.1. tagama teenuse vastavuse riigihanke alusdokumentides ja minikonkursil toodud tehnilisele kirjeldusele;

5.2.2. osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kokkulepitud mahus vastavalt lepingus ja tellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele;

5.2.3. tagama teenuse osutamiseks vajaliku tööjõu, seadmed, masinad, vahendid, materjalid jms mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks;

5.2.4. määrama lepingu kohustuste täitmiseks ja korraldamiseks ametisse vastutava isiku, kelle eesti keele oskus peab olema vähemalt B2 tasemel;

5.2.5. informeerima tellijat vastutava isiku vahetusest e-posti teel vähemalt viie tööpäeva jooksul;

5.2.6. esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte MS Excel formaadis või tellijaga kokkuleppel muus formaadis 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest tellitud teenuste kohta (sh tellimuse tegemise/teenuse osutamise kuupäev, teenuse nimetus, kogused ja summa km-ta, teenuste maksumus kokku km-ta), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti;

5.2.7. tellijat koheselt teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajal teenust osutada ja/või teenuse osutamisel tekivad takistused, mis ei võimalda teenust kokkulepitud ajaks ära teha või takistavad muul viisil teenuse osutamist;

5.2.8. tagama ohutud töövõtted, ohutustehnika ja tööohutuse nõuete täitmise, järgima teenuse osutamisel hoonete kasutajate poolt kehtestatud eeskirju;

5.2.9.  hüvitama tema süül tellijale ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju;

5.2.10. tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise;

5.2.11. tagama, et lepingu punktis 7.5 nimetatud julgeolekutingimused oleksid täidetud;

5.2.12. viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti;

5.2.13. järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

5.3. Tellijal on õigus:

5.3.1. jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta;

5.3.2. kutsuda kokku poolte koosolek, teatades sellest täitjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti teel) ette vähemalt kaks tööpäeva;

5.3.3. kontrollida täitja poolt esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele, seejuures vajadusel küsida alltöövõtjate arvete esitamist;

5.3.4. nõuda täitja süül tekkinud kahjude korvamist ja mittekvaliteetse teenuse ümber tegemist täitja poolt ilma täiendavat tasu maksmata;

5.3.5. konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes;

5.3.6. teha täitjale ettepanekuid teenuse organiseerimise ja muudatuste osas;

5.3.7. nõuda teenuse osutamisel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist.

5.4. Tellija kohustub:

5.4.1. tasuma kokkulepitud tasu lepingus sätestatud tingimustel;

5.4.2. vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks;

5.4.3. informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud teenuse osutamisega.

6. Lepingu maksumus ja maksetingimused

6.1. Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute maksimaalne kogumaksumus on 300 000,00 eurot (hanke osas 4), millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

6.2. Riigihanke pakkumuses pakutud maksimaalsed ühikuhinnad fikseeritakse lepingus minimaalselt 24 kuuks. Peale 24 kuu möödumist on õigus pooltel esitada üks kord hindade korrigeerimiseks põhjendatud avaldus. Kui avaldust ei esitata, jätkatakse lepingu täitmist selles fikseeritud ühikuhindadega.

6.2.1. Pooltel on õigus algatada läbirääkimised ühiku hindade korrigeerimiseks üks kord pärast 24 kuu möödumist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutusega seoses või tulenevalt pooltest sõltumatutest erandlikest asjaoludest, mis võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või teenuse turuhinna oluline muutus (teenuse hinda mõjutavate hindade tõus, töötasu alammäära tõus jne). Samuti on tellija õigustatud esitama ühepoolse tahteavalduse hindade langetamiseks, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel.

6.2.2. Hindade muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus. Tellijal on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid pakkumusi ning küsida täitjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Tellija ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud. Põhjendatuks tunnistatud hinna korral vormistatakse uute hindade kohta lepingu lisa.

6.2.3. Kui hinna muutuses kokkulepet ei saavutata või peale ühiku hindade muutmist ei jääks lepingu punktis 3.6. nimetatud hankelepingu täitja enam majanduslikult soodsaimaks, korraldatakse täitja leidmiseks uus minikonkurss hanke osa täitjate vahel.

6.3. Tellija tasub täitjale tasu vastuvõetud teenuste eest täitja esitatud arve alusel, mis koostatakse tellija objektide ja kontaktisikute kaupa üks kord kuus, kui ei lepita kokku teisiti.

6.3.1. Tellijapõhine arvete alajaotus (nt objekti kontaktisikute, kontaktisikute gruppide, objektide vm kaupa) lepitakse poolte vahel kokku peale hankelepingu sõlmimist.

6.3.2. Lepingu punktis 11.2 nimetatud kontaktisikutel on õigus muuta tellija kontaktisikuid e-kirja teel ning selle kohta ei vormistata kirjalikku lepingu muudatust.

6.4. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis).

6.5. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:

6.5.1. Kui maksja on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, märgitakse arvele:

· Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn;

· registrikood 70009764;

· lepingu ja tellimuse/hankelepingu nr;

· riigihanke viitenumber 274404;

· tellija kontaktisiku nimi;

· teenuse nimetus, teenuse osutamise aeg või ajavahemik, teenuse osutamise objekt, arve aluseks oleva akti number, hind ja muu vajalik info;

· riigihangete registri 15-kohaline lepinguosa viitenumber. Täitja leiab lepinguosa viitenumbri Riigihangete registrist temaga riigihankes 274404 sõlmitud lepingu andmetest. (NB! Osadeks jaotatud hanke korral tuleb jälgida, et arvel kajastuks õige osa viitenumber).

6.5.2.  Kui maksja on Kaitsevägi, märgitakse arvele:

· Kaitsevägi, Juhkentali 58, 15007 Tallinn;

· registrikood 70008641;

· lepingu ja tellimuse/hankelepingu nr;

· riigihanke viitenumber 274404;

· tellija kontaktisiku nimi;

· teenuse nimetus, teenuse osutamise aeg või ajavahemik, teenuse osutamise objekt, arve aluseks oleva akti number, hind ja muu vajalik info;

· riigihangete registri 15-kohaline lepinguosa viitenumber. Täitja leiab lepinguosa viitenumbri Riigihangete registrist temaga riigihankes 274404 sõlmitud lepingu andmetest. (NB! Osadeks jaotatud hanke korral tuleb jälgida, et arvel kajastuks õige osa viitenumber).

6.6. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Tellijal on õigus keelduda arve tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud teenust vastu võtvale isikule ei ole täitja poolt antud võimalust teenust üle kontrollida.

6.7. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Tellija ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmise või valesti esitamise eest ei vastuta tellija.

6.8. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

6.9. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit

6.10. Täitja kohustub esitama vajadusel eraldi arve (inglise keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti) NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta.

6.10.1. NATO relvajõudude tarbeks tellitud teenusele rakendub 0%-line käibemaksumäär vastavalt käibemaksuseaduse § 15.

6.10.2. NATO relvajõudude tarbeks osutatavad teenused lepitakse kokku tellimuse esitamisel.

6.10.3. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on täitjale tellija poolt esitatud käibemaksuvabastuse tõend.

7. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

7.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

7.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

7.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

7.4. Täitjal on keelatud lepingu täitmise käigus teatavaks saanud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe reprodutseerimine ja avaldamine mistahes kolmandatele isikutele, sh isikutele, kellel puudub vastav juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus.

7.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa 2). Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

7.5.1. Kui teenuse osutamine toimub julgeolekualal/objektil/erivalverežiimiga alal, eeldab see nii täitjalt kui ka tema alltöövõtjalt(-telt) Kaitseväe „Julgeolekutingimused“ dokumendis sätestatud nõuete ja tingimuste täitmist. Täitja peab taotlema kaitseväe korralduse seaduse § 41³ sätestatud nõuete alusel vähemalt seitse (7) tööpäeva enne teenuse osutamise algust sissepääsuluba Kaitseväe julgeolekualale ning esitama sissepääsutaotluse oma töötajate (sh ka alltöövõtjate) andmetega ja nende taustakontrolli teostamist lubava kirjaliku nõusoleku. Täitja peab arvestama asjaoluga, et julgeolekualaste nõuete mittejärgimine annab tellijale õiguse jätta leping (sh hankeleping) sõlmimata või leping (sh hankeleping) erakorraliselt etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda.

7.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

7.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

8. Poolte vastutus

8.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingu järgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

8.2. Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus ei vasta lepingu nõuetele muu hulgas ka juhul, kui täitja poolt pakutaval teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

8.3. Täitja vastutab lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal tellijale ning kui lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (s.t et puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut tellijale.

8.4. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, siis tellijal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest ja hinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse üleandmiseni tellijale loetakse täitja teenuse üleandmisega viivitanuks. Täiendavat tähtaega ei anta, kui tellijal ei ole enam huvi selle teenuse vastu.

8.5. Juhul, kui tellijale üleantav teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt mittevastava teenuse asendamist lepingu tingimustele vastava teenusega.

8.6. Tellija on kohustatud teavitama täitjat e-posti teel teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija sai teada teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 10 päeva, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

8.7. Teenuse tähtaegselt täitmata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt täitmata teenuse maksumusest päevas iga täitmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 200 (kakssada) eurot.

8.8. Juhul kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui teenuse tähtaegne osutamine, siis on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi summas 300 kolmsadaeurot iga rikkumise eest ning lisaks leppetrahvi nõudele nõuda ka kohustuse täitmist. Kui lepingus on kokku lepitud teistsugune leppetrahvi määr mõne konkreetse kohustuse rikkumise puhuks, siis kohaldatakse lepingus konkreetselt selle rikkumise puhuks eraldi kokku lepitud leppetrahvimäära.

8.9. Tellijal on õigus nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi kuni 3000 kolm tuhat)eurot ning leping(ust) üles öelda/ taganeda.

8.10. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on tellijal õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi kuni 10 000 (kümme tuhat) eurot iga vastava juhtumi korral.

8.11. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

8.12. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.

8.13. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

8.14. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

8.15. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

9. Vääramatu jõud

9.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

9.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

9.3. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

9.4. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

9.5. Covid 19 pandeemiast või Venemaa ja Valgevene kaupadele kehtestatud sanktsioonidest tulenevat mõju ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga või muu sarnase olukorraga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

10. Lepingu lõpetamise alused

10.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

10.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab tellija täitjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest.

10.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

10.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui:

10.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

10.4.2. täitja on jätnud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;

10.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;

10.4.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;

10.4.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;

10.4.6. kohustuse rikkumine annab tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et täitja ei täida kohustust ka edaspidi;

10.4.7. täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuste osutamisega;

10.4.8. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid;

10.4.9. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu (sh hankelepingu) tingimusi.

10.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui müüja suhtes on tehtud pankroti-otsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik.

10.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt 90 kalendripäeva ette.

11. Kontaktisikud

11.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu.

11.2. Tellija kontaktisikud on:

11.2.1. lepingu küsimustes taristu ja teenuste kategooriajuht Kristo Raud, tel +372 5388 3440, e-post kristo.raud@rkik.ee;

11.2.2. teenuse osutamise küsimustes tooteinsener Anu Arukaev, tel +372 5302 8795, e-post anu.arukaev@rkik.ee;

11.3. Volitatud isikud (isikud, kellel on õigus teha tellimusi ja kes on kontaktisikud igapäevaküsimustes) fikseeritakse hankelepingus või nende kontaktandmed edastatakse peale lepingu sõlmimist e-posti teel.

11.4. Täitja kontaktisik on Rain Mäekivi, tel +372 5262 310, e-post: rain@saarmas.ee.

11.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui ei ole teisiti kokku lepitud.

11.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

12. Lõppsätted

12.1. Leping jõustub hetkest, mil tellija on enda poolt allkirjastatud lepingu edastanud täitja e-posti aadressile.

12.2. Lepingu tähtaeg on 48 kuud, mis algab lepingu jõustumisest või kuni punktis 6.1 toodud hanke osa maksimaalse maksumuse täitumiseni, sõltuvalt kumb tingimus täitub varem.

12.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, välja arvatud juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

12.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.

12.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

12.8. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

12.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

12.10. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

12.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.

13. Lisad

13.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus.

13.2. Lisa 2. Julgeolekutingimused.

13.3. Lisa 3. Pakkumuse väljavõte.

OSA 4. Pesupesemise ekspressteenus PÕHI ja LÄÄS

Tellija:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Registrikood 70009764

Järve 34a,

11314 Tallinn

e-post: lepingud@rkik.ee

Kaitsevägi

Registrikood 70008641

Juhkentali 58

15007 Tallinn

e-post: mil@mil.ee

Täitja:

aktsiaselts Saarmas

Registrikood 10065408

Magasini tn 20,

Tallinn 10138

e-post: rain@saarmas.ee

saarmas@saarmas.ee

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Magnus-Valdemar Saar    Eve Koppel

Peadirektor     juhatuse liige