Kiri

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 1 / 35

SISUKORD

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA ............................................................................................................................................................ 2

2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ....................................................................................................................... 3

3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS ........................................................................................................................... 9

4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID .......................................................................................................................... 16

5. TEHNOSÜSTEEMID ......................................................................................................................................... 21

6. TULEOHUTUS .................................................................................................................................................. 27

7. TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU NÕUDED .................................................................................................. 30

8. ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED ........................................................................................................ 32

9. TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................................................................................... 35

GRAAFILINE OSA ASENDIPLAAN GP-01

PÕHIPLAAN AE-01

LÕIGE 1-1 AE-02

VAATED TELJEL D-A AE-03

VAADE TELJEL A-D AE-04

VAADE TELJEL 1-4 AE-05

VAADE TELJEL 4-1 AE-06

ABIHOONE PÕHIPLAAN AE-07

LÕIGE JA VAATED AE-08

VAADE TELJEL 1a-3a AE-09

VAADE TELJEL 3a-1a AE-10

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 2 / 35

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

1.1 SISSEJUHATUS

Käesoleva projektiga on lahendatud Kuusalu vallas Sõitme külas Sinilinnu kinnistul üksikelamu ja

abihoone püstitamine, mille aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad nõuded ja normatiivid. Kinnistu omanik

on Rainer Uusmets. Käesolev eelprojekt kajastab arhitektuurset ja insenertehnilisi osasid, mis on

aluseks ehitusloa taotlemisel, arhitektuurse osa põhiprojekti, konstruktiivse osa põhi- / tööprojekti ning

insenertehniliste põhiprojektide osade koostamiseks. Projekteerimise aluseks on krundil kehtiv Mar-

guse kinnistu detailplaneering (kehtestatud 18.10.2006). Projekteerimisel on kasutatud tellija poolt

koostatud eskiisjooniseid, mis arvestavad tema vajaduste ja ruumiprogrammiga. Projekteeritavate hoo-

nete kasutusiga on üldiselt 50 aastat, kui pole täpsustatud teisiti.

Projekteerimistööd ja nende läbiviimine on teostatud hea ehitustava kohaselt (ET-1 0207-0068) ja vastavalt:

- Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, otsustele

- Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele

- Kohaliku võimu määrustele ja juhenditele

- Võrgu- ja ressursivaldajate tehnilistele tingimustele

- Materjalide ja seadmete paigutuseeskirjadele ning nende juhistele

- Tellija soovidele

Projekt vastab tervise- ja keskkonnakaitsealastele nõuetele, ega tekita ohtu inimese elule, tervisele,

varale ning keskkonnale.

1.2 ÜLDANDMED

Objekti nimi: Elamu ja abihoone

Kinnistu nimi: Sinilinnu

Katastritunnus: 35201:002:0583

Aadress: Sõitme küla, Kuusalu vald

Kinnistu omaniku nimi: Rainer Uusmets

Tellija: Rainer Uusmets

Katastriüksuse pindala: 6612 m²

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 3 / 35

Katastriüksuse sihtotstarve: Elamumaa 100%

1.3 PROJEKTEERIJAD

Arhitektuurne osa eelprojekti mahus

PROJEKTEERIJA ANDMED

Töö nimetus: ELAMU ja ABIHOONE; EELPROJEKT

Teostamise aeg: märts 2024.a

Teostaja: MELOTRIX GRUPP OÜ

Äriregister: 11170952

Koostas: Peeter Aunapu

Aadress: Käo tee 23 Elva 61504

Tel: gsm +372 58 11 5 200

E-mail: [email protected]; [email protected]

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand, volitatud arhitekt VII

EHITUSGEODEESIA ANDMED:

Töö nimetus: Sinilinnu maa-ala plaan tehnovõrkude ja kinnistu piiridega.

Töö number: GD-23-50

Teostamise aeg: 10. oktoober 2023.

Teostaja: Priit Kirsiste FIE

Tel: gsm +372 5101817

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 4 / 35

2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS

2.1 ASENDIPLAANI VASTAVUS LÄHTEANDMETELE

Hoone projekt vastab piirkonnas kehtestatud nõuetele ning tellijapoolsele lähteülesandele. Käesoleva lahenduse

kavandamisel on lähtutud piirkonna traditsioonilisest arhitektuurist ja detailplaneeringuga määratud

tingimustest.

2.2 OLEMASOLEV OLUKORD

2.2.1 PAIKNEMINE

Ehituskrunt paikneb Kuusalu vallas Sõitme külas Sinilinnu maaüksusel (katastritunnus 35201:002:0583).

Maaüksus piirneb läänes 11270 Kuusalu-Leesi teega ning kirdes ja kagus kohaliku Mardi teega. Hoonestusala on

kavandatud krundi lõunaossa, väljapoole riigitee kaitsevööndit. Käsitletava krundi sihtotstarve on 100%

elamumaa. Kuusalu alevik on 2,5 meetri kaugusel edelas, Salmistu laht jääb ca 2,5 km kaugusele põhja.

Projekteeritav elamu ja abihoone on kavandatud kirde-edela suunaliste katuseharja joontega.

Käesoleva projektiga on ette nähtud juurdepääs Sinilinnu kinnistule kohalikult Mardi teelt. Kohalikult teelt

ehitatakse välja mahasõit krundile pääsuks. Hoonete ja tee paiknemine vaata: asendiplaan, joonis GP-01

2.2.2 OLEMASOLEV HOONESTUS

Kinnistul puudub olemasolev hoonestus.

Lähimad hooned asuvad lõunasuunas Kuusetuka kinnistul, krundi piirist ca 50 meetri kaugusel.

2.2.3 OLEMASOLEV RELJEEF

Krundi (hoonestusala) reljeef on tasane, kõrgusmärkide vahe on 37.70- 38.00 meetrit EH2000 süsteemis.

2.2.4 OLEMASOLEV HALJASTUS

Krundil on endine põllumaa (rohumaa), mõned puud ja põõsad. Kultuurhaljastus puudub.

2.2.5 OLEMASOLEV TÄNAVATEVÕRK JA JUURDESÕIDUD.

Juurdepääs kinnistule on kavandatud kohalikult Mardi teelt, mis lähtub Kuusalu-Leesi maanteelt. Krundisisesed

teed ei ole välja ehitatud.

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 5 / 35

2.2.6 EHITUSGEOLOOGIA

Maa-alal ei ole ehitusgeoloogilisi uuringuid läbi viidud.

2.3 PLAANILAHENDUS

2.3.1 Hoone paigutus

Projekteeritavad hooned on kavandatud kinnistu idaossa, elamu 5 meetri kaugusele krundi kagupiirist. Abihoone

hakkab olema elamust ca 13 meetrit kirde suunas. Tuleohutuskujad on tagatud.

Autode parkimine on lahendatud kavandatava elamu läheduses, omal krundil. Hoonete ja teede paiknemine vaata:

asendiplaan, joonis GP-01.

2.4 VERTIKAALPLANEERING

2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused

Krundi hoonestusala asub kõrgusmärkides ~abs +37.80 +38.30. Maapinna kõrgusi muudetakse vastavalt ehi-

tuslikele vajadustele, õuela pinda tõstetakse, et vältida sajuvee valgumist kagupiiril asuvalt teelt. Mahasõit avalikult

teelt (Mardi tee) on eelnevalt välja ehitatud. Ehitamisel tuleb vältida kahjulikku mõju naaberehitisele, ümbrusele ja

teistele isikutele.

2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus

Projekteeritavate hoonete paiknemiskõrgus on määratud ehitusprojekti graafilise osaga. Elamu suhtelisele kõrgu-

sele 0.00 vastab absoluutkõrgus +38.85 ja abihoonel +38.20 EH2000 kõrguste süsteemis.

2.4.3 Sadevee käitlemine

Antud projektiga sadeveetorustikke ei ole kavandatud. Projekteeritava ala vertikaalplaneering on lahenda-

tud selliselt, et alal tekkivad sajuveed jääksid omale krundile ning imbuksid pinnasesse.

Ehituse aegne kuivendus

Ehitusaegne kuivendus tagada töövõtja poolt selliselt, et liikluseks avatus alale (väljaspool kinnistut) ei te-

kiks täiendavaid lompe ja vee kogunemist, mis takistaks autode ja jalakäijate liiklust. Ehitusaegne kuivendus la-

hendada selliselt, tekkivad sadeveed juhtida ehitusplatsi ümbruses olevatele murupindadele.

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 6 / 35

2.4.1 Drenaaž

Käesoleva projektiga ei ole kavandatud

2.5 TEED JA PLATSID

2.5.1 Juurdesõidutee ja liikluskorraldus

Liikluskorralduse ettepanek on lahendatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele.

Juurdepääsuks kinnistule ehitatakse välja mahasõit Mardi teelt. Krundisisesed teed, platsid, parkimiskohad ning

sisse – ja väljasõidud, planeeritakse betoonkividest või tihendatud kruuskattena. Teede ja platside katteid võib

hoonestaja muuta kokkuleppel arhitekti ja omavalitsuse esindajaga. Liikluseks mittemõeldud alad on kaetud

valdavalt murukattega.

Ehituskrunt piirneb loodes 11270 Kuusalu - Leesi riigiteega, millelt on eelnevalt välja ehitatud mahasõit kohalikule

Mardi teele, millelt pääseb Sinilinnu kinnistule.

Krundi loodepiir kulgeb paralleelselt riigiteega, millel on kaitsevöönd 30 meetri ulatuses. Käesoleva projektiga ei

ole kavandatud tegevusi riigitee kaitsevööndis.

Riigiteel on kaitsevöönd, mis kujutab endast teed ümbritsevat maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise,

liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid.

Ehituskrunt asub osaliselt riigitee kaitsevööndis. Ehitusseadustiku § 71 lg 3 kohaselt on riigitee kaitsevööndi

laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit.

Ehitusseadustiku § 72 lg 1-le, mille kohaselt on tee kaitsevööndis keelatud paigaldada liiklejat häirivat

valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; kaevandada

maavara ja maa-ainest; teha metsa lageraiet; teha vee- režiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. Kuuri

ehitusprojekti koostamisel on neid nõudeid arvestatud.

Kõik riigitee kaitsevööndis koostatavad ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid

vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse

korral (Ehitusseadustik § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet.

Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa

või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks

ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui

nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale.

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 7 / 35

Tee kaitsevööndis ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult

lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada

kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. Teekaitsevöönd on kantud asendiplaani joonisele.

Lähtuvalt asjaolust, et ehituskrunt piirneb riigiteega, tuleb elamu projekteerimisel arvestada olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Transpordiamet on projekti

koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada

leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik

leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu igakordne omanik.

Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on projekti koostamisel hinnatud ning järgmise staadiumi

(põhiprojekti) koostamisel võib rakendada järgmisi müra leevendavaid meetmeid:

1. Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3

"Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" kohaselt tuleks projekteeritava

hoone välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde

ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB. Hoone läänepoolne välispiire oleks soovitatav projekteerida

ühisisolatsiooniga R'w+Ctr ≥ 35 dB. R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse

õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja

sellega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN

ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul.

2. Akende valikul eeskätt hoone läänepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile

maanteelt tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava

heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50 %, siis võib

akna heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10lgS/Sa võrra, kus S on ruumi välispiirde pind ja Sa on ruumi

akende pind. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid.

3. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks

akende tuulutusavad) ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset.

Sajuvee juhtimine riigitee teemaale on keelatud.

2.5.2 Äärekivid

Äärekive ei ole projekteeritud. Kruuskattega tee serv ühtib murupinnaga.

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 8 / 35

2.6 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS

2.6.1 Olemasolev, säilitatav haljastus

Ehituskrundil puudub olemasolev kõrghaljastus.

2.6.2 Ehitusprojektiga ette nähtud kõrghaljastus

Krundile võib istutada puid ja põõsaid, haljastustöödeks tellitakse vajadusel eraldi projekt. Pärast ehitustööde lõppu korrastatakse elamu ehituse ümbrus, lisatakse kasvupinnast ning külvatakse muru.

Murukatkendite konstruktsioon:

- muru

- kasvumuld h= 150-200 mm

- täitepinnas (vajadusel)

Projekteeritud murupindade kasvumulla kihi paksus peab olema üldjuhul 150- 200 mm, mulla savisisaldus

ei tohi ületada 15%. Muru külvil arvestada muruseemne kuluks 30-40 g/m². Haljastuse planeerimisel on lähtutud

Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ soovitustest. Sajuveed juhtida hoonest eemale ja hajutada kinnistu

haljaspindadel otse pinnasesse.

- Välistrasse mitte planeerida puude istutusalale. (EVS 843:2016)

2.6.3 Väikeehitised ja -vormid

Käesoleva projektiga ei käsitleta.

2.6.4 Piirded

Krundi piiridele võib paigaldada keevisvõrk piirde (maks. kõrgusega maapinnast 1,2 m). Piirdeaia paiknemine ja

täpsem lahendus esitatakse vajadusel eraldi projektiga.

2.6.5 Prügikonteinerid

Prügikonteineri asukoht on kavandatava õuelale juurdepääsutee kõrvale. Jäätmekogumine ja käitlus toimub

vastavalt kehtivatele Jäätmekäitluse eeskirjadele ning kehtestatud korrale. Konteineritele on tagatud prügiveoauto

ligipääs. Konteinerite hulk tagab nõuetekohase jäätmete sorteerimise võimaluse. Jäätmete sorteeritud kogumise

jaoks tuleb konteinerid tähistada vastavalt jäätmete liigile. Jäätmemahutid ja jäätme käitluse korraldamine peab

lähtuma Jäätmeseadusest.

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 9 / 35

2.6.6 Keskkonna- ja tervisekaitse

Projekt vastab keskkonna- ja tervisekaitsealastele nõuetele ega tekita ohtu inimese elule, tervisele, varale ning

keskkonnale.

2.7 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

2.7.1 Liiklusskeem

Sissesõit kavandatavale õuealale asub hoonest lõunasuunas.

2.7.2 Parkimise korraldamine

Õuealal on parkimisvõimalus vähemalt kahele sõiduautole.

2.8 TULEOHUTUS

2.8.1 Tuletõrjepääsud

Ehituskrunt asub avaliku Kuusalu-Leisi ja Mardi teede ääres, sealtkaudu on tagatud ka ligipääs tuletõrje transpor-

dile.

2.8.2 Tuleohutusklass

Käsitletavad hooned kuulub tuleohutusest lähtuvalt TP-3 klassi.

2.8.3 Tuleohutuskujad

Hooned vastab tuleohutuse klasside ja hoonete vaheliste kujadega Siseministri 30.03.2017.a määrusele nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.“

2.9 TEHNILISED NÄITAJAD

 Katastriüksuse tunnus: 35201:002:0583

 Krundi sihtotstarve: elamumaa 100%

 Krundi pind: 6612 m²

 Hoonete arv: 2

 Korruselisus: 1

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 10 / 35

 Ehitise alune pind: 207 m² (elamu); 90 m² (abihoone)

 Hoonete tuleohutusklass: TP3

3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS

3.1 ÜLDANDMED

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Arhitektuurne eelprojekt, milles on esitatud vaated, hoone plaanid ja lõiked. Viimistlus tabelid; avatäidete

spetsifikatsioonid jms. esitatakse põhiprojektis.

Projekteeritava elamu gabariidid on 17,3 x 12 m, abihoone mõõdud on 15 x 6 m

3.1.2 Alusdokumendid

Projektiosa koostamisel on aluseks võetud tellija poolt esitatud lähteülesanne, eskiisprojekt ja krundil kehtiv

Marguse kinnistu detailplaneering.

3.1.3 KASUTATUD NORMDOKUMENTIDE LOETELU

Projekteerimistööd ja nende läbiviimine on teostatud hea ehitustava kohaselt

(ET-1 0207-0068) ja vastavalt:

 Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, otsustele

 Eesti Vabariigis kehtivatele standarditele

 Kohaliku võimu määrustele ja juhenditele

 Võrgu- ja ressursivaldajate tehnilistele tingimustele

 Materjalide ja seadmete paigutuseeskirjadele ning nende juhistele

 “Projekteerimise töövõtulepingu üldtingimused” (PTÜ 2007)

 Tellija soovidele

Projekteerimistööde teostamisel on arvestatud allpoolnimetatud õigusakte, normdokumente ja eeskirju:

 Olemasolevad arengukavad ning algatatud ja kehtestatud planeeringud.

 Kuusalu valla üldplaneering

 Ehitusseadustik

 Hoone arhitektuurse osa eel- ja põhiprojektid ning nende vaheetapid vastavalt standardile EVS 932:2017

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 11 / 35

„EHITUSPROJEKT“

 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile”;

 Siseministri 30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

 Tuleohutuse seadus

 EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“

 Eluruumile esitatavad nõuded (majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85)

 Müra normtasemed elu- ja pühkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid (Sotsiaalministri 04.03.2002. määrus nr 42)

Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded (EPN 14.1)

 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” (kehtiv

alates 01.01.2019)

 EVS-EN 15251:2007/AC:2012-Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe

projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest,

valgustusest ja akustikast.

 Tarindi RYL 2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande ja piirdetarindid

 Maa RYL-2010 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid

 Sisetööde RYL-2013 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid

 Maalritööde RYL-2012 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid.

Projekt vastab tervise- ja keskkonnakaitsealastele nõuetele, ega tekita ohtu inimese elule, tervisele, varale ning

keskkonnale.

3.2 OLEMASOLEV

Käesolev projekt käsitleb uusehitiste projekteerimist. Kavandatavate hoonete asukohas puuduvad olemasolevad

ehitised.

3.3 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS

Püstitatava elamu igale toale on ette nähtud vähemalt üks avatav aken või rõduuks. Elu -, töö - ja

magamisruumides on akna pinda vähemalt 10% ruumi põrandapinnast ja magamisruumide põrandapindala

on vähemalt 8 m². Kasutatavad üldehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad vastama tervisekaitse normatiividele

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 12 / 35

elamute osas (klass “A”). Elamu fassaadid on soojustatud EPS materjaliga ning viimistletud õhekrohviga. Arhi-

tektuurseks ilmestamiseks on fassaad vooderdatud osaliselt vertikaalse poolsulund lauaga ning viimistletud vär-

viga. Avatäited on liigendatud sobivate aknajaotustega. Hoone arhitektuurne lahendus on minimalistliku stiiliga.

Hoonel põhimahul on ristkülikukujuline põhiplaan. Sissepääs hoonesse on kavandatud kagufassaadilt. Elamusse

on planeeritud 4 elutuba, suurusega 13- 55 m². Elamus asuvas avaras elutoas on ka kööginišš koos söögitoa

nurgakesega. Hoones asuvad lisaks 2 pesuruumi koos wc-ga . Elamu kelpkatuse kalle on 200. Hoone planeeritav

kasutusiga on 50 aastat.

Abihoone on kavandatud elamuga sarnase arhitektuurse lahendusega, kuid väljanägemiselt eristub põhihoonest-

abihoonel on viilkatus. Välisseinad on viimistletud hõõrdekrohviga. Katusekalle on sama- 200. Abihoonesse on

kavandatud varjualune, katlaruum ja töötuba.

Energiatõhusus ja sisekliima: hoone konstruktsioonide projekteerimisel on arvestatud Majandus- ja taristuministri

määruse Energiatõhususe miinimumnõuded - kehtivast redaktsioonist.

Elamu välispiirete projekteerimis valikul on lähtutud järgmistest väärtustest.

1) välisseinte soojusläbivus 0,12–0,22 W/(m2·K);

2) katuste ja põrandate soojusläbivus 0,1–0,15 W/(m2·K);

3) akende ja uste soojusläbivus 0,6–1,1 W/(m2·K),kusjuures lõplikud valikud tuleb teha, lähtudes hoone kom-

paktsusest ning kütte- ja ventilatsioonilahendustest.

Hoonete välisviimistluse üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi:

SOKKEL

- Materjal: tsementkiudplaat

- Värvus: betoonihall

VÄLISSEINAD

vertikaalne peensaetud voodrilaud

-Värvus helebeež

AVATÄITED

-Puitraamidega või PVC profiilidest aknad

-värvus: must või tumepruun

KATUS

- Materjal: kivikatus, tumepruun

KATTEPLEKID / VIHMAVEE SÜSTEEM

- Materjal: Pural plekk

- Värvus: tumepruun

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 13 / 35

- Märkused: Metall detailid peavad olema ilmastiku kindlad (näit: tsingitud)

Hoone kasutusotstarve: projekteeritavale hoonele on kavandatud üks kasutusotstarve – üksikelamu

Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused: käesolev projekt ei käsitle.

Abihoonel on kasutusotstarbeks üksikelamu abihoone.

3.4 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED

Projekti joonised, seletuskiri ja spetsifikatsioonid moodustavad terviku ja neid tuleb käsitleda koos. Käesolev

eelprojekt on ehitusloa taotlemiseks kohalikust omavalitsusest, eriosade projekteerimise ja põhiprojekti koosta-

mise aluseks. Eelprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener- teh-

niliste lahenduste põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staa-

diumites. Hoone projekteeritakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, eelnormidele ja

standarditele. Hoone kandekonstruktsioonid ja eriosad lahendatakse järgmistes projekteerimis staadiumites.

3.4.1 Vundament

Elamu alusmüürid armeeritud betoontaldmikul laiusega 400…500 mm. Vundamendiseinad Columbia

õõnesplokkidest paksusega 190…240 mm. Soojustatud horisontaalselt ja vertikaalselt 100 mm XPS materja-

liga. Soojajuhtivus 0,14 W/m2K

Abihoonele on projekteeritud sardbetoonist plaatvundament paksusega 120 mm. Plaatvundamendi servades

on välisseinte kandmiseks kavandatud betoontalad. Plaatvundament armeeritakse vastavalt koostatavatele töö-

joonistele. Plaat ehitatakse tihendatud killustikust alusele. Betoonplaat soojustatakse EPS soojustusega 300

mm paksuselt. Kogu vundamendi (sokli) välisperimeeter soojustatakse 100 mm paksuse vahtpolüstürooliga

vertikaalselt.

3.4.2 Põrandad pinnasel

ELAMU. Liivalusel alt soojustatud raudbetoonplaat („ujuvpõrand“). Põrandad eraldada seintest 20 mm

vajumisvuugiga. Soojusjuhtivus 0,13 W/(m2·K);. Põranda projekteerimisel/ehitamisel arvestada põrandaküt-

tega. Põrandad kaetud laminaatparketi jms. materjaliga. Täpne põranda lahendus antakse järgmistes projek-

teerimis staadiumites (konstruktiivse osa projekt).

ABIHOONE. Põranda kandva kihi moodustab plaatvundamendi raudbetoonplaat koos EPS soojustusega 100

mm. Puhas betoonpõrand kaetakse tolmusiduva võõbaga.

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 14 / 35

3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Vertikaalseteks kandetarinditeks on Bauroc kergplokk paksusega 200…250 mm. Kapitaalseinte kandevõime ja

stabiilsuse tagamiseks on ette nähtud armeeritud vöö korruse kõrgusjärgus ümber perimeetri.

Horisontaalseteks kandetarinditeks on puitprussidest vahelae talad ja puidust katuse kandkonstruktsioonid. Ka-

tuse ja pööningulae kandkonstruktsioonidena võib kasutada ka ogaplaatferme.

Täpsed dimensioonid täpsustatakse vajadusel järgmistes projekteerimis staadiumites.

3.4.4 Välisseinad

Projekteeritavas elamus on ette nähtud ühte tüüpi piirdekonstruktsioon. Kõik elamu välisseinad on laotud 250 mm

paksustest Bauroc kergplokkidest, soojustatud väljast 150 mm EPS soojustusega ning viimistletud õhekrohviga.

Elamu välisseinte soojusjuhitavus U-arv = 0.14 W/(m²K) ja mürapidavus R´w=55Db.

Abihoone välispiirded on Bauroc kegplokkidest paksusega 200 mm ilma lisasoojustuseta. Varjualuse välisseinad

on puitsõrestikust prussidest 50x150 ning vooderdatud vertikaalse laudisega.

3.4.5 Trepid; terrassid

Välistrepp ja terrass on projekteeritud kagufassaadile. See rajatakse monoliitbetoonist postvundamendile

d=160 mm. Terrass paigaldatakse samuti D160 postvundamentidele või kruvivai vundamentidele. Terrassi

katted on kavandatud immutatud puidust terressilaudadest.

Terrassi konstruktsioon:

Immutatud vahedega terrassilaud

Põrandatalad 50x150, samm 400mm

3.4.6 Vahelaed

Vahelae (pööningulae) kandekonstruktsiooni moodustavad puittalad (ogaplaatfermid) ristlõikega 50x120…200

mm, mis on isoleeritud 300 mm paksuse mineraalvillaga.

3.4.7 Katus

Elamule on projekteeritud kelpkatus kaldega 200. Katusekivi paigaldatakse roovile 50 x 50mm (või tootja antud

lahendustele). Katus on varustatud aluskattega. Katuse kandekonstruktsioon on projekteeritud ogaplaat fermidest.

Ogaplaatfermid lahendatakse nende tootja poolt tööjoonistega.

Katuse konstruktsioon:

- Katusekivi

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 15 / 35

- roovid 50 x 50 mm vastavalt tootja juhisele - tuulutuslatt 32x50 mm - aluskate - sarikad või ogaplaat fermid

3.4.8 Siseseinad

Siseseinad kergplokkidest või teraskarkassil kaetud kipsplaadiga.

Lõppviimistlus vastavalt tellija soovidele – tapeet, glasuurplaat, värv jms.

3.4.9 Avatäited

Hoonele on projekteeritud PVC profiilidest avatäited. Klaasistus – vähemalt kolmekordne klaaspakett selektiivklaa-

siga.

Soojajuhtivus:

Aknad: 0.88 W/m²K

Välisuksed: 0.94 W/m²K

Akende veeplekid on on kuumtsingitud terasplekist. Katteplekid valida vastavalt EVS-EN

10143:2006 paksusega 0,6<t<0,8, kus t on pleki paksus. Kattevärv PUR. Keskkonnaklass

määratakse järgmistes projekti staadiumites.

Klaaside päikesefaktor g=0.5 ja mürasummutavus min. Rw 34 Db.

- Klaaspaketis kasutada soovitatavalt sooja vaheliistu plastikust metallkattega nt. Chromatech Ultra F (Rolltech

A/S) vaheliistu, mille soojuserijuhtivus on 0,037 W/mK või samaväärne.

- Akende õhukindlus: 4 (DIN EN 12207, EVS_EN 12208:2003) Akende löökvihmakindlus: soovitatavalt 9A (DIN

EN 12208, EVS-EN 12208:2003)

- Tuulekoormuse vastupidavus (EVS-EN 12210)-klass C5/B5 Põrandani ulatuvates akendes, kus puudub horison-

taalne jaotus kuni 0,7 m kõrguseni, kasutada sisemises klaaspaketi kihis lamineeritud ja karastatud klaasi. Avata-

vad aknad varustada käepidemetega nt. Roto Line Classic; hõbe, anodeeritud käepide või samaväärne.

- Aknalauad: Aknad varustada niiskuskindlast vineerist või PVC aknalaudadega. Etteulatus seina sisepinnast

20mm.

3.4.10 Sajuveesüsteemid ja lumetõkked

Hoonele paigaldatakse vihmaveesüsteem ja lumetõkked.

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 16 / 35

3.4.11 Üldnõuded siseviimistlusele

Viimistlusmaterjalid ja nende paigaldusained ei tohi esile kutsuda mürgistusi, allergiat ega teisi tervisehäireid.

Siseviimistlusmaterjalid peavad olema ohutud inimese tervisele ja elule. Värvitud pinnakatted peavad vastama

ruumi kasutusotstarbele ja olema hästi puhastatavad ning pestavad.

Põrandad peavad olema kõrge kulumiskindlusega, mehaaniliselt vastupidavad ja hästi puhastatavad ning vastama

ruumiotstarbele. Keraamilised ja klinkerplaadid peavad olema libisemisekindlad.

Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama „Eesti ehituses kasutusohutuse nõuetele vastavate kahjulikke ühendeid

sisaldavate toodete ja materjalide loetelule“ (Eesti Ehitusteave ET-2 0110-0322, välja antud september 2001) ning

omama Päästeameti sertifitseerimisbüroo poolt väljastatud tuleohutusalast sertifikaati. Samuti peavad materjalid

olema testitud Tervisekaitseinspektsioonis ja/või saanud Tervisekaitseinspektsiooni sertifikaadi.

Siseviimistluse kvaliteedinõuded:

• Ruumide välimusklass – 2.

• Paigaldatavate toodete välimusklass – 1.

• Krohvikatete tasasusklass – 1

• Pahteldatud pindade tasasusklass – 1

• Katva värvviimistluse välimusklass – Ps2

Koormusklassid:

• Klass 3 – eluruumid;

4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID

4.1.1 Üldosa

Hoone projekti koostamisel on arvestatud, et hoone projekteerimisele ja ehitamisele tehtav kulutus on ühekordne

kulutus, ekspluateerimine aga pidev ja pikaajaline kulutus. Lahenduse valikul olid lähteseisukohtadeks ökonoomia

ja ratsionaalsus. Kasutatavad materjalid, ehitustooted ja hoonesse paigaldatavad seadmed on garanteeritava

kvaliteediga ning ekspluatatsioonis pikaealised. Hoone projekteerimisel on lähtutud hoone iseloomust ja

tehnilistest vajadustest.

Keskkonnanõuded betoon- ja raudbetoontarinditele vastavalt standardile EVS 1992-1-1:2005:

a) kuivad siseruumid – keskkonnaklass XC1,

b) väljas olevad kandetarindid, samuti niisked siseruumid – keskkonnaklass XC3,

c) välistrepid, platvormid – keskkonnaklass XF3,

d) soklid – keskkonnaklass XF1,

e) vundamendid – keskkonnaklass XC2,

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 17 / 35

f) külmakindluse klass (standardi EVS 814:2003 järgi):

– sokkel KK1,

– välistrepid, platvormid KK3.

Keskkonnanõuded terastarinditele vastavalt ISO/FDIS 12944:

a) Siseruumid – keskkonnaklass C1,

b) Väljas olevad kandetarindid – keskkonnaklass C3.

Täpsusklass betoon– ja raudbetoontarindite ehitusel, kivikonstruktsioonide ehitusel t=5mm ning terastarinditel

t=3mm.

Kõikide kandetarindite kohta koostatakse tööprojektid.

4.1.2 Kasutatud alusdokumendid

1) Eesti standard EVS-EN 1990:2002. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused,

2) Eesti standard EVS-EN 1991-1-1:2002. Osa 1-1. Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete

kasuskoormused,

3) Eesti standard EVS-EN 1991-1-3:2006. Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3.

Üldkoormused. Lumekoormus,

4) Eesti projekteerimisnormid EPN-ENV1.2.6. Osa 2.6. Tuulekoormus,

5) Eesti standard EVS 1992-1-1:2005. Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1-1. Üldeeskirjad ja hoone-

konstruktsioonide projekteerimiseeskirjad,

6) Eesti standard EVS-EN 1995-1-1. Puitkonstruktsioonid. Osa 1-1. Üldeeskirjad ja hoone konst-

ruktsioonide projekteerimise eeskirjad

7) EVS-EN 1996-1-1:2008 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine.

Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks.

4.1.3 Tehnilised lähteandmed

Projekteeritud hoone kasutusiga on kande- ja kandepiirdetarinditele ning konstruktsioonis kasutatavatele toodetele

vähemalt 50 aastat. Käesoleva ehitusprojekti koostamisel on kasutatud lähialade geoloogilisi uurimistöid, enne

põhiprojekti koostamist kaalutakse vajadusel geoloogiliste uurimistööde läbiviimine.

4.1.4 Koormused

Konstruktsioonidele mõjuvad kasuskoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on vastavalt EVS-EN 1991-

1-3:2006.

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 18 / 35

Normatiivsed kasuskoormused on vastavalt:

- põrandad pinnasel qk=2,0 kN/m², Qk=2,0 kN

- pööningulae normatiivne kasuskoormus qk=2,0 kN/m², Qk=2,0 kN.

Katuse kandekonstruktsioon on arvutatud konstruktsioonide kasuskoormusele (grupp H) qk=0,4 kN/m², Qk=1,0

kN ja lumekoormusele vastavalt EVS-EN 1991-1-3:2006, osa 1-3 - katusekalle 20°. Kujutegurid maksimaalselt

katusekaldel 0° µ1=0,8.

-normatiivne lumekoormus maapinnal Sk=1,5 kN/m2

Tuulekoormus on arvutatud EVS-EN 1991-1-3:2006 alusel, kus on valitud II maastikutüüp. Välisrõhutegur on

arvestatud maksimaalsena ehk tulemuse varu kasuks (välisrõhutegur Cpe=2,5). Arvutuslik tuulekoormus seinale

ja katusele Wc=1,07 kN/m².

4.1.5 Hoone lühikirjeldus

Projekteeritavate hoonete välimised ja sisemised kapitaalseinad on Bauroc kergplokkidest paksusega 200…250

mm. Hooned on välimiste ja sisemiste piki kandeseintega. Pööningulagi ja katuse kandekonstruktsioon on

puitprussidest ogaplaat fermidest.

4.1.6 Välispiirete soojajuhtivus

Välisseinte soojajuhtivus U=0.14 W/m²K.

Pööningulae soojajuhtivus on U=0,12 W/m²K.

Pinnasel asuvate põrandate soojajuhtivus on U=0,13 W/m²K

4.1.7 Heliisolatsioon

Piirdetarindite mürapidavus peab vastama standardile EVS 842:2003, (Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest). Väliste piirdetarindite õhumüra isolatsiooninõudeid (R’tr,s,w) töö- ja üldkasutavates ruumides ei

kehtestata, kuna välismüratase ei ole märkimisväärselt suurem kui tööst põhjustatud müratase ruumi sees.

Hoone tehnoseadmetest põhjustatud müratase ei tohi ületada eluruumides LpA,max<35dB

Sisemised kandvad vaheseinad on projekteeritud kergplokkidest. Projekteeritud vaheseinad, mis eraldavad eri

funktsiooniga ruume rahuldavad R`w >48dB heliisolatsiooninõudeid.

Hoone tehnoseadmetest põhjustatud müratase ei tohi ületada <35dB.

Kõigi vahelaekonstruktsioonide õhumüra isolatsiooniindeks Rw ≥48dB ja taandatud löögimüra indeks L’n,w

≤58dB.

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 19 / 35

4.1.8 Tolerantsid

Ehituskonstruktsioonidele paigaldustolerantse ei rakendata. Konstruktsioonide viimistlusele ja nende

aluspindadele rakendatakse tolerantsiklasse vastavalt RYL 2012 esitatud nõuetele.

4.2 HOONE KONSTRUKTSIOONID

Hoone maa-alused konstruktsioonid

Elamu alusmüürid on armeeritud betoontaldmikul laiusega 400-500 mm. Vundamendiseinad Columbia

betoonplokkidest laiusega 190…240. Soojustatud horisontaalselt ja vertikaalselt 150 mm XPS materjaliga.

Soojajuhtivus 0,14 W/m2K

PÕRAND PINNASEL: Soojajuhtivus 0,13 W/m2K

1. SISEVIIMISTLUS

2. MONOLIITNE R/B PLAAT 80 mm

3. HÜDROISOLATSIOON

4. SOOJUSTUS EPS 250 mm

5. TIHENDATUD LIIVALUS ca 150 mm

6. ALUSPINNAS

Abihoonele on projekteeritud sardbetoonist plaatvundament paksusega 120 mm. Plaatvundamendi servades on

välisseinte kandmiseks kavandatud betoontalad. Plaatvundament armeeritakse vastavalt koostatavatele

tööjoonistele. Plaat ehitatakse tihendatud killustikust alusele. Betoonplaat soojustatakse EPS soojustusega 100

mm paksuselt. Kogu vundamendi (sokli) välisperimeeter soojustatakse 100 mm paksuse vahtpolüstürooliga

vertikaalselt.

Maapealsed konstruktsioonid

VÄLISSEIN: Soojajuhtivus 0,14 W/m2K

Kihid seest-välja

1. SISEVIIMISTLUS; krohv +värv

2. BAUROC KERGPLOKK ECOTERM+ 250mm

3. ARMEERIMISKIHT

4. POLÜMEERNE HÕÕRDEKROHV

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 20 / 35

Ehitamisel kasutada materjali valmistaja poolt väljatöötatud tüüpseid sõlmlahendusi (kohtades, kus see pole

võimalik, lahendatakse ja täpsustatakse need ehitusjärelevalve käigus).

Välispinnad viimistletakse vastavalt välisviimistlusele, vt. välisviimistlus joonised ja sisepinnad viimistletakse

vastavalt siseviimistlusele, vt. siseviimistlustabel või sisekujundusprojekt

SISESEINAD

Siseseinad kergplokk materjalidest. Helipidavus R´w = 55 dB

Kindlasti paigaldada konstruktsioonidele nõuetekohane hermeetiline aurutõke ja kohtades, kus vajalik ja

nõutud, nõuetekohane hüdroisolatsioon. Märgades ruumides teha kahekordne KIILTO KERAFIBER

hüdroisolatsioon vastavalt tootja ettekirjutusele ja tööjuhisele. Sisevaheseina sisepinnad viimistletakse

vastavalt siseviimistlustabelile ja / või sisekujundus projektile.

PÖÖNINGULAGI: Soojajuhtivus 0,12 W/m2K

1. SISEVIIMISTLUS

2. KIPSPLAAT LIBLIKPROFIILIL 35x20; samm 400 VÕI VOODRILAUD + AURUTÕKKEKILE

3. OGAPLAATFERMID samm 600(SAMM TÄPSUSTATAKSE TÖÖPROJEKTIGA)

4. MINERAALVILL (ISOVER KT VÕI ANALOOG) 300mm

5. LAAGID 50x100 samm 400

6. PÕRANDALAUD 28mm VÕI OSB PLAAT 20mm

Ruumide lakke, ogaplaatfermide alumise vöö alla aurutõkkeks kasutada aurutõkke kilet, mille servad teha ülekat-

tega ja teipida õhutihedalt. Lagede viimistlus: pahteldatud ja värvitud 15 mm kipsplaat või muu viimistlusplaat,

voodrilaud.

KATUS:

1. KATUSEKIVI

2. ROOV 50x50; SAMM VASTAVALT TOOTELE

3. TUULUTUSLIIST 32 mm+ ALUSKATE

4. OGAPLAATFERMID

Katuse konstruktsioonide ehitamisel ja katusekatte hüdroisolatsiooni paigaldamisel kasutada materjali

valmistaja poolt väljatöötatud tüüpseid sõlmlahendusi (kohtades, kus see pole võimalik, lahendatakse ja

täpsustatakse need ehitusjärelevalve käigus), samuti äravoolulehtrite, tuulutite, seadmete jms. paigaldamisel

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 21 / 35

ja ehitamisel kasutada valmistaja poolt väljatöötatud tüüpseid sõlmlahendusi (kohtades, kus see pole

võimalik, lahendatakse ja täpsustatakse need ehitusjärelevalve käigus). Kindlasti tagada katusekatte

aluse tuulutusvahe tuuldumine, tuulutuse sissevõtuava näha ette katusetuulutist ning tuulutuse väljundava

katusetuulutist, täpsustada katusekatte hüdroisolatsiooni tarnijaga.

PÕRANDAD

Põhikorruse niiskete ruumide põrandate katteks läbimass või keraamiline plaat. Materjalide sortiment ning täpsed

värvitoonid on projekti sisearhitektuuri osas. Põrandaplaadi ja seina vahele tuleb jätta 20 mm deformatsioonivuuk,

mis täidetakse elastse vuugilindiga. Töövuugid teha vastavalt betoonitööde tehnoloogiale, kindlasti tuleb vuugid

teha ka erinevatel päevadel valatavate põranda osade vahele. Enne põrandavalu peavad olema paigaldatud põran-

daalused kommunikatsioonid. Kuivadesse ruumidesse on projekteeritud parkettpõrandad.

TREPID

Välistrepp on projekteeritud terrassi osana, puitkonstruktsioonidest

5. TEHNOSÜSTEEMID

5.1 HOONE TEHNOSÜSTEEMIDE LAHENDUSE VALIK

Kinnistu omanik on taotlenud elektrisüsteemiga liitumise Elektrilevi OÜ-st. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon

on lahendatud lokaalselt. Hoone sise- ning välisvõrkude täpsem lahendus veevarustuse- ja kanalisatsiooni osa

põhiprojektis. Käesolev eelprojekti seletuskiri kirjeldab VK tehnilist lahendust.

5.2 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Majandus- joogiveevarustuse projekteerimise arvestuslikuks aluseks on võetud:

 EVS 835:2022 Hoone veevärk

 EVS 921:2019 Veevarustuse välisvõrk

 Vee tarbimisnormid- kinnitatud Keskkonnaministri määrusega nr 24, 28.sept.1993 a.

Elamu orienteeruv tarbevee vajadus on 0,5 m³/d .

Seal hulgas soojaveevarustuseks 0.25 m³/d .

Kanalisatsiooni ligikaudne vooluhulk on 0,5 m3/ööpäevas.

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 22 / 35

Antud projektiga on ette nähtud lahendada hoonesiseste süsteemide ehitamine ning välisvõrgud.

Vesi saadakse Roosinupu (35201:002:0587) kinnistul asuva olemasoleva puurkaevu baasil. Ühiskasutuses

olevad veevarustuse välisvõrgud on eelnevalt välja ehitatud vastavalt kehtivale Marguse kinnistu

detailplaneeringule. Ühenduseks projekteeritava elamu sisevõrku ehitatakse plasttorust ø 32mm välistrass Mardi

teel asuvast maakraanist

Veevarustussüsteem ehitatakse ringlussüsteemina komposiittorudest (nt.Uponor või analoog). Torude

põhimõõdud on 16…32 mm. Torud paigaldatakse vastavalt kehtivatele normidele ja tootja nõuetele. Ehitatav

veevarustussüsteem paigaldatakse seinte sisse ja põranda konstruktsioonidesse. Kogu veesüsteem isoleeritakse

ja läbiviigud seintest lahendatakse hülssidega. Jaotustorustiku harudele paigaldatakse kuulkraanid.

Elekterveesoojendajate külmaveetorudele on ette nähtud täiteventiilid tagasilöögi-, kaitseklapi ja sulguriga ning

soojaveetorudele kuulkraanid. Kõikide segistite ja klosetipottide loputuskastide ette kuulkraanid. Kindla ühenduse

tagamiseks tuleb plasttorude ühendamiseks kasutada torude tootja poolt pakutavaid ja edasimüüjate poolt

soovitatud surve- ja pressliitmikke. Torud tuleb kinnitada nii, et kahjustada ei saaks hoone konstruktsioonid ega

torud. Torud ei tohi olla ohtlikud ruumides viibivatele inimeste. Torustikud isoleeritakse vastavalt Hts RYL 2002-le

Külm vesi D<49 mm - 20 mm, soe vesi D<49 mm - 40 mm. Isolatsiooniks kasutada mineraalvillast isolatsioo-

nikoorikuid, külmaveetorustiku isolatsioon teha aurutõkkega. Nähtavale jääv isolatsioon katta PVC kattega, varja-

tud torustike isolatsioon on fooliumkattega. Veevarustussüsteemid valmistatakse sellistest materjalidest, mis

peavad vastu ka kõige suuremale süsteemi rõhule. Vastavalt Talotekniikka RYL2002 tuleb torustike surveproov

teostada siis, kui veetorustik ja ühendused on kõik veel nähtavad. Proovirõhk on vähemalt 1 MPa, kõige alumisest

punktist mõõdetuna ja prooviaeg vähemalt 10 minutit.

Projekteeritud hoone veevärgi veevõtupunktidest võetud vesi peab vastama joogiveele esitatavatele

nõuetele. Veesoojendusseadmete ehitus ja funktsioon peab minimeerima bakteriaalse reostuse riski.

Projekteeritavasse hoonesse paigaldatakse veetarbijatena 2 WC potti, 3 valamut, pesumasin ja 2 dušši (sh üks

vanniga).

Soe vesi valmistatakse elektriboileriga mahtuvusega min 100 liitrit.

KANALISATSIOON:

* EVS 848 : 2021 “Väliskanalisatsioonivõrk”.

* EVS 846 : 2021 “Hoone kanalisatsioon”

* Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31: „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 23 / 35

Isevoolne kanalisatsioonitorustik paigaldatakse PP torudest D 110 rõngasjäikusega SN8 reovee süsteemist õue

kontrollkaevuni ning sealt kuni reoveemahutisse V=10 m³.

Paigaldatavast kanalisatsioonitorustikust 30 cm kõrgusele paigaldada märkelint.

Kanalisatsioonitorustikud, mis paigaldatakse sügavusele 1 m ja vähem, tuleb soojustada.

Saju- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud.

Kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks kasutatakse PVC NAL SN4 oranže kanalisatsiooni torusid (kasutatakse

välitingimustes) ning S14 ja S16 jäikusklassiga halle sisekanalisatsiooni torusid. Kanalisatsioonitorustike lang 3-

5 mm/m kohta. Kinnistu kanalisatsioonisüsteem tuleb teha materjalidest, mis on võimalikele esinevatele mõjudele

piisavalt vastupidavad nii paigalduse käigus kui hilisemal kasutamisel. Torustik tuleb paigaldada nii, et oleks

tagatud kogu juurdevoolava reovee kohene äravool ja torustiku isepuhastus, et torustik ei oleks normaalsel

kasutamisel ohtlik ja ei levitaks halba lõhna. Torud tuleb lõigata mõõtu ja ühendada vastavalt tootevalmistaja

juhistele. Lõikamisest tingitud ebatasasused tuleb enne ühendamist kõrvaldada. Muhvühendustes tuleb kasutada

ainult selliseid tihendeid, mis on ette nähtud just sellele ühendusviisile. Ühenduste teostamisel tuleb arvestada

torustike paisumisega. Kui liitmikühendustele hakkab mõjuma tõmbejõud, tuleb see varustada lukustusega. Kõik

kanalisatsioonipüstikud, aga samuti horisontaalsed kollektorid enne vundamendist läbiminekut tuleb varustada

puhastusluukide või –korkidega. Plastkanalisatsioonitorude kinnitid ei tohi põhjustada torudel pigistusi või lõikeid.

Torude läbiviigud tuleb tihendada tule-, heli- ja niiskuskindlaks. Läbiviigud ei tohi vähendada konstruktsiooni

tulepüsivust. Kanalisatsioonitorustiku puhastamiseks paigaldatakse torustikule puhastustükid ja – luugid.

Süsteemi õhutamine toimub üle katuse pinna viidavate õhutuspüstikute kaudu. Torustiku hooldamiseks

paigaldatakse puhastustükid ja

–luugid, millele peab olema tagatud juurdepääs.

Vee-ja kanalisatsioonitorustike kavandatav kasutusiga: klass D ehk 50 aastat, soojaveetorustikul klass

E ehk 20 aastat (EPN 15.1 ,ET-0113- 0189).

5.3 ELEKTRIVARUSTUS

Krundi elektriühenduseks sõlmitakse liitumisleping Elektrilevi OÜ süsteemiga. Liinid on eelnevalt välja ehitatud ja

soklil liitumiskilp on paigaldatud krundi lõunapiirile. Liitumiskilbist tuleb luua ühendus maakaabliga hooneni –

tehnilisesse ruumi kavandatud peajaotuskilbini. Kaabel paigaldatakse vähemalt 0,7m sügavusele liivaalusele ning

kaetakse pealt plast kaablikattega ja liivakihiga.

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 24 / 35

Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks Eesti Vabariigis kehtivad normdokumendid ja

standardid.

Projekteerimisel on lähtutud määrustest ja standarditest:

 EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest

 EVS-HD 60364-5-52:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud

 EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid

 EVS-EN 60099 Liigpingepiirikud (osa 4 ja 5)

 EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele

 EVS-EN 50173 ja EVS-EN 50174 Üldkaabelduse standardid

 EVS-HD 60364-4-443:2016 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest. Jaotis 443: Kaitse transientsete pikse- ja lülitusliigpingete eest

 EVS-EN 60529:2001/AC:2009 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)

 EVS-EN 60598-2-13:2006/A1:2012 Valgustid. Osa 2-13: Erinõuded. Pinnasesse süvistatavad valgustid

 EVS-HD 60364-6:2007 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6: Kontrolltoimingud

 EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded

 EVS-HD 60364-4-42:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest

 Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa

 Elektrilevi (0,4…20kV) võrgustandardid

Elektriinstallatsiooni kavandatav kasutusiga: 10 aastat,klass F (EPN 15.1 ,ET-0113- 0189).

Elektrivarustus tuleb lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele:

“Uue madalpinge / eramu elektripaigaldise projekteerimise tehnilised tingimused”.

Elektrilevi poolt ehitatud liitumispunktist kuni elektripaigaldise peakilbini ehitab klient oma vajadustele vastava liini.

Liin tuleb markeerida aadressiga Elektrilevi OÜ liitumispunktis. Sisestuskaabli ristlõige peab vastama kehtivatele

normidele. Elektripaigaldise valdaja peab enne elektriseadmete pingestamist vastavalt seadusele (Võrgueeskiri)

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 25 / 35

esitama „elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise“. Kliendi elektripaigaldises näha ette nõuetekohaste liigkoor-

muskaitsme kasutamine ja samuti liigpingekaitsmete kasutamine juhul, kui kasutatakse liigpingeid mittetaluvaid

seadmeid. Töid teostab litsentseeritud elektritööde firma. ELV tagab liitumispunktis nõuetekohase lühisvoolu.

Uue sisepaigaldise projekteerimiseks arvestada vähemalt 10-kordse minimaalse 1-faasilise lühisvoolu suurusega

liitumispunktis. Rajatava sisestuskaabli ristumisel Elektrilevi OÜ liini kaitsevööndiga tuleb elektriprojekt

kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga.

Hoonesisese elektrivarustuse üldnõuded:

* Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul ühest ja samast tootesarjast – kasutatavate

tarvikute tüübid kooskõlastada tugevvoolu töövõtjaga. Erandid kooskõlastada Tellijaga. Ohutuse ja

häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada hoone

potentsiaalühtlustusseadmega (PE).

* Peajaotuskilp (asub tehnilises ruumis) komplekteeritakse pealülitiga ja väljuvad 1- ja 3-faasiliste lühis- ja

ülekoormuskaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Kilpide kaitsetase vähemalt IP30C.

Latistus ja aparatuur kilpides peab olema vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule min. 6Ka.

* Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga

vaskkaablitega. Hoonest väljaspoole jääv juhtmestik peab olema UV-kiirguse ja ilmastikukindel.

Kaablite installatsioon teostatakse varjatult hoone konstruktsioonides ja süvistatult seintes, tehnilistes

ruumides pinnapealselt. Kasutada vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid

peavad asuma nähtaval kohal ,ning peab olema olemas nende teenindamis-hooldamise võimalus.

Ühendused harutoosides ja karbikutes teostatakse vastavate spetsiaalsete ühenduskübaratega. Tugev-ja

nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna.

* Valgustid komplekteerida ja paigaldada vastavalt sisekujunduslikule lahendusele. Valgustite tüüp,

võimsus, kaitsetase, kaitseklass jms. peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid

peavad olema heaks kiidetud müügiks EU maades ning omama vastavusmärki (CE). Kasutatavad

lahenduslampidega valgustid peavad olema kompenseeritud. Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ja

infrapuna andureid, välisvalgustuse juhtimiseks hämarlülitit (ette näha hoone sissepääsu esist õue

lähiala ning maja aadressinumbri valgustamist).

* Pistikupesade ja lülitite kaitsetase, kaitsetase- või klass jms. parameetrid peavad vastama

kasutuskoha tingimustele: kuivades ruumides IP20, tolmustes ja niisketes ruumides IP44.

Seadmete paiknemiskõrgused on alljärgnevad:

Pistikupesad põrandast 0,3 m põrandast.

Lülitid 1,0 m põrandast

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 26 / 35

Lülitite ja pistikupesade min. kaugus akendest ja ustest 15 cm.

Elektrivarustus lahendatakse vastavalt koostatavale elektripaigaldise projektile.

- Elamu elektrivarustus on projekteeritud jäigalt maandatud neutraaliga pingesüsteemile 3

∼ 230/400 V, 50

Hz. Juhistikusüsteem on 3-faasiline 5-juhtmeline, maandussüsteem TN-S. Magistraal- ja rühmaliinide puhul on

N- ja PE-juht teineteisest eraldatud alates maja jaotuskilbist PJK. PE-juhi kaudu maandatakse valgustite,

elekterküttekehade, elektriaparatuuri jms. metallosad.

- Jaotuskilbi sisendkaablisektsioon on projekteeritud arvestades võimalikku koormuse kahekordistumist.

Samuti nähakse kilbi jaotussektsioonis ette nõutav laiendamisvaru kaitselülititele ning nõrkvooluseadmetele

eraldi sektsioon.

5.4 SIDEVARUSTUS

Kavandatav ühepereelamu ühendatakse õhu kaudu leviva kiire andmesidevõrguga ja TV-ga. Signaali vastuvõtuan-

tennid paigaldatakse elamu pennide külge viiluseinte juurde katuse alla. Projektiga nähakse eluruumidesse ette

telefoni ja arvutivõrgu pistikupesade paigaldus, samuti TV antennikarpide ja jagurite paigaldus. Juhtmestik paigal-

datakse varjatult seinte sisse. Nõrkvooluvarustuse projekt ei kuulu käesoleva kausta koosseisu.

5.5 KÜTE JA VENTILATSIOON

Projekteerimisel on lähtutud määrustest ja standarditest:

- EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine

- EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete projekteerimiseks ja energiatõhususe

- ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja

akustikast

- EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid

- RYL 2002 Hoone Tehnosüsteemid

Projekteeritavas hoones on kavandatud õhk-vesi küte. Lisaküttena võib kasutada elektrilisi konvektoreid ja niis-

ketes ruumides elektrilist põrandakütet.

Hoone küte ja ventilatsioon lahendatakse eraldi projektiga, mis jälgib Eestis kehtivaid standardeid ja

õigusaktide aluseid.

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 27 / 35

Ventilatsiooni-ja kütteseadmete kasutusiga: 20 aastat ,klass E. (EPN 15.1 ,ET-0113- 0189).

Küte:

Peamiseks (põranda-) kütte süsteemiks on ette nähtud lokaalne keskküte õhk-vesi soojuspumba baasil, mille

seadmed on planeeritud paigaldada tehnilisse ruumi. Soojuspump tagab hoones nii soojavee vajaduse kui ka veel

baseeruva põrandakütte. Soojuspump seadistub automaatselt vastavalt maja küttevajadusele.

Põrandaküttetoruna kasutatakse WIRSBO pePEX d 20 mm või analoog. Toru paigaldatakse sammuga 15-30cm.

Torustik paigaldatakse põrandakonstruktsiooni. Tagada süsteemi õhutamise võimalused. Enne kaetud tööde

katmist teostada surveproov. Kütte- ja teiste süsteemide paigaldamisel järgida valmistajate poolt kirjutatud

nõudeid.

Soojuspumba välisosa (inverter) paigaldatakse teraskonstruktsioonist jalandile hoone loodefassaadil. Inverteri

poolt tekitatav müra peab vastama Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra piirtase (A-korrigeeritud) on

30dB. Hoonet teenindavate tehnosüsteemide töös tekkiva müra vähendamiseks tuleb kütte- ja ventilatsioonisüs-

teemi montaažil jälgida head ehitustava. Selleks tuleb täita seadmevalmistajate poolt esitatud paigaldusnõudeid ja

kasutada seadmete ja torustike ühendamisel elastseid liitmikke, vibroisolaatoreid, riputeid ja mürasummuteid.

Sauna on kavandatud puuküttel keris. Korsten on monteeritav (Schidel Rondo Plus või analoog) moodulkorsten.

Ventilatsioon:

Elamusse on kavandatud soojustagastiga nõudluspõhine ventilatsioon. Ventilatsioonisüsteem lahendatakse

põhiprojekti staadiumis eraldi projektiga. Soojusvahetiga ventilatsiooni agregaat on kavandatud ripplae ja

pööningulae vahelisse ruumi. Agregaat võtab värske õhu ja väljutab saasteõhu hoone välisseinast läbitoodud

torustiku kaudu. Välisseinale on toruotstele paigaldatud spets. klapid. Ruumide õhuvahetuseks mõeldud

sissepuhke ja väljatõmbe torustik suundub hoone pööningule, kust see omakorda hargneb ruumide kohale.

Ruumidesse siseneb ja väljub õhk lakke paigaldatud reguleeritavate klappide kaudu. Kogu ventilatsioonitorustik

on soojusisoleeritud. San-sõlme ventilatsioon koht-sundventilatsioon 20 dm³/sek. Köögis kohtväljatõmme 20

dm³/sek.

1. Ventilatsiooni soojusvaheti temperatuuri suhtarv minimaalselt 80%

2. Ventilatsiooni ventilaatorite SFP maksimaakselt 1.3 kW/(m3/s)

3. Soojuspumba minimaalne keskmine soojustegur SCOP vähemalt 3,6.

6. TULEOHUTUS

KASUTATUD NORMDOKUMENTIDE LOETELU

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 28 / 35

Hoone projekteerimisel on lähtutud järgmistest tuleohutuse normdokumentidest: 1. Tuleohutuse seadus (vastu võetud 05. 05. 2010. a) 2. Siseministri 30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ 3. Siseministri määrus nr 10 (01.03.2021) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähis- tamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Projekteerimisel on arvestatud järgmiste standarditega:

1. EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded 2. EVS 812-6:2012/A1:2013/AC:2016/A2:2017 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus 3. EVS 812-3:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid 4. EVS 812-2:2014/AC:2018 Ventilatsioonisüsteemid

HOONE TULEPÜSIVUST ISELOOMUSTAVAD ÜLDANDMED Püstitatavad ehitised kuuluvad tuleohutusest lähtuvalt TP3 klassi (tuldkartev, ehitise kandekonstruktsioonidele ei esitata nõudeid tulepüsivuse suhtes). Hoonete kasutamisotstarve on üksikelamu ja selle abihoone ( I kasutusviis). Korruste arv on mõlemal hoonel 1. Elamu kõrgus on 6,0 m ja abihoonel 4,3 m maapinnast katuseharjani. Nii põhi- kui ka abihoonel on analoogsed kandetarindid ja konstruktsioonid. TULETÕKKESEKTSIOONID, TARINDID Hoonete põlemiskoormused on alla 600 MJ/m² kohta. Kandekonstruktsioonidele ei esitata nõudeid tulepüsivuse suhtes. Projekteeritavate hoonete kõik ruumid kuuluvad ühte tuletõkkesektsiooni.

Konstruktsioonide tulepüsivust ja ehitustoodete tuletundlikkust iseloomustavad näitajad; Põrandate klass: - Üldiselt nõudeid ei esitata. - Tehnilise ruumi ja panipaikade põrand DFL-s1 Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivus tundlikkuse ja tuleleviku klass: Üldiselt - D-s2,d2

- Tehniline ruum ja panipaigad – B-s1,d0 - Välisseinte pinnakihi süttivus tundlikkuse klass:

- Hoonete välisseinad kergplokkidest, EPS soojustusega. Abihoonel osaliselt puitsõrestikust, laudvoodriga. Välisseintel puuduvad tuulutuspilud.

- Väisseinte välispinna tuletundlikkus D,d0; -Katusekatte klass: Katusekividest katusekate, B roof(t2-t4)

- Vahe- ja katuslae soojusisolatsioon vähemalt - A2-s1, d0 klassi nõuetele vastav - Kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2

KÜTTEKOLDED

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 29 / 35

Elamusse on kavandatud tahkekütusel töötav kütteseade- saunakeris. Abihoonesse on projekteeritud tahkekütusel töötav keskküttekatel. Suitsulõõrid ja küttesüsteem on projekteeritud kooskõlas EVS 812-3:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüs- teemid.

- Elamu ja abihoone keraamiliste lõõridega moodulkorstnad on kavandatud min temperatuuriklassiga T600 ning need ulatuvad 0.8 meetrit üle katuse kõrgema pinna.

- Mõlemad korstnad paigaldatakse vastavalt tootja juhistele. Korstna ja põlevmaterjalidest ehitusosade vahele paigaldatakse lisakaitsena 200 mm paksune kiht mittepõlevat soojapidavat materjali (nt. pressitud kivivilla plaat mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3 ja maksimaalse töötempe- ratuuriga vähemalt 600 °C. ). Põlevmaterjalist põrandakattega ruumis kaitstakse küttekolde ees olev põrand süttimise eest tihedalt põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega. Uksega küttekolde ees peab kaitstava ala ulatus olema vähemalt 400 mm selle ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Lahtise küttekolde puhul peab kaitstud ala ulatuma vähemalt 150 mm koldeava külgedele ja 750 mm selle ette kolde esiservast mõõdetuna. Küttekolde ja tahmaluukide ohutuskujad on kooskõlas nõuetega. Korstna puhastamiseks vajalikud puhastus- ja tahmaluugid paigaldatakse püstlõõri jalamisse ja lõõride käänukoh- tadesse nii, et suits ei põrkaks otse neisse (v.a juhtudel, kui see on korstnadetailide tootja poolt katsetatud ja lubatud). Luukide alumine serv peab jääma põlevmaterjalist põrandast vähemalt 50 mm ja lõõri põhjast mõned sentimeetrid kõrgemale. Puhastustööde jaoks jäetakse luukide ette vaba ruumi vähemalt 0,6 m. Elamusse on planeeritud mehaaniline ventilatsioon. Ventilatsiooniseadmete projekteerimisel lähtutakse EVS-812 osa 2 “Ventilatsiooniseadmed” nõuetest. Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikku-sega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. EVAKUATSIOONILAHENDUS

Hoones viibivate inimeste evakuatsioon on tagatud vastavalt nõuetele läbi uste ja avatavate aknaplokkide. TULEOHUTUSPAIGALDIS

TURVAVALGUSTUS. Hoonesse ei ole vajalik paigaldada turva- ja märkvalgusteid.

TULEKAHJUSIGNALISATSIOON. Tulekahjusignalisatsioon on projekteeritud Eesti määruste ja tuleohutuseeskirjade kohaselt. Tulekahjusignalisat- siooni töö põhimõte on selles, et tulekahjudetektorid kontrollivad tulekahju tunnuseid (suits, kuumus, temperatuuri tõusukiirus) piirväärtuste põhimõttel. Piirväärtuse ületamisel detektor rakendub ja viib kontrollpaneeli teateolu- korda ja rakendab alarmiseadme. Hoonetesse on kavandatud autonoomsed tulekahju signalisatsiooniandurid ja vingugaasi andurid. Seadmed peavad vastama standardisarja EN 54 nõuetele ning omama vastavasus sertifikaate või heakskiidutun- nistuse vastavalt “Toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele”.

TULETÕRJE VOOLIKUSÜSTEEMID. Ei ole projekteeritavas hoones vajalikud.

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 30 / 35

SUITSU EEMALDAMINE. Suitsu ja soojuse eemaldamine on hoonest võimalik uste ja akende kaudu. KUSTUTUSVAHENDID. Esmasteks kustutusvahenditeks on pulberkustutid (tulekustutusaine massiga 6 kg), 1 tk iga 200 m2 VÄLINE VEEVARUSTUS. Vastavalt Siseministri määrusele nr 10 (18.02.2021) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korras- hoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lg (51) punkt 2 võib ehitise veevõtuko- hana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutus- viisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit; Tuletõrje vesi saadakse Veekulli (35201:002:0497) kinnistu veevõtu kohast nr 7711, mis asub Kuusalu suunas sõites Vana-Narva maantee ääres. Kaugus ehituskrundist ca 1,9 kilomeetrit. Sinilinnu kinnistu õues ja lähiümbruses on tagatud manööverdamise võimalused päästeautodele. JUURDEPÄÄSUDE TAGAMINE: Hoonetele on tagatud tuletõrjetehnika juurdepääs avalikult teelt. Pääsuks pööningule on kavandatud mõlema hoone põhikorruselt trepp-pööninguluuk. Elamu katusele pääsuks on kavandatud katuseluuk. Abihoone katusele pääsuks paigaldatakse kohtkindel katuseredel. Katustele paigaldatakse nõuetekohased käi- guteed ehk platvormid korstnate teenindamiseks. PLANEERING Projekteeritavatele hoonetele asuvad kõik naaberkinnistute hooned kaugemal kui 40 meetrit

7. TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU NÕUDED

7.1.1 Normdokumendid

Ehitusprojekti koostamisel on lähtutud järgmistest töötervishoiu- ja tööohutusalastest õigusaktidest ja

eeskirjadest:

- ET-1 0110-0410 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid

- ET-1 0110-0553 Sisekliima. EPN 12.2

- ET-1 0111-0685 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (Terviktekst)

- ET-1 0111-0694 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale,

töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 31 / 35

- ET-1 0111-0701 Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

- EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

Projekteeritavate ruumide lahendused ja konstruktiivsed sõlmed vastavad Eesti Vabariigis kehtivatele tervisekaitse

nõuetele.

Hoone ehitusel kasutada vaid Tervisekaitse poolt aktsepteeritud ehitus-ja viimistlusmaterjale. Ehitustööde käigus

jälgida kehtestatud ohutusnõudeid ja talitada vastavalt heale ehitustavale.

Ehitusplatsil omada töötajate esmaseid tervisekaitsevahendeid.

Ehitustööde ohutuse eest vastutab täiel määral ehitusettevõtja.

7.1.2 Keskkonnamõjud

Planeeritaval alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Kõvakattega teedelt ja platsidelt tuleb sajuvesi juhtida hajutatult

haljasaladele. Õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse

konteineritesse. Prügikonteinerite asukohad on määratud asendiplaanill. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat

luba omav ettevõte. Projekteeritav hoonestus ei halvenda olemasolevat keskkonnaseisundit.

Radoonitõrje.

Vastavalt radoonitõrje keskuse uuringutele ei kuulu krunt kõrge radooniohu piirkonda. Täiendavad meetmed

radooniohu vältimiseks ei ole vajalikud.

7.1.3 Jäätmete kogumine ja käitlemine

Vara valdaja või ehitise omanik on kohustatud kas ise või kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõtte vahendusel

sõlmima jäätmekäsitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama talle kuuluvad jäätmed jäätmekäitluskohta

oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseadus nõuetele.

Ehitamisel tekkivad jäätmed sorteeritakse ehitusplatsil ja kas viiakse ära või taaskasutatakse. Puidujäätmed

kogutakse muudest jäätmetest eraldi. Kasutamiskõlblikku puitu saab taaskasutada ehitusmaterjalina, mittekõlbulik

puit tükeldatakse ja kasutatakse küttematerjalina (va värvitud ja immutatud puitu). Kivijäätmed sorteeritakse

ehitusplatsil olevatesse konteineritesse ja viiakse kas ümbertöötlemisele või ehitusjäätmete ladustuspaika.

8. EHITUSTÖÖDE LÄBIVIIMINE JA DOKUMENTEERIMINE

Ehituse käigus tuleb kinni pidada Eesti Vabariigi territooriumil asjasse puutuvatest seadusandlusest, määrustest,

eeskirjadest ja selleks volitatud ametiisikute ettekirjutustest.

Töövõtja peab järgima kõiki materjalide tarnijate poolt toote kasutamiseks esitatud tingimusi. Ehitustööd tuleb teha

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 32 / 35

Hea Ehitustava (ET-1 0207-0068) kohaselt.

Ehitustööd tuleb dokumenteerida vastavalt Majandus-ja taristuministri 14.02.2020 määrusele nr 3.“ Ehitamise

dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile,

selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“

Väljavõte määrusest:

§ 2. Ehitamise dokumenteerimise üldnõuded

(1) Ehitamine dokumenteeritakse süstemaatiliselt selliselt, et tagatakse ehitamise läbipaistvus ja jälgitavus ning

ehitusdokumentide alusel on võimalik mõistliku pingutuse ja kuluga tuvastada:

1) ehitamise ja ehitise vastavust nõuetele ja ehitusprojektile ning ehitamisel asjatundlikkuse põhimõtte järgimist;

2) ehitise ja selle osade omadusi;

3) kasutatud ehitustoode ja -materjal, kui need andmed ei selgu ehitusprojektist;

4) ehitise varjatud osade paiknemist ja vastavust ehitusprojektile;

5) ehitise või selle osa ehitajat ja pädevat isikut;

6) muid asjaolusid, mis võivad mõjutada ehitamise ning ehitise kvaliteeti, ohutust või keskkonnasäästlikkust.

(2) Ehitusdokumendile kantakse dokumendi koostamise aeg, dokumendi koostaja ja allkirjastaja nimi.

(3) Ehitusdokument koostatakse pärast dokumenteeritava sündmuse toimumist või õigusaktis sätestatud ajal.

(4) Ehitusdokumendid peavad olema ehitise omanikule ja riikliku järelevalve teostajale kättesaadavad.

(5) Ehitusloa kõrvaltingimusena või ehitusseadustiku § 36 lõike 6 või § 48 lõike 6 alusel esitatava nõudena võib

pädev asutus ehitamise ja ehitise nõuetele vastavuse hindamiseks nõuda põhjendatud juhul määruses nimetamata

ehitusdokumendi koostamist ja üleandmist ehitisregistrile.

Ehitusdokumendid peavad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ja ehitise

kontrollimiseks asjakohast teavet ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud

ehitustoodetest ja –materjalidest.

9. ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED

Uutele ehitatavatele ja oluliselt rekonstrueeritud hoonetele kehtivad Energiatõhususe miinimumnõuded nr.63

(vastu võetud 11.12.2018).

Energiatõhususe arvuliselt väljendatud kriteeriumid on kehtestatud hoone summaarse energiakasutuse kohta ja

on tehniliselt väljendatud kahe põhinäitajaga:

• energiatõhususarvuga, mis iseloomustab hoone summaarset energia erikasutust;

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 33 / 35

• suviste temperatuuride nõudega, mis iseloomustab hoone sisekliimat suvel.

Hoonete energiatõhusust väljendatakse energiatõhususarvuga (ETA), mis kirjeldab hoone summaarset

energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete

kasutamiseks. Energiatõhususarv on arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone

standardkasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus.

Suviste sisetemperatuuride piirväärtusega välditakse ruumide ülekuumenemist, mida soodustavad suured

klaaspinnad ja vabasoojuskoormused. Ruumide ülekuumenemine võib tähendada seda, et ehitusjärgselt ollakse

ruumide kasutamise võimaldamiseks sunnitud paigaldama väheefektiivseid jahutusseadmeid.

Hoone kavandamisel on vaja tagada, et hoone soojuskaod oleks väikesed, tehnosüsteemid energiatõhusad ja

vabasoojust kasutataks otstarbekalt.

Soojuskaod välispiirete kaudu sõltuvad peamiselt kolmest tegurist:

• soojusjuhtivuskaod välispiirdetarindite kaudu;

• välispiirdetarindite külmasillad;

• hoone välispiirete õhulekked.

Seega peavad hoonete välispiirdetarindid olema piisavalt soojustatud, minimaalsete külmasildadega ja

õhuleketega.

Hoone välispiirete pikaajaline õhupidavus ja piisav soojustus on projekteeritud hoone puhul tagatud

konstruktsiooni valikuga, vastava soojustuse ning õhu- ja tuuletõkke kihtide kavandamisega. Otstarbeka

soojustuse määramisel on lähtutud hoone energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja

hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, väliste piirdetarindite sisepindadel ja välispiirete tarindites.

Kihtide paiknemise määramisel ja nende dimensioneerimisel on arvestatud ehitusfüüsikast ja ehituspraktikast

teadaolevate asjaoludega. Konstruktsioonide kirjeldused on antud hoone joonistel ja seletuskirjas. Hoone edasisel

projekteerimisel on nii konstruktiivse osa kui ka eriosade projekteerijatel kohustus jälgida projekteerimisel

energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust ja esitada seletuskirjades nõutud näitajad ning kirjeldada nõuete ja

põhimõtete arvestamist.

Lähteandmed piirete projekteerimisel:

Projekteeritud hoone välisseina soojajuhtivus: 0,14 W/(m²K)

Projekteeritud hoone pööningulae soojajuhtivus: 0,12 W/(m²K)

Projekteeritud hoone põrandate soojajuhtivus: 0,13 W/(m²K)

Projekteeritud hoone akende soojajuhtivus: 0.9 W/(m²K)

Projekteeritud välisuste soojajuhtivus: 1,0 W/(m²K)

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 34 / 35

Külmasillad on kohad piirdetarindis, kus soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest.

Külmasillad võivad olla geomeetrilised (näiteks välisseina välisnurk, põranda ja välisseina liitumine, välisseina ja

akna liitekoht jne) või põhjustatud ehituskonstruktiivsest lahendusest (näiteks tarindite liitekohad, soojustusest

läbiviigud jne). Külmasillad suurendavad soojuskadusid ning nende mõju kasvab hästi soojustatud hoonete puhul.

Antud projektis on lähtutud TTÜ Ehituse ja Arhitektuuri Instituudi poolt väljastatud „Liginullenergia Eluhooned

Väikemajade juhendmaterjal“ ja Kredexi kodulehel avaldatud „Piirdetarindite liitekohtade joonsoojusläbivuste

kataloog“ välja toodud joonkülmasildade väärtustest. Külmasildade joonsoojusläbivuste väärtused on toodud

ehitusmaterjali tootjate kodulehekülgedelt. Antud hoone energiatõhususe arvutusel on lähtutud Bauroci

tootekataloogis välja toodud joonkülmasildade väärtustest.

Külmasildade joonsoojusläbivuste arvestuslikud väärtused:

Välissein-välissein: 0,04 W/(K·m)

Välissein-katuslagi: 0,04 W/(K·m)

Välissein-põrand pinnasel: 0,23 W/(K·m)

Välissein-aken liitekoht: 0,04 W/(K·m)

Põrand pinnasel-aken liitekoht: 0,2 W/(K·m)

Välissein-uks liitekoht: 0,1 W/(K·m)

Hea õhupidavus on vältimatult vajalik energiatõhususe, mugava sisekliima ja niiskusturvalise tarindite toimivuse

saavutamiseks. Hoone õhulekkearvu nõue on qE50 ≤ 1,5 m3/(h·m2) (MTM nr. 58). Õhulekkearvu väärtus

tõendatakse mõõtmisega enne siseviimistlustööde alustamist ning vajadusel piirdetarindeid tihendatakse kuni

projekteeritud väärtuse saavutamiseni.

Piirdetarindis, milles on palju ebatihedusi, võib niiskuse konvektsioon kanda edasi niiskusetunduvalt suuremaid

koguseid, kui niiskuse difusioon seda suudab. Niiskuskonvektsiooni riski vältimiseks tuleb tarindi kriitilised sõlmed

(näiteks seina ja vundamendi ning põranda ühendus, seina ja katuse ühendus, auru-või õhutõkke jätkukohad ja

läbiviigud; vahelae ja välisseina liitekohad jne.) lahendada võimalikult õhupidavatena. Kogu hoone õhupidavust

mõjutavad kokkuvõttes kõikide piirete, liitekohtade, akende ja uste jne. õhupidavused. Ka üksikud õhulekkekohad

võivad põhjustada probleeme hoone kasutajate jaoks (tuuletõmbus, radoon) või piirde enese jaoks (niiskuse

kondenseerumine piirde sisse). Õhupidavuse tagamine nõuab lõpuni läbimõeldud ja kompleksseid lahendusi,

õhutõke peab olema korralikult paigaldatud ja liitekohad nõutavalt tehtud. Hoone piirdetarindite õhuleke sõltub

kasutatavast ehitusmaterjalist, ehitustehnoloogiast ja tööde kvaliteedist (projekteerimine, ehitamine, järelevalve).

Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust.

Energiaarvutuses on kasutatud määruse 58 väärtust qE50 ≤ 4,0 m3/(h·m2).

Elamu ja abihoone. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr S 0203/24

Sinilinnu; Sõitme küla küla Kuusalu vald Harju maakond 5.05.2024

-----------------------------------------------------

Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 35 / 35

10. TEHNILISED NÄITAJAD

A. ELAMU

EHITISEALUNE PIND: 207 m²

ELURUUMI PIND: 162,5 m²

SULETUD NETOPIND: 169 m²

TEHNOPIND: 6,5 m²

MAHT: 906 m³

KORRUSELISUS: 1

TULEOHUTUSKLASS: TP-3

KÖETAV PIND: 169 m2

HOONE KASUTUSIGA : 50 aastat

KÕRGUS: 6,0 m

- Abs=44,4 m

PIKKUS: 17.3 m

LAIUS: 12 m

B. ABIHOONE

EHITISEALUNE PIND: 90 m²

SULETUD NETOPIND: 45,9 m²

MAHT: 322 m³

KORRUSELISUS: 1

TULEOHUTUSKLASS: TP-3

KÖETAV PIND: HOONE EI OLE PÜSIVA KLIIMA TAGAMISEGA

HOONE KASUTUSIGA : 50 aastat

KÕRGUS: 4,3 m

- Abs=43,0 m

PIKKUS: 15 m

LAIUS: 6 m

KOOSTAS: PEETER AUNAPU

VASTUTAV SPETSIALIST: JAREK RULJAND

(volitatud arhitekt tase VII)

OTEPÄÄL, 08.04.2024.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Mõisa tee 17

74604, Harju maakond, Kuusalu

vald, Kiiu alevik

Teie 06.05.2024 nr 428241

Meie 16.05.2024 nr 7.1-2/24/7715-2

Sinilinnu kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kuusalu valla Sõitme küla

Sinilinnu kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 428241).

Kinnistu (katastritunnus 35201:002:0583) asub riigitee nr 11270 Kuusalu-Leesi tee (edaspidi

riigitee) km 1,573-1,645 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu (koos abihoone ja reoveepuhastiga) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks

on „Elamu ja abihoone. Arhitektuuri ja tuleohutuse osa. Eelprojekt“ (peaprojekteerija Melotrix

Grupp OÜ, töö nr S 0203/24).

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa:

- Lisa 1. S020324_EP_AR-3-01_v02_Sel

- Lisa 2. S020324_EP_AR-4-01_v02_As

Jana Prost

5792 4753, [email protected]