EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 67 Võru–

Mõniste–Valga tee km 40,675 asuva

Uskuna silla (nr 895)

rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 67 Võru–Mõniste–Valga tee km 40,675 asuva Uskuna silla (nr 895)

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste

ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Vältida tööde käigus setete allavoolu (Mustjõkke) liikumist (sh tuleb katkestada tööd

ajutiste valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu ojas). Setete massilise

leviku tõkestamiseks on võimalik kasutada geotekstiilist ekraane vahetult tööde

piirkonnast allavoolu või tõkestada setete levikut muul moel.

3. Teostada töid suvisel madalvee perioodil, st juunist augusti lõpuni. Kui ehitust soovitakse

alustada varem, on soovitatav vibreerivaid töid teostada kella 7:00-st kuni 21:00-ni, tagades

nii kaladele rändeajal rahu, mis toimub tavaliselt öisel ajal. Veekogule tagada tööde

teostamise ajal ökoloogiline miinimumvooluhulk.

4. Kuna kavandatav tegevus (silla rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul, on antud

juhul vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist.

5. Uue silla vundamendi rajamisega (valamisega) tekib oht vedela betooni sattumiseks vette,

selle peab välistama ehitustöövõtja õigete töövõtetega.

6. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

EELNÕU

2

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m jõest. Juhul

kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.

7. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

8. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

9. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

10. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada.

11. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

12. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega.

13. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda

tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed

tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida

omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

14. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

15. Puude raieks veekogu veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 67 Võru–Mõniste–Valga tee km

40,675 asuv Uskuna sild 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78 50410 Tartu

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 503 7979

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

EELNÕU

3

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km

40,675 asuva Uskuna silla tööprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number 24005

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 67 Võru–Mõniste–Valga tee km 40,675 asuva Uskuna silla

(nr 895) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas pp.05.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 67 Võru–Mõniste–

Valga tee km 40,675 asuva Uskuna silla rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §

101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 67 Võru–Mõniste–Valga tee km 40,675 asuv

Uskuna sild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 49301:002:1250) Võru

maakonnas Rõuge vallas Kallaste ja Saru külas.

Maanteeameti 30.11.2020 korraldusega nr 1-3/20/217 on antud projekteerimistingimused riigitee

67 Võru–Mõniste–Valga km 40,675 asuva Uskuna silla rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2024. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 24005 „Riigitee nr 67 Võru-

Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla tööprojekt“. Projekti asendiplaani joonised ja

seletuskiri on kuni 30.12.2024 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/BkgVffHQ6JmttHW .

Projekti eesmärk on olemasoleval maanteel asuva Uskuna silla rekonstrueerimine, mis sisaldab

olemasoleva silla lammutamist ja uue ehitamist koos tee katendi ning muldkeha remondiga. Silla

eluea, liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, ning selleks tehniliselt vajaliku teemaa

määramine.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga kavandatakse

olemasoleva silla lammutamine ning uue laiema silla rajamine.

2

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 67 Võru–Mõniste–Valga tee km 40,675 asuva Uskuna

silla rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei

ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Rõuge Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

3

1. Anda tee ehitusluba riigitee 67 Võru–Mõniste–Valga tee km 40,675 asuva Uskuna silla (nr

895) rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla

tööprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase

korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne

olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega

antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega

ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja

varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse lõuna osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Uskuna silla rekonstrueerimise tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Uskuna silla KMH eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675

asuva Uskuna silla põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 21003924 Tartu-Tallinn 2022

V e rs

io o n 2

5 .0

8 .2

0 2 2 /// T

Ö Ö

N R

2 1

0 0 3

9 2 4

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, projektijuht

Juhan Ruut

Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 10

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele ............................................................................................................... 10

4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele ................................... 11

4.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 14

4.4. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet ................................................................................ 15

4.5. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 15

4.6. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 16

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 17

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga

km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojektile. Rekonstrueeritav Uskuna sild paikneb Saru

ja Kallaste küla piiril, Rõuge vallas, Võru maakonnas (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatam ata

jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks Roadplan OÜ

poolt koostatud projekti seletuskiri ja projekti joonised seisuga detsember 2021 (silla

joonis) ja august 2022 (rekonstrueeritava teelõigu osa).

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (märgitud punase noole ja täpiga). Allikas:

Maa-amet 2022

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldataval t oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

18) vee erikasutus

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

5

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “2.

Vastavalt VV määrusele:

§ 11. Vee erikasutus

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse

valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala;

7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust

100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 17 1 nimetatud

juhtudel;

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda in frastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude

tegevuste korral:

8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega

eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2,

p 10). Lisaks on tegu VV määruse nr 224 §13 p 8 tegevusega (kavandatava tegevusega

toimub uue teelõigu rajamine (uue silla ehitamise kujul) ). Täiendavalt paikneb projektiala

osaliselt kaitstavate loodusobjektide alal ning kavandatav tegevus liigitub ülal nimetatud

määruse § 15 lg 8 alla.

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

6

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, es itades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga

km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti koostamine; silla rekonstrueerimine, mis

sisaldab olemasoleva silla lammutamist ja uue ehitamist koos tee katendi ning muldkeha

remondiga; silla eluea, liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, ning selleks

tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Projektiga veekogu ristlõike pindala muutmist ette ei nähta. Olemasoleva silla

lammutamisega veekogust tahkete ainete eemaldamist ette ei nähta (va oleva silla

keskmine sammas mahus 18 m3).

Rajatava silla vundament – puurvaiad on kohal valatavad (vibratsioonivaba paigaldus).

Silla pealisehitus on raudbetoonist raam. Raketis on võimalik toetada oleva silla

sammastele. Silla alla nähakse ette 1,5 m laiad ja 1,0 m kõrged kallasrajad loomade

liikumiseks. Olemasoleva silla kaldasambad lammutatakse ümbritseva maapinna

kõrguselt. Jõesängis neid ei lammutata, vaid jäetakse jõe kalda toestuseks ja kaitseks

erosiooni eest. Jões asuv oleva silla keskmine sammas lammutatakse veekogu põhja

piirilt. Jõesängi materjali paigaldamist ette ei nähta.

Projektlahenduse kohaselt tuleb olemasoleva silla samba lammutamiseks ning

eemaldamiseks muuta veerežiimi, et vältida võimalike ehitusmaterjalide sattumist

vooluveekogusse. Uue silla vundamendi rajamisega (valamisega) tekib oht vedela

betooni sattumiseks vette, kuid selle peab välistama ehitustöövõtja õigete töövõtetega.

Projekteeritud on sõidutee katte taastamine peale silla ehitust. Silla peale

projekteeritakse 8,0 m laiune kate, mis 25 m ulatuses läheb üle 7,0 m laiuseks katteks.

Vajaliku kõrgusgabariidi saavutamiseks Ahelo jõel korrigeeritakse (tõstetakse) sõidutee

pikiprofiili.

Sõiduteele projekteeritakse kahepoolne põikkalle 2,5%. Sademeveed juhitakse sõidutee

kõrval asuvatele haljasaladele.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

8

Joonis 3.1 Rajatava silla lõige. Allikas: Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675

asuv Uskuna sild, eskiisprojekti lahendus nr 2

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

9

Joonis 3.2 Rekonstrueeritava teelõigu : Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuv Uskuna sild, asendiplaan

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

10

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee nr 67

Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti) võimalikku

keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sillal ja sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju.

Kuna on tegemist olemasoleva sillaga, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga

kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset,

mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese

tervisele ka soodne mõju.

Muinsuskaitse aluseid kultuurimälestisi (ja pärandkultuuriobjekte) projekti

mõjupiirkonnas ei paikne.

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on

kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise

oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate

tegevustega ei kaasne.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Projektiala asub Rõuge vallas (haldusreformi järgne), kus haldusterritoriaalse korralduse

muutmise tulemusena moodustunud Rõuge valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad

ühinenud Haanja, Misso, Mõniste ja Varstu valla üldplaneeringud nendel territooriumidel,

kus need enne ühinemist kehtestati. Rõuge vallal puudub endise Rõuge piirkonna osas

kehtestatud üldplaneering. Haldusreformi eelselt asus projektiala endises Mõniste vallas,

mille üldplaneering kehtestati 2011. aastal.

Mõniste valla üldplaneeringu ning Võru maakonnaplaneeringu4 alusel jääb kavandatav

tegevus rohevõrgustiku koridori alale. Maakonnaplaneerinu alusel jääb kavandatav

tegevus lisaks ka väärtusliku maastiku vahetusse lähedusse. Aga arvestades projektiga

kavandatavat tegevust (olemasoleva silla ja teelõigu rekonstrueerimine teemaa piirides),

võib öelda, et projektiga ei ole ette näha ebasoodsa mõju kaasnemist väärtusliku

maastiku terviklikkusele ning rohevõrgustikule. Eluslooduse jaoks liikumise barjäär ei

suurene (kavandatava tegevusega rajatakse silla alla kallasrajad loomade liikumiseks),

olulisi visuaalseid mõjusid maastikulistele väärtustele ei kaasne.

4 Kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/vorumaa/voru-mp-2030/

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

11

Üldplaneeringus ning maakonnaplaneeringus ei ole otseselt käsitletud kavandatava

tegevusega seonduvaid suuniseid teedevõrgu kavandamisel. Tulenevalt projekti

olemustest võib aga öelda, et kavandatav tegevus ei ole ka vastuolus Mõniste valla

üldplaneeringuga ega Võru maakonnaplaneeringuga, kuna tegemist on olemasoleva silla

rekonstrueerimisega, mille tulemusel tõstetakse olemasoleva teelõigu kvaliteeti ning

sõidumugavust.

Kuna tegevus toimub olemasoleval teel, olemasoleval sillal, ei kaasne sellega ka olulist

mõju ala maakasutusele.

4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 ALADELE

Andmebaasi EELIS andmetel paikneb kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas ehk Ahelo

jões III kategooria kaitsealuse liigi hingu elupaik (KLO9125057, vt joonis 4.1). Vastavalt

looduskatiseseaduse § 48 lõige 4, rakendub (kaitsealade, hoiualade või

püsielupaikadega) piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi

kaitse.

Ahelo jõgi suubub umbes 600 m Uskuna sillast allavoolu Mustjõkke, mis asub Koiva -

Mustjõe maastikukaitsealal (KLO1000308). Keskkonnaportaali andmetel on Mustjõgi

hingu, võldase ja ka euroopa harjuse (kõik III kaitsekategooria liigid) elupaigaks. Mustjõgi

kuulub ka keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis-ja elupaikade nimistu5“ järgi alade hulka, kus looduskaitseseadus keelab

loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmise. Seega tuleb tööd planeerida nii, et

säiliks Mustjõe loomulik veerežiim.

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma 24.11.2020 kirjaga

nr 7-9/20/18792-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb muuhulgas

järgmist:

Uskuna sild ületab Ahelo jõge, kus keskkonnaregistri andmete alusel on registreeritud

hingi ja ojasilmu elupaigad. Ahelo jõgi suubub Mustjõkke, mis kuulub lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse ning jääb Koiva-Mustjõe

maastikukaitsealale, kus esinevad kaitstavatest kalaliikidest hink, harjus, võldas.

Seetõttu tuleb vältida tööde käigus setete allavoolu (Mustjõkke) liikumist (sh tuleb

katkestada tööd ajutiste valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu

ojas). Setete massilise leviku tõkestamiseks on võimalik kasutada geotekstiilist

ekraane vahetult tööde piirkonnast allavoolu või tõkestada setete levikut muul moel.

Vee-elustiku seisukohast on parim aeg teostada töid suvisel madalvee perioodil, st

juunist augusti lõpuni. Kui ehitust soovitakse alustada varem, on soovitatav

vibreerivaid töid teostada kella 7:00-st kuni 21:00-ni, tagades nii kaladele rändeajal

rahu, mis toimub tavaliselt öisel ajal. Veekogule tagada tööde teostamise ajal

ökoloogiline miinimumvooluhulk.

Eeltoodud tingimuste järgimisel pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist

maastikualale ega ka kaitsealustele liikidele, kuna olemasoleva silla ümberehitamisega

ei kahjustata eemal asuva kaitseala terviklikkust ja kaitse-eesmärke ning ei halvendata

oluliselt kaitsealuse kalaliigi elupaiga seisundit.

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

12

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ala kuulub ka üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku

Natura 2000 Koiva-Mustjõe luha loodusalana (RAH0000603) ja Koiva-Mustjõe linnualana

(RAH0000129). Loodusalal kaitstavate loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide

hulgas on ka jõed ja ojad (3260) ning II lisas nimetatud liikide hulgas, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on tõugjas (Aspius aspius), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus

gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio

crassus). Arvestades, et kavandatavaks tegevuseks on olemasoleva Uskuna silla

rekonstrueerimine, uusi looduslikke alasid otseselt ei kahjustata ning ka eespool esitatud

tingimusi (setete allavoolu liikumise vältimine, ajalised piirangud), saab järeldada, et

projekti mõjuala piirneb rajatava silla asukohaga ning selle vahetu lähedusega.

Ehitustegevus toob kaasa võimaliku häiriva inimtegevuse ja ehitusmasinate müra silla

ehitamise asukohas ning selle läheduses, hinnanguliselt kuni mõnesaja meetri kauguseni

sillast, mis ajaliselt piirdub ehitusetapiga. Kuna projektiala jääb Natura 2000 võrgustiku

aladest linnulennult ca 380 m kaugusele (mööda jõge ca 600 m kaugusele), jäävad Natura

alad väljaspoole projekti mõjuala ning ebasoodsat mõju Natura aladele ei kaasne.

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

13

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna keskkonnakaitseliste ning veekaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

14

4.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Rekonstrueeritav Uskuna sild ületab Ahelo jõge (VEE1157400, vt joonis 4.1). Jõgi kuulub

avalikult kasutatavate veekogude nimistusse. Jõel kehtib kallasraja ulatus 4 m,

veekaitsevöönd 10 m ja ehituskeeluvöönd 50 m. Ehituskeeld ei laiene vastavalt

looduskaitseseaduse §38 (5) üldplaneeringuga kavandatud 9) sillale ja 10) avalikult

kasutatavale teele. Antud juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga (mis kajastuvad ka

üldplaneeringus), seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki.

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma 24.11.2020 kirjaga

nr 7-9/20/18792-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb muuhulgas

järgmist:

Tee koosseisu kuuluva silla ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul ning

veekogusse 5-100 m3 tahke aine paigutamise korral tuleb esitada Keskkonnaametile

veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlus. Üle 100 m 3 tahkete ainete

veekogusse paigaldamiseks tuleb taotleda keskkonnaluba.

Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 171) on vaja algatata keskkonnamõju hindamine, kui

toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või

vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit.

Antud juhul veekogu süvendamist (va. silla keskmise samba eemaldamine mahus 18 m3)

ning veekogusse tahkete ainete uputamist ei ole ette nähtud. Seega ei ole kavandatava

tegevuse korral vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine.

Kuna kavandatav tegevus (silla rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul , siis

tulevalt kehtiva veeseaduse (§ 196) alusel on antud juhul vajalik taotleda

Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist.

Projektlahenduse kohaselt tuleb olemasoleva silla samba lammutamiseks ning

eemaldamiseks muuta veerežiimi, et vältida võimalike ehitusmaterjalide sattumist

vooluveekogusse. Uue silla vundamendi rajamisega (valamisega) tekib oht vedela

betooni sattumiseks vette, kuid selle peab välistama ehitustöövõtja õigete töövõtetega.

Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega sõidutee kõrval asuvatele

haljasaladele. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit,

naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt

teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski

hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 6 . Kuna liiklussagedus

käesoleva projekti alal on oluliselt väiksem (vastavalt Transpordiameti 2021. a

loendusandmetele oli liikluskoormuseks sillal 353 sõidukit ööpäevas (sõiduautod 97%;

veoautod/autobussid 3%) ning 2020. a loendusandmetel 390 sõidukit ööpäevas), pole

põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena.

Lähim puurkaev (PRK0010903) asub sillast ca 300 m kaugusel lääne suunas (vt

joonis 4.1), mõju puurkaevule puudub.

6 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

15

Kavandatav tegevus paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Aga sellegipoolest

peab ehitustegevuse ajal ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt,

et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

jõest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal

on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt,

et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.

Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegev use

elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.

4.4. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET

Sillale lähim registreeritud elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID 6079281), asub sillast

ca 150 m kirde suunas ning teine lähim elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID 500183) jääb

ca 220 m kaugusel kagu läände.

Vastavalt Transpordiameti 2021. a loendusandmetele oli liikluskoormuseks sillal 353

sõidukit ööpäevas ning 2020. a loendusandmetel 390 sõidukit ööpäevas. Kuna tegemist

ei ole suurte liiklussagedustega ning müra- ja saastetundlikud objektid asuvad

projektialast piisavalt kaugel, ei ole põhjust eeldada ülenormatiivse müra, vibratsiooni ja

õhusaaste esinemist tundlike objektide juures. Ka ei nihku tee projektiga müratundlikele

objektidele lähedamale.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasuta da

kemikaalide lahuseid).

4.5. JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

16

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

4.6. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

17

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva

Uskuna silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS

§ 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatu d

nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva projekti puhul

ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31

esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonna mõju

esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega .

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Vältida tööde käigus setete allavoolu (Mustjõkke) liikumist (sh tuleb katkestada

tööd ajutiste valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu ojas).

Setete massilise leviku tõkestamiseks on võimalik kasutada geotekstiilist ekraane

vahetult tööde piirkonnast allavoolu või tõkestada setete levikut muul moel.

◼ Teostada töid suvisel madalvee perioodil, st juunist augusti lõpuni. Kui ehitust

soovitakse alustada varem, on soovitatav vibreerivaid töid teostada kella 7:00 -st

kuni 21:00-ni, tagades nii kaladele rändeajal rahu, mis toimub tavaliselt öisel ajal.

Veekogule tagada tööde teostamise ajal ökoloogiline miinimumvooluhulk .

◼ Kuna kavandatav tegevus (silla rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul ,

on antud juhul vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse

registreerimist.

◼ Uue silla vundamendi rajamisega (valamisega) tekib oht vedela betooni

sattumiseks vette, selle peab välistama ehitustöövõtja õigete töövõtetega .

◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette

nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et

oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,

kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on

soovitatav rajada kaugemale kui 50 m jõest. Juhul kui eelmainitud alade ja

objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.

◼ Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel aja l ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

18

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool sel leks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale oh tlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud menetlusosaline

17.05.2024 nr 8-1/24-063/8580-1

Uskuna silla rekonstrueerimise ehitusloa

menetlusse kaasamine ja KMH algatamata

jätmise kohta seisukoha küsimine

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 67 Võru–Mõniste–Valga tee km

40,675 asuva Uskuna silla rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2024. aastal vastavalt

projektile „Riigitee nr 67 Võru-Mõniste-Valga km 40,675 asuva Uskuna silla tööprojekt“ (töö nr

24005).

Projekti eesmärk on olemasoleval maanteel asuva Uskuna silla rekonstrueerimine, mis sisaldab

olemasoleva silla lammutamist ja uue ehitamist koos tee katendi ning muldkeha remondiga. Silla

eluea, liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, ning selleks tehniliselt vajaliku teemaa

määramine.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/BkgVffHQ6JmttHW .

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning

seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht

esitada hiljemalt 27.05.2024 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti lõuna osakonna sillainseneri

Liivar Laks poole (tel +372 5688 7344, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

2 (2)

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Vunk

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad: 1. Uskuna silla rekonstrueerimise tee ehitusloa eelnõu

2. Uskuna silla tee ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu

3. Uskuna silla KMH eelhinnang

Adressaadid: Keskkonnaamet

Rõuge Vallavalitsus

Tiit Vunk

59185199, [email protected]