Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Tiit Vunk

Transpordiamet

[email protected]

Teie 26.04.2024 nr 8-1/24-053/7267-1

Meie 13.05.2024 nr 7-9/24/8952-2

Veskisild silla ümberehitamisest ja Jõukanal II

silla likvideerimise projekteerimisest

Austatud Tiit Vunk

Taotlete Keskkonnaameti kooskõlastust1 projekteerimistingimuste andmiseks riigitee 23190

Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736

asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks. Veskisilla

ümberehitamise projekt on plaanis viia ellu koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega

(RMK), kes kavandab paisu langetamist ja Õhne jõe paisutuse ala korrastamist. Tee ehitustööd

on teehoiukava kohaselt plaanis 2025. aastal ning paisjärve alandamine on plaanis 2024. aastal,

et ala saaks ennem ehitustöid kuivada, taastuda ning taimestuda.

Riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuv Jõukanal II silla ja km 6,736 asuv

Veskisild asuvad Õhne jõe hoiualal (KLO2000104) ning kuuluvad Natura 2000 võrgustikku

Palakmäe loodusalana (EE0080413). Õhne jõe hoiuala kaitse-eesmärk2 on EÜ nõukogu

direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning

II lisas nimetatud liigi – rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) elupaiga kaitse. Palakmäe

loodusala kaitse-eesmärk3 on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisasse kantud kooslused

jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450) ja II lisas nimetud liigid tiigilendlane (Myotis

dasycneme), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Tähelepanuväärseks liigiks on antud alal ka veelendlane (Myotis daubentonii). Tegemist ei ole

hoiuala ega loodusala kaitse-eesmärkidest tuleneva kaitsealuse liigiga, kuid piiritlemata II ja III

kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse4, mis tähendab, et kaitsealuste

liikide isendeid ei tohi tahtlikult surmata, püüda ega tahtlikult häirida paljunemise, poegade

kasvatamise ja talvitumise ajal5. Lisaks on alal tegemist lõhilaste kudemis- ja elupaigaga

(KLO3002611), kus rakendus koelmuala kaitse6.

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille

kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.04.2024 kirjana nr 7-9/24/8952 2 Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 311 „Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas“ § 1 lg 27 3 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“ 2. p 290 4 Vabariigi Valitus 21.04.2004 „Looduskaitseseadus“ § 48 lg 4 5 Looduskaitseseadus § 55 lg 6 6 Looduskaitseseadus § 51 lg 1

2 (4)

ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi7. Hoiualal on ehitusloa

andmiseks vajalik Keskkonnaameti nõusolek8.

Veskisilla sild paikneb Koorküla Veskejärve paisul. Koorküla Veskejärve pais (PAIS012240),

kõrgus 2,7 m. Keskkonnaluba paisutamiseks nr KL-509982 tunnistati omaniku avalduse alusel

31.03.2023 kehtetuks.

Õhne jõe kaldal kehtib 10 m laiune veekaitsevöönd9, 50 m ehituskeeluvöönd10 ning 100 m

piiranguvöönd11. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis

põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet ning ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei

ole veekaitsevööndis lubatud puu- ja põõsarinde raie12. Ehituskeeluvööndis olemasoleva ehitise

remont keelatud ei ole ning ehituskeeld ei laiene ka olemasoleva ehitise esmakordsele

juurdeehitusele juhul, kui juurdeehituse maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva

ehitise kubatuurist13. Piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks

määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine14.

Paisjärve alandamisest tingitud mõju

Veekaitseseadus § 196 lg 2 p 9 järgi tuleb veekeskkonnariskiga tegevus registreerida paisutuse

likvideerimise korral. Paisutuse likvideerimisel soovitame täpsustada projekteerimise käigus,

kas ja mis mahus tuleb korrastada paisjärvega seonduv paisutusala (risu, sete). Projekteerimise

käigus uurida paisutustaseme alandamise mõju lähedal asuvatele kinnistutele ja nendel

asuvatele salvkaevudele (sh salvkaevude seire ja hilisem järelseire vältimaks edaspidiseid

kaebusi peale projekti lõppu). Koorküla paisjärve suubub maaparandussüsteemi eesvool

(ehitise nimi: KOORKULA-MÕISA-1, Maaparandussüst. kood 3101370011330), seega tuleb

kaasata paisutuse likvideerimise projekteerimise staadiumis ka Põllumajandus-ja Toiduamet.

Enne paisjärve alandamist tuleb uurida uputatud voolusängi setetega täituvust ja vajadusel

planeerida puhastustööd, et vältida setete massiline kandumine loodusala kaitse eesmärgiks

olevasse jõe elupaika. Paisjärve tühjendamine ja veesisesed tööd planeerida suvisele madalvee

perioodile (01.06-15.09). Paisjärv tühjendada järkjärguliselt ja mitte üle

30 cm ööpäevas. Paisjärve tühjendamine tuleb peatada valingvihmade esinemise korral. Lõksu

jäänud vee-elustik asustada paisjärvest ülesvoolu.

Mõju nahkhiire liikidele

Mõjualasse jäävad veelendlane (KLO9113940, alamkirje id 274 860 461) ja tiigilendlane

(KLO9122676).

Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava15 järgi võivad sillad veelendlasele ja

tiigilendlasele olla suvisteks varjepaikadeks. Eestis on teada tiigilendlase suvekoloonia

leidumine silla paisuvuugis (O. ja R. Kalda suulised andmed). Nahkhiiri mitte arvestava sildade

renoveerimise või rekonstrueerimise tulemusena võivad sealsed varjepaigad muutuda

nahkhiirtele sobimatuks. See võib viia antropogeensete varjepaikade vähenemiseni, mis osade

7 Looduskaitseseadus § 32 lg 2 8 Looduskaitseseadus § 14 lg 1 p 8 9 Veeseadus § 118 lg 2 p 2 10 Looduskaitseseadus § 38 lg 1 p 4 11 Looduskaitseseadus § 37 lg 1 p 2 12 Veeseadus § 119 p 2, 6 13 Looduskaitseseadus § 38 lg 4 p 5 14 Looduskaitseseadus § 37 lg 3 p 6 15 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae)

kaitse tegevuskava, https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-05/nahkhiirlaste_tk.pdf

3 (4)

liikide (sh tiigilendlane) puhul tähendab olulist varjepaikade kadu. Renoveerimistööd

nahkhiirtele ebasobival ajal võivad põhjustada nii lennuvõimetute noorloomade kui ka

vanaloomade hukkumist. Suvisteks varjepaikadeks olevate ehitiste renoveerimine,

rekonstrueerimine ja lammutamine on kava järgi Eesti nahkhiirtele väikese tähtsusega

ohuteguriks. Tiined emasloomad kogunevad mais või juuni alguses poegimiskolooniatesse, mis

püsivad koos kuni poegade iseseisvumiseni juulis-augustis. Pojad sünnivad tavaliselt juuni

teisel poolel või juuli alguses ja lennuvõimestuvad 3-4 nädala vanuselt. Eelnevast lähtuvalt

määrata sildade lammutustöödele nahkhiirte poegade kasvatamisest tulenev ajaline piirang -

1.05-15.08. Ning kuna hetkel on olemasolev sild veelendlasele suviseks varjepaigaks, siis

palume projekteerimisse kaasata nahkhiirte ekspert, kes aitaks mõelda, kuidas võiks uus

Veskisild olla nahkhiirtele sobilik ja seeläbi tagada uue silla sobivus veelendlase ja tiigilendlase

suviseks varjepaigaks.

Lisaks palume välja selgitada, kas paisjärve allalaskmise järel võimaldab reljeef jätta silla alla

kallasrajad loomadele liikumiseks.

Mõju rohe-vesihobule

Rohe-vesihobu (KLO9200056) kuulub jõgihobulaste sugukonda vesihobu perekonda, kelle

meeliselupaigaks on jõed ja ojad. Vastsed kaevuvad vooluveekogu liivasesse põhja, valmikud

liiguvad veekogu kallastel maist kuni augustini. Õhne jõe leiukoha kohta pärinevad viimased

kinnitatud andmed aastast 2002, kui on märgitud, et liik esineb alal. Hilisemaid seireid ei ole

tehtud. 2011. a koostatud rohe-vesihobu kaitse tegevuskava eelnõu järgi võivad liigi

potentsiaalseteks ohuteguriteks olla veekogu reostumine, veekogude olemuse muutumine

(õgvendamine, süvendamine, tammide ehitamine vms), mineraalse või orgaanilise

hõljumirikka vee juhtimine vooluveekogusse. Peamiseks ohuks rohe-vesihobule paisjärve

likvideerimisel on settereostuse oht, väheliikuva loomana ei suuda jõe põhjasetetes elav

rohevesihobu vastne kiirelt oma elupaiku vahetada. Lisaks vahetule ohule võivad setted

aastateks rikkuda liigile sobiva elupaiga.

Mõju paksukojalisele jõekarbile

Paksukojalise jõekarbi esinemise kohta loodusalal andmed puuduvad ja liigi levik on

väljaselgitamisel. Sarnaselt rohe-vesihobule ohustab liiki eelkõige settereostus, mis võib

elupaigad pikaks ajaks hävitada.

Eelnevalt tulenevalt palume silla ümberehitamise projekteerimisel arvestada järgmiste

tingimustega:

1. Projekti seletuskirjas tuleb kajastada tööde ala paiknemist Natura 2000 võrgustiku alal

ning projekti seletuskirjas tuleb käsitleda ka projekteeritud tööde võimalikku mõju

Palakmäe loodusala ja Õhne hoiuala kaitse-eesmärgile. Ehitusloa võib anda, kui

otsustaja on piisavalt kindel, et kavandatava tegevuse elluviimine ei avalda ala kaitse-

eesmärkidele ebasoodsat mõju. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 alusel tuleb eelhinnang anda sellisele

tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseset

vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura

2000 võrgustiku ala.

2. Projekteeritav silla rekonstrueerimise lahendus ei tohi halvendada jõe elupaiga

seisundit, s.h muuta jõe põhja ja kaldaid. Kui silla all on kallasrajad loomade

liikumiseks, tuleb need säilitada. Kui kallasrajad puuduvad ja ette on näha

kaldasammaste ümberehitamine, tuleb kallasrajad võimalusel projekteerida.

3. Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult

looduslähedane seisund.

4 (4)

4. Jõukanal II silla likvideerimine ning Veskisild silla ümberehitamine tuleb planeerida

madalveeperioodile, ehk juuli keskpaigast septembri keskpaigani, mil on väiksem mõju

jõe elupaigale ja selle elustikule.

5. Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning jõe olemasoleva veetaseme säilimine.

6. Projektis tuleb kirjeldada tööde läbiviimist jõe kallastel ja erosiooni ning reostuse

vältimise meetmeid (nt tuua välja ehitusmaterjalide ladustamise ja parkimise alad).

7. Kuna olemasoleva silla konstruktsioon võib pakkuda varjepaiku piirkonnas

registreeritud nahkhiirteele, tuleb projektis käsitleda nahkhiirte kaitset, selleks palume

projekti koostamisse kaasata nahkhiirte spetsialist. Samuti on elurikkuse edendamiseks

soovitatav uue silla alla nahkhiirte varjepaikade kavandamine.

8. Veesiseste tööde kavandamise korral tuleb projektis välja tuua veekogusse alaliselt ja

ajutiselt allapoole veepiiri paigaldatava ja süvendatava materjali mahud ja liigid

kuupmeetrites ning vajadusel näha ette veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine

keskkonnaametis.

9. Eelnevalt paisjärve alandamisele tuleb uurida paisjärve voolusängi setteid ning

võimalusi setete eemaldamiseks, et vältida setete kandumist allavoolu, kus loodusala

kaitse eesmärgiks olev jõe elupaik ja kaitseväärtusliku putukaliigi rohe-vesihobu

esinemisala ning lõhiliste kudemispaik.

10. Tööde aeg paisjärve alandamiseks tuleb planeerida madalveeperioodile, ehk juuni

algusest septembri keskpaigani, mil on väiksem mõju jõe elupaigale ja selle elustikule.

11. Paisjärve tuleb tühjendada järkjärguliselt ja mitte üle 30 cm ööpäevas. Paisjärve

tühjendamine tuleb peatada valingvihmade esinemise korral. Lõksu jäänud vee-elustik

asustada paisjärvest ülesvoolu.

Keskkonnaamet nõustub Õhne jõe hoiualal asuva riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee

km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736 asuva Veskisild silla

(nr 1019) ümberehitamise projekteerimistingimuste andmisega eeltoodud tingimustel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Märt Holtsmann

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus

Ülle Kass 5384 7494

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Tiit Vunk

Transpordiamet

[email protected]

Teie 26.04.2024 nr 8-1/24-053/7267-1

Meie 13.05.2024 nr 7-9/24/8952-2

Veskisild silla ümberehitamisest ja Jõukanal II

silla likvideerimise projekteerimisest

Austatud Tiit Vunk

Taotlete Keskkonnaameti kooskõlastust1 projekteerimistingimuste andmiseks riigitee 23190

Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736

asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks. Veskisilla

ümberehitamise projekt on plaanis viia ellu koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega

(RMK), kes kavandab paisu langetamist ja Õhne jõe paisutuse ala korrastamist. Tee ehitustööd

on teehoiukava kohaselt plaanis 2025. aastal ning paisjärve alandamine on plaanis 2024. aastal,

et ala saaks ennem ehitustöid kuivada, taastuda ning taimestuda.

Riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuv Jõukanal II silla ja km 6,736 asuv

Veskisild asuvad Õhne jõe hoiualal (KLO2000104) ning kuuluvad Natura 2000 võrgustikku

Palakmäe loodusalana (EE0080413). Õhne jõe hoiuala kaitse-eesmärk2 on EÜ nõukogu

direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning

II lisas nimetatud liigi – rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) elupaiga kaitse. Palakmäe

loodusala kaitse-eesmärk3 on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisasse kantud kooslused

jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450) ja II lisas nimetud liigid tiigilendlane (Myotis

dasycneme), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Tähelepanuväärseks liigiks on antud alal ka veelendlane (Myotis daubentonii). Tegemist ei ole

hoiuala ega loodusala kaitse-eesmärkidest tuleneva kaitsealuse liigiga, kuid piiritlemata II ja III

kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse4, mis tähendab, et kaitsealuste

liikide isendeid ei tohi tahtlikult surmata, püüda ega tahtlikult häirida paljunemise, poegade

kasvatamise ja talvitumise ajal5. Lisaks on alal tegemist lõhilaste kudemis- ja elupaigaga

(KLO3002611), kus rakendus koelmuala kaitse6.

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille

kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.04.2024 kirjana nr 7-9/24/8952 2 Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 311 „Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas“ § 1 lg 27 3 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“ 2. p 290 4 Vabariigi Valitus 21.04.2004 „Looduskaitseseadus“ § 48 lg 4 5 Looduskaitseseadus § 55 lg 6 6 Looduskaitseseadus § 51 lg 1

2 (4)

ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi7. Hoiualal on ehitusloa

andmiseks vajalik Keskkonnaameti nõusolek8.

Veskisilla sild paikneb Koorküla Veskejärve paisul. Koorküla Veskejärve pais (PAIS012240),

kõrgus 2,7 m. Keskkonnaluba paisutamiseks nr KL-509982 tunnistati omaniku avalduse alusel

31.03.2023 kehtetuks.

Õhne jõe kaldal kehtib 10 m laiune veekaitsevöönd9, 50 m ehituskeeluvöönd10 ning 100 m

piiranguvöönd11. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis

põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet ning ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei

ole veekaitsevööndis lubatud puu- ja põõsarinde raie12. Ehituskeeluvööndis olemasoleva ehitise

remont keelatud ei ole ning ehituskeeld ei laiene ka olemasoleva ehitise esmakordsele

juurdeehitusele juhul, kui juurdeehituse maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva

ehitise kubatuurist13. Piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks

määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine14.

Paisjärve alandamisest tingitud mõju

Veekaitseseadus § 196 lg 2 p 9 järgi tuleb veekeskkonnariskiga tegevus registreerida paisutuse

likvideerimise korral. Paisutuse likvideerimisel soovitame täpsustada projekteerimise käigus,

kas ja mis mahus tuleb korrastada paisjärvega seonduv paisutusala (risu, sete). Projekteerimise

käigus uurida paisutustaseme alandamise mõju lähedal asuvatele kinnistutele ja nendel

asuvatele salvkaevudele (sh salvkaevude seire ja hilisem järelseire vältimaks edaspidiseid

kaebusi peale projekti lõppu). Koorküla paisjärve suubub maaparandussüsteemi eesvool

(ehitise nimi: KOORKULA-MÕISA-1, Maaparandussüst. kood 3101370011330), seega tuleb

kaasata paisutuse likvideerimise projekteerimise staadiumis ka Põllumajandus-ja Toiduamet.

Enne paisjärve alandamist tuleb uurida uputatud voolusängi setetega täituvust ja vajadusel

planeerida puhastustööd, et vältida setete massiline kandumine loodusala kaitse eesmärgiks

olevasse jõe elupaika. Paisjärve tühjendamine ja veesisesed tööd planeerida suvisele madalvee

perioodile (01.06-15.09). Paisjärv tühjendada järkjärguliselt ja mitte üle

30 cm ööpäevas. Paisjärve tühjendamine tuleb peatada valingvihmade esinemise korral. Lõksu

jäänud vee-elustik asustada paisjärvest ülesvoolu.

Mõju nahkhiire liikidele

Mõjualasse jäävad veelendlane (KLO9113940, alamkirje id 274 860 461) ja tiigilendlane

(KLO9122676).

Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava15 järgi võivad sillad veelendlasele ja

tiigilendlasele olla suvisteks varjepaikadeks. Eestis on teada tiigilendlase suvekoloonia

leidumine silla paisuvuugis (O. ja R. Kalda suulised andmed). Nahkhiiri mitte arvestava sildade

renoveerimise või rekonstrueerimise tulemusena võivad sealsed varjepaigad muutuda

nahkhiirtele sobimatuks. See võib viia antropogeensete varjepaikade vähenemiseni, mis osade

7 Looduskaitseseadus § 32 lg 2 8 Looduskaitseseadus § 14 lg 1 p 8 9 Veeseadus § 118 lg 2 p 2 10 Looduskaitseseadus § 38 lg 1 p 4 11 Looduskaitseseadus § 37 lg 1 p 2 12 Veeseadus § 119 p 2, 6 13 Looduskaitseseadus § 38 lg 4 p 5 14 Looduskaitseseadus § 37 lg 3 p 6 15 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae)

kaitse tegevuskava, https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-05/nahkhiirlaste_tk.pdf

3 (4)

liikide (sh tiigilendlane) puhul tähendab olulist varjepaikade kadu. Renoveerimistööd

nahkhiirtele ebasobival ajal võivad põhjustada nii lennuvõimetute noorloomade kui ka

vanaloomade hukkumist. Suvisteks varjepaikadeks olevate ehitiste renoveerimine,

rekonstrueerimine ja lammutamine on kava järgi Eesti nahkhiirtele väikese tähtsusega

ohuteguriks. Tiined emasloomad kogunevad mais või juuni alguses poegimiskolooniatesse, mis

püsivad koos kuni poegade iseseisvumiseni juulis-augustis. Pojad sünnivad tavaliselt juuni

teisel poolel või juuli alguses ja lennuvõimestuvad 3-4 nädala vanuselt. Eelnevast lähtuvalt

määrata sildade lammutustöödele nahkhiirte poegade kasvatamisest tulenev ajaline piirang -

1.05-15.08. Ning kuna hetkel on olemasolev sild veelendlasele suviseks varjepaigaks, siis

palume projekteerimisse kaasata nahkhiirte ekspert, kes aitaks mõelda, kuidas võiks uus

Veskisild olla nahkhiirtele sobilik ja seeläbi tagada uue silla sobivus veelendlase ja tiigilendlase

suviseks varjepaigaks.

Lisaks palume välja selgitada, kas paisjärve allalaskmise järel võimaldab reljeef jätta silla alla

kallasrajad loomadele liikumiseks.

Mõju rohe-vesihobule

Rohe-vesihobu (KLO9200056) kuulub jõgihobulaste sugukonda vesihobu perekonda, kelle

meeliselupaigaks on jõed ja ojad. Vastsed kaevuvad vooluveekogu liivasesse põhja, valmikud

liiguvad veekogu kallastel maist kuni augustini. Õhne jõe leiukoha kohta pärinevad viimased

kinnitatud andmed aastast 2002, kui on märgitud, et liik esineb alal. Hilisemaid seireid ei ole

tehtud. 2011. a koostatud rohe-vesihobu kaitse tegevuskava eelnõu järgi võivad liigi

potentsiaalseteks ohuteguriteks olla veekogu reostumine, veekogude olemuse muutumine

(õgvendamine, süvendamine, tammide ehitamine vms), mineraalse või orgaanilise

hõljumirikka vee juhtimine vooluveekogusse. Peamiseks ohuks rohe-vesihobule paisjärve

likvideerimisel on settereostuse oht, väheliikuva loomana ei suuda jõe põhjasetetes elav

rohevesihobu vastne kiirelt oma elupaiku vahetada. Lisaks vahetule ohule võivad setted

aastateks rikkuda liigile sobiva elupaiga.

Mõju paksukojalisele jõekarbile

Paksukojalise jõekarbi esinemise kohta loodusalal andmed puuduvad ja liigi levik on

väljaselgitamisel. Sarnaselt rohe-vesihobule ohustab liiki eelkõige settereostus, mis võib

elupaigad pikaks ajaks hävitada.

Eelnevalt tulenevalt palume silla ümberehitamise projekteerimisel arvestada järgmiste

tingimustega:

1. Projekti seletuskirjas tuleb kajastada tööde ala paiknemist Natura 2000 võrgustiku alal

ning projekti seletuskirjas tuleb käsitleda ka projekteeritud tööde võimalikku mõju

Palakmäe loodusala ja Õhne hoiuala kaitse-eesmärgile. Ehitusloa võib anda, kui

otsustaja on piisavalt kindel, et kavandatava tegevuse elluviimine ei avalda ala kaitse-

eesmärkidele ebasoodsat mõju. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 alusel tuleb eelhinnang anda sellisele

tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseset

vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura

2000 võrgustiku ala.

2. Projekteeritav silla rekonstrueerimise lahendus ei tohi halvendada jõe elupaiga

seisundit, s.h muuta jõe põhja ja kaldaid. Kui silla all on kallasrajad loomade

liikumiseks, tuleb need säilitada. Kui kallasrajad puuduvad ja ette on näha

kaldasammaste ümberehitamine, tuleb kallasrajad võimalusel projekteerida.

3. Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult

looduslähedane seisund.

4 (4)

4. Jõukanal II silla likvideerimine ning Veskisild silla ümberehitamine tuleb planeerida

madalveeperioodile, ehk juuli keskpaigast septembri keskpaigani, mil on väiksem mõju

jõe elupaigale ja selle elustikule.

5. Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning jõe olemasoleva veetaseme säilimine.

6. Projektis tuleb kirjeldada tööde läbiviimist jõe kallastel ja erosiooni ning reostuse

vältimise meetmeid (nt tuua välja ehitusmaterjalide ladustamise ja parkimise alad).

7. Kuna olemasoleva silla konstruktsioon võib pakkuda varjepaiku piirkonnas

registreeritud nahkhiirteele, tuleb projektis käsitleda nahkhiirte kaitset, selleks palume

projekti koostamisse kaasata nahkhiirte spetsialist. Samuti on elurikkuse edendamiseks

soovitatav uue silla alla nahkhiirte varjepaikade kavandamine.

8. Veesiseste tööde kavandamise korral tuleb projektis välja tuua veekogusse alaliselt ja

ajutiselt allapoole veepiiri paigaldatava ja süvendatava materjali mahud ja liigid

kuupmeetrites ning vajadusel näha ette veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine

keskkonnaametis.

9. Eelnevalt paisjärve alandamisele tuleb uurida paisjärve voolusängi setteid ning

võimalusi setete eemaldamiseks, et vältida setete kandumist allavoolu, kus loodusala

kaitse eesmärgiks olev jõe elupaik ja kaitseväärtusliku putukaliigi rohe-vesihobu

esinemisala ning lõhiliste kudemispaik.

10. Tööde aeg paisjärve alandamiseks tuleb planeerida madalveeperioodile, ehk juuni

algusest septembri keskpaigani, mil on väiksem mõju jõe elupaigale ja selle elustikule.

11. Paisjärve tuleb tühjendada järkjärguliselt ja mitte üle 30 cm ööpäevas. Paisjärve

tühjendamine tuleb peatada valingvihmade esinemise korral. Lõksu jäänud vee-elustik

asustada paisjärvest ülesvoolu.

Keskkonnaamet nõustub Õhne jõe hoiualal asuva riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee

km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736 asuva Veskisild silla

(nr 1019) ümberehitamise projekteerimistingimuste andmisega eeltoodud tingimustel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Märt Holtsmann

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus

Ülle Kass 5384 7494

[email protected]